Nr 6 mai
2008
Suurpere argipäev
Kaheksaliikmeline Tamlate pere-
kond Pärnumaal saab kenasti hak-
kama, sest pere hoiab kokku ja va-
nematel on majapidamise rahaas-
jadest selge ülevaade. / Loe lk 6
Kuidas USA
ettevõtjaid toodab?
Ameerika ülikoolid meelitavad üli-
õpilasi osalema ettevõtlusvõist-
lustel, mille võitjaid auhinnatakse
miljonitesse kroonidesse ulatuvate
rahasummadega. Sellistel võistlus-
tel on sündinud mitu edukat teh-
noloogiaettevõtet. / Loe lk 4
Laenukraanid pole
kinni keeratud
Nordea jaepanganduse juht Olavi
Pakkonen kirjutab, et jutt laenuk-
raanid kinni keeranud pankadest
on müüt. Tegelikult tähendaks lae-
nuandmise lõpp pankadele tege-
vuse lõpetamist. / Loe lk 7
Majanduspotentsiaaliga
suvefestival
Küllike Tafel Eesti Tuleviku-uurin-
gute Instituudist käsitleb 1. juunil
algavat Nargen Festivali näitena
edukast loomemajanduse projek-
tist. Immo Mihkelson tutvustab tä-
navust Nargenit lähemalt. / Loe lk 8
2 2008 • mai

JUHTKIRI K A R I K AT U U R : M A RGU S LO KK

Eesti – kultuuri-
eksportöör
T
oppama jäänud majanduskasv tõstab te-
ravalt päevakorrale küsimuse, millest saa-
vad uued arengumootorid, mis veavad
Eesti majanduse uuele tõusule.
Suured lootused on pandud teadusmahukatele
valdkondadele nagu info- ja geenitehnoloogia. ITst
on Eesti riigi maine (e-Eesti) ning siinsed IT-eksperdid
(Skype) juba kasu lõiganud, kuid need valdkonnad si-
saldavad kindlasti ka tulevikuks suurt potentsiaali.
Teised leiavad, et Eesti tulevikuedu võiks tugine-
da finantsteenuste ekspordil: Euroopa ettevõtted os-
tavad meilt pangandus-, investeerimis- ja nõusta-
misteenuseid. Välja on käidud koguni utoopilisena
tunduv unistus Eesti kujunemisest Baltikumi ja
Skandinaavia finantskeskuseks.
Palju vähem, kui üldse, on aga räägitud sellest,
milliseid võimalusi peidab endas Eesti loomemajan-
dus või kultuuritööstus. Me pole ilmselt harjunud
rääkima kultuuriürituste ja –asutuste majanduslikust
rollist. Ometi toimub Eestis näiteks igal suvel terve
rida edukaid kultuuriüritusi ja festivale, mille piletid
on sageli välja müüdud. Lisaks piletitulule on sellis-
tel projektidel otsene lisaväärtus: need soodustavad
siseturismi ning toovad Eestisse ka välismaalasi.
Nagu kirjutab seekordse Majandaja kaheksandal SK ANDINA AVIA M A JANDUS
küljel loomemajanduse uurija Küllike Tafel, on Ees-
ti ettevõtetest kuus protsenti seotud loovuse ja kul-
tuuriga. Seda pole palju, ent see on seeme, mida on
Soome mööblitööstus raskustes
võimalik kasvama panna. Miks ei võiks võtta suun- Soome rahvusringhäälingu tea- nane olukord on esimene märk
tel on põhjanaabrite mööbli- kasvu pidurdumisest. „Kasv on
da kultuuritööstuse sihipärasele arendamisele, et fes- tööstus pärast aastatepikkust olnud kümme aastat väga suur,
tivali- ja kontserdikorraldajad kujuneksid ka majan- kasvu silmitsi raskustega. Iga mahtu on suurendatud kümme
duslikult tõsiseltvõetavaks sektoriks? kolmas ettevõte on tänavu saa- protsenti. Praegu toimub tege-
nud möödunud aastast vähem likult igakevadine aeglustumi-
tellimusi ja ka tasuvus pole ne, mis kiire kasvu aastatel va-

S
eekordses Majandajas ütleb Nordea panga enam endine. Osa ettevõtetest hele jäi,” ütles mööblifirma
peab meedia teatel olema val- Pohjanmaan Kaluste tegev-
analüütik Anssi Rantala, et Eesti majandu- mis ka koondamisteks. juht.
se taastumist kujundavad osalt meie lähi- Soome mööbliturul on pak- Mööblitöösturid ootavad
naabrid Soome ja Rootsi. Nad on meie peami- kumine pikka aega kasvanud ja korteri- ja elamuehituse elavne-
ettevõtete vaheline konkurents mist, et uutesse kodudesse te-
sed väliskaubanduspartnerid, nendest riikidest muutunud väga tihedaks. Tä- kiks ruumi uuele mööblile.
tuleb Eestisse suurem osa investeeringuid ja
soomlased-rootslased jätavad turistidena Eestis- Biobensiin teeb Rootsis võidukäiku
se suure hulga raha. Aga kuna nii Soomes kui ka
Rootsis ennustatakse lähiajaks majanduse jahtu- Rootsis on täna kõige odavam Nelja aasta jooksul on ben-
sõita etanoolil põhineva biokü- siini hind Rootsis tõusnud 47
mist, peab Eesti nägema rohkem vaeva, et sealt tusega E85, mille hind on 8,29 ning diiselkütuse hind 89 prot-
tulev rahavool ei väheneks. Rootsi krooni ehk 13,8 Eesti senti. Bensiini hind on hetkel
Meie kultuuriprojektid võiksid olla üheks võima-
krooni liitri kohta. Etanoolkü- 22,50 Eesti krooni ja diiselkütu- Stockholmi kinnisvarahinnad langevad
tuse müük tõusis aprillis 110 se hind 24 Eesti krooni liiter.
luseks, mille abil sidemeid Soome ja Rootsiga tugeva- protsenti, kuna üha rohkem Keskmine Rootsi autojuht sõi- Dagens Nyheter kirjutas 22. genud osades piirkondades ligi-
na hoida. Soomlastele meeldib käia Estonia teatris inimesi eelistab biobensiiniga dab aastas viisteist tuhat kilo- mail, et Stockholmi piirkonnas kaudu 4-12 protsenti.
E85 sõitvaid autosid. meetrit, mis hinnatõusu arves- seisavad kinnisvara üürihinnad Kinnisvarahindade languse
ooperit kuulamas ja Kumus kunsti vaatamas. Edaspi- Sellised autod aitavad sääs- tades tähendab, et aastas kulub juba aasta aega muutumatuna, põhjuseks peetakse inimeste
di tuleb pingutada, et meelitada neid ka rohkem Tal- ta nii keskkonda kui raha. E85 kütusele ca 10 700 Eesti krooni samas kui müügihinnad vaik- suurenenud ebakindlust tulevi-
kasutamisel säästab autojuht rohkem. Rootsi naftainstituudi selt langevad. ku suhtes ja fakti, et rootslased
linnast välja: Viljandi folgile, Haapsalu vanamuusi- 1000 kilomeetri kohta keskmi- andmetel langes bensiini müük Viimase kaheteistkümne on muutunud oma tarbimisot-
kafestivalile, Muhumaale Juu jääb-ile, Rakvere ja Tar- selt 250 Rootsi krooni ehk ligi- aprillis 4,5 protsenti, diisli kuu jooksul on Stockholmi piir- sustes ettevaatlikumaks.
tu teatrifestivalidele, Naissaarele Nargenile, Leigo jär- kaudu 400 Eesti krooni. Alter- müük aga kasvas 13,8 protsen- konna 26 omavalitsusüksusest Samas pole majanduse jah-
natiivkütustena kasutatakse ti. Diisli hind tõuseb bensiini vaid kolmes kinnisvara müügi- tumine ja ebakindluse kasv
vemuusikale, miks ka mitte Järvakandi Rabarockile. veel rapsiõli ja biogaasi. Lähi- hinnast kiiremini, kuna nõud- hinnad tõusnud. Ülejäänud 23 säästmist suurendanud: säästu-
Alustada tuleks ehk muusikaüritustest ja visuaal- aastatel oodatakse autotootja- lus diisli järele kasvab. Iga kol- omavalitsusüksuses on hinnad de suhe sissetulekutesse on
telt ka elektriliselt laetava moo- mas Rootsis müüdud auto sõi- langenud või püsinud muutu- Dagens Nyheteri andmetel en-
kunstist, sest kui näiteks sõnateater võib ilma tõlke- toriga hübriidautosid. dab diisliga. matutena. Üürihinnad on lan- dine.
ta pakkuda huvi peamiselt väiksele ringkonnale, siis
muusika on rahvusvaheliselt mõistetavam. Muusi-
ka ühendab.
Maksulangus ei toonud autoostubuumi
Kuid olenemata kunstiliigist on meil Lääne-Eu- 1. jaanuarist 2008 langes auto- uute autode registreerimise jär-
maksu määr Soomes keskmiselt su languse. Jaanuaris ja veeb-
roopa publikule pakkuda lisatrump – meie veel kül- 16 protsenti, mis pani auto- ruaris müük jälle kasvas, kuid
lalt puutumatu loodus, mis annab kultuurisõbrale kaupmehed valmistuma jaa- märtsis osteti uusi autosid ko-
väärtusliku lisaemotsiooni. nuaris alata võinud ostubuu- guni vähem kui eelmisel aastal
miks. samal ajal.
Taloussanomate teatel pole Automaks on Soomes 10
aga buumi tulnud ja autokaup- kuni 40 protsenti ostuhinnast
mehed on aasta esimeste kuu- ning see on seda suurem, mida
de tulemustes pigem pettunud. rohkem heitgaase auto õhku
Kord kvartalis Postimehe vahel ilmuv majandusleht Jaanuaris ja veebruaris müük paiskab.
Väljaandja Nordea Pank küll tõusis, kuid seda peamiselt Maksumuudatusega püüab
toimetaja Artur Jugaste möödunud aasta lõpus edasi lü- Soome soodustada väikse heit-
Lehe kolleegium: Andres Kasekamp, Meelik Kattago, Toomas
katud ostude tõttu. gaasiemissiooniga autode müü-
Kiho, Jaak Leimann, Jaanika Merilo, Mart Raukas, Märten Ross, Soome valitsus teatas mak- ki. Samuti soovitakse pidurdada
Toomas Trapido, Tea Varrak, Tex Vertmann, Heido Vitsur sumuudatusest mullu novemb- autode arvu kasvu ja vähenda-
ri lõpus ja see tõi kohe kaasa da vanade autode hulka teedel.
mai • 2008
Majandusraskused lihvivad isiksusi
Ajal, mil Eesti majandustae-
vas on päris tumedaks tõm-
bunud, sisendab filosoof Mart
Raukas inimestesse optimis-
mi. Tema sõnul on rasketel
aegadel ka positiivne külg.
