Welcome to Scribd, the world's digital library. Read, publish, and share books and documents. See more
Download
Standard view
Full view
of .
Save to My Library
Look up keyword
Like this
2Activity
0 of .
Results for:
No results containing your search query
P. 1
Mäeinsener Enn Vaher

Mäeinsener Enn Vaher

Ratings: (0)|Views: 304 |Likes:
Published by Mäeinstituut
Meenutusi õppimisest, tööst ja õpetamisest TPI mäeosakonnas
Meenutusi õppimisest, tööst ja õpetamisest TPI mäeosakonnas

More info:

Categories:Types, Research
Published by: Mäeinstituut on Feb 14, 2013
Copyright:Attribution Non-commercial

Availability:

Read on Scribd mobile: iPhone, iPad and Android.
download as PDF, TXT or read online from Scribd
See more
See less

08/11/2013

pdf

text

original

 
Meenutusi õppimisest
,
tööst ja õpetamisest TPI mäeosakonnas
 
Enn Vaher
Astusin õppima mäeosakonda 1951. aastal pärast Tartu I Keskkooli (kunagine ja praegune H.
Treffneri G
ümnaasium )
 
lõpetamist. Märgin, et koolis oli palju vanema põlvkonna õpetajaid
.Os
a aineid õpetasid Tartu Ülikooli õppejõud oma põhitöö kõrval ülikoolis. Tugeva aluspõhjasain matemaatikas, füüsikas,
veidi ka keemias, samuti eesti ja saksa keeles ning ajaloos.
Ülikooli õppejõud õpetasid fakultatiivse õppeainena
ka ladina keele algteadmisi. Keskkoolis
õppimise ajal elasime ajutiselt linna lähedal maal. Seetõttu jäin kõrvale linnap
oistest
kaasõppurite üritustest
 
 ja oli palju aega iseseisvalt õppimiseks ning kõikide ülesan
tud
kodutööde valmistegemiseks.
 
Edasi veidi võõrkeelte õppimisest.
 Vene keele oskus
oli pärast keskkooli
kesine.
Veidi kõnelema õppisin
hiljem instituudi
ühiselamus venelastest kaasõppuritega suheldes.
 
Tuli ka lugeda mõni
ngaid venekeelseid
erialaseid õpperaamatuid,
sest eestikeelseid oli napilt.
Õige keele
- ja kirjaoskus tuli hiljem
töötamise ajal Põlevkivi Instituudis, kus tuli tööaruandeid
 ja artikleid kirjutada vene keeles.
Õ
ppisin vahepeal ka mittestatsionaarselt
Leningradi Mäeinstituudi aspirantuuris
 
mäemasinate
erialal. Samuti
oli palju ametilähetusi Venemaale
ning
lähimad kaastöötajad olid vene
rahvusest. Loomulikult aitas
töötami
n
e Eesti Põlevkivis, kus töökeeleks oli vene keel, samuti
tuli kirjutada venekeelseid ettekande tekste
mõnele
 
 juhtivtöötajale.
Hilisemat saksa keeleoskuse omandamist soodustasid koolitundides
saadud teadmised grammatikast ja sõnavaraõppimine, mida õpetaja
nna
kontrollis sagedaste testidega. Kõnekeelt omandasin pärast Eesti
taasiseseisvumist kui tekkisid kontaktid Saksa firmade ja spetsialistidega ning toimusid
ametilähetused Saksamaale
Ka ol
i mul seal häid tuttavaid
. Mulle andsid need kontaktid paljuteadmisi, laiendasid silmaringi ning
andsid võimaluse näha
ka
sealseid kaevandusi ja karjääre.
1998. aastal esinesin isegi Clausthali
Tehnikaü
likooli juu
res toimunud ülesaksamaalisel
puur-
 ja lõhketööde
alasel kollokviumil
ettekandega Eesti põlevkivitööstusest
.
Üritus oli ajastatudEesti Põlevkivile
Sirgalasse
lõhkeainetehase rajami
sega Saksa kontserni Dynamit Nobelpoolt. Inglise keelt ei ole o
lnud võimalust ja juhust õppida
ja see puudus hakkas mindahistama, eriti viimastel a
astakümnetel
kui tundsin,
et minu tööpanus ettevõttele ei olnudenam küllalt täisväärtuslik.
 Olen peatunud nii detailselt keskharidusel, sest see pani olulise aluse edasisele edukale
õppimisel
e
mäe
osakonnas. Vajadus omandada
võõrkeelte oskust on olnud
 
tööalaselt ja
 
eluliselt tähtis.
 
