• Embed Doc
  • Readcast
  • Collections
  • CommentGo Back
Download
 
Heiki RaudlaKODANIKU RAAMAT
 
Hea lugeja,
Riigi siseelu ei ole tänapäeva demokraatia tingimustes võimalik korraldada ilma kodanike aktiivseosaluseta. Oleme juba kümme aastat Eestit üles ehitanud, kuid turvalise, õnneliku ja kõigile heaolu pakkuva riigini on meil veel pikk tee.
Jätkuv urbaniseerumine ja globaliseerumine seab meie ette uusi ülesandeid. Midateha olukorras, kus kogukond laguneb, perekond kaotab oma traditsioonilisi väärtusi,oleme astumas uue, üle-Euroopalise liidu liikmeks?Kodaniku raamatu näol on tegemist Eesti Vabaharidusliidu ja Siseministeeriumiesmakordse koostööga, millega soovisime anda ajaloolise ülevaate Eesti omariiklikeinstitutsioonide kujunemisest, tutvustada meie riigi olemust ja selle toimimise reegeidning avardada inimeste arusaamu kodanikuks olemisega kaasnevast. Kodanikustaatusei tähenda ainult õigusi, see toob endaga kaasa ka mitmeid kohustusi ja vastutust.
Eesti riigi ees on uued ülesanded, mida üksnes ametnikud oma kabinetivaikuses lahendada ei saa.Kaasaegne demokraatlik ühiskond esitab meile üha kasvava kodanike osaluse nõude. Mida aktiivsem jateadlikum on kodanik, seda rohkem suudab ta kogukonna ja kogu riigi asjade arutamisel kaasa rääkida.
Elanikkonna vastutuse suurenemine Eesti elu kujundamisel on täna väga olulineteema. Organiseerunud kodanikkonna kaasamisel on eelkõige tasakaalustav rolldemokraatliku riigi kujundamisel ja riiklikult mõtleva ning riigile ustava jausaldusväärse kodanikkonna kasvatamisel. Kodanike kaasamiseks on oluline Eestiajaloolistest traditsioonidest tuleneva ja meile kultuuriliselt omase arusaama kujundamine.Aktiivne inimene kui elujõulise kogukonna kõige olulisem lüli määrab meieühiskonna tugevuse. Kodanikul peab olema võimalus oma riigi asjades kaasa rääkida ja omaenda tulevikku kavandada.Meie riigil on kätte jõudnud aeg asuda pidama dialoogi demokraatia küsimusteshästi orienteeruva kodanikkonnaga. Meist igaühest sõltub, millise riigi jätametulevastele põlvedele.Soovin teile meeldivat lugemist.Lugupidamisega,Ain Seppik Siseminister  November 2002
Saateks
Eesti taasiseseisvumisest on möödas vaid 11 aastat. Selle aja jooksul on Eesti riik muutunud väga kiiresti ja muutunud on ka tema kodanikud. Muutused on olnudkoguni nii kiired, et ikka ja jälle tuleb selgitada, mis on demokraatia, kuidas toimubEestis valitsemine ja mis on kellegi ülesandeks.Paraku ei mahu see kõik ühte õhukesse raamatusse, seepärast tuli teha valik nii erivaldkondade kui käsitluse põhjalikkuse osas. Otsustavaks sai see, mis tunduskirjutamise hetkel olulisem.
 
Seetõttu on demokraatiaküsimused (õigused ja kohustused, inimõigused,osalusdemokraatia), põhiseaduslikud institutsioonid, inimese suhtlemine riigi jaomavalitsustega ning kodanikuühendused leidnud mõnevõrra põhjalikumat käsitlustkui ülejäänu. Kes aga soovib teada, kuidas lood Eesti riigiasutuste jainstitutsioonidega just antud hetkel on, sel on alati võimalus külastadainternetilehekülge www.riik.ee, kuid peab arvestama, et sealtki ei leia alati kõike vajalikku või et informatsioon on paar nädalat vana.Iga teema algusesse on lisatud ka vähem või rohkem ajalugu, tutvustamaks tausta,miks me teeme üht või teist asja just niimoodi. Samuti on raamatus pühendatud üsna palju ruumi rahvusvahelistele organisatsioonidele. Sellegi põhjus on lihtne – Eesti pole enam ammu suure impeeriumi nurgake, vaid iseseisev riik, mis teeb järjesttihedamat koostööd paljude maailma riikidega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.Et antud raamatu puhul on tegemist populaarse ning seetõttu lihtsustatudülevaatega, siis sobib ta lugemiseks ja koolituseks nii õpilastele, õpetajatele, paljudekodanikuühenduste liikmetele või muidu huvilistele.Loodan, et Kodaniku raamatu lugeja saab senisest parema ülevaate sellest, millineon Eesti riigi struktuur, kuidas riik toimib, millised on inimeste õigused ja kuidas neilon võimalik osaleda otsuste mõjutamisel nii riigi tasandil kui kohalikes omavalitsustes – et võiksime J. F. Kennedy moodi mõelda: „Ära küsi, mida sinu maa saab teha sinuheaks, küsi endalt, mida sina saada teha oma maa heaks.”Iga peatüki lõpus on küll pigem meelelahutusena kui väga tõsiselt mõeldunatoodud kuulsate meeste arvamusi eelpool käsitletud teema kohta. Nende seisukohad eilange küll alati kokku raamatus kirjapanduga ega omavahelgi, aga eks seegi oledemokraatlik pluralism. Ja lisaks kõigele võime seeläbi poliitikale ning valitsemiselehoopis teise nurga alt vaadata.Raamatu lisa annab lugejale ülevaate meie ajaloo põhisündmustest jatraditsioonidest. Kes sooviksid põhjalikumaid teadmisi, nende jaoks on abikskasulikuks lugemiseks toodud raamatute loetelu. Loodan, et Kodaniku raamat annabseega omapoolse panuse demokraatliku riigi probleemide mõistmisele Eestis ningaitab sel viisil kaasa demokraatia arengule ja tugevnemisele meie riigis.
3
of 00

Leave a Comment

You must be to leave a comment.
Submit
Characters: ...
You must be to leave a comment.
Submit
Characters: ...