1

Klassikalised regulaarstiilid ja kaasaegne koduaed

Regulaarstiil Kui rgitakse ajaloolistest regulaarsetest aiastiilidest, siis sageli meldakse selle all barokiajastu aiakunsti. Ent vaadates aiakunsti lugu lbi sajandite tuleb mnda, et tegelikult on regulaarseid vtteid kasutatud juba keskaegsetes kloostriaedades, villade juures renessanssaedades, barokiajastul ning korduvalt ka hilisematel perioodidel. Kui kuni 18. sajandi keskpaigani oli regulaarne vormikne aiakunstis valdavalt ainumeldav, siis hilisematel perioodidel on see taas ja taas aednikke paelunud ning inspireerinud kasutama nii alguprasele lhedasel viisil kui uutes variatsioonides. Regulaarsed vormid aias ja pargis on lbi ajastute paelunud aedade loojaid oma lihtsuse ja selgusega. Regulaarne lesehitus aias oli htumaades ideeliselt ainuvimalik kuni 18. sajandini see eristas aia loodusest ning vimaldas luua aedu kui thenduslikke mrgissteeme. Teisalt evivad ranged vormid suursugusust, nuavad thelepanu ning austust ja tekitavad llatust mrksnad, miks alates Louis XIV-st selle maailma vgevad tnaseni ikka ja jlle oma aedades regulaarse poole on prdunud. Ent korraprasus ning geomeetrilised vormid ei ole jnud vaid esindusparkide prusmaaks. Ranged jooned pakuvad meeldivat kontrasti looduslikele vormidele ning annavad sageli ootamatu lisavimaluse eksponeerida looduslikke voogavaid elemente niteks kauneid taimi moodus, mida Inglismaal kasutati juba Gertrude Jekylli aegsetes aedades ning mida paljudes aiakujundusealastes ksiraamatutes propageeritakse tnini. Alljrgnevalt tulebki juttu klassikalistest regulaarstiilidest ning sellest, kuidas neist leitud inspiratsiooni saaks kasutada ka omas aias. Keskaegsed aiad ldistades vib elda, et kaasaegset aiakunsti on regulaarsetest klassikalistest aedadest enam inspireerinud renessanss- ning barokkaiad, vib-olla vhesemal mral keskaegsed aiad. Loomulikult on need lbi ajaloolise arengu omavahel pimunud ja seotud ka teiste ajastute aiakunstiga, ent siinkohal ei hakkaks sel teemal pikemalt peatuma huvilised vivad selles osas paeluvat lisalugemist leida niteks kasvi Penelope Hobhouse Aianduse ajalugu sirvides. Ajaliselt vanimate keskaegsete aedade iseloomulikumaks niteks on kloostriaiad. Tuleneb see sellest, et viimaste kohta on silinud kige enam infot. Keskaegseid aedu pole ehedal kujul Euroopas silinud, kige enam on ehk aimata vanades kloostriaedades, mille kujundusest ja taimevalikust pole kll eriti midagi silinud, kuid on aimatav aia ruum. Nitena vib siin tuua Muckrossi kloostri varemed Iirimaal, kus nelinurkse aiakese tsentris kasvab tnini iidne jugapuu. Kloostriaedade krval eksisteerisid kindlasti ka eravaldustes olevad ilmalikud aiad, millest annavad tunnistust niteks Albertus Magnuse kirjeldused 13. sajandist ning mitmed tolleaegsete raamatute illustratsioonid. Tollane aed oli valdavalt nelinurkne, mis oli eriti tpiline antiikse peristlaia eeskujudel vormitud kloostriaedadele. Aed oli eraldiseisev, muu maastiku suhtes suletud, st. piiratud kivimride vi puitaedadega ning lihtsa, selge ja enamasti smmeetrilise jaotusega viksemateks nelinurkseteks ksusteks. Suurem osa aiast oli tarbeaed, mis vis olla kombineeritud iluaiaga vi siis asetses tilluke iluaed eraldi. Tpiliselt oli tsentraalseks elemendiks vesi niteks

