You are on page 1of 44

R.

VIIDALEPP
ISELOOMUSTAVAT
EESTI OHVRIKIVIDEST
EESTI RAHVALUULE ARHIIV
TARTU, 1940
Aratrkk .,Eesti Kirjandusest" nr. 10, 11 ja 12, 1939.
E. K.-. ,.Postimehe" trkk, Tartus 1940.
1.
Ohvrikivid kuuluvad meie rahva usundit esitavate kinnis-
muististe hulka. Nende kohta on materjali kogutud peamiselt
henduses muude arheoloogiliste muististega. Esijoones tuleks
nimetada J a a n J u n g i tuntud teost "M u i n a s a j a t ea-
dus Eestlaste maalt" II (1898) ja III (1910). Jungi
materjale on iseseisvusaastail lipilaste poolt kohtadel kontrol-
litud ja tiendatud. See t on toimunud Tartu likooli Arheo-
loogia-kabineti (lhendatult AK) juhtimisel ja teostunud suu-
remalt osalt aastail 1921-1924. Praegu leiduvad kigi Eesti
muististe kirjeldused AK antikvaarilis-topograafilises arhiivis.
kus materjalid on korraldatud kihelkondade kaupa. Peale selle
leidub ohvrikivide ja igasuguste muudegi muististe kohta kir-
jeldusi ja andmeid Eesti Rahvaluule Arhiivi ( ERA) ksikir-
jalistes ainekogudes. Nende kahe asutise - AK ja ERA -
ksikirjalistele materjalidele tuginebki kesolev t.
Ohvrikividest on olnud juttu ka trkikirjanduses. Eesktt
'On avaldatud ksikute kivide kirjeldusi. Sel alal tuleb kige-
pealt arvesse juba nimetatud J. Jungi teos. 1924. a. on AK
toimetuse! ilmunud "Saar ema a j a Mu hu m u i n as j-
n us e d", miHes samuti kirjeldatakse ka ohvrikive. - Uurija
seisukohast on ohvrikivide kohta esimesena sna vtnud M. J.
E i s e n. Mtlen siin tema artiklit "Pha d kivi d", mis on
ilmunud ajakirjas "Eesti Kirjandus" XIII (1918/ 19), lk. 155-166.
Tiendatud kujul on sama kirjutis avaldatud teoses "E siva-
n ema te ohverdamis e d'' (3. tr., 1922). M. J. Eiscni sna-
vtt nib baseeruvat Jungi teateile ja E. oma rahvaluulekogust
ning mujalt saadud lisaandmeile. Uuema, Arheoloogia-kabineti
materjalile phineva lhida levaate Eesti ohvrikividest annab
H. Mo o ra teoses "E e st i k i n n i sm u i s t i s e d'' I mu i-
nasaegsed ja poolajaloolised" (Tartu, 1925),
lk. 65-73. Selles on omistatud peamist thelepanu kunstiike
lohkudega ohvrikividele ja nende lohkude seletamisele. Kirju-
tisse kuulub mitu ohvrikivide pilti, lohkudega ohvrikivide
3

1
l
:
11

ell
"
11
4


0
..
\
\
\
\
\
\
'
)
\ti ./
I
i
I
I
\
\
i
i
\
\
\
\
l
' j
'l
.I
levikukaart ja lisaks veel lohkudega ohvrikivide nimestik
(lk. 116-117). - Ohvrikividest on muutbiliste ohvripaikade
hulgas juttu ka 0 . L o o r i ts a teoses "M u 1 g i m a a oh v r i
koha d" (Kaleviste mailt, 1935, lk. 225 jj.).
4
0
i:
0

ns

'0
;;
'0
s::
:;:
ns
.0
(il
>
:;:
ns
bD
.,
-o
::s'tl

ot>D
-...
'-l :rt:S
::E
-u
.. _
"'-
S::'O
::I ...

ns

.,
N-
0
. .: 0.
>
- '0
.,
....
- ns

ns ns
.s:: ..
I
ns
E
_:;
.. 0
...
>
.,
.,
'0
>

...
>
.s::
0
"'
.,
ril
Kesolevas ts tahetakse pakkuda kokkuvtlikku, kuid
siiski sstemaatilist ja iseloomustavat levaadet Eesti ohvrikivi-
dest nii arheoloogilise kui rahvaluutelise materjali phjal. Esi-
joones toetub see ksitlus siiski AK antikvaarilis-topograafilis-
tele kirjeldustele, mis sisaldavad kontrollitud ja tpsustatud
kujul ka J. Jungi materjale. ERA-st on ohvrikividesse puutu-
vat ainestikku siin kasutatud ainult osaliselt, sest kiki teateid
ja kirjeldusi polnud vimalik sealt lhikese ajaga vlja otsida.
Arvuliselt on AK-st saadud umbes 300 teadet ja ERA-st umbes
200. Nende phjal on Eestis seni teada ldse 340 ohvrikivi, neist
158 kunstlike, inimeste poolt tehtud svenditega. Need arvud
ei saa aga olla pris tpsed ja kindlad, sest andmed ise on osalt
ebakindlad ja ebamrased ning vajaksid veel kontrollimist.
Tiendava} materjalikogumisel loodetavasti avastatakse veel
uusigi, seni registreerimata ohvrikive.
Senise materjali iseloomustamiseks tuleks veel thendada,
et see on kogutud vga paljude eri isikute poolt ja eri aegadel
ning juba seetttu vga ebahtlane. ldiselt on arheoloogide
kirjeldused enamuses kaunis tpsed topograafiliste andmete poo-
lest (kivide suurus, asukoht, kuju jne.), kuid neis on harva thele
pandud ohvrikombeid ja rahvatraditsiooni ldse nagu mitteolu-
liseks hinnatud. Rahvaluulekogujate kirjeldused on jlle sisult
huvitavamad. sisaldavad vahel hid thelepanekuid ohverdamis-
test jne., kuid nende topograafiline klg on nrk; sageli jb
ebaselgeks, kus kirjeldatav kivi tpselt asetseb ja milline see on.
Ohvrikivideks loeb nende ridade kirjutaja ainult niisugu-
seid vabas looduses leiduvaid suuremaid kive, millele on omista-
tud mingisugust mju vi thtsust inimese kekigule ja millele
on sellest tingituna kas viidud ohvriande vi tehtud seal muid
kultustikke toiminguid. Kivid, mis kannavad kll mingisugust
rahvaprast nime, millega on seoses rahvamuistendeid, millel
leidub mnesuguseid "jlgi" jne., aga millele ohverdamisest pole
midagi teada, on jetud krvale. Samuti on jetud vlja kivi-
ristid, -postid ja kivivared kui erinevad ohvrikohtade tbid vi
mlestusmrgid. Kll on aga senise traditsiooni jrgi loetud
ohvrikivideks niisuguseid kive, millel leidub kunstiikke sven-
deid, ohvrilohke, kuigi kohalik rahvas kivi praegu enam ohvri-
kivina ei tunne.
Jrgnevas tekstis on tarvitatud lhendit ok. ohvrikivi.
2.
Vaatleme kigepealt ohvrikivide rahvapraseid
n im et us i. Kirjanduses tarvitatakse meil ldiselt nimetust
s
"ohvrikivi". See termin vib ju kohati olla ka rahvaprane, mida
on aga vga raske kindlaks teha; sageda esinemise tttu on see
vga tenoliselt ka kirjandusest vinud tungida rahvakeelde.
Kuidas rahvas ise ohvrikive nimetab, selle kohta on materjal veel
sna puudulik ja nimelt seetttu, et seda vga paljudel kordadel
ei ni olevat ldse ksitud ega noteeritud. Arusaadavalt oleks
rahvapraseid nimetusi vimalik kuulda ja kirja panna siiski
ainult nende kivide kohta, mida rahvas veel ohvrikividena tun-
neb ja mletab.
Kige levinumaks rahvapraseks ohvrikivi nimetuseks osu-
tub h i i e k i vi. Selle nimetuse esinemise kohta on 21 teadet
kmnest eri kihelkonnast. Kige populaarsem nib see olevat
Kullamaal, kuid esineb ksikteadetena ka mujal Lnemaal (Ha-
nilas, Karuse!, Martnas, Mihklis), Harjumaal (Hageris, Kosel
1
),
Kuusalus), Jrvamaal (Amblas, Tril) ja isegi Viljandimaal (Vil-
jandi khk-s 2)). Arvestades vrdlemisi laialdast esinemisala,
oleks meldav, et see nimetus - ilmsesti asukohast tingitud -
viks olla tuntumgi, kui tendavad senised andmed. Vga paljud
ohvrikivid asetsevad testi endistes hiiepaikades vi nende lhe-
duses. Ohvrikive esineb krvuti ohvripuudega ja ohvriallika-
tega, nagu selgub arvukaist teadetest (sellest lhemalt allpool) .
Muid nimetusi, mis oleksid tingitud ohvrikivi asukohast, on
ieti vhe. Toris nimetatakse ht kivi , mis asetseb Muraka kl.
Krgoja tl. maal, K v e r a ka s e k i v i k s, kuid kirjeldusest
ei nhtu, millest selline nimi on phjustatud. Lihulas tuntakse
R ka n d i ehk R kat s i kivi (end. Sipa karjamisa lh.,
maantee res), Martnas U i ka k i v i, mis asetsevat Kurevere
krtsi heinamaal, kuid nimede kohta puuduvad seletused.
Vhe leidub ka niisuguseid nimesid, mis viksid olla tingi-
tud kivi v 1 i mu s e st, vrv u s e st vi mnest muust silma-
torkavast erijoonest. Li u k i vi nime all tuntakse paari ohvri-
kivi, millest ks leidub Simuna khk-s Salla kl. Prtijaagu tl.
pllul, teine Hanilas Massu v. Kokuta kl. lhedal; neil olevat
ks klg suure kallakuga, nii et lapsed kasutavat seda liulask-
miseks. Keila khk-s Joa vallas nimetatakse ht ohvrikivi
T 11 a k i vi k s, sest see olevat kujult "nagu tid" . Mustjalas
Kugalpe klas on ok. nimeks L u h kiki vi ( = lhkine kivi) .
ht kergesti murenevat ohvrikivi Karuses Tuhu klas nimeta-
takse Li tr i k i vi k s. Krla khk-s Kogulas leidub Ha 1 I
kivi ja Rapla Raiklas Trepi kivi. ldisel t tuleb rhu-
t) "Hiie-Tnn" Oru misa lhedal.
2) H III 25, 311/4 (4).
6
tada, et ohvrikivide rahvaprased nimetused ei na1 olenevat
sugugi sellest, kas kivis leidub mnesuguseid lohke, svendeid
vi mrke, kas see on sile vi krobeline.
Mned rahvaprased ohvrikivide nimetused on phjustatud
neist maagilistest omadustest, mis kivil arvatakse olevat. Siia
kuuluksid kigepealt mitmed arstimisomadusi esitavad nimed.
M a a- a I u s t e k i v i - 3 sellenimelist on Ridalas ja 2
Martnas.
K r n ak i v i nime kannavad kolm ok. Tstamaa khk-s.
S g e 1 i sk iv i tuntakse Martoas Haeska klas a).
To h tr e k i vi -nimelisi ohvrikive on kolm, kik ksteisest
vrdl emisi kaugel : ks Jris, teine Hanilas, kolmas Audrus.
N i ak i vi nimetus, mis sisuliselt nib mrkiva t arstimis-
kive, esineb neljas kohas: Hanilas (2 ok.) , Valjalas ja Helmes.
Mni ok. on saanud nime sinna viidud ohvriandidest.
P i im a k i vi l eidub Jhvi khk-s Tarakuse kl. lhedal ; sinna
viidud piimaohvrit. Kadrioas Vatku kl. Riievljalleidub Vaha-
kivi; vimalik, et sinna vanasti vaha on ohverdatud. Juuru
kihelkonnas olnud kuulus K i 1 g i kivi, kuhu viidud kiike, et
neist lahti saada 4) . Ruge Haanjas on K i ts e k i vi, kus
ohverdatud kitsi.- Ohvriandidele viitab veel nimetus u r i k i vi
(uri - ohver) , mille esinemise kohta on aga ainult kaks t eadet,
ks Kuusalust, teine Kullamaalt.
Ohvrikive nimetatakse veel austust vi kartust vljendavate
nimetustega, nagu P hak i vi - p ha k i vi (noteeritud
Ridalast, Torist ja Pltsamaalt) , To n d i kivi (ks Karja
khk-s, kuus sellenimelist Kihelkonna] Kurever e klas) , K u-
radik iv i (Ridalas Parila as.) ja Kurikivi Vana-Vndras.
M. J. Eisen on olnud arvamusel , nagu oleks kiki ohvrikive
vanasti kutsutud ukuki v i d eks 5). Kuid selle hpoteesi
pstihoidmiseks puudub usaldatav testusmaterjaL Uku kui
eesti mtoloogilise suurnime kohta on teiselt poolt avaldatud
phjendatud kahtlusi ja tahetud selles nha hilist laenu Soo-
mest G) . Arheoloogia-kabineti antikvaarilis-topograafilise arhiivi
andmeil kannab ainult ks ok. paralleelnime Uk uk i vi (Hage-
ris Ruila misa pllul).
Terve rida ohvrikive kannab individuaalseid nimesid. Ena-
masti on niisugusel juhul kiviga seoses muistend, milles kivi
3) ERA II 60, 428/9 (3) .
4) EKS 37, 31 (7).
5) M. J. E i s e n, Esivanemate ohverdamised, 1!< 76-77.
G) 0 . Loorits, Uku. "Virittj" 1936. lk. 256 jj.
7
nime seletatakse vi phjendatakse. Algame levaadet feminiin-
seist nimedest, mis nivad olevat enamuses.
N a i sk i vi - Viru-Nigulas Mahu vallas Adriko-Me-
pealse klas; keegi phapeval tle sunnitud naine olevat seal
kiviks muudetud.
Va e sekivi Kuusalu Knnus; nimi henduses vaeslap-
sega (E 54825).
N e it s i kivi nime kannab eelnimetatud Hageri ok.
(- Ukukivi); kivi olevat hiigelneitsi pllest sinna kukkunud.
M ust e k iv i - Hageri Adilas, vastu Rabivere piiri; kivil
pletatud vanasti keegi orjatdruk.
0 r j ak iv i - Helmes Jgeri tl. maal; ori istunud kivil ja
nutnud, sellest tekkinud kivisse kaks lohku.
Lesknai st e kivi olnud Pltsamaa! Kaavere misa
heinamaal; juba ammugi lhutud.
Kadri n ak iv i olnud Laiuse khk-s Ookatku kla lhedal;
millest nime saanud, pole teada (H II 56, 82/3).
H e 1 sekivi - Urvastes Smerpalu v. Tinnipalus.
An n e kivi (Annkivi) - Petseri v. Peldsi klas; sel
kivil olevat kord Pha Ann istunud ja lunat snud (H II 69,
817/ 22).
Jaa n i kivi - Vastseliina khk-s Meeksi misa lhedal;
Pha Jaan ( < Ristija Johannes) olevat end Piusa jes pesnud ja
::;ea!sama:; je kaldal asetseval kivil end kuivatanud ja rivasta-
nud; kivist ainult vikesi tkke jrel.
K i t o k i v i - Petseri kloostri orus.