ARTUR JUGASTE,
toimetaja
«S
eni domineerinud
eksitavad väärtused
põruvad läbi. Esile
saavad kerkida värskeid ideid
kandvad karastunud ja jõulised
isiksused. Külm pea ja mehine
ellusuhtumine koos praktilise
tarkusega tõuseb au sisse. See
aitab keerulistes oludes toime
tulla,» räägib Raukas.
Oma mõtteviisi levitamiseks
on Mart Raukas koos imagoloog
Linnar Priimäe ning sotsiaalaja-
loolase Jüri Kuuskemaaga loo-
nud juhtide koolituskava, mille
eesmärk on aidata mõista «kui-
das raskusi enda kasuks tööle
panna ning kuidas isik seeläbi
isiksuseks karastub». Koolituses
löövad kaasa ka visionäär Lin-
nar Viik ning Aavo Kokk.
Koolitajad leiavad, et Eesti
vajab hädasti uut moraali ning
uusi liidreid. Hellenlikke liid-
reid – täpsustab Mart Raukas.
«Täna oleme silmitsi dilemma-
ga: kas hangume kääbuseks või
karastume ja mingi osa Eestist
saab suureks? Viimane eeldab
sotsiaalset renessanssi. Renes-
sanss – see on hingesugulus
helleni kultuuri suurte eeskuju-
dega.»
Mart Raukas, mida hellenism
majanduse kontekstis tähen-
dab?
Õigem oleks küsida, millist
osa majanduslik mõtlemine
hellenistlikus kontekstis eten-
dab? See on klassikaline euroo-
palik väärtusruum tohutu sot-
siaalse kogemuse ning säravate
ajalooliste suurkujudega. Ma-
jandus on selle suure väärtus-
ruumi ääretult oluline osa.
Hellenismi eeskujud on lä-
bi sajandite Euroopa eliiti ins-
pireerinud. Hellenism – see on
perfektsionism Ateena legen-
daarne poliitik Perikles kuulu-
tas, et tänu Ateena polise põhi-
väärtustele koonduvad nüüd
kõik hüved Ateenasse. Perikles
oli väga tark poliitik, kelle juh-
timisel Ateena majandus õitses,
sest ta oskas näha majandust
laiemas kontekstis. Sotsiaalsed
ja poliitilised valikud tingivad
majandusliku efektiivsuse. Nii
lihtne see ongi.
Eestit peaksid juhtima hel-
leni vaimu kandev peaminister
ja president. Meil aga kultivee-
ritakse valitsuse tasandil jäära-
päiselt sootuks teistsugust väär-
tususku, mis kannab nimetust
transatlantiline partnerlus. Lä-
hinaaber Soome on aga väär-
tusorientiiri mõttes klassikali-
selt euroopalik riik.
Meie juhikoolituse mõte on,
et helleni vaim on positiivne ja
viljastav sotsiaalne faktor, mida
tuleb kultiveerida. Rooma keis-
ririik õitses helleniseerunud va-
litsejate Augustuse, Trajanuse ja
Hadrianuse ajal. Nad olid sot-
siaalsed visionäärid ning targad
majanduspraktikud. Viktoriaan-
likul Inglismaal oli hulganisti
helleniseerunud ametnikke ja
ettevõtjaid, kes valdasid vabalt
kreeka ja ladina keelt ning vai-
mustusid antiigi karismaatilis-
test eeskujudest. Majandusgee-
niused William Armstrong ja
Titus Salt olid sotsiaalsed visio-
näärid. Kõik nad olid kreeka
ideaalide tulised austajad ja el-
lurakendajad omas ajas. Lastele
pandi nimesid, mis suunasid
olema eeskujude väärilised. Kui
Titus Salt suri, kogunes teda ära
saatma rekordiline arv – sada
tuhat tänulikku inimest.
Raamatutega on sama mõ-
ju. Juht, kellele biograaf Plu-
tarchose võrdlevad elulood on
hingelähedane lektüür, ei saa
olla päris vilets juht. Sama efekt
on ajaloo isa Herodotose teks-
tidega. Ajaloolane Thukydides
hakkas meeleliigutusest nutma,
kui ta noorukina kuulis Hero-
dotose esinemist. Lugeja hak-
kab tänu Plutarchosele ja Hero-
dotosele nägema erinevust juh-
timisotsuste vahel, mis toovad
kaasa hybrise (ülim jultumus)
või koguni miasma (sotsiaalne
reostus) ning õige ja targa käi-
tumise vahel. Praktilise tarkuse
jaoks on eeskujudele orientee-
ritud moraalsed valikud palju
olulisemad kui intellekti kül-
mad kalkulatsioonid.
Enamik inimesi ei tea,
mis on neile kõige so-
bilikum rõivas või si-
sekujundus.
Kuidas haakub hellenism
väärtuspõhise juhtimisega,
mida tippjuhtidele õpetate?
Vanakreeka filosoofi Aristo-
telese karakterieetika on väär-
tuspõhise juhtimise nurgakivi.
See on eetika, mis küsib: kuidas
ma saan realiseerida oma ise-
loomuomadused parimal või-
malikul viisil?
Kuidas ma saan muuta oma
elu huvitavaks? Mida tähendab
olla isiksus? Kuidas olla eetiline
kunstiteos? Karakterieetika või-
maldab neile küsimustele vas-
tata ning Aristotelese soovitu-
sed on praktilised ja sageli käe-
gakatsutavad.
Aristoteles pani karakteriee-
tika omal ajal kirja noortele
aristokraatidele – tulevasele elii-
dile. Aleksander Suur oli Aristo-
telese õpilane. Keiser Augustus,
Filosoof Mart Raukase sõnul aitavad majandusraskused pöör-
duda taas hellenistlike eeskujude juurde, kelleks on Vanakree-
ka suurmehed nagu Aristoteles (ülal vasakul), Perikles (ülal pa-
remal) ja Solon (all).
kelle dekreedid juhatasid sisse
Rooma majandusliku õitsengu
ja sotsiaalse heaolu, omandas
filosoofilise hariduse Kreekas
ning oli Aristotelese «Poliitika»
austaja.
Loomingulised tippjuhid
on karakterieetikat alati intui-
tiivselt järginud.
Kuidas te aitate tippjuhtide
majandusotsuseid paremaks
muuta?
Kuidas saaksime nende eest
otsuseid langetada? Me juhime
neid iseennast aitama. Majan-
dus on ju enamasti üks heitlus-
te tanner. Seepärast omavad
majandusvõitluse strateegiad
teatud ühtsust sõjaliste operat-
sioonidega. Legendaarsel Kar-
taago väejuhil Hannibalil olid
ressursside mõttes väga väike-
sed eeldused Cannae lahingut
võita, kuid ta grupeeris väed os-
kuslikult ümber ja saavutas üle-
kaaluka võidu, mis on jäänud
ajalukku ning mida jäljenda-
takse. Seejärel said Hannibalil
ideed otsa. Lõpuks tuli taandu-
mine ja Kartaago hävitati. Kar-
taago ideoloogia oli orienteeri-
tud pelgalt finantskasule. Roo-
ma ideoloogia seevastu sotsiaal-
moraalsetele imperatiividele.
See tingiski tulemuse.
Marathoni lahing on jällegi
strateegilise hargnemise õppe-
tund - venita oma võitlusliin nii
pikaks kui võimalik. Üks Iiri koh-
vikukett hõivas Ühendkuning-
riigi edukalt, avades oma kohvi-
kud Briti saarte põhja-, lõuna-,
lääne-, ida- ja ning keskosas.
Puunia sõjad õpetavad, et
alati on lootust, kui olla mehine
ja mitte alla anda. Kes alistub,
kaotab kõik. Lahingus lüüasaa-
mine ei tähenda aga veel sõja
kaotamist. Pane raskus tõstma!
Oleme soovitanud oma õpi-
lastele, et Caesari «Märkmed
Gallia sõjast» võiks asuda käe-
ulatuses. Firmajuhid võiksid
Caesarilt õppida, milline väär-
tus seisneb hoolika plaanimise
ja välkkiire teostuse ühtsuses.
Milline teie koolitus välja
näeb?
Kaks lektorit on korraga audi-
tooriumi ees. Me polemiseerime
näiteks Linnariga ja täiendame
teineteist. Tekivad uued ideed.
Ühel hetkel hakkavad ka koolita-
tavad ideid genereerima. Kasuta-
me kujutlusvõime harjutusi.
Emotsioon tekib mõistmise
kaudu ja kogu teema jääb see-
tõttu paremini meelde. Õigem
oleks isegi öelda, et emotsioon
on see, mis käib kaasas mõist-
misega, sest mõistmisaktid on
sagedasti plahvatuslikud.
Püüame panna koolituses
kokku loogika vaheduse ja ku-
jutlusvõime elavuse. Ratsionaa-
3
lsus mahub kujutlusvõime pii-
ridesse. Mida elavam on kujut-
lusvõime, seda enam on võima-
lusi ratsionaalseteks otsusteks.
Kui me juhtidele räägime, siis
nad hakkavad nägema parallee-
le ajaloolise kogemuse ja oma
vastutusala vahel.
Sõnal on väga suur jõud.
Ühenda loogika vahedus kujut-
lusvõime elavusega ning sa
pead tunnistama koos kreeka
väejuht Phyrrosega, et oskusli-
ku sõnaseadmisega saab vallu-
tada rohkem linnu kui mõõga
jõuga. Kevadel läksid Eesti kõi-
gi suuremate linnade väravad
meie koolitusele valla.
Kas analüüsite koolitusel ka
konkreetseid juhtimiskaasu-
seid?
Meie koolitus ei koosne mak-
siimidest, me maalime olukordi
ja karakterportreid juhtidest, kes
on targalt käitunud. Aga me
maalime koos koolitusel osaleja-
tega. Iga normaalne inimene on
huvitatud ikkagi eelkõige oma-
enese portreest, sõltumata sel-
lest, kas ta tegutseb era- või ava-
likus sektoris. Egoism on reaal-
sus, millega tuleb arvestada, ent
mida saab ära kasutada.
Karakteri eetikaga on nagu
disainiga. Enamik inimesi ei
tea, mis on neile kõige sobili-
kum rõivas või sisekujundus.
Isik enamasti ei mõista, kes ta
on või mis on talle kõige pasli-
kum karakteriportree. Ajalooli-
sed eeskujud aitavad inimestel
enese portreed leida. Isik võib
seeläbi leida mooduse olla isik-
sus. Tippjuhi kõrgemaks väär-
tuseks on enamasti iseenda rea-
liseerimine isiksusena.
On see psühholoogia? Ei.
Eeskujude jõud on suurem kui
psühholoogiline sisendus. Kui
tippjuht on isiksus, siis lange-
tab ta strateegilised otsustused
teistel alustel ning kooskõlas
oma hingemustriga.
KOMMENTAAR
TOOM AS
S EPP
Tallinna lin-
nasekretär
Läbisin Mart Raukase väär-
tuspõhise juhtimise koolitu-
se tänavu kevadtalvel. Kooli-
tusseminarid kinnistasid
teadmist, et maailm jaguneb
faktideks ja väärtusteks. Kui-
gi faktide ja väärtuste vahel
on enamasti lõhe, pole fakti
ja väärtushinnangu teinetei-
sest eristamine alati kerge.
