• Embed Doc
  • Readcast
  • Collections
  • CommentGo Back
Download
21
Teeleht
Teeleht
Teeleht
Teeleht
TeelehtNR. 1 (33)
M\u00c4RTS 2003
UUS TEHNOLOOGIA KRUUSATEEDE JA
TEEPEENARDE HOOLDUSEKS
SIGITAS BUBLYS
C. Havemose Maskinfabrik ametlik esindaja, AS SRB (ScandRoadBalt) direktor
Leedu riigiteedev\u00f5rgust moodustavad kruusateed 43 %, mist\u00f5ttu

kruusateede hooldus on praegu \u00fcks k\u00f5ige aktuaalsemaid Leedu
teedeinseneride probleeme. 2000. aastal valmis programm
kruusateede hoolduseks ja alustati plaaniliste hooldet\u00f6\u00f6dega. Kuigi
programmi j\u00e4rgi investeeritakse 15 aasta jooksul 2300 kilomeetri

kruusateede asfalteerimiseks 1,09 mld. litti, mis v\u00e4hendab

kruusateede osakaalu kuni 33 %-ni kogu teedev\u00f5rgust, on siiski vaja leida meetodeid, kuidas parandada j\u00e4relej\u00e4\u00e4vate kruusateede olukorda, liiklusohutust ja s\u00f5idetavust ning v\u00e4hendada kulutusi nende hoolduseks ja remondiks.

L\u00e4\u00e4neriikide kolleegidelt ei ole v\u00f5imalik sellel tegevusalal midagi
\u00f5ppida (m\u00f5eldud on ilmselt Kesk-Euroopat. \u2013 R.Unt), sest seal

neid riigiteedena praktiliselt ei ole ja kui on, siis omavad nad
homogeensest kruusast katet, mis v\u00e4ikese liiklussageduse juures
vajab ainult aeg-ajalt profileerimist ja tolmut\u00f5rjet.

Peamine probleem kruusateedega on selles, et kuna meil ei ole
piisavalt raha, remonditakse neid teid ainult iga 20\u201330 aasta tagant
v\u00f5i veelgi harvemini. See on v\u00e4ga pikk periood. Igal aastal kulub
\u00e4ra umbes 0,5 sentimeetrit kruuskatte paksusest. Teede \u00e4\u00e4rde
kujunevad mulla ja murum\u00e4taste vallid, mis takistavad vee \u00e4ravoolu
s\u00f5iduteelt ja teepeenralt, palju kallist kruusa ladestub kraavidesse

v\u00f5i n\u00f5lvadele.P\u00e4rast peente kruusaosiste lendumist muutuvad kruusateed raskelt profileeritavateks, poorseteks ja tee pinnale j\u00e4\u00e4vad suured kivid.

Kruusateede hooldeprobleemi leevendamiseks pakub AS SRB
(ScandRoadBalt)SAGA ROADMASTER-tehnoloogiat ja seadet,
millega on v\u00f5imalik teel l\u00e4bi s\u00f5eluda kraavist ja teepeenralt