Pärast keskkooli lõputunnistuse kättesaamist sõitsime koos ühe klassivennaga TallinnassePolütehnilisse Instituuti õppima
asuma. Sisenesime
vastuvõtukomisjoni kabinetti mõttega
hakata masinaehitu
st õppima. Selgus, et stipendiumimäärad o
lid erialati erinevad.
 
Mehaanikateaduskonnas olid nad madalamad kui keemia ja mäeteaduskonna
kahel erialal:
mäenduse ja kütuste keemilise tehnoloogia erialal. Keemia välistasin kohe, sest keskkooli
ajaloli tekkinud vastumeelsus
selle õppeaine suhtes. Mäendusest ei teadnud ma midagi.
Oli
ettekujutus, et see on seotud töötamisega
 
maasügavuses
kitsaste
kaeveõõnte ohtlikussalapärasuses. Samas sattus kätte teabeprospekt, milles oli kirjeldatud
,
millised võimsad
masinad on kaevandustes
 ja karjäärides
kasutusel ja et kaevanduste avamiseks puuritaksemaap
ealt väga võimsat
seadmetega
suure läbimõõduga
vertikaalseid
šahte
. Selleinformatsiooni oli koostanud ins. Alfred Reier, keda ma tol ajal ei tundnud. Igatahes mullepakkus see
teave huvi. Eriala valikul said määravaks veidi kõrgem stipendium jateadasaamine, et ka mäeinseneril tuleb teha tegemist väga huvitavate
masinatega. Niivormistasingi soovi
hakata õppima
maardlate kaevandamise erialal, kus stipendium oli 395rbl. kuus, aga muudel erialadel 290 rbl.
Stipendiumi suurus oli mulle väga oluline, sest ees
seisis elama asumine kodusest Tartust
üksi
 
võõrasse ja kaugesse linna, pealegi ühiselamusse
.Kodusele rahalisele toetusele
ei olnud mul võimalik 
lootagi.
Klassivend jäi
truuks esialgselekavatsusele
, hakkas õppima masinaehitust
 
 ja töötas pärast instituudi lõpetamist
konstruktori jatehnoloogina Tartu Aparaaditehases.
Tõttöelda ei ole mind sedavõrd huvitanud masinaehituse peensused ja probleemid kuimasinate töö
ise, nen
de katsetamine ja seosed mäetööde tehnoloogiaga
.
Töötamise kestelmäeisenerina olen osa võtnu
d mitmete
kaevanduse ja karjäärimasina
te katsetamisest. Nendehulga
s on olnud küllaltki huvitavaid
ja unikaalseid. Nimetan
 juhuslikus järjekorras: Elmar 
Kotkase kraavipuurimismasin, hiigelsuu
r karjääri
 
 põlevkivikihindi selektiivse kaevandamise
masin frontaalse pneumovasaratest koosnenud
horisontaalse tööorganiga
ehk nn Moskvainseneri Nadeli kombain ja 4-
spindliline puurmasin karjääris põlevkivikihindisse peente
40-65
mm läbimõõduga
vertikaalsete
lõhkeaukude
 
 puurimiseks, mida mõlemat katsetati Viivikonnakarjääris, roomikkäigul puurvanker kahe manipulaatoritel
oleva puurmasinaga
lõhkeaukude
puurimiseks koristuskambrites, pneumoratastel puurvanker ka kahe puurmasinagamanipulaatoritel, millega
üks
kaevur sai puurida kambri ees
korraga kaks lõhkeauku
 erinevate nurkade all
, mille konstruktsiooni lõime ise Põlevkivi Instituudis
. 1960. aastatelolingi spetsialiseerunud puurmasinatele. 1980. aastatel olin Estonia kaevandusetehnikatalituse juhina seotud kombainkaevandamise kompleksi katsetamisega
 põlevkivikihindi väljamiseks selle kogupaksuses, mida teosta
s
A. Skotšinski
-nimelise
Mäendusinstituudi Eesti Filiaal. On olnud võimalus juures olla kui
 
