KLALEHT NR.

33
Jaanuar 2013
ks maailmalpp on 21. detsembril jlle edukalt le elatud. Uute vrtushinnangutega lubatud maailm algas meie jaoks toredasti, juba on tunnustatud mitmeid meie kladega seotud inimesi. 9. jaanuaril tunnustas Saaremaa muuseum filmiaasta finaalritusel pikaajalise koost eest Ida-Saaremaa ja Muhu sndmuste jdvustamisel Orissaare meest Ilmar Pldemaad. Meie vanemad inimesed teavad Ilmarit kui endist Saare Lastekodu poissi. 10. jaanuari htul kuulutas Eesti sulgpalliliit vlja mdunud aasta parimad sulgpallurid. Naistest sai prjatud Laura Vana, meestest Raul Must. Mlemat vib aeg-ajalt kohata Vrava talus. Laura Vana parimaks tulemuseks rahvusvahelisel areenil oli Polish Openi poolfinaali koht, samuti plvis ta kolm medalit Eesti meistrivistlustel. Laura elukaaslane Raul Must saavutas Londoni olmpiamngudel 17.-32. koha, Euroopa Meistrivistlustel 9.-16. koha ning tuli seitsmendat korda jrjest Eesti meistriks.

Suured ja vikesed juubilarid

04. jaanuar 09. veebruar 10. veebruar 14. veebruar 18. veebruar Toomas Saarkoppel 30 Ruth Riis Klli Ojavee Artur Saar Enn Ennemuist 45 50 20 50

KLA KLA
Ennemuiste viisid lapsed Lilleme Lea aeg-ajalt SPA-sse hullama ja veemnusid nautima. Nd on see vajadus kadunud, sest Lillemel on avatud oma SPA. Leal on vimalus hullata ja mnuleda piimavannis, sest uus lehm Viira annab piima 18 liitrit pevas! Siinkohal tuletame meelde, et le nelja aasta tagasi ilmus Klalehes Lea luuletus oma armsast lehmast Reesikust: Kaua veel meid koos on loodud rassima, ei teada vi. Nd siis teame. Reesik on oma maise teekonna lpetanud. Siiski ei suutnud Lea jda vljateenitud puhkusele, vaid rassib edasi. Kik, kes igatsevad piima juua vi piimavannis mnuleda, on Lillemele teretulnud!

Tname Klalehe toetajaid: Raivo Reinart, Vello Rand, Jukka Paatero, Ats ja Siina Sepp, perekond Heinlaid , Prna pere, Otsa pere, Laane pere, Vana Koka pere, Pihla pere, Lilleme pere, Laimjala Kedruse memmed

EHA VALGUS
Olen sel aastal lesaaremaalise mlumngu eestvedaja Laimjalas. Juba 29. jaanuaril peetakse vistluse II etapp. Kuna arvesse lheb viiest voorust neli paremat, on teisipeva htul kell 19.00 Laimjala rahvamajja oodatud ka uued tegijad. Mlumnguga on vimalik liituda ka teistes Saaremaa paikades ning isegi Tallinnas ja Hiiumaal. Tpsema info leiad: http://malumang.saartemangud.ee/ Loomulikult vid ka minu poole prduda. Tulla vib nii ksi, kaksi kui terve vistkonnaga (neli inimest). Manalateele on lahkunud vanim inimene, kes oli Saareklla sisse kirjutatud. Paljud olid kuulnud, et Vraval elas Toomase naise vanaema, vhesed olid teda oma silmaga ninud. Minul oli au Helmiga paar korda kohtuda ja ikka oli tal raamat peos. Kersti saatis meile pika-pika jutu oma vanaema perest. Ta kirjutas nii: Tegin seda koos emaga ning nagu ikka on elda palju, kui kallist inimesest kirjutad. Vid oma rangemise jrgi ka lhendada, kui ra ei mahu. Ei mahtunud. Kui aga keegi soovib lugeda tervet juttu, ksigu minu kest vi kiigaku Kuutukajate blogisse. Pame selle ka sinna les panna.

