KONKURENTS JA KÕLVATU KONKURENTS
Konkurentsi defineerimisvõimalusi
Konkurentsi võib üldiselt määrata kui ostjate võitlust müüjate ja müüjate võitlust ostjate pärast. Eesti Enstüklopeedia defineerib konkurentsi kui võitlust, protsessi, milles mitusubjekti taotlevad samaaegselt sama eesmärki, objekti või kasumit ning püüavad teisitaotlejaid edestada, saavutada eelisolukorda.Ülo Mallene defineerib majandusliku konkurentsi kui tegevust, kus firmad püüavad parandada oma positsiooni turul, kasutades selleks võtteid, mille tagajärjel toodetavate võimüüdavate kaupade hind, kvaliteet või muud omadused on tarbija seisukohalt soodsamadkui alternatiivsetel toodetel. [3, lk. 76] Eest Vabariigis võeti 16. juunil 1993. a. vastuKonkurentsiseadus, mis jõustus 7. juulil 1993. Selles on olemas üpris segane konkurentsidefinitsioon §3, mille kohaselt on konkurents ettevõtlusega tegelevate füüsiliste ja juriidiliste isikute ning nende liitude, assotsiatsioonide ja muude ühenduste kui turusuhetesosalejate selline omavaheline võitlus, mis soodustab näiteks:1.tegevus- ja valimisvabadust;2.kaupade, teenuste ja tehnoloogia uuendamist;3.kaupade ja teenuste pakkumise vastavusse viimist nõudlusega;4.turu intensiivistamist, turutoonuse tõusu.Adam Smith nägi konkurentsi majanduse "nähtamatu käena", mille eesmärgiks onressursside jaotamine kooskõlas tarbija valikuga ning seega majanduslik efektiivsus.Konkurentsi mõistet on erinavad autorid defineerinud väga erinevas sõnastuses; näiteksnõistetakse konkurentsi kui kahe või enama isiku püüdlemist ühe eesmärgi poole,kusjuures eesmärgi saavutamine ühe isiku poolt vähendab selle võimalikkust teisele.Et erinevad autorid konkurentsist rääkides üht ja sama ei mõtle, on näha kaomadussõnadest, mis mõistele "konkurents" lisatakse: täiuslik ja mittetäiuslik, vaba,töövõimeline, funktsioneeriv, tegus, atomistlik, innovatiivne, potentsiaalne jne.Siiski on konkurentsil vaatamata erinevatele definistioonidele teatud ühtsed iseloomulikud jooned:1.Konkurentsil on teatud tagajärjed, ta viib teatud tulemusteni.2.Konkurents näitab end turuprotsessi teatud kulgemises, osaliste teatudturukäitumises.3.Konkurents toimib, kui on olemas vajalikud ja piisavad konkurentsieeldused.1
Nagu selgus, ei ole üksmeelt selles, mida konkurentsi all mõista. Siiski on erinevuste tagasoov konkurentsi kaudu midagi positiivset saavutada. Reeglina lähtuvad kõik kolmestüldtunnustatud väärtusest: vabadusest, heaolust ja õiglusest. Vabaduse printsiip onfikseeritud paljude riikide, sealhulgas ka Eesti Vabariigi, põhiseaduses.
Vaba konkurents
, mida iseloomustab vabaduspiirangute puudumine, toob kaasa ka positiivsed majanduslikud tagajärjed. head majanduslikud tingimused tähendavad jällegiseda, et turule jäävad vaid efektiivseimad, st. optimaalse suurusega ettevõtted.Täiesti vaba konkurentsi majanduses siiski ei eksisteeri, kuigi mitmetes riikides on sellele juba üsna lähedale jõutud. Vaba konkurentsi tekkimist takistavad nii seadusandlikud aktidkui ka turu iseloomu eripärasused. Mõnedel tegevusaladel suudab edukalt tegutseda vaidväike arv firmasid, kuna turg on niivõrd kitsas. Väiksemates riikides on majanduslik kontsentratsioon tihti rahvusvahelise konkurentsivõime eelduseks.Kohe siirdume uurima, mis on kõlvatu konkurents, kuid enne vaatame veel, mis onkonkurentsipiirang. Konkurentsipiiranguks nimetatakse olukorda, kus ettevõtja kkeldubilma objektiivsete põhjusteta majanduslepingute sõlmimisest. Konkurentsipiirangudtulenevad kas turu struktuurist või ettevõtjate kokkulepetest (kartellidest). Kuna turu jõudei suuda alati tagada efektiivset konkurentsi, peab riik konkurentsipoliitikat ellu viieskindlustama konkurentsipiirangute ohtu sattunud konkurentsi eelduste säilimise.
