Kla’ak
Semanal 17 Novembru 2008
3
LENO
REDASAUN KLA’AK
Responsavel Jornál Semanal
kla’ak
:
Kolektiva
1.
Responsavel Jeral
: nuno RODRIGUEZ2.
Xefe Redasaun
: zevonia VIEIRA3.
Manu Ain
: maria BIBEL, anita MARQUEZ, agostinhaXIMENES, efrem dos ANJOS, almerio ALVAREZ,deomentino da CRUZ, isolino VASGA, waidinik, nicozecoro SANTOS, noolok CARMO, danu FREITAS,gerson abel GEMCY,memia FERNANDES4.
Hakerek Nain
: nuno RODRIGUEZ, zevonia VIEIRA,celina HANJAN, gill GUTERRES, almerio ALVAREZ,efrem dos ANJOS, zeloy aquino VIEIRA, naldo REI,ze’sopol CAMINHA,vital da CRÚZ
HALIRI
. .
referensi:
Mak Sait
(Kolektiva Media Kla’ak),
Knar Fatin
(Alamat),
Hakerek Nain
(Penulis),
Manu Ain
(Wartawan)
, Tatoli Lia
(Koresponden),
Duru basa
(Penerjemah),
Duru Foto
(Foto Grafer),
Banati & Ilas Nain
(Layout & Grafik Design),
Makaer Fukun
(Pengacara),
Lian Maus
(Iklan),
Habelar
(Pemasaran)
Fafahek
(Distribusi), Banku (Bank)
Numeru 35/10 Novembru
2008
5.
Duru foto
: ze’sopol6.
Tatoli Lia:
guteriano NEVEZ (Hawai, USA)7.
Banati & Illas Nain
: Zeloy.8.
Makaer Fukun:
arlindo SANCHES9.
Lian Maus
: anita Marquez, nico Zecoro SANTOS10.
Karikatura
:
bayu, zecoro,11
Habelar
: noolok CARMO, basilio12.
Fafahek
: noolok CARMO
Knar Fatin
: Farol Rua. De Monzambique 1/IA Palapaso,Dili Timor-Leste
Email:
klaak.redasaun@gmail.com
Númeru kontaktu:
+670 735 1360, +670 727 8247
Pintor logo
:
Alit Ambara
Resposavel
online
: atero
“Se hatene,hanorin!Se Lahatene,aprende!”
T
ribunal Rekursu (TR) iha loron 13 fulan Novembru hasai desizaun hodi deklaraorsamentu rektifikativu inkonstitusional. Fretilin nudar bankada opozisaun nebelevanta hamutuk ho PUN no KOTA ba inkonstitusionalidade orsamenturektifikativu husu kedas Parlamentu Nasional atu resposta lalais desizaun tribunaltamba ezistensia Parlamentu Nasional iha risku nia laran.TR deside buat importante hat: TR deklara Fundu Estabilizasaun Ekonomiku ho montanteUSD 240 miloens no foti osan liu Rendimentu Sustentavel Estimadu ilegal. Desizaun rua seluk nebe TR rejeita mak prosedur Parlamentu Nasional nebe partidu opozisaun hateten katak la tuir konstituisaun no alokasaun orsamentu nebe 97 % ba governu no uituan liu mak ba Par-lamentu Nasional, Presidenti Republika, Judisiariu viola separasaun poder.Desizaun TR ne hakarak hateten katak orgaun ne’e la aseita ho proposta lei 12/2008 ko-naba orsamentu rektifikativu nebe governu AMP hatoo ba Parlamentu Nasional, TR mos lakonkorda ho Parlamentu Nasional nebe aprova orsamentu rektifikativu no TR rasik la simu Pre-sidenti Republika nebe promulga orsamentu rektifikativu iha 5 de Agustu. Iha liafuan badak,TR anula desizaun instituisaun estadu tolu; governu, Parlamentu Nasional no Presidenti Republika.Iha inisiu fulan Agustu Presidenti Republika Ramos-Horta molok ba Australia hateten baTVTL katak nia sei la promulga orsamentu rektifikativu tamba sei husu opiniaun husi TribunalRekursu. Maibe, tipiku Ramos-Horta laos deit nudar pesoal maibe mos nudar PresidentiRepublika ohin koalia buat ida, aban koalia fali buat seluk. La kleur, liu kalan ida deit, mem-bru Parlamentu Rui Menezes deklara katak orsamentu rektifikativu presidenti promulgatiha ona. Tuir komunikadu imprensa husi gabineti Presidenti Republika hateten katak pre-sidenti asina maibe sei husu nafatin opiniaun tribunal rekursu. Publiku rasik sinti estrañu hodiskursu Presidenti Republika no promulgasaun nebe presidenti halao. Bankada Fretilinhusu atu investiga kazu ne’e tamba sa Presidenti Republika koalia atu husu opiniaun husiTribunal Re-kursu, derepenti kopia nebe Ramos-Horta asina iha tiha ona publiku nia liman.Ema hein atu Ramos Horta bele esplika kazu ne’e, maibe Presidenti Republika hatetenfali buat seluk katak nia promulga duni orsamentu rektfikativu. Deklarasaun nebe kontradizba