kokkul\u00fckatud mulla- ja kruusavall ning tuua teele tagasi sealt
\u00e4ralennanud materjal, kartmata, et teele satuksid murum\u00e4ttad, kivid,
juured jmt. Tulemuse parandamiseks tuleks samal ajal kobestada
kruusateede s\u00f5iduosa materjal,\u2013 see v\u00f5imaldaks v\u00e4lja s\u00f5eluda
teepinna l\u00e4hedal olevad suuremad kivid, mida meie kruusateedel
sageli esineb.
SAGA ROADMASTER-tehnoloogia eelised:
\u2022 veel head kruusamaterjali teepeenardelt, kraavist v\u00f5i n\u00f5lvadelt
kasutatakse ratsionaalselt
\u2022 parandatakse nii piki-kui ka ristprofiil, mis tagab hea vete
\u00e4ravoolu
\u2022 hoitakse kokku transpordi ja muidu t\u00e4iendavalt vajatava suure
hulga juurdeveetava materjali maksumuse arvelt
\u2022 lisades vajalikul m\u00e4\u00e4ral purustatud kruusa ja keemilisi lisandeid,
saadakse sobiva terakoostisega ja tolmuvaba teekate,
v\u00e4hendatakse kulumist ja parandatakse kruusatee kvaliteeti
\u2022 l\u00f5pptulemusena v\u00e4hendatakse kruusateede hoiu kulusid;
kruusatee hea kvaliteet parandab s\u00f5idutingimusi, liiklusohutust
ning v\u00e4hendab tolmust p\u00f5hjustatud keskkonnakahjustusi.
SAGA ROADMASTERi seadmed
Taani kompanii \u201cC. Havemose Maskinfabrik\u201d SAGA
ROADMASTER valmistab kahte seadme mudelit \u2013 RM1620 ja
RM1630. M\u00f5lemal mudelil on v\u00f5imalik seadme k\u00e4ivitamiseks

kasutada mehaanilist v\u00f5i h\u00fcdraulilist \u00fclekannet. Mudeli valik s\u00f5ltub vajadusest ja kohalikest oludest. RM1620 punker mahutab 3 tonni, tal on muutumatu v\u00e4ljapuistek\u00f5rgus \u2013 180 sentimeetrit. RM1630 punker mahutab 4 tonni ja tal on reguleeritav v\u00e4ljapuistek\u00f5rgus

180 - 255 sentimeetrit. T\u00f6\u00f6laius on m\u00f5lemal mudelil \u00fchesugune \u2013
160 cm. RM1620 sobib paremini l\u00fchikeste kruusateel\u00f5ikude
parandamiseks, kus k\u00f5lbmatu pinnas laaditakse madala kastiga

veokisse ja veetakse \u00e4ra. RM1630 sobib juhul, kui remonditavad teel\u00f5igud on pikemad ja kasutamata pinnast veetakse \u00e4ra k\u00f5rgema kastiga veokitega.

Kasutatava \u00fclekande t\u00fc\u00fcp s\u00f5ltub vedukist \u2013 kas selleks on
traktor v\u00f5i veoauto. Mehaanilise \u00fclekandega seadmele sobib k\u00f5ige
paremini 60...70-hj traktor j\u00f5uv\u00f5tuv\u00f5lli 550-1000 p\u00f6\u00f6rdega
minutis, mille liikumiskiirus madalaima k\u00e4iguga on kuni 2 km/h.
H\u00fcdraulilise \u00fclekandega seade haagitakse k\u00f5ige sagedamini veoauto
taha j\u00e4iga kinnitusega. Sellisel veoautol peab olema h\u00fcdraulilise
v\u00e4ljav\u00f5tte v\u00f5imalus ja \u00f5lir\u00f5hu reguleerimisklapp ning t\u00f6\u00f6kiirus kuni
2 km/h. H\u00fcdrauliline s\u00fcsteem peab tagama \u00f5lihulga 100 l/min.
Seadme konstruktsioon on kaitstud kolme patendiga.
Kruusa regenereerimistehnoloogia
Kruusatee regenereerimisel seadmega SAGA ROADMASTER
tehakse t\u00f6id j\u00e4rgmises j\u00e4rjekorras:
\u2022 ettevalmistust\u00f6\u00f6d
\u2022 kraavi puhastamine, peenarde l\u00f5ikamine ja tasandamine
teeh\u00f6\u00f6vliga
\u2022 kruusavalli regenereerimine, murum\u00e4tta ning kivide eemaldamine
\u2022 s\u00f5idutee profileerimine.

