PIARC XI talveteede kongress Sapporossiseesikaas ja lk 3 \u20137
Maanteeameti uurimist\u00f6\u00f6d aastatel 2001 \u2013 2002 lk 1
Teekatendite kandev\u00f5imest lk 3

Uue avaliku halduse p\u00f5hjamaa mudeli t\u00e4iuseni viimine lk 8
Prantsusmaa katteehitusprotsess v\u00f5idab auhinna lk 15
RATEX \u2013 heade teede algus lk 16

Arno Huik \u2013 juubilar! lk 35
P\u00f5hjamaade Maanteeliidu ja Balti Maanteeliidu memorandum lk 36
Leedu teed ja tee-ehitajad lk 37

avaldatud osav\u00f5tjate nimekirjast), kel- lest p\u00f5hiosa moodustasid muidugi kor- raldajamaa Jaapani teedemehed ja

Maanteeamet ja tulevaste teederegioo-
nide juhatajad, kelle hulka asendus-
mehena oli sattunud ka nende ridade

aasta peamiste suuremate uurimist\u00f6\u00f6de l\u00fchikirjeldused. Osa mainitud t\u00f6\u00f6dest on planeeritud j\u00e4tkata ka 2002. aastal. T\u00f6\u00f6- de aruannetega saab tutvuda Maanteeameti v\u00f5i AS Teede Tehnokeskuse raamatukogus (ka kodulehek\u00fcljel

pindamine, \u00fcmberp\u00f6\u00f6ratud j\u00e4rjekorras pindamine, kummi- ja modifitseeritud bituumeniga pindamine, m\u00f6ss jm. \u00f5hukesed katted) pole \u00fcldse kasutatud v\u00f5i on neid kasutatud v\u00e4ga v\u00e4he. Seni pole kindlaid tehnilisi ega ka majanduslikke sei- sukohti konstruktsiooni ja kasutatava tehnoloogia valikuks, seda eriti s\u00f5ltuvalt liiklussagedusest.

Aastal 2001 j\u00e4tkati 2000. aastal ehitatud 15 katsel\u00f5igu j\u00e4l- gimist, suure liiklussagedusega maanteele ehitati t\u00e4iendavad katsel\u00f5igud pol\u00fcmeermodifitseeritud bituumeniga, v\u00f5eti vaat- luse alla ettev\u00f5tjate/teedevalitsuste poolt 2001. a. pinnatud katted, koostati kulumis- ja kaitsekihtide valiku, projek-

Aastal 2002 on planeeritud teha valik Eesti tingimustesse sobivatest kruusateede tolmuvabaks muutmise tehnoloogia- test ning ehitada vastavad katsel\u00f5igud; j\u00e4tkata 2000. ja 2001. aastal ehitatud katsel\u00f5ikude j\u00e4lgimist nende seisukorra muu- tumise seadusp\u00e4rasuste ning t\u00f6\u00f6ea v\u00e4ljaselgitamiseks erine- vais liiklus- ja teeoludes; koostada pindamist\u00f6\u00f6de uued teh- noloogilised juhendid ja kvaliteedin\u00f5uded, mis asendaksid

siooni liiklussageduse muutumisest ajas. Selleks on vaja lei- da statsionaarsetest liiklusloenduspunktidest saadud andme- te alusel liiklussagedusk\u00f5verad aasta kuude, kuu n\u00e4dalate, n\u00e4dala p\u00e4evade ja p\u00e4eva tundide l\u00f5ikes.

liiklusandmete esindatus nii p\u00f5hi- kui tugimaanteedelt, kuhu on aastail 1998 \u0096 1999 paigaldatud 50 statsionaarset liiklus- loendurit. Ka on l\u00e4bi viidud t\u00e4iendavaid liiklusloendusi nii p\u00f5hi-, tugi- kui ka k\u00f5rvalteedel. K\u00e4esolev uurimus on vajalik teedeehituse ja projekteerimise perspektiivsel planeerimisel.

2035 p\u00f5hi- ja tugimaanteede kohta ja leiti l\u00fchiajalistele loen- dustele p\u00f5hi- ja tugimaanteeedel \u00fcleviimistegurid keskmisele aastasele \u00f6\u00f6p\u00e4evasele liiklussagedusele.

tamata. Samas puudusid projekteerijatel p\u00f5hjendatud siirde- tegurid normatiivsele teljekoormusele \u00fcleminekuks. Samuti ei olnud selge, missugused peaksid olema arvutuslikud autod, kui katendite dimensioneerimiseks kasutatakse instruktsiooni VSN 46-83 v\u00f5i ka m\u00f5nda muud meetodit. Maanteede projek- teerimisnormid annavad ainult soovituslikud siirdetegurid

olukorraks, kui puuduvad t\u00e4psemad andmed. Projekteerimis- normides on esitatud siirdetegurid ainult \u00fcksikute protot\u00fc\u00fcp- s\u00f5idukite jaoks eeldusel, et veoautode koormatuse aste on 0,75 ja busside t\u00e4ituvuse aste 0,4. Tegelikkuses ei pruukinud see sugugi nii olla ja protot\u00fc\u00fcps\u00f5idukite valiku sobilikkust ei olnud seni v\u00f5imalik kontrollida. N\u00fc\u00fcd oli selliseks t\u00f6\u00f6ks