Ainekava phikooli geograafias

ppe- ja kasvatuseesmrgid:
Phikooli geograafiapetusega taotletakse, et pilane: 1. Tunneb huvi geograafia ning teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende thtsusest igapevaelus ja hiskonna arengus; 2. On omandanud levaate looduses ja hiskonnas toimuvatest nhtustest ning protsessidest, nende ruumilisest paiknemisest ja vastastikustest seostest; 3. Vrtustab nii kodukoha, Eesti kui ka teiste maade looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust; 4. Mistab inimtegevuse sltumist Maa piiratud ressurssidest ja inimtegevuse tagajrgi keskkonnale; suhtub vastutustundlikult keskkonda, jrgides sstva arengu phimtteid; 5. Rakendab loodusteaduslikku meetodit probleeme lahendades, planeerib ja teeb uurimistid, vaatlusi ja mdistamisi ning tlgendab ja esitab saadud tulemusi; 6. Kasutab teabeallikaid ja hindab kriitiliselt neis sisalduvat geograafiainfot ning loeb ja mtestab lihtsat loodusteaduslikku teksti; 7. On omandanud levaate geograafiaga seotud elukutsetest ning mistab geograafiateadmiste ja oskuste vajalikkust erinevates tvaldkondades; 8. Mistab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse olulisust igapevaelus, on loov ning motiveeritud elukestvaks ppeks.

ppeaine kirjeldus:

Geograafia on integreeritud ppeaine, mis kuulub nii loodus- (loodusgeograafia) kui ka sotsiaalteaduste (inimgeograafia) hulka. Geograafia ppimisel areneb pilaste loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane kirjaoskus. Geograafiat ppides tuginetakse looduspetuses omandatud teadmistele, oskustele ja hoiakutele ning tehakse tihedat koostd matemaatika, fsika, bioloogia, keemia, ajaloo ja hiskonnapetusega. Geograafiat ppides kujuneb arusaam Maast kui tervikust, keskkonna ja inimtegevuse vastastikusest mjust. Olulisel kohal on igapevaelu probleemide lahendamise ja phjendatud otsuste tegemise oskused, mis aitavad toime tulla kiiresti muutuvas hiskonnas. Geograafias ning teistes loodus- ja sotsiaalainetes omandatud teadmised, oskused ja hoiakud on aluseks sisemiselt motiveeritud elukestvale ppele. Kooligeograafia peamine eesmrk on nidispiirkondade ppimise kaudu saada levaade looduses ja

hiskonnas toimuvatest nhtustest ning protsessidest, nende ruumilisest levikust ja vastastikustest seostest. Rhutatakse loodusliku ja kultuurilise mitmekesisuse silimise olulisust ning selle uurimise vajalikkust. pilastel kujuneb arusaam teadusest kui protsessist, mis loob teadmisi ning annab selgitusi mbritseva kohta. Seejuures arenevad pilaste probleemide lahendamise ja uurimuslikud oskused. Geograafiat ppides on olulise thtsusega arusaamise kujunemine inimese ja keskkonna vastastikustest seostest, loodusressursside piiratusest ning nende ratsionaalse kasutamise vajalikkusest. Areneb pilaste keskkonnateadlikkus, vetakse omaks sstliku eluviisi ja jtkusuutliku arengu idee ning kujunevad keskkonda vrtustavad hoiakud. Keskkonda ksitletakse kige laiemas thenduses, mis hlmab nii loodus-, majandus-, sotsiaalse kui ka kultuurilise keskkonna. Geograafial on thtis roll pilaste vrtushinnangute ja hoiakute kujunemises. Maailma looduse, rahvastiku ja kultuurigeograafia seostatud ksitlemine on aluseks mistvale ning tolerantsele suhtumisele teiste maade ja rahvaste kultuuri ning traditsioonidesse. Eesti geograafia ppimine loob aluse kodumaa looduse, ajaloo ja kultuuriprandi vrtustamisele. Globaliseeruva maailma karmistuvas konkurentsis toimetulekuks peab inimene oma eluks, eelkige ppimiseks, ttamiseks ja puhkamiseks tundma jrjest paremini maailma eri piirkondi ning nende majandust, kultuuri ja traditsioone. Geograafiapetus aitab kujundada pilase enesemratlust aktiivse kodanikuna Eestis, Euroopas ja maailmas. Geograafiat ppides omandavad pilased kaardilugemise ja infotehnoloogia kasutamise oskuse, mille vajadus tnapeva mobiilses hiskonnas kiiresti kasvab. pitav materjal esitatakse vimalikult probleemiphiselt ning pilase igapevaelu ja kodukohaga seostatult. ppes lhtutakse pilaste individuaalsetest iserasustest ja vimete mitmeklgsest arendamisest, suurt thelepanu pratakse pilaste pimotivatsiooni kujundamisele. Selle saavutamiseks kasutatakse erinevaid aktiivppevorme: probleem- ja uurimuslikku pet, projektpet, arutelu, ajurnnakuid, rollimnge, uespet, ppekike jne. Kigis ppeetappides kasutatakse tehnoloogilisi vahendeid ja IKT vimalusi. Uurimusliku ppega omandavad pilased probleemide pstitamise, hpoteeside snastamise, t planeerimise, vaatluste tegemise, mdistamise, tulemuste ttlemise, tlgendamise ja esitamise oskused. Olulisel kohal on erinevate teabeallikate, sh interneti kasutamise ja neis leiduva teabe kriitilise hindamise oskus.