Prgiraha kogume esialgu jlle 10 . Rgitakse kll hinnatusust, aga sellega tegeleme hiljem, kui testi hda kes.
Vljaandja: MT Saareklade Selts Arveldusarve 102 200 695 120 11 SEB Trkiarv: 70 Toimetasid Eha Ennemuist ja Tiiu Riis Saaremetsa kla 4-8 Laimjala vald Saaremaa e-post: koplike@hot.ee http://kuutoukajad.blogspot.com

KLALEHT

Kirjad
Autor Aleksei Rand Tkad sepad
Saare misa sepikoda olnud vanasti tuleohu vltimiseks misast enam kui poole kilomeetri kaugusel praeguse Kopli pere lhedal nn Paakoplis. Et oldi misasundijate silma- ja krvaulatuse piiridest vljas, oli misa sepal koos oma selliga, vasaripoisiga vimalik tegutseda phimttel : Aega hrjal, aega orjal vi ga jumal ple joosta kskind mette, ta kskis muidu khku olla. ks nuhtlus olnud ometi misarentnikust vanapreili nol, kellest Hrg-Jrna orkestris oli juba juttu. See kinud vhemalt kord pevas sepikojas ja hinnanud seppade hoolsust ige omaprase vttega. Niipea, kui sepaalasi taosest vabanenud, seadnud ta end lssakili sellele istuma, et alasi soojuse jrge otsustada, kas sepad on sellel piisavalt rauale haamriga itsi annud. Et need kontrollreisid iga pev peaaegu hel ja samal ajal toimusid ja revidendi lhenemist ka juba eemalt nha vinud, siis sepad otsustasid tlikat sundijat omal viisil rmustada. hel peval enne preili tulekut tstsid nad alasi sile, ajasid selle parajalt srtskuumaks ning tstsid aegsasti vanale kohale tagasi. Et saksa isteplats oleks kohe vaba, peamiselt aga selleks, et olla sndmuspaigast ohutus kauguses, vljus sepp koos selliga kohe peale preili tulekut uele silt vetud sdelevkuumi adravannaid kaevuknas karastama sna pea sstis kitskrmena sepikoja uksest vlja puhisev, khnu tuharaid paitav vanapreili, keda seppade tublist tst hetav iste nhtavalt oli rmustanud ja vanadust unustama panevalt ergutanud, sest nii vledana ja nii pikkade sammudega polnud ta kunagi enne siit misa poole vudinud

Moisale toob sa see kmnes

Kord vedanud kaks Saarekla menukamat kalameest, Vrava Jri ja Tepu Mihkel, kuumal sdasuvisel peval merelt tulles oma sinavrgud Tammelao vrk-aeda juhtmeteile (vabedele) kuivama ja ise ttanud naistele abiks Tammikutagusele heinamaale heinalabusid teritama. Need kippunud naistel ikka nii laiaks ja lssakile jma, ega pidanud pisemalegi vihmasagarale vastu Aga ks misakarja valitsuskepi prijaist, noor snn mullikas, otsustanud just samal peval klakarja oma klaskiguga austada ja solbanud Luhinavljalt mber Laave-vesiaia otsa madalast merest lbi kla karjamaale. Et klakari heinakuu peva vaiksest krvetavast kuumusest Tammelao kaldas vees tukkudes jalgu leotanud ja saba kastnud, siis siirdunud ka klaline seisusele vastava uhkeldava pullilauluga sinna, lnud kadakapsas lokid hsti sassi, pildunud nrdlasemtastelt kargekamakaid endale selga ning visanud mdaminnes ka vrkaia vrava vrraldest (vitsvru) vlja ning astus senna phasse paika, kuhu hegi looma jalg sel suvel veel polnud saanud Misapoisil olnud sna mugav seal vrkude vahel patseerida, sest aluspaelte klge mmeldud kotused libistasid ju nii pehme kdinaga le ta libeda, likiva selja. Kuid lemeelik klaline tdines sellest mnust ja hakkas sarvedega vrke sasima, kuni mssis end lplikult nende paeltesse ja ji vahuse suu ning pungis pullisilmadega vsinuna hkides vrgupuhmasse murdunud vabede vahele lesima Nii kalurid ta sealt htul leidsidki. Hvinud oli kll neli head uut sinavrku, aga saak oli enneolematu, otse vrstlik: poolteise aastane suur misatugu pull-mullikas!... Linud siis Vrava Jri misahrralt prima, tnapeva keelepruugis elduna juriidilist nuannet saama, et kas ikka testi igasugune saak kuulub sellele, kelle psed on ta pdnud!... Heas tuules olev saks siis seletanud, kuidas armulised misavanemad suurest hoolitsusest ja heldusest vaese harimata maarahva vastu on teinud niisuguse hea seaduse, mille jrgi tuleb misale anda ainult kmnes osa saagist. Hrra seletanud umbes nii: Koigest sest, mis su psed pdma, jma heksa sulle, aga see kmnes sa peab tooma moisale, siis oleb keik seadust mda ja ei oleb nurisemist lekohtu perast ei kummalegi poole Ja polnudki kik toimus just misniku enda poolt nii phjalikult seletatud hea seaduse jrge: heksa tkki endale, kmnes misale

