• Embed Doc
  • Readcast
  • Collections
  • CommentGo Back
Download
S\u00e4\u00e4st uue liiniga
Huvitav
lahendus:
vastupanu
sajanditele:
Edukuse
valem:
ohutud
robotid
San Fransisco
Kaabeltramm
Modesat
Viljandi aken ja uks:
kOlleegiumi liikmed
Madis V\u00f5\u00f5ras

Kolleegiumi esimees; Ettev\u00f5tluse Arendamise
Sihtasutus, innovatsiooni divisjoni n\u00f5unik
(innovatsioon, tehnoloogia, kosmos)
Madis.Vooras@eas.ee

Aleksei H\u00f5bem\u00e4gi
Eesti Masinat\u00f6\u00f6stuse Liit, arendusdirektor
aleksei@emliit.ee
Arvi Hamburg
Eesti Inseneride Liit, president
arvi.hamburg@gaas.ee
Enno Lend
Tallinna Tehnikak\u00f5rgkool, prorektor
enno@tktk.ee
Priit Kulu
Tallinna Tehnika\u00fclikool, mehaanikateaduskonna dekaan
priit.kulu@ttu.ee
Ain Kabal

Eesti V\u00e4ike\u00ad ja Keskmiste Ettev\u00f5tjate Assotsiatsioon,
asepresident
ain.kabal@balticlaw.ee

Aleksandr Miina

Tallinna Tehnika\u00fclikooli majandusteaduskonna
doktorant, FM Partners O\u00dc juhatuse liige
aleksandr@tootmisportaal.ee

Meelis Virkebau
Eesti T\u00f6\u00f6andjate Keskliit, volikogu liige
info@textile.ee
inseneeria kolleegium
Ajakirja esikaanel on Viljandi

Aken ja Ukse uus v\u00e4rviliin.
Foto autor on Enn Loit. Esikaane
kujundas Taivo Org.

Esikaane foto
Peatoimetaja
Mati Feldmann
Keeletoimetaja
Tuuli Rehemaa
Korrektor
Triinu Tamm
7/2008 (8)
Ajakirja antakse v\u00e4lja Ettev\u00f5tluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel innovatsiooniteadlikkuse programmi raames.
Kujundaja
Taivo Org
Tellimine
tellimine@director.ee
Reklaam
Getter Tiirik
getter.tiirik@director.ee
V\u00e4ljaandja

Director ja Partnerid O\u00dc Endla 90-1, 10614 Tallinn Tel. 625 0940, 50 500 14

mati.\ue000eldmann@director.ee
Tr\u00fckk
Printall
impressum
Loe veebist: www.eas.ee/inseneeria ja www.director.ee

Kuula Valitud lugusid MP3 failina. Nende lugude juures on ajakirjas ka m\u00e4rge.

kuula Lugu www.eas.ee/inseneeria
ovembri l\u00f5puni oli j\u00e4\u00e4nud veel rohkem kui n\u00e4dal, kui ilmataat
uputas Eestimaa lumme. Kapitaalselt. Ei saa \u00f6elda, et liiklus

oleks t\u00e4iesti seiskunud, ent sai v\u00e4ga tugevalt h\u00e4iritud k\u00fcll. K\u00e4igust j\u00e4id \u00e4ra v\u00f5i hilinesid tugevasti rongid; s\u00f5iduautod j\u00e4id lumme kinni; bussid, mis liikusid, olid puup\u00fcsti t\u00e4is; hommikul ei saabunud post. Kas ma virisen n\u00fc\u00fcd \u2013 ja veel ilma \u00fcle? Ei, siiski mitte.

Me vajame k\u00f5rgtehnoloogilise ekspordi k\u00f5rval ka \u201emadaltehno- loogilist\u201c (andke mulle andeks, kui liialdan) importi nagu lumesahku ja -laadureid, liivapuistureid, korralikke lumelabidaid, mis ei maksaks astronoomilist hinda. T\u00f5en\u00e4oliselt on neist k\u00f5igist puudus k\u00e4es, kui me abitult pea p\u00f5lves\u00fcgavuses lumes sumpame.

Ma v\u00f5ib-olla t\u00f5epoolest liialdasin, pidades lumekoristustehnikat madaltehnoloogiliseks ja olen \u00f5igustatult \u00e4ra teeninud inseneride ja tehnoloogide halvakspanu. Samuti me ei impordi k\u00f5ike, n\u00e4iteks traktoreid toodetakse Kohilas ja P\u00e4rnus ning lumesahku Paide Masinatehases.