Enne t\u00f6\u00f6 algust tuleb eemaldada teepeenardes ja kraavis kasvav v\u00f5sa ning k\u00f5rge rohi, samuti tuleb kraavist eemaldada suured kivid, rohkem kui 25 cm j\u00e4medused juured jms., mis v\u00f5ib t\u00f6\u00f6d segada ja seadme ummistada. Kui tehnoloogia j\u00e4rgi lisatakse regenereeritud

kruusale fraktsioneeritud kruusa, siis puistatakse see s\u00f5iduteele
enne t\u00f6\u00f6 algust.
Saateks
Artikkel on t\u00f5lgitud ajakirjast \u201cLietuvos Keliai\u201d(Leedu Teed), 2002/2. SweRoad\u2019i esindajana
tutvustas artikli autor Sigitas Bublys Eesti teedevalitsuste ja Maanteeameti esindajate
\u00fchisdelegatsioonile 2001. a. suvel Panevezise Regiooni Teedevalitsuse teedel RM1620 praktilist
t\u00f6\u00f6d. \u00dchine arvamus oli see, et v\u00f5imaluse korral tuleks ka Eestisse katsemasinad osta.
Niisugune v\u00f5imalus avanes eelmise, 2002. aasta l\u00f5pul, ja kaks RM1630 ootavad kevade
saabumist ning t\u00f6\u00f6de algust. Aprilli l\u00f5pus on lubanud Eestisse tulla ka tehase esindaja Taanist,
mis annab v\u00f5imaluse huvilistel n\u00e4ha \u00f5igeid t\u00f6\u00f6v\u00f5tteid ja esitada k\u00fcsimusi.
Leedu teedevalitsustes t\u00f6\u00f6tab praegu 12 niisugust masinat ja t\u00f6\u00f6 tulemustega ollakse rahul.
RAIMO UNT
n\u00f5unik
\u02c6
22
M\u00c4RTS 2003
Teeleht
Teeleht
Teeleht
Teeleht
TeelehtNR. 1 (33)
SAGA ROADMASTER-seade t\u00f6\u00f6tamas
Esmakordsel teel\u00f5igu regenereerimisel on kraavide puhastamine ja
teeserva tasandamine tavalisest keerukam ja t\u00f6\u00f6mahukam, sest
tuleb \u00fcles v\u00f5tta palju suurem kogus k\u00f5lbmatut pinnast. Selleks

kasutatakse tavaliselt teeh\u00f6\u00f6vlit, kuigi s\u00f5ltuvalt sellest, millised on kohalikud tingimused ja k\u00f5lbmatu pinnase kogus, sobivad ka teised vahendid. J\u00e4rgmistel kordadel eemaldatakse kraavist, n\u00f5lvadelt ja teepeenralt juba palju v\u00e4hem materjali. Risustatud materjal

formeeritakse valliks s\u00f5iduteel, mitte l\u00e4hemal kui 1m teepeenrast.
K\u00f5ige parem tulemus saadakse siis, kui 1 jooksva meetri valli
l\u00e4bikul mehhanismiga tekib 0,25...0,3 m3 sorteeritud materjali. Kui

sorteeritav materjal on liiga niiske, on parem oodata 1...2 tundi,
kuni ta kuivab, ja eriti kuiva materjali tuleb siduvuse tagamiseks ja
tolmu tekkimise v\u00e4ltimiseks niisutada.

Kruus regenereeritakse ja murum\u00e4tas ning kivid eemaldatakse

mehhanismidega RM1620 ja RM1630. Olenevalt oludest valitakse s\u00f5elav\u00f5rgud, mille avam\u00f5\u00f5dud v\u00f5ivad olla vahemikus 28...55 mm. Kui regenereeritavat kruusa on palju, siis on vaja kasutada v\u00f5rku avaga 45 mm. Sel juhul t\u00f6\u00f6tatakse l\u00e4bi suurem kogus kruusa, aga seda sorteeritakse halvemini. Kui kruusa kogus on v\u00e4iksem ja on palju mullakamakaid (30...35 mm), on v\u00f5imalik kasutada 28-mm avaga v\u00f5rku. L\u00e4bit\u00f6\u00f6tatud kruusa kogus sel juhul v\u00e4heneb, aga