Koolitus õpetas, et ratsio-
naalse otsustusprotsessi juur-
de kuuluvad ka emotsioonid,
millega tuleb olukorrale ko-
haselt ja professionaalselt
hakkama saada. Tänapäeva
elus ja juhtimises oleme sa-
geli dilemma ees, kas valida
uuenduslikkus või traditsioo-
nid.
Mart Raukas tõi siin häs-
ti välja, et niisugusel juhul
tuleb osata hinnata, mis on
olemuslikult hea – enamasti
ongi see hea lahendus. Tihti
on mõned traditsioonilised
väärtused uuendustest roh-
kemat väärt ja kõiges tuleb
silmas pidada ka õiglusprint-
siipi.
Ja veel: kui sul ikka on
elukogemust, siis keerulistes
olukordades usalda ikka oma
vaistu kah!
4 2008 • mai

Ameerika ahvatleb üliõpilasi

rahaga ettevõtlusse

Punast dollarimärki kujutav skulptuur Massachusettsi Tehnikainstituudi hoovis tuletab sealsetele tudengitele meelde, et ülikoolis koostatud äriplaaniga on võimalik kõvasti raha teenida

Maailma parimate kõrgkoo- koolides mitte ainult õppehoo- KOMMENTAAR

lide sekka kuuluvad Massac-
husettsi Tehnoloogiainsti-
tuut ja Bostoni Ülikool mee-
litavad üliõpilasi ettevõt-
lusvõistlustele, kus on või-
malik võita mitme miljoni
krooni suuruseid auhindu.
nete ehituses. MIT üliõpilastele
korraldatakse äriideede võist-
lust nimega «100 k». Nimi vii-
tab peaauhinnale, mis on sada
tuhat dollarit ehk üle miljoni
krooni. See, kes esitab parima
idee ja sobivaima meeskonna,
saab raha oma äriplaanide ellu-
viimiseks.
Ameerika ülikoolidest välja
kasvanud ettevõtted: I NDREK J AKOBSON de ja ettevõtete vahelistel
Massachusettsi Tehnoloogiainstituut - Bose ose TTÜ Tehnoloogia- ja innovat- koostöövõrgustikel (inglise
Bose valmistab mitmesugust audiotehnikat kõr- õr- sioonikeskuse juhataja keeles collaborative rese-
vaklappidest keeruliste helisüsteemideni, kuid d arch).
ga-
on tuntud eelkõige väga kvaliteetse heli ja taga- See võib toimida näiteks
sihoidliku välimusega kõlarite poolest. Bose he-e- Tallinna Tehnikaülikoolis on nii, et ettevõte pöördub üli-
lisüsteemi kasutavad ka mitmed Eestis müüdavad avad
automargid. tehnikaerialadel õppivatele kooli teadmiste- ja tehno-
Bose asutas 1964. aastal India juurtega Amar Bose, tudengitele juba ammu ette- loogiasiirde üksuse poole
sorina.
kes töötas tol ajal MITis elektrotehnika professorina.

6.
mail kirjutas Prantsus-
maa leht Le Figaro kü-
laskäigust kahte kuul-
sasse ülikooli Ameerika idaran-
nikul. Lugu rääkis sellest, kui-
das maailma tippkümnesse
kuuluv Massachusettsi Tehno-
loogiainstituut (Massachusetts
Institute of Technology – MIT) ja
Bostoni Ülikool suunavad tu-
dengeid ning teadlasi tegelema
ettevõtlusega.
Le Figaro järgi on nende ka-
he kõrgkooli üliõpilastel ja õp-
pejõududel suus vaid üks sõna
– ettevõtlus. Oma firma loomi-
ne on saanud kinnisideeks. Po-
le ka ime, sest nende kahe asu-
tuse loengusaalidest ja labora-
tooriumidest on välja kasvanud
mitmeid legendaarseid ettevõt-
jaid.
Vaevalt viis minutit pärast
külaskäigu algust Bostoni Üli-
kooli mainitakse telefoni leiu-
taja Alexander Graham Belli ni-
me. Bell oli Bostoni ülikooli
professor ja töötas siin oma
leiutise kallal. MITi tudengitele
tuuakse eeskujuks Ray Stata, kes
lõpetas tehnoloogiainstituudi
1957. aastal ja asutas seejärel et-
tevõtte nimega Analog Devices,
mis on täna üks maailma suu-
rimaid elektroonikatootjaid.
Ray Statat tuletab ülikoolilinna-
kus meelde temanimeline hoo-
ne, kus asuvad informaatikala-
bor ja kunstiinstituut. Ekstrava-
gantne hoone ei ole millegi
poolest kehvem mehest, kelle
järgi see nime sai – hoone pro-
jekteeris staararhitekt Frank
Gehry. Ray Statal oli oluline osa
selle maja ehituse rahastami-
sel.
Suured rahad ja ekstrava-
gantsed ideed liiguvad neis üli-
Edukalt börsile
1990. aastal startis see võist-
lus nime all «50 k» ehk viie-
kümne tuhande dollari suuru-
se auhinnaga. Täna on olemas
juba ka 200 000 dollari võistlus
(«200 k»), mis on pühendatud
rohelise energiaga seotud äri-
plaanidele. Peale selle on ka nn
liftivõistlus - kes suudab liftisõi-
du ehk ühe minuti jooksul te-
ha parima esitluse....
«Taolistes projektides osaleb
800 üliõpilast lennu kohta:
400-500 võistlejat ning 300
korraldajat,» teatab Kenneth
Morse, MIT juhtimiskooli ette-
võtluse professor rahulolevalt.
«Kuidas jõuab teie arvates inno-
vatsioon ülikooli?» küsib juhti-
misguru ja vastab ise: «Kindlas-
ti mitte professorite ega admi-
nistratsiooni kaudu, vaid üli-
õpilastelt».
Alates 1990. aastast on MI-
Ti äriplaanide võistlus «50 k»
ehk 50 000 dollarit (millest on
tänaseks saanud «100 k») sün-
nitanud üle 80 firma. Sel võist-
lusel sündinud ettevõtete bör-
siväärtuste summa ületab 100
miljardi dollari piiri. Mõned fi-
nalistid, näiteks infotehnoloo-
giaettevõtted Akamai, net.Ge-
nesis ning C-Bridge Internet
Solution (CBIS) on tulnud bör-
sile ja alustanud edukat kauple-
mist oma aktsiatega. Ülejäänud
osteti ära teiste tehnoloogiahii-
dude poolt. Kõik ettevõtted
said esialgu hoo sisse just tänu
võistlusele, ent kasutasid lisaks
ka pankurite, riskikapitali in-
vestorite ning žüriisse kuulu-
nud advokaatide väärt nõuan-
deid. Oluline roll oli ka MITi
endistel õpilastel.
2007. aastal valis ajakiri Forbes Amar Bose’i Ameerika
400 rikkaima inimese hulka.
Stanfordi ülikool - Google Inc.
Google Inc haldab Google otsin-
gumootorit, e-postiteenust Gmail,
kaarditeenust Google Maps ja mit-
meid lisateenuseid. Ettevõtte asu-
tasid 1998. aastal kaks Stanfordi
ülikooli doktoritudengit Larry Pa-
ge ja Sergei Brin, kes investeerisid
sellesse 1,1 miljon dollarit. Täna an-
nab Google üle maailma tööd ligi
20 000 inimesele. Google’i kauba-
märki hinnatakse maailmas kõige kõrgemalt, selle väärtuseks peetakse
86 miljardit dollarit.
Ettevõtjate treening
MITi eeskujul on ka mitme-
tes teistes ülikoolides hakatud
korraldama äriplaanide võistlu-
si. Bostoni ülikool käivitas «50
k bis» võistlusplaani. Neli täna-
vust finalisti kohtusid 9. april-
lil.
Ülikool soovib kiiresti aren-
dada üliõpilaste ja teadlaste et-
tevõtlusoskusi ning on selleks
loonud turundus- ja tehnoloo-
giaettevõtluse instituudi Itec.
Keskust juhib teadlane ja ette-
võtja Jonathan Rosen, kes on
tegelenud tehnoloogiaarendu-
sega kirurgia vallas ning loonud
mitmeid ettevõtteid enne, kui
ta ühines ühe maailma suurima
ravimitootjaga Johnson &
Johnson. Itec teeb tihedat koos-
tööd ülikooli ettevõtlusinku-
baatoriga, kus tegutsevad tead-
laste meeskonnad. Itec varustab
neid materjalide ja logistikaga
ning annab nõu ka hinnaküsi-
mustes ja kapitalijaotuses.
Nii nagu Ken Morse, rõhu-
tab ka Jonathan Rosen, et noor-
te loodud ettevõtted on teistsu-
gused. «Idee on muutunud,»
meerika
Allikas: Internet
selgitab ta. Viie aasta eest unis-
tasid üliõpilased oma projekti
käivitamisest garaažis. Tänapäe-
val tahavad nad kohe globaal-
se projektiga lagedale tulla: ra-
jada Mehikosse firma, mis aren-
daks tarkvara Bangalores, mida
finantseeritaks Aasiast ja millel
oleksid rootslastest partnerid.
Sellise rahvusvahelise võrgusti-
ku saavutamine läheb aga üli-
õpilastele kalliks: magistrikraad
maksab Ameerika Ühendriiki-
des ligikaudu 40 000 dollarit
aastas.
Mõned riigid ei kohku selli-
se investeeringu ees tagasi. Näi-
teks Norra saadab nafta müü-
gist laekunud rahadega igal aas-
tal umbes 60 kodanikku Bosto-
ni Ülikooli õppima. Kanada on
aga palunud MITil luua kooli-
tusprogramm, millega õpeta-
taks välja kümmekond ettevõt-
tejuhti. “Meil Kanadas on väga
head tehnoloogiad, kuid puu-
dub oskus neid turustada. Meil
on palju ettevõtteid, kuid me ei
oska neid kasvama panna,» sel-
gitab koolituses osalenud kana-
dalanna Isabelle Bettez.
võtlust õpetatud. Sellest on
tõusnud väga palju tulu.
Kuid see, et innovatsioo-
ni arendamisel panevad üli-
koolid rõhku eelkõige vilist-
lastele ja ülikoolidest välja
kasvavatele ettevõtetele, on
palju omasem Ameerika kul-
tuuriruumile kui Euroopale,
kuhu ka meie ajalooliselt
kuulume.
Pole vaja anda hinnangut,
kas selline kord on hea või
halb, sest igaüks võib välja
arendada endale sobiva süs-
teemi.
Euroopas eelistatakse pi-
gem teadus- ja arendustöö
vormi, mis põhineb ülikooli-
KOMMENTAAR
AIVAR PERE,
Tartu Ülikooli majandusteadus-
konna ettevõtluskeskuse aren-
dusjuht
Ülikoolide traditsiooniline
mängumaa – õppetöö ja tea-
duslik uurimine – on täiene-
nud osalemisega ettevõtlikku-
se loomises.