möödunud jaülemöödunud aastakümnel Saksamaa spetsialistid katsetasid ja evitasid
Estonia kaevandusesmobiilset tehnikat kamberkaevandamise mehhaniseerimiseks.
Mäeosakonda s
isseastumiseksamitele ja konkurentsile ei olnud mul tol ajal 1951.aastal vaja
mõelda, sest taskus oli keskkooli kuldmedal. Nii sõitsin kohe koju tagasi ja leidsin suveks
 
lühiajalisse
 
töö Tartu Raudteejaamas
 
vagunite tühjakslaadimisel, et veidi taskuraha teenida
,enne kui stipendiumi saamine on vormistatud.
 Naasin Tallinnasse veidi enne õppe
aasta algust,et saada
koht ühi
selamus
 ja hakata õppetöösse sisse elama. Pärastised kursusekaaslased olid juba kuu aega vaeva näinud sisseastumiseksameid sooritades ja üksteisega hästi tutvunud kui
liitusin nende seltskonda.
 Nende hulgas oli koolivendi ühest ja samast
kohast nagu Kiv
iõlist,
Saaremaalt, Tallinnast,
Võrust ja
 
Rakverest. Ühekaupa olime Tartust,
Tapalt
, Pärnust, Türist,
 
Haapsalust, Lihulast, Kundast, seega peaaegu üle kogu
Eestimaa. Kursus
sulandus ühtseks
 kollektiiviks kiiresti ja probleemideta
ning säilitas
oma liikmete
vastastikused sõprussuhted
pikkadeks aastateks, hiljem osaliselt ka perekonniti.
Meie rühmavanemaks oli esimestel
aastatel Nikolai Varb, hiljem Georgi Kaleviste.
Geoloogiaalaseid loenguid pidas van. õp.
Alfred Reier, mis meenuvad oma selguse, ladususe ja kergesti konspekteeritavusega. Tema
ettepanekul ja abil võtsin ette uurimuse Kopli poolsaare rändrahnudest, eriti nende
mineraloogilisest koostisest
, mis toimus Üliõpilaste Teadusliku Ühingu raames ja pälvis
meenediplomi. Proovide valmistamine oli va
evarikas, eriti nn õhiklihvide tegemine, mis
 
seisneb klaasiribale liimitud kivimiliistaku
käsitsi
peaaegu
läbipaistvaks lihvimises. Juhendaja
abil uurisin neid binokulaarmikroskoobi all.
Õppetööst instituudis ja mäeosakonnas
,
üldainete õppejõududest
ning e
lust ühiselamutes1950. aastatel on värvikaid meenutusi avaldanud vanemad kolleegid
V
äino
Viilup, Heino
Aruküla,
Heiner Raag ja Paul Vesiloo
koguteoses „90 aastat põlevkivi kaevandamist Eestis“
(2006). Nendele ei ole vajadust midagi lisada
, sest meie õppi
mise ajaks ei olnud midagimuutunud. Minu esimeseks eluasemeks sai suhteliselt ebamugav
ühiselamu aadressil Lai
, 5suures 8 voodiga toas koos kaaslastega, kellest enamik oli muudelt erialadelt.
Igapäevasekstegevuseks sai sõitmine
loengutele
küllalt täistuubitud Kopli trammiga. Mõni aasta hiljemtoimus üliõpilaste ümberpaigutamine ühiselamute vahel.
Uueks elupaigaks mulle ja osale
rühmakaaslastest sai suur 
mugav 6-
toaline korter tollasel Lenini puiesteel (praegu Rävala puiestee) nn teadlaste majas. Nüüd said mu toanaabriteks instituudi lõpetamiseni headkolleegid Ü
lo Tambet, Hans-Ahto
Männiste, R 
enaldo
Põld ja U
do Aasamets. Samas korteris
elasid ka rühmakaaslased N
ikolai Varb, Avo
Mändmets
ja Aarne Ahonen. Meie elukohtkujunes sagedaseks kogunemispaigaks k 
a rühmakaaslastele teiste
s
t ühiselamutest jaerakorteritest, sest meil oli paremas valikus õppematerjale ja loengukonspekte.
Toas oli peale
voodite laud, millel sai kordamööda teha primitiivsete joonestusvahendite abil vajal
ikkeskeeme ja jooniseid, isegi kalkale
tušis.
 
