• Embed Doc
  • Copy Link
  • Readcast
  • Collections
  • CommentGo Back
Download
 
5. (6.10.03) Religioon ja rahvusvahelised suhted.
Religioon ja rahvusvahelinekonflikt. Usuline fundamentalism. Religioon ja vägivald, usuliselt motiveeritudterrorism. Religioon ja sotsiaalne julgeolek.
9. Religioon ja rahvusvahelised suhted
9.1. Religioon poliitilises konfliktis
Andreas
Hasenclever
 ja Volker 
Rittberger
eristavad kolme käsitlust religiooniosatähtsusest rahvusvahelistes konfliktides:1)
Primordialism
(konflikti aluseks on asjad, mis on ammusest ajast olemas, naguusk, keel ja kultuur). Erinevused religioonide vahel on konfliktide põhjuseks või põhjuste hulgas. Huntingtoni käsitlus sugulasmaade sündroomist, tsivilisatsioonidekui kõrgeima taseme identiteedi organiseerimisjõust ning tsivilisatsioonide vahelistestkonfliktidest liigitavad tema sellesse suunda. Erinevad usulised arusaamad onlepitamatud ning konfliktide põhjuseks on kultuur ja religioon.2)
Instrumentalism
(religiooni kasutatakse ära, mingit põhjuslikku seost religiooni jakonflikti vahel ei ole). Selle lähenemise kohaselt religioon ei ole põhjuseks, põhjusteks on poliitilised ja sotsiaalsed ebavõrdsused, religioon kaasatakse konfliktialles hiljem ning tegelikult usulised erinevused konflikti ei põhjustagi. Konfliktidtekivad pigem siis, kui tekib majanduslik, sotsiaalne või poliitiline kriis (riigivõimlaguneb, tekib kaos), seejärel kasutavad konflikti osapooled ära religioosseiderinevusi, mobiliseerivad inimesi religiooni abiga võitlusse ning kujutavad poliitilisivastaseid usuliste vaenlastena. Usklike mobiliseerumine toimub PEALEmajanduslikku, poliitilist või sotsiaalset kriisi.Rahvusvahelisel tasandil ei ole Huntingtoni sugulasmaa sündroomi, märksa olulisemon jõudude tasakaal riikide vahel, st kui naaberriik kogub jõudu, siis ümbritsevadriigid otsivad liitlasi, et tasakaalustada naabri sõjalist üleolekut. Liitlaste valikul ei olemääravaks tsivilisatsioonid. Huntingtoni kriitikana tuuakse väide, et liiga palju sõdutoimub usuliselt homogeensetel aladel ning enamus konflikte leiavad
aset paljumadalamal tasemel
kui tsivilisatsioonid. Nad ei eita, et religiooni kaasamisegakonflikt teravneb, kuid konflikti põhjuste hulgas ei ole religioon.3)
Konstruktivism
(religioon sekkub konflikti). Kolmanda lähenemise kohaseltreligioon ei ole küll põhjuste hulgas, kuid kui see kaasatakse konflikti (et õigustadavägivalda), siis religioonid pole tegelikult väga kergelt manipuleeritavad (ka Hussein proovis võita šiiitide poolehoidu, kord see õnnestus paremini, kord halvemini) ningkui religioon on juba konflikti kaasatud, siis muutuvad religioonid selles konfliktissuuruseks omaette, religioon võib toimida ka inimeste tahtest sõltumatult. Väidet, etkonflikti tuleb näha usulistes värvides, saab alati vaidlustada ning võib olla kaerinevaid, konkureerivaid ja vastanduvaid arusaamu. Religioon konfliktis pole vaid pelgalt poliitilist juhtide manipuleerida.
Religiooni kaasamisel konflikti vastandumine võimendub
, sest: 1. Vastaseleomistatakse saatanlikud jooned, st vaenlane on end välja arvanud jumalikust korrast jatahtest; 2. suureneb ohvrite toomise ja elu andmise tahe – usuliselt motiveeritudenesetapjad jne; 3. Väheneb lootus vastaste usaldamisele ja nendega läbirääkimistele.Kurjuse kehastajatelt ei tasu oodata siirust ja sõnapidamist; 4. alati on oluline ka,millisel seisukohal on konflikti suhtes usuliste institutsioonide või vaimulikkonna juhid – paavst, ajatolla, piiskopid jne. Kui nemad toetavad, siis konflikt võib veelgiägeneda.1
 
