Kla’ak
Semanal 22 Setembru 2008
3
LENO
REDASAUN KLA’AK
Responsavel Jornál Semanal
kla’ak
:
Kolektiva
1.
Responsavel Jeral
: nuno RODRIGUEZ2.
Xefe Redasaun
: zevonia VIEIRA3.
Manu Ain
: maria BIBEL, anita MARQUEZ, agostinhaXIMENES, efrem dos ANJOS, almerio ALVAREZ,deomentino da CRUZ, isolino VASGA, waidinik, nicozecoro SANTOS, noolok CARMO, olegario de JESUS,danu FREITAS, gerson abel GEMCY,memia FERNANDES4.
Hakerek Nain
: nuno RODRIGUEZ, zevonia VIEIRA,celina HANJAN, gill GUTERRES, almerio ALVAREZ,efrem dos ANJOS, zeloy aquino VIEIRA, naldo REI,ze’sopol CAMINHA,vital da CRÚZ
HALIRI
. .
referensi:
Mak Sait
(Kolektiva Media Kla’ak),
Knar Fatin
(Alamat),
Hakerek Nain
(Penulis),
Manu Ain
(Wartawan)
, Tatoli Lia
(Koresponden),
Duru basa
(Penerjemah),
Duru Foto
(Foto Grafer),
Banati & Ilas Nain
(Layout & Grafik Design),
Makaer Fukun
(Pengacara),
Lian Maus
(Iklan),
Habelar
(Pemasaran)
Fafahek
(Distribusi), Banku (Bank)
Numeru 30/11 September
2008
Dili
5.
Duru foto
: ze’sopol6.
Tatoli Lia:
guteriano NEVEZ (Hawai, USA)7.
Banati & Illas Nain
: Zeloy.8.
Makaer Fukun:
arlindo SANCHES9.
Lian Maus
: anita Marquez, nico Zecoro SANTOS10.
Karikatura
:
bayu, zecoro,11
Habelar
: noolok CARMO, basilio12.
Fafahek
: noolok CARMO
Knar Fatin
: Farol Rua. De Monzambique 1/IA Palapaso,Dili Timor-Leste
Email:
klaak.redasaun@gmail.com
Númeru kontaktu:
+670 735 1360, +670 727 8247
Pintor logo
:
Alit Ambara
Resposavel
online
: atero
“...Sofrementune’ebe akontesemundu, labelekompriende didiak,kuandu sira be terusne’e maka labarikinosente sira”
- Albert Camus
I
ha nebee de’it, ema ki’ik no ki’ak sira sempre sai ema boot no riku sirania “na’an bokur” politik. Iha krizi politik, atu boot ka ki’ik, nia laran,ema kbiit laek sira nia destinu mak sai “kaidane (petisku, edit.)” ba po-litik sira nebee hamrook ba poder.Ema boot no riku na’in hira mak hetan sorti-aat durante krize politik-militar 2006? Karik sira hetan sorti-aat iha “lalehan”, tanba sira barak mak ihaliras atu semo. La’os semo aas, maibe semo lakon. Lalehan ida be iha lianIndonesia dehan “udara” ne’e. La’os lalehan nebee na’i padre no na’i katekistasira temi bebeik ne’e.Ko’alia kona ba destinu ema ki’ik no ki’ak sira la’os fasil hanesan avo-feto sirauluk ti’i-kabas atu soru tais. Ema kbiit laek sira ne’e dala barak homan sira niamoris ho aten barani atu simu terus nebee todan liu no pasiensia atu hatutanmoris ne’e to’o rohan nebee sira rasik lakon kbiit atu hatutan.Karik la iha ema ruma sadik no buat ruma atu sai sasidik ba politika governu AMP nian, la kle’ur tan, ita hotu, liu-liu ita sira nebee moris no buka moris ihasidade Dili, sei fo sasin ba oin sa ema ukun-na’in sira buka atu hases ita niamaluk negosiante nebee konyesidu ho “roda 3” husi sidade laran.Sira nia resan simples: maluk negosiante roda 3 halo sidade Dili nia furak lakon. Tan ne’e, ba ukun-na’in AMP, dalam atu lori hikas sidade Dili nia furak maimak duni sai negosiante roda 3 husi liuron-ibun sidade Dili.Ita la hatene los, hanoin sa ida mak mosu iha ukun-na’in sira nia kakutak bainhira hanoin atu hafurak sidade Dili. Karik sira hakarak halo Dili sai hanesanSingapura. Tan ne’e mak ita haree dadaun konstruksaun edifisiu andar 10 iha Acait (eis-Helo Mister, edit.) la’o maka’as los. Ita mos haree iha jardim Kolmera,kaleng taka haleu tiha ona. Tuir buat nebee hakerek iha plaka katak atu hariiParque Mini ka “Taman Mini.” Ita husu boot, maski ho fiar nebe mukit tebes, katak maluk negosiante roda 3sira sei hetan espasu iha fatin 2 ne’e. Karik ida ne’e akontese, ita barak seikonsidera buat ne’e nudar milagre.Baibain ka normalmente, atu supermarket ka minimarket, la’os fatin nebeeapropiadu ba negosiante roda 3. Mos sei susar atu sai fatin ba fa’an sasan nebeprodutu lokal. Nune’e mos ho Parque Mini. Parke Mini sei sai fatin halimar baema boot no riku