Helmi-Melanda Lepik
8.03.1914 25.12.2012
Vanaema Helmi ja tema kaksikvend Johannes sndisid Peipsi jrve looderannikul Ida-Virumaal Lohusuu vallas Tammisp klas. Hiljem sndis peresse veel kolm last. Vanaema tuletas alati meelde, kuidas nad ilmasja ajal lksid lahingute eest metsaklasse pakku, oli talvine aeg, tema oli 4-aastane, oli tdi sles ja kaotas ra he kinda ning kuidas prast ksi klmetamise tttu valutas. Nende kodutalu, kus kasvatati mgiks sigurit, kuulus isaisale. Isa Jakob oli Eesti Vabariigi algaastatel vallavanem ja kuulus Lohusuu kiriku eestseisusesse. Vanaema meenutas, et algkoolipevil, kui vend ja kaks aastat noorem de visid mngida vi isegi ratsutada, siis temale eldi: sina pi. Suvel tuli olla rohimisel abiks. Tpevad algasid varakult. Vanaema rkis, et kui vahel lubati klasse mngima, siis enne htut ta tagasi ei tulnud. Juhtus, et oli htuni smata. Koju judes ksis ema: Kas vits on kaasas? 7-aastaselt asus vanaema ppima Kalma algkooli. Narva gmnaasiumis ppis ta 1927 - 1932. Isa oli eriti huvitatud, et Helmi-Melanda piks. Ka vanaema arvas, et isa hoidis ja mistis teda. Narvas vabastati Helmi hea ppeedukuse tttu ppemaksust. Korteri perenaisele tuli riraha eest teha ksitd. Prast pinguid kuni pensionini 1969.a ttas vanaema pangas, ainult pankade asukohad vahetusid. 46-aastaselt 1960.a. lpetas ta kaugppes Rahanduse Instituudi ja sai krgharidust tendava diplomi. Vanaema Helmi kohtas oma esimest abikaasat Ants Ermi Mustvee-Sonda rongis. Ta sitis Narva kooli 60. aasta juubelile ja Ants sitis Tallinnasse. Sondas toimus mberistumine. Tagasiteel kohtuti uuesti rongis ja nii tekkis kirjavahetus, mis kestis 7 aastat. Abielluti 18. detsembril 1942.a. Jlle harvad kohtumised. 1943.a. oktoobri lpus tuli Ants ja tles, et teised (laevamehed) on ra linud ja tema lheb ka. Vanaema arvas, et ta on ennegi linud ja tagasi tulnud ja tuleb ka nd. See oli nende viimane kokkusaamine. Minu ema Tiiu sndis 11.novembril 1943. Tkk aega hiljem tuli kiri Rootsist, milles Ants ksis, et miks vanaema ei kirjuta talle. Vanaema polnud htegi kirja ktte saanud. Teist korda abiellus vanaema Helmi 1969.a, kui ttar Tiiu oli juba likooli lpetanud ja kasvatas koos abikaasa Jaaniga Kohtla-Jrvel kaksikuid ttreid Kerstit ja Katrinit. Vanaema kolis Vrumaale Sulbi klasse, kus ta abikaasa Harald Lepik, kes oli koolis matemaatika-fsika petaja, elas. Nad olid olnud tuttavad 18 aastat ja elasid koos abikaasa Haraldi surmani 29. detsembril 1988, s.o. 19 aastat. Vanaema sai Vrumaal ksinda elada 1999.a. 1.maini, s.o. 11 aastat. Tal oli seal kaunis aed, vike pllulapp. Vanaema ei kartnud td. Klvas, kasvatas ja likas saaki rohkem, kui ise judis ra tarvitada. Eesti Vabariik aga andis majad, mis olid elanike poolt korras hoitud, tagasi endiste peremeeste prijatele. See vike majakene, mis kuulus koolile, tagastati. Peremees ms selle maha. Suuline tingimus uuele peremehele oli, et vanaema vib elada seal oma elupevade lpuni. Mdusid mned aastad. Vanaema sai mrtsis 85 aastaseks, kui talle eldi, et sel kevadel tal oma pllulapile asja ei ole. Juba pstitati sinna vras kasvuhoone. Vanaema teadis, et Toomasel on Saareklas maja (Vrava talu), kus sel ajal kedagi ei elanud. Toomas mtles ja tles, et vanaema vib sinna kolida. Esimesel mail lks kolimiseks. Saaremaale judes tegi vanaema naabritega tutvust, sai kirjakandja Anu Riisiga suureks sbraks, kuid siis ji haigeks. Minu ema Tiiu tuli vanaemale jrele ja viis ta enda juurde Kohtla-Jrvele. Saarekla kodu ji talle mitmeks-mitmeks aastaks suvekoduks, kus ta samuti kasvatas lilli, maasikaid, tomateid, kurke, supirohelist. Millega vanaema talvel tegeles? Luges. Oli aegu, millal ta tegeles ksitga. Tikkis oma lemmikkangelased padjariidele. Kige suurem lemmik oli Napoleon. Tal tulid pisarad silma, kui ta oma kangelase saatusest rkis. Vanaema teadis tpselt, et Napoleon oli Pha Helena saarel 6 aastat, mitte 16 nagu on kirjas hiljaaegu ilmunud Prantsusmaad ksitlevas raamatus. Prantsuse keelt ppis ta iseseisvalt aastaid, sai passiivse oskuse ja luges vabalt selles keeles. Viimastel aastatel lahendas ristsnu. Vanaemal oli palju kirjaspru, kelle snnipevad ta meeles pidas ja kellele phadekaarte saatis. Vanaema Helmi lahkus igaveseks 99. eluaastal 1.julupha varahommikul 2012.aastal - vrikalt, nagu oli elanudki. Vanaema retke lbi sajandi meenutas ttrettar Kersti Vana

