tunnustab Eesti Vabariik
iseseisvusp\u00e4eva eel riiklike
preemiate ja teenetem\u00e4rki-
degaLk 2

t\u00f6\u00f6tab Eesti \u00fchiskonna
huvides: j\u00e4tkub intervjuu
R.-J. Ubari ja G. Jervaniga

L\u00e4htudes Eesti riigi ja \u00fchiskonna vajadustest s\u00f5lmisid Tallinna Tehnika\u00fclikool ja Tartu \u00dclikool ulatusliku koost\u00f6\u00f6lepingu, soo- dustamaks tihedat koost\u00f6\u00f6d Eesti juhtivate \u00fclikoolide teadus- ning \u00f5ppet\u00f6\u00f6 valdkondades. Leping allkirjastati 5. veebruaril Tallinna Tehnika\u00fclikooli n\u00f5ukogu saalis.

Leping aitab kaasa teaduse ja innovatsiooni koost\u00f6\u00f6 edenda- misele ning \u00fclikoolide kompe- tentsi suuremale kasutamisele \u00fchiskonnas. Just teadus\u00fcli- koolidel on t\u00e4ita v\u00f5tmeroll riigi \u00fcl- dises ja regionaalses arengus. Koost\u00f6\u00f6leping n\u00e4eb \u00fchtlasi ette olemasolevate ressursside \u00fchise arendamise ja kasutamisega saa- vutada k\u00f5rghariduse ning tea- dusliku uurimist\u00f6\u00f6 kvaliteedi ja rahvusvahelise konkurentsiv\u00f5i- me j\u00f5ulisemat kasvu.

\u00dclikoolidevahelise tihedama koost\u00f6\u00f6 vajadust r\u00f5hutati ka 2008. aasta l\u00f5pul Tartu \u00dclikooli arengukonverentsil, kus esinenud Tallinna Tehnika\u00fclikooli vilistlane Indrek Neivelt kutsus Eesti \u00fclikoo- le loobuma kohalikust konkurent- sist ja tegema v\u00f5imalikult paljudes valdkondades koost\u00f6\u00f6d.

Neivelt Eesti \u00fclikoole suuremale rahvusvahelisele koost\u00f6\u00f6le ja muutuma \u00fchiste eesm\u00e4rkide ni- mel partnereiks.

Tartu \u00dclikooli rektori Alar Karise s\u00f5nul on Eesti suurimate teadus\u00fclikoolide koost\u00f6\u00f6lepingu s\u00f5lmimine selge m\u00e4rk sisulise koost\u00f6\u00f6 edendamisest. \u201cKahel Eesti suurimal \u00fclikoolil on palju \u00fchiseid valdkondi, kus ressurs- side kokkuhoid v\u00f5i \u00fchiskasutus v\u00f5imaldaksid \u00fchiskonna jaoks va- jalikele arengutele olla parimal moel toeks ja suunan\u00e4itajaks,\u201d kommenteeris Alar Karis.

TT\u00dc rektori Peep S\u00fcrje s\u00f5nul \u00fchendavad kaks Eesti tipp\u00fclikooli oma j\u00f5ud \u00f5ppe-, teadus- ja arendustegevuses. \u201cAlanud on rahvusvaheline innovatsiooniaas- ta. Soome ja paljude teiste v\u00e4i- keriikide teadmistemahukas majandus on tekkinud valdavalt t\u00e4nu nii tehnosiirdele kui ka \u00fcli- koolide ja ettev\u00f5tluse vahelisele tihedale koost\u00f6\u00f6le. Ka Eesti kahe juhtiva \u00fclikooli teineteist t\u00e4iendav koost\u00f6\u00f6 \u00f5ppe ja teaduse vallas peaks aitama kaasa meie ette- v\u00f5tete innovaatilise taseme t\u00f5u- sule,\u201d lisas Peep S\u00fcrje.

avaldas r\u00f5\u00f5mu ka TT\u00dc kura- tooriumi liige Mart Laar. \u201cEesti k\u00f5rgharidusmaastik on liig kil- lustatud, seet\u00f5ttu on meil raske rahvusvahelises karmis konku- rentsis l\u00e4bi l\u00fc\u00fca. Kui me ei soovi maha k\u00e4ia, peame \u00fchinema ning k\u00f5rvaldama m\u00f5ttetu dubleeri- mise. \u00dclikoole Eestisse l\u00f5putult ei mahu, Tartu \u00dclikooli ja Tallinna Tehnika\u00fclikooli koost\u00f6\u00f6 v\u00f5iks olla aluseks t\u00f5eliselt rahvusva- helise ning avatud k\u00f5rghari- duss\u00fcsteemi kujunemisele.\u201d

Tartu \u00dclikooli kuratooriumi liikme Raivo Vare s\u00f5nul v\u00f5iks just kahe Eesti juhtiva \u00fclikooli koost\u00f6\u00f6 olla teistele eeskujuks vastutuse v\u00f5tmisel \u00fchiskondlike s\u00f5lmk\u00fcsimuste lahendamiseks. \u201cOn selge, et v\u00e4ikse Eesti riigi niigi napp teaduslik potentsiaal on tegelikult olemas suuresti kahes \u00fclikoolis, kelle sisuline koost\u00f6\u00f6 on v\u00f5tmet\u00e4htsusega nii \u00fchiskonna kui terviku kui ka majanduse ja tehnoloogilise aren- gu s\u00f5lmprobleemidele lahen- duste otsimisel, tagamaks meie v\u00e4ljumist maailmakriisist oluliselt konkurentsiv\u00f5imelisemana\u201d, t\u00e4p- sustas Raivo Vare kahe \u00fclikooli koost\u00f6\u00f6 tegelikku t\u00e4hendust.

Esimesed sammud suurema koost\u00f6\u00f6 suunas T\u00dc ja TT\u00dc vahel tehakse \u00fchis\u00f5ppekavade v\u00e4l- jaarendamises, \u00f5ppet\u00f6\u00f6 infras- truktuuri \u00fchises kasutamises, \u00fchiste uurimisr\u00fchmade moodus- tamises, teadus- ja arendust\u00f6\u00f6 tugis\u00fcsteemide \u00fchiskasutuses, aga ka muudes valdkondades.