Pärast
1956.astal
instituudi lõpetamist
 
 põlevkivikaevandustesse töölemääratutena töötasid
 
Ü. Tambet ja N. Varb
 juba 1960. aastatel
kaevanduse direktorina, 1970. aastatel Eesti Põlevkivi tippjuhtidena. U. Aasamets ja A.Ahonen töötasid päras
t
Komimaa söekaevandustesse tööle määramist seal pensionieani. H.Männiste
st sai Tammiku kaevanduse peainsener ja A.
Mändmets
ast Narva
kaarjääri peainsener. Mõlemad olid
hiljem Eesti
Põlevkivi tootmisala asedirektorid.
 
R. Põld töötasKiviõli kaevanduses tr 
anspordijaoskonna juhtajana.
Õppimine hakkas mul algusest peale kulgema hästi ja ladusalt.
 
Loengutest ja õppetundidestosavõtmine oli minu jaoks kogu aeg esmajärguline.
Juba I kursuse I semestri eksamid
sooritasin väga hea
dele hinnetele ja hakkasin saama k 
õrgendatud stipendiumi
. Samal tasemel
õppimine ja eksamite sooritamine jätkus instituudi lõpetamiseni. Ei ole põhjust salata, et selle
taga oli pingeline t
öö, eriti eksamisessioonide ajal. Noore mehena oli väga hea mälu, olisüsteemse mõtlemise võime. Eksamipiletitega vedas ka. Mäletan juhtumit
kui tuli raske
küsimus, mille kohta olin t
eavet lugenud just eksami eel. Nii paljude eksamite puhul, mida on
 pikaajalise õppimise ajal tulnud sooritada ei ole selliste juhtumite esinemise tõenäosus sugugi
 olematu.
Stipendium tõusis kursuselt kursusele edasi jõudes.
Viimasel kursusel oli
kõrgendatud stipendium juba ligi 600 rbl. kuus.
 
Ühiselamule tuli maksta 15 rbl. kuus.
Tagasihoidliku raha kulutamise ja tollase esmatarbekaupade madala hinna taseme juures eitekkinud mul
üldsegi
rahalist
kitsikust. Oli võimalik vahetevahel ka restoranis ja kohvikuskäia.
Teatrihuvi tol ajal ei olnud.
Talvel II kursusel õppimise ajal haigestusin tuberkuloosi ja pidin o
lema ravil pool aastat.
Sooritamata jäid II kursuse järgsed eksamid ning tööstuspraktika põlevkivikaevanduses.Eksamid sooritasin sama aasta sügisel tagantjärele ja sest ajast jätkasin õppimist koos o
ma
kursusega. Tööstuspraktika sain järele teha ühel järgnenud aastatest
Ahtme kaevanduses koosnoorema kursusega. Ter
viseprobleemide tõttu olin vabastatud kohustuslikust sõjali
sest
õpetusest ja sõjaväelaagrites käimisest, mis andis
 
kogu õppimise ajal
lisaks vaba aegamuudeks vajalikeks tegemisteks.
Mäeosakonnas õppetöö algusjärgus korraldas kateeder meile ekskursiooni
Maardu
fosforiidikaevandusse. Nüüd nägin esmakordselt elus kaevandust ja allmaatööd, kus umbes
meet
rikõrguses
napilt valgustatud
koristuskaeveõõnes
tervikute vahel laadisid kaevurid
 põlviliasendis olles
labidatega peene kruusa taolist maaki. See on meelde
 jäänud mitte
hirmutava
, vaid huvitava seigana. Hiljem olen saanud ronida söekaevanduste väga madalates

You're Reading a Free Preview

Download
/*********** DO NOT ALTER ANYTHING BELOW THIS LINE ! ************/ var s_code=s.t();if(s_code)document.write(s_code)//-->