T n i s e k i v i - Plvas Sika klas. - H i i e - T n -
n i k s nimetatakse ht suurt ok. Kose khk-s Oru misa lhe-
dal. - Tnn ja Tnis on teatavasti mlemad Pha Antoniuse
rahvaprastatud nimekujud.
Karksis on ohvrikive ms. nimetatud ka p e 11 i k i vi-
d eks 7). Mujal sellist nimetust ei ni tuntavat.
Lne-Nigulas on he ok. nimeks P oo 1 a kuninga
rist i kivi (leidub Oru v. Kapra kl. Hansu tl. karjamaal); kivi
on varem asetsenud knkal, mida rahvas peab Poola kuninga
hauaks.
K u n i n ga k i vi - Plva khk-s Vru vallas Kpa palus;
kivil nidatakse Rootsi kuninga jalajlge ja taldriku aset vi
(teisendi jrgi) Peeter Suure hobuse jlge.
1) 0 . Loorits, Mulgimaa ohvrikohad (Kaleviste mailt (OES-i
Kirjad I), Tartu 1935), tekstid 64, 73, 74 ja 79.
8
Mni ok. on seoses Kalevipoja nimega. Ridalas Saanika k-
las leidub Ka I ev ip o j a kivi, mille Kalevipoeg olevat sinna
visanud. Teine samanimeline on Lne-Nigulas Venno saarel.
Leidub ka niisuguseid ksiseisvaid nimesid, mis paralleelide
ja lhemate ksikasjade puudusel jvad esialgu sisuliselt aru-
saamatuks, nagu AIakivi Pides Audla klas, Vnnu-
k i vi Prnu jes Taali as. kohal ja I i v a k i v i Karksi vallas
Pilgu talu karjamaal.
3.
Ohvrikivide asukoht i pole senises kirjanduses peaaegu
ksiteldudki, knelemata ksikasjalisest analsist. Ometi tun-
dub sellel olevat sna olulist thtsust, kui oleks vimalik selgu-
sele juda, kus Eestis ok-d peamiselt esinevad, millises loodusli-
kus mbruses, millises suhtes vi naabruses muude muististega,
inimasulatega jne. Selle teadmine loodetavasti hlbustaks mne
muugi ok-de puhul kerkida viva ksimuse lahendamist.
Senisest materjalist nhtub, et ok-e leidub kige rohkem
p 1 d u d e 1, seega siis viljakasvatuse alla vetud aladel. Metsa-
maadel tuntakse ok-e suhteliselt vhem. Selles materjalis, mis
kesoleva t kirjutajal kasutada, on 105 juhul ok. asukohaks
mrgitud p 1 d, 19 juhul karjamaa, 18 juhul hei nam aa
ja 12 juhul mets. Seega siis esimene vga suures lekaalus.
Iseendast tundub niisugune suhe siiski pris loomulik. On ki-
giti ootusprane, et ok-d asetseksid inimasulatest mitte vga kau-
gel, ennem just nende lheduses, ~ e s t kauge kivi poleks olnud
ohvriteenistuseks sobiv. Pllud ongi elamuile lhemal kui
metsamaad. Teiseks on vidud pldudel, mis aastas mitu korda
mber kntakse ja le estatakse, ok-e ka hlpsamini avastada S)
kui metsamaadel, kus need aja jooksul vivad jda puude ja
psaste varju, kattuda sambla- ja mttakorraga. Kolmandaks
ratab thelepanu, et mitme pllul leiduva ok. rahvapraseks
nimeks on h i i e k i vi ning sageli kannab ka vastav pld vi
talu hiis-snast tuletatud nime. Jrgnegu selle kohta mned
nited. Tri khk-s Srevere misa pllul on olnud hiiekivi-nime-
line ok. ning vastavat pldu kutsutud Hiievlja. - Kose khk.
Hiie-Tnni lheduses olnud Hiieheinamaa. - Kullamaa hiiekivi-
dest leidub ks Patsu kl. Hiiemardi tl. pllul, teine Urevere kl.
Iiemetsa tl. pllul ja seda pldu nimetatavat Iiealune. - Edasi
on mitu teist ok., mis ise senises andmestikus ei kanna hiiekivi
Il) Nimelt niisuguseid, mille kasutamist rahvas enam ei mleta,
kuid mis ok-ks tunnustatud kivi! leiduvate mrkide phjal.
9
nime, kll aga kuulub seda laadi nimetus pllule, kus kivi aset-
seb. Kadrina khk. Vahakivi leidub Vatku kl. Hiievljal. Karu-
ses Tuhu kl. ok. asetsevat pllul vikesel knkal, millel on
nimeks Hiiemgi, ja Poanse kl. ok. Riiealuse-nimelisel pllul.
Ridalas on Koiila kl. ok. Riievlja tl. pllul, kus varem olnuvat
hiis. Mihklis Soontaga v. Pikavere klas leidub ok. pllul, mil-
lel nimeks Riienurga pld. - Sellest viks jrgneda, et pllu-
maade laiendamisega on ka palju hiiekohti plluks tehtud. M-
lestusena kunagisest hiiest on mnel pool silinud ok., teisal
annab sellest tendust ainult vastav kohanimi.
Veel paljude muudegi ok-de kohta, mille asupaigaks pole
pld, vaid metsamaa (heinamaa, karjamaa jne.), leidub teateid, et
kivi asukohas on vanasti olnud h i i e k oh t ja sageli nimeta-
takse seda ndki niisuguse nimega. Seejuures ok. vahel kannab
hiiekivi nimetust (nit. Kullamaal ige mitmel juhul), vahel aga
mitte. - Vrib allakriipsutamist, et nagu hiiekivi-nimelised
ok-d, nii ka ok-de esinemine endistes hiites piirdub peaaegu eran-
ditult Phja-Eesti mandriga. Ohvrikivide kuulumine hiitesse
osutub phja-eestiiiseks nhtuseks.
Et ok-de naabruses on olnud phi puid ja allikaid, selle kohta
on teateid ka Luna-Eestist, kuid siiski vrdlemisi vhe. Tsta-
maa Praklas asetsenud krnakivi pha prna all, nimelt selle
phjapoolsel kljel. Pltsamaa Le s k n a i s te k i v i lhedal
olnud niaallikas ja ohvripuu. Tormas Tuulavere kla lhedal
asetsenud ok. kolme prna all. Plvas Vana-Koiolas asetsenud
ligistikku nna ohvrikarlakas ja ok.
Et ok. asetseb je, oja vi jrve lhedal, selle kohta on and-
meid peamiselt Luna-Eestist. Mnikord on kivi, nhtavasti
jesngi muutuse tttu, sattunud koguni jkke, nagu Vnnu -
k i v i Taali asunduse kohal Prnu jes. Helme 0 r j a k i v i
asetseb Keisrije krgel kaldal. Urvaste H e 1 sekivi asetseb
Vhandu je lhedal; teatavasti on seda jge vanasti phaks
peetud ja seal olnuvat muidki ohverdamiskohti. Jgede lhedu-
ses olevaid ok-e on veel teisigi. Vaivaras Merekla ja Utria
vahel olevat ks ok. 10 slla krguse jrsu merekalda serval. Et
veekogude lheduses vi kallastel leiduvaid ok-e on ige mitu
(kokku 18 teadet), siis viks arvata, et sel asukohavalikul on
algselt vist olnud usundilist thendust. Seda arvamust tundu-
vad kinnitavat veel mitmed teated, milles ok. eldakse asetsevat
nit. soises metsas (Vike-Kullamaa kl. Upsalu tl. karjamaal) ,
madalal heinamaal (Hageris Traani krtsi lh.), Mustajrve soos
(Plvas Leevi v.), keset pldu olevas "Sookaevu augus" (Pltsa-
10
maa khk-s Kose klas), pllu sees madalas loigus (Hageri klas)
jne. Et ok-d asetsevad vahel lhestikku (ohvri) allikatega, seda
on nimetatud juba eespool.
Kindlasti rahvaprastest uskumustest tingitud on ka nii-
suguste kivide ok-ks saamine, mis asetsevad nit. teede ristil O)
(Ridalas, Matsu ja Pusko kla vahel) vi piiride ristlemis
kohas, nagu K i 1 g i kivi Juurus. Viimase juurde jooksvat
kokku "kolme saksa rajad". Rahvausk omistab kolme saksa
(- misniku, valla) piiri htumispunktile suurt maagilist tht-
sust, nagu selgub paljudest sellekohastest teadetest Eesti Rahva-
luule Arhiivi kogudes. Niisugusesse piiripunkti kuulub loomu-
likult ka piirikivi ehk ristikivi, mis siis - erakordsest asukohast
tingituna -omandab ok. thenduse.
Ohvrikivid e mi tmesuguseist vimalikest asukohtadest v-
riksid erilist thelepanu veel ka 1 me d. Et haudadel ohverda-
mine on paiguti psinud kuni meie pevini (nit. setude juures),
siis oleks ootusprane, et ok-e esineks ka endiste! matmispaika-
del vi nende lheduses. Tepoolest niisuguseid teateid lei-
dubki, kuigi vrdlemisi vhesel arvul. - he Kullamaa khk.
"laialt tuntud" ok. kohta eldakse, et see asetsevat "Kullamaa
vallas Laukna klas Korvi t. pllul, elumajast u. 300 m. kirdes,
pikliku me phja kljel ja pllu veerel, millel asub t i e st i
I hutud kivikaI me" 10). Karja khk. Tondikivi, mida pee-
takse ok-ks. asetsevat "Ratla kla ka 1m i st u te i d ap oo 1 -
s e s osa s" 11) . Kahe Helme khk. ok. kohta on kirjelduses el
dud: "Kivid olnud varem nende mber asuva k i vi ka 1m e
s e e s, mis aga ra l hutud ja plluks tehtud" 1:.!). Rakvere khk.
Trma kl. Reinapi kalmest 150 m ESE suunas l eidub 3 lohuga
ok. - Veel viitavad vimalikele kalmetele mned kohanimed.
Valjalas Rahu klas leidub ok. Ka 1m e tl. pllul, Suure-Jaan is
Vanamisa klas K i r i k u m e lhedal, Tormas Tuulevere
klas Kabe 1 i me 1, kust olevat pletamata surnuluid ja
muid leide pevavalgele tulnud (E 52923), Plvas Vana-KoioJas
Ka 1m at me lhedal (E 54621). Peale selle on teateid,
nimelt Hageri khk-st, et ok-d asetsevat k i vi vare d e s vi
nende lhedal 13); mnda varet nimetab juba kirjeidaja ise
!J) Risttee kui ohverdamispaiga kohta vrdle M. J. E i s e n, Esi-
vanemate ohverdamised, lk. 111-112.
10) AK, E. Uustalu, 38.
li) AK, F. Leinbock, 89.
I:.!) AK, A. Suik, 119.
J::) AK, R. Tamm, ok-de kirj. nr. S, 8, 35, 36, 37 j a 45.
11
,.kalmetaoliseks", ja oleks vimalik, et kui mitte kik, siis mni
vare viks lhemal jrelekatsumisel testi kalmeks osutuda.
Hiite, phade rnetsatukkade austamine on lhedas hendu-
ses esivanemate kultusega. Sest ka surnuid maeti metsatukka,
hakati seetttu seda kohta austama, viidi sinna ohvrit jne. Nii
on ldse raske tmmata kindlat piiri, kus lpeb loodushaldjate
teenimine ja kust algab esivanemate austamine H).
Kuid ok-e kuulub veel muudegi kinnisrnuististe juurde, mis
pole otseselt henduses rahva usundiga. Siin tuleksid ksimusse
rn u i n as 1 i n nad e. linnused. ige mitme linnuse kohta on
teateid - osalt kll veel ebakindlaid, et nende ligidal leiduvat
ok-e, kuigi neid linnuste kirjeldustes pole seni veel mainitud. -
Muhu Linnuse maalinnast 90 m W poole olnud Vanatooma
(Tnu?) tl. pllul 5-6 lohuga ok., mis lhutud Vikese vina
silla ehitarnisel (1894/ 5). ks Ridala khk. Kalevipoja kivi, mil-
les on kunstiikke mrke ja mida seetttu peetakse ok-ks, asetseb
Saanika kl. Uuetoa tl. maal, "Tubri linname" ligidal. Ka Nissi
khk. Varbola linnuse mbruses leiduvat ok-e, "nimelt vanas
kantsis" t "). Tartu Toomemel leidub kahe kunstliku !ohuga
ok. Kuusalu Rajakivi-nimeline ok. (Kuusalu kirikust ligi 0,5 km
N pool) asetsevat "seljandiku rel, mis laskub sohu, kus asub
Linnaase" 16). Vimalik, et see pole veel kik. Need teated,
kui nad osutuvad usaldusvrseiks - ja heal juhul viks nende
arv ehk veel suurenedagi -, viksid anda kindlamaid testusi
ok-de kasutamise ajast. Et sel alal usaldatavaid kronoloogilisi
pidepunkte on ldse vhe, tuleks linnustelhedastele ok-dele
omistada senisest suuremat thelepanu.
Leidub veel paar huvitavat ksikteadet. Raplas Raikla
misa ligidal on maantee res Trepikivi-nimeline suur kivi.
Arvatakse, et kui muistsel ajal oli Raiklas ,.rahva kogunemise
koht", siis olevat seal kivi juures ohverdatud (ERA II 6, 459
(4)). he Jelhtme ok. krval (Saunja kl. Tnu tl. pllul) lei-
dub kivilisest mbrusest erinev vike tasandik, mis rahvatradit-
siooni jrgi olevat "pha-tantsude plats" 17). Et mnda hiie-
kohta on kasutatud ms. ka tantsimiseks, selle kohta leidub rohke-
maidki andmeid.
14) Vrd. M. J. E i s e n, Eesti mtoloogia I (1920), lk. 239 jj. -
0. Loorits, Estnische Volksdichtung und Mythologie (1932), lk. 51 jj.
15) Dr. G. Vilbergi teade AK-s.
16) AK, 0. Parmas, 52 jj.
17) AK, R. Indreko, 38/ 9.
On olemas veel mningaid ok-de esinemispaiku, mis seni
jnud nimetamata. Mned ok-d asetsevad maanteede res, ka
klatnavais, paaril juhul soosaareL Lpuks teenivad thelepanu
veel niisugused andmed, kus ok. eldakse asetsevat elamuile
vrdlemisi lhedal, nagu keset kla (Audrus EasaJu klas) , kla-
vainul (Pilistvere Koksveres; kivi lhutud) ja taluues vi -aias.
Kahe viimase vimaluse kohta on mned teated, mis peaaegu
eranditult on prit Luna-Eestist. ks suur ok. olnuvat Tar-
vastus Kasaku tl. ues (E 39808/9), teine Suure-J aanis "Saare
mldri ues" (ERA II 41, 386), kolmas Kursis June kl. Reinu tl.
ues. Aias asetsevate ok-de kohta on teateid Hagerist, Saardest,
Hallistest ja Vastseliinast.
4.
Normaalselt esineb Eestis ohvrikividena looduslikke raud-
ehk graniitkive. Muud kiviliigid on igatahes vga haruldased.
Ainult Lne-Nigula P oo 1 a kuni nga rist i kivi olevat
,.paekivi marmorist", nagu kirjelduses eldud lA). Vike-Maarja
khk. ntu misa pllult kivihunnikust olevat leitud Yz m laiune
paekivi, mille hel kljel olnud samasuguseid, 5-6 cm lbim-
duga svendeid, nagu neid esineb ka ok-del 111). Siiski on vae-
valt usutav, et see vinuks olla mne ok. tkke. ks erandlik
teade on veel Hanila khk. Uue-Virtsu asundusest. Selles on
eldud: "Eriti tuleb mainida siin erilist ohverdamis-
kohta, milleks osutub kahest paekivist u. 40 cm. diameetr.
lbiminev u. 50 cm. sgav auk" 20).