Seda protsessi kutsutakse
teiseks akadeemiliseks revo-
lutsiooniks ja selles osalevaid
ülikoole ettevõtlikeks ülikoo-
lideks. Euroopa edulugu on
Twente Ülikool Hollandis, mis
on sünnitanud 25 aastaga 556
väikeettevõtet.
Ettevõtlikkuse meetmete
loetelu on lai: ettevõtlus tege-
vusõppe meetoditel, tehno-
loogia- ja teadmussiirde kor-
raldamine, eelinkubatsioon,
tootearendust või tehnoloo-
giat puudutava probleemi-
ga, millele ta soovib raken-
dusteaduse abiga lahendust
leida.
Ettevõte lahkab probleemi
koos teadlastega. Tulemuseks
võib olla konkreetne lahen-
dus, kuid välja võib kasvada
ka pikaajaline ja edukas koos-
töö ettevõtte ning ülikooli va-
hel.
Kogemus näitab, et taoli-
sed koostöövõrgustikud anna-
vad väga hea tulemuse ja see-
tõttu on neil Euroopas ja Ees-
tis ka palju suurem roll kui
ülikoolidest välja kasvanud et-
tevõtetel.
spin-off programmid, riskika-
pitali- ja arengufondide rahas-
tamine, toetus omavalitsus-
telt, ülikooli vilistlaste raken-
damine juhendajate ja men-
toritena ning ülikooli juht-
konna pühendumus.
Tartu Ülikoolis on viimase
ajal käivitatud üle 20 spin-off
firma.
Meie tudengid osalesid ka
Eesti äriplaanivõistlusel Aju-
jaht, kus on võitjatele tublid
rahad välja pandud.
Entusiasmi süstib meie Et-
tevõtluskodu pilootprojekt,
kus oleme tegevusõppe- ja ee-
linkubatsiooniga osalised kol-
me uue ettevõte sünnis. Selle
projekti esimesi pääsukesi,
vastloodud IT-firma Fubitech
OÜ, osaleb Rahvusvahelise
Noortekoja äriplaanivõistlu-
sel.
mai • 2008
Vanalinnakinnistu sajandist sajandisse
Veel 14. sajandi keskel müü-
di hoonestatud kinnistuid
Tallinna vanalinnas 50
marga eest, ent 1550. aas-
ta paiku oli kinnistuid hin-
naga 7500 marka. Milli-
sed on hinnad nüüd?
JÜRI KUUSKEMA A,
kunstiajaloolane
«K
es tahab oma ehi-
tist lammutada ja
korralikult uuesti
üles ehitada, see peab raehärra-
delt võtma mõõdu ja (mõõdu)
nööri. Need peab ta asetama tä-
nava äärde ja ehitama selle jär-
gi.” Nii kinnitas Tallinna linna-
õiguse Lübecki koodeks aastast
1282.
Paragrahv 66 nõuab kiviehi-
tiste puhul: „... see peab ehita-
ma viiluga maja, üleni kivist,
ülalt, eest ja tagant ühe aasta
jooksul kahekümne marga hõ-
beda suuruse trahvi ähvardu-
sel.” Toona münditi ühest kaa-
lumargast (208 grammi) kuus
marka münte, seega võrdus 20
rahamarka 726 grammi hõbe-
daga.
Nagu on teada linna kinnis-
turaamatu sissekannetest, müü-
di veel 14. sajandi keskel mõ-
ningaid hoonestatud kinnis-
tuid Tallinna vanalinnas 50
marga eest, ent 1550. aasta pai-
ku oli kinnistuid hinnaga 7500
marka. Millest selline kolossaa-
lne erinevus?
Taani ajal, seega enne aastat
1346, oli valdav osa Tallinna
elamutest puidust. Elamud olid
nii lihtsad ning väheldased, et
osutuvad kääbusteks võrreldes
hilisemate eesti talupoeglike re-
hielamutega. Nagu näitasid
kaevamised Sauna tänava õue-
del, oli 13.-14. sajandi puust
väikeelamu kaheruumiline: ees-
mise nurgas kivist kolle köögi
ja kütmise tarbeks, tagumine
ruum pere- ja magamistuba,
kus nii vanemad kui lapsed öid
veetsid. Ühiskondlikud hooned
– gildimajad, raekoda, kirikud
ja kloostrid, samuti linna kas-
vava rikkuse aluseks olevad
kaubaaidad rajati kohe kivist.
Pole imestada, et väljend „kivi-
maja” (stenhus) tähistas Tallin-
nas algselt mitte elumaja, vaid
aita. Esimesed kivielamud, na-
gu kinnitavad ehitusarheoloo-
gilised uuringud, püstitati juba
13. sajandil ühe- või kaheruu-
miliste tornelamutena.
Ehitusmaterjaliks sai kivi
Kuna puitehitisi kippusid
laastama tulekahjud, püüdis
raad kodanikelt nõuda, et need
loobuksid palkmajade ning sõ-
restikehitiste püstitamisest või
asendaksid need kivimajade-
ga.
Vastava määruse kehtestas
magistraat 1370. aastal. Mitme-
test kinnisvaratehingutest
1380. aastatest on teada (näi-
teks Lutsu ehk praegusest Vana-
Posti tänavast, kus elasid valda-
valt eestlased), et puitmaja ost-
mise korral pidi uus omanik
selle asendama nelja aasta jook-
sul kivimajaga, misjärel võis se-
da kasutada „Ius estonicumi”
(eesti õiguse) alusel; muidu kin-
nistu konfiskeeriti rae poolt ja
tuli trahvigi maksta.
Päris karmiks läks lugu pä-
rast laastavat tulekahju 11. mail
1433, mil raad lubas edaspidi
rajada vaid kapitaalseid kivi-
hooneid. Algas suurim ehitus-
buum vana Tallinna ajaloos,
mil kiviraidurid, müürsepad,
lubjapõletajad, puusepad olid
tööga nii ülekoormatud,. et
raad keelas neil vastu võtta tel-
limusi väljaspool linnasara. Kel
nappis kapitali elamute uuen-
damiseks, võis hõlpsasti laena-
ta Pühalt Vaimult ning Ristija
Johanneselt... Toona oli üsna
tavaline, et ehitusagaruses ko-
danikud laenasid mainitud isi-
kute patronaaži all olevatelt
seekidelt: kes 100, kes 300 mar-
ka. Kasvik, mida seegid võtsid,
oli kuus protsenti. Rohkem va-
heltkasu ei lubatud võtta ka
eraisikutest laenuandjatel.
Kasvik tuli maksta lihavõt-
teks ja mihklipäevaks. Tehti ka
soodustusi natuuras. Näiteks
üks pagar maksis laenult Jaani
seegile poole rahas, poole kuk-
lites, mida tarnis seeki igal tei-
sipäeval ja reedel. Kui pagar su-
ri, küsiti tema pojalt, samuti pa-
garilt, kas ta soovib papa võla
ära maksta või jätkata kasviku
maksmist nagu enne. Noor pa-
gar eelistas vana juurde jääda.
Meid võib see hämmastada,
kuid 15. sajandil oli inflatsioon
madal ning laenuandjal kasuli-
kum pikaajaliselt kasvikult tee-
nida kui ruttu kogu võlg tagasi
saada. Muidugi, väga harvad
polnud ka juhtumid, kui 16. sa-
jandil end lõhki laenati. Tean
mõnda 700-750-margase võla-
ga kinnistu oksjonile panekut.
Kõrgusjoon
kõigile normiks
Edukas transiitkaubandus
ida ja lääne vahel võimaldas
Tallinna kodanikel luterliku re-
formatsiooni ajaks (1524) jõu-
da niikaugele, et seespool 2,7
kilomeetri pikkust kivist linna-
müüri olid ainult toekad kivi-
majad juurdekuuluvate kivist
majapidamishoonetega. Rikkus
tõi kaasa ka kunstilised ambit-
sioonid, mis muidugi avaldusid
eeskätt avalikes hoonetes nagu
raekojas ja gildihoonetes, kiri-
kutes ja kloostrites – Jumalale
auks ja linnale iluks – kuid ka
eramajade eluruumide kaunis-
tustes, maalingutes, raidkunstis
ja sisustuses.
Linnaehituslikult harmoo-
nilise, hambulist saagi meenu-
tava tänavapildi tagas asjaolu,
et tänavate äärde jäid ühtlase
kõrgusega kitsad ja kõrged,
reeglina kolmnurkviiluga aite-
lamud. Toona mõisteti „puna-
se joonena” mitte ainult täna-
vaseina, vaid ka kõrgusjoont.
Ainult sakraalhooned ja raeko-
da võisid kõrguda ümbritseva
madalama hoonestuse kohal.
Ka linna gildimajad, raeapteek,
arsenal, valukoda ja müntla
hoidsid madalat profiili.
See põline linn, mida on üs-
na mõõdukalt lõhkunud üm-
berehitused ja sõjapurustused,
on nüüd meie kätes. 1980. aas-
tal loendati vanalinnas (koos
Toompeaga) 454 kinnistut 1510
hoonega.
Tõenäoliselt omab kaks kol-
mandikku neist vähemasti osa-
liselt keskaegseid alus- ja põhi-
müüre, mida on hilisemate sa-
jandite vältel muidugi kordu-
valt paigatud ja moderniseeri-
tud. Kohandamisel vahelduva-
te moejoontele on osa Hansa-
aegseid majasid saanud barok-
se, klassitsistliku, neostiilse või
juugendfassaadi. Seetõttu või-
me vanalinnas valdavalt rääki-
da kulissiarhitektuurist. Ent üle-
kaalukalt on säilinud vanade
kinnistute struktuur. Nõnda ei
oska kogenematu vaataja aima-
ta, et mõnegi „ainult” 150 ku-
ni 200-aastase fassaadi taga on
500 kuni 700-aastased müürid.
Sisekujunduses leidub kõikide
ajastute märke. Ja nendes ma-
jades on aegade vältel vaheldu-
nud 25-40 omanikku ehk rent-
nikku-üürnikku kõikvõimali-
kest rahvatõugudest.
Vanalinn tühjeneb elani-
kest
Teise maailmasõja eel olid
vanalinnamajade põlisomani-
ke seas valdavaks baltisakslased,
kellele olid alates tööstusrevo-
lutsioonist uusomanikena li-
sandunud venelased, juudid ja
eestlased. 1939. aastal oli kogu
linnas 179 000 elanikku. Neist
jäi Tallinna 1944. aasta sügiseks
alles 127 000. Kaks rahvusgrup-
pi – sakslased ja juudid – olid
kadunud ümberasustamise ja
holokausti tulemusena. Ent ko-
heselt hakkas Venemaa avarus-
test tulema uusasukaid.