paremini sorteeritakse v\u00e4iksemad kivid, mullakamakad ning teised
lisandid. Arvestades kohalike kruusamaterjalide granulomeetrilist
koostist, lisatakse standardsele s\u00f5elakomplektile 35-mm avaga
v\u00f5rk. Seadme rootori p\u00f6\u00f6rete arv on tavaliselt 60 p\u00f6\u00f6ret minutis ja
s\u00f5ltub regenereeritava materjali koostisest ning soovitavast
(siduvate) peenosakeste kogusest regenereeritud materjalis.

S\u00f5ltuvalt seadme modifikatsioonist reguleeritakse rootori p\u00f6\u00f6rdeid veduki j\u00f5uv\u00f5tuv\u00f5lli p\u00f6\u00f6rete muutmisega v\u00f5i reguleerides \u00f5li r\u00f5hku. Seadme t\u00f6\u00f6kiirus s\u00f5ltub kruusa kogusest vallis. Keskmise kruusa koguse puhul on masina t\u00f6\u00f6kiirus 2 km/h. Raskemate tingimuste puhul, s.t. kruusa on palju v\u00f5i ta on liiga niiske, on vaja kiirust

v\u00e4hendada ning m\u00f5nikord masina puhastamiseks peatuda.
Puhastamisvajadus s\u00f5ltub materjali risustusastmest, v\u00f5rguava
m\u00f5\u00f5dust, rootori p\u00f6\u00f6rlemiskiirusest ja mehhanismi
liikumiskiirusest. Suuri kive, juuri jms., mis blokeerivad rootori, ei
ole tavaliselt raske eemaldada, kui t\u00fchjendada punker ja j\u00e4tta ta
k\u00f5ige k\u00f5rgemasse asendisse. Nii on lihtne p\u00e4\u00e4seda seadme
sisemusse. Sobiv vahend rootori puhastamiseks on v\u00e4ike kang.
Regenereeritud materjal profileeritakse teeh\u00f6\u00f6vliga. Nagu oli

juba eespool \u00f6eldud, puistatakse uus materjal s\u00f5iduteele enne vana regenereerimist. Profileeritav materjal peab olema parema siduvuse tagamiseks niiske. Regenereerides kruusateed SAGA

ROADMASTER-tehnoloogiaga, tekib homogeenne kruusamass.
Kruusa homogeensus on oluline tema t\u00f6\u00f6tlemisel keemiliste
tolmut\u00f5rjevahenditega.Oleks ebaratsionaalne, kui kirjeldatud
meetodit kasutataks, j\u00e4ttes samal ajal tolmut\u00f5rje tegemata.
Praegu on olemas piisav valik kruusateede tolmut\u00f5rjevahendeid,

mis v\u00f5imaldab valida optimaalseima variandi, arvestades hinda ja tehnilisi n\u00e4itajaid. Igal juhul on see, v\u00e4hemalt praeguses olukorras, kui raha teede hoiuks ei ole piisavalt, odavam ja ratsionaalsem.

Kellelgi v\u00f5ib tekkida kahtlus, et koos regenereeritud kruusaga
v\u00f5ib tulla s\u00f5iduteele palju mulda v\u00f5i kruusa peenosiseid, mis
halvendavad kruusa kvaliteeti. Seda ei ole vaja karta. Kruusa

kvaliteeti on alati v\u00f5imalik parandada, lisades uut kruusa, v\u00f5i kui
peenosiste kogus ei ole liiga suur, siis aja jooksul ta kaob
teepinnalt iseenesest. Kasutades keemilisi tolmut\u00f5rjevahendeid,

