kruusateede hooldus on praegu \u00fcks k\u00f5ige aktuaalsemaid Leedu
teedeinseneride probleeme. 2000. aastal valmis programm
kruusateede hoolduseks ja alustati plaaniliste hooldet\u00f6\u00f6dega. Kuigi
programmi j\u00e4rgi investeeritakse 15 aasta jooksul 2300 kilomeetri
kruusateede osakaalu kuni 33 %-ni kogu teedev\u00f5rgust, on siiski vaja leida meetodeid, kuidas parandada j\u00e4relej\u00e4\u00e4vate kruusateede olukorda, liiklusohutust ja s\u00f5idetavust ning v\u00e4hendada kulutusi nende hoolduseks ja remondiks.
neid riigiteedena praktiliselt ei ole ja kui on, siis omavad nad
homogeensest kruusast katet, mis v\u00e4ikese liiklussageduse juures
vajab ainult aeg-ajalt profileerimist ja tolmut\u00f5rjet.
v\u00f5i n\u00f5lvadele.P\u00e4rast peente kruusaosiste lendumist muutuvad kruusateed raskelt profileeritavateks, poorseteks ja tee pinnale j\u00e4\u00e4vad suured kivid.
Kruusateede hooldeprobleemi leevendamiseks pakub AS SRB
(ScandRoadBalt)SAGA ROADMASTER-tehnoloogiat ja seadet,
millega on v\u00f5imalik teel l\u00e4bi s\u00f5eluda kraavist ja teepeenralt
kasutada mehaanilist v\u00f5i h\u00fcdraulilist \u00fclekannet. Mudeli valik s\u00f5ltub vajadusest ja kohalikest oludest. RM1620 punker mahutab 3 tonni, tal on muutumatu v\u00e4ljapuistek\u00f5rgus \u2013 180 sentimeetrit. RM1630 punker mahutab 4 tonni ja tal on reguleeritav v\u00e4ljapuistek\u00f5rgus
veokisse ja veetakse \u00e4ra. RM1630 sobib juhul, kui remonditavad teel\u00f5igud on pikemad ja kasutamata pinnast veetakse \u00e4ra k\u00f5rgema kastiga veokitega.
Enne t\u00f6\u00f6 algust tuleb eemaldada teepeenardes ja kraavis kasvav v\u00f5sa ning k\u00f5rge rohi, samuti tuleb kraavist eemaldada suured kivid, rohkem kui 25 cm j\u00e4medused juured jms., mis v\u00f5ib t\u00f6\u00f6d segada ja seadme ummistada. Kui tehnoloogia j\u00e4rgi lisatakse regenereeritud
kasutatakse tavaliselt teeh\u00f6\u00f6vlit, kuigi s\u00f5ltuvalt sellest, millised on kohalikud tingimused ja k\u00f5lbmatu pinnase kogus, sobivad ka teised vahendid. J\u00e4rgmistel kordadel eemaldatakse kraavist, n\u00f5lvadelt ja teepeenralt juba palju v\u00e4hem materjali. Risustatud materjal
sorteeritav materjal on liiga niiske, on parem oodata 1...2 tundi,
kuni ta kuivab, ja eriti kuiva materjali tuleb siduvuse tagamiseks ja
tolmu tekkimise v\u00e4ltimiseks niisutada.
mehhanismidega RM1620 ja RM1630. Olenevalt oludest valitakse s\u00f5elav\u00f5rgud, mille avam\u00f5\u00f5dud v\u00f5ivad olla vahemikus 28...55 mm. Kui regenereeritavat kruusa on palju, siis on vaja kasutada v\u00f5rku avaga 45 mm. Sel juhul t\u00f6\u00f6tatakse l\u00e4bi suurem kogus kruusa, aga seda sorteeritakse halvemini. Kui kruusa kogus on v\u00e4iksem ja on palju mullakamakaid (30...35 mm), on v\u00f5imalik kasutada 28-mm avaga v\u00f5rku. L\u00e4bit\u00f6\u00f6tatud kruusa kogus sel juhul v\u00e4heneb, aga
S\u00f5ltuvalt seadme modifikatsioonist reguleeritakse rootori p\u00f6\u00f6rdeid veduki j\u00f5uv\u00f5tuv\u00f5lli p\u00f6\u00f6rete muutmisega v\u00f5i reguleerides \u00f5li r\u00f5hku. Seadme t\u00f6\u00f6kiirus s\u00f5ltub kruusa kogusest vallis. Keskmise kruusa koguse puhul on masina t\u00f6\u00f6kiirus 2 km/h. Raskemate tingimuste puhul, s.t. kruusa on palju v\u00f5i ta on liiga niiske, on vaja kiirust
juba eespool \u00f6eldud, puistatakse uus materjal s\u00f5iduteele enne vana regenereerimist. Profileeritav materjal peab olema parema siduvuse tagamiseks niiske. Regenereerides kruusateed SAGA
mis v\u00f5imaldab valida optimaalseima variandi, arvestades hinda ja tehnilisi n\u00e4itajaid. Igal juhul on see, v\u00e4hemalt praeguses olukorras, kui raha teede hoiuks ei ole piisavalt, odavam ja ratsionaalsem.
