Kla’ak
Semanal 24 Fevereiru 2009
2
L E N O
Hakarak haruka lia menon, bele tatoli liuhusi nomeru telefone
7363738
(
No.foun
)ka ho SMS ba numeru ne’e ho dalan(
dengan cara
) hakerek hanesan ne’e:
[Lia Menon]_
Mensajen..............
Bele mos liu husi E-mail:
klaak_investigativu@yahoo.com
ka
klaak.redasaun@gmal.com
AVIZU
Redasaun
kla’ak
hatoo deskulpa ba sani nain siratanba
kla’ak
la publika ona ho kolorido (kapa oin no kotuk).Ida ne’e halo sani nain balun la satisfeitu. Maibe redasaunmos hakarak hatoo katak, mudansa ne’e iha tanba bazeiaba sasan merkadu nebe folin sae.Impaktu husi sasan folin sae, laos povu kiik siradeit maka senti, maibe mos ba kolektiva media
kla’ak
. Atu ita hamutuk hasoru “tsunami” folin sae iha mer-kado,
kla’ak
hakarak hakma’an todan sani nain siranebe agora dadaun hasoru hela sasan folin sae hodihatun presu
kla’ak
nebe ho folin 75 cent ba fali 50 cent.Too iha desizaun
ne’e, dalan uniku maka
kla’ak
tenke
K
azu 11 Fevereiru 2008, tinan idaona, maibe too ohin loron publikuseidauk hatene nia prosesu ne’eto iha nebe ona. Kazu 11 Feve-reiru nebe hakanek PrezidenteRamos-Horta ho nia eskoltu no hamate Major Alfredo Reinado no Leopoldino iha reziden-sia Prezidente Ramos-Horta Metiaut, komesahamosu duvidas no haluan tan espekulasaundesde kazu ne’e akontese too ohin loron.Duvidas no espekulasaun mosu tanba lialos husi kazu 11 Fevereiru 2008 sei taka metin.Bainhira los mak lia los husi kazu ne’e belenakloke ba publiku? Kona-ba idane’e publikuhein hela, se tilun no se matan nafatin baiha prokuradoria Geral da Republika maskitinan ida ona, liu loron 13 bainhira artigo
kla’ak
ne’e fo sai.Iha parte seluk, maski publiku sei senafatin tilun no matan ba iha ProkuradoriaGeral kona-ba kazu 11 Fevereiru, maibe du-vidas mos komesa rona sai katak Prokura-dor Geral da Republika, Longuinhos Mon-teiro la pronto atu rezolve kazu 11 Fevereirunebe rezulta ema nain rua mate no hakanek todan Ramos-Horta no nia eskoltu, derepentemosu informasaun foun katak, Loguinhos seisai komandante Geral PNTL, nebe iha mediofulan Marsu sei halo tomada de pose bania.Jose Luis de Oliveira, aktivista direitus hu-manus husi Perkumpulan HAK, ba jornalista
kla’ak
iha ninia servisu fatin, Farol foin lalaisne’e deklara katak husi ninia parte, nia rasik seidauk fiar katak kazu 11 Fevereiru 2008 ne’ebele lori ba oin. “Hau dúvidas. Durante ne’e,nia (Longuinhos-red) mos tauk wainhira kazune’e bele la’o ba oin ho prosesu ne’ebe lalaistanba nia mos iha laran. Kuandu prosesune’e bele lao ba oin, nia (Longuinhos-red)mos aban bain rua justisa se la’o ba nia,” afirma aktivista Direitus Humanus ne’e.Tinan ida ona kazu 11 Fevereiru 2008nebe ema barak no media nasional balunsempre temi nudar atentadu husi grupoMajor Alfredo Reinado, maski ema barak mos hein hela lia los husi kazu 11 Fevereirutinan kotuk liu ba ne’e.Povu tomak ejiji atu hatene lolo’os lialos husi kazu 11 Fevereiru 2008 no heinhela prosesu justisa nebe bainhira los mak halao. Tanba sa maka Alfredo ho nia grupuhakarak tiru Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta no grupu Salsinha tenke halo embos-kada ba Primeiru Ministru Xanana Gusmãoiha Balibar hanesan informasaun nebe nakle-kar iha rai laran tomak?Wainhira jornalista
kla’ak
dada lia hoativista ba direitus humanus, Jose Luis Oliveira,nia pessoalmente senti pesimista, wainhirakazu ne’e PGR bele prosesa ba oin. “Lon-guinhos Monteiro tuir lolos iha responsabi-lidade prinsipal atu prosesa kazu ne’e lorito’o iha tribunal maibé nia (Longuinhos-red)iha
conflict of Interest
maka barak liu,” ob-serva Jose Luis.Jose Luis haforsa liután katak Longuinhosrasik iha kazu hirak ne’ebe hasoru nia. “Haudúvidas, durante ne’e nia (Longuinhos-red)mos tauk wainhira kazu ne’e bele la’o baoin ho prosesu ne’ebe lalais.”
PGR Longuinhos Tauk Prosesa Atentadu 11 Fevereiru ?
