• Embed Doc
  • Copy Link
  • Readcast
  • Collections
  • CommentGo Back
Download
 
KORRAPOLIITIKA
Korrapoliitika ............................................................................................................................11. Erinevad majandussüsteemid ................................................................................................12. Turumajandus ja riik .............................................................................................................32.1. Sissejuhatus ....................................................................................................................32.2. Turutõrked ......................................................................................................................32.2.1. Välismõjud ..............................................................................................................32.2.1.1. Negatiivsed välismõjud ........................................................................................32.2.1.2. Positiivsed välismõjud ..........................................................................................62.2.2. Avalikud hüvised .....................................................................................................72.3. Turutõrgete analüüsi kriitika ..........................................................................................93. Heaoluriigi kasv ..................................................................................................................103.1. Kollektiivse käitumise loogika .....................................................................................103.2. Kasvava riigipoolse aktiivsuse majanduslikud tagajärjed ............................................11
1. ERINEVAD MAJANDUSSÜSTEEMID
Eelmises peatükis käsitleti majanduspoliitika teooriat turumajanduslike demokraatlike riikideseisukohalt. Maailmas eksisteerib veel teisigi majandussüsteeme. Rääkides majandus-süsteemidest, peame esmalt defineerima sõna “süsteem”. Küsimusele, mis onmajandussüsteem, saame leida vastuse vaid siis, kui teame, mida tähendab süsteem üldisesmõttes. Süsteemi kirjeldamisel on olulised kolm aspekti.1.Süsteemi elemendid (majandussüsteemis inimesed kui tarbijad ja tootjad).2.Elementide suhted (tootmis-, vahetus- ja jaotusprotsessid).3.Süsteemi kord (antud juhul majanduslik kord, turumajanduse reeglid).Kolmandat toodud punkti käsitletaksegi antud peatükis põhjalikult, sest süsteemi kordmäärab ära süsteemi motivaatorid (nt. turuosaliste omavahelises suhtlemises).Vahetusprotsess turumajanduse tingimustes toimub hoopis teisiti kui plaanimajanduses.Turumajanduses on vahetusprotsessi instrumendiks hinnamehhanism, plaanimajanduses agakohustuslik plaan. Turumajanduslikud motivaatorid toimivad küllaltki hästi, seevastusotsialism varises kokku, nagu oli kümmekond aastat tagasi võimalik näha.Majandussüsteeme saab jaotada vastavalt nende omandi- ja planeerimispõhimõtetele.Tabelis 1 on esitatud neli majandussüsteemide ideaaltüüpi. Reaalsuses nad aga puhtal kujul eieksisteeri.
1
 
Tabel 1
Majandussüsteemide ideaaltüübid
OmandPlaneerimineEraomandRiiklik või ühisomandDetsentraalneplaneerimine(turg)
Kapitalistlik turumajandusSotsialistlik turumajandus (ainultlühiajaline)
Tsentraalneplaneerimine(riiklik plaan)
Kapitalistlik plaani-majandus(ainult lühiajaline)Sotsialistlik plaani-majandus
Turumajandus Rootsis ei sarnane turumajandusele USAs. Sotsiaalne turumajandusSaksamaal ei ole sarnane vaba turumajandusega Eestis. Seega tuleb meil vahet teha katurumajanduse tüüpide vahel (vt. joonis 8).
Joonis 8. Turumajanduse reaaltüübid.
Vabale turumajandusele on iseloomulik riigi minimaalne sekkumine. Riigil on vaid üldisteraamtingimuste tagamise funktsioon, millele lisandub võib-olla ka mõne avaliku hüvisetootmine. Sellist turumajandust võib nimetada ka
laissez-faire
-turumajanduseks. Sotsiaalsetturumajandust iseloomustavad kõrgemad maksud, sagedasemad interventsioonid jatulusiirded. Teiseks keskseks eesmärgiks on konkurentsivabaduse kindlustamine. Sotsiaalneturumajandus püüab ühendada turu produktiivsust maksimaalse sotsiaalse õiglusega. Sellesuuna äärmuslikuks näiteks on heaolumajandus. See on majandussüsteem, kus poliitilised jaadministratiivsed jõud püüavad muuta turujõudude tegevust kolmes suunas:
•
garanteerida indiviididele ja peredele minimaalselt vajalik sissetulek, mis ei sõltuksnende vara turuväärtusest;
•
minimeerida sotsiaalset ebakindlust, näiteks laialdaste sotsiaalsete garantiide süsteemikaudu;
•
kindlustada parimad võimalikud avalike teenuste standardid kõigile kodanikele,hoolimata nende staatusest või klassikuuluvusest.Maailma majanduslikku arengut võib kirjeldada kui “sotsialismi langust ja heaoluriikideteket”, ennustas majandusteadlane F. A. von Hayek 30 aastat tagasi. Sotsialistlik majanduskorraldus ei huvita meid enam. Euroopas on see ajalooks saanud. Heaolumajanduseteke ja probleemid on aga aktuaalne nii Lääne- kui ka Kesk- ja Ida-Euroopa riikides.
2
Kapitalistlik turumajandusVabaturumajandus(
laissez-faire
)SotsiaalneturumajandusHeaolu-majandus
 