9.1.1. Kolm religioonipoliitilise konflikti lahendamise strateegiat
1) jõuga mahasurumine
 – seda on proovitud Alžeerias, Egiptuses ja Iraagis, kuid seekahjustab pikas perspektiivis valitsuse legitiimsust. Loogika usulispoliitilise konfliktimaha surumisel on lihtne – valitsusele vastupanu osutamise hind muutub lihtsalt liigakõrgeks, liiga riskatseks ning vastuhakk ei tasu end ära.
2) sotsiaalmajandusliku arengu ja demokratiseerumise strateegia
 – eriti juhul, kuiarvatakse, et konflikti tegelikuks põhjuseks on majanduskriis. Jõukuse kasvadesäärmuslikud rühmitused ja vägivald kui strateegia kaotavad toetust. Sellinelähenemine eeldab suhteliselt tugevat riiki. Näiteks Nõukogude Liidu lagunedes riikikui sellist eriti polnudki. Kui Palestiina omavalitsuse territooriumil majanduslik olukord paraneks oluliselt, siis terrorism kui vahend võiks osutuda mõttetuks.Majanduslikus kriisis võimendub aga iga probleem (olgu psüühiline või poliitiline).
3) dialoogi strateegia.
Dialoog ja teiste religioonide väärtuste õppima tundminemotiveerib inimesi seestpoolt, selline taktika eeldab ka, et
konflikt pole religioonisttulenev
. Katoliiklik teoloog Hans Küng on väitnud, et maailmareligioonid onloomupoolest liitlased. Kuigi igas religioonis on olnud ka vägivallatuse propageerijaid, on igale religioonile omane ka teatav patsifismi traditsioon. Edukadialoogi puhul muutub vägivald mitte-õigustatuks, sest usuliselt on väga raske põhjendada vägivalda kui kõigi maailmareligioonide usujuhid leiavad, et nendereligioonid ei õigusta vägivalda.Dialoogistrateegial on ka
kaks probleemi
: 1) enne peab olema kindel, et teine poolon samuti valmis vägivallatuseks. Üheks meetmeks on usuliste vähemustediskrimineerimise rahvusvaheline jälgimine. Religioonid üldiselt ei taha eritivägivallatust oma järgijaskonnas edendada, kui nad pole kindlad, et ka teised samateed lähevad. 2) süü probleem. Kõik religioonid on kunagi midagi vägivaldset teinudning selle vägivalla tunnistamisega on probleeme (tunnistajale võib jäädagi süüdlasemaine külge). Vatikan ja Leedu katoliku kirik on näiteks palunud andeks IIMaailmasõja
holocaust 
iga seoses.
9.1.2. Samuel P. Huntington: tsivilisatsioonide kokkupõrge
Huntingtoni käsitlus taandub järgmistele järeldustele:
konfliktid peale külma sõja ideoloogilise vastasseisu puhkevad tsivilisatsioonidevahel ning kulgevad tsivilisatsioonide “murrangujooni” mööda;
Tsivilisatsioonid on määratletud keele, ajaloo, usundi ja tavade läbi, millest kõigemääravam on usk;
Ta eristab 8 tsivilisatsiooni: hiina-sinoiline, jaapani, hindu, muhameedlik, vene-õigeusu, Lääne, Ladina-Ameerika ja Aafrika tsivilisatsioon;
Välja kujunemas on tsivilisatsioonidel põhinev maailmakord. Huntington väidab:“Tsivilisatsioonidest lähtuv maailmakorraldus on kindlaim tagatis maailmasõjavastu.”
Huntingtoni väiteid toetavad empiirilised näited (Tšetšeenia, Bosnia-Hertsegoviina, Ida-Timor, Kosovo jt)Põhjalikum ülevaade Huntingtoni käsitlusest vthttp://ec.ut.ee/alar/RP2003/hunt.htm.
9.1.3. Hans Küng: religioonide dialoog
Hans Küng pakub Huntingtoni tsivilisatsioonide kokkupõrke teesile vastuseksglobaalset eetikat. Ta kommenteeris Huntingtoni “Tsivilisatsioonide kokkupõrke”artiklit nii: enamus konflikte ei ole peamiselt tsivilisatsiooni või religiooni pärast, vaid2
 