2012.. AASTA SNAS JA PIILDIIS 2012 AASTA SNAS JA P LD S

01. jaanuar Anu Riis 70 19. jaanuar sndis Rannar Lammertson 28. jaanuar klarahvas kogunes Jalakale meenutamaks minevikku ja plaanimaks tulevikku 01. veebruar suri Olev Heinlaid, 60 09. veebruar Veera Riis 80 mrts Klaleht on viie-aastane 14. aprill sndis Meiu Linn 05. mai Teeme ra! talgupev 19. mai sndis Adeele Reinart 20. mai sndis Kristofer Riis 27. mai Anete Heinlaid 85, Aliide Saar 90 29. mai suri Arvo Riim, 82 13. juuni Anton Reinart 80 16. juuni talgupev Luhinaranna klaplatsil, elektrikaabli mahapanek

23. juuni jaanipev 24. 30. juuni endise kaupluse esine plats saab lipumasti ja kla smboolikaga vimpli 04. august kla kringliralli 05. august STR Leede metsa loodusraja avamine

18. august Sulle mulle laat 25. august muinastuled Luhina srel 04. september Vambola Koel 75 14. september suri Tnis Kirr, 53 25. oktoober esimene lumi 28. oktoober sndis Marko Sammul

24. november Kadrid sidavad klas ringi, aga igasse peresse ei jua 25. detsember suri Helmi-Melanda Lepik, 98 28. detsember Laimjala valla 2012 AASTA TEGIJA tiitli saab meie klavanem Eha Ennemuist Fotod: Robert Vahter, Eha Ennemuist, Tiiu Riis, Vilve Ennemuist, Mikk Rand

Laimjala klakoor ootab oma ridadesse lauljaid! Suuremaks eesmrgiks on laulupidu Tallinnas. Infot jagab Eha (53 426 912).