2008. a detsembris s\u00f5lmisid T\u00dc, TT\u00dc ja Eesti Kunstiaka- deemia kolmepoolse koost\u00f6\u00f6- lepingu, et teha senisest ti- hedamat koost\u00f6\u00f6d loomema- janduse, tehnoloogia ja kunsti valdkondades.

TT\u00dc Tartu Kolledz ja j\u00e4\u00e4tmete taas- kasutusettev\u00f5te Ecocleaner s\u00f5lmi- sid koost\u00f6\u00f6lepingu, mille eesm\u00e4r- giks on laialdane koost\u00f6\u00f6 j\u00e4\u00e4t- mek\u00e4itlustehnoloogiate ja j\u00e4\u00e4tme- materjalide taaskasutuse valdkon- nas, sh j\u00e4\u00e4tmetest tekkinud sekun- daarsete materjalide tootekirjel- duste v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine ja raken- damine, koost\u00f6\u00f6 \u00f5ppe-ja teadust\u00f6\u00f6 rakendamiseks tootearenduse ja seadusloome ettepanekute valdkon- nas, samuti olulise platvormi loo- mine teadusasutuse koost\u00f6\u00f6ks ette- v\u00f5tjatega ning poolte koost\u00f6\u00f6 rah- vusvaheliste suhete ja turunduse alal. Koost\u00f6\u00f6kokkulepe h\u00f5lmab ka \u00fchise platvormi loomist elukestva \u00f5ppe ja t\u00e4ienduskoolituse pakku- misel.

Tartu Kolledzi direktori Lembit Nei s\u00f5nul on kolledzil Eesti mood- saim mullabioloogia labor, kolledz tegeleb j\u00e4\u00e4tmete komposteerimise, samuti j\u00e4\u00e4kmuda kasutamisega seotud probleemidega. Koost\u00f6\u00f6- leping annab tudengitele ja \u00fcldse \u00f5ppet\u00f6\u00f6s v\u00f5imaluse kasutada Eco- cleaneri kogemusi, annab tudengi- tele praktilisi v\u00f5imalusi kokku puu- tuda j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itluse ja j\u00e4\u00e4tmete taaskasutuse kaasaegsete tehno- loogiatega. Varasemas koost\u00f6\u00f6s on mullabioloogia laboris uuritud Eco- cleaneri toote \u2013 olmej\u00e4\u00e4tmetest too- detud komposti \u2013 mikrobioloogilisi omadusi.

Ecocleaner O\u00dc on j\u00e4\u00e4tmete taaskasutusettev\u00f5te, kes opereerib Eesti ja Balti riikide esimest j\u00e4\u00e4t- mete mehhaanilis-bioloogilise t\u00f6\u00f6tluse terminali Sillam\u00e4el.

Eesti Vabariigi iseseisvusp\u00e4eva eel jagati taas tunnustust tublimaile meie seast. Hoolimata seekordsest napiv\u00f5itu teenetem\u00e4rkide saagist tuli kaks Valget\u00e4he IV klassi orde- nit taas Tehnika\u00fclikooli \u2013 Mihkel Kal- jurannale ja Toomas Laurile. Tehni- ka\u00fclikoolile jagus ka riiklikke pree- miaid (Dimitri Kaljo elut\u00f6\u00f6 eest, Hil- lar Abeni juhitav kollektiivile inno- vatsioonipreemia, aastapreemiad teh- nika alal Malle Krunksile ja p\u00f5llu- majanduses Erkki Truve juhitavale t\u00f6\u00f6r\u00fchmale), ehkki nii m\u00f5nigi teadla- ne v\u00f5i kollektiiv, kellele meie \u00fclikoo- lis eriti p\u00f6ialt hoiti, seekord riikliku tunnustuseni ei j\u00f5udnud. Loodeta- vasti saab see viga parandatud j\u00e4rg- mistel aastatel. Tuntud korvpalli- kohtunik Valdu Suurkask p\u00e4lvis aga tunnustuse elut\u00f6\u00f6 eest spordi vallas.

Tehnika\u00fclikoolis endas tunnus- tati samuti parimaid teadlasi ja teadust\u00f6id. Professor Mart Mini vali- mine aasta teadlaseks ja Gert Jerva- ni nimetamine aasta nooreks tead- laseks leiavad \u00fclikoolis kindlasti \u00fcl- dist heakskiitu. Esile t\u00f5steti ka silma- paistvaimaid teadusartikleid ja -kol- lektiive. Meie parimad on \u00fcles loe- tud ajalehenumbri teisel lehek\u00fcljel.

Seekordse ajalehenumbri ehk p\u00f5nevaim osa on siiski kolmandal ja neljandal lehek\u00fcljel. Tr\u00fckkisime \u00e4ra kahe noorteadlaste t\u00f6\u00f6r\u00fchma visioo- nid Tehnika\u00fclikooli arendamiseks aastani 2020, nagu need tekstid esi- tati 3. veebruaril TT\u00dc valitsuse koo- solekule. Arutelu seal j\u00e4tkus mitu tundi ja l\u00e4ks visioonide arutelult su- juvalt \u00fcle TT\u00dc struktuuri v\u00f5imalike muudatuste k\u00e4sitluseks, mille suh- tes igal dekaanil paistis olevat oma k\u00f5igutamatu seisukoht. Kainestavalt m\u00f5jus haldusdirektor Margus Leivo l\u00fchirepliik, mis seostas metaf\u00fc\u00fcsili- seks kippunud arutelu meie t\u00e4nase majandusliku reaalsusega. Nii visioo- nide kui struktuuri arengu aruteluks otsustati peagi taas ja p\u00f5hjalikumalt kokku tulla. Nagu r\u00f5hutas rektor Peep S\u00fcrje, instutsionaalne akre- diteerimine eeldabki meilt arengu- stsenaariumide p\u00f5hjalikku ja iga- k\u00fclgset l\u00e4bikaalumist.