2. TURUMAJANDUS JA RIIK
2.1. Sissejuhatus
Turumajandus ja demokraatlik riik on omavahel tihedates seostes. Selles peatükis käsitletakseeeldatavaid turutõrkeid, mis on põhjustanud riigi kasvavat osa Lääne-Euroopaturumajandustes. Heaoluökonoomika tugineb Pareto-optimaalsuse printsiibile turulahenditehindamisel. Sellekohaselt täheldatakse reaalsel turul tõrkeid, peamisteks põhjusteksvälismõjud ja avalikud hüvised. Lahendamaks esilekerkinud probleeme, nõuabheaoluökonoomika riigi sekkumist. Eriti just Lääne-Euroopas tekkisid heaoluühiskonnad.Riigi kasvava aktiivsuse ja interventsioonide tingimustes viib aga majanduspoliitika sagelimajandusliku ja poliitilise süsteemi vastuoludeni. Oluline on uurida, kas lisaks turutõrgeteleon võimalikud ka riigitõrked ja mida saab nende vastu ette võtta. Enne aga siiski ülevaadeheaoluökonoomilisest turutõrgete ja riigi sekkumise vajalikkuse analüüsist.
2.2. Turutõrked
Heaoluökonoomika esimese põhiteoreemi kohaselt tekib konkurentsiturgudel teatudtingimustel ressursside jaotus, mille omaduseks on, et ressursse pole võimalik kuidagi ümber  jaotada ega tootmist või tarbimist muuta ilma, et kellegi olukord paraneks ilma kellegi teiseolukorda samaaegselt halvendamata. Ressursside niisugust jaotust, mille korral kellegiolukorda ei saa parandada ilma teise olukorda halvendamata nimetatakse Pareto-optimaalseks jaotuseks. (Stiglitz, 1995).Majandus on Pareto-efektiivne vaid teatavatel tingimustel ning on olemas olukorrad, mille puhul turg ei ole Pareto-efektiivne. Neid nimetatakse turutõrgeteks ning need on valitsuseletegutsemisajenditeks. Nimetatud olukordi on kuus:
•
konkurentsitõrked;
•
üldkasutatavad hüvised;
•
välismõjud tootmisest ja tarbimisest;
•
 puudulikud turud;
•
infotõrked (tarbijate käsutuses oleva informatsiooni puudulikkus ja arvamus, et turg pakub ise liiga vähe informatsiooni);
•
tööpuudus koos inflatsiooni ja tasakaalutu majandusega. (Stiglitz, 1995).On oluline märkida, et turutõrked ei ole üksteist vastastikku välistavad. Sageli on turgude puudumine osaliselt põhjendatav informatsiooniprobleemidega. Välismõjude põhjuseks agaloetakse tihti omakorda turgude puudumist. Üldkasutatavaid hüviseid loetakse mõnikordvälismõjude äärmuslikuks juhuks.
2.2.1. Välismõjud
2.2.1.1. Negatiivsed välismõjud 
Turutõrgete tekkimise peamiseks põhjuseks on negatiivsete välismõjude olemasolu. Need ontingitud sotsiaalsete ja erakulude erinevustest ja viivad pakkumise liigsele kasvule.
3
of 00

Leave a Comment

You must be to leave a comment.
Submit
Characters: ...
You must be to leave a comment.
Submit
Characters: ...