Kõlvatu konkurents
Kõlvatut konkurentsi käsitleme Konkurentsiseadusest lähtuvalt. Selles seadusesmääratakse kindlaks kõlvatu konkurentsi ja konkurentsi kahjustamise sisu, kehtestatakseturusuhetes osalejate vastutus ning sätestatakse konkurentsi riiklik järelvalve. Siinkohallisaks veel seda, et konkurentsiseadus reguleeriv ka leiutiste, patentide, kaubamärkide jaautoriõiguste kaitsega tekkivaid suhteid, kuid üksnes sel määral, mil neid suhteid eireguleerita teiste seadustega. See seadus ei reguleeri mingeid suhteid tööjõuturul. Näiteksei laiene seadus tööotsijate vahelisele kõlvatule konkurentsile, küll aga kõigile muudelekõlvatu konkurentsi faktidele.2
Mis asi siis on kõlvatu konkurents? Eesti Vabariigi Konkurentsiseaduse §7 sätestab, etkõlvatu konkurents on turusuhetes osaleja teod, mis on vastuolus kaubandustegevuseheade kommete ja tavadega ning millega taotletakse konkurentsieeliste saamist, sealhulgaskuuluvad nende tegude hulka:1.eksitav reklaam;2.ärinime, kaubamärgi või muude tunnuste ebaõige kasutamine;3.konkurendi või tema kauba halvustamine;4.ärisaladuse kuritarvitamine;5.teise turusuhetes osaleja töötaja ärakasutamine;6.kaupade ja teenuste müügi ebaseaduslik piiramine või soodustamine;7.muud teod;Vaatleme neid lähemalt.EKSITAV REKLAAM. Selle mõtte seadusandlik tähendus on toodudKonkurentsiseaduse §8, mille esimeses lõikes öeldakse, et "Eksitav reklaam on ebatõesteandmete levitamine, mis võivad ostja tavalise tähelepanelikkuse juures tekitada ekslikumulje eriti soodsast pakkumisest". Sama paragrahvi teises lõikes selgitatakse, et andmeteall, millest räägitakse paragrahvi esimeses lõikes, tuleb mõelda andmeid pakkuvatekaupade ja teenuste päritolu, omaduste, valmistamisviisi, hankimisviisi, hinna,auhindamise (näiteks: toote eest saadud medalite), müügi põhjuste ja varude suuruse,turusuhetes osalejate eesõiguste, nende finantsseisundi (näiteks: maksujõulisuse võimaksujõuetuse) ja muude omaduste kohta.Ebatõeste andmete levitamine võib toimuda nii suuliselt kui ka kirjalikult. Kirjalik eksitusse viimine hõlmab omakorda juhud, kui näiteks kaubal endal, selle pakendil,saatedokumentides või mujal on kasutatud märki,teavet või nimetust, mis tavalisetähelepaneku juures võib viia eksitusse kauba tootja, valmistamiskoha või kaubaomaduste suhtes.Seadusandja loeb eksitava reklaami kasutamise kui teo toimepanduks ka siis, kuikasutatavad ebatõesed andmed võivad ostja tavalise tähelepanelikkuse juures esilekutsuda eksliku mulje. Tavalise tähelepanelikkuse all tuleb mõelda tähelepanelikkusesellist taset või astet, mis on reeglina iseloomulik igale nn. tavalise või keskmisetähelepanelikkusega inimesele. Siin ei tule mõelda tähelepanelikkust, mis on omane kasteatavatele spetsialistidele või lapseealistele. Kui tekib vaidlus, kas reklaam on selline, etvõis või ei võinud ostja tavalise tähelepanelikkuse juures tekitada ekslikku muljet eritisoodsast pakkumisest, siis tuleb läbi viia vastav ekspertiis. [5, lk. 7]ÄRINIME, KAUBAMÄRGI VÕI MUUDE TUNNUSTE LUBAMATU KASUTAMINE.On lubamatu, kui neid võib tavalise tähelepanelikkuse juures ära vahetada tunnustega,mida teine turusuhetes osaleja juba seaduslikult kasutab. Tunnused on kergesti segaminiaetavad järgmistel juhtudel: * Nimetus (näiteks ärinimi on pikk, keeruline ja raskstimõistetava semntikaga. Üldiselt loetakse enamike maade kohtupraktikas firma nimetuses3
of 00
KONKURENTS JA KÕLVATU KONKURENTS
496 Reads
Info and Rating
| Category: | Uncategorized. |
| Rating: | |
| Upload Date: | 08/12/2009 |
| Copyright: | Attribution Non-commercial |
| Tags: |
Leave a Comment