Harilikult puuduvad ok-del nii silmatorkavad v 1 i st un-
n us e d , et juba eemalt vaadates oleks vimalik elda, kas see
vi teine raudkivi on ok. vi mitte. Enamuses nivad ok-d ole-
vat kll n.-. kinniskivid, osalt maa sees istuvad, kuigi leidub ka
maapealseid, lahtisi, mida on soovi korral vidud paigast teise
viia. Ok-de s u u r us e 1 ei ni olnuvat olulist t h t s u ~ t ; leidub
niisuguseid ok-e - ja ige kuulsaidki, mille diameeter on alla
1 m ja mis vaevalt maapinnast vlja ulatuvad, kuid ok-de hulka
kuulub ka hiigelsuuri rndrahne. Siin tuleb arvestada sedagi
momenti, et tavalise inimese seisukohast on kivi suurus ldse
vga relatiivne miste. Kus on lage ja kivideta mbrus, seal
vib vrdlemisi vikegi kivi tunduda suurena ja thelepandavana,
kuna kivirikkas maastikus tmbavad endale thelepanu alles
need, mis on keskprastest tublisti suuremad. Seetttu on ras-
lR) AK, A. Veitmann, 48/ 9.
l!l) Vrd. AK, A. Soom, 54.
20) AK, ]. Tavast, 4.
13
kusi niisuguste teadetega, milles eldakse ainult, et ok. olevat
"suur kivi". Ja niisuguseid teateid on sna palju.
Eesti suurim ok. asetseb Hageri khk-s Ruila misa pllul.
Selle mbermt on 34,5 m ja krgus 6 m. Kivi pealispinnas on
0,5 m laiune "paja moodi auk". See on sama kivi, mida nimeta-
takse Neitsikiviks ja Ukukiviks. Kohalikult rahvalt on saadud
mlestusteateid, et sellele kivile on ohvriande viidud veel mne-
kmne a. eest 21) . Teine 6 m krgune ok. on Valjala khk-s Vksa
kl. pldudel, kuid selle kohta puuduvad lhemad andmed. 4 m
krgusi ok-e on teada vhemalt kolm: ks Viru-Nigulas, teine
Annas, kolmas Hanilas. he Jhvi khk. ok. kohta on kirjelduses
eldud, et see olevat "heinakoorma suurune" 22),
K u j u 1 t on ok-d jllegi vga erinevad. Suurema rhma
nivad moodustavat laiad ja lamedad kivid. Niisuguseid on
vhemalt kakskmmend, neist viis Viru-Nigula kihelkonnas.
Vahel on kirjelduses eldud, et kivi olevat pealt "lai kui sma-
laud" (Tstamaa Prakla krnakivi) vi ,,laua moodi". Lame-
date kivide eelistamine on arvatavasti phjendatav sellega, et
niisugune oli ohvriandide dSetamiseks hsti sobiv. Kui kivid
pole ka pris lamedad, siis nad on ikka enamvhem tasase pealis-
pinnaga. Pris terava seljaga ok-e esineb vhe. - Mni ok. on
kujult peaaegu mmargune. Nurgelisi ok-e on terve rida; on
noteeritud 3-nurgelisi , 4-nurgelisi ja 5-nurgelisi. Kullamaal
Jgisoo v. Ubassalu as. olevat ok., mis kujult "pea tiesti kuubi
taoline" 23) . ht Jrva-J aa ni khk-s Valaste klas olnud ok. ise-
loomustatakse "puusrgi kujuliseks" 24) . 2-3 ok-1 on ks klg
vrdlemisi jrsu kallakuga ja sile, mistttu lapsed seda kasutavat
liulaskmiseks. Mnel ok-1 on sisseraiutud astmeid, et hlpsa-
mini otsa pseda. ks Halliste ok. - Abjas Tammekannu met-
sas - asetsevat vikeste kivide peal, maapinnast krgemal. -
ldiselt on lugu siiski nii , et ok-d esinevad tiesti loodusliku}
kujul; puuduvad positiivsed andmed, et mne ok. vliskuju oleks
inimeste poolt suuremal mral muudetud, vlja arvatud mui-
dugi astmete sisseraiumine, pealispinna pletamine tulega vi
sinna lohkude uuristamine.
Normaalselt esinevad ohvrikivid Eestis ikka ks i k u 1 t.
Kuid sellest ldreeglist on siiski ka erandeid. Helme khk-s Lve
v. Vana-Tehvandi tl. pllul asetseb kaks ok. lhestikku, ainult 9
2 1) AK, R. Tamm, 17-a.
22) AK, G. Vilbergi registreerimisteade.
23) AK, E. Uustalu, 42.
24 ) AK, H. Krge, 37.
14
m teineteisest eemal. Nende lhedus on nhtavasti sellest tingi-
tud, et mlemad olnuvat varem neid mbritseva kivikalme sees,
mis aga hiljem lhutud ja plluks tehtud 25). Viru-Nigul as
Kalvi v. Koila kl. pldudel leidub kolm ok., mis ksteisest
9 kuni 15 m eemal asetsedes moodustavad kolmnurga.
Seejuures kige lunapoolsem kivi on ise ka kolmnurkoe ja selle
pealispinda (lunapoolsel serval) on uuristatud kolm lohku :lG).
Et kolmikarvsus on rahvausus vga laialt tuntud 27), siis viks
arvata, et need kivid on teadlikult nii seatud ja mrgitud. Teine
samalaadne kolme ok. asetusviis on teada Peetri khk-st Koordi
klast :!S) , kust aga puudub lhem kirjeldus. Kuid vrib thele-
panu, et mlemal juhul leidub kigil kividel kunstiikke lohke.
-Uks ainulaadne ok. asetusviis on kirjeldatud Viru-Jaagupist.
Seal leidub Lavi kl. Pealmise tl. krundis vikesel knka! ok., mis
alaneb idast lnde. Kivi nib kohale toodud olevat, teda mbrit-
sevad neljas nurgas vhemad, istepingi taolised kivid, suurest
kivist umbes 2 m eemal 29). Kivi lhedal on kuulus "silmaalli-
kas'. Prast allikas silmade pesemist pandud harilikult ohvri-
and kivile.
Saaremaal Kihelkonna khk-s Kurevere klas on ksteise
juures kuus lohkudega ok. (seitsmes ebakindel). Kuid kivid ei
moodusta mingit korraprast kujundit 30). Arvesse viks kll
tulla, et nende esialgne ja vib-olla korraprasem asetus pole
silinud, sest kivid nivad olevat lahtised (maapealsed) ja aset-
sevad teeknakul.
Ohvrikividel on veel thele pandud ja registreeritud mit-
mesuguseid s v e n d e i d, lohke, auke, " jlgi", rngaid, riste
jne. Osalt on need vinud tekkida loomuliku! t eel, tingituna kivi
murenemisest, kuid enamail juhtudel on siiski tegemist kunst-
like, inimeste poolt tehtud svenditega. Kunstlikest svendeist
esineb kige arvukamalt ja kige laialdasemalt mmargusi
lohke ja l ohukesi. Seda asjaolu arvestades on meie arheoloogili-
ses kirjanduses ok-d seni jagatud kahte suurde liiki: l ohkudega
ja lohkudeta ok-d. Kuid asjassepuutuva allikmaterjali ksikas-
jalisem lbivaatamine ja selumine on toonud siiski esile ok-del
ka muid kunstiikke svendeid peale mmarguste lohkude.
25) AK, A. Suik, 119.
:!6) AK, V. Pss, 85-87.
:!7) M. j. E i s e n, Eesti vana usk (1927), lk. 149 jj.
!!S) AK. G. Vilbergi teade.
20) AK, 0 . Liiv, 57-58; EVR 26, 98 9 (15}.
30) AK, H. Moora, 89-92; Saaremaa ja Muhu muinaosjnused,
lk. 77-79.
15
Ohvrikividel esinevaist I oo mu I i kes t svendeist on
kige tavalisem kivi pealispinna ngusus, mida on kirjeldustes
mrgitud ige mitmel juhul. Mnikord on niisugune kivipeaine
Iohk mtudelt vrdlemisi suur. hel Kose khk. ok-1 nit. mai-
nitakse 1,9 m pikkust ja 1 m laiust lohku ; kivi ise on 3,6 m pikk
ja 3m lai 31). Pikiikke lohke on konstateeritud veel mitmel
kivil. ksikjuhtudel esineb ka muukujulisi svendeid, mis eba-
korraprase kuju vi ebatasaste servade tttu on loetud loomu-
likuks (mittekunstlikuks). Hanilas on hel ok-1 (Rame kl. Pauli
tl. karjamaal) kaks lhestikku asetsevat auku, ks nurgeline,
teine mmarik; augud on 12 cm sgavad, jrskude servadega ja
phjast omavahel henduses. Kivi ise on sna vike (diam. 85-
100 cm) ja ulatub ainult 15 cm le maapinna, kuid on veel ndki
ok-na kasutatav 32). Varblas Vaiste kl. Tedremaa tl. heinamaal
leiduval ok-1 olevat "taskukujuline auk", 40 cm pikk ja 40 cm
sgav, kuid ainult 6 cm lai. "Augus seisab alati vesi, mida ars-
tirohuna tarvitatakse, ka veel kesoleval ajal" 33). Petserimaal
Jrvesuu v. Kulje kl. all jrve res asetseval ok-1 (MYTCKHH
KaMeHb) olnud jrvepoolsel kljel knakujuline nsus, kuhu
kogunenud vihmavett (vahel suure lainetuse puhul ka jrvevett),
mida kasutatud silmahaiguste ravimiseks 34). ldse peaaegu
kigil niisugustel juhtudel, kui ohvrikivis leidub ngu, auk vi
lohk, kuhu korjub vihmavett, on seda vett kasutatud arstimi-
seks, peaasjalikult silma- ja nahahaiguste puhul. Iseloomulik
nib see, et loomuliku nsuse vi svendiga ok-del, mis on tun-
tud arstimiskividena, harilikult ei esine peale selle enam kunst-
likke, inimeste poolt tehtud mmargusi lohke.
Peale loomulike lohkude konstateeritakse ok-del veel m-
nesuguseid " jIgi". Nende tekkimist seletab rahvas harilikult
niiviisi, et kivid olnuvat vanasti pehmed, mistttu neisse jnud
kellegi istumise vi astumise asemeid. Vahel seletatakse jlje
phjustajaks siiski leloomulikku vi erakorralist isikut, olgu
siis Kalevipoega, mnda piibli phakut, kuradit, kuningat jne.
Paljudel kividel leitakse veel loomade jlgi ja mitmesuguseid
muidki mrke. Kik jlgedega kivid pole aga ok-d ega tule
siin ksitlusele 35); vaatleme ainult niisuguseid jlgedega kive,
millele on kunagi ohverdatud.
31) AK, R. Knd, 72.
32) Selle kivi puhul tuleb meelde ks harukordne thelepanek. Ta-
lumees, kes nende ridade kirjutajale tuli kivi ktte nitama (1936. a. SU
vel), vttis kivi juurde judes mtsi maha.
33) AK, D. Karopun (1922), 12.
34) AK, L. Zouroff (1937), 4/5.
35) Vt. M. ]. E i s e n, Eesti vana usk (1927), lk. 307 jj.
16
hel Vaivara ok-1, Merekla ja Utria vahel, krgel kaldal,
leiduvat "ks inimese ja kolm looma jlge" 36). - Vigalas
Velise v. Nlva kl. maanteekraavis asetseval ok-I on "loomuliku
lohuna peal jalajlg, mis erakordselt tetruu, sarnaneb lapse
palja jala jljega" 37).- Martnas Oonga kl. ok-I kirjeldatakse
kaht svendit, millest ks olevat "pea sdamekujuline" ja teine
"piibusarnane" 38). - Ridalas Kaevere kl. ok-s, mis ra lhu-
tud, olnuvat pastla ja kepi jlg. Rahvamuistendi jrgi kuulu-
nud pastlajlg Kalevipojale 39). Samas khk-s leidub ka Aamse
klas Kalevipoja jljega ok.-tO). - Tstamaa Prakla "krna-
kivil", mis nd juba rehealuse mri pandud, on eraldatud
lamba, sea, hobuse, lehma ja pisikese lapse jlgi 41). - Audru
Easalu neljakandilise ok. pealispinnas on svendeid, millele
rahvas annab nimeks: 1) lapse jlg, 2) hrja jlg, 3) hobuse jlg
ja 4) mga ase. Viimane olevat 10 cm sgav ja selles seisvat
alaliselt vett 42) . - Laiuse Kadrinakivis olnuvat ke ase viie
srme jljega 43).- Plva Kuningakivi jljed on nimetatud juba
eelpool. - Petserimaal Jrvesuu vallas Sartovo klas on ok-s
kaks jaJajlge, mida peetakse jumala jlgedeks 41). - Saatse
vallas .,Semska saarel on kivi, millel inimese jala kuju pl. Rah-
vas rgib, et pha Maarja olla sl seisnud" -t5).
Kahjuks puuduvad peaaegu kigist jlgedest tpsed joo-
nised. Ainult kirjelduste jrgi pole aga vimalik otsustada, kas
jljed omavad traditsioonilist kuju vi on tiesti juhuslikud, loo-
muliku! teel tekkinud svendid. Et jlgi esineb mnikord ka
koos mmarguste lohkudega ja et vahel nimetatakse allakriip-
sutavalt nende harukordset tetruudust, siis tuleks pidada vi-
malikuks, et vhemalt mni jlg viks lhemal jrelevaatamisel
osutuda inimeste ktetks.
Jlgede thtsus ohvrikommetes pole pris selge; mnikord on
neid nhtavasti kasutatud ohvriandide panipaigaks vi vetud
jljeauku korjunud vett. Ainult Sartovo kl. kivi kohta on teada,
et seal pidanud abiotsija astuma jalgadega kivi! leiduvate jala-
jlgede sisse, et ravivat judu usutud olevat just jlgedel-16) -
36} AK, A. Birken, 49.
37) AK, H. Krge insp. ar., 8.
38) AK, F. Leinbock, 28/9.
39) AK, H. Krge insp. ar., 3.
40} AK, A. Karu, 32.
41} AK, A. Reili (1932}, 101.
42) Sealsamas, 46/8.
4:i') E 54625.
-t4) AK, L. Zouroffi kirj., 8/9.
45} AK, 0. Parmas, 46.
46) AK, L. Zouroff, 8/ 9.
2 17
5.
Peale loomulike lohkude ja svendite esineb ok-del veel,
nagu eldud, kunst I ikke, inimeste poolt tehtud svendeid.
Neid kirjeldama asudes tuleb kll kigepeaLt thendada, et osa
ok-de kirjeldusi on ses mttes ebamrased, et neis ei anta kind-
lat vastust, kas lohud on loomulikud vi kunstlikud. Muidugi
vib mnel juhul selle otsustamine olla ka sna raSJke, kui lohud
on osalt murenenud vi kui kivi on pealt tulega pletatud. Siiski
<>n nende ok-de arv, millel leidub kunstiikke lohke, kasvanud iga
aastaga; seniste le lisaks avastatakse aeg-ajalt uusi, peamiselt
arheoloogide poolt ja sageli tiesti juhuslikult, pannes neid
thele inspektsioonidel ja uurimisreisudel. Jaan Jungi andmeil
tunti niisuguseid kive ainult paarkmmend. 1924. a. oli neid
registreeritud juba 120. Kesoleva t kirjutajal on andmeid 158
kunstiike svenditega ok. kohta. See arv oleks kindlasti veelgi
suurem, kui meil ok-e oleks senisest suurema hoolega otsitud ja
registreeritud.