Praeguseks on vanalinnas
vähe elanikke. Kui 1964. aastal
pesitses siin sõjajärgsest kitsiku-
sest ja nõukogude kolonisat-
sioonist tingituna 15 000 ela-
nikku, siis rubla-aja lõpuks oli
jäänud vaid 3000 ringis. Eraval-
dusse oli jäänud ainult viis väi-
kemaja, sest 1940. aasta augus-
tis läbiviidud natsionaliseerimi-
se käigus riigistati kõik eluma-
jad, milles oli üle 220 ruutmeet-
ri pinda. Kuna nõukogude ajal
oli elamumajandus peale uus-
ehitiste püstitamise vaeslapse
osas, siis getostus vanalinn. Kes
aga sai, püüdis siit välja pääse-
da keskkütte ja vannitoaga kor-
teritesse, olgu need hruštšov-
kad, Musta-, Õis- või Lasnamäe
paneelmajad. Moskva olümpia-
mängude eel ja järel korrastati
küll 400 fassaadi ja katust, kuid
vaid 25 ühiskondlikuks otstar-
beks määratud kinnistut tervi-
kuna. Korterite hindadest ei
saanud juttugi olla, sest neid ja-
gati ametiühingu liinis või va-
hetati ühest linnajaost teise.
Vanalinna taaskujunemine
Tallinna kõige hinnatumaks ja
eksklusiivsemaks piirkonnaks
on kaasa toonud elanikkonna
jätkuva kahanemise ja internat-
sionaliseerumise. Kui kirev ka
poleks olnud möödanikus Tal-
linna elanikkond, itaallasi, hin-
dusid, hiinlasi ning ameerikla-
si siinsete maja- või korterioma-
nike seas küll polnud. Nüüd lä-
heb väidetavasti umbes 70 prot-
senti saneeritud pindadest va-
nalinnas mitte-eestlastele, kel-
lest paljud ostavad korteri mit-
te alaliseks elamiseks, vaid põ-
gusateks viibimisteks. Vaadake
näiteks nn Jegorovi maja Rae-
koja vastas, mille korterid välis-
valdajate omandusse läinud:
kas on õhtuti kümnendikki
akendest valgustatud? Tavali-
selt mitte.
Kõige pimedam on õhtuti
Toompeal, kus lõviosa hooneid
valitsuse, parlamendi, saatkon-
dade ja muude ametite käes.
Seal on ainult mõni üksik reno-
veerimata maja. Reserve on all-
linnas, kust oleks mõistlik väl-
ja kolida sise-, majandus-, põl-
lumajandusministeeriumil,
hulgal büroodel ja kontoritel,
vabastamaks maju ja ruume
korterite, hotellide ning hoste-
lite tarbeks.
Järjest kallimad
ruutmeetrid
Kunagiste väikeste ruumi-
dega ühiskorteriteks tükeldatud
esinduskorterite taastamine
200-300 ruutmeetristeks luk-
suskorteriteks on elanike arvu
kahanemisele tõhusalt kaasa ai-
danud ning välja söönud mak-
sujõuetuma kihi. Pole ka ime.
Kasvanud kütte- ja hooldusku-
lud on viinud selleni, et umbes
150 m² korteri pidamise kuuku-
KINNISVAR A 5
llu u teeb umbes kümme tuhat
krooni,
k rooni, ligilähedaselt
g keskmise Kellele kuulub Raekoja platsi ümbrus?
sstatistilise tatistilise kuupalga. Üürimise • Raekoja plats 4 / Dunkri 2 Ühe korteri omanik on Suurbritannias re-
korral
k orral võivad kulud kolmekor- gistreeritud firma Nordfolk Ltd.
d
distuda. istuda. • Raekoja plats 8 / Mündi 3 / Pikk 12 / Kinga 6 Nn Jegorovi maja 60 kor-
Saneerimata pinna ruut- terit, mis kõik kuuluvad Tallinna kallimate hulka, on enamikus välis-
maalaste käes.
meetri
m eetri hind püstitas vist rekor- • Raekoja plats 10 / Mündi 2 / Saiakang 1 Korterite omanike seas on
di,
d i, kui siseministeeriumi korral- maksuvabas piirkonnas Briti Neitsisaartel registreeritud omanikuga
datud
d atud oksjonil müüdi 36 miljo- KR-Investeeringud ja Niina Narsudinova.
nii krooniga (alghind seitse mil-
n • Raekoja plats 13 Kinnistu omanik on India ärimeeste-
le kuuluva Briti firma siinne tütar AS Kirloskar Eesti,
jjonit) onit) kodakondsus- ja migrat- mis majas restorani peab.
ssiooniameti iooniameti käsutuses olnud • Saiakang 5 / Mündi 4 / Pikk 14 Kinnistu kuulub
maja
m aja Lai tänav 40, üldpinnaga osaühingule Astrion Invest, mille ainuosanik Mar-
tin Murray on seotud Iiri kapitaliga.
4
400 00 ruutmeetrit. Tõsi, selle pu-
• Kinga 1 Kunagine endise Hoiupanga peakontor
hul
h ul on tegemist stiilse gooti kuulub osaühingule Red Rose Trading Estonia,
kaupmeheelamuga,
k aupmeheelamuga, kus on säi- kus osanikud on ameeriklane Iring Alan Smokler
llinud inud arvukalt kunsti- ja stiili- ja Tšehhi alam Nicholas Miles.
väärtuslikke
v äärtuslikke detaile ning konst- • Kinga 3 / Voorimehe 4 Kogu kinnistu kuulub Ur-
rruktsioone. uktsioone. Pikk 42 on seevas- sula Zimmerile jja Heins Birkenbergile.
g
• Kinga 10 / Pikk 10 Õdus kortermaja, kus on en-
ttu u pakkumisel 314-meetrine sa- dale elamispinna soetanud Howard Stephen
neeritud
n eeritud korter, mille eest küsi- Shernoff.
ttakse akse 24 miljonit, ehkki ruumi- Allikas: Äripäev
des
d es on peamiseks ajalooliseks
ttähelepanuväärsuseks
ähelepanuväärsuseks vaid ka-
ttusealuse usealuse toolvärgi risti-rästi
palktalad.
p alktalad.
Vene tänaval on müüki tu-
llemas emas 53-ruutmeetrine miljöö-
väärtuslikult
v äärtuslikult restaureeritud kor-
tter, er, mille eest omanik loodab
ssaada aada neli miljonit, seega pea-
aegu
a egu 80 tuhat krooni ruutmeet-
rrist. ist. Ent hinnaküsimises ei jää-
da
d a maha ka täiesti steriilsete,
iigavate
gavate karpruumide ja stan-
dardse
d ardse kodutehnikaga varusta-
ttud ud vanalinnakorterite puhul.
Vaadates
V aadates internetis värskeid
p akkumisi, võib näha ruut-
pakkumisi,
meetrihindu
m eetrihindu 90 tuhande kroo-
nii ringis. Vene tänavas küsitak-
n
sse e 171 m² eest 17,1 miljonit
krooni,
k rooni, seega sada tuhat ruut-
m eetrist. See pole ilmselt veel
meetrist.
llagi.
agi.
Vanalinn pole kummist.
Kultiveeritud
K ultiveeritud maitsega inimesi,
kellele
k ellele ajalooline keskkond im-
poneerib,
p oneerib, tuleb aina juurde,
kuid
k uid viie-kuue aasta pärast, mil
praegused
p raegused asukateta tondilossid
on
o n korda tehtud ja osa amet-
nikke
n ikke vanalinnast välja koli-
nud,
n ud, ei tule enam korteritele li-
ssa.
a. Kui nõudmine ületab pak-
kumise,
k umise, tõusevad hinnad para-
ttamatult.
amatult.
6 EESTL ANE M A JANDAB
Kuidas Tamlad toime tulevad?
MARIA MURUMA A
ajakirjanik
Tamlate pere söögilaua äärde is-
tub õhtuti tavaliselt kaheksa
inimest. Pärnumaal Suigu külas
elavad ühes suures majapida-
mises koos kolm põlvkonda –
raadiojaama müügijuht Viiu
Tamla (41), tema abikaasa Vei-
ko (42), kes töötab Soomes te-
gutseva Eesti firma projektiju-
hina, kooliealised lapsed Iris
(7), Ingrid (16) ja Indrek (18).
Perega koos elavad veel Viiu
pensionärist ema Naima Sild-
vee (79) ja isa Karl Sildvee (85)
ning vend Toomas (43).
Tulu saajaid on peres viis –
kaks palka ja kolm pensioni.
Pereisa Veiko ei läinud Soome
tööle suurema palga pärast,
vaid aitab oma oskustega juba
kooliajast pärit hea sõbra firmat
käigus hoida. «Kuude lõikes on
palkade suurus muidugi erinev,
aga keskmiselt saame abikaasa-
ga kahe peale 22 000 – 24 000
krooni,» arvutab Viiu. Sellele li-
sanduvad venna invaliidsus- ja
vanemate vanaduspension. Va-
nemate pension on täitsa asja-
lik summa, 10 000 krooni.
«Ema oli Siberis, asus tööle ju-
ba 15-aastaselt ja suutis kolm
last üles kasvatada, selle kõige
pealt määrati lisatööstaaži.» Ku-
na kolmelapselist perekonda
loetakse Eestis juba suureks pe-
reks, saavad Tamlad ka palju-
lapselise pere toetust.
Hinnatõus lööb pahviks
Pere igakuisest veidi alla
40 000 krooni piiri jäävast eel-
arvest kulub kõige suurem osa
toidule. Oma maal kasvatatak-
se küll kartuleid ja muid aedvil-
ju, kuid tänapäeval pole see
enam teab mis suur kokkuhoid:
«Peame iga kord tellima trakto-
ri, ostame väetist ja sõnnikut –
see tuleb kokku umbes sama,
kui aedvili osta,» ütleb Viiu.
Aga lapsed ei pea oma põllult
võetud porgandit isegi pesema
– suur muld maha ja kohe krõ-
bistama, sest mingeid mürke
Tamlad põllul ei kasuta. Maja-
pidamises on ka kümmekond
kana, käiakse marjul ja seenel.
Jõululaupäeval, kui toiduga
enam priisatakse, paneb Viiu
ahju neli kilo liha. Selle põhjal
võib ette kujutada, milline on
kaheksapealise pere tavaline
päevane söögikogus.
Esmaste toidukaupade hin-
du peab Viiu hetkel absurdse-
teks. «Vaatame näiteks leiva-
Suur pere tuleb toime kokku hoides.
saia, või, piima ja jogurti hin-
du. Kui leib maksis viis krooni,
polnud väga vigagi, aga nüüd
ei suuda ma meeletut hinna-
tõusu enam hoomatagi. See
puudutab eriti tugevalt just
neid kaupu, mida kõige roh-
kem tarbime.»
Igal aastal kütab Viiu pere-
kond ära 9000 krooni jagu
puid. 1400 krooni peab igakui-
selt arvestama neljaks aastaks
võetud tarbimislaenu tagasi-
maksmiseks. «Oli olukord, kus
oli vaja mitu suurt asja korraga
osta. Kui oleks hakanud vaik-
selt ise raha koguma, poleks as-
jade ostmisest suure tõenäosu-
sega midagi välja tulnud,» sel-
gitab pereema.
Emale ei meeldi rahajutt
Maksudeks (elekter, inter-
net, telefoniarved jne) kulub
perekonnal kuus 2000 krooni.