seotakse aga peenosised kruusamassiga. Samuti ei ole vaja karta tee
pinnale sattunud murum\u00e4ttaid, juuri v\u00f5i peenikest rohtu. Aja
jooksul need kuivavad ja tuul ning l\u00e4bis\u00f5itvad transpordivahendid
kannavad nad s\u00f5iduteelt \u00e4ra.
Kahtlemata sobib kirjeldatud tehnoloogia ka asfaltteede
teepeenarde hoolduseks.
Juba on aeg teada ja arvestada, et kruusateede hooldusel ei ole
ainukeseks tehnoloogiaks nende profileerimine teeh\u00f6\u00f6vliga, vaid on
v\u00f5imalus kasutada ka teisi tehnoloogiaid ja seadmeid, mis
parandavad kruusateede kvaliteeti, s\u00f5idutingimusi, liiklusohutust,

keskkonnakaitset ja mille l\u00f5pptulemuseks on kruusateede hoolduskulude v\u00e4henemine. Uusi tehnoloogiaid kasutades kindlustame, et meie kruusateed on v\u00f5rreldavad L\u00e4\u00e4ne

kruusateedega, kus kruusa- v\u00f5i pinnasteel on v\u00f5imalik mugavalt ja
kiiresti s\u00f5ita, sest nad ei tolma ega ole auklikud.\ue000
Peenrat\u00e4itmisseade Eestist: seadme on valmistanud AS
Turgel ja kasutab seda edukalt tee-ehitusobjektidel
Punker
Punkri
t\u00f5stmise
h\u00fcdro-
silinder
S\u00f5elv\u00f5rk
Vardad
(s\u00f5rmed)
Kelk
H\u00fcdrauliline
\u00fchendus
V\u00f5ll
Rootor
RM 1630
NORRA
23
Teeleht
Teeleht
Teeleht
Teeleht
TeelehtNR. 1 (33)
M\u00c4RTS 2003
TEEKATETE REMONDI- JA KORRASHOIU
PLANEERIMISE S\u00dcSTEEM (PMS)
Autorid:
Dagfin Gryteselv, Torleif Haug\u00f8deg\u00e5rd, Even K. Sund
TAUST
Esimene teekatete remondi ja korrashoiu planeerimise s\u00fcsteem
(PMS), mida Norra Riiklik Maanteeamet (NPRA) kasutas, t\u00f6\u00f6tati
v\u00e4lja 1980-ndate aastate l\u00f5pul. See oli t\u00fc\u00fcpiline projekti ning
projekti valiku tasemel t\u00f6\u00f6tav s\u00fcsteem, mis keskendus
peaasjalikult teekatte remondit\u00f6\u00f6de planeerimisele 19 Norra
maakonnas. Alates 1997. aastast on SINTEF (The Foundation for

Scientific and Industrial Research at the Norwegian Institute of
Technology) arendanud NPRA tellimusel uut projekti taseme
PMS\u2019i (nimetus on PMS2000). Selle s\u00fcsteemi kirjeldus ja eelised

v\u00f5rreldes vana s\u00fcsteemiga on esitatud k\u00e4esolevas artiklis.
Paralleelselt PMS2000 arendust\u00f6\u00f6dega on SINTEF ja NPRA
teinud \u00fchisuuringuid teedev\u00f5rgu strateegilise taseme PMS\u2019i
v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiseks. Soome Maanteeametis kasutusel oleva PMS-ga
(kasutab Markovi modelleerimist) on testitud Norra andmetega
anal\u00fc\u00fcside tegemist. Ka selle eksperimendi m\u00f5nda tulemust on
mainitud t\u00f6\u00f6s kirjeldatud. T\u00e4ielik PMS peab t\u00f6\u00f6tama nii projekti
kui ka teedev\u00f5rgu tasemel. Erinevatel tasemetel kasutatavad
mudelid ei pea olema t\u00e4iesti analoogilised, kuid kindlasti peab
olema side kogu teedev\u00f5rgu tasemel strateegilise anal\u00fc\u00fcsiga
m\u00e4\u00e4ratud arengusuundade ja tegelikult rakendatava teehoiukavaga
projekti tasemel. See side ei t\u00f6\u00f6ta veel NPRA PMS\u2019is. K\u00e4esolevas