TT\u00dc ja T\u00dc koost\u00f6\u00f6leppe allkirjastamisel osalesid haridus- ja teadusminister T\u00f5nis Lukas ja Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg ning m\u00f5lema \u00fclikooli juhtkonnad

TT\u00dc rektor Peep S\u00fcrje
ootab teid k\u00f5iki
Eesti Vabariigi 91. aastap\u00e4eva
pidulikule t\u00e4histamisele
\u00fclikooli aulas
reedel, 20. veebruaril kell 14.00.

\u2022 Juhtivteadur Mart Mini
aastap\u00e4evak\u00f5ne \u201eAhaa! Ohoo! \u2013
Innovatsioonist ja muustki\u201c

\u2022 \u00dclikooli parimate
\u00f5ppej\u00f5udude, teadlaste ja
teadusartiklite autorite

Usun, et n\u00f5ukogude ajal elanud ini- mesed m\u00e4letavad, kuidas viletsas s\u00f6\u00f6gikohas suppi s\u00fc\u00fces tundsid mait- se j\u00e4rgi \u00e4ra kartuli, mis ei olnud selles supis keenud. Oli eraldi vees supili- saks keedetud. Nii tunned \u00e4ra ka dok- torikraadiga inimese, kes ei ole teinud oma v\u00e4itekirja uuringu v\u00f5i projekti sees, vaid on doktoriks \u00f5ppinud. Doktoriks \u00f5ppimine \u2013 see on protseduur, mille sisuks on m\u00f5ned eksamid, m\u00f5ned halas- tusartiklid ja vormistatud v\u00e4itekiri.

T\u00fc\u00fcpilised doktoriks \u00f5ppijad ei t\u00f6\u00f6ta \u00fclikoolis. Nad on tasuvamal t\u00f6\u00f6l \u00e4ris, riigiametis v\u00f5i heal juhul projek- tib\u00fcroos. Viimane variant pole k\u00f5ige hul- lem, sealne t\u00f6\u00f6 suudab veel kuidagi teaduslikku m\u00f5tlemisviisi tekitada. Eriti b\u00fcroos, kus on innovaatilised projek- tid. Kuid puhtakujuline \u00e4ri- v\u00f5i riigikor- ralduslik tegevus on sedav\u00f5rd teadus- kauge, et seal teeniv inimene v\u00f5\u00f5ran- dub t\u00e4ielikult teaduslikust m\u00f5tteviisist. Kui see \u00fcldse talle \u00fclikoolis k\u00fclge j\u00e4i.

Milles ma tunnen akadeemilise m\u00f5t- teviisi puudumist v\u00f5i puudulikkust? Esiteks \u2013 inimesel puudub kontseptuaal- ne l\u00e4henemine, kontseptsiooni asendab konspekt. Teiseks \u2013 oma v\u00e4iteid ta ei t\u00f5esta vaid t\u00f5endab. Kolmandaks \u2013 dispuudis ta ei v\u00e4itle vaid vaidleb.

\u00d5ppinud doktor reeglina ei ge- nereeri ideid \u2013 ta on \u00f5ppinud saama neid \u00f5pikust. \u00d5ppinud doktor, kui ta peaks hakkama \u201clugema\u201d, paneb ka tudengid lugema \u2013 PowerPointi. Siis- ki, kui \u00f5ppinud doktor asub t\u00f6\u00f6le tegu- sas teadusasutuses v\u00f5i \u00fclikoolis, v\u00f5ib tast aja jooksul asja saada, sest ta on \u00f5ppinud \u00f5ppima. T\u00f6\u00f6 ja koost\u00f6\u00f6 \u00f5peta- vad. Nii et pole hullu seni, kuni teadus- liku m\u00f5tlemisviisi puudumine ei muu- tu m\u00e4\u00e4ravaks otsuste langetamisel. Aga v\u00f5ib muutuda, kui teaduse k\u00e4e- k\u00e4igu \u00fcle hakkavad \u00fcha suuremal m\u00e4\u00e4ral otsustama \u00f5ppinud doktorid. Teisis\u00f5nu, mida enam tekitame neid \u00e4riettev\u00f5tetesse ja riigiasutustesse.

9. veebruaril algas registreerimine TalveAkadeemia 2009 konverentsile, mida tudengid ootavad pikisilmi.

Sel aastal juba seitsmendat kor- da korraldatav teaduskonverents \u201cLinnaplaneerimine \u2013 luues s\u00e4\u00e4stvat elukeskkonda\u201c leiab aset 27.veeb- ruarist 1.m\u00e4rtsini Nelij\u00e4rve Puhke- keskuses. TalveAkadeemia konve- rents on Eesti suurimaid \u00fcli\u00f5pilaste teadussuunitlusega kogunemispaiku, kus osaleb 150 keskkonnahuvilist \u00fcli\u00f5pilast ja noorteadurit.

TalveAkadeemia konverents an- nab Eesti tudengitele v\u00f5imaluse tut- vustada laiema avalikkuse ees oma teaduslikku m\u00f5tet ja jagada m\u00f5tte- kaaslastega h\u00e4id ideid. Konverentsil anal\u00fc\u00fcsitakse mitmeid linnaruumi valupunkte ning leitakse nendele p\u00f5- nevate grupit\u00f6\u00f6de, diskussioonide, v\u00e4r- vikate ettekannete ja m\u00f5nusa selts- konna abil alternatiivseid lahendusi.

Eesti linnade tuleviku teemal fan- taseerivad Mart Hiob ja Jussi Jau- hiainen. V\u00e4lisesineja, Soome vision\u00e4\u00e4r Eero Paloheimo tutvustab oma mas- siivset planeerimisprojekti \u2013 Hiinasse rajatavat \u00f6kolinna. Noor teadlane Kadri Leetmaa anal\u00fc\u00fcsib aga valglin- nastumist Tallinna \u00fcmbruses.

