• Embed Doc
  • Copy Link
  • Readcast
  • Collections
  • CommentGo Back
 
Tallinna kodurahuprogrammi 2009. aasta projektikonkursi põhisuunad1. Tallinna kodurahuprogrammi projektikonkursi põhjendus.
Rahvussuhted on jätkuvalt üks keskseid valdkondi, mis nõuab suurt tähelepanu nii kogu riigikui kohaliku omavalitsuse tasandil. Tallinn on mitmerahvuseline linn, kus eestlaste ja teisterahvuste osakaal on peaaegu võrdne. Rahvastikuregistri andmeil oli 1. jaanuari 2008. aastalTallinna rahvaarv 401 372 inimest. Tallinnas elab eestlasi 55% ja 45 % teiste rahvusteesindajad ( venelased, ukrainlased, valgevenelased jt.). Venelased moodustavad Tallinnas81% mitte-eestlastest, slaavlased aga ühtekokku 93%.Tallinna rahuliku kooselamise programm „Kodurahu” töötati välja 2007.aastal pärastaprilli sündmuseid, mille käigus rahvussuhete stabiilsus ja elanike turvalisus said tugevastikahjustada. Selleks, et ära hoida aprillirahutuste laadsete sündmuste kordumist pidasidTallinna linnajuhid väga oluliseks, et Tallinnal oleks oma tegevuskava, mille abil leevendadarahvuslikke pingeid ja tagada kodurahu.Eestis on see esmakordne, kus kohalik omavalitsus töötab välja ja viib ellu oma tegevuskavarahvussuhete parandamiseks. Seni on omavalitsused selles valdkonnas olnud passiivsed jaselge prioriteet on olnud riiklikul integratsioonipoliitikal. Paraku pole riiklik integratsioonipoliitika, mis on rajatud peamiselt keeleõppele ja kodakondsuse omandamisele,andnud oodatud tulemusi rahvussuhete edendamiseks .Eestlaste ja mitte-eestlaste eraldatus on jätkuvalt suur ja võib väita, et paljuski on Eesti jaotunud eesti- ja venekeelseks ühiskonnaks, kus on kaks erinevat infomaailma,hariduskeskkonda, tööturgu, eluruumi (teatavasti elavad eestlased ja mitte-eestlased kaerinevates elurajoonides) jne. See tekitab vastastikust usaldamatust ja on potentsiaalsekonflikti allikas.Tallinna kodurahuprogrammi esmaseks ülesandeks on ennetada kõikvõimalikke julgeolekuriske, mis võivad tuleneda rahvuspingetest ja tagada linnaelanike turvalisus,vastastikune usaldus ja rahulik kooselu. Kaugemaks eesmärgiks on eesti- ja venekeelsekogukonna ühendamine, kus kahe paralleelmaailma asemele on üks ja ühine: infomaailm,hariduskeskkond, tööturg, eluruum, sarnased väärtused, arusaamad ajaloost jne.Sarnaselt Eestile ei ole riiklikud integratsioonipoliitikad ka Euroopas andnud soovitavaidtulemusi, põhjuseks peetakse, et nad on kitsad ja peamiselt rajatud vaid keeleõppele jakodakondsuse saamisele. Euroopa Nõukogu hinnangul on selliste poliitikate aeg ümber saamas. Kitsalt keeleõppe ja kodakondsuse omandamise poliitikate asemele soovitabEuroopa Nõukogu rakendada märksa avaramaid kaasamise strateegiaid, kus märksõnadekson: võrdsed õigused ja võimalused, poliitiline ja sotsiaalne osalus, pluralism, vastastikuneaustus ja solidaarsus.
1
 Ka on uutes strateegilistes lähenemistes usaldatud omavalitsustelekandev roll integratsioonipoliitikas. Lähtutud on arusaamast, et riigi tasandil on raske arvessevõtta kohaliku linna või maakonna rahvuslikku eripära, kohalikku spetsiifikat, küll agasuudavad seda teha konkreetse linna – maakonna juhid, spetsialistid, kolmas sektor jt.
1
 
Bosswick, Wolfgang; Heckmann, Friedrich; Lüken-Klaßen, Doris: 
 Housing and integration of migrants in Europe.
Straßburg, Dublin 2007
 