ppeprotsessi kirjeldus 8. KLASS (70 tundi) LOODUSVNDID (35 tundi)

petamise eesmrgid ja teema olulisus: Loodusvndeid ppides omandavad pilased teadmise Maa tsonaalsusest ning looduses esinevate protsesside seostest, samuti looduse ja inimtegevuse vastastikustest seostest. Teema on vajalik, et pilastel kujuneks Maast tervikpilt.

Varem pitu, millele ppeprotsessis toetutakse: Loodusvndite temaatika toetub 7. klassis pitud kaardipetusele, geoloogiale, pinnamoele, kliimale, veestikule ja rahvastikule. Loodusvndite juures korratakse 7. klassis pitud protsesse konkreetsete vndite ja nidisalade ppimise kaudu, seega kinnistatakse kiki eelnevate teemade pitulemusi. ppesisu: Looduskomponentide (kliima, muldade, taimkatte, loomastiku, veestiku, pinnamoe) vastastikused seosed. Loodusvndid ja nende paiknemise seadusprasused. Jvnd. Tundra. Parasvtme okas- ja lehtmets. Parasvtme rohtla. Vahemereline psastik ja mets. Krb. Savann. Ekvatoriaalne vihmamets. Krgusvndilisus erinevates mestikes. Inimtegevus ja keskkonnaprobleemid erinevates loodusvndites ning mestikes. Phimisted: loodusvnd, phja- ja lunaprijoon, seniit, phja- ja lunapolaarjoon, polaar ja -pev, igikelts, taiga, stepp, preeria, oaas, krbestumine, leet-, must- ja punamuld, erosioon, bioloogiline mitmekesisus, plisrahvas, krgusvndilisus, krgmestik, metsapiir, mandri- ja mgiliustik, Arktika, Antarktika. Praktilised td ja IKT rakendamine: 1. Teabeallikate phjal etteantud piirkonna iseloomustuse koostamine, milles on analsitud looduskomponentide vastastikuseid seoseid ning inimtegevust ja keskkonnaprobleeme. 2. he loodusvndi kohta mistekaardi koostamine. ppetegevus ja metoodilised soovitused: Kaardi abil loodusvndite paiknemise iseloomustamine (nrgematele pilastele lisada kava): kaugus ekvaatorist, laiuskraadid, leviku ulatus ja terviklikkus/katkendlikkus, mandrid ja nende osad, olulisemad loodusobjektid, olulisemad riigid jms. Loodusvnditele tpiliste kliimadiagrammidega tutvumine, nende abil kliima iseloomustamine. Thtsamate tegurite mju selgitamine loodusvndite kliima kujunemisele. Piltide abil loodusvnditele iseloomulike taimede ja loomade tundmappimine. Piltide abil loodusvnditele iseloomulike taimede ja loomade kohastumuste selgitamine ja nidete toomine. Teabeallikatest loodusvndite kohta info otsimine, selle tlgendamine ja esitamine. Arutelud rhma- ja paaristna looduskeskkonna ja inimtegevuse vastasmjust loodusvndites. Mistekaardi koostamine loodusvndi kohta. Geograafiliste objektide tundmappimine ja nende kontuurkaardile mrkimine. Saared ja saarestikud: Gotland, land, Ahvenamaa, Suurbritannia, Iiri, Island, Grnimaa, Madagaskar, Uus-Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa. Poolsaared: Skandinaavia, Jti, Apenniini, Prenee, Araabia, Hindustan, Indohiina, Labrador. pitulemused: pilane 1) tunneb joonistel ja piltidel ra loodusvndid ning iseloomustab kaardi abil nende paiknemist; 2) seostab jvndi paiknemise phja- ja lunapolaaralaga, vrdleb Arktika ja Antarktika asendit, kliimat ja loodust ning toob niteid inimtegevuse vimalustest ja mjust keskkonnale polaaraladel; 3) iseloomustab tundrate paiknemist mandrite, ookeanide ja phjapolaarjoone suhtes, iseloomustab kliimaolusid tundras, selgitab olulisemate tegurite mju kliima kujunemisele, tunneb ra tundrale tpilise kliimadiagrammi, selgitab polaar ja polaarpeva tekkimist ning selle mju elutingimustele tundras, nimetab tundrale iseloomulikke taimi ja loomi ning toob niteid nende kohastumuste kohta, phjendab soode ulatuslikku esinemist tundrates, analsib kliima, igikeltsa, taimestiku ja loomastiku mju inimtegevuse vimalustele tundras, kirjeldab inimtegevust tundras, toob niteid inimtegevuse mjust tundra loodusele, iseloomustab tundrat kui inimtegevuse mju suhtes vga tundlikku kossteemi; 4) seostab okasmetsade leviku parasvtme phjapoolsema ja kontinentaalsema kliimaga ning lehtmetsade leviku parasvtme merelise kliimaga, tunneb ra okasmetsale ja lehtmetsale