Talveakadeemia on tudengite seas populaarne: eelmisel aastal said konverentsi osalejakohad t\u00e4is juba kaheksa tunniga! TalveAkadeemia projektijuht Kadri Runnel: \u201cOotame huviga, kui kiiresti osalejakohad sel aastal t\u00e4ituvad. Paneme ikka panuse rekordi l\u00f6\u00f6misele \u2013 sest linnaruumi n\u00e4ol on tegu Eestis veel laiemas rin- gis suhteliselt teadvustamata, kuid kahtlemata v\u00e4ga p\u00f5neva teemaga. Konverentsi programm on endalegi \u00fcl- latuseks saanud v\u00e4ga esmaj\u00e4rguline.\u201d

Infot programmi, esinejate ja regist- reerimise kohta leiab TalveAkadeemia koduleheltw w w .t a lv e a k a d e e m i a .e e .

Vabariigi President on koos sihtasu- tusega Noored Kooli algatanud laia- pinnalise projekti \u201cTagasi kooli\u201d, mille eesm\u00e4rk on tugevdada koolide ja \u00fcle- j\u00e4\u00e4nud \u00fchiskonna vahelist koost\u00f6\u00f6d.

P\u00f6\u00f6rdume Teie poole \u00fcleskutsega liituda 23. veebruaril \u201cTagasi kooli\u201d algatusega, minnes sel p\u00e4eval k\u00fclalis- \u00f5petajana m\u00f5nda Eesti kooli tundi andma. Sellega aitate kaasa Eesti hariduselu edendamisele. Kui r\u00e4\u00e4gite \u00f5pilastele oma elu- ja t\u00f6\u00f6kogemusest ning jagate nendega oma vaateid Ees- ti \u00fchiskonnale, aitate seostada koolis \u00f5pitut praktilise eluga ja loote tihe- dama sideme kooli, kasvava p\u00f5lvkon- na ja \u00fchiskonna vahel. Usume, et sel- lest p\u00e4evast saavad alguse paljud p\u00f5nevad ideed, mis viivad tegevuste- ni, millega soovite kooliellu ja hari- dusse panustada ka pikemaks ajaks.

23. veebruaril ootavad k\u00fclalis- \u00f5petajaid \u00fcle kaheksak\u00fcmne kooli Eesti eri piirkondades. Kuna enamik koolidest ootab k\u00fclla enam kui \u00fchte k\u00fclalis\u00f5petajat, siis julgustame Teid 23. veebruaril oma kogemusi jagama minnes kutsuma kaasa ka hea s\u00f5bra, pereliikme v\u00f5i kolleegi, et \u00fchiselt v\u00e4rskendada sidet koolieluga!

Et h\u00f5lbustada koolide ja k\u00fclalis- \u00f5petajate suhtlust ning tunni ette- valmistust, oleme loonud \u201cTagasi koo- li\u201d veebikeskkonna www.tagasikooli.ee, kus on Teil v\u00f5imalik vaadata projek- tiga liitunud koole ja tunni andmi- seks registreeruda. Koolide kontak- tisikud saavad Teie valmisolekust teada ja v\u00f5tavad Teiega \u00fchendust, et leppida kokku tunni l\u00e4biviimise t\u00e4p- semates detailides.

Projektis osalevate koolide nime- kiri ei ole praegu veel kaugeltki l\u00f5p- lik. Kui Teie enda kool, Teie lapse kool v\u00f5i praeguse kodukoha kool ei ole nimistus, siis v\u00f5tke selle kooliga ise \u00fchendust ja uurige, kas nad soo- viksid algatusega \u00fchineda. Ainult nii, oma kodanikualgatust ja innu- kust n\u00e4idates, suudame saavutada positiivseid muutusi.

\u201cTagasi kooli\u201d algatuse ja Teie koolitunniga avaldame \u00fchiselt tun- nustust \u00f5petaja elukutsele. \u00d5petaja on hariduse nurgakivi ja tema ku- jundab harituse ning hariduse kvali- teeti. Sellega seoses kutsume Teid lisaks 23. veebruaril k\u00fclalis\u00f5peta- jana tunni andmisele vaatama rin- gi oma tutvusringkonnas ja soovi- tama \u00f5petamist oma s\u00e4ravaimatele s\u00f5pradele ning tuttavatele. Tun- nustage ja julgustage noori \u00f5peta- jaametit proovima \u2013 olgu seda \u00f5pin- gutega Tallinna Tehnika\u00fclikoolis, Tallinna \u00dclikoolis, Tartu \u00dclikoolis v\u00f5i uudses Noored Kooli programmis.

Koolis \u00f5petamine, v\u00e4hemalt m\u00f5ningate aastate jooksul oma elust, v\u00f5iks saada v\u00f5imekatele ja tegu- satele noortele auasjaks, olles neile samas ka tohutult arendavaks koge- museks: iga \u00f5pilase m\u00e4rkamine ja temas \u00f5pihimu \u00e4ratamine on suurim eestvedamise tuleproov. Selle m\u00f5tte elluviimine on sihtasutuses Noored Kooli s\u00fcdameasjaks. Programmi kohta leiate l\u00e4hemat informatsiooni aadressilw w w .n o o r e d k o o l i .e e .

K\u00f5ike eelnevat kokku v\u00f5ttes: aida- ke kaasa hariduselu edenemisele! Tul- ge ja tutvustage \u00f5pilastele oma koge- musi ja tegevusvaldkonda 23. veebruaril koolitunnis ning julgustage oma tutvus- ringkonna noori \u00f5petamist kaaluma!

J\u00e4rgmine samm: registreerige end \u201cTagasi kooli\u201d p\u00e4eval tunni and- miseks aadressilw w w .t a g a s i k o o li .e e .

Riikliku teaduspreemia elut\u00f6\u00f6 eest p\u00e4lvis TT\u00dc Geoloogia Instituudi erakorraline vanemteadur, aka- deemik Dimitri Kaljo; elut\u00f6\u00f6pree- mia suurus on 600 000 krooni.