malu. Nudar orgaun as liu nebe bele garanti funsionamentu instituisaun estadu hotutuir konstituisaun haktuir lakon tiha ona nia dignidade. Sai pior liu tan, promulgasaun nebe tuirlos Presidenti Republika halo liutiha hetan opiniaun husi Tribunal Rekursu, maibe halao ihanivel retorika deit; too ikus Tribunal Rekursu anula tiha desizaun promulgasaun ne’e. Presi-denti Republika sei bele sai nafatin orgaun estadu nebe garante funsionamentu orgaunestadu hotu-hotu tuir konstituisaun haktuir? Iha kazu orsamentu rektifikativu, lae! Kazu badala rua nebe TR deklara atuasaun Presidenti Republika inkonstitusional; osan ba ema kiak sira.Desizaun TR atu hateten saida? Desizaun ne’e hateten katak governu labele uza osan liurendimentu sustentavel estimadu (396.1 miloens), governu rasik proposta 686,6 miloensatu foti husi fundu petroliferu. Desizaun ne’e rasik hateten katak osan nebe gasta tiha ona seila konta maibe osan nebe seidauk gasta labele gasta tan liu rendimentu sustentavel es-timadu. Instituisaun Estadu tenki hapara gastu nebe liu tiha rendimentu sustentavel,katak hapara projetu hotu-hotu nebe seidauk halao.Iha opsaun tolu nebe instituisaun estadu bele relasiona ho inkonstitusionalidade orsamenturektifikativu: opsaun primeiru, laiha osan ba projetu, iha osan deit ba salariu no operasauninstituisaun estadu hanesan orsamentu duo desimu iha governasaun Fretilin bainhira orsa-mentu 2006/2007 liutiha tinan ukun nian. Opsaun ne’e susar, tamba governu la konsege hatudunia impaktu servisu, liu-liu fundu estabilizasaun ekonomiku nebe sei bele ajuda povu, maskitoo agora povu rasik seidauk sinti. Segundu, se governu presiza duni osan atu halao projetu,liu-liu fundu estabilizasaun ekonomiku no projetu sira seluk governu tenki hodi fali orsamentuba Parlamentu Nasional nebe iha risku boot la halimar tamba presiza 2/3 suara, Fretilin beledada an husi Parlamentu Nasional no governu sei monu. Opsaun ba dala tolu mak governu,parla-mentu nasional, no presidenti ignora deit desizaun tribunal. Se karik opsaun ba dala tolunebe lideransa ne’e hili; estadu Timor iha krize nia laran, tamba laiha prinsipiu separasaunpoder no la respeita estadu direitu no demokratiku.Desizaun ne’e rasik hatudu katak durante ne’e governu, parlamentu nasional no presidentilakon tiha seperasaun poder tuir konstituisaun haktuir. Instituisaun hanesan parlamentunasional sai fali
corong
(instrumentu) governu nian, presidenti republika nebe bele garanteseparasaun poder lakon tiha ona nia kbiit. Ho desizaun TR ne’e sei halo instituisaun estaduhanesan parlamentu nasional, governu no presidenti republika bele halao nia knaar tuir leiinan haruka?Mensajen badak husi tribunal rekursu mak instituisaun estadu tenki halo nia knaar tuirkonstituisaun haruka no presiza atu rona hanoin ema seluk nia hodi bele hadiak nasaunne’e. Iha toman at nebe sei la kuidadu bele sai kultura Timor nian; ita rona deit ema nebeiha hanoin ho ita nia interese rasik, maibe ema seluk ho hanoin seluk ba interese nasaunmos, ita la konsidera. Triste liu, mak ita foti liman rame-rame deit no lakohi buka tuir atu ha-tene. Muzika tuan komesa ita rona fila fali bainhira Presidenti Parlamentu Nasional komesakoalia katak desizaun ne’e ema internasional mak halo, maibe nega tiha realidade katak desizaun ne’e halao bazeia ba konstituisaun no lei fundu petroliferu nebe ema Timor rasik mak halo. Muzika hanesan mos ita rona bainhira atu hodi matebian Alfredo Reinado batribunal, ema lansa kampaña katak juiz sira ne’e ema internasional. Maibe too ikus justisanebe Alfredo Reinado husu, nia rasik la hetan, no ema hirak nebe hamutuk ho nia haluhatiha buat nebe uluk sira luta ba. Too ikus resposta nebe Alfredo Reinado hetan mak balamusan. Saida mak sei akontese ho desizaun tribunal rekursu?