tpilise kliimadiagrammi, nimetab okasmetsale iseloomulikke taimi ja loomi, teab leetmuldade eripra ja analsib keskkonnatingimuste mju nende kujunemisele, nimetab lehtmetsale iseloomulikke taimi ja loomi, analsib inimtegevuse vimalusi ja mju keskkonnale okas- ja lehtmetsavndis; 5) seostab parasvtme rohtlate paiknemise mandrilise kliimaga, kirjeldab mustmuldade eripra ja selgitab keskkonnatingimuste mju mustmuldade kujunemisele, nimetab rohtlale iseloomulikke taimi ja loomi ning toob niteid nende kohastumuste kohta, nimetab rohtlates kasvatatavaid tpilisi kultuurtaimi, selgitab vee- ja tuuleerosiooni mju maastike kujundajana rohtlates, toob niteid erosiooni takistamise abinude kohta; 6) nitab kaardil kuivade ja niiskete lhistroopiliste metsade paiknemist, vrdleb loodust ja inimtegevuse vimalusi kuivas ja niiskes lhistroopikas, nimetab vahemerelistel aladel ja niiskes lhistroopikas kasvatatavaid tpilisi kultuurtaimi; 7) seostab krbete paiknemise phja- ja lunaprijoone, parasvtme ja lhistroopika teravalt mandrilise kliima, klmade hoovuste (hoovuste olemus ja mju kliimale on phikoolis ainult tugevamatele pilastele jukohane teema) ning mestike mjuga, iseloomustab kliimaolusid krbes, tunneb ra krbele tpilise kliimadiagrammi, iseloomustab murenemise ja tuule mju krbemaastike kujundajana, seostab soolajrvede tekke ja pinnase sooldumise keskkonnatingimustega krbes, nimetab krbele iseloomulikke taimi ja loomi, toob niteid nende kohastumuste kohta, iseloomustab oaaside kujunemiseks vajalikke eeldusi ja krbetes kasvatatavaid kultuurtaimi, analsib keskkonnatingimuste mju inimtegevuse vimalustele krbes, selgitab veeprobleemi teket krbetes, toob niteid inimtegevuse mjust krbe loodusele (niisutusssteemid, nafta ammutamine); 8) iseloomustab savannide paiknemist lhisekvatoriaalsetel aladel, selgitab thtsamate tegurite mju (troopilise ja ekvatoriaalse humassi vahetumine) kliima kujunemisele, tunneb ra tpilise savanni kliimadiagrammi, nimetab savannile iseloomulikke taimi ja loomi ning toob niteid nende kohastumuste kohta, analsib keskkonnatingimuste mju inimtegevuse vimalustele savannis, selgitab veeprobleemi teket savannis, teab savannis kasvatatavaid kultuurtaimi, selgitab alepllunduse ja rndkarjanduse mju savanni loodusele, selgitab krbestumise phjusi; 9) seostab vihmametsade paiknemise ekvaatoriga, iseloomustab kliimaolusid vihmametsas, selgitab olulisemate tegurite mju kliima kujunemisele, tunneb ra vihmametsale tpilise kliimadiagrammi, nimetab vihmametsale iseloomulikke taimi ja loomi ning