Esmakordselt v\u00e4ljaantava 750 000 kroonise preemia olulise sotsiaalmajandusliku m\u00f5juga in- novaatilise tooteni viinud teadus- ja arendust\u00f6\u00f6 eest p\u00e4lvis aka- deemik Hillar Abeni juhitav tea- duskollektiiv TT\u00dc K\u00fcberneetika Instituudist, kuhu kuuluvad Leo Ainola, Johan Anton ja Andrei Er- rapart t\u00f6\u00f6 eest \u201cIntegraalse fo-

toelastsusmeetodi teooria, m\u00f5\u00f5t- mistehnoloogia ja aparatuuri v\u00e4l- jat\u00f6\u00f6tamine ja rakendamine j\u00e4\u00e4k- pingete m\u00f5\u00f5tmisel klaasit\u00f6\u00f6stu- ses\u201d. Tehnikateaduste valdkonnas sai aastapreemia 300 000 krooni materjaliteaduse instituudi uurija- professor Malle Krunks uurimist\u00f6\u00f6- de ts\u00fckli \u201cVedeliksadestuse teh- noloogiad konkurentsiv\u00f5imelisele p\u00e4ikeseenergeetikale\u201d eest.

tapreemia t\u00f6\u00f6r\u00fchm koosseisus: geenitehnoloogia instituudi profes- sor Erkki Truve, teadur Merike S\u00f5- mera ja teadur Maria Cecilia Sarmi- ento Guerin publikatsioonide ts\u00fckli \u201cTaimeviiruste ja taimede kaitse- mehhanismide uurimine\u201d eest.

T\u00e4navuse riikliku spordipree- mia laureaat on TT\u00dc erakorraline dotsent Valdu Suurkask \u2013 pikaaja- lise ja tulemusliku tegevuse eest korvpalli arendamisel; elut\u00f6\u00f6pree- mia suurus on 600 000 krooni.

Vabariigi President otsustas anda Eesti Vabariigi 91. aastap\u00e4eva puhul teenetem\u00e4rgid j\u00e4rgmistele Tehnika\u00fclikooli t\u00f6\u00f6tajatele:

Mihkel Kaljurand \u2013 keemik, Tallinna Tehnika\u00fclikooli profes- sor;Toomas Laur \u2013 ehitusinse-

mise eesm\u00e4rgiks on v\u00e4\u00e4rtustada TT\u00dc \u00f5ppej\u00f5udude, teadlaste ja \u00fcli\u00f5pilaste panust TT\u00dc teadus- ja arendustegevusse. Tunnusta- da TT\u00dc liikmeskonna teadus- tulemuste publitseerimist rah- vusvaheliselt tunnustatud tea- dusv\u00e4ljaannetes, samuti t\u00f5sta TT\u00dc liikmeskonna saavutusva- jadust ning t\u00f6\u00f6motivatsiooni. 2008. aasta parimate artiklite v\u00e4ljaselgitamiseks laekus kokku 20 artiklit. TT\u00dc n\u00f5ukogu tea- duskomisjon valis aasta pari- mateks teadusartikliteks:

Tehnika ja tehnoloogia valdkon- nas \u2013 T\u00f5nsuaadu, K., Viipsi, K., Trikkel, A. EDTA impact on Cd2+ migration in apatite \u2013 water sys- tem. J. Hazardous Materials, 2008, 154, 491 \u2013 497; Ravasoo, A. (2007). Non-linear interaction of waves in prestressed mate- rial. International Journal of Non- Linear Mechanics, 42(10), 1162 \u2013 1169; Ratassepp, M., Lowe, M. J. S., Cawley, P., Klauson, A. (2008). Scattering of the fun- damental shear horizontal mode in a plate when incident at a through-crack aligned in the propagation direction of the mode. Journal of Acoustical So- ciety of America, 124(5), 2873 \u2013 2882.

Loodus- ja t\u00e4ppisteaduste vald- konnas \u2013 Kalda, J. (2007). Sticky particles in compressible flows: aggregation and Richardson\u2019s law. Physical Review Letters, 98(6), 064501-1 \u2013 4; Bois- vert,C., Mark-Kurik, E., Ahlberg, P.E. 2008. The pectoral fin of Panderichthus and the origin of digits. Nature 456 (4 Dec 2008), 636-638.

Sotsiaalteaduste valdkonnas \u2013 Torim, A., Lindroos, K. (2008) Sorting Concepts by Priority

Using the Theory of Monotone Systems. Conceptual Structures: Knowledge Visualization and Reasoning ICCS 7-11 July, Tou- louse, France.

konkursi eesm\u00e4rgiks on v\u00e4\u00e4rtus- tada TT\u00dc noorteadlaste teadus- tegevust ja sellega seotud \u00fchis- kondlikku aktiivsust, samuti t\u00f5s- ta noorteadlaste t\u00f6\u00f6motivatsioo- ni. 2008. aasta parima noor- teadlase konkursile esitati kokku kuus taotlust. Teaduskomisjon valis taotluste hindamise tule- musena TT\u00dc 2008. aasta pari- maks noorteadlaseks arvutiteh- nika instituudi vanemteadur Gert Jervani.

Gert Jervan on silmapaistev noor teadlane. Ta \u00f5ppis dokto- rantuuris ja kaitses doktorit\u00f6\u00f6 2005. aastal Link\u00f6pingi \u00dclikoo- lis Rootsis. TT\u00dc-sse naases j\u00e4rel- doktorantuuriga. 2005. aastal anti talle Boris Tamme teadus- preemia. Gert juhib ETF-i gran- ti, tema initsiatiivil sai instituut kolmeaastase europrojekti CRE- DES; ta on riikliku tippkeskuse CEBE teadussekret\u00e4r, osaleb mitmes TT\u00dc arengut toetavas t\u00f6\u00f6grupis.

