Kolleegiumi esimees; Ettev\u00f5tluse Arendamise
Sihtasutus, innovatsiooni divisjoni n\u00f5unik
(innovatsioon, tehnoloogia, kosmos)
Madis.Vooras@eas.ee

Eesti V\u00e4ike- ja Keskmiste Ettev\u00f5tjate Assotsiatsioon,
asepresident
ain.kabal@balticlaw.ee

Tallinna Tehnika\u00fclikooli majandusteaduskonna
doktorant, FM Partners O\u00dc juhatuse liige
aleksandr@tootmisportaal.ee

Sillam\u00e4e sadamast ja Narva
t\u00f6\u00f6stuspargist. Esikaane fotod:
Peeter Sirge, esikaane kujundus:
Taivo Org.

Director ja Partnerid O\u00dc Endla 90-1, 10614 Tallinn Tel. 625 0940, 50 500 14

da-Virumaa k\u00fclastamine pole seesama mis s\u00f5it P\u00e4rnusse v\u00f5i Haapsallu. Keskmine eesti inimene satub Ida-Viru- maale, olgem ausad, ikka \u00fcsna harva, mist\u00f5ttu on need

Inseneeria toimetus ja tema n\u00f5uandev kolleegium m\u00f5t- lesid teha \u00fche v\u00e4ljas\u00f5iduistungi \u2013 ja milline sihtkoht olnuks veelgi p\u00f5nevam kui Ida-Virumaa. M\u00f5eldud, tehtud.

\u00dchep\u00e4evase s\u00f5iduga niikuinii k\u00f5ike ei j\u00f5ua, seep\u00e4rast valisime oma sihtm\u00e4rgiks t\u00f6\u00f6stuspargid. Ja t\u00f6\u00f6stusparkides n\u00e4htu p\u00f5hjal v\u00f5ib k\u00fcll julgesti \u00f6elda, et sealne tootmine

V\u00f5imalik, et just Ida-Virumaa t\u00f6\u00f6stuspotentsiaal v\u00e4ldib seda, et Eesti majan- dusseis l\u00e4heks \u00fclikriitiliseks, sest sealsete t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tete pro\ue000il kipub \u00fchel v\u00f5i teisel p\u00f5hjusel olema selline, et toodang l\u00e4heb valdavalt eksporti. Seda ka prae- gustel rasketel aegadel sealpool piiri \u2013 olgu selleks piiriks kas piir Venemaa, Euroopa Liidu v\u00f5i teiste riikidega.

Ma ei oska \u00f6elda, kas Eesti siseturg ei vaja igati n\u00e4gusaid meeste, naiste v\u00f5i laste jopesid. Igal juhul \u00fcks Narva t\u00f6\u00f6stuspargis k\u00fclastatud \u00f5mblusettev\u00f5te toodab oma jopesid sada protsenti v\u00e4listurule.

On \u00fcks (subjektiivne) p\u00f5hjus, mis ei luba sama h\u00e4sti toota ja turustada sise- turule kui ekspordiks \u2013 v\u00e4hene eesti keele oskus. Aga nii see on. Lihtsam on luua kaubandussidemeid Venemaaga (vene keele valdamine on ju \u00fcldlevinud) ja isegi teiste riikidega, sest inglise keele oskus v\u00f5ib olla parem kui eesti keele oma.

Siin peitub ehk v\u00e4ikseid avastamata v\u00f5imalusi Ida-Virumaa ettev\u00f5tlusele, aga kui te minu arvamust kuulda tahate, siis on tootmine ja sisset\u00f6\u00f6tatud turg olulisemad kui keeleoskus. Pealegi \u2013 kui Narvat v\u00f5is pidada venekeelseks, siis Sillam\u00e4e oli juba palju eestikeelsem.

Aga Sillam\u00e4el v\u00f5ttis meid vastu ka t\u00f5sine eesti mees ja insener Tiit V\u00e4hi. Silmet haruldaste muldmetallide tootjana on sunnitud tootmist v\u00e4hendama, sest niisuguste metallide peamine sihtturg \u2013 autot\u00f6\u00f6stus \u2013 on k\u00f5vasti tagasi l\u00e4inud.

Samas teeb Sillam\u00e4e sadam edukalt teenuse eksporti \u2013 s\u00f5iduautode tasulise parkimisplatsina. Vene-poole maksev\u00f5ime languse t\u00f5ttu on tellitud s\u00f5iduautod Sillam\u00e4e sadamas n-\u00f6 vahelaos. Ja neid autosid on t\u00f5esti palju... Nii et igal mii- nusel on oma plussid, tuleb need ainult \u00fcles leida, olla innovaatiline.

\u00c4\u00e4rmiselt positiivne oli, et me ei kohanud Ida-Virumaal virisemist: pole seda ja pole teist... Nakro tehnopargi juht Aleksandr Brokk k\u00fcll \u00fctles, et nemad riigipoolset toetust pole saanud, kuid h\u00e4sti l\u00e4heb neil selletagi.