Kolmepoolne koost\u00f6\u00f6lepe
TT\u00dc, L\u00e4\u00e4ne-Virumaa ja
Rakvere vahel

14. veebruaril allkirjastasid TT\u00dc n\u00f5u- kogu saalis Tallinna Tehnika\u00fclikooli rektor Peep S\u00fcrje, L\u00e4\u00e4ne-Viru maavanem Urmas Tamm ja Rakvere linnapea And- res J aadla kolmepoolse raamlepingu.

Koost\u00f6\u00f6lepingu Tehnika\u00fclikooli- poolse koordinaatori, TT\u00dc tehnoloo- gia- ja innovatsioonikeskuse projekti- juhi J\u00fcri Tanneri s\u00f5nul on koost\u00f6\u00f6 L\u00e4\u00e4- ne-Virumaa ja Tehnika\u00fclikooli vahel sujunud juba aastaid. S\u00f5lmitav viieaas- tane raamleping kinnitaks konkreet- semalt senised arengusuunad.

M\u00f6\u00f6dunud aastal s\u00f5lmis TT\u00dc koos- t\u00f6\u00f6lepingu Ida-Virumaaga. T\u00e4naseks on ka L\u00e4\u00e4ne-Virumaa n\u00e4ol tegemist \u00fche j\u00f5udsalt areneva t\u00f6\u00f6stuspiirkon- naga Eestis. M\u00e4rks\u00f5nadeks kiirelt arenevas piirkonnas on ehitusmater- jalide ja -elementide tootmine. Lisaks enimtuntud Kunda Nordic Tsemen- dile tegutsevad maakonnas edukalt ka E-Betoonelement, Aru Grupp, Aeroc, HeTi Pere jt ettev\u00f5tted.

Initsiatiiv \u00fclikooli ja maakonna koost\u00f6\u00f6ks tuli L\u00e4\u00e4ne-Virumaalt. M\u00f6\u00f6- dunud aasta detsembris kohtusid TT\u00dc arendusprorektor Andres Keevallik ja lepingu koordinaator J\u00fcri Tanner maa- konna juhtide ning ettev\u00f5tete esindajate- ga maavalitsuses, kus \u00fchiselt tunnis- tati raamlepingu s\u00f5lmimise vajadust. Maakonnal on selge arusaam, et ku- junev uus t\u00f6\u00f6stus on j\u00e4tkusuutlik vaid sel juhul, kui kaasatakse ka in- novaatiliselt toimiv arendustegevus.

Lisaks on plaanis kaasata Teh- nika\u00fclikooli spetsialiste ka L\u00e4\u00e4ne- Viru maakonna ja Rakvere linna arengustrateegia v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisse. Koost\u00f6\u00f6lepinguga on kavas teadus- raamatukogu loomine maakonnas, tehnika\u00f5petajate ettevalmistus ja t\u00e4iendkoolitus ning TT\u00dc tehnoloo- giakooli tegevuse laiendamine seal- setele \u00f5pilastele.

Oma riigi 90. aastap\u00e4eva eel t\u00e4nab ja austab Eesti riiklike au- tasudega inimesi, kes oma tege- vusega on aidanud kaitsta, hoi- da ja edendada Eesti Vabariiki.

Seoses iseseisvusp\u00e4evaga ja Eesti riigile osutatud teenete tun- nustamiseks annab president Toomas Hendrik Ilves riiklikud au- tasud TT\u00dcga seotud inimestele j\u00e4rgmised

TT\u00dc infotehnoloogia teaduskonna elektroonikainstituudi m\u00f5\u00f5te- elektroonika \u00f5ppetooli erakor- raline juhtivteadur, professor;

\u2013 TT\u00dc matemaatika-loodusteadus- konna dekaan, sama teaduskon- na keemiainstituudi orgaanilise kee- mia \u00f5ppetooli juhataja, professor;

Vabariigi Valitsuse m\u00e4\u00e4ras 7. veeb- ruaril 2008. teaduspreemiad. TT\u00dc p\u00e4lvis neist j\u00e4rgmised.

mia pikaajalise tulemusliku tea- dus- ja arendust\u00f6\u00f6 eest sai Tallin- na Tehnika\u00fclikooli emeriitprofes- sor akadeemik Valdek Kulbach;

aastapreemia eelneva nelja aas- ta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadust\u00f6\u00f6de eest said TT\u00dc geenitehnoloogia instituudi

molekulaarbioloogia \u00f5ppetooli juhataja proffessor T\u00f5nis Timmusk arstiteaduse alal publikatsioonide ts\u00fckli \u201cN\u00e4rvis\u00fcsteemi haiguste molekulaarsetest mehhanismidest\u201d eest; TT\u00dc K\u00fcberneetika instituu- di mehaanika ja rakendusmate- maatika osakonna juhataja, era- korraline juhtivteadur ja TT\u00dc ehi- tusteaduskonna mehaanika insti- tuudi professor akadeemikJ \u00fc r i

mehaanika ja rakendusmatemaa- tika osakonna vanemteadur Marko Vendelin (grupi liige) geo- ja biotea- duste alal t\u00f6\u00f6de ts\u00fckli \u201cMolekulaar- ne s\u00fcsteemne bioenergeetika\u201d eest;

Teaduspreemiad koos kultuu- ri- ja spordipreemiatega ning F.J. Wiedemanni keeleauhinnaga an- nab peaminister Andrus Ansip laureaatidele k\u00e4tte Teaduste Aka- deemia saalis Toompeal Eesti Vabariigi aastap\u00e4eval 24. veeb- ruaril kell 13.00.