Tulemusliku teadust\u00f6\u00f6 eest otsustas teaduskomisjon teha ettepaneku m\u00e4rkida \u00e4ra ja nime- tada rahalise preemia saajateks 2008. aasta parima noortead- lase konkursi nominendid, ma- terjaliteaduse instituudi teadur Olga Volobujeva ning elektri- ajamite ja j\u00f5uelektroonika insti- tuudi vanemteadur Dmitri Vin- nikovi.

mise eesm\u00e4rgiks on tunnustada TT\u00dc teadust\u00f6\u00f6tajaid ja \u00f5ppe- j\u00f5ude silmapaistva teadust\u00f6\u00f6 eest, v\u00e4\u00e4rtustada TT\u00dc teadlaste k\u00f5rgetasemelist teadustegevust ja sellega seotud \u00fchiskondlikku

aktiivsust. Konkursile esitati kok- ku kuus taotlust. Teaduskomis- jon valis taotluste hindamise tule- musena TT\u00dc 2008. aasta tead- laseks elektroonikainstituudi juh- tivteadur Mart Mini.

Professor Mart Mini teadus- ja arendustegevuse valdkonnaks on impedants-spektroskoopia. Tema eestvedamisel ja osav\u00f5tul ning rahvusvahelise koost\u00f6\u00f6 ja fi- nantseerimise toel on impedants- spektroskoopia vallas j\u00f5utud tea- dustulemusteni, mis on priori- teetsed maailmas. Maailma suur- firmade mitmek\u00fclgne huvi annab p\u00f5hjust eeldada olulist panust ka Eesti teadusmahukasse tuleviku- majandusse.

seks on igal uurimisgrupil \u00f5igus konkursil osaleda ainult \u00fche tea- dust\u00f6\u00f6ga. Konkursit\u00f6\u00f6de hinda- miseks moodustatud komisjon kinnitas \u00fcksmeelselt kolme pari- ma teadust\u00f6\u00f6 j\u00e4rjestuseks:

kearvu baasv\u00e4\u00e4rtuse v\u00e4ljaselgita- mine ja muul viisil t\u00f5endamise me- toodika v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine, teadus- t\u00f6\u00f6 juht vanemteadur Targo Kala- mees

Preemiad rakenduslike teadus- t\u00f6\u00f6de tunnustamiseks anti \u00fcle Tallinna Raekojas koos SA TT\u00dc Arengufondi stipendiumite \u00fcle- andmisega.

J uhul, kui plaanite 23. veebruaril (v\u00f5i kokkuleppel kooliga ka m\u00f5nel teisel kuup\u00e4eval) m\u00f5nes koolis ainetundi anda, andke palun oma valmisolekust teada ka allolevatel kontaktidel

Tallinna Tehnika\u00fclikool on ainus eestikeelne tehnoloogia\u00fclikool maailmas. TT\u00dc on aastal 2020 iseseisev avalik-\u00f5iguslik aka- deemilist k\u00f5rgharidust pakkuv \u00fclikool Eesti Vabariigis. TT\u00dc on Skandinaavia tasemel, Ida-Eu- roopa parimaid tehnoloogia\u00fcli- koole. TT\u00dc annab k\u00f5rgharidust ja teeb teadust k\u00f5igis olulise- mates tehnoloogia ja sellega seonduvates valdkondades. Akadeemiliste t\u00f6\u00f6tajate arv on sarnane t\u00e4nasega, kuid v\u00e4lis- riikidest p\u00e4rinevate t\u00f6\u00f6tajate arv on t\u00f5usnud m\u00e4rgatavalt \u2013 kuni neljandikuni TT\u00dc \u00fcli\u00f5pilas- kond on aastal 2020 u. 12 000 \u00fcli\u00f5pilast, millest kolmandiku moodustavad v\u00e4lis\u00fcli\u00f5pilased. TT\u00dc peamiseks \u00f5ppekeeleks on bakalaureusetasemel eesti keel, magistri\u00f5ppes on eesti- ja ing- lisekeelseid kavasid ligikaudu \u00fchepalju, doktori\u00f5pe on suures- ti inglisekeelne. Summaarne spetsialiseerumiste arv on suu- rem kui t\u00e4nane, sest paralleel- selt m\u00f5nede seniste spetsiali- seerumiste kadumisele v\u00f5i lii- tumisele lisanduvad uued, t\u00f6\u00f6j\u00f5uturu vajadusest l\u00e4htuvad spetsialiseerumised.

TT\u00dc k\u00f5ige olulisem ja valusam probleem t\u00e4na on akadeemilise taseme eba\u00fchtlus, kohatine suur mahaj\u00e4\u00e4mus rahvusvahe- liselt aktsepteeritavast teaduse tasemest ning mitmetes vald- kondades akadeemilise j\u00e4rel- kasvu n\u00f5rkus. Ehkki nende probleemide juured on mitme- kihilised, on peamiseks takis- tuseks akadeemilise taseme parandamisel TT\u00dc juhtimis- alane v\u00f5imekus ning sissejuur- dunud t\u00f6\u00f6korralduse puudused. \u00d5iguste ja vastutuse suhe ei ole tasakaalus.

Iga \u00fclikool p\u00f5hineb kaksik- juhtimisel: \u00fchelt poolt akadee- miline juhtimine, mis toimub l\u00e4bi \u00f5ppetoolide ja professuu- ride; teisalt \u00fclikooli majandus- lik juhtimine, mille hulka kuu- lub \u00f5ppekavadel p\u00f5hinev finant- seerimise skeem, infrastruk- tuuri arendamine jms, mis p\u00e4\u00e4- dib palgatud juhtide s\u00fcsteemil ja b\u00fcrokraatlikul aparaadil.