Kui heidame pilgu lohkudega 47) ok-de levikukaardile, siis
selgub kohe, et nende peamiseks esinemisaiaks on kigepealt
Phja-Eesti manner ja siis Saaremaa; Luna-Eestist on teada
ainult ksikuid. ratab veel thelepanu, et selliseid kive on
arvukamalt just mitmes rannakihel:konnas ja et neid paiguti esi-
neb ka jgede res vi lheduses (Prnu je alamjooksul nit.
kolm kivi). Erakordselt palju- le 50 - on neid avastatud ja
registreeritud Hageri kihelkonnas, tnu lip. R. Tamme
agarusele.
K u j u 1 t on ok-de kunstlikud lohud suures enamuses
mmargus e d, kuid vga mitmesuguse suuruse ja sgavusega.
Nende avause diameeter on enamasti 5-10 cm ja sgavus
2-4 cm. Kuid leidub ka viksemaid ja suuremaid. Need !ohud
On harilikult suuremad, mis esinevad ksikult; kui kivi! <>n
palju lohke, siis on !ohud vikesemdulised.
Suurim lohk on Hageri Ukukivil - 50 cm lbimdus ja
20 cm sgav. 20-25-cm-lise lbimduga lohke on teada mitu
(Lganuses, Jelhtmes, Ridalas, Mihklis), kuid lohkude sg.v
vus ulatub vga harva le 10 cm. Kiki lohke pole seni veel
mdetud ega registreeritud. Sageli on lahkude kuju ja suu-
rust iseloomustatud ainult piltiike vrdlustega, olgu siis kas
kirjeidaja enda vi kohaliku rahva snastuses. Vikesed lohud
on "kanamuna otsa suurused", "nagu jalakannaga keeratud",
47) Siit alates tarvitatakse sna I oh k thenduses 'kunstlik, ini-
meste poolt tehtud svend' .
18
mnikord ka vanapagana vi Jeesuse jalakanna jljed (Simuna),
harvemini nimetatakse neid lamba vi kassi jlgedeks (Karuse);
suurem lohk on kas "trehtrikujuline" vi "kausitaoline", vahel
"paaritoobine" (Kullamaa), erakordselt suur lohk aga "pajasar-
nane". Lohkude kui svendite vimalikest eriliikidest puudub
veel lhem levaade, sest lbilike-jooniseid pole seni tehtud.
hel kivi! vib olla lohke mitmesuguses suuruses, vahel ks suu-
rem ja mitu vikest.
L o h k u d e a rv ksiku il ok-del on vga erinev, ulatudes
hest kuni 54-ni. Enamail juhtudel - 95-1 138-st - on lohkude
arv alla 10. Kige sagedamini on kivi! ainult ks lohk (30-1
juhul), sageduseit jrgmine- kolm lohku (16-1 juhul). Nib siis,
nagu oleksid ok-de esialgsed austajad mnevrra eelistanurl
uuristada kivisse kas ks vi kolm lohku, sest kik teised arvud
on harvema esindusega. Rahvatraditsioonist kll puuduvad and-
med, et ok-de hilisemad kasutajad oleksid omistanud erilist
thtsust ok. lohkude arvule. - 30 vi veel enama !ohuga ok-e on
seni teada 9 ja need leiduvad kik Phja-Eestis, neist 6 Hageris
(lohkude arv: 30, 31, 32, 33, 42 ja 52), 1 Lganuses (47 !ohuga) ja
2 Viru-Nigulas - 39 ja 54 !ohuga; viimane ok. on Kunda Oja-
klas Kureliiva tl. lhedal ja selle on avastanud G. Vilberg-
Vilbaste a. 1926 l'i).
Tuleb ette ka liitunud lohke, nimelt kahe lohu hendeid
(Hageris 3-1 juhul), mida rahvas vahel nimetab hundi jlge-
deks 49). Ainuke kolmiklohk on thele pandud Hageris Adila
as. ok-1.
Lohkude paiknemine kividel ei ni alati olevat juhus-
lik, vaid selles vib oletada teadlikku sihitaotlust. Harilikult on
lohud ikka kivi pealispinnas ja vimalikult krgemal kohal:
"kivi tipul", "kivi harjal", "krgemal nukil", "lemise! serval"
jne. Paaril-kolmel kivi) on !ohud servadel, kuid keskel puudu-
vad. Mnikord on )ohud ridamisi, mnikord gruppides koos,
moodustades pris smmeetrilisigi kujundeid. Kahel Puhja ok-I
on konstateeritud seitsmest vikesest !ohust moodustatud ringi.
Lganuses Aa as. on hel ok-1 ks suurem lohk ja viksemaid
rhmades 5 + 5 + 7.
Lohkude tegijad ja kasutajad on nhtavasti omistanud
thelepanu i 1m ak aa rt e 1 e g i. Viimatimainitud ok-1 asetse-
vad lohkude rhmad enam luna suunas. hel Vaivara as. heina-
mail leiduval ok-1, mis kujult kolmetahuline pramiid, olevat
48) AK, G. Vilbergi kiri 18. IX 1926.
49) " Pikergusi" lohke on konstateeritud ka hel Jelhtme ok-I.
AK, R. Indreko, 40/2.
19
lunapoolse klje sisse raiutud 5 vikest lohku ja 2 jalajlge.
Viru-Nigula 54 !ohuga kivi! olevat enamik lohke lunapoolsel
kljel. Ja on veel mitu teistki ok., mille lohkude kohta kirjei-
dajad on mrkinud, et need asetsevat - kas enamuses vi kik
-I una suunas ("lunapoolsel kallakul", "lunapoolsel tipul"
jne.). Hageris Adila Alttoa ok-I olevat 15 lohku, neist ks teis-
test eraldi kivi jrsu 1, 75-80 -lise ka 11 ak u ga I una-
k 1 j e 1. hel Viru-Nigula ok-1 olevat 20 lohku lunas ja 19
phjanurgaL Mnikord on noteeritud lohkude asetsemist ka
i das (3 teadet), kirdes vi kagus. ldiselt tundub lunakaar
olnuvat siiski eelistatavaim. Kahjuks on aga materjali selle ksi-
muse l plikuks vastamiseks veel vhevitu, sest seni on ok-dc:
kirjeidajad jtnud enamail juhtudel ldse mrkimata nii ilma-
kaared kui Iohkude paiknemise.
Muudest svendeist, mille vljattus annab tunnistust ini-
meste ktetst, tuleks kigepealt nimetada rnga- kujulisi,
milliseid on teada kolmeit kivilt. Kuusalus, kirikust ligi 0,5 km
N pool, Tallinna-Narva maantee lhedal leidub ok., millele on
sisse raiutud 10 vikest lohku, 2 rngast (diam. 5 cm) ja peale
selle veel krid, resti-kuju ning piirikivi-rist. Kolm viimast
svendit on kindlasti hilised, eelmised (lohud ja rngad) peak-
sid aga plvnerna vanemast ajast. Krides ja restis on tahe tud
nha pha Laurentiuse mrke, kelle nime teatavasti kannab Kuu-
salu kiri.k 50) . Tori "kvera kase kivil" on konstateeritud kagu-
serval ringikujulist svendit, mille lbimt 18 cm ja sgavus
2-4 cm 5l ). Tartumaalt Rngu Salumetsast on leitud ok., mil-
lel olevat "auk keskel" ja "augu! kriips rtmda mber-
ringi" 52). Vlismaistel eeskujudel viksime arvata, et need
rngakujulised svendid kuuluvad samasse ajajrku kuhu
mmargused lohudki. - Kuid Lnemaalt on kolmel juhul kir-
jeldatud ok-del ka tiesti kv ad raa ts e i d lohke, mill e m-
dud kivi pinnal on 4,5 X 4,5, 5 X 5 ja 12 X 12 cm (kaks esimest Mart-
oas, viimane naaberkihelkonnas Ridalas). Et kvadraatseid lohke
on teada ainult nii kitsalt alalt, siis need tenoliselt on noore-
mad kui mmargused lohud. Kindlasti hilisaegsed on veel
ok-del leiduvad rist i d. Need on kas tendid ndsest vi
endisest piiriki vist, vi on rist lastud vaimulike ( ?) poolt sel-
leks kivisse raiuda, et inimesed ohverdamise maha jtaksid 53).
Juba eelpool oli tsiteeritud, et ok-del leiduvate ja 1 a jI-
50) ]. Ju ng, Muinasaja teadus III 85/6. - AK, 0. Parmas, 52/4.
51) AK, E. Laid, 128.
52) AK, G. Vilberg-Vilbaste teade (1931).
53) Vrd. ]. Ju ng, Muinasaja teadus Il 110 (32).
20
g e d e puhul on vahel imestatud nende haruldast tetruudust.
Mnel teisel juhul on kirjeidajad saanud kindla veendumuse, et
jlg (-jljed) on tingimata kivisse ra i u tu d. Vaivarast on
teateid kolmest niisugusest ok-st ja hel juhul esinevat seal
jljed koos mmarguste lohkudega. Kllap tuleb meil jlgede
raiumist pidada niisama hsti vimalikuks kui lohkude raiumist
ja Iihvimist.
Veel ebamraseroategi svendite juures on lhemal jrele-
vaatarnisel vidud leida inimliku ktet tunnuseid. Ridalas
Saanika kl. Kalevipoja kivi! on lemise serva sees "5 pikergust
auku, mis kunstlikult tehtud". Rahvas seletab: kivi olevat Kale-
vipoja visatud ja augud - tema srmejljed 54). Ebasmmeet-
rilisi kunstiikke svendeid on kirjel datud veel kahel Tori ok-1.
hel ol evat neid kolm: 1) rennitaoline, 2) mmarik avaus ja
3) trehtritaoline, ja teisel ks trehtritaoline + 5 cm laiune soon,
mis prast kaheks jaguneb ja le kivi serva alla jookseb 55).
6.
Phjendatult vib kerkida ksimus: miks osa ohvrikive omab
kunstiikke lohke ja mis otstarve neil lohkudel on olnud? Sele-
tuseks tuleb thendada, et kunstiike lohkudega kivid kuuluvad
haruldaseit laia levikuga muististe hulka. Neid leidub ka meie
naabermais; ksikuid on teada Ltis ja Venes, Soomes juba roh-
kem, mnikmmend, eriti arvukalt aga Skandinaavias. Edasi lei-
dub lohkudega kive mujalgi Euroopas (Phja-Saksamaal, Inglis-
maal, Prantsusmaal, Sveitsis ja mujal), Phja-Aafrikas, Aasias
ja Ameerikas. Juba enam kui 100 aastat on lohkudega kive kir-
janduses ksiteldud, kuid pris kindlat, ldroaksvat seJe,tust pole
seni veel leitud 50). On siiski selgunud, et sellised svendid vi-
vad plvneda mitmest ajajrgust ja et neid on vidud uuristada
mitmel phjusel.
Euroopasse arvatakse see komme - uuristada kividesse
lohke - levinuvat Idamailt, nimelt Vahemere randu mda
Prenee poolsaarele ja sealt jlle mereranda mda phja poole.
Seda levikut hendatakse nn. megaliitilise kultuuriga, mis
on judnud Skandinaaviasse juba kiviajal. Lohke, mmargusi
5-t ) AK, A. Karu, 37.
:i5) AK, E. Laid, 124, 133 4.
56) Kirjandust, kus leidub ka bibliograafiat: L. R t i mey e r,
Uber Schalen- u. Oleitsteine im Kanton Wallis und ihre Bedeutung.
Schweizerisches Archiv fr Volkskunde 28. Basel, 1928. Lk. 145 jj. -
H. B e h to I d- S t u b 1 i, Handwrterbuch des deutschen Aberglau-
bens ( = HDA) VII 990 jj. - W. Ha n s e n, Die Verbreitung und
Bedeutung der Schalensteine. Hamburg, 1937.
21
svendeid, leidub Skandinaavias ja Lne-Euroopas suurtes kivi-
kamberhaudades (nende kattekivide pealispinnas ja siseklge-
del), mis on arvatud kuuluvat kolmandasse aastatuhandesse
e. Kr. Seega osutub niisuguste lahkude esinemine vga vanaks
nhtuseks. Kuid uurimised on selgitanud, et samasuguseid
lohke on kividesse tehtud ka hilisemail ajajrkudel, nimelt
pronksiajal ja rauaajaL Skandinaaviast on lohkudega ok-de idee
levinud ida poole, Soome, Eestisse ja mujale. Meile arvatakse
see judnuvat alles nooremai rauaajal (800-1200 a. p. Kr.). "Sel
ajajrgul oli meie maa kige elavarnas kokkupuutumises Skandi-
naaviaga (viikingite retked siia, samuti meilt lbi Venemaale,
saarlaste retked phjamaile), kuna varemalt Eesti hendused sel-
les suunas olid nrgad, peagu thtsuseta" 57). Mnes uuemas teo-
ses on lohkudega ok-e osalt dateeritud s iiski vanemasse ajajrku.
E. Laid tleb "Eesti ajaloos": "Ainult lohkudega ohvrikivid on
tenoselt vanad ning prinevad osalt vib-olla juba keskmiselt
vi koguni rooma raua-ajalt" 58). Kahjuks puuduvad kindlamad
testised nende kalmete vanusest, mille sees vi lheduses aset-
seb (---on asetsenud) lohkudega o'k-e. ks 3 !ohuga ok. on lei-
dunud Rakvere khk. Reinapi kalmest 150m ESE suunas; nimeta-
tud kalme on dateeritud rooma rauaaega 59).
Mis puutub mmarguste I oh kude th e n du s s e, siis
selle kohta on uurijate poolt esitatud vga mitmesuguseid teoo-
riaid 60). ldisemalt nivad !ohud siiski olnud mratud ohvri-
andide vastuvtmiseks, vhemalt meil Eestis. Et selliseid kive
kuulub meil mitmesse kalme vi nende juurde, samuti hiitesse,
siis tundub loomulik, et neid on kasutatud peamiselt ohverda-
miseks.
Et kunstiikke lahke on kasutatud ohvriandide paigutami-
seks, sellest on kindlaid tendeid veel viimaseilt aastailtki.
samuti mlestusteateid vanemast ajast.
Tornim juures Kalme ml on ks ennemuistne matusepaik. Va-
nal aal olle snna kik surmasi maetud, umbes kut meitel paergus kergu-
aid on. Ning ohvrid oll koa snna viidud. Sealu paerguskid veel ks
k i v i, missel m m a r g un e au k sihes. Selle augu sisse olle siis nh
pandud nee vedelad asjad ja tahemad pandud muidu kivi peale.
Seda nh ma ole kuulnd.
ERA II 232, 183/4 (4) < Pide, Pide v., Mui kl. - I1mar Kaal
< Aleksander Kaal, 63 a. v. (1939).
57) Eesti kinnismuistised, lk. 68.
58) Eesti ajalugu I, lk. 241. Vrd. Eesti kinnismuistised, lk. 14
(A. M. Tallgren).