territooriumite, loodusvarade, kaubanduse ja raha
 pärast, kuigi nende taustaks onka religioossed erinevused.Küng nõustub Huntingtoniga järgmistes punktides: 1.
religioonil on oluline rollmaailma poliitikas
, 2.
religioonid ei kasva üheks suureks
religiooniks, milles onelemente nii kristlusest, islamist, hinduismist ja budismist. Ei teki universaalsetreligiooni. Religioonid omavad potentsiaali konfliktiks.
Hans Küngi kriitika Huntingtoni teooriale:
Huntingtoni teooria on
liigalihtsustatud
, on vastuolusid ka religioonide ja tsivilisatsioonide sees, mis onteinekord tugevamad kui näiteks islami ja Lääne vahelised vastuolud (Iraan-Iraak,Iraak-Kuveit, Somaalia, Ruanda). Huntington
püüab edendada “mõtlemistblokkides
”, ta jaotab maailma kaheksaks tsivilisatsiooniks,
 just nagu need oleksmonoliitsed 
ning
ei seguneks
ega kattuks üksteisega.Huntington ei räägi
sarnasustest
tsivilisatsioonide vahel. Näiteks kristluse, judaismi ja islami vahel on palju sarnasusi.Kõike eelpool öeldut arvesse võttes väidab Hans Küng
:
1. Lääne ja Ida kristlus pole kaks erinevat religiooni/tsivilisatsiooni, vaid ühe kristlusekaks erinevat paradigmat. Viimasel poolel sajandil on toimunud nende vahellähenemine. St vene õigeusu eristamine eraldiseisva tsivilisatsioonina ei oleõigustatud.2. hoolimata sellest, et ajalooliselt on kolm religiooni – judaism, kristlus ja islam – olnud pidevas vastuolus, omavad nad mitmeid sarnaseid usulisi ja veelgi rohkemühiseid eetilisi norme. Kokkupõrge pole vältimatu. Rahu on võimalik.
Hans Küngi teooria
1
- “globaalne eetika”
(global ethics)
.
Globaalne eetika onKüngi tähenduses konsensus suurreligioonide vahel ühiste väärtuste, standardite jasuhtumiste vajalikus miinimumis. Maailma suurreligioonide juhid kirjutasid allaMaailma Religioonide Parlamendi (1993) dokumendile
2
, kus oli kirjas: 1. pühendumine vägivallatuse kultuurile; 2. solidaarsusele ja õiglasele majanduslikulekorrale; 3. sallivuse ja tõepärasuse (
truthfulness
) kultuurile, 4. meeste ja naistevaheliste võrdsetele õigustele ja partnerlusele.
9.1.4. Eesti ja tsivilisatsioonide kokkupõrge
Eesti on lääne-kristliku ja õigeusu-slaavi piiri ääres olev Lääne tsivilisatsiooniääremaa. Huntingtoni järgi kuulub Eesti kokkupõrgete piirkonda, kus tsivilisatsioonidvõitlevad teineteise vastu. Õigeusu tsivilisatsiooni kuuluvate muulastega tulebHuntingtoni teooria kohaselt eestlastel kas konflikt või vähemalt nende integreerimineEesti ühiskonda on raskendatud eelkõige usuliste, mitte niivõrd keeleliste erinevustetõttu. Õigeusu tsivilisatsiooni kuuluvad muulased peaksid Huntingtoni loogikakohaselt pooldama koondumist oma tsivilisatsiooni tuumikriigi – Venemaa – ümber.
Eestlaste luterlik identiteet
. Parafraseerides Toomas Hendrik Ilvest, kes onkirjutanud Huntingtoni raamatu „Tsivilisatsioonide kokkupõrge“ eestikeelse versioonieessõna, on eestlastel luterlik identiteet, mis väljendub järgmistes tunnustes:
üksikisiku vastutus oma tegevuse eest
otse suhtlemine oma jumalaga ilma kiriku institutsionaalse vahenduseta
seadusekuulekus ja vastutustundlikkus
1
Omamoodi see teooria ei oma Küngi copyright’i ja on palju teisi, kes selle teooria väljatöötamise juures on olnud, kuid Küng oli see, kes reageeris Huntingtoni artiklile ning selles kontekstis nimetanseda „Küngi teooriaks.“
2
 http://astro.temple.edu/~dialogue/Center/kung.htm.Globaalse eetikaga seotud tekste leiab koduleheküljelt:
Center for Global Ethics,
 http://astro.temple.edu/~dialogue/geth.htm. 
3
of 00

Leave a Comment

You must be to leave a comment.
Submit
Characters: ...
You must be to leave a comment.
Submit
Characters: ...