Separasaun Poder La Eziste?
M
OU ne’e rasik sai segredu tooorganizasaun La’o Hamutuk fo sai MOU ne’e iha internetno bankada opozisaun levan-ta kazu iha Parlamentu Na-sional iha fulan Maiu nia laran. Tuir MOUne’e katak governu sei fo rai hamutuk ek-tare 100.000 atu kompania ne’e bele halaosira nia servisu.Esperiensia iha nasaun hotu-hotu nebeiha plantasaun tohu fo impaktu ekolojia nososial nebe la diak. Ho hanoin ne’e organi-zasaun La’o Hamutuk nebe halo monito-rizasaun ba dezenvolvimentu Timor-Lestehalao enkontru publiku (7/11) iha Aula Aso-siasaun HAK nebe husu Ministru AgrikulturaMariano Sabino, reprezentante kompaniaGTLeste Biotech, ekolojista Rui Pinto no InesMartins husi La’o Hamutuk nebe koalia ko-naba esperiensia plantasaun tohu iha Brazil.La hanesan enkontru publiku bain-bain
Plantasaun Tohu:
Mariano Sabino
La Honestu
danu FREITAS
Iha fulan Janeiru 2008, Governu Timor-Leste liu husi Mi-nisteriu Agrikultura asina
Memorandum of Understan- ding
(MOU) ho kompania GTLeste Biotech husi Indo-nesia atu kuda tohu iha rai ektare 100.000 nebe governumak sei fo ba tinan 50 no posibilidade ba tinan 100.
nebe La’o Hamutuk halao, loron ne’e ka-deira nakonu, presizafoti tan kadeira seluk hodi bele akomoda par-tisipante nebe hamrik iha liur. Maski kadeirane’e ema tur hotu onamaibe sei iha ema ba-rak hamrik. Desde tuku9 dader, partisipantesnakonu ona hodi heinministru. Ministru rasik tarde minutu 40. Minis-tru tama no moderadorfo tempu atu koalia uluk tamba koalia hotu mi-nistru sei hatan per-guntas no fila uluk tam-ba atividade sira seluk.Mariano Sabino ha-hu koalia konaba kon-seitu ukun rasik, kresi-mentu ekonomiku noseguransa alimentar ne-be iha relasaun makas ho plantasaun tohu.Ministru rasik hakarak duni uza oportunida-de ne’e atu koalia ba sosiedade sivil hodi kla-rifika informasaun nebe sirkula iha publiku.Ministru Agrikultura no Pescas hateten katak ministeriu presiza hanoin husi sosiedadesivil atu tetu hodi foti desizaun.Konaba rai 100.000 hektares ne’ebe Mi-nisteriu Agrikultura fo ba kompania GTLesteatu planta tohu, Mariano hateten, desizaunfo rai ba kompania laos nia Ministeriu niakompetensia maibe kompetensia Ministeriuda Justisa i husi parte MAP simu deit. “Tuir prosedur ministeriu nian, kuandu itaasina memorandum, depois sira (kompania)mai haree rai, rai nebe sira survey ida nebebele uza no sira sei aprezenta fali mai mi-nisteriu.” Iha enkontru ne’e partisipante idahamrik hodi husu tamba sa mak kompaniamai haree uluk rai mak ministeriu tuir baharee fali, ida ne’e hatudu katak governulaiha planu. Partipantes seluk mos kestionaimportansia atu iha plantasaun tohu iha
- Lema Kampaña NasionalAlfabetizasaun iha Cuba (1961)
>>>>>>>>>>
11
Eng. Mariano Sabino
Add a Comment