59) H. M oo ra, [Eesti Rahva Muuseumi] Muinasteaduslikkude
kogude juht (Tartu, 1927), lk. 22.
60) L. R t im ey e r, m. t., lk. 165 jj.
22
Siiski tuleb pidada vimalikuks, et lohkudel on vist olnud
muudki thendust vi otstarvet. Eelpool oli juba nimetatud, et
hes lohkudega esineb ka rnga-kujulisi svendeid. Niisuguseid
on viidud hendusse pikese-kultusega. Sinnapoole nivad viita-
vat ka thelepanekud, et mnel ok-1 on lohud krgemal nukil,
luna pool kljes jne. Mni ksik lohk kuhugi kivisse on aga
vidud uuristada ka pris praktilise sihiga. Vhemalt hest kir-
jeldusest ja joonisest selgub kll , et ok-ks arvatud kivi viks
olla kivist uhmer ja ajaloolisest ajast, sest kujult on see vga
sarnane etnograafilise puust uhmriga Gl). ,.Jalajlgede1e" on
arvatavasti omistatud smboolset vi maagilist thendust 62).
Kesolev t oli juba lplikult koostatud, kui autorile puu-
tus ERA-s uute kohamuistendikorjanduste lbivaatamisel silma
3 haruldast ja vga huvitavat teadet, mis ok-de mmargusi lohke
valgustavad tiesti uuest seisukohast.
Pides Tumala mel leidub lohkudega ok. , mis kohapeal teh-
tud kirjelduste kaudu on arheoloogidele tuntud ja on vetud
kaitseregistrisse. Nd kuuleme selle kivi kohta he Saaremaa
gmn.-pilase sulest ms. jrgmist: ,.Sellel kivi! leidub ka hulk
vikeseid lohukesi ja augukesi, mis nivad nagu millegagi hru-
tud. N e id lohukesi ja augukesi seletatakse sellega, et oh v e r-
damise ajal olla ohverdaja ise teise kiviga
v i mi ng i mu u r i i st aga kivi hrun u d" 63).
Siin on uudiseks see, et lohke olevat tehtud ohverdamise
ajal ja et seda veel ndki mletatakse, kuigi nende tegemise
sisulist phjendust enam ei teata. Jrgmine, Jrva-Jaanist plv-
nev ja Kaaruka kla ok. kohta kiv kirjeldus esitab ka sisulise
phjenduse: "Kivil on nha ka vikesi augukesi, mille kohta
rahvasuus on arvamine psinud, et n e e d o 11 a s u r n u d e
h i n g e d e a u g u d, k u i t e i s e m a a i I m a 1 i n u d, s e s t
v a n a s t i s u r n u s u g u 1 a s e d t e i n u d v i k e s e a u g u-
k e s e k iv i s s e" 6-1) .
Veelgi selgesnalisem on samalt kogujalt teine samasisu-
line kirjapanek; see kib he Kunda ok. kohta, mille mber
varem olnuvat hiis. Teates seisab: "Ohvrikivil on augud sees,
m i s t h e n d a v a d s u r n u i d, m i s h i i e s p 1 e t a t i,
sest igal surnu ligemal omaksel oli kohuseks
ohvrikivi s s e auk uuri st ad a. Praegugi on ohvrikivil
61) AK, Aug. Valjani teade < Otep.
62) Vrd. HDA III 240.
63) ERA II 232, 81 (62) < Pide, Tumala kl. - ]. Ratassepp <
Marie Kallas, 45 a. v. (1939').
64) ERA II 221, 333 (4) < ]rva-Jaani, Kuksema v., K:!aruka kl.
- V. Schmiedemann < Mart Uuk, umb. 70 a. v. (1939).
23
augud selgesti nhtavaL Samuti ohvritulease, mlS asetsenurl
keset kivi" 65).
Nhtavasti vib siis vanemate maam1meste mlulaegastest
tulla esile mndagi senitundmatut isegi lohkudega ok-de kohta,
kuigi me selliseid rahvapraseid seletusi asjatult otsime petatud
stipendiaatide ja inspekteerijate kirjeldustest.
Kui siintoodud seletust peaksid testama veel mned uued
lisateated, siis tuleks kll pidada vimalikuks ja usutavaks, et
kividesse on lohke uuristatud ms. ka surnut e m 1 e st u-
s e k s. Tundub kll vga llatav, aga selline seletus oleks hen-
datav isegi megaliitilisest ajajrgust prinevate hauakivide loh-
kudega! Meil Eestis viks aga mlestuslohkudes olla tegemist
koguni sama kombega, mis paiguti on psinud kuni tnapevani
(nit. Plvas, Kambjas ja mujal). Nd ligatakse matuse puhul
puudese m 1 e s t us r i s t e. Kuid vanemal ajal olevat niisu-
guseid mrke (riste) tehtud kakivi d e s s e 66). (Pole vimatu,
et mni ok-delgi mrgatud ristimrk viks olla seda algupra.)
Niisugune areng on kujuteldav ja vimalik: kaugemas minevikus
uuristati mmargusi mlestuslohke, hiljem aga ristiusu mjul
ristimrke. Nende kahe traditsiooni hendamise kasuks kne-
leks seegi, et nn. mlestusriste on tehtud just teede rde (puu-
desse ja kividesse), ja paljulohulisi ohvrikivegi on mitmel pool
kirjeldatud asetsevaina teede res.
See seletusviis annaks igatahes juurde he vga usutava vi-
maluse kivides leiduvate kunstiike lohkude thenduslikuks tl-
gitsuseks. Teame senisest materjalist, et lohke on paljudel kivi-
del mitukmmend ja et need vahel on vga madalad, viksime
elda "pinnalised", isegi vaevalt mrgatavad. Mnikord on kivil
1-2 suuremat ja sgavamat lohku, teised aga vi:kesed ja mada-
lad. Vga madal lohk ei saa olla sobiv ohvriandide vastuvtmi-
seks, kll aga oleks selleks kohane mni ksik, suurem ja sga-
vam lohk 67).
Loodetavasti edaspidi, kui selles suunas on kogutud rohkem
materjali, saab vimalikuks lplikum seisukohavtt siin riivatud
thendusvimaluse kohta.
7.
Konkreetseid, dateerimist vimaldavaid materjale ok-de
ka su tamise kohta vanemast ajast viksid anda asjatundli-
kult teostatud kaevarniste tulemused. Kuid et seni pole Eestis
65) ERA II 221, 342 (24) < Virumaalt - V. Schmiedemann <
A. Parijgi, umb. 43 a. v.
66) Vrd. M. J. E i s e n, Eesti uuem mtoloogia, lk. 165.
67) Vrd. Eesti kinnismuistised, lk. 70.
24
veel ai n sa tk i ok-i teadusliku kaevamise abil uuritud, siis
tuleb siin paratamatult piirduda ainult mningate rahvasuuliste
mlestusteadete esitamisega. Kivide kirjeldustes on ige mit-
mel juhul nimetatud, et kivi lhedalt, krvalt vi alt olevat kae-
vamisel saadud mnesuguseid leide, kuigi kik sellised leiud on
kahetsetavasti linud kaotsi.
Vaivaras Puhkova kl. Kalda tl. krundis asetseva ok. juurest
olevat 1916. aastal leitud 5 jala sgavusest vanu rahasid, mis
olnud "ilma glasuurita kausis" ja vanuselt "vist Juhan Hirmsa
aegsed" G'!). - Jri khk. Rae v. "tohtrekivi" alt, kui kivi kohalt
ra kangutatud, leitud "palju rahasi ja keesi" 0!1). - he Mihkli
khk. ok.- Koonga v. Ura kl. Madise tl. pllul- re alt olevat
leitud "helmeid", pronksasjade tkke ja umbes 3 cm lbi-
mduga kuljuseid 70). Kivi on lhutud 1915. a. paiku. -Vana-
Vndra "kurikivi" kohta mrgib J. Jung : "Selle kivi juurest olla
nd sagedaste vanu rahasid leitud, mida kevadine suur vesi
mulla seest vlja pesenud" il). Sama autori teateil leitud paari
Pltsamaa khk. ok. juurest vanu rahasid, vanu sjariistu, "veik-
sid metall asju", srmuseid jm. i2). - he Vndra khk. ok.
mbrusest olevat leitud Vene rahasid aa. 1737-1850. Kivi on
hvitatud 7:S). - Saarde kbk. Voltveti v. Trva tl. maal olnud
ok., mis hiljem maa sisse lastud. 1910. a. 16. aprillil olevat selle
ok. juurest "hulk vanu rabasi leit, mille hel kljel rist ja vti.
teisel - vanamehe kuju ja kiri "Petrus Sanctus""; peale selle
hbedast "rinna-liitreid" ning merevaigust ja lbipaistvast roo-
sast vtega kivist heimeid 74). Veel mne muugi ok. kohta on
teateid, et nende juurest olevat leitud vanu rabasid vi ldse
"vanu asju". Kuid muulaadilistest leidudest on vhem andmeid;
ainult hel juhul nimetatakse ssi (Mihkli) ja "raua jnuseid"
(Kullamaa) , kahel juhul luid (Kullamaa, Laiuse).
Kahtlemata tuleks kiki niisuguseid leide, mis on ilmsiks
tulnud ok-de lhkumise! vi nende juures kaevates, pidada
ohvri an d i d eks. Domineeriva! kohal on raha ja ehteasjad.
Tenoliselt pole niisuguseil vhiklikel kaevamistel kiki pisi-
asju ldse thele pandud ega loendatud. Samuti vga kahetse-
tav on, et needki leiud, mille kohta on silinud suulisi teateid.
pole judnud ametlikesse hoiupaikadesse. Seeprast oleks testi
6 ) AK, A. Birken, 47.
GH) ERA II 28, 820 (45) < Jri.
70) AK, J. Koit, 77.
71') J. Jung, m. t., II 77.
72) Sealsamas, 203-205.
13) AK, R. Indreko, 163/4.
74) AK, R. Indreko (1923), 83/ 4.
25
viimane aeg vtta ka ok-de uurimine Arheoloogia-kabineti uuri-
mismeeskondade tprogrammi. Seni on neid kaevanud ja rs-
tanud ainult " kullaotsijad" oma asjaarmastuslikus agaruses. Eriti
levinud on phjendamatu usk, nagu peituks ok-de all k u 1 d a vi
suuremaid rahasummasid, neid vga paljudes kohtades
on kaevatud ja urgitsetud ning veelgi kaevatakse.
Maaleiud nitavad, et ohvriande on ok-de juurde ka maa
sisse kaevatud. Vimalik, et need on olnud testi vrtusliku-
mad annid, thtsamad ja suuremad ohvrid, mida ohverdaja ei
tahtnud teiste kiusatuseks nhtavale jtta. Mnel ksikjuhul on
ehk mne ok. lhedust vidud kasutada ka varanduse peitmiseks,
mitte alati ohverdamiseks. Vhemalt leidub ks selline teade
Kolga-Jaani kihelkonnast: "Leie k. all Vasksaare metsas Viilu
t. kingus on kivi, mille mbert juba vanasti on muld ra kaevet.
Sinna viitud varjule sja aeg raha ja nd hoidvat must mees
seda" 75). Selles muistendilises teates pole kll nhtavasti tege-
mist ok-ga, kuid on siiski kujutel dav, et kui ok-de austus oli veel
kigiti tsiselt-vetav, siis nendegi juurde on hdaseisundis vi-
dud ht-teist varjule panna.
Veel on theldatav, et ok-de juurest saadud maaleidude kohta
on seni Luna-Eestist rohkem teateid kui Phja-Eestist, kuigi
arvuliselt on ok-e Phja-Eestis palju rohkem. VimaJi.k, et neid
lunas on suuremal arvul hvitatud. Leiud on sageli selgunud
nimelt kivide lhkumise! ja ravedamisel. - Samuti tuleks nime-
tada, et leide on saadud nii tavaliste kui ka kunstiike lohkudega
ok-de juurest. - ksikasjalisemaid ja mitmekesisemaid teateid
ohvriandidest ja ohvrikommetest on hilisemast ajast, ja need
phinevad kas isiklikult tehtud thelepanekuil vi suuliselt
edasiantud mlestusteateiL
8.
Ohvrikivide austamine ja kasutamine pole Eestis ainult
minevikuline nhtus, vaid seda esineb paiguti veel ndki. Kivi-
dele viidud andidest on veel viimaseil aastailgi vidud teha nii
fotovtteid kui snalisi kirjeldusi. Iseloomulik on see, et nii-
suguseid kive, mille hilisest kasutamisest on usaldatavaid tea-
teid, leidub 1) Lne- ja Saaremaal, ja 2) Peotserimaal. Seega
siis suuremaist kultuurikeskustest eemal, aladel, kus rahvakul -
tuur on muiski asjus silitanud primitiivseid jooni. Ohvriandi-
dega kive on fotoplaadile jdvustatud Hanilast ja Kirblast
aa. 1920, 1931 ja 1936, Valjalast 1922 ja Petserimaalt aa. 1938/ 39.-
75) AK, A. Anni, 46.
26
Valjala ja Muhu kinnismuistiseid on Arheoloogia-kabineti les-
andel kinud 1928. a. suvel inspekteerimas lip. H. Krg e,
kes paaril ok-I leiduvat inventari kirjeldab ksikasjalisemalt.
Valjalas Vksa (Vhkse) kl. endise poe lhedal oleva ok. kohta
konstateerib jrelevaataja: ,.Kivi! on rmiselt palju klaasi
(pudeli) kilde, paar poolt hobuserauda, hulk hobuserauanaelu,
vikatitkke, plekitkke, taskunoa katkendeid, ks telefoni kannu
pool, paberi narusid, villaseid ja sitsi kaitse" i6). Muhu Iga
kla ok. kohta tleb sama inspekteerija: "Kivi! on ks raudnael
Ohvrikivi Vksa klas, Valjala khk-s. Kivi! nha katkildud
pudeli phi ja metallist ohvriande, kivi mber psaste okstes lina-
seid ribasid. (H. Moora pildistuse jrgi.)
ja klaasikilde. Kivi krval maas hulk katkildud pudeleid, vanu
roostetanud plekknusid ja sitsiriide kaitse. he kaltsu sees
oli hulk hobuseraua naela pooli, ssa ja 2-kopikul. veneaegne
vaskraha" 77). Paaril Lnemaa (Varbla ja Kirbla) ok-I on
nende ridade kirjutaja ninud ande (pudelite ja savinude tkke,
ks EV 1-sendine vaskraha, tkk linast nri, valge linane
narts) 1936. a. suvel. Ja niisuguseid thelepanekuid on veel
muidki. Mitte kll nii protokollilise tpsusega theldusi, kuid
ldisi ohvriandide mainimisi leidub paljude ok-de kirjeldustes
le Eesti. Osalt plv:1eb see andmestik siiski kll juba linud
sajandi lpust.
76) AK, H. Krge, Valjala kihelk. muististe seisukord 1928, lk. 19.
77) AK, H. Krge, Muhu saare muististe seisukord 1928. a., lk. 10.