«Lastel on kõnekaardid. Neile
laeme raha, kui vaja on. Vanem
poiss saab 150 krooniga kolm
kuud hakkama, teismelisele tüt-
rele peab iga kuu juurde kand-
ma,» räägib Viiu. Ta hakkab
naerma ja ütleb, et viriseb ala-
ti, kui raha üle kandma peab ja
kuna virisemist on tüütu kuu-
lata, püüavad lapsed oma kulu-
tustes mõistlikkuse piiresse jää-
da.
Pereisa Veiko sõidab autoga,
ülejäänud saavad enamasti
ühistranspordiga asjad aetud.
Viiu ei tunne autost puudust,
tema jaoks ei kaalu autosõidu-
ga võidetud pool tundi üles nel-
jarattalise ostmiseks kuluvat ra-
hasummat. Ta ostab pigem 535-
kroonise kuupileti ja sõidab
bussiga. Laste bussisõidu mak-
sab vald.
Laste riietele kulutab Viiu
kuus 500 krooni, kuid kõhkleb
seda numbrit nimetades, sest
pole kunagi täpset summat ar-
vestanud. «Mõni asi lihtsalt ku-
lub kätte ära, noorem tütar
jookseb sukkpükste tallad päris
kiiresti katki, pluusivarrukad ja
püksisääred jäävad ka suhteli-
selt kiiresti lühikeseks,» ütleb
Viiu. Vanemad lapsed ostavad
suure osa riietest ise, suvel tee-
nitud raha eest. Taskurahas
püüab Viiu mingit süsteemi jär-
gida, aga tegelikkuses annab
lastele raha siis, kui tekib vaja-
dus. «Rahast ja selle väärtusest
peab lastel ikka mingi arusaa-
mine olema,» lisab ta resoluut-
selt.
Koolilaste ekskursioonidele
kulub hea mitu tuhat krooni.
Perepoeg läheb kaheksaks päe-
vaks klassiga Itaaliasse, tütar
aga Peterburi. «Neid reise sai
küll osade kaupa makstud, aga
kokku on see umbes kuue või
seitsme tuhande kroonine väl-
jaminek,» märgib Viiu. Vane-
mad käivad reisimas harva, just
sai üle pika aja võetud ette puh-
kus Soomes Oulus, Viiu sõbran-
na juures.
Perekonna suur kirg on raa-
matud. «Olen juba kolmas põlv,
kes selle vea käes vaevleb. Isu
osta on kogu aeg. Kulutame iga
kuu raamatutele 200 või roh-
KOMMENTAAR
Ekspert: soovitan koguda reservi
TEET PARRING
Nordea panga kontorivõrgu
juht
Perekond Tamlal on rahaasja-
dele väga tervemõistuslik lä-
henemine, neil on selge pilt
sissetulekutest ja väljamineku-
test. Nii on ka väga suurel pe-
rel lihtne eelarvet planeerida.
Jääb mulje, et pere on ra-
haasjades üsna ühel meelel.
Toon siiski mõned soovitused,
mis puudutavad eelkõige ris-
kide maandamist.
Esiteks soovitan igakuiselt
veidi raha kõrvale panna, et
koguda reserv ootamatute ku-
lude katteks. Peres, kus sisse-
tulekud on mitmel liikmel,
soovitatakse reservina sum-
2008 • mai
kem krooni.» Muude hobide
jaoks nii suure pere puhul Viiul
aega ei jää. Ajapuuduse tõttu
on ka abikaasa Veiko kalastus-
hobi soiku jäänud.
Oma elu põhimõtteks ütleb
Viiu, et kõigega tuleb hakkama
saada. «Ei ole mõtet liiga palju
muretseda, kõik halvad ennus-
tused ei pruugi ju tõeks saada,»
viitab ta Eestis majanduses va-
litsevatele mustadele toonide-
le. Päris oma maja ja maa anna-
vad Tamlate perekonnale tule-
viku suhtes teatud kindlustun-
de.
mat, mis on suurem kui kol-
me kuu jooksvad kulud. Esi-
algseks eesmärgiks võiks võt-
ta vähemalt ühe laenumakse
suuruse. Seda võiks edaspidi
tasapisi suurendada. Reserv
on abiks, kui peaks tekkima
vajadus ootamatuteks välja-
minekuteks või kui tulud
peaksid äkitselt vähenema.
Teiseks polnud juttu Viiu
ja Veiko pensioniplaanidest.
Soovitaksin neil käia pensio-
ninõustamisel.
Kolmandaks võiks kaaluda
oma kodu kindlustamist. Nii-
võrd suurele perele on kodu
äärmiselt oluline.
Kindlustusmakse poleks
liiga suur võrreldes turvatun-
dega, et õnnetuse korral on
olemas vahendid kodu taasta-
miseks.
mai • 2008
Müüt kinnikeeratud laenukraanidest
Nüüd, kui kinnisvarahinnad
langevad ja majandus jah-
tub, levib müüt ennast lõhki
laenanud eestlastest ja pan-
kadest, mille laenukraanid
on viimseni kinni keeratud.
Tegelikult ei kavatse pangad
laenuandmist lõpetada, küll
tuleb seda vastavalt majan-
duse olukorrale reguleerida.
OLAVI PAKKONEN,
Nordea panga jaepanganduse
juht
P
ankade laenamist mõju-
tab tugevasti kinnisvara-
turul toimuv. Täna ületab
Eestis kinnisvara pakkumine
selgelt nõudlust. Selle tulemu-
sena on stabiilselt langenud ka
hinnad. Ülepakkumine on vii-
nud selleni, et paljud inimesed,
kellel oleks võimalik osta, on te-
hingu suurema hinnalanguse
ootuses edasi lükanud. Samuti
on ostude edasilükkamist toeta-
nud tarbijate pessimistlikumad
ootused tuleviku suhtes. Ning
kuigi tehingute arv on käesole-
va aasta algusest kuust-kuusse
5-10 protsendi ringis kasvanud,
Nordea analüütikud aasta teisel
poolel suurt kasvu ei prognoo-
si. Väikese kasvu põhjuseks on
pigem olnud tavapärane keva-
dine elavnemine ning uute pin-
dade hinnalangus.
Eelistatakse
väiksemaid pindu
Korteriostude puhul eelista-
takse väiksemaid pindu. Kesk-
mine ostuhind jääb 1,3-1,5 mil-
joni krooni juurde. Ka keskmi-
ne laenusumma vähenenud:
see on langenud 1,5 miljonilt
kroonilt 1,1 miljonile.
Tallinna puhul on kasvama
hakanud Lasnamäe, Mustamäe
ja Õismäe korteritega tehtavate
tehingute arv: seal on hinnad
kõige rohkem kukkunud.
Maade ostmise osas on toi-
Eesti majanduse taastumist kujundavad ka naaberriigid
Nordea panga ökonomis-
ti Anssi Rantala sõnul ole-
neb Eesti majanduse tule-
vik ka sellest, kuidas reagee-
rivad majanduse jahtumi-
sele teised Balti riigid ning
mis toimub meie ekspordi-
turgudel Soomes ja Rootsis.
ARTUR JUGASTE
toimetaja
Anssi Rantala, mille poolest
erineb majanduse olukord
Eestis, Lätis ja Leedus?
Praegusel hetkel on lihtsam
leida Balti riikide vahelisi sarna-
susi: majanduse jahenemine
toimub kõigis riikides, laenude
kasv on oluliselt kahanenud,
usaldusnäitajad on üsna hilju-
ti langenud.
Majandustsükli langus on
Eestis ja Lätis tugevam kui Lee-
dus. See näitab, et Leedus ei ol-
nud majandusbuum nii suur
kui teistes Balti riikides. Eestil
on ka mõneti jõulisem rahan-
duspoliitika kui teistel.
Ent huvitav erinevus kolme
Balti riigi vahel on suurimate
kaubanduspartnerite valik. Ees-
ti jaoks on ülekaalukalt kõige
suurem eksporditurg Soome,
millele järgnevad Rootsi ja Lä-
ti. Läti jaoks on olulisimad part-
nerid naaberriigid Eesti ja Lee-
du, millele järgneb Venemaa.
munud sarnased arengud, te-
hingute arv ja hinnad on oluli-
selt vähenenud. Eriti kiire on
hinnalangus olnud „põllupeal-
sete“ kruntide osas. Kuna pak-
kumiste arv on oluliselt suure-
nenud, ei aita tihti ka hinna
langetamine müügile kaasa.
Lihtsamini lähevad müügiks
krundid, kus on korralikult väl-
ja ehitatud kommunikatsioo-
nid ja mis ei jää piirkonna kes-
kustest väga kaugele. Paari-kol-
me aasta tagune trend, et liht-
salt investeerin maasse, on sa-
muti kadunud.
Nordea pank on sarnaselt
teistele karmistanud laenuand-
Leedu omakorda kaupleb palju
Venemaa, Läti ja Saksamaaga.
Kuidas kaubandussuhete eri-
nevused meid lähitulevikus
võivad mõjutada?
Eesti ON kõige vähem sõl-
tuv teistest Balti riikidest, samas
kui Läti ekspordinõudlus on
suures osas mõjutatud arengu-
test Eestis ja Leedus. Vene ma-
janduse lühiajalised kasvuvälja-
vaated on head, mis jätaks Lee-
du ja Läti välisnõudluse mõne-
ti kõrvale USA juhitavast maa-
ilma majanduse langusest.
Vaatamata erinevustele on
Balti riigid siiski ühes paadis.
Kogu piirkonna majanduslik
stabiilsus sõltub iga riigi valit-
suse majanduspoliitika usaldus-
väärsusest.
Ühe Balti riigi majandus-
kriisi tagajärjed jõuaksid väga
tõenäoliselt ka teistesse, üks-
kõik kui tihedad või lõdvad on
nende kaubandussidemed.
Vaatamata erinevus-
tele on Balti
riigid siiski ühes
paadis.
Kui vastuvõtlik on Eesti ma-
jandus sellele, mis toimub
USAs?
mise tingimusi, kuid mitte olu-
liselt. Kuna meil on läbi aegade
olnud teistest jäigemad tingi-
mused, oleme neid mitmes osas
pigem leebemaks muutnud.
Näiteks on nüüd võimalik saa-
da laenu 90% ulatuses ja 40 aas-
taks, mis polnud varem võima-
lik. Võrreldes varasemaga uuri-
me aga rohkem laenutaotleja
tausta ja pakutavat tagatist.
Intressitõusuga
tasub arvestada
Eesti krooni intressid tõusid
järsult alates 2007. aasta lõpust.
Kuna ka EUR-intressid (Euribor)
Värske Nordea
majandusprognoos
10. juunil
10. juunil avalikustab Nordea
pank uue Balti riikide, Poola ja
Venemaa majandusprognoo-
si. Prognoosi ja selle ingliskeel-
set versiooni Baltic Rim Outlook
saab lugeda Nordea panga ko-
duleheküljel www.nordea.ee
Kui Ameerika majanduse
otsene mõju Eestile on väike,
siis praegune USA majandus-
langus mõjutab ka Euroopa ma-
janduse aeglustumist. Eesti suu-
rimatele kaubanduspartnerite-
le, kelleks on Soome ja Rootsi,
ennustatakse kasvu pidurdu-
mist eelkõige aastal 2009. Need
arengud muudavad Eesti ma-
janduse jaoks oluliselt raske-
maks ekspordi suurendamise,
mis oleks taastumiseks vajalik.