Tahan \u00f6elda seda, et uue, kalli, teadusmahuka k\u00f5rval kuluvad marjaks \u00e4ra juba v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud, head t\u00f6\u00f6kindlad masinad ja t\u00f6\u00f6riistad. Nende headus seisneb pikaealisuses. Lume rookimine, eriti veel kui seda k\u00e4sitsi teha, ei erine 21. sajandil oluliselt 20. sajandi omast, ja millegip\u00e4rast arvan, et ka mitte 22. sajandi omast, ehkki minu silmad seda ei n\u00e4e.

K\u00e4esolev Inseneeria number tutvustab \u00fclem\u00f6\u00f6dunud sajandist p\u00e4rit tehnoloogilist lahendust, mis on t\u00e4nap\u00e4evalgi k\u00e4igus \u2013 San Francisco kaabeltrammi. See n\u00e4itab, et 19. sajandi m\u00f5istes pidi olema tegu \u00e4\u00e4rmiselt k\u00f5rgtehnoloogilise insenerim\u00f5ttega, mis on vastu pidanud kahele sajandivahetusele. Ehk t\u00e4hendabki k\u00f5rgtehnoloogia seda, et asi peab vastu mitte \u00fcksnes ajahambale, vaid ka ajale endale? K\u00f5rvale tulevad uued mudelid, aga kenasti t\u00f6\u00f6tavat vana pole p\u00f5hjust seisma j\u00e4tta. \u00d6eldakse veel sedagi, et asi, mis t\u00e4idab h\u00e4sti oma otstarvet, pidavat olema pealekauba ilus.

BLRTs t\u00f6\u00f6tavad k\u00f5rvuti seadmed, mis on tehnika viimane s\u00f5na ja mis maksavad k\u00fcm- neid miljoneid, aga ka seadmed, mis on p\u00e4rit tsaariajast, mil tehas asutati. Huvitav, mis on nende bilansiline v\u00e4\u00e4rtus? Pole t\u00e4htis, mis v\u00e4rvi on kass, peaasi...

Novembris leidis aset j\u00e4rjekordne Instrutec, laiendiga 2008. Inseneeria k\u00e4is ka kohal ja n\u00e4gi seal palju ilusaid masinaid, seadmeid, mehhanisme. K\u00f5ik p\u00fc\u00fcdlevad omas segmendis t\u00e4iuslikkuse poole. Samas olid mitmed esitlejad tagasihoidlikud ega pidanud oma tarku t\u00f6\u00f6pinke revolutsiooniliseks uuenduseks, milleks asjatundmatu silm v\u00f5iks neid tituleerida, sest enamik neist sooritas v\u00e4gagi keerulisi liikumisi ja operatsioone.

Pigem oli idee selles, et alati saab leida reserve, e\ue000ektiivistada juba v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud teh-
noloogiat, automatiseerida, materjali paremini, t\u00e4ielikumalt \u00e4ra kasutada.

Ma ei sooviks oma jutuga j\u00e4tta tagurlikku, vaid realistlikku muljet. Tooksin veel allhan- ke ja l\u00f5pptoodangu valmistaja n\u00e4ite. Muidugi on viimane parem: kallim, suurema kasu- mimarginaaliga, kaubam\u00e4rk, saab oma logo peale kleepida jne. Aga kui allhankija on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud mingi oma tehnoloogia ja valmistab universaalseid tooteid, mida kasutavad paljud v\u00e4\u00e4rtusketi k\u00f5rgemas osas, on lood k\u00f5ige paremas korras.

H\u00e4id j\u00f5ule Inseneeria toimetuselt, soovitavalt m\u00f5\u00f5duka lumekorraga!
juhtkiri
N
Juhtkiri
3
7/2008
V\ue000j\ue000 o\ue00b \ue010\ue010\ue00f, \ue003\ue00b\ue00f \ue010\ue00b\ue010\ue00e\ue00f\ue000\ue002\ue000
\ue003\ue007 \ue00fo\ue006\ue007 \ue008\ue000 v\ue000\ue00b\ue000
Juhtkiri
3
Mati feldMann,
Inseneeria peatoimetaja
FOtO: \u00c4rip\u00c4eV
of 00

Leave a Comment

You must be to leave a comment.
Submit
Characters: ...
You must be to leave a comment.
Submit
Characters: ...