Tuir observasaun eizdireitór PerkumpulanHAK ne’e katak Lon-guinhos Monteirola hala’o servisuho profesional.Se karik Lon-guinhos Mon-teiro mak kaernafatin kargu ne’e,maka la’os deit kazu11 Fevereiru mak lala’o, maibé krizi 2006 seila prosesa ho lolos nomoskazu 4700 resin ne’ebemaka sei pendenti hela ihaPGR sei susar atu julga.Tanba nia (Longuinhos-red) tuir Jose Luis, ihaintervensaun la
murni
tuirlei maibé ho interese po-lítiku maka barak liu.Jose Luis Oliveira moshato’o nia hanoin katak pú-bliku nia direitu mak atuhatene lolos informasaun ne’e oinsa. “Ida ne’e hodi bele garantia katak sei laakontese tan. Públiku nia direitu ne’e estaduladún kumpri. Ita tenki luta ba justisa nafa-tin katak prosesu kazu ne’e la’os maluk sirane’ebe suspeita tanba sira nia direitu ne’eema viola. Maibé povu rasik bele iha garan-tia katak akontesimentu ne’e la akontesetan,” esplika Jose Luis.Maibe tuir Jose Luis fali katak, kuanduiha interese polítika mak boot liu, Estadukomesa viola ona públiku nia direitu no violaema suspeita sira nia direitu. “Tanba tuir prosesu penal, ita hasai emania liberdade hodi hatama ema nia kbi’it ihaprizaun tenki nato’on ka limite katak emane’e salan saida los. Tuir lei atu tahan emaida tenki prosesu fulan 3 to’o fulan 6. Agorasuspeita sira ne’e prosesa to’o tinan 1 ona.Bele dehan katak Estadu Timor-Leste halodadauk violasaun ba direitu suspeitu nianne’ebe nia prosesu kazu ne’e besik tinan 1ona. Ne’e hanesan kazu ne’ebe akontese ihaprizaun Guantanamo ne’ebe la halo prose-su,” subliña Jose Luis.Iha parte seluk, deputadu CNRT, PauloMartins nebe bainhira krize politika 2006hahu mosu nia sei nudar Komandante JeralPNTL, ba jornalista
kla’ak
hateten katak kazu11 Fevereiru kompleksu. “Hau hanoin kom-petensia Ministériu Públiku nian para haloinvestigasaun, maibe ita hatene katak kazune’e kompleksu liu. Ministériu Públiku tenkihalo ho kuidadu hodi nun’e bele akumulaverdades, faktus hodi lori kazu ne’e batribunal. Ansi liu, kazu ne’e bele sabraut.Tanba ita hatene kazu ne’ebe bo’ot hasoruXefi Governu ho Xefi Estadu,” dehan nia.Paulo Martins mos fo nia hanoin katak investigasaun ba atentadu 11 Fevereiru ba-lun ne’ebe foin dezenvolve. Ho nune’e sirabele prolonga tan prosesu investigasaun.Eiz komandante Jerál PNTL ne’e fiar katak prosesu ne’e lao ba oin ho diak. Vendedor ida ne’ebe lor-loron fa’ansasán iha dalan ninin, Agustinho Freitas ba jornalista
kla’ak
hateten krizi ne’ebe mosuiha rai laran fo impaktu ba sira. “Ami povuai-leba sira moris iha unidade nia laran. Amila husu barak ba ulun boot sira. Ami niahakarak konflitu ne’e para ona. Ami mosiha direitu moris hakmatek. Ami la hakma-tek tanba ulun boot no grupu balun niahahalok,” dehan Agustinho.Estudante UNTL, Pregrino da Conceição,esplika katak maske hau ema ki’ik maibéhau iha direitu atu hatene rezultadu konaba atentadu 11 Fevereiru. Tanba nia impaktune’e afekta kedas povu kiik sira nia moris. “Majór Alfredo mate maibé laos signifika justisa mos mate. Justisa tenki lao ba oinnafatin ho lia los,” espera da Conceição.Juventude Timor oan, Elmelita do Rosariomos hato’o nia hanoin katak maske Major Alfredo mate tinan 1 ona maibé tenki iha jus-tisa tanba kazu ne’e laos ba ema boot siradeit. “Maibé ita povu ki’ik sira hotu. Hau husuko’alia sai lalais kazu 11 Fevereiru. Povu ki’ik iha direitu atu hatene saida maka iha kotuk.Kuandu ulun boot balun iha kotuk tenki loriba justisa. Justisa ba ema hotu,” katak doRosario. Vice Xefi bankada FRETILIN, FranciscoMiranda Branco husu para lia los tenki ase-lera lalais. “Povu iha direitu atu hatene. Sedeit maka responsavel ba krizi, ne’ebe povuhetan kanek boot, no mos kanek boot baestadu direitu demokrátiku ida ne’e,” infor-ma Miranda ba jornalista
kla’ak