Milline on Nordea majandus-
prognoos Eestile 2008. aasta
teiseks pooleks ja 2009. aasta
alguseks?
Kõik märgid näitavad, et
kasv endiselt aeglustub. Jae-
müügi kasv taandub. Kõrge inf-
latsioon vähendab tarbija ostu-
jõudu, samal ajal kui laenu-
buum on vaibumas nii vähese
laenunõudluse kui ka seetõttu,
et pangad on muutunud laenu
on viimaste aastate kõrgeimal
tasemel, võib põhjendatult kü-
sida: kas tõus jätkub?
Tugev euro piirab majan-
duskasvu ja Euroopa majandus-
kasv vajab paranemiseks mada-
lamaid intresse, kuid Euroopa
Keskpangal on prioriteediks inf-
latsiooni ohjamine. Seetõttu
oodatakse otsuseid baasintres-
side alandamise kohta alles
2009. aastal, kui inflatsioon on
alla kahe protsendi.
Suurem osa pankade eluase-
melaenude portfellist on euro-
des ja seetõttu seotud euro int-
ressidega (valdavalt Euribor).
Tarbimislaenud ja vaba tagasi-
andmisel ettevaatlikumaks. Tar-
bijate ja ärilised usaldusnäita-
jad viitavad tugevale langusele.
Kuna kinnisvara hinnad on ha-
kanud langema, pidurdub jär-
sult ehitustegevus. Seega on
meie uuendatud prognoosis,
mis avaldatakse juunis, rõhk
jätkuval langusel. Aeglustuva
kasvu ja maailma toormaterja-
lide hinna stabiliseerumise tõt-
tu peaks inflatsioon hakkama
siiski järk-järgult pidurduma.
Kaua majanduskasvu aeglus-
NORDE A ANALÜÜS
maksega krediitkaardid on aga
kohalikus valuutas, mille kulud
põhinevad Eesti krooni intres-
simääradel. Seega tasub üle vaa-
data, millised on kohustuste
intressikulud ja küsida pangast
võimalust kõrgema intressiga
laenutoodete vahetamiseks
odavamate vastu.
SMS-laen kui
ohtlik ahvatlus
Juhtumid, kus inimesed elu-
asemelaenu tagasimaksmisega
hakkama ei saa, on õnneks ük-
sikud. Kuid igale laenumaksja-
le peaks südamele panema:
Anssi Ranta-
la töötab Nor-
dea panga Soo-
me filiaalis öko-
nomistina, kes
analüüsib Bal-
ti riikide, Poola
ja Venemaa ma-
jandust.
Foto: erakogu
tumise etapp teie nägemuse
järgi kestab?
Eeldatavalt võtab täielik
taastumine aega, kuna eluase-
messe investeerimise kohandu-
mise ja eratarbimise aeglase
kasvu tõttu jääb sisenõudlus
nõrgaks. Kodumajapidamiste
tarbimise kasv ei kiirene enne,
kui inflatsioon on kontrolli all
ja elamute hinnad stabiliseeri-
nud. Ka väliskeskkond tõotab
pakkuda väljakutset, kuna USA
juhitav maailmamajanduse
7
Samal teemal
Kuidas laenu tagasimaksmise-
ga toime tulla? Vaata interne-
tist pangalaenude teemalist vi-
deokommentaari Nordea pan-
ga kontorivõrgu juhilt Teet Par-
ringult. Video on üleval Majan-
daja veebiküljel majandaja.pos-
timees.ee
probleemide korral tuleb kohe-
selt pöörduda oma laenuhaldu-
ri poole. Ainult siis saab pank
aidata. Kui on tegemist ajutise
makseraskusega, näiteks tööko-
ha vahetuse või kaotuse tõttu,
püüab pank olla paindlik. Saa-
me anda mõneks ajaks laenu-
puhkust põhiosa maksetele või
pikendada laenuperioodi. Et
sissetulekute langusest tekita-
tud probleeme vähendada oleks
soovitav ka rahalist reservi ko-
guda – minimaalselt ühe kuu
laenukohustuste summas.
Kahjuks on Eesti laenuturgu
tugevalt mõjutanud ka kiir- ja
SMS-laenud. Need on puuduta-
nud eelkõige juba raskustes ole-
vaid kliente ning seetõttu tuleks
meeles pidada üldist soovitust -
kui finantskohustused pitsita-
vad, ei tohiks kunagi uusi võlgu
peale võtta ja oma maksevõi-
met veel suuremasse ohtu sea-
da. Pigem peaks kaaluma vara-
de müüki või vaatama kriitilise
pilguga üle kulutused. Täienda-
vate väikelaenude võtmine suu-
rendab koormust kohe alates
järgmisest makseperioodist ja
ainult kasvatab probleemide
hulka. Kui inimene seob end ai-
na uute laenudega, seob ta en-
nast lõpuks puntrasse, millest
välja tulla on väga raske.
Lõpuks võiks meelde tuleta-
da, et lisaks laenajatele on pan-
gal ka hoiustajatest kliente, kel-
le rahaga ei tohi mõttetult ris-
kida. Hoiustajate huvide kait-
seks peab pank eelpool kirjelda-
tud põhimõtetest kinni pida-
ma. Kindel on aga see, et ma-
janduse jahtumine ei pane pan-
ku laenuandmist lõpetama.
jahtumine ulatub prognooside
järgi aastasse 2009.
Eesti valitsus kärbib sel aastal
kulusid 3,1 miljardi krooni
võrra. Kui suurt mõju kärped
majanduskasvule avaldavad?
Loomulikult on kulutuste
kärpimisel otsene aeglustav
mõju majandusele. Kuid riigi
rahanduse jätkusuutlikkus on
siiski esmatähtis. Eelarvetasa-
kaalu on vaja mõistliku ja usal-
dusväärse majanduspoliitika
ning pikemas perspektiivis ma-
jandusliku õitsengu jaoks. Eel-
arvedistsipliini halvenemine
võib vähendada ärilist usaldust
ja seega mõjutada majandust
negatiivselt.
Eesti valitsemissektor lõpe-
tas 2007. aasta mõistliku ülejää-
giga, 2,8 protsenti SKPst, andes
valitsusele natuke mänguruu-
mi. Majanduse aeglustumine
halvendab paratamatult eelar-
vetasakaalu, vähendades üsna
oluliselt maksudest saadavat tu-
lu. Seetõttu on selgelt vajalik
püüda kulusid kärpida nii, et
eelarvedistsipliini halvenemine
ei muutuks liiga ulatuslikuks.
Üldisemalt öeldes kergitab
riigi kulutuste kasv palku ja
hindu veelgi ning see mõjutab
hinnakonkurentsi negatiivselt.
Ekspordinõudlus on taastumi-
seks väga oluline, leebe eelarve-
poliitika siin ei aitaks.
8 2008 • mai
Ilu, meri, mehed, loodus ja Jumal
ühel suvefestivalil
IMMO MIHKELSON,
Postimees
N
argen Festival, mille ta-
ga kõrgub dirigent Tõ-
nu Kaljuste nägu ja fi-
guur, püüab tänavu olla pisut
suurem kui mullu. Hiilivate
majandushirmude kiuste ja kõi-
ki korraldusraskusi trotsides,
mis kultuurivallas igal sammul
varitsevad üht eraüritajat.
Tervet suve hõlmav festival,
kolmas selle nime all, on mit-
mel pool toimuvate eriilmelis-
te ürituste jada, mis koondab
Kaljuste asutatud Nargen Ope-
ra ettevõtmisi. Nii mõnigi mui-
gas ja mõni teine raputas imes-
tades pead, kui tuntud dirigent
tuli aastaid tagasi lagedale mõt-
tega, et ehitab Naissaarele oo-
perisaali ning hakkab mere ta-
ga korraldama kontserte ja
etendusi. See tundus utoopia
kuubis. Kuid Kaljustet kannus-
tas trots, mis tekkis pärast valu-
sat põrkumist vastu bürokraati-
amüüri oma koorile ruumi ot-
sides. Ametnikud lubasid küll,
kuid lõpuks ikka ei saanud. Siis
sündiski Naissaare vanale ni-
mekujule viitav Nargen Opera.
Pärast mitu aastat väldanud
ületamisi kerkis saarele lõpuks
ka hoone, mis polnud küll pä-
riselt ooperimaja, vaid Omari
küün, kus suvine päike paistab
läbi seinalaudade ja kus muusi-
ka kõlab päris kenasti.
Riik tõmbab
rahastamist koomale
Tõnu Kaljuste ütleb, et prae-
gu pole algsest trotsist enam
midagi alles. Ta on kontserte
korraldades leidnud muud –
rõõmu loodusest ja merest seo-
ses muusikaga. Publik on tema-
ga kaasa tulnud, Nargen Festi-
val omandanud tegusa näo ja
koha siinses kultuuripildis.
Mullu Naissaarel mängitud Vel-
jo Tormise «Eesti naistelaulud»
meelitas kohalejõudmise ras-
kustest hoolimata kuulama-
vaatama hulga rahvast.
Nargen Festivali praktilist
asjaajamist korraldab sihtasutus
Lootsi Koda. Seal rahaasjadega
tegeleva Andres Lepiku hinnan-
gul tehakse festivali ülimalt
ökonoomselt. See on viisakalt
öeldud – aetakse läbi nappide
vahenditega. «Kitsa eelarve tin-
gimustes balansseerime piiril
KÜLLIKI TAFEL,
Eesti Tuleviku-uuringute Insti-
tuudi loomemajanduse uurija
L
oomemajandus – mõiste,
mis seostab omavahel
loovust, kultuuri ja ma-
jandust – kerkis esile konteks-
tis, kus loovuse ja kultuuri ise-
enesliku väärtuse kõrval (ja just
nimelt „kõrval”, mitte „asemel”
– sest loomemajanduspoliitika
täiendab ja toetab, mitte ei
asenda traditsioonilist kultuu-
ripoliitikat) hakati rääkima ka
kultuuri instrumentaalsest väär-
tusest. Sellest, kuidas loovuse ja
kultuuri kaudu on võimalik tõs-
ta koha konkurentsivõimet,
kogu aeg – palju huvitavat jääb
rahapuudusel tegemata,» räägib
Lepik.
Mullu andis Kultuuriminis-
teerium Nargen Festivali üritus-
teks 1,3 miljonit krooni, mis
teistele muusikafestivalidele
eraldatuga võrreldes on küll
suhteliselt helde, kuid ürituse
mastaape ja sisulisi kvaliteete
arvestades siiski üsna napp toe-
tus. Tänavuste eelarvekärbete
valguses on Nargen Festival saa-
nud ministeeriumist kirja, kus
teatatakse, et nendegi toetust
kahandatakse. Küsimärkide ees
on ka Kultuurkapital, mis sa-
muti on paljudele kontserdi-
korraldajatele suureks toeks.