artiklis kirjeldatud t\u00f6\u00f6 t\u00e4hendab sammu \u00f5iges suunas. Pidevad uuringud ja arendust\u00f6\u00f6d on vajalikud ka j\u00e4rgnevatel aastatel, et saavutada k\u00f5igil NPRA tasemetel t\u00f6\u00f6tav PMS.

NORRA TEEDEV\u00d5RK
NPRA \u00fclesandeks on hooldada \u00fcleriigilisi ja maakonnateid. Riikliku

teedev\u00f5rgu pikkus on ligikaudu 26 000 km, millest 7000 km on p\u00f5himaanteid ning 100 km mitmerajalisi kiirteid. Lisaks on veel umbes 27 000 km maakonnateid ja 37 000 km munitsipaalteid. Peaaegu kogu riiklik teedev\u00f5rk (98 %) on asfaltkattega ning

maakonnateedest on kruusateid umbes 25 %. \u00dclekatte keskmine vanus on riiklikel teedel 6,2 aastat ja maakonnateedel 7,4 aastat. Aasta keskmine \u00f6\u00f6p\u00e4evane liiklussagedus on riiklikel maanteedel 2200 s\u00f5idukit \u00f6\u00f6p\u00e4evas ja maakonnateedel ainult 750 s\u00f5idukit

\u00f6\u00f6p\u00e4evas.
Iga-aastane riiklike maanteede korrashoiuks eraldatav rahasumma

on umbes 3800 miljonit Norra krooni (umbkaudu 8090 miljonit EEK), mis on ligikaudu 1/3 kogu NPRA aastaeelarvest. Umbes 30 % hooldet\u00f6\u00f6de eelarvest kulub katte uuendamiseks ja

rekonstrueerimist\u00f6\u00f6deks.
UUS PROJEKTI TASEME PMS (PMS2000)
Projekti ajalugu
Norra endine, DOS-il baseeruv projekti taseme PMS t\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja
1980-ndate aastate l\u00f5pus ja see oli kasutusel kuni aastani 1998.
Alates 1997. aastast t\u00f6\u00f6tas SINTEF NPRA tellimusel uue,
Windowsil p\u00f5hineva PMS-i v\u00e4lja arendamiseks. Esimest versiooni

(PMS98) tutvustati 1998. aasta s\u00fcgisel ning viimane versioon
(PMS2000) ilmus oktoobris 2000. J\u00e4rgmine versioon on planeeri-
tud tuua avalikkuse ette 2001. aasta s\u00fcgisel. (NB! Ettekanne on

tehtud 2001. aastal. \u2013 Toim.)
Projekti taseme s\u00fcsteemi filosoofia
Probleem endise projekti taseme PMS-i puhul oli selles, et
kasutajad pidasid seda liiga teoreetiliseks. See oli DOS-il baseeruv
s\u00fcsteem, mis oli NPRA keskmisele kasutajale liiga raskesti aru-
saadav. Lisaks ei v\u00f5imaldanud see s\u00fcsteem kasutada k\u00f5iki Maan-
teeregistrisse salvestatud andmeid teedev\u00f5rgu seisundi kohta.
Uus, Windowsil baseeruv s\u00fcsteem (PMS2000) kasutab k\u00f5iki
Maanteeregistris sisalduvaid teede seisundit iseloomustavaid
andmeid ja esitab need kasutajatele viisil, mis muudab \u00f5igete

otsuste tegemise projekti taseme remondiplaanide koostamisel lihtsamaks ja arusaadavamaks. Tarkvara PMS2000 kasutavad eelk\u00f5ige regioonide teedeinsenerid oma regioonis teekattet\u00f6\u00f6de

