Welcome to Scribd, the world's digital library. Read, publish, and share books and documents. See more
Download
Standard view
Full view
of .
Look up keyword
Like this
1Activity
0 of .
Results for:
No results containing your search query
P. 1
Kuidas olla maausuline

Kuidas olla maausuline

Ratings: (0)|Views: 39|Likes:
Published by Auli Kütt

More info:

Categories:Types, Maps
Published by: Auli Kütt on Oct 29, 2012
Copyright:Attribution Non-commercial

Availability:

Read on Scribd mobile: iPhone, iPad and Android.
download as PDF, TXT or read online from Scribd
See more
See less

02/27/2013

pdf

text

original

 
Kuidas olla maausuline Auli KyttUrbekuul 10223Ilmunud ajakirjas „Kogukonnad“ 3/2010Suhteliselt raske on vastata kysimusele, mis tänapäeval maausust järgi on, kui meil puudub täielik  ylevaade sellest, mis oli alguses. Aga kui hakata vaatlema, millest praeguse eestlase ilmapilt koosneb,siis sealt leiab päris palju sellist, mis võiks pärit olla aastasadade ja isegi -tuhandete tagant.
Maausk ja rituaalid
Mulle isiklikult ei meeldi yldse sõna "rituaal", kuivõrd see on silmnähtavalt võõrsõna ning omandanudlääneliku kultuuriruumi kontekstis kaastähendusi, mida selle sõna välja mõelnud antropoloogidtõenäoliselt silmas ei pidanud. Rituaal kõlab nagu midagi dramaatilist ja silmapaistvat. Ent igapäevaelurituaalid ei pruugi seda tingimata olla, kui just kultuurivälise pilguga ei vaata. Mõni näide meietänapäeva elu-oluga kaasas käivatest ja paljudele iseenesestmõistetavatest rituaalidest - hambapesukaks korda päevas; jalgade puhastamine ukseesisel matil; vahuveiniklaaside kokku löömine kellegi võimillegi terviseks; kuid samuti jõuluaegne verivorsti ja hapukapsa söömise komme, munade värviminekevadel ja lõkete tegemine suvisel päevakäänakul.Enamasti ei tule inimene selle peale, et esitada endale kysimus, miks ta mingeid asju teatud viisil teeb.Ent juba kysimuse esitamise fakt näitab mõne vastuse kätte. Miks me kanname talvejopesid, mis ontehtud nailonist ning isegi algselt hea soojapidavuse korral kaotavad paari aastaga nii välimuses kuikvaliteedis? Kuhu on jäänud lambanahksed kasukad ja villased kleidid-sõbad, mida on siin maal kantud vähemalt aastasadu, kui mitte -tuhandeid?Muidugi elab inimene vastavalt oma võimalustele, võiks siinkohal öelda. Lambakasukas on kõrgeshinnas ja mitte asjata. Ent tarkus teha valik lambakasuka poolt ei ole enam iseenesestmõistetav igayhele.Kaido Kama on yhes oma intervjuus öelnud, et religioon on ka see, et liha suitsutatakse lepapuuga jateatud päevadel tööd ei tehta, ykskõik kui kiire ka poleks. Tal on õigus; kuid sama hästi võiks neid kahttegevust nimetada ka rituaalideks. Kuid ykskõik missuguseid võõrsõnu me neile kylge ei poogi, jäävadneed sisult esivanematelt õpitud-päritud kommeteks ja tavadeks.
Maausk ja ökomeelsus
Mõned head aastad tagasi oli Tartu tudengite korraldatavas Talveakadeemias ka maarahvakultuuritööryhm. Selle käigus pyydsime siduda märksõnu "maarahvakultuur" ja "öko" ning vaadata, mida onmeie oma pärimuslikus maailmavaates ja kombestikus loodushoidlikku. Yllataval kombel selgus, et peaigayhel oli oma perekonnaringist tuua mõni näide. Varem ei olnud keegi osanud lihtsalt neid asjuomavahel siduda.Niisiis leidsime, et "öko meie oma moodi" on näiteks komme korraldada talguid, valmistada hoidiseid,käia metsas marjul-seenel, sööta toiduylejäägid koduloomadele, parandada katkiläinud riideid jakoguda majapidamise tarvis vihmavett. Samuti nimetati kuivkäimlaid, mis lõppkokkuvõttes kulutavad vähem ressursse ja saastavad vähem kui reoveetorustike systeem, mille lõpp-punkt asub tihtipealemõnes avalikus veekogus. Lõpetuseks tõdesime yhiselt, et kui soovida loodushoidlikul kombel elada, siiskõige lihtsam (ja yhtlasi ökoloogilisem) on eeskujusid otsida meie oma rahva eluviisist.
Kuidas on see kõik seotud maausuga?
 Võiks öelda, et maausulise jaoks maausku muust ymbritsevast lahus ei ole olemas. Antropoloogia- jausuteaduses on komme tõsta teatud vaimud, jumalad ja tondid muust elust eraldi ja nimetada nendegaseonduvat religiooniks. See on loonud maailma eksliku arusaamise, nagu oleks religioon midagi muustelu-olust eraldiseisvat, mida on võimalik harrastada valikuliselt kord nädalas. Ma ei oska oletada,kuivõrd see väide kehtib igasuguste muude usundite puhul, aga maausu puhul ta ei kehti.Maausulise jaoks kipuvad kultuur ja religioon - ehk omasõnadega elm ja usk - olema lahutamatultseotud. See tuleneb lihtsast tõsiasjast, et meie arvates on igal teol tagajärg ja seda olematuks teha ei saa.

You're Reading a Free Preview

Download
scribd
/*********** DO NOT ALTER ANYTHING BELOW THIS LINE ! ************/ var s_code=s.t();if(s_code)document.write(s_code)//-->