27
Ohvrikivide puhul nib - vhemalt hilisemai ajal - olnu-
vat domineeriva! kohal ai neo h v e r. On ohverdatud: 1) p I-
l usaadus i (peamiselt vist teravilja), 2) ka r j as aa d us i
(piima, kohupiima, vid, villu, liha, kanamune), 3) to ita i n e i d
(ske, jooke, leiba), 4) ksit saa du s i (riideribasid,
paelu, ktertte [Plva]), 5) metaIla s ju (enamasti vanu),
eriti vaskraha; peale selle veel soola jm. Pllusaadustest maini-
takse sageli ohvriannina uudse vi 1 ja. Vahel olevat viidud
ok-le heksat sorti vilja (herneid, ube, otri jne.), igast sordist
heksa tera (Kirbla). Nib, et ldse on olnud kombeks viia ok-le
igast asjast .,esimest", mitmel pool ka naiste rinnapiima snni-
tuse puhul. Soolast kui ohvriannist on seni andmeid ainult
Lne- ja Prnumaalt. Mulgimaal on olnud thtsa! kohal pllu-
ja karjasaadused ning toidud. Mis puutub metallasjadesse, siis
on enamasti viidud vanu, kasutusklbmatuid, samuti kibelt kr-
valdatud vaskraha (veel vabariigi pevil nit. vene kopikaid).
Muidugi on esinenud ohvriannina ka kibel olev metallraha.
Lne- ja Saaremaa ok-de juures on veel silma torganud suur
klaasikildude (pudelitkkide) rohkus.
Teise ohvrite liigina tuleb arvesse 1 oo mao h v e r. Kursis
ohverdatud hel ok-I musti kukki 78), Ruges Pindi vallas sgi-
seti valge oinas 79), Paistus lambaid SO), Petseri vallas Annekivil
lamba pid-jalgu Sl). Mitmel pool on ok-dele viidud loomade
verd (Pide, Muhu, Helme, Ruge) , vahel on verd kivi peal ple-
tatud. - On silinud mlestusi ka i n im o h v r i s t. he Mihkli
khk. ok. kohta eldakse kirjelduses: "Isegi vikseid lapsi olevat
sel kivi! ohverdatud" 82). Kuid see on ka ainuke niisugune
teade.
9.
Millal ja kuidas on ok-e ohvriteenistuseks kasutatud, sel-
lest on vhe teada. ldiselt nib olnuvat nii, et kivi juurde tehti
kike ks i k u 1 t, vlja arvatud Petserimaa, kust on teada ka
massilisi ohverdamisi. Ohverdamiseks on eelistatud kas htust
" koivalge aega" (Kirbla) vi d, et kik jks naabritele
ngemata. Eriti sobivaks ajaks on peetud n e 1 j a p eva
htut, vahel ka laupeva htut ja phapeva. Thtpevist on
mitmel pool olnud ohverdamispevaks jaa n i htu ja -pev,
ka tuisepev ja annepev. Mne teate jrgi on ohverdatud
7S) AK, H. Moora (1925), 11.
79) E 49473 (1); E 49495/ 6.
SO) E 54616.
Sl ) H. J gever 2, 175/81.
82) AK, J. Koit, 78/ 9.
28
.,hingede ajal" (Viljandi), mis viitab sellele, et ohvriand nhta-
vasti oli mratud surnutele.
Kui mni ok. on nimeliselt seotud phakuga, kel kalendris
on oma kindel thtpev (nit. Jaan), siis on ohverdamine toimu-
nud peamiselt sel thtpeval vi phal. Petserimaal on niisugu-
sel peval mnda ok. abiotsijate poolt sna tsises mttes rn-
natud, tehtud sinna otsekui palvernnakuid nii lhemast kui
kaugemast mbruskonnast. Samal peval kogunes ok. mber
karjakaupa kerjuseid, kes igupoolest olidki ohvriandide saa-
jaiks ja vastuvtjaiks. Olgu niisugust ohvripeva iseloomus-
tatud paari likega pealtngijate kirjeldustest.
Rugelane Jakob Orav on 1886. ( ?) a. jaanipeva hommikul
kinud vaatamas ohvriteenistust Meeksi Jaanikivil ja kirjeldab
seda nnda:
Viimatsel jaani hommikul, kui taeva r veel punaval palge! peva
tusmist kuulutas, sammusin mina meie kuulsat Jaanikivi vaatama. See
kahe-ruutjalaline kivi, kelle klest juba tkikesed on ra pudenenud, sei-
sab Liivi ja Pihkva kubermangu piiril, Vrust Pihkvasse kidava maan-
tee res, Meeksi kla tnava res. Kivi juures ngin enamb kui sada
kerjajat ringis kivi mbre istuvat, igahel oma anum ja kerjakott kaa-
sas, ja ootasivad aitajaide ilmumist. Nndapea kui pike nhtavale tuli,
ilmusivad setu isad, noorikud ja neiud, ja veel mitmed eesti isakesed.
Setu noorik, kes esimene oli, pani oma 5-toobilise, alt kohupiimaga ja
plt viga tidetud nurmiku kivi otsa, pigistas kndie kivi klge p-
lema, ise vttis selle kivi tkkide seast he arvata 5 naela raskuse kivi
ja vajutas sellega omme valutavaid ihukohte, nagu rindu, selga ja pd
(hammaste pdejad piavad kivi nrima). Siis pani kivi jlle maha ja
vttis oma anuma ja pani slt seest kolm lusikutit kivi ple. Seda
vtsivad kvernad kerjajad omale, peagi rusika iguse lbi, ja panivad
ommi anumate sisse vid ja kohupiima htekokku.
Siis lks setu noorik oma anumaga Meeksi kla zassonate, kuhu Tae-
lova preester palvetama oli tulnud. (Sest tol peval vtab preester slse
rahva kest piima-kmnest.) Peale raphilsetu lejnud piimaga tuli
ta kivi juure tagasi ja jagas oma ande lusika mdul kerjajate sekka ra.
Mitmed tivad villu, pandsivad enne kivi ple ja peale selle jagasivad
pisukeste annetega ra, ikka nnda, et igale hele oma osake pidi saama.
Mned tivad raha, mni 10 kop., mni ka enamb. Mned tivad ka rii-
deid ja jagasivad neid ndremate sekka. tlks eit pani riide rulli kivi
otsa, kuhu tugevamad kerjajad tormi jooksivad ja rusikasda teivad,
kunni Meeksist klavanemb paluti ja [see) tlitsejad ra ajas.
Kivist JOokseb pisuke oja mda, see algatab teekijatele Vene- ja
Liivimaa piiri meele. Kivi ise on Liivi-poolse perve kljes. Sinna oija
lhavad kik tervise-otsijad suplema, kes enesel midagi viga tunnevad
olema. Olgu ta siis mees vai naine, poiss vai tdruk, aga igaks piab
ikka kivi kotal henda peseda. Suplemise ajal ei ole vahet ei meeste, ei
ka naeste rahva vahel. Peale suplemise annavad mned oma vanad rii-
ded kogoni ra, lootes, et ka vead saavad nendega hes ra minema, ja
panevad hestoodud uued riided selga; mned annavad aga osalt. Mned
annavad raha. Aga ilma abi nitmata ei lhe kski ra. Mlemil pool
oja pervil on kerjajate hulgad aitajaid ootamas ja nende leina-kaja paneb
kuuljaid kohkuma. - - - - - - - -
H. Jgever 2, 175/81 < Ruge, V.-Kasaritsa- Jakob Orav (1887).
29
Et seda kivi kuni tnapevani ikka endiselt austatakse ja
seal ohverdatakse, seda tendavad veel 1938. ja 1939. a. suvel
tehtud lesvtted ja thelepanekud.
Petseri vallas Pelsi klas on olnud Annekivi-nimeline ok.
Kas see praegu veel alles on, pole teada. Igatahes puuduvad
tema kohta andmed AK antikvaarilis-topograafilises arhiivis.
Kuidas seal kivi juures on a. 1902 peetud ldist ohvripeva, sel-
lest on koostanud huvitava setukeelse kirjelduse Jakob Hurda
suurim kaastline Jaan Sandra. Esitame sellest pikast kirjel
dusest siin olulisema ja otseselt ajassepuutuva osa.
PIKEMB SELETS PELSI ANNKIVIST.
Ph Ann, ph Maarja im, om umil elopivil Pelsi kl kotta!
lnaht sn, nimelt oina liha, tuusama kivi pl istuh, mid parhilla
nimitedu kl man .,Ann kivis" kutsutas. Lagja kivi, kohe ple par-
hilla oina liha, pid ja jalgu pandas, et lamba nn saija. Innitse ph
Ann kivi pl oll vanast zsson, kink as kva tuul samal kotta!, tisi
pooli tiid om, koh parhilla lagja Ann ,.andkivi'' om. Peris Annkivi
om perve seeh, kost ainult ts kivi nutikn vll ns. -
Minevl aastal (1902) ltsi ma nimelt Ann pvl Pelsile, et uma
silmga viii krd plt kaija, kuis p. Ann kivile andit ja ofrit tuvvas.
Suur rahva summ, inmbsi naase, saisi kuh kumbl mbre kivi unikuh,
kohe naa egts ummi teh tuuduisi lamba pid ja jalgu p. kivi ple
panni, ked jo tsl silmpilgul, ple pandmise, vllknted ker-
jjide ke rutuliste arr baari, umma pauna pisti. Kuuli sl man mn-
dagi kabhist pallvalt pajatavat: .,Tohooh, ilmads! Lask n oks ni!
oina jalaksil ts kibkngi ai gu ph kivi pl lest !'' Sndsel toonil
ja olkil oiksi mitmki ,.armuli se andja" kerjjide krmse all, kes ts-
ts iist kivi ple pantuisi oina pid ja jalgu, kui ka villa ttrit ja
tuust arr pdse haarda ja habi.
Kogoni hall-nalkas oli plt kaija, kuis te, umbst 15-16-aas-
tads Setu zral kivi man villu jakh kitsas keh oll, ked kerjjide kari
kiki villuga test-tist vindsutas. Zrakn oll nost h ja hd pe-
rst verrev kui keedet vhk, a siski hab ja rbe ted sant ke ja
kdse telt ja tslt puult, n'igu riva slh rgisi, iks tte viisi tnn'-
teh : ,.Anna mull! Anna mull, mull!" Kerjjide ktte nkk vit j-
vt ; zrakn tkke suur vaivaga sant sist ja rahva hulgast lbi, nii gu
pgi mehekesel otsah hmm oll, ja ta uma puulvahts vereva zitsirtigi
sant ktte rbeld ja rijeld jtt - ehk igmb ld: pidi jtm, kui
nn esi terve luu-lihaga slt vallal pst.
Ni ka paari meesterahvast oina pd keh kandh, p. kivile lh-
nevt, kes, ts ku tn, oinapga vasta kivvi kopsi ja kga edesi,
zssona pool ltsi. titel nist nkk kogonist verine oinap olvat.
Sant hulk silmitses mlmbit mehi puu! mro silmpilguga, et naa
kallist saagist ilma pidi jm. Ega te and-andja ja ofri-vij meeleh ja
smeh sais ,.lamba nn", mink lbi, kas ted alal hoita ehk ktte saija.
Harvakult mlehts munigi usklik Setu meesterahvas uma andga ka
ph Ann, kes sil lnaht om pidn. - Et niisugust summ ig suur
om, ntas sant hulk vll, kes ple k pido ja laprjahi, kll khm-
tisi ja kangli alustga, sinn ja tnn lakja laabrdi. -
Nii setukeste jutt ja usk ph Ann kivi kotta!. Et ph Ann sl,
Petserehe minneh, lnaht sn - om nile nii kimmas tt kui kats-
krdkats nelli, ehk kll tuulaiga viii Petseri nimmegi ilmah ol-s, kuna
30
ph Ann elli ja kve. Imelik, et naa nii latsliku saava olla ja luultuisi
juttu kui tisist sndmst kimmhe usku. Katsipidi mttl ei n- usu
asjuh- nide man sukugi maad olvat.- H II 69, 817 22 < Vastseliina
- Jaan Sandra (1903).
Tuleb pidada vimalikuks, et ok-de juures on toime tulnud
ka ohvrismingu i d viksema vi suurema osavtjate
arvuga, olenevalt sellest, kui suur mbruskond teatavat kivi aus-
tas. Ootusprane oleks ohvrisming just tapaohvri puhul, nagu
seda on kirjeldatud he Ruge khk. ok. kohta.
Umbes pool versta levalpool uut Paidra veskit, vana veski-
aseme lhedal, on jes saar ja saarel kivi, millel vanasti igal
sgissuvel valge oinas ohverdatud. Esiteks peetud vike palve,
oinal ktt peal pidades. Siis tapetud oinas. Veri lastud anu-
masse. Siis tehtud ohvrikivile tuli, kus veri ra pletatud. Ka
liha kpsetatud ohvritules ra - selle snud pidulised. Ohvri-
peol oldud rmsad, lauldud laule. (E 49495/6 < Otep <
Ruge.)
Et vahel olevat mne ok. juures pris lbusatki olengut pee-
tud torupillimngu ja tantsuga, ka selle kohta leidub rahva-
traditsioonis tendeid:
Pha kivid olle oln, kus ohverdamas kidud. Ridase klas o suur
ohvrikivi, 9 sammu yhtepidi, 17 vi 18 sammu teispidi, 20 jalga krge.
Pelt libe ku laud. Seal o peal ohverdud. Thtpevade ajal ohverdud.
Kui kurbdus oli, siis viidi liha, vilja ja melt vana kuu reede ja nelja-
pe ja phja tuulde ajal. Kui rmuaeg oli, siis noorekuu reede viidi
lut ja mett. Ymmer ta n ts i tu d, torupill yin, seni kui pikse kiired
vljas. - Loomi ei tohitud lasta juure, aed oli ymmer. - ERA II 39,
389 (11) < Karuse, Paatsalu v., Torgu kl. - H. Tampere (1931).
Tsiteeritud kirjeldusest ms. nhtub, nagu olnuks ohvri-
andidel erinevusi ka sellest tingituna, kas ohverdati kurbuse vi
rmu puhul. Rmuaegsesse ohvriteenistusse vis nhtavasti
kuuluda ka torupillimng ja tants mber ok. - Midagi siiakuu-
luvat on teada ka Plva khk-st. Seal olnud Himmaste klas
vike "lepist" hes suure kiviga, nimeks "Kergomgi". Vanad
naised viinud sinna ohvrit. Teates seisab: "Sl olliva k ergo-
ta n n u va ja ske tahe pannuva" 83) . Snale kergotama =
kergutama leidub Wiedemanni snaraamatus seletus: 'springen,
tanzen (Pfingstbelustigungen der Weiber und Mdchen), lauda
k. auf dem Brette springen'. Ohvrikivi juures, eriti aga mber
ok. tantsimine on kllap omanud maagilist vi kultuslikku then-
dust Sl). mbertantsimises on tegemist nn. piiramisnidu-
sega 85) . Ideoloogiliselt on sellega krvutatav mber-kimine,
83) ERA II 35, 523 (6) < Plva (1931).
84) Juba eelpool oli nimetatud, et ka he Jelhtme ok. krval lei-
duvat "pha-tantsude plats". Vt. lk. 12.
85) HDA VIII 1353.
31
millest on samuti silma puutunud ks t eade: " . . . Siis viinud
perenaine piima ja meH [ohvrikivile] ja kinud kivi mber ja
palunud kangeSJte. Siis saanud hobune jlle terveks" 85-a) .
ldiselt on aga niisuguseist huvitavaist ksikasjust vhe
teateid ; senised materjalikogujad pole neid nhtavasti teadnud
ksidagi. Vga sageli on kirjeidajad rahuldunud juba selle
kuuld usega, et kohalik rahvas kivi ok-na tunneb; mida seal on
ohverdatud, millal ja kuidas see on t oimunud, misprast on
ohverdatud, kellele vi millele on ohverdatud - nende ksimuste
vastamiseks tuleb vastusmaterjali alles koguma hakata, kuigi
sellekohased mlestusteatedki on juba tuhmunud.