planeerimisel projekti tasemel kuueaastase anal\u00fc\u00fcsiperioodi kestel.
Peat\u00e4helepanu on remondiplaanide koostamisel ja nende
t\u00e4psustamisel l\u00e4hemaks 1-2 aastaks, et need oleksid vastavuses
eelarve v\u00f5imalustega. PMS2000 kasutab lihtsaid ennustusmudeleid,
mis baseeruvad igal teel\u00f5igul eelnevate aastate jooksul m\u00f5\u00f5detud
andmetel. See aitab teedeinseneridel teha \u00f5igeid otsuseid j\u00e4rgnevate
aastate teekattet\u00f6\u00f6de koha, aja ja ulatuse kohta oma regioonis.
S\u00fcsteem v\u00f5imaldab haldajatel saada \u00fcldist pilti planeeritud t\u00f6\u00f6de
m\u00f5just (arvestades t\u00f6\u00f6de kogumaksumust ning m\u00f5ju teekatte
seisundile) kogu teedev\u00f5rgu tasemel.
PMS2000 tarkvara arendamisel pandi p\u00f5hir\u00f5hk teekatte
seisundit puudutava mahuka andmestiku esitamisele graafilisel

kujul. V\u00e4hem t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rati teoreetilisele osale, s.t. erinevatele arengumudelitele, sest nende liiga suur t\u00e4htsustamine oleks v\u00f5inud takistada kogu uue tarkvara kasutuselev\u00f5tmist. NPRA strateegia uue s\u00fcsteemi juurutamisel ja kasutuselev\u00f5tmisel v\u00f5ib s\u00f5nastada j\u00e4rgmiselt: t\u00e4iuslikumad ja keerulisemad mudelid v\u00f5ib s\u00fcsteemile lisada siis, kui s\u00fcsteem on muutunud regioonide teedeinseneride igap\u00e4evaseks t\u00f6\u00f6riistaks.

Andmete kogumine
Andmeid teedev\u00f5rgu seisundi kohta kogutakse m\u00f5\u00f5tebussiga
ALFRED, mille pilt on toodud joonisel 1.
M\u00f5\u00f5tebussi varustusse kuuluvad j\u00e4rgmised m\u00f5\u00f5tevahendid ja
-seadmed:
\u2022 17+1 ultrahelianduriga (vahekaugusega 12,5 cm) m\u00f5\u00f5telatt
m\u00f5\u00f5tebussi ees
\u2022 m\u00f5\u00f5teplokk, milles on g\u00fcroskoobid, aktseleromeetrid,
kaldem\u00f5\u00f5turid ja laserkaugusandur
\u2022 suure t\u00e4psusega tahhomeeter
\u2022 s\u00fcsteemiarvuti erinevate m\u00f5\u00f5turite t\u00f6\u00f6 tagamiseks ning
koordineerimiseks
\u2022 arvuti m\u00f5\u00f5tmisprotsessi juhtimiseks.
Joonis 1. M\u00f5\u00f5tebuss ALFRED
Etteet\u00f6\u00f6dek
avandamisel
onj\u00e4rjestro
hkemomas\u00f5na
\u00f6elda
PMS-l,siist
utvustabTee
lehtk\u00e4esole
vasjam\u00f5nesj
\u00e4rgnevas
numbristeis
tesriikides
rakendatava
idPMS-s\u00fcste
eme.Siin
refereeribA
STeedeTehno
keskuseproj
ektijuhtTii
tKaal
USA-s,Seatt
le\u2019is2001.a
.11.-14.aug
ustilpeetud
konverentsi
l\u201cFifthInte
rnationalCo
nferenceonM
anaging
Pavements\u201dt
ehtudetteka
nnetNorraPM
S-ist.
of 00

Leave a Comment

You must be to leave a comment.
Submit
Characters: ...
You must be to leave a comment.
Submit
Characters: ...