K\u00f5rgema tehnilise hariduse w\u00f5imal- damine kodumaal. Politehnikumi \u00fclalpidajaks Tallinn \u00fches teiste omawalitsustega. Neli osakonda ja 4 \u00f5ppeaastat 8 semestriga. \u00d5ppemaks 150 krooni aastas. \u00dcli\u00f5pilasteks w\u00f5e- takse keskkoolide l\u00f5petajad.

Tehnilise Hariduse Edendamise Selts on teinud t\u00e4nuw\u00e4\u00e4rt algatuse k\u00f5rgema tehnilise hariduse andmi- seks noortele kodumaal. Kuigi Tal- linna tehnikumi peeti t\u00e4iesti maha- maetuks riigi ja eelmise haridusminist- ri poolt, on n\u00fc\u00fcd asi pandud liikuma eraalgatusel ja tahetakse seda ellu wiia ka erawiisil ning omawalitsuste toetusel. Sellelt seisukohalt w\u00e4lja minnes t\u00f6\u00f6tas selts w\u00e4lja Tallinna po- litehnikumi p\u00f5him\u00e4\u00e4ruse, \u00f5ppe- ainete nimestiku ja \u00fcldeelarwe kawa ning esitas selle \u00fches seletuskirjaga Tallinna linnawalitsusele.

Tallinnal kui pealinnal ja majan- duse ning t\u00f6\u00f6stuse elu keskkohal on suurimad \u00f5igused ja kohustused k\u00f5rge- ma tehnilise hariduse korraldamise kohta. J a kuna Tallinna linn neid \u00f5igusi ja kohustusi w\u00e4\u00e4riliselt hinnata suu- dab, siis on tehnilise \u00fclikooli \u2013 politeh- nikumi \u2013 loomulikuks asukohaks Tallinn.

Politehnikumi \u00f5ppeaja kestwu- seks on igas osakonnas 4 aastat w\u00f5i 8 semestrit. Osakondi on neli: arhitektuu- ri-, ehitus-, elektri- ja masina-osakond.

Tallinna politehnikumi kui tehni- lise \u00fclikooli \u00fclesandeks on tehniliste teaduste edendamine ja lewitamine ning tehniliste eriteadmistega warusta- tud asjatundjate ettewalmistamine.

Politehnikumi \u00fcli\u00f5pilasteks w\u00f5e- takse isikuid, kes l\u00f5petanud \u00fclikooli astumiseks \u00f5igustawa keskkooli, w\u00f5i haridusministri poolt politehnikumi astumiseks w\u00e4\u00e4riliseks tunnustatud \u00f5ppeasutuse, w\u00f5i \u00f5iendanud selleko- hase eksami.

Politehnikumi l\u00f5ppeksami ja diplo- mit\u00f6\u00f6 rahuldanud \u00fcli\u00f5pilased tunnus- tab eksamikomisjon diplom-inseneri w\u00f5i diplom-arhitekti kutse w\u00e4\u00e4riliseks.

\u00dcli\u00f5pilaste arwu \u00fclemm\u00e4\u00e4raks kawatsetakse w\u00f5tta 350 ja \u00f5ppemak- su igalt 150 krooni aastas.

Majandusliku Koost\u00f6\u00f6 ja Arengu Or- ganisatsiooni (OECD) peasekret\u00e4r Angel Gurr\u00eda k\u00fclastas oma Eesti- visiidil 11. veebruaril Tallinna Teh- nika\u00fclikooli ja kohtus TT\u00dc n\u00f5ukogu saalis dekaanide ja \u00fclikooli juhtkon- naga. Talle tutvustati \u00fclikooli ja selle arengusuundi.

Angel Gurr\u00eda pidas TT\u00dc aulas avaliku loengu \u201cInnovation Policy and Economic Development: OECD Experience and Best Practices\u201d.

Loengule j\u00e4rgnes \u00fclikooli tut- vustav ringk\u00e4ik, k\u00fclastati elektrooni- kainstituuti, kus prof Toomas Rang r\u00e4\u00e4kis eurom\u00fcntide kvaliteedi hin- damise meetodist jt instituudi tea- dussaavutustest, prof J \u00fcri Vain aga iseliikuvatest robotitest.

tehnoloogia teaduskonna arvu- titehnika instituudi digitaaltehni- ka \u00f5ppetooli erakorraline profes- sor; Infotehnoloogia Kolledzi rektor

Olete oodatud Eesti Vabarii- gi 90. aastap\u00e4eva pidulikule t\u00e4histamisele Tehnika\u00fclikoo- li aulas neljap\u00e4eval, 21. veeb- ruaril kell 14.00.

