Embed Doc
Copy Link
Readcast
Collections

CommentGo Back

Eesti turba omaduste sõltuvusmaastike geomorfoloogilistesttüüpidest jakeskkonnatingimustest

Mall Orru

Töö sisu



Geomorfoloogilised maastikutüübid ja soode rajoneerimine



Turba omadused



Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused, turbalasunditoitumine



Keskkonnatingimused, kahjulike elementide sisaldus turbas

Eesmärgid



Selgitada välja soode maastikuline liigestatus ja sellegakaasnevad turba geneetilised tüübid



Teha kindlaks soode toitumistingimuste seos turba tuhasuse jaraskmetallide sisaldusega.



Määratleda turba orgaanilise osa keemiline koostis ja sedamääravad tegurid



Selgitada välja, kuidas keskkonnatingimused soodegeomorfoloogia mõjutavad mahajäetud turbaaladetaastaimestumist

of 00

Mall Orru Doktorantuur Maeinstituut 2009

mäeinstituut, mi.ttu.ee, kaevandamine, turvas

Eesti turba omaduste sõltuvus maastike geomorfoloogilistest tüüpidest ja keskkonnatingimustest
Mall Orru
Töö sisu
Geomorfoloo... (More) mäeinstituut, mi.ttu.ee, kaevandamine, turvas

Eesti turba omaduste sõltuvus maastike geomorfoloogilistest tüüpidest ja keskkonnatingimustest
Mall Orru
Töö sisu
Geomorfoloogilised maastikutüübid ja soode rajoneerimine

Turba omadused

Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused, turbalasundi toitumine

Keskkonnatingimused, kahjulike elementide sisaldus turbas

Eesmärgid
Selgitada välja soode maastikuline liigestatus ja sellega kaasnevad turba geneetilised tüübid
Teha kindlaks soode toitumistingimuste seos turba tuhasuse ja raskmetallide sisaldusega.
Määratleda turba orgaanilise osa keemiline koostis ja seda määravad tegurid
Selgitada välja, kuidas keskkonnatingimused soode geomorfoloogia mõjutavad mahajäetud turbaalade taastaimestumist

Meetodid
Turba liigilise koostise lagunemisastme määramine
Turba tuhasuse niiskuse pH mõõtmine
Keemiliste elementide s.h. raskmetallide sisalduse väljaselgitamine
Soo keskkonnatingimuste kvantitatiivne ja kvalitatiivne analüüs
Hüdroloogiliste tingimuste s.h. soovee taseme uuring
Taimestiku liigilise koostise määramine (eelkõige mahajäetud turbaaladel)
Mis on soo?
Eesti on üks sooderikkamaid (autori hinnangul 22,3 %) piirkondi Põhja-Euroopas. Rohkem on soid ainult Soomes, kus nad katavad ligikaudu 1/3 territooriumist. Soode teke meie aladel algas varsti pärast mandijää taandumist, varem Kõrg-Eestis ja veidi hiljem Madal-Eestis. Pärastjääaegne kliima on Eestis olnud soodne soode tekkeks ja arenguks. Vanimad on Napsi ja Kuiksilla soo (turba moodustumine algas preboreaalis).
Soo on selline osa maastikust, kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu jääb osa orgaanilisest ainest lagunemata ning ladestub turbana. Turvas on seega soodes tekkiv ja maapinnale ladestuv suure veesisaldusega orgaaniline aine. Käesolevas töös käsitletakse soona maastiku sellist osa, kus esineb turvas, sõltumata tema kihi paksusest. Turbamaardla (turbaala) all mõistetakse sood või selle osa, kus on arvutatud turbavarud.

Mis on soo?
Turbauuringute tulemusena tehti Eestis kindlaks 1598 turbamaardlat (turbaala). Neist 539 pakuvad huvi nii tööstusliku kui põllumajandusliku kasutamise aspektist ja looduskaitse seisukohalt, sest tegemist on peamiselt suurte sügavalasundiliste soodega. Ülejäänud turbamaardlad kujutavad endast peamiselt õhukeselasundilisi madalsoid.
Arvutatud varudega turbaalade üldpindala on 901 648 ha. Peale selle on Eestis veel 8238 väikest õhukeselasundilist sood üldpindalaga 107 453 ha.
Eesti soode üldarv on 9836, nende kogupindala 1 009 101 ha.
Turbavarusid on kokku 2,37 miljardit t. Sellest on aktiivseid varusid 1,52 miljardit t. Käesoleval ajal on maardlatena arvel keskkonnaregistri maardlate nimistus 282 maardlat, mille varu maavarade bilansi järgi on 1,6 miljardit t.

Mis on soo?
Toitumise järgi eraldatakse välja 4 sootüüpi:
sademetoitelised (rabad)
segatoitelised (siirdesood)
põhjaveetoitelised (madalsood)
põhjavee- ja allikatoitelised (madalsood)

Eesti sood tekkisid:
mineraalmaa soostumisel (60%)
Veekogu kinnikasvamisel (40%)
Mis on turvas?
Turbaks nimetatakse suure orgaanilise aine sisaldusega (>65%) materjali, mis on kujunenud veerohkes ja hapnikuvaeses keskkonnas. See on erinevas lagunemisstaadiumis olevate taimsete jäänuste segu, mis koosneb põhiliselt viiest ainete grupist: valgud, lipiidid, süsivesinikud, pigmendid ja ligniinid. Turba moodustumine on osa looduslike bituumenainete tekkest
(Brownlow, 1997).

Taimede lagunemisprotsesside käigus toimuvad muundumised, millel on kahesugused tulemused: keerukad ühendid lihtsustuvad (näiteks liitsuhkrud mineraliseeruvad täielikult, valgud aga osaliselt), teine protsess viib humifikatsiooni – nii koostise kui struktuuri keerustumiseni.

Mis on turvas?
Turba humifitseerumisel toimuvad üheaegselt mitmed protsessid:
1) lahustuvate orgaaniliste molekulide moodustamine;
2) vee ebapiisavuse korral toimub polümeriseerumine;
3) liituvad agregaadid muutuvad kuivamisel tihk (Less)

975 Reads

Info and Rating

Category:	School Work > Essays & Theses
Rating:	(1 Rating)
Upload Date:	02/20/2009
Copyright:	Attribution Non-commercial
Tags:	mining estonia peat kaevandamine mäeinstituut mi.ttu.ee turvas Draft Research mining estonia peat kaevandamine mäeinstituut mi.ttu.ee turvas Draft Research (fewer)

Flag document for inapproriate content

Uploaded by

ingovalgma

Download

Embed Doc
Copy Link
Add To Collection
Comments
Readcast
Share

Share on Scribd:

Readcast

TIP Press Ctrl-F⌘F to quickly search anywhere in the document.

Searching...

Result 00 of 00

00 results for result for

Documents

People