teenida. Kaitseliidu poolt ehitatud tee vajas aga peatselt laiendamist, peenarde ehitamist ja n\u00f5lvade kindlustamist. P\u00fcstitati ka puitp\u00f5rkepiire raudbetoonist postidel,

Aadu Lass s\u00fcndis 18. jaanuaril 1928 Tallinnas. Koolihariduse sai ta Tallinna Reaalkoolis, aastail 1946 \u0096 1951 \u00f5ppis Tallinna Pol\u00fctehnilises Instituudis, kus omandas teedeinseneri kutse. Noor insener suunati t\u00f6\u00f6le Haapsalu Teedevalitsusse. Kahe aasta p\u00e4rast kutsuti ta Autotranspordi ja Maanteede

tavahetustest pakaselised ja t\u00f5otasid riigiteedev\u00f5rgu ajutist pikenemist paariks kuuks saartele rajatavate j\u00e4\u00e4teede v\u00f5rra. Siiski paistab, et katetele kasulikku \u00fchtlast k\u00fclma talve ei

mine \u00fcsna kulukas. Samas teame, et alanud aasta t\u00f5siseks probleemiks on hooldet\u00f6\u00f6de rahastamine, mis sisuliselt on j\u00e4\u00e4nud senisele tasemele. Ehk kui arvudega manipuleerida, siis koos pindamiseks ja kruusateede remondiks riigieelar- vest sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditega on meil teede hooldeks ja igap\u00e4evaseks hoiuks 6,5 miljonit krooni v\u00e4hem

j\u00e4\u00e4b hooldet\u00f6\u00f6de rahastamine eelmise aasta tasemele ja mis k\u00f5ige hullem \u0096 teerajatiste ja eelk\u00f5ige sildade remondiprog- ramm v\u00e4heneb tunduvalt.

pangast (World Bank) 108, P\u00f5hjamaade Investeeri-
mispangast (Nordic Investment Bank) 187 ja Euroopa
Investeerimispangast (European Investment Bank) 110 mln.

krooni. Viimastele lisandub 270 mln. krooni ISPA abiprogram- mist. See k\u00f5ik kokku teeb 405 miljonit. 2001. aastal oli vastav summa k\u00f5igest 93 mln. krooni. Nii et suurenemine on 768

kolmel maanteel tuleb suvel hulgaliselt kiiruspiiranguid ja sellest tulenevalt liiklejate pahameelt. P\u00f5hjamaade Inves- teerimispanga laenu arvelt on v\u00f5imalik teha t\u00f6id ka teistel

\u00fcmbers\u00f5it, Otep\u00e4\u00e4 \u00fcmbrus, Kilingi-N\u00f5mme \u00fcmbers\u00f5it, m\u00f5ned teel\u00f5igud J\u00f5geva maakonnas). Endiselt j\u00e4\u00e4b suhteliselt taga- sihoidlikuks kruusateedele katete ehitamise maht.

Uuringute valdkonnast tuleb m\u00e4rkida Saaremaa p\u00fcsi\u00fchen- dusega seonduva temaatika j\u00e4tkumist ja katete kvaliteedi pa- randamiseks vajalikke uuringuid. Just katete ea ehk vastu-

pidavuse suurendamine on siin esmat\u00e4htis k\u00fcsimus. T\u00e4naseks on selge, et v\u00e4ga suur arenguruum on meil projekteerimise alal ja sellele eelneva tee parameetrite uuringute vallas.

tarvis j\u00f5uda kuue regionaalse teedevalitsuse moodustamise- ni, mille keskustes j\u00e4\u00e4ks hooldet\u00f6\u00f6 riigi teha. See t\u00e4hendaks veel kuues maakonnas hooldet\u00f6\u00f6de \u00fcleandmist erasektorile, mille h\u00e4davajalikuks eelduseks on 2003. aasta hoiuraha

Liiklusohutuse olukord on hukkunute osas 2001. aastal j\u00f5udnud alla 200 piiri, olgugi et avariide arv kasvas. Hukku- nute arvu oleks vaja veelgi alandada. Probleemiks on endi- selt jalak\u00e4ijad, liigne kiirus v\u00f5i uljus ja arusaam, et bussidele

pole tarvis talvekumme alla panna. Kahjuks ei saa igal bussil liivapuistur ees s\u00f5ita ei riigi ega erasektori poolt teostatavate hooldet\u00f6\u00f6de korralduse puhul.

rimisel teostatud Tallinna \u0096 Tartu \u0096 V\u00f5ru \u0096 Luhamaa maantee taastusremondit\u00f6\u00f6d J\u00e4rva ja V\u00f5ru maakonnas. Mai l\u00f5pup\u00e4e- vadel alustatud ja oktoobri viimaste p\u00e4evadeni kestnud t\u00f6\u00f6d toimusid korraga neljal maanteel\u00f5igul kogupikkusega 18,8 km J\u00e4rva maakonnas Ardu ja M\u00e4o vahel ning kahel maantee-

freespuru p\u00f5levkivibituumeni ja paekivikillustikuga rikasta- mise teel. Stabiliseerimiskihile rajati keskmiselt 5 cm paksu- sed poorse ja tiheda asfaltbetooni kihid. V\u00f5ru objektil rajati mitmes l\u00f5igus stabiliseerimiskihi alla liivast p\u00f5ikidreenid,

seerimiskihi rajamist purustada olemasolev tuhkbetoonkiht kuni 50 cm suurusteks t\u00fckkideks. Lisaks katte taastamisele puhastati ja rajati uusi kraave ning peenraid, tehti v\u00e4ikse-