Andres Lepiku hinnangul
jääb Nargen Festivali eelarves
nö maksumaksja osa pisut alla
kolmandiku. Pool jääb festiva-
li publiku õlule ning ülejäänu
katavad mitmed toetajad ja
sponsorid.
Aga ainult edukad tõmba-
vad kultuuris ligi ka ärisektori
raha. Tõnu Kaljuste maine ning
tema korraldatud ürituste sisu-
kus on hea magnet. Nargen Fes-
tivali suurim sponsor on juba
teist aastat Nordea Pank. See
annab rohkem hingamisruumi,
võimalust ideedele teostumi-
seks.
Nargen stardib
Haapsalust
Nargen Festival vältab 1.
juunist kuni 31. augustini, hõl-
mates umbkaudu 60 üritust,
etendust, kontserti, esinemist,
lavastust. Nagu mullugi on ava-
taktiks kolmepäevane minifes-
tival Cyrillus Kreegi Päevad
Haapsalus. Kaljuste rõhutab, et
esimene kuu ongi rohkem oma-
maise muusika päralt.
«Kreek oli üks esimesi, kes
hakkas otsima Eesti oma muu-
sikalist emakeelt. Koos mõtte-
kaaslastega adus ta, et keel mõ-
jutab muusikat ja koos tekita-
vad nad eripärase helikultuuri,»
selgitab ta, andes mõista ka, et
just see on Nargen Festivalile
sümboolselt hea alguspunkt.
Sealt on vaid mõtteline kuke-
samm Veljo Tormise muusikal
põhineva «Eesti meeste laulu-
de» etenduseni, mida tehakse
koos Peeter Jalakase Von Krah-
li teatriga ning mida juunis
kümnel korral mängitakse Tal-
linna Kultuuritehases.
Kaljuste rõhutab, et erine-
Nargen Festival kui loomemajandus
luua juurde töökohti, paranda-
da elukeskkonda, suurendada
linna või riigi atraktiivsust ja
saavutada mitmeid teisi taotlu-
si.
Eestis saab loomemajandu-
sest rääkida väga mitmete eri-
nevate tegevuste võtmes, mis
on jagatavad kolme suuremas-
se gruppi. Esiteks: loomemajan-
duse seisu hindamine. Nii ko-
halikul kui riiklikul tasandil on
viidud läbi loomemajanduse
olukorda kaardistavad uurin-
gud. Eesti Konjunktuuriinsti-
tuudi uuringu tulemused ütle-
sid järgmist: loomemajanduse-
ga on seotud 3% töötavast rah-
vastikust, loomemajanduse et-
tevõtted moodustasid äriette-
Nargen Festival 1. juuni – 31. august 2008
Nargen Festivalil esitatakse muusikat ja teatrit, mis on inspireeritud loodusest ning merest. Ka festivali toimumiskohad asuvad me-
re ääres.
valt triloogia eelmistest osade-
ga «Eesti ballaadid» ja «Eesti
naiste laulud» on sedapuhku
tegemist mitte vanade regiviisi-
dega vaid pigem nö uuema rah-
valauluga – linnalauluga, mil-
lest Tormis pani kokku kava
1960ndatel. «Me sätime sätitud
muusikat,» märgib dirigent.
«Laseme noorematel helilooja-
tel Tõnu Kõrvitsal ja Tõnis Kau-
manil teha seadeid ja lisame
veel üht-teist, teeme pisut teise
raami.»
Meestelaulude mõtteline
jätk toimub aga juba Naissaarel,
kui paralleelselt «Eesti Meeste
lauludega» Tallinnas astuvad
Omari Küünis üles eesti lauljad,
kelle puhul Tõnu Kaljuste rää-
gib traditsioonist, mida ta ise-
loomustab väljendiga «Dylani
tüüpi mõtisklejad kitarriga».
See tähendab eestikeelset oma
sõnumiga laulu. Eri stiili, vanu-
se ja hoiakuga lauljaid, keda
miski ometi selgesti ühendab.
See viib sama katuse alla selli-
sed tegelased nagu Chalice, Ri-
ho Sibula, Lauri Saatpalu Jaan
Tätte, Tommyboy, Priit Pedaja-
se jt.
Külalisena jõuab Nargen
võtetest 6% ning 3% SKPst saab
seostada loomemajandusega
(2003. aasta andmed). Teiste rii-
kide taustal on tegemist heade
keskmiste näitajatega.
Teiseks: strateegiliste tege-
vussuundade kavandamine.
Mitmed tehtud uuringud ja
kontseptsioonid kätkevad en-
das soovitusi loomemajanduse
arendamiseks. Kavandatakse
strateegiliste meetmete komp-
leksi väljatöötamist. Loomema-
janduse valdkond on juba sisse
kirjutatud ELi struktuurivahen-
dite strateegiasse. Ettevõtluse
Arendamise Sihtasutus on ko-
handamas omi meetmeid loo-
visikutele ja –ettevõtetele sobi-
vamaks.
Festival ka Muhu saarele, Villu
Veski festivalile Juu Jääb, kus
Nargen Opera Koor etendab
Veljo Tormise muusikaga kava
«Mäng murul», millele liikumi-
sed sättis Teet Kask.
Peale muusika ka teater
Rohkem kui mullu on seda-
puhku festivalil teatrit. Laulas-
maa rannametsas mängitakse
taas Andrus Kivirähu tükki «Ul-
jas neitsi», Naissaarel tuleb juu-
li lõpus lavale Põhjasõja järgse
katkuaja lugudest kokku pan-
dud lavastus. Suurimaks mag-
netiks kujuneb arvatavasti aga
Von Krahli abiga Eestis juba üp-
ris kõrges hinnas oleva Kristian
Smedsi trupi tehtud «Jumal on
ilu», mis seatud Paavo Rintala
romaani põhjal. Tõnu Kaljuste
käis Helsingis oma silmaga
Smedsi teatrit kaemas ja on vai-
mustuses.
«Tegemist on tõenäoselt
võimekaima siin regioonis te-
gutseva teatritrupiga. Tükiga,
mida nad Naissaarel mängivad,
alustas too seltskond tööd juba
kümmekond aastat tagasi, kuid
tookord see lavale ei jõudnud-
ki. Kui öelda ühe lausega, siis
Kolmanda ja kõige suurema
grupi moodustavad erinevad
projektid ja tegemised. Siin saa-
me rääkida rajatavast loome-
majanduse inkubaatorist Tal-
linnas, Viljandi Kultuuriakadee-
mia ja kohalike loovate tege-
miste baasil arenevast nn loovk-
lastrist; teaduse, muuseumide,
kunsti jt valdkondi siduvast
AHHAA-keskusest Tartus, Vii-
nistu kunstimuuseumist, Rak-
vere linnaväljakust, Nargen
Operast ja paljudest teistest.
Maailmapraktika räägib loo-
memajanduse puhul ettevõtlik-
kuse arendamisest kultuurivald-
kondades, IT võimaluste äraka-
sutamisest, loovuse tähtsusta-
misest igapäevaelus jne, ent ka-
räägib see kunstnikust, kes loob
ilu.»
Juulis toimub Naissaarel
Nordea toel mitu heategevus-
kontserti pahategevuse heasta-
miseks. Kogutakse raha, et va-
nade militaarjäänustega kaetud
Naissaart kaunimaks teha. Teis-
te seas musitseerib maailma-
tuntud Rosamunde kvartett
Saksamaalt ning Festivali Or-
kester mängib Mozarti teoste
kõrval ka Arvo Pärdi uusima or-
kestriteose «These Words» Ees-
ti esiettekande.
Augusti alguses kõlab Nais-
saarel džässmuusika. Pühendu-
sega Uno Naissoole, kes püüdis
välja töötada eestimaist džässi-
keelt. Tõnu Kaljuste rõhutab
eriliselt just seda aspekti, sest
eestimeelsus on Nargen Festiva-
li lõimedest üks olulisemaid.
Väärib märkimist, et lisaks Tõ-
nu Naissoo triole ja Lembit Saa-
rsalule esinevad seal ka Zoe
Rahman Trio Inglismaalt ja Trio
X Rootsist.
«Looduslähedased nagu me
oma Nargen Festivaliga oleme,»
poetab Kaljuste mitmetähen-
duslikult, kui jutt läheb looma-
aiakontserdile, mis kavandatud
sutatavate meetmete pilt on
märkimisväärselt kirjum. Erine-
vate tegevussuundade toetami-
sel on keskne valik: kas
üks(ikud) megaprojekt(id) või
palju väiksemamahulisi tegevu-
si. Ressursside piiratus räägib
väikeprojektidega tegelemise
kasuks. Peale selle aitab väi-
keprojektidega tegelemine hoi-
da teemat pidevalt aktuaalsena.
Nii saab toetada tegevuste ja te-
gutsejate mitmekesisust ning
kergem on leida toetust üldises
konsensuslikus mõttes. Arves-
tades, et kõik projektid ei pruu-
gi tööle hakata, on „valede” va-
likutega ka kergem toime tul-
la.
Üheks väikesemahulise et-
tänavust festivali lõpetama. Õi-
gupoolest on selle eelsoojendu-
seks Peep Lassmanni poolt kol-
mel õhtul Naissaarel mängitud
Messiaeni «Lindude kataloog»,
kus pianisti saadab videolavas-
tus.
Kaljuste selgitab: «Looma-
aias mängime ERSOga Haydni
sümfooniat «Karu», mille pü-
hendame Tallinna Loomaaia
endise asuka jääkaru Franzi mä-
lestusele. Timo Steiner kirjutab
kriminaaltoimiku põhjal uudis-
teose liiklusõnnetuse tagajärjel
hukka saanud kanadest. Pea-
teoseks on aga Gottfried von Ei-
nemi «Loomade reekviem», mis
räägib ajast, mil maailm loo-
di.»
Niisugune muusika ümber
loodud märksõnastik, loetletud
tegevused ja tavatud esitusko-
had tõotavad väga põnevat fes-
tivali. Nargen Festivali ja üritu-
se ideedegeneraatori Tõnu Kal-
juste kiituseks peab ütlema, et
uudse nurga alt näidatuna
muutub teistsuguseks ka am-
mukuuldu. Ilmnevad ootama-
tud tähendustasandid, avaldub
uus värskus.
Häid elamusi!
tevõtmise näiteks on festivalid
jt üritused. Festivale peetakse
heaks hoovaks, sest need või-
maldavad siduda palju erine-
vaid valdkondi ja tegutsejaid
ning nende temaatilisi rõhuase-
tusi on suhteliselt kerge muuta.
Festivalidega saab lühikese aja
jooksul tõmmata mingile koha-
le või tegevusele ohtrat tähele-
panu ja neist on võimalik välja
kasvatada ka pikemaajalisi tege-
vusi.
Kokkuvõttes on Eestile olu-
line, et loomemajandus areneks
paljudes erinevates suundades.
See aitaks muuhulgas kaasa
nende suundade leidmisele,
mis vajavad eelistoetamist pike-
mas perspektiivis.