toob niteid nende kohastumuste kohta, selgitab vihmametsade thtsust Maa kossteemis ja teab nende hvimise phjusi, toob niteid vihmametsade intensiivse raiumise tagajrgedest, teab punamuldade eripra ja analsib keskkonnatingimuste mju nende kujunemisele, iseloomustab vee-erosiooni mju ekvatoriaalaladel, analsib keskkonnatingimuste mju inimtegevuse vimalustele vihmametsas, teab vihmametsas kasvatatavaid kultuurtaimi; 10) teab krgusvndilisuse tekkephjusi ja vrdleb krgusvndilisust eri mestikes, selgitab mgiliustike tekkephjusi ja keskkonnatingimuste erinevust tuulepealsel ja tuulealusel nlval; 11) toob niteid looduse ja inimtegevuse vastastikusest mjust erinevates loodusvndites ja mestikes; 12) iseloomustab ja vrdleb ldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil geograafilisi objekte, piirkondi ja nhtusi (geograafiline asend, pinnamood, kliima, veestik, mullastik, taimestik, maakasutus, loodusvarad, rahvastik, asustus, teedevrk ja majandus) ning analsib nende seoseid; 13) koostab teabeallikate abil etteantud piirkonna iseloomustuse. ppevahendid: Eesti ja maailma atlase kliimakaardid, kliimadiagrammid, gloobus ja lamp pikesekiirte ja maa tasapinna vahelise nurga muutuse (aastaaegade) demonstreerimiseks, animatsioon (internetist) sama teema ksitlemiseks, ppefilmid loodusvndite ja sealse inimtegevuse visualiseerimiseks, ppefilmid aastaaegadest ja loodusvnditest; internetilehed: http://www.suu.edu/faculty/colberg/Hazards/Weather/04_GlobalWind.html (huringlus), http://www.educypedia.be/education/climateanimations.html (aastaaegade teke),

http://www.educypedia.be/education/climateanimations.html (interaktiivne kliimakaart), http://www.teachersfirst.com/lessons/biomes/biomes.html, http://www.blueplanetbiomes.org/world_biomes.htm, http://mbgnet.mobot.org/sets/, http://www.runet.edu/~swoodwar/CLASSES/GEOG235/biomes/intro.html, http://whs.moodledo.co.uk/mod/resource/view.php?inpopup=true&id=969 (muldadega seotud animatsioonid), http://www.cotf.edu/ete/ESS/ESSmain.html (sfridevahelised seosed), internetis leval Powerpointi esitlus Maailma loodusvndid. Liming: bioloogia: elus ja eluta looduse vastastikused seosed, bioloogiline mitmekesisus, organismide kohastumused erinevates keskkondades, keskkonnaprobleemid loodusvndites; keemia: aineringed; fsika: hutemperatuur ja hurhk, huringlus; ajalugu: inimasustus erinevates keskkonnatingimustes; emakeel: vljendusoskuse arendamine piirkondade kirjeldamisel ja iseloomustamisel; vrkeel: snavara tienemine vrkeelsete materjalidega ttamisel.