kvaliteeti on alati v\u00f5imalik parandada, lisades uut kruusa, v\u00f5i kui
peenosiste kogus ei ole liiga suur, siis aja jooksul ta kaob
teepinnalt iseenesest. Kasutades keemilisi tolmut\u00f5rjevahendeid,
keskkonnakaitset ja mille l\u00f5pptulemuseks on kruusateede hoolduskulude v\u00e4henemine. Uusi tehnoloogiaid kasutades kindlustame, et meie kruusateed on v\u00f5rreldavad L\u00e4\u00e4ne
Scientific and Industrial Research at the Norwegian Institute of
Technology) arendanud NPRA tellimusel uut projekti taseme
PMS\u2019i (nimetus on PMS2000). Selle s\u00fcsteemi kirjeldus ja eelised
artiklis kirjeldatud t\u00f6\u00f6 t\u00e4hendab sammu \u00f5iges suunas. Pidevad uuringud ja arendust\u00f6\u00f6d on vajalikud ka j\u00e4rgnevatel aastatel, et saavutada k\u00f5igil NPRA tasemetel t\u00f6\u00f6tav PMS.
teedev\u00f5rgu pikkus on ligikaudu 26 000 km, millest 7000 km on p\u00f5himaanteid ning 100 km mitmerajalisi kiirteid. Lisaks on veel umbes 27 000 km maakonnateid ja 37 000 km munitsipaalteid. Peaaegu kogu riiklik teedev\u00f5rk (98 %) on asfaltkattega ning
maakonnateedest on kruusateid umbes 25 %. \u00dclekatte keskmine vanus on riiklikel teedel 6,2 aastat ja maakonnateedel 7,4 aastat. Aasta keskmine \u00f6\u00f6p\u00e4evane liiklussagedus on riiklikel maanteedel 2200 s\u00f5idukit \u00f6\u00f6p\u00e4evas ja maakonnateedel ainult 750 s\u00f5idukit
on umbes 3800 miljonit Norra krooni (umbkaudu 8090 miljonit EEK), mis on ligikaudu 1/3 kogu NPRA aastaeelarvest. Umbes 30 % hooldet\u00f6\u00f6de eelarvest kulub katte uuendamiseks ja
(PMS98) tutvustati 1998. aasta s\u00fcgisel ning viimane versioon
(PMS2000) ilmus oktoobris 2000. J\u00e4rgmine versioon on planeeri-
tud tuua avalikkuse ette 2001. aasta s\u00fcgisel. (NB! Ettekanne on
otsuste tegemise projekti taseme remondiplaanide koostamisel lihtsamaks ja arusaadavamaks. Tarkvara PMS2000 kasutavad eelk\u00f5ige regioonide teedeinsenerid oma regioonis teekattet\u00f6\u00f6de
kujul. V\u00e4hem t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rati teoreetilisele osale, s.t. erinevatele arengumudelitele, sest nende liiga suur t\u00e4htsustamine oleks v\u00f5inud takistada kogu uue tarkvara kasutuselev\u00f5tmist. NPRA strateegia uue s\u00fcsteemi juurutamisel ja kasutuselev\u00f5tmisel v\u00f5ib s\u00f5nastada j\u00e4rgmiselt: t\u00e4iuslikumad ja keerulisemad mudelid v\u00f5ib s\u00fcsteemile lisada siis, kui s\u00fcsteem on muutunud regioonide teedeinseneride igap\u00e4evaseks t\u00f6\u00f6riistaks.
Leave a Comment