Paljudel Euroopa linnadel on oma integratsioonikavad, kus nähakse ette spetsiaalseidmeetmeid ja toetusprogramme rahvusvähemuste probleemide lahendamiseks. Nii onAmsterdamis edukalt rakendatud multikultuurset arengustrateegiat, Stuttgardis võrdsetevõimaluste ja kaasamise strateegiat jne. Rahvussuhete monitooringud linnades, kusintegratsioonikavasid ellu viidi, näitavad positiivseid tulemusi. Tulemused on õnnestunud,rahvussuhete kvaliteet on kaasamise programmi realiseerinud linnades-maakondades oluliselt paranenud.Tallinna kodurahuprogramm on üles ehitatud kaasamise strateegiale, kus prioriteediks onteiste rahvuste võrdväärne positsioon eestlastega. Programmi kaugemaks eesmärgiks onkujundada Tallinnast tolerantne euroopalikele väärtustele vastav linn, kus on tagatudvõrdväärsed õigused ja võimalused kõigi rahvuste esindajatele.Selle eesmärgini jõudmine võtab aega ja sihile jõudmist ei ole võimalik täpselt etteennustada. Alustada tuleb aga sellest, et muuta Tallinn turvalisemaks ja hubasemakselukeskkonnaks, arvestades eestlaste ja mitte-eestlaste spetsiifilisi probleeme ja vajadusi.Linna tasandil on oluline näha ja eristada paljude erinevate elanike sihtrühmade spetsiifilisivajadusi ja neid võimalikult rohkem arvestada. Selles suunas on kodurahuprogrammi raameshakatud ka tegutsema.Üheks võimaluseks uute ideede saamiseks Tallinna kodurahuprogrammi arendamisel on ka projektikonkursside korraldamine. 2008. aastal viidi läbi esimese projektikonkurss, mille prioriteediks oli eesti-ja venekeelsete noorte suhtlemise ja ühistegevuse aktiviseerimine.Konkursile laekus palju uusi ja huvitavaid nägemusi , kokku 101 taotlust, millistest 21 parimat said rahastuse. Kõik 21 projekti on praeguseks oma tegevuse lõpetanud. Projektidetulemustega on võimalik tutvuda Tallinna kodurahuprogrammi projektikonkursi infopäevadel,mis toimuvad 3.-4. veebruaril vene keeles ning 9.-10. veebruaril eesti keeles TallinnaToomklubis Vene 6.2009. aastal planeeritav projektikonkurss toimub ajal, mil Eestis on majanduse langus ja paljudel tallinlastel on suuri probleeme toimetulekuga. Lähtuvalt sellest on 2009. aastakonkursi prioriteetseteks suundadeks elanikkonna toimetuleku suurendamine ja turvalisusekasv Tallinnas . Samas on oodatud projektitaotlused ka teistes valdkondades.2009.aasta projektikonkursi põhisuunad on järgmised1. Elanikkonna toimetuleku suurendamine majanduslanguse tingimustes2. Ettevõtlikkuse suurendamine mitte-eestlaste seas3. Võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste edendamine Tallinnas4. Eesti ja mitte-eesti noorte eraldatuse vähendamine ja ühistegevusele kaasaaitamine5. Tallinna venekeelsete koolide gümnaasiumireformile kaasaaitamine6. Eesti ja mitte-eesti kogukondade informeerituse parandamine
 
Alljärgnevalt on lahti mõtestatud hetkeolukord ja probleemid igas põhisuunas, ka on pakutudvõimalikke ideid konkreetsete projektitaotluste kirjutamiseks.
 
2. Kodurahuprogrammi projektikonkursi põhisuunad 2009. aastal1. Elanikkonna toimetuleku suurendamine majanduslanguse tingimustesHetkeolukord
2008.aasta lõpus tehtud OÜ Faktum Ariko uuringust selgub, et majanduskriis on üsna tõsiselttallinlasi puudutanud. Kaks kolmandikku tallinlastest tõdes, et nende pere on paaril viimaselkuul pidanud oma väljaminekuid rangemalt kaaluma ja kokku hoidma. ¾ tallinlaste peredetoimetulekut on tugevalt mõjutanud korterite kütte hinnatõus. Mõnevõrra rohkem kannatabmajanduse languse tõttu venekeelne elanikkond , ning linnaosadest Lasnamäe ja Põhja-Tallinna elanikud.Üheks suuremaks probleemiks on töökaotus. Uuring näitab, et kui koondamine võiosalisele tööajale üleviimine on mõjutanud eestlaste leibkondadest pea iga viiendat (17,4%),siis venekeelsete leibkondade hulgas on sama protsent üle kahe korra kõrgem, 38,9 %.Tallinnas oli 2008.aasta lõpus ligi kaheksa tuhat registreerunud töötut, reaalseid töökohtinende jaoks vaid 1300 , seega igale töökohale ca 6 soovijat Veel aasta tagasi oli Tallinnasolukord, kus igale töötule oli pakkuda 2 töökohta. Majandusekspertide hinnangul tööpuuduskasvab veelgi , sest paljud firmad on sunnitud inimesi koondama .Kuna olukord maailma finants- ja tooraineturgudel on suhteliselt prognoosimatu, siisKonjunktuuriinstituudi hinnangul võib 2009. aasta üksikisiku tasandil tuua kaasa paljustressi ja muret.Eestil ei ole tõsise majanduslanguse kogemust ja nüüd tuleb nö käigu pealt õppidatoimetulekustrateegiaid: kokkuhoidu, riskide maandamist, stressi ja määramatuse vähendamist jne. Kindlasti ka solidaarsust ja üksteise toetamist, mida on märksa rohkem vaja kuivarasemal turvalisel ja jõukal perioodil.
Konkursile oodatakse projekte, mis aitavad Tallinnas:
Kaardistada ja selgitada, millised on eesti ja mitte-eesti elanikkonna toimetulekuprobleemid ,kui palju inimesi kuulub riskirühmadesse eri linnaosades , millist konkreetset abi nad vajaksidKoolitada spetsialiste ja tugiisikuid , kes suudavad elanikkonda ette valmistadamajanduslangusest tulenevateks riskideks: üürivõlad, töökaotus, pangalaenu tagasimaksmiseraskused, oht ilma jääda elamispinnast jne.Korraldada koolitusi ja arutelusid eesti ja venekeelsete ühendustele ja seltsidele Tallinnas,et leida võimalusi riskirühmade abistamiseksKorraldada koolitusi, kus õpetatakse elanikkonda adekvaatset perebüdžetti koostama,antakse nõu, kuidas minimaalsete vahenditega maksimaalselt toime tullaKorraldada koolitusi, kus nõustatakse ja õpetatakse laenude ja võlgade, aga ka jooksvatefinantskohustuste (üür, elekter jne) maksmisega hättasattunud inimesi TallinnasToetada ettevõtete ja organisatsioonide initsiatiivi eesti ja mitte-eesti töötutele praktilistetööoskuste õpetamiseks
of 00

Leave a Comment

You must be to leave a comment.
Submit
Characters: ...
You must be to leave a comment.
Submit
Characters: ...