Kavas:
- Rektor Peep S\u00fcrje tervitus
- Videofilm \u201cEsimene Eesti
Vabariik ja Tallinna Tehni-
ka\u00fclikool\u201d (reziss\u00f6\u00f6r Georg
Jegorov)
- TT\u00dc majandusteaduskon-
na dekaani professor Enn
Listra k\u00f5ne \u201cRaha ja rattad\u201d
- \u00dclikooli t\u00f6\u00f6tajate autasus-
tamine
- Inseneride Meeskoori
kontsert

Juba kolmandat aastat osaleb TT\u00dc Eesti avalik-\u00f5iguslike \u00fclikoolide suur- projektis \u201c\u00dclikoolil\u00f5petajate konku- rentsiv\u00f5ime t\u00f5stmine l\u00e4bi \u00f5ppetege- vuse kvaliteedi arenduse\u201d, mille akro- n\u00fc\u00fcmiks on L\u00dcKKA. Projekti on lisaks \u00fclikoolidele kaasatud ka rakendus- k\u00f5rgkoole, kutse\u00f5ppeasutusi, t\u00e4is- kasvanukoolituskeskusi ning samuti Haridus- ja Teadusministeerium (HTM).

Projekti seitse alaprojekti \u2013 vara- semate \u00f5pingute ja t\u00f6\u00f6kogemuse arvestamine (V\u00d5TA), \u00f5ppetegevuse kvaliteet, praktika, n\u00f5ustamine, \u00f5p- pekavade arendus, \u00f5ppej\u00f5udude \u00f5pe- tamisoskuste parendamine ning \u00fcli- \u00f5pilaste sotsiaal-majandusliku olu- korra kaardistamine \u2013 on oma tege- vustega kaasa aidanud p\u00e4ris mitme- tele arengutele TT\u00dc-s.

Nii selles kui ka mitmes j\u00e4rgne- vas lehes pakume teile lugemiseks projektist v\u00e4lja kasvanud olulise- maid algatusi, mis on meie igap\u00e4e- vasesse \u00f5ppetegevusse juba kinnis- tunud v\u00f5i peaksid seda l\u00e4hitulevikus tegema. Alustame V\u00d5TAst.

Informaalse ja mitteformaal- se \u00f5ppe tunnustamine akadee- miliste \u00f5pingute osana

\u00dclikoolis ei ole mujal sooritatud \u00f5pingute arvestamine ilmselt mida- gi uut \u2013 alati on olnud \u00fcli\u00f5pilasi, kes on osa oma \u00f5pingutest sooritanud m\u00f5nes muus k\u00f5rgkoolis v\u00f5i neid, kes oma \u00fclikooli\u00f5pingutesse on n.\u00f6 vahe sisse teinud ja soovivad aastateta- guseid \u00f5pinguid n\u00e4iteks uuele \u00f5ppe- kavale \u00fcle kanda.

Uuem on arvatavasti see, et eel- k\u00f5ige t\u00e4iskasvanud \u00f5ppija jaoks (kelle osakaal on vastavalt HTM andmetele aasta-aastalt kasvanud) on \u00fcha enam p\u00e4evakorda kerkinud t\u00e4ienduskooli- tuse, t\u00f6\u00f6kogemuse ja \u00fchiskondliku tegevuse v\u00f5imalik arvestamine aka- deemilise \u00f5ppekava t\u00e4itmiseks.

M\u00f6\u00f6dunud aasta 26.\u201327. novemb- ril EL liikmesriikide haridusminis- teeriumide ja \u00fclikoolide esindajatele suunatud konverentsil \u201cValuing Lear- ning: European experience in valu- ing non-formal and informal learn- ing\u201d Lissabonis r\u00f5hutati CEDEFOP uuringule tuginedes, et ainult 18% t\u00e4iskasvanu \u00f5ppimisest on p\u00e4rit for- maalharidusest. Samas m\u00e4rgiti ka seda, et kogemustest \u00f5ppimise tun- nustamise oluliseks eelduseks on riik- like (rahvuslike) kvalifikatsiooniraa- mistike ja v\u00e4ljundip\u00f5histe \u00f5ppeka- vade v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine. M\u00f5tlemine peab muutuma sisendip\u00f5hisest (n\u00e4it \u00f5ppeaja pikkus) v\u00e4ljundip\u00f5hiseks.

V\u00d5TA muudab (murrab) arusaama klassikalisest hariduss\u00fcsteemist \u2013 selle m\u00f5istmine on v\u00f5ti protsessi \u00f5n- nestumiseks. Arusaam/m\u00f5tteviis ei muu- tu iseenesest, selleks peavad erinevad ministeeriumid, ettev\u00f5tted, haridus- asutused jne \u00fchiselt t\u00f6\u00f6d tