Kolleegiumi esimees; Ettev\u00f5tluse Arendamise
Sihtasutus, innovatsiooni divisjoni n\u00f5unik
(innovatsioon, tehnoloogia, kosmos)
Madis.Vooras@eas.ee

Eesti V\u00e4ike- ja Keskmiste Ettev\u00f5tjate Assotsiatsioon,
asepresident
ain.kabal@balticlaw.ee

Tallinna Tehnika\u00fclikooli majandusteaduskonna
doktorant, FM Partners O\u00dc juhatuse liige
aleksandr.miina@mail.ee

Inseneride Liidu l\u00e4heneva 20.
aastap\u00e4eva puhul kollaa\u017e \ue000otodest,
mis kujutavad nii inseneride
k\u00e4tet\u00f6\u00f6d, \u00fchiskondlikku tegevust

Director ja Partnerid O\u00dc
Endla 90-1
10614 Tallinn

Kuula Valitud lugusid MP3 failina. Nende lugude juures on ajakirjas ka m\u00e4rge.

lame ajas, mil asjad ei l\u00e4he just k\u00f5ige paremini. Ettev\u00f5tted ja riigiasutused koondavad t\u00f6\u00f6tajaid, riigieelarve \u00e4hvardab taas- iseseisvumise perioodil esimest korda puuduj\u00e4\u00e4ki minna.

Maailma b\u00f6rsidest on \u00fcle k\u00e4inud hullem orkaan kui Katrina. Pensionisammastesse kogumise s\u00fcsteem on esimest korda kahtluse alla sattunud, kuiv\u00f5rd \ue000ondides on kokkuv\u00f5ttes v\u00e4hem raha, kui neisse sisse on pandud. Loetelu v\u00f5iks j\u00e4tkata, aga kas see aitab meid?

Olen veendunud, et praegusest majanduslangusest ei too meid v\u00e4lja ei kinnisvara, f nantsvahendus, kaubandus ega muud kiire raha tegemise viisid, vaid ikkagi tootmine. Koosteliinid, laborid, aparaadid, robotid\u2026 Insenerikutse taas au sisse t\u00f5stmine. K\u00f5ike seda tahab ka

V\u00f5ib muidugi vastu k\u00fcsida, et miks pole keegi varem selle peale tulnud, et vaja on toota. Vahest oli ja on selle peale m\u00f5eldudki, aga eelpool loetletud kiire raha tegemise viisid ajasid paljude inimeste pea segi.

Mis oli viga, kui uued korterid ja majad osteti juba paberi peal \u00e4ra \u2013 v\u00f5ta aga ette \u00fcha rohkem arendusi. Kui p\u00e4rmi peal t\u00f5usnud kinnisvarahinnad lubasid ohtralt krediitkaarte teha, eluasemelaenule tarbimislaenu juurde v\u00f5tta ja raha \u00e4ra tarbida.

Nii nagu meie toimisid ka L\u00e4ti, Islandi, Ameerika \u00dchendriikide inimesed, kui nimetada esimesena p\u00e4he tulnud riike. V\u00f5ib-olla saab sellest kergem, et n-\u00f6 kam- bavaimus, kollektiivselt on lihtsam m\u00f5tlematuid tegusid korda saata.

Kui n\u00e4iteks Eesti toodab ise v\u00e4hem, kui tarbib, elab ta v\u00f5lgu. Piinlik lugu k\u00fcll, ent riikide praktikas siiski tavaline. Meie v\u00e4liskaubanduse bilanss on krooniliselt puuduj\u00e4\u00e4gis, ehkki viimaste kvartalite kehvemad ajad on asunud seda puuduj\u00e4\u00e4ki ise kahandama, n\u00e4iteks ei saagi iga paari aasta tagant uhiuut autot lubada.

Oleks palju parem, kui v\u00e4liskaubanduse puuduj\u00e4\u00e4gi likvideeriks Eesti oma k\u00f5rge lisandv\u00e4\u00e4rtusega toodang. Seda on lihtsam \u00fctelda kui \u00e4ra teha, aga p\u00fc\u00fcdlema selles suunas peaks.

Neil p\u00e4evil 20aastaseks saav Eesti Inseneride Liit on andnud tubli panuse Ees- ti t\u00f6\u00f6stuse ja omamaise tootmise, samuti ekspordi edendamiseks. Selle eest s\u00fcgav kummardus. Kuid ehkki mingi kindel projekt, ehitis, rajatis, seade peab saama et- ten\u00e4htud t\u00e4htaja jooksul valmis, ei saa inseneriasjandus tervikuna iialgi valmis. Sestap peame me seda vankrit koos vedama, ja teeme seda r\u00f5\u00f5muga.