foin lalaisne’e iha Uma Fukun Parlamentu Nasional.Miranda haktuir tan katak, iha mekanizmuseluk atu fo perdaun ba malu maibé lia lostenki hasai. “Se lae, ita nia estadu ne’e ha-mosu imajen la diak, deskonfia ba malu ne’ela hotu. Ami nia bankada laos halo mensa- jen atu fahe ita Timor oan, ita hotu hamu-tuk maka sei harii nasaun ida ne’e. Justisatenki lao ba oin, povu atu moris hakmatek tenki hatene lia los, ida ne’e maka preoku-pasaun ami nian,” afirma Miranda.Tuir Lei atu tahan ema ida tenki prosesaiha fulan 3 to’o fulan 6. Suspeita sirane’ebe involve iha 11 Fevereiru to’o tinan 1ona. Atentadu 11 Fevereiru sai preokupa-saun povu tomak, Maibe preokupasaunhirak ne’e la hatán ho sériu husi PGR.Miranda kestiona katak tanba sa kazuatentadu 11 Fevereiru tenki hein tinan idaresin maka hato’o rezultadu. “Povuhatene katak ekipa ne’ebe ser-visu hamutuk hodi halo in-vestigasaun ne’e mesak ekipa ne’ebe profesio-nál hanesan FBI Ame-rika no FSI Australia,” dehan nia.Iha parte seluk,tuir PGR, LonguinhosMonteiro, nia hareeba faktus 11 Feve-reiru, katak inves-tigasaun ne’e sei-dauk tinan ida. Tanbainvestigasaun ne’ehahú iha loron 4 Marsutinan kotuk liu ba. Ne’e duni rezultadu finalsei fo sai iha 4/3. Haree husi parte PGR nianne’ebe katak sei fo sai rezultadu iha loron 4Marsu 2009. Wainhira jornalista husu ha-noin ba Jose Luis de Oliveira kona-ba oinsaservisu PGR nian relasiona ho kazu hirak nebe akontese?Jose Luis esplika katak, “PGR la hala’oservisu ho profisionál. Longinhos mete de-mais
politik praktis.
Lei la hare se maka ihaokos maibe ema hotu iha lei nia okos. Du-rante nia (Longinhos, red) kaer kargu nudárPGR, iha governu AMP nia tempu, ita la harekazu ne’e se maka iha oin? Tanba ne’e semaka besik ba nia, ne’e nia husik tiha maibéema ne’ebe la besik nia, tenke kaer no niaprosesu la’o ba oin. Ne’e violasaun direitushumanus, hanesan iha tempu Indonezia,tahan ema
tanpa proses peradilan
(sem hoprosesu tribunal).Husi parte parlamentu nian, Miranda moshato’o kestaun katak, intensaun la’os atu karirai rahun no soe fatuk ba ema ruma. “Ami niaintensaun direitu povu nian hakarak hatenesaida maka akontese. Direitu ema hotu nianatu hetan informasaun husi responsavel badefeza seguransa, saida maka akontese,” tenik nia.Tuir Miranda katak saida mak durante ne’ebankada Fretilin haree maka iha intensaunatu subar fali segredu iha justisa nia kotuk. “Uluk governu AMP kumpri desizaun polítikane’ebe Parlamentu Nasional hasai rezolu-saun númeru 9/11, atu harii Komisaun In-kéritu Internasionál (KII), ami fiar katak orasne’e KII fo sai tiha ona nia rezultadu. Maibéida ne’e la akontese tanba la iha vontadepolítika husi governu AMP,” dehan Miranda.Wainhira jornalista
kla’ak
dada lia hopetisionariu ida ne’ebe lakohi temi naran,iha Bidau Lesidere nia haktuir katak kazuzevonia, olegario, zecoro
“Hau dúvidas...kazu ne’e bele la’o ba oin ho prosesu ne’ebe lalaistanba nia (Longuinhos Monteiro-red) mos iha laran. Kuandu pro-sesu ne’e bele lao ba oin, nia (Longuinhos-red) mos aban bainrua justisa sei la’o ba nia.”
- José Luis de Oliveira
>>>>>
kontinua ba iha pajina 11
“Bankada FRETILIN atu abandonaParmento Nasional, bainhira los? Abandona deit ona tanba iha Parlamentofo liu vantagem ba AMP ukun i la tuirregras normas nebe maka lei inan no leibarak haruka. Barak defini tuir deit maunboot ho maun kiik nia gostu, ida ne’e mak lei?
Joao Castro,
Lospalosmobile: 7435XXX
“kesi kabun” hodi publika
kla’ak
ho kor metan-mutin.Ema barak dehan mundu infrenta hela krize eko-nomia global, nebe ekonomikamente fo impaktu nega-tivu ba nasaun kiik-kiak. Maibe krize ne’e ita kal haredeit iha nivel povu kiik, katak, ekonomikamente povukiik-kiak la-iha forsa atu hasoru sasan folin nebe saeiha merkado, lahanesan ita nia membrus governu nomembrus PN. Ita lahare sira halao hela politika (kebijakanpolitik) “kesi-kabun” hodi hasoru krize ekonomia globalne’e, maibe rame-rame hasae tan sira nia salario. Pro-blema mak sei mosu katak,
“lompatan gila” kenaikan gaji
ne’e sei hamosu
“lonjakkan gila” kenaikan harga
.Obrigado ba sani nain sira nia komprensaun.
José Luis de Oliveira
Leave a Comment