TT\u00dcs on t\u00e4naseks v\u00e4lja kujunenud olukord, kus akadee- miline juhtimine (mis peaks vas- tutama ka akadeemilise kvali- teedi eest) on j\u00e4\u00e4nud selgelt tahaplaanile, mis on viinud olukorrani, kus paljudes vald- kondades on akadeemiline kvaliteet langenud ja j\u00e4relkasv olematu. \u00dclekaalu on v\u00f5tnud majanduslik juhtimine, mida soodustab ainepunktidel p\u00f5hi- nev finantseerimise skeem, mis on olemuselt tahavaatepeeg- lisse vaatav ressursside jaga- mise mudel, kus on v\u00f5rdsus- tatud juba sisset\u00f6\u00f6tatud ja alustavad \u201ctooted\u201d. Selle ase-

mel, et otsida lahendusi aka- deemilise kvaliteedi t\u00f5stmisele, tegeletakse majandusliku efek- tiivsuse tagaajamisega (suure- mad \u00fcksused, ebam\u00f5islikult \u201claiaprofiililiste \u00f5ppekavade\u201c sisseviimine jne). Sellisel tege- vusel puudub aga oluline panus akadeemilise kvaliteedi paran- damisele, pigem toob see en- daga kasvava b\u00fcrokraatlikkuse ja tugistruktuuride tegevuse eesm\u00e4rgip\u00e4ratuse, sest on ebaselge, mille poole \u00fcle\u00fcldse \u00fclikool kui selline p\u00fc\u00fcdleb. Sel- listes tingimustes otsivad n\u00f5r- gal akadeemilisel ja majandus- likul alusel olevad \u00fcksused \u201cabi\u201c \u00fclikoolilt finantsolukorra parandamisel (nt konkurents \u00fcle\u00fclikooliliste ainete osas) ning tugevamad \u00fcksused \u00fcritavad tagada v\u00f5imalikult suurt ise- seisvust \u00fclikooli sees, et v\u00e4lti- da kasvavat b\u00fcrokraatlikkust ja ebatervet konkurentsi. Tugevad \u00fcksused on sisuliselt sunnitud ehitama mini\u00fclikoole (koos ise- seisva mainekujunduse, \u00f5ppe- keskkonna, ettev\u00f5tlusega, koos- t\u00f6\u00f6v\u00f5rgustike arendamise jms), et tagada j\u00e4tkuvalt k\u00f5rge kva- liteet \u00f5ppe- ja teadustegevu- ses.

Paraku on TT\u00dc akadeemilise taseme parandamisele juhtkon- nalt suunatud tegevused juhus- likud, n\u00e4ib puuduvat stratee- giline l\u00e4henemine ja arusaam probleemide s\u00fcgavusest. \u00dcli- koolid on ja j\u00e4\u00e4vad akadeemi- listeks asutusteks, seega peab TT\u00dc esmane prioriteet olema akadeemilise kvaliteedi pa- rendamine ja sealtkaudu efek- tiivsuse kasvatamine. TT\u00dc peamine v\u00e4ljakutse visiooni saavutamisel on juhtimiskul- tuuri selge muutmine ning seel\u00e4bi teistes valdkondades oluliste muutuste l\u00e4biviimine.

Visiooni elluviimiseks vajalike tegevuste puhul on terve rida eeldusi, mida tuleb tegevuste kavandamisel arvestada.

masolevaid probleeme ja nende s\u00fcgavust endale tunnistama. TT\u00dc strateegilised dokumendid on t\u00e4na olemuselt staatilised ja finantsplaanidega seostamata.

riik ka ainu\u00fcksi \u00fche k\u00f5rgetase- melise \u00fclikooli jaoks, r\u00e4\u00e4kima- ta mitmest. Samas ei ole ilm- selt reaalne \u00fche Eesti \u00fclikooli tekkimine, kuna see s\u00fcvendaks oluliselt \u00fclalkirjeldatud juhtimis- alaseid probleeme. Eesti inim- potentsiaali kasvatamise ain- saks reaalseks v\u00f5imaluseks on rahvusvahelistumine. See t\u00e4- hendab nii akadeemilise ja tu- gistruktuuride personali kui tudengkonna j\u00f5ulist ja sihikind- lat rahvusvahelistumist.

kahtlemata keerulised Eestile majanduslikus m\u00f5ttes. Senine majandusstruktuur ei soodusta oluliselt ettev\u00f5tlusest tulevat n\u00f5udlust T&A ja inseneride jms j\u00e4rele. T\u00e4nase olukorra j\u00e4tkudes

v\u00e4heneb see n\u00f5udlus veelgi. Ka siin peab sisemaine n\u00f5udlus asenduma v\u00e4lismaise n\u00f5udlu- sega. See t\u00e4hendab ettev\u00f5t- lusega koost\u00f6\u00f6 j\u00f5ulist rahvus- vahelistumist.

poliitika kujundamises on olu- lisi vajakaj\u00e4\u00e4misi, mille paran- damisega kahtlemata tege- letakse (uued ettepanekud TAKSi muutmiseks jms), kuid arvestades viimase 15 aasta kogemust, tuleb eeldada, et haridusmaastikul olulisi muutu- si tegelikult ei toimu. J\u00e4tkub ra- hastamise killustatus, v\u00e4ga k\u00f5rge administratiivne koormus teadus- jt rahade taotlemisel, HTMi administratiivne v\u00f5ime- kus j\u00e4\u00e4b endiselt madalaks ning prioriteetsete valdkondade arendamine sporaadiliseks. Teadus-ja \u00f5pperahade proport- sioonid suure t\u00f5en\u00e4osusega ei muutu oluliselt. Seda olulise- maks muutub TT\u00dc sisene res- sursside jaotus ja prioretisee- rimine.

valimiskorra muudatuste, ku- ratooriumi rolli kasvu jms) rek- toraadi rahvusvahelistumise suunas ja v\u00e4rvata TT\u00dc tipp- juhtkond rahvusvahelise kon- kursiga; kaasata v\u00e4rbamisprot- seduuri P\u00f5hjamaade tipp\u00fcli- koolide ja ettev\u00f5tjate esindajad.

