• Embed Doc
  • Copy Link
  • Readcast
  • Collections
  • CommentGo Back
Download
 
Mis asi see on?
PHP on server-poolne HTML-i lisatud script keel.Lühend PHP on tegelikult rekursiivne, tähistades väljendit
 PHP Hypertext  Preprocessor 
(PHP hüperteksti-eeltöötleja; siin PHP tuleb omakorda samadestsõnadest jne). Alternatiivne tõlgendus pakub
 PHP Hypertext Preprocessor 
-lause PHPtähenduseks PHP eelkäija
 Personal Home Page
(tegelikult lisandus siia veel sõna
Tools
) lühendit.PHP on HTML-i lisatud (
embedded 
) serveripõhine (erinevalt brauseripõhisest keelestnagu Javascript) skriptikeel. Enamus keele koostisosadest on laenatud mujalt (C, Java,Perl), kuid on ka ainult PHP-le omaseid käske. Keele eesmärgiks on kiirelt jadünaamiliselt genereeritavate veebilehtede loomine.PHP käsud lisatakse harilikule HTML-veebilehele eraldi PHP-märgenditena, misvõivad paikneda ükskõik kus veebilehe tekstis. Selles mõttes on ta Javacripti sugulane(PHP käskude üks esituskuju sarnaneb Javascripti esitusega), kuid kui Javascripti käsk  pannakse tööle lugeja enda arvutis (veebilehitsejas ehk brauseris), siis PHP käsk täidetakse veebiserveris ja brauserisse saadetakse vaid lõpptulemus (sarnaselt CGI- programmidega).PHP jooksutamiseks on vaja PHP serverit. Niisama kirjutan-koodi ja vaatan-brauseris põhimõttel asi ei tööta. Fail tuleb
uploadida
serverisse(nagu nt zone.ee) ja siis sealt brauseriga vaadata.Mida me PHP-s teha saame? Peaaegu kõike, mida teistes CGI programmides, näitekskoguda infot, genereerida dünaamilisi (kasutaja tegevusele vastavalt muutuvaid)veebilehti, saata või vastu võtta "präänikuid" (
cookie
; veebiserveri poolt kasutajaarvutisse salvestatav väike andmekogum, mida harilikult kasutatakse lehe olekutemeeldejätmiseks - näiteks veebikaupluse ostukorvides).PHP suurimaks plussiks aga peetakse võimalust kirjutada väga kiirelt ja lihtsaltandmebaasiga seotud veebilehti. PHP toetab paljusid andmebaase, tuntumatest võibmainidadBase, MySQL, Oracle, Informix,InterBasejne. Ka oskab PHP suhelda selliste protokollidega nagu IMAP, SNMP, NNTP, POP3 või HTTP.PHP-faili laiendiks on kas
•
.php
•
vastavalt PHP versioonile .php3 või .php4
•
 phtml (mõned serverid)
Veidi ajaloost
PHP sai alguse aastal 1994 Rasmus Lerdorfi Perl-keele häkkimisest - algset variantikasutas ta oma kodulehe jälgimiseks. Esimene versioon oli tuntud
 Personal Home
1
 
 Page Tools
-i nime all. See sisaldas väga lihtsat käsuprotsessorit ehk mootorit (
 parser 
),mis sai aru mõnest spetsiaalsest makrost ning töötas külalisteraamatu ja loendurina.Mootor kirjutati 1995, aasta keskel ümber ja sai tuntuks kui PHP/FI versioon 2. FInimetus tuleneb
 Form Interpreter 
-i nimelisest lisapaketist, mille Rasmus kirjutasHTML-i jaoks. Kombineerides
 Personal Home Page Tools
-i
 Form Interpreter 
-iga jalisades mSQL-i toetuse oligi tulemuseks PHP/FI.1997. aasta keskel tehti süsteemis uuendusi ja palju asju kirjutati täelikult uuesti. Niisündiski PHP versioon 3 (PHP3) - praegugi laialt kasutatav PHP standard.Tänaseks kautab PHP-d juba üle miljoni veebilehe. Viimaseks standardiks on PHPversioon 4, mis kasutab võimsatZendiskriptimismootorit. Sellega on kasvanud PHPtöötamise kiirus. Enamasti kasutatakse PHP-d Apache'i veebiserveris, kuid pidevaltlaieneb ka teiste veebiserverite toetus. PHP töötab nii Windowsi kui Unixi ja Linuxikeskkonnas.
Kuidas PHP töötab
PHP lehed on koostatud kolmest osast: tekst, PHP scriptid, ja HTML. Web´ilehed, missisaldavad PHP scripti, on laiendiga .php. Kui klient saadab päringu mõnele selliselelehele, saadab server veebilehe läbi PHP scripti mootori tõlgendamiseks. See on põhiline erinevus PHP ja teiste script keelte vahel. PHP´d tõlgendatakse serveri mitte brauseri kaudu. Server konverteerib PHP scripti HTML keelde, ja võib hõlpsastikohandada lehte vastavalt kasutaja vajadustele.
2
 
Andmetüübid
PHP toetab järgmisi andmetüüpe:
•
murdarvud (
double
) N: 1.234; 1.2e3
•
täisarvud (
integer 
) N: 1234; -1234
•
tekstiväärtused (
 string 
) N: "Tere", "1. september"
•
loogikaväärtused (
bool 
; alates PHP4-st)
•
massiivid
•
objektid
Tekstiväärtused
:
 Nagu MySQLi puhul, kasutatakse ka PHP-s juhtsümboleid ehk eritähendusegatekstiväärtusi. Mõned olulisemad:
•
"\n" - uus rida
•
"\t" - tabulatsioon (horizontal tab)
•
"\\" - kurakaldkriips (backslash)
•
"\$" - dollarimärk 
•
"\"" - jutumärk 
PHP skript
PHP skripti moodustavad käsud kirjutatakse <? ja ?> märkide abil otse HTML faili,kusjuures faili nime lõpus peab olema .php. Näiteks sellise sisuga fail php.php<html><body><h1><? echo "Tere päevast!"; ?></h1><p><?/* see on kommentaar mida PHP mootor ignoreerib */echo "Mina olen PHP skritp.";?></p></body></html>on samaväärne HTML-tekstiga<html><body>
3
of 00

Leave a Comment

You must be to leave a comment.
Submit
Characters: ...
You must be to leave a comment.
Submit
Characters: ...