sira nia familia, la’os negosiante roda 3 nia familia nebe la ihameius naton atu hetan asesu ba fatin sira ne’e.Hodi bainhira mak politiku-na’in sira halo sala hasoru ema ki’ik? Istoria la dunhakerek. Karik hakerek, ita barak la dun sani. Politiku-na’in sira so halo salahasoru sira nia rival. Sala nebee sira halo mak bainhira lakon poder. Tan halosala hasoru de’it sira nia rival politik, sira nunka husu deskulpa, sa tan rekoynesesira nia sala.Bainhira ita barak nonok no haree tuir de’it sa ida mak ita nia ukun-na’in sirahalo hasoru ema ki’ik no ki’ak sira, ita hotu tenke prepara-an atu simu realidadeloron ida. Realidade nebe sei lori ita atu haree sidade Dili, nudar “cidade dosnobres.” La’os “cidade dos pobres.” Se ida ne’e mak objektivu husi politika governu AMP atu hasai negosianteroda 3 husi liuron sidade Dili, entaun Dili hahu tama iha prosesu nebe sidadebarak iha mundu enfrenta: gentilizasaun (gentilisation, edit.). Prosesu atutransforma sidade sai fatin ba ema riku no ema boot nian de’it.Husu boot buat ne’e la los. Se los duni, la sala ida ita bolu politiku sira ne’ebutar-ten.
mos seidauk funsiona ho normal. Halo kazubarak maka oras ne’e sei pendenti iha tri-bunal. Iha kazu barak mos la konsege ha-tama iha tribunal.Idelta hateten, “halo analiza tanba sa ma-ka ita nia feto no labarik feto sira hetan abuzusexual, buat ne’e ema koalia deit maibe laaprezenta kazu ho evidensia forte, ida ne’emaka problema ne’ebe feto sira enfrenta.Hau hanoin presija mos rede feto noorganizasaun feto ne’-ebe reprezenta 13 dis-tritus koalia lolos katak ida ne’ebe maka fun-damental los atu beleaselera. Labele tau buatne’e hamutuk depois lakonsege antiji objetivune’ebe ita hotu hakarak hetan”.Lalaok husi padrebalun ne’ebe halo abu-zu sexual ba feto ma-luk balun, ida ne’e ha-tudu katak padre sira latuir ona doutrina ne’ebeMaromak hanorin. Seida ne’e akontese, firahusi sarani sira la ihaona ba padre sira. Emabalun la fiar katak pa-dre sira halao lalaok ihakomunidade nia le’et.Delegasaun RedeFeto husi distritu Bobo-naro ba jornalista
kla’ak
katak, “durante ne’e haurona issue katak padresira halo abuzu sexualmaibé ita labele pre-zudika tanba ita nudárrelizaun Katolika la hareho matan no kaer ho li-man. Maibe se karik akontese duni abuzusexual ne’ebe padre si-ra, tenke prosesa ba jus-tisa”.Beatriz hatutan ka-tak, “Padre sira lor-lo-ron adora Maromak,nia fen maka Maro-mak. Nia tenke hatuduedukasaun moral didak ba sarani tomak labelehatudu fali lalaok basarani katólika. Se ka-rik iha evidénsia fortetenke lori ba justisa”.Rede Feto no emahotu hakilar kona ba justisa, tanba ho justisaita sei hetan lia los, semaka salah sei hetankastigu, se maka los seisente laran kmaan nohetan vitória. Maibe se justisa la’o los, vítimasira la bele hetan vitó-ria.Bainhira los makavítima sira ne’e hetan vitória, bainhira losautór husi kazu iresponsabilidade ne’e seihetan nia kastigu? Ida ne’e fila fali ba ví-tima sira hodi brani hateten sai katak niasai vítima ba abuzu sexual. Justisa mos ten-ke la’o los tanba justisa nia kna’ar makabuka lia los. Ita hein vítima sira sei hetanvitória.
Idelta Rodrigues,
Sekretario Estadu Promosaun Igualdade
Uvalda Maria Alves,
Diretora Rede Feto
“...Difikuldade ba rede maka feto maluk sira lakohiko’alia sai. Se vítima sira la ko’alia sai, ida ne’e difikultaorganizasaun Feto atu bele fó asisténsia ba feto maluk sira. Oinsá atu prosesa ba tribunal, feto maluk siratenke sente katak se sai vítima tenke fo hatene sai”. “razaun barak katak violensia mos mosu iha liur, idane’e hanean prosesu atu hasae konsensia ba komunidadeatu hare ba asuntu ida ne’e. Se sira rasik konsidera idane’e krime grave tenke aprezenta keixa”.
Ami husu deskulpa ba sani nain
kla’ak
hotu iha teritoriotomak tanba
kla’ak
sai tarde tanba iha problema tekniku.
- Redasaun
Leave a Comment