kaevuna vi purskkaevuna. Iluaed kui aedniku peegeldus paradiisist oli thenduslik, aiaelemendid olid seotud enamasti kristlike smbolitega. Iluaed hortus conclusus oli mitte ainult ilusate ja kasulike taimede kasvatamise koht, vaid pigem kui pelgupaik. Taimevalikus domineeris otstarbekohasus, palju kasutati viljapuid ja psaid, kgivilju ning rditaimi. heks vtmetaimeks oli roos, palju kasutati niteks lavendlit, rosmariini, aedsalveid. Rohttaimi kasvatati sageli vitspunutistega toestatud tstetud peenardes. Taimi painutati vormimiseks srestikele ning arvatavasti tegeldi ka topiaarlikusega. Tehiselementidest kasutati ilmselt rikkalikult mitmesuguseid lihtsaid puitsrestikke niisama ja taimedele toeks, sagedased olid ka varikigud ning pergolad viinapuuvtide ja roniroosidega. Hoolimata sellest, et tnapevane ettekujutus keskaegsest aiast jb siiski suuresti raamatute illustratsioonidele phinevaks, on see inspireerinud paljusid. Nii niteks kujundasid Eric Ossart ja Arnaud Maurieres aastal 2000 Pariisi Hotel de Cluny (Rahvusmuuseum) juurde keskaegsetest aiakujundusphimtetest lhtuvalt keskaegse aia. Paljude rohttaimede kollektsioonide loomisel on saadud inspiratsiooni just keskaegsetest aedadest. Mida aga viks tolle ajastu aiast koduaeda le vtta, sltub ilmselt eesktt hoonest ning aiast selle mber, kindlasti ka aedniku enda loomusest. Kindlasti ei peaks olema keskaegse ega hegi muu ajastu aiakujunduse stiilipuhas imiteerimine eesmrgiks omaette. Allakirjutanu arvates sobiks suletud ja iseenesele keskendunud paradiisiaed vanema maja (miks mitte aga ka talumaja) juurde, kus napib aiaruumi vi kus on vimalik leida koht vaikse privaatse pikeselise nurgakese loomiseks. Phjasuunas paiknevad suuremad puud viks arvatavasti atmosfrile dusust lisada. Sellise aia loomisel tundub olevat igem keskenduda enesessesvimisele kui teistele nitamisele. Teisisnu oleks tnapevane hortus conclusus taas kord pgenemiseks meeletu elutempo eest iseenese ke jrgi kujundatud Eedenisse. Aia loomisel tuleks lhtuda sellest, mis enesele meeldib, seda segada oma unistustega, lihtsate, selgete vormide ja kbekese praktilise meelega. Aed viks olla jaotatud smmeetriat taotlevalt ning aia kese rhutatud mne kvaliteetse ja kergelt dominantse elemendiga arvatavasti ei pea see tingimata veega seotud olema. Eraldatuse teistest aiaosadest vi naabritest annaksid variseinad vi varikigud. Teid ekstra tegema ei peaks hakkama vikeses aias, kus enamuse vtaksid enda alla peenrad, tidavad petud mururibad kindlasti ka oma eesmrgi jalutamisel. Aia atmosfri loovad sellises aias suuresti taimed midagi viks itseda igal ajal, midagi viks olla suhu panna vi tee hulka lisada samuti igal ajal. Koha sellises aias peaks leidma eesktt omanikule meeleprased taimed vahet ei ole, ons tegemist suvikute, psikute, igihaljaste taimede, potitaimede vi kgiviljadega. Ilmselt ei ole ka peenarde kirjusus probleemiks, kui need on kokku vetud pisut rangema raamiga olgu selleks siis tstetud peenardel vitspunutis, lai puitlaud vi tasapinnalistel peenardel niteks petud kohhiast bordr. Kui aiaomanikule meeldib kollektsioneerida viksemakasvulisi taimi, siis klassikalise kloostriaia phimttel lesehitatud kavand pakub selleks mitmeid huvitavaid vimalusi ning mtestab kavandi. Renessanss ja barokk Ent ajad muutusid. Vitruviuse tekstide avastamine St. Galleni kloostrist avas ehituskunstis uue ajajrgu, millega kaasnes ka aedade muutumine. Perspektiivi ja geomeetria teadliku rakendamisega muutusid aiad suuremaks, nende ruumiline liigendatus liikus ha enam telgsmmeetrilise lesehituse suunas, ha thtsamaks