Ohvrikivide hilisaegset kasutamist tendavaid teateid on
olemas nii ilma eriliste vlistunnusteta ok-de kui loomulike ja
kunstluke lohkudega ok-de kohta, kuid viimasest rhmast siiski
kige vhem. Hageris ja mujal leidub paljusid kunstiike loh-
kudega kive, mida rahvas ok-deks ei pea ega omista neile ldse
erilist thtsust. Kui aga mletatakse, et mnele kunsti. !ohuga
(lohkudega) ok-le veel hiljuti on ohvr iande viidud vi veel
ndki viiakse, siis kll on vahel mrgitud, et ohvriande (vilja-
teri, raha, verd jm.) olevat pandud lohkudesse. Mustvalgel on
see nha ka mnel fotopildiL
Nagu tendavad maaleiud, on juba vanasti vrtuslikumaid
ohvriande peidetud maasse ok. juurde. Kuid viksemad annid on
jnud lahti<Selt kivile, nagu seda on vidud thele panna veel
viimaseil aastail. Vga levinud on usk, e-t ok-It ei tohi keegi
midagi vtta, et v:ivat saada ohvrianniga kaasa ka haiguse, mil-
lest vabanemiseks see and on antud. Siiski leidub andmeid, et
raha olevat ok-delt varastatud. Vahel teinuvat seda karja-
poisid, niisama koeruse prast. Nakkusest hoidumiseks on raha
ptud kivilt ra vtta ja edasi anda ilma kega puutumata,
nimelt puupulkade abil kotti noppides ja sealt poeletile vala-
des, et oSJta "suitsu" vi muud meeleprast 86). Mnikord olevat
rahatkke enne kttevtmist tules pletatud 87) , nhtavasti
desinfitseerimise mttes. Pris uueaegne tunnukse olukord
Petserimaal, kus massilistel ohverdamistel on ohvriandide saa-
jaiks kivi juurde kogunenud kerjused, keda olevat nii arvukalt,
et juhtuv<l't omavahelisi tlisidki. Siiski on peetud sealgi heaks
kombeks, et ohvriand oleks enne kerjuse ktte minekut kokku-
puutes ok-ga.
85-a) E 31046 < Halliste (1897).
86) AK, Reili 14 < Tstamaa.
8 7) AK, A. Veitman 48/9 < Lne-Nigula.
32
10.
Miks ohvrikividele ohvriande on viidud, selleks on vinud
olla vga mitmesuguseid phjendusi. Alguprased arusaamad ja
phjendused on aga enamasti juba ammu ununenud, ent ohvri
viimine kivinenud kombena siiski psinud kuni hilise ajani. Mis-
prast vanastigi on ht-teist ok-le viidud vi kivi juurde maa
sisse peidetud, seda on raske tpsemalt kindlaks teha.
Hilisemaist ohverdamistest tuleks esijoones mrkida nii-
suguseid, mis on seisnenud selles, et igasugusest uudissaagist,
toidust, joogist jne. on viidud ok-le e sim e n e osa. Sellise
ohvriga on taoteldud nne ja edu igapevases elus. Kui on ohver-
datud karjasaadusi (piima, kohupiima, vid jne.), siis on sellest
Joodetud head ka r j a nn e; kui on ohverdatud villu ja lam-
maste pid-jalgu, on Joodetud head 1 amb a n n e, jne. Aga,
nagu teada, on ok-le viidud "esimest'' ka rinnapiimast ja kigest
muustki. Seda laadi ldist ohverdamist viks ehk nimetada
vi 1 j a k u s o h v r i k s. Paljud rahvamuistendid pakuvad kuju-
kaid niteid, kuidas on kardetud loobuda ohvrikombeist, et seega
mitte phjustada nnetusi, hdasid ja igasugu eluraskusi. Tra-
ditsiooniline ohvriandide viimine oli otsekui seadusprane km-
nis vi lepingumaks, et inimeste elu ja majandus viks areneda
edukalt ja nnelikult. KeIl e 1 e need ohvriannid olid igakord
mratud, sellest teame sna vhe. Ainult harukorril on nimeta-
tud, et see olnud jumalatele (Jhvi, Pltsamaa), ebajumalale
(Mihkli), Toora-jumalale (Simuna), h i it e 1 e (Ambla), vaimu-
dele (Laiuse), Tnnile- Tnissele jne.
Teine iseloomulik ohvrite liik, mis osalt vib kuuluda hte
eelmisega, nib kajastavat s u r n u t e a u s ta m i s t. Seda
tendavad ok-d kalmetes vi nende lheduses, samuti ok-dele
toidu viimine hingedeajaL Kahjuks on sedaliiki ohvri test aga
ok-de puhul vhe andmeid.
Kolmandaks tuleksid siin ksimusse mitmesugused s p et-
s i aa 1 s ema d ohverdamisjuhtum i d, tingituna mitme-
suguseist elujuhtumustest, ettevtteist, nnetustest, haigustest.
hdadest jne. Kuni tnapevani on rahva seas psinud usk, et
ok-de abil on vimalik kaotada mningaid ha i gu s i (vrd.
arsti-, tohtri-, krna- jne. kivid). Tervistaroine toimub kas kivi
lohku kogunenud veega pestes, haige kehaosaga kivi puudutades
(vajutades) vi haige kehaosaga kokkupuutes olnud aineid
(asju) kivile viies. Vahel on arstimina kasutatud ok. kljest
vetud tkikesi ja puru (Lne-Ni gula). Vanema ksituse jrgi
3 33
on pidanud iga tervistamistoimingu puhul midagi ohvriks viima,
ainult siis vidud abi loota. Kuid uuemaist niisugustest komme-
test nhtub, et ok. on ainult selleks traditsiooni liseks kohaks,
kuhu haigus le kantakse; ohvriande ieti polegi, on ainult 1 e-
ka n d eva h e n d i d (sool, pesuvesi, riiderbalad jne.), mil-
lega enne haiget kehaosa vajutatakse vi pestakse ja mis siis
ok-le viiakse. Samuti ei tuleks lugeda ohvrianniks ok-del leidu-
vaid pudelitkke; neid koguneb sinna niiviisi, et pudelitega
viiakse kivile pesuvett ja visatakse veega tidetud pudel vastu
kivi puruks. Maagiline lekanne on rahvameditsiinis ja ldse
niduses tuntumaid vtteid 88). Eriti loodetakse ok-It abi nii-
suguste haiguste puhul, mis arvatakse olevat maa st saa d u d
(maa-alused, visked, salakoi) , edasi muudegi nahahaiguste (kas-
vajad, soolatkad = suletid, paised, koeranaelad jne.) puhul ;
harvemini ravitakse ok-1 hambavalu, khuvalu 89), jalgade, sil-
made jm. haigusi.
On mitmeid huvitavaid ohverdamisjuhtumeid, millest seni-
ses materjalis leidub ainult ksikuid teateid. - Pltsamaa khk-s
Mrtsi kla all rabas asetseva ok. juures olevat ohverdatud vaen-
laste ja riisujate maale tulles 90).- Kullamaal Kuije kaldal lei-
duval ok-1 ohverdatud enne sttaminekut 9L).- Jmaja Sre kl.
ok-1 ohverdatud eriti siis, kui vaenlasest oli vitu saadud 92). -
Rapla Raikla ok-1 aga ohverdatud muistsete rahvakogunemiste
puhul 93).
Vhe on teada ok-de osast armastu sm aa g i as. Ainult
Lne-Nigulast on sealse ,.Poola kuninga ristikivi" kohta olemas
siiakuuluv kirjeldus 94):
"Rootsihumba saunanaine jutustab, et neljapeva htuti
vihelnud tdrukud, kel pole veel kosilasi kinud, kaks i ti kivil
istudes omi suguosi kadakast vihaga. Usutud, et sarnane vihtle-
mine neiu poisile armsaks vib teha. Viht, millega viheldud,
jetud kivi juure maha hes hberahaga. Pal jud tdrukud olla
88) Tpiline lekandekivi on Juuru "Kilgikivi", millele kanti
kotikestes kiike ega ldse mitte ohvriande. "Usk oli juba vanal ajal see,
d kui 9 kilki tagurpidi kotti sai pandud, kott "kolme saksa" nurga kivile
viidud, siis pidivad tuast ja kambrist ra kaduma." - ERA, EKS, 37,
31 (7) < juuru (1906).
89) Petseri lhedal on kuulus Kitokivi, millel kiakse arstimas
.,khuvalu".
90) ]. Ju ng, m. t. II, 202.
9 1) E 52564.
92) ERA II 232, 623 (16).
93) ERA II 6, 459 (4).
94) Vrd. AK, A. Veitman, 48/9.
34
niiviisi tanu alla saanud. Sarnaseid vihtlemisi toimetatud veel
umbes 30 a. tagasi."
Arvata vib, et siin pole siiski tegemist ksikjuhtumiga,
vaid niisugust nidust on tenoliselt esinenud mujalgi 95) . he
Kullamaa hiiekivi kohta leidub mrkus: "Seal kihi ots olid nia-
moorid vihtlend ja vid teind" 96), kuid vihtlemise otstarvet pole
nimetatud. Thenduslikult sellega hendatav peaks olema ka
naiste tantsimine mber ok., millest oli juttu eespool.
Et Lne-Nigula kivil on vihtlemine toimunud kaksiti kivil
istudes, siis jrgneb sellest, et on peetud thtsaks kivi ja vihtleja
allkeha vimalikult lhedast kokkupuudet. Kivilt on nhtavasti
loodeturl abi enda tugevdamiseks suguelu alal.- Siin sobib mee-
nutada, et on ks liik ok-e, mis teistes maades on viidud hen-
dusse sek su aa 1 k u 1 tu sega, eriti just sigivusmaagiaga.
Need on niisugused kivid, millel mni klg on seevrra kallak, et
sealt saab vimalikuks allaliuglemine, liulaskmine. Kige viimati
on kultuslikku liulaskmist esinenud Prantsusmaal. Noored tdru-
kud on seal kivideit palja istmikuga alla liuelnud, et samal aas-
tal mehele saada, ja noored abielunaised, et lapsi saada. Liukive
on teada ka Sveitsist ja Phja-Saksamaalt, kuid seal liuglevad
ainult lapsed ja liuglemisele ei anta mingisugust maagilist then-
dust. Et liukividel esineb mmargusi , inimeste poolt tehtud
ohvrilohke ja et vahel liuglemisteed on vga siledad ja lihvitud,
siis on uurijad judnud otsusele, et kividel liuglemine kui kul-
tuslik toiming on vga vana nhtus ja ulatub tagasi kaugesse esi-
ajaloolisse aega 97).
Eestist on ht Iiukivi ksikasjaliselt kirjeldanud mag.
E. La i d 98). See leidub Hanilas Massu vallas ja selle rahva-
praseks nimetuseks on (Laiu jrgi) Li u k k ib i ehk L ts i-
k ib i. Kivi on NW-SO suunas 3,6 m pikk ja teistpidi 3,5 m
lai, krgemast otsast 1,1 m krge, lameda, kallaku kljega NO
suunas. Kivi pealispinnas on 7 mmargust ohvrilohku, loomu-
likke lhesid, 3 ovaalset svendit ja 3 nende juurest algavat liug-
lemisjlge (valkjad jutid). Kivile on veel hilja aegu ohvriande
viidud. Kuid allaliuglemist harrastavad ainult lapsed niisama
ajaviiteks ega anta sellele mingisugust maagilist thendust.
95) Meeksi Jaanikivi kohta leidub teade: ,. ... noored neiukesed on
agarasti kivil i st u m i sega ametis, et siis va r st i m ehe 1 e saab''.
Vru Teataja 1930, nr. 7 5.
96) ERA II 16, 407 (5).
!li) Vrd. L. R t i m ey e r, m. t., lk. 180-186; HDA III 864 jj.
U ~ ) E. La i d, Zwei glaubenskundliche Bodenaltertmer. peta-
tud Eesti Seltsi Aastaraamat 1936 (Tartu, 1938), lk. 85 jj.
35
Arvestades aga samal kivil leiduvaid kunstiikke ohvrilohke,
asustuse vanust mbruskonnas jne., arvab Laid selle ok. vivat
dateerida esiajaloolisse aega 99).
E. Laiu huvitavat ja vrdlemisi ksikasjalist kirjeldust-
arutlust on vimalik tiendada kigepealt sellest kljest, et see
liukivi pole Eestis siiski ainuke selline, vaid peale selle leidub
teateid veel vhemalt kahest liukivist. ks on Simuna khk-s.
Salla klas Prtijaagu tl. pllul (Emumel). Kivil on ks klg
kallak, rahvaprane nimetus "liukivi". Lapsed laskvat sellel
"istuli liugu". Kivi harjal on kuni 16 mmargust ohvrilohku lOO).
Teine olnud Kuusalus Irvli klas Hiie tl. maal, vist "hiiekiviks"
nimetatud 101). See olnud suur kivi (kunsti. ohvrilohkudega?)r
nhtavasti kallaku kljega, sest poisikesed lasknud sellel "tihti-
ple tagumikul liugu alla". Kivi olevat lhutud 102). Peale
nende on teada veel muidki kallaku pinnaga ok-e, millest mni -
kindel see muidugi pole - viks ehk osutuda liukiviks. Esi-
algu on kindel vhemalt see, et ok-delliulaskmine on Eestis laie-
malt tuntud traditsioon ega piirdu ainult Hanila Massu kiviga.
Sisulisest kljest tuleks arvesse vtta veel seda, et kui ok-del
liulaskmine peaks kuuluma vanemasse aega, siis pole kuidagi
tenoline, et see oleks juba algusest peale vinud olla laste
lbustuseks, ilma mingisuguse usulise thenduseta. Sellele kne-
leksid vastu jrgmised asjaolud: 1) ok-e on veel sna hiljuti see-
vrra aus peetud, et on keelatud lapsi nende otsa ronida 1 03);
isegi ohverdajad pole igakord julgenud kivile juurde minna, vaid
on ohvriannid visanud eemalt ja eemaldunud siis tagasi vaata-
mata; vahel on kivile lhenedes mts maha vetud jne. ; 2) usk,
et liulaskmisest (nit. vastlapeval) on maagiliselt kuidagi ole-
nev pllu viljakus (linakasv) , on rahva seas paiguti psinud kuni
tnapevani; 3) et ok-delt on loodetud nne ja edu pllule, kar-
jale ja armusuhetelegi, seda on mrgitud juba eespool. Nii tuleks.
arvata, et ka ok-del Uulaskmine on algselt pidanud olema kultus-
liku thendusega ; arvatavasti on sel teel Joodetud kivideit oman-
dada regenereerivat elujudu. Et liukividel leidub kunstlikult
svendatud ohvrilohke, siis on liuglemise usutavat jrelmju
nhtavasti ptud tugevdada ohvriandidega. - Muidugi tuleks
selle huvitava ksimuse selgitamist jtkata, kigepealt uust
materjale kogudes.
99) E. La i d, m. t ., lk. 89.
LOO) Vt. AK, A. Soom (1924), lk. 43.
101) Vrd. V. Paaveli kiri AK-le 1936.
102) AK, 0. Parmas (1925), 58.
103) ERA II 195, 266 (1).