ri\u00fcksused peavad olema tea- dusgruppidel (ehk \u00f5ppetoolidel) p\u00f5hinevad instituudid. Teadus- konnad on eelk\u00f5ige formaalsed struktuuri\u00fcksused, mis koonda- vad l\u00e4hedaste teadusvald- kondadega tegelevaid insti- tuute ja pakuvad spetsiifilisi tugiteenuseid. Teaduskondade arv j\u00e4\u00e4b samaks.

petegevuse rahastamine peab l\u00f5ppema, sest see tekitab tar- betut konkurentsi ja v\u00fcrstiriik- likku m\u00f5tlemist. See tuleb asendada m\u00f5istliku suurusega instituutide baasfinantseeri- misega (mis sisaldab nii teadus- kui \u00f5pperaha). Baasfinantsee- rimise suuruse m\u00e4\u00e4rab akadee- miline kvaliteet, eriala priori- teetsus TT\u00dc jaoks ja eriala t\u00e4ht- sus Eestile.

kohtadel (professorid, teadurid, dotsendid jne) on inimesed sel- lise kvaliteediga, et nad v\u00f5ik- sid saada valitud samadele ametikohtadele Skandinaavia juhtivates \u00fclikoolides. TT\u00dc vas- tavad dokumendid peavad seadma n\u00f5uded vastavalt k\u00f5rgele tasemele.

kursid on rahvusvahelised; need on v\u00e4lja kuulutatud vas- tava eriala tippajakirjades ja v\u00f5rgustikes.

aladele tuleb spetsiifiliselt otsi- da rahvusvahelise tasemega k\u00f5rge potentsiaaliga noortead- lasi ja anda neile stardikapitali- na v\u00f5imalus vastavad erialad uuesti \u00fcles ehitada.

selge sisseviimine (PhD, j\u00e4rel- doktor, vanemteadur v\u00f5i dot- sent, professor) ja selle sidumi- ne tulemusn\u00e4itajate ja rahasta- misega.

J\u00e4reldoktorite pro- grammi loomine, mis looks v\u00f5i- maluse enamikes valdkondades tuua sisse v\u00e4lismaised noori j\u00e4reldoktoreid ja soodustada oma v\u00e4ljapaistvate v\u00e4rskete doktorite eneset\u00e4iendust, kel- lest kasvaks v\u00e4lja uus p\u00f5lvkond TT\u00dc teadlasi ja \u00f5ppej\u00f5ude.

tide finantseerimise p\u00f5him\u00f5t- telist muutmist \u2013 vajadusel t\u00f6\u00f6- tada koost\u00f6\u00f6s teiste \u00fclikoolide- ga v\u00e4lja toimiv kava ja m\u00f5juta- da riiki, kui peamist doktori\u00f5p- pe finantseerijat seda juurutama.

gistruktuur peab olema komple- kteeritud rahvusvaheliste spet- sialistidega, soovitavalt kor- raldada rahvusvaheline v\u00e4rba- miskampaania selliste spetsial- iste leidmiseks.

lusele peab TT\u00dc suutma luua strateegilisi sidemeid Skandinaa- via ja teiste TT\u00dc jaoks oluliste regioonide ettev\u00f5tetega.

suunatud rahvusvahelisele koos- t\u00f6\u00f6le, mitte pelgalt n.\u00f6 majasise- se efektiivsuse tagaajamisele, mis tekitab ebatervet konkurentsi.

\u00f5ppekava, mis kuulub Euroopa juhtivasse magistri- vms \u00f5ppe- konsortsiumisse (\u00fchised ka- vad).

peab m\u00e4\u00e4ravat rolli m\u00e4ngima akadeemiline ja teaduslik kvali- teet ning seej\u00e4rel ettev\u00f5tluse vajadused jms.

vamaks demograafilistest muu- tustest tingitud tudengite arvu v\u00e4henemist; TT\u00dc loob oma keskkonna juhtivatesse rahvus- vahelistesse sotsiaalsetesse e- v\u00f5rgustikkese.

koost\u00f6\u00f6d teiste \u00fclikoolide ja HTMiga g\u00fcmnaasiumil\u00f5petajate taseme parendamiseks.

gevalt rahvusvaheline, et kor- vata demograafiliste muutuste t\u00f5ttu toimuvat tudengkonna v\u00e4henemist; rahvusvahelisi \u00fcli\u00f5pilasi on 30%.

diumite ja v\u00e4rbamiskavade abil peab TT\u00dc suutma meie regioo- nist (Balti riigid, Ida-Euroopa, Venemaa, Ukraina jne) meelita- da parimaid talente siia \u00f5ppima.

t\u00f6\u00f6d muutmaks Eesti senist migratsioonipoliitikat ning taot- lema tudengiviisade jms olu- liselt lihtsustatud lahenduste sisseviimist.

kvaliteet peab oluliselt kasva- ma, TT\u00dc peab ka tugistruktuu- ridesse suutma v\u00e4rvata pari- maid v\u00f5imalikke t\u00f6\u00f6tajaid.

anded l\u00e4htuvad akadeemiliste \u00fcksuste vajadusest ja j\u00e4rjepidev infovahetus akadeemilise per- sonali esindajate ja tugiosa- kondade vahel tagab tugis\u00fcs- teemide efektiivse t\u00f6\u00f6.

duse instrumendid ei ole kaas- aegsed; \u201crauakooli\u201c identiteet v\u00e4ljendab TT\u00dc n\u00f5ukogudeaeg- set kuvandit ja mainet. TT\u00dc peab mainekujunduselt j\u00f5udma 21. sajandisse, selle eelduseks on tipp-partnerite palkamine (PR ettev\u00f5te vms).

heline turundusstrateegia nii geograafilises kui sisulises m\u00f5t- tes. On vaja selgeid strateegili- si lahendusi, kuidas tegelda tu- rundusega nt meie l\u00e4hiregioo- nis, kui palju on siin vaja riigi- poolset kaasatust jne.

Autorid: Riina Aav, Artu Ell- mann, Ivo Karilaid, Rainer Kattel, Tiina L\u00f5ugas, Eduard Petlenkov, Renno Veinthal, Ingo Valgma