muutus vaadetessteem. Iluaed eraldus selgelt tarbeaiast, kuigi kujunduses leidsid traditsioonidest lhtuvalt kasutamist endistviisi ka viinamarjad ja viljapuud. Just Itaalia villaaiad olid need, kus lisaks tavaprasele leidsid kasutamist arvukad veessteemid, topiaarkunst, skulptuur, laiemalt vttes ka muusika ja teised kunstid. Barokse Versaillesi, millega kulmineerub kogu regulaarne aiakunst, phimtted harmoonia, smmeetria, rtm ja tasakaal eldi vlja juba aastaid varem Toskaanas ning Roomas seda kinnitab kasvi niteks Bramante loodud Vatikani Belvedere. Veel enam kui vtta aia kujundamise phialuseks vaadete loomise, siis vib elda, et renessanss- ja barokkaed on kohad, kus snteesiti kogu moodsa aia- ja pargikujunduse alused. Paradoksaalne on see, et kuigi klassikalise regulaarse aiakunsti snnimaaks on Itaalia, on see saanud maailmas tuntuks kui prantsuse stiil eks tule see teene suuresti kirjutada Louis XIV Versaillesle, mille rolli regulaarse aiakunsti eksportijana kogu Euroopas ja ka tollal hiljuti avastatud Uues Maailmas ei saa kuidagi alahinnata. Mis iseloomustab siis ht nn prantsuse stiilis aeda? Esiteks kindlasti aia kujundamine pigem arhitektoonilistel alustel ning teljeline seotus hoone(te)ga. Teiseks telgsmmeetriline ja geomeetriline ruumijaotus, kus avatud horisontaalsetele tasapindadele (parterid) vastanduvad vertikaalsed suletud pinnad. Kolmandaks rikkalik tehiselementide kasutamine ning kujunduse oskuslik seostamine eelkige skulptuuri ja veessteemidega. Vga oluline oli vaadete paika seadmine, mille aluseks oli peatelg ja sellega tisnurkselt vi teravnurkselt ristuvad krvalteljed. Telgede algus- ning ristumispunktid olid vaatekohaks ja vaatefookuseks, petud madalate ja krgete hekkidega (boskettidega) suunati vaataja pilk oskuslikult just olulisele. Barokses aias seostati teljeliste vaadetega ka juba taustaks jv maastik nii, et niliselt pikenes aed maastikku. Aed ei olnud enam pelgupaik, vaid sellest oli saanud nitamise ja llatamise koht, kus hmmastava mulje loomisse olid kaasatud pea kik kaunid kunstid, mida aias kasutada sai. Nii sndisid parterpeenrad, mille broderiipitse tnagi niteks Vaux le Vicomteis vib nautida vi hmmastavad mustrid, mille aednik on loonud El Escoriali petud hekistikes. Regulaarsest aiakujundusest, mida pakuvad nited renessansiajastu Itaaliast vi barokiajastu Prantsusmaalt on saanud ja saavad meistrid inspiratsiooni tnini. Nii on niteks taasloodud XX sajandi alguses analoogide ja regulaarse aiakujunduse parimate phimtete baasil hmmastav Villandry. Ent kiindumus geomeetrilisse vormi iseloomustab ka mitmeid rmiselt kaasaegseid autoreid. Niteks Carl Theodor Srensen toob oma raamatus Utypiske Haver til et typehus. 