36
Ok-de kultusliku kasutamisena tuleks veel nimetada tu 1 e-
te g emis t. ige mitme ok. kohta on teateid, et nende pealis-
pind olevat plenud, pletamise tttu murenenud jne. See on
vinud johtuda kigepealt ohvriandide pletamisest kivil; et
ande on kivil pletatud, sellest on mlestusteateid silinud ka
rahvatrad i tsioonis. Kuid mnel suuremal ok-I - kindlaid tea-
teid on kolme kohta (1 Lne-Nigulas, 1 Hanilas, 1 Puhjas) -
on traditsiooniliselt pletatud ka jaa n it u 1 d. Jaanipevaga
on teatavasti hte sulanud suvise pripeva kombestik. Jaani-
tulei on vanasti olnud kultuslikku thendust; sinna on visatud
ohvriande pllu ja karja nne prast 10-1).
11.
Teatavasti moodustavad ok-d arvuliselt ainult ige vikese
protsendi meie kodumaa suuremate kivide ldarvust. Sellest
jrgneb loomulik ksimus: misprast on mnda kivi hakatud eri-
liselt austama, teist aga mitte? Mis on olnud selle phjuseks?
Ja misprast ldse austatakse kive?
M. J. Eisen tstab oma ok-de levaates sama ksimuse ja
vastab : "Vist on selleks mingisugune fetishi sarnane asjaolu
kaasa mjunud. Oli kivil midagi i s e ra 1 i kk u juhtunud.
algas talle ohverdamine" 105) . Veel arvab Eisen, et mnikord
on ohver vinud olla mratud kivi all asuvale haldjale vi sur-
nutele 1 06). - 0. Loorits arvab, et "heatahtlikud ja abivalmid
kivi- ja maa-alused vaimud, need ei asu ometi mitte iga kivi all
ega igas kohas maa all, vaid ikka nimelt seal phas kohas, kuhu
on kunagi maetud me i e omi e siva n ema i d ... ja kust
siis ohvritega on ammutatud endalegi e n d i s p I v e d e
hing e ju du eluvitluseks" 107).
On usutav, et mni kivi on saanud kuulsaks mingisuguse
ebatavalise juhtumuse tttu ja teda on hakatud ohvritega lepi-
tama. Samuti on kahtlemata ige, et kividele, eesktt neile, mis
asetsesid roatroispaikades vi nende lhedal, vidi viia mlestus-
ohvrit surnutele meldes. Kuid ainult neist phjendustest ei ni
piisavat kigi ok-de seletamiseks.
101) M. j. E i s e n, Esivanemate ohverdamised, lk. 117-119. -
0. Loo r i ts, Mulgimaa ohvrikobad, lk. 298.
1 o:>) M. j. E i s e n, Esivanemate ohverdamised, lk. 85.
I 06) Sealsamas, lk. 86-87.
1 07) 0. Loo r i ts, Mulgimaa ohvrikohad, lk. 290.
37
Nende ridade kirjutajale tundub kige telhedasem vita,
et paljud kivid on muutunud ohvrikivideks mitte mnel "ise-
ralikul" phjusel, vaid lihtsalt tingituna kivi asukoha st ja
k u j u s t. J uba ok-de rahvapraseici nimesid ja asukohti ksi-
teHes on selgunud, et kige iseloomulikumaks ohvrikivide esine-
mispaigaks on olnud h i i e d ja muud phad paigad; edasi lei-
dub ok-e veekogude lheduses, teede ristlemiskohal, kalmistute
ja linnuste lhedal, ka teede res ning elamute lhedal. Kui
ilusat metsasalka hakati austama hiiena, siis muutus hiiekiviks
ses metsas vi selle lheduses asetsev kivi. Kivi oli kui loomu-
lik ohvrialtar, sobiv koht ohvriandide paigutamiseks. Samuti
muutus ohvrikiviks mni kivi kalmistu juures, linnuse juures
jne. Kivi vliskuju pandi muidugi thele. Lai ja lame kivi leiti
otstarbekohasemaks kui teravaseljaline vi pramiidikujuline.
Kui kivis oli olemas loomulik ngu vi lohk, kuhu korjus vihma-
vett, hakati seda kasutama arstimiseks. Lohke svendati kivi-
desse ka kunstlikult. Mned kivides leiduvad loomulikud sven-
did meenutasid inimeste ja loomade jlgi ning ratasid thele-
panu. Miks mitte Kalevi jlgedest endale le kanda kalevlikku
elujudu, vahvust ja tugevust? Mni kivi meenutas kivistunud
inimest vi looma; jrelikult pidi temas peituma ka kivistunud
jude, mida ehk loodeti endale le kanda kokkupuute teel ja
ohvriandidega meelitades.
Viks muidugi arvata, et kivide all on usutud asuvat kivi-
haldjaid, kelle poole on prdutud kividel ohverdades. Kuid
kahjuks ei tea eesti rahvausk kivihaldjaist peaaegu mi dagi. Pigem
nib kivile viidav ohver olevat henduses maa ja selle viljas-
tavate ning sigitavate judude austamisega. Maast saavad toitu
taimed ja loomad, maast oleneb inimestegi elu. Maasse on varu-
tud haruldaseit palju loovat energiat. Eesti ok-d on valdavas
enamuses maa sees istuvad, kinniskivid. Kividesse on rahva-
prase ksituse jrgi nagu koondunud, kontsentreerunurl maa
viljastavat ja elustavat "vge" ja judu 108), mida ohverdajad on
pdnud kas endale heatahtlikuks muuta vi otseselt endale le
kanda. Maa poole prdumist nitavad ka ohverdamiste puhul
lausutud palvesnad ja tlused. Karksis on jaanilaupeva htul,
kui jaanituld tehti, ohvrikivile ske viidud ja eldud: "Maa
e m a, s a an d s i d mu 11 e, n d t o o n m a s u 11 e, v ta
vastu, mis ma su kest saanud olen!"J09). Maad
108) Vrd. HDA VIII 380.
1 09) H. Kase 97 < Karksi - L. Kase (1868). Sama tekst on
trkitud: 0. Loorits, Mulgimaa ohvri kohad, lk. 279-280.
38
on rahvad ikka kujuteinud feminiinsena, taevast aga maskuliin-
sena 1 tO). Seeprast polegi kurioosne, et naised on kinud kivi-
deit armastust ja sigivust nutamas. Sel on phjaks muistsed
usulised arusaamad. Pangem thele sedagi, et maa st (resp.
maa-alustelt) saadud haigusi on kidud ohutamas ok-del. Kivi
oli siis kohaks, kus vidi prduda maa vi maa-aluste vaimude
poole.
Aga mni kivi on vinud ok-ks saada siiski ka pris juhus-
likult, olenevalt mnest juhtumisi antud annist, nagu sellest
pakuvad tendeid rahva mlestusteated 111). "Vanad inimesed
keelavad selleprast praegugi veel ja nimelt heina-ajal, mil ikka
rohu peal rooga vetakse, leiba ehk muud sgipooli st totates
kivi peale panna" 112). Kes oli kivile midagi totades andnud
(nit. jooki jne.), see oli sellest peale kiviga nagu lepinguvahe-
korras ja pidi talle ohverdama korduvalt.
Mnda ok. on vidud austada ka fe t i s i thenduses. Kuid
ainult ks niisugune kirjeldus on nende ridade kirjutajale silma
puutunud ja see prineb Lne-Nigulast. Samast ok-st (.,Poola
kuninga ristikivist") on knet olnud juba eespool.
"Ennem olnud nimetatud kivi Poola kuninga haual, kuid
umbes 50 a. tagasi on ks lollakas vallavaene Hindrek Koomann
kivi 45 m. eemal oleva Rootsihumba sauna ette veeretanud (K.
elanud nimetatud saunas). Rahva pealekimisel on kivi praegu-
sesse kohta - umb. 25 m. kaugusel 3QO all nimetatud saunast -
Kapra Hansu karjamaale tagasi toodud. 0 m a e I a m u u k s e
taha veeretanud Kooman kivi ta maa gilise
j u p r a s t, s e s t t a u s k u n u d, e t s e e r i k k u s t
aitavat saavutada"ll3).
Kivide austamist on arvatavasti phjustanud veel asjaolu, et
suuremad kivid kui loodusesemed on haruldaseit psiva ja muu-
tumatu iseloomuga (vrreldes nit. puudega). Niisugune kivi,
mis on mitu m pikuti ja laiuti ja istub sgavasti maas, oli vanasti,
kui lhkeaineid ei tuntud, purustamatu ja teda ei saadud ldse
kohalt eemaldada, ta nis otsekui igavene. sna loomulik siis,
et ksikuid suuri kinniskive kasutati piiride mrkimiseks. piiri-
kivideks, et neid thistati kaartidele jne. Suurte kivide (ka piiri-
kivide) juures on peetud rahvakoosolekuid (nit. Raiklas).
I I 0) HDA II 895.
111) Vrd. 0. Loori ts, Mulgimaa ohvri kohad , lk. 275, tekst 64.
Vt. lisaks H, R 5, 114/ 5 < Otep (1888).
li:!) H II 23, 131/2 < Karksi (1889).
ll:l) AK, A. Veitmann 1927, lk. 48.
39
jagatud hismaid (teade Pilistverest), viidud tide karistusi
(teateid Audrust ja Muhust) jne., kuigi Eestist on selle kohta
seni vhe andmeid kogutud. Ka sedalaadne kivide "austamine"
on vinud olla usutavaks eelastmeks mne ok. tekkimisele.
12.
Olen pdnud esitada ja osalt ka seletada ksimusi, mis
ohvrikivide puhul vivad kerkida. Kuid paljudel juhtudel on
olemasolev ainestik osutunud puudulikuks ning vajab tien-
damist.
Juba seniste andmete phjal on Eestis teada 340 ohvrikivi ja
on tenoline, et uute avastuste tttu viks nende arv veelgi kas-
vada. Sellest nhtub, et ohvrikivid kui muististe rhm on vrd-
l emisi arvukas. Kivide austamises nib olevat tegemist ka vga
vana, vib-olla kuni meie ajaarvamise alguseni tagasiulatuva
traditsiooniga 11.4) , mis aga vga visalt on paiguti psinud kuni
tnapevani. Ohvrikive ei kuulu mitte ainult hiitesse ja muu-
desse phapaikadesse, vaid ka linnuste kui sjaliste muististe
juurde. Ohvrikividel pole t oimetatud mitte ainult ohverdamisi,
vaid nendega on seoses muidki kombeid ja traditsioone, ms. rahva
iguskombeidki (rahvakoosolekuid, kohtumistmisi jne.) . See-
prast tuleks ohvrikivide uur imist jtkata, kigepealt uut mater-
jali kogudes. Seni on see muististe liik osutunud vrdlemisi
krvalejetuks.
ksikute ohvrikivid e topograafilisel kirjeldamise! tuleks
soovida senisest ksikasjalisemaid thelepanekuid, eriti mis puu-
tub kunstiike lohkude ja mrkidega ohvrikividesse. Lohkudest
oleks peale mtmisandmete vaj a ka jooniseid ja lbilikeid.
Seniste, sageli ainult piltiike kirjelduste phjal puudub vimalus
lohkude tpologiseerimiseks. Tuleks veel kirjeldada lohkude
paiknemist kivi pinnal ja nende asetust ilmakaarte suhtes. Kivi-
dest on vaja teha ka fotosid.
Ohvrikividesse puutuvale rahvatraditsioonile tuleb anda
suuremat thtsust. Kik rahvaprased teated, nagu kivide nime-
tused, seletused, kividega liituvad muistendid jne., tuleksid jd-
vustada vimalikult tpselt. Andmeid ja seletusi tuleb ksiteila
vanemailt kohalikelt elanikelt. Kust ja kellelt andmed saadud,
seegi olgu mrgitud. - Tarvilik on teha ksikasjalisi kirjapane-
kuid ka ohverdamiskommetest ja muulaadilisest ohvrikivide
114') Vrd. Eesti kinnismuistised, lk. 14 (A. M. Tallgren) ; Eesti
a jalugu I , lk. 241 (E. Laid).
40
kasutamisest, mrkida rahva seletusi ohverdamisphjustest.
ohvrisaajaist jne.
Ohvrikivide vahekord mitmesuguste muude muististega
(hiied, ohvriallikad, kalmed, linnused jne.) peaks saama senisest
selgemaks. Kivide kirjeldamise! tuleks seda momenti silmas
pidada.
Ohvrikive, s. t. nende lhemat mbrust oleks vaja uurida ka
arheoloogilise kaevamise abil. Seda td ei tuleks jtta ainult
rahaauguotsijate ja ,.kullakaevajate" eesiguseks. Kaevarniste
tulemustest viks loota konkreetseid pidepunkte ka ohvrikom-
mete dateerimiseks. Tuleb nimelt arvestada, et rahva mlestus-
teated on osalt fantaseeritud ja seetttu ksikasjades ebakindlad.
Ohvrikivide uurimine aitaks tiendada meie teadmisi esi-
vanemate usundist ja kommetest. Seega saaksime ldse teadli-
kuroaks selle muististe rhma osathtsusest vanade eestlaste
elus. Seni on ohvrikive peetud ajalt ebamraseiks, usundilise
iseloomuga kinnismuististeks, millele pole suuremat thelepanu
kinkinud ei arheoloogid ega folkloristid. Vhe on neid puudu-
tatud ka knes vi kirjas (vrreldes nit. linnustega, kalmetega
jne.). Osalt vib-olla just sellest tingitud teadmatuse tttu neid
sageli lhutakse ja hvitatakse. Ometi, nagu on ptud kesole-
vas ts nidata, pole see muististe liik sugugi nii vikese tht-
susega.
Kui on juurde kogutud uut, usaldatavat tiendusmaterjali,
tuleksid eesti ohvrikivide kirjeldused vlja anda iseseisva
teos ena.
Meie rahva varasema ajaloo, meie vana usundi ja kommete
valgustarniseks pole allikaid sugugi klluses. Seeprast - pan-
gem selleks kividki knelema!
IV 1939.
41
Veel kasutatav ohvrikivi Varblas Vana-Varbla as.
Autori foto a. 1936.
Liuglemisjlgedega ohvrikivi (Liukkibi) Hanilas Massu vallas.
Foto E. Laid a. 1936.
43
Abiotsijaid Meeksi Jaanikivil jaanipeval 1938. Ristiga mrgitud setu
naine on toonud ohvriks juustu ja kohupiima. Par emal ks naine arstib
haiget ktt, teine hrub klge vastu kivi. Foto L. F . Zurov.
Annete jagamine kerjustele Meeksi Jaanikivi juures 24. VI 1939.
Foto V. Kirss.
45

SISU K 0 R D.
Lk.
1. Sissejuhatuseks 3
2. Ohvrikivid e rahvaprasei d nimetusi 5
3. Ohvrikivide asukohti 9
4. Ohvrikivide vlistunnuseid 13
5. Kunstiikke svendeid ohvrikividel 18
6. Lohkudega ohvrikivide plvnemisest ja thendusest 21
7. Maaleide ohvrikivide juurest . 24
8. Ohvrikivide kasutamisest hilisemai ajal 26
9. Ohverdamiskombeid 28
10. Ohverdamisphjusi ja ohvrisaajaid 33
11. Kivide austamisest ldse 37
12. Kokkuvte 40
13. Lisa: pilte ohvrikividest ja ohverdamiskombeist 43
47

You might also like