39 haveplaner inspiratiivsete nidisaiatpidena eraldi vlja nii renessanssaia kui barokse parteraia. Viiteid baroksetele phimtetele vib leida ka niteks teise kuulsa taanlase, Arne Jacobseni, loomingust. Klastades eelmise aasta lpul Austrias rahvusvahelise aiakujundusvistluse Private plots & public spots nitust, jid kesoleva artikli temaatikat arvestades silma paljud td, kus suuremal vi vhemal mral oli arvestatud regulaarse aiakujunduse phimtteid ning tpilist vormiknet selged, smmeetrilised geomeetrilised vormid, topiaarkunst ning rikkalik veeelemendi kasutamine. Koduaias on arvatavasti mnevrra lihtsam rakendada renessanssliku Itaalia aia ideid, kui keerulisi Prantsuse aia barokseid elemente. Kuulsast Prantsuse barokkaiast mnevrra varasemas renessanssaias kasutati lihtsamaid ning selgemaid vorme, milles andis tooni tisnurk. Aia lesehitus phines peateljel ja sellega risti olevatel krvaltelgedel, mis jaotas aia lihtsateks nelinurkseteks osadeks. Domineerisid petud hekkidega liigendatud mustrilised pinnad, mille keskseteks punktideks olid

skulptuurid vi veesilmad. Kui barokse parteri struktuur on sageli likeeruline ning moodustatud vga peene kavandi jrgi, siis renessanssaia struktuur on mnevrra rahulikum, hekimuster jmedam ning taimevalik tagasihoidlikum. Renessanssaeda luues tuleks eelkige lhtuda sellest, et loodav aed peegeldaks eelkige teie enese kunstilist ngemust maailmast ja loodusest. Kasutatavad vormid ja aktsendid peaks olema rohkem, kui pelgalt kunstitd nad viksid oma paigutuse ning vormiknega edastada teie jaoks olulist snumit, mida toetab kogu kompositsioon. Nagu eelpool eldud pole mtet pda oma aiast teha teist Villa Lantet vi Boboli aeda, seeprast ei ole vajadust tita aeda kipsist vltsantiigiga ning pda kliima kiuste pgada pukspuuhekke. Pigem tuleks ammutada inspiratsiooni vimalustest, mida pakuvad sirged, selged jooned, smmeetrilise tasakaalu kasutamine ning pisikestele llatustele lesehitatud vaateprogramm. Kindlasti viks pda elamut siduda vaateliselt ja teljeliselt aiaga, ent kui hoone lesehitus ei vimalda smmeetriat, siis ei maksa sellest end hirida lasta aias vi mnes selle osas vib smmeetriat ikkagi rahulikult kasutada. Terrassid, selgepiiriliste avatud horisontaalsete ja vertikaalsete pindade vastandamine ning vee ja skulpturaalsete vormide kasutamine sobiks kindlasti kokku sellise aia ideestikuga. Tehiselementide kujunduses ei pea kindlasti lhtuma XVII sajandi esteetikast, vib-olla abstraktne vorm mjub kaasaegses aias igele kohale paigutatuna palju usutavamalt. Kindlasti annavad jlle oma osa taimed. Petud hekid ja puud-psad annavad lisa atmosfrile, kuid vib-olla pole igas kontekstis vajalikud. Barokne mtteviis igustaks ilmselt erksavrviliste ja pisut ekstravagantsete taimede kasutamist, vaba vastandamist petule, elusa vastandamist elutule. ra ei maksa ka unustada neid vimalusi, mida pakub erinevate aiaelementide valgustamine isel ajal barokse ideestikuga haakub ine tulemng suurepraselt. Aiakunsti ajalugu on niisama pnev kui aia kujundamine. Minevikuaedadega kursisolemine annab ka uuele kujundusele vikese vrtsi, vikese vimaluse krvalpikeks. Vaadates vanu aiastiile mrkad sageli, et uus on ammunustatud vana ja mni asi, mis tundub aiaajakirju sirvides limoodne, leiutati tegelikult juba ammuammu. Ent vib-olla isegi see pole nii oluline, kui vanu aedu tundma ppides saadud teadmine sellest, mida lbi aegade on aias kohaseks peetud. See teadmine annab julguse trjuda aiast plastmasspkapikke ning kehutab pdma aia kui idee, kui mtte poole. Miks mitte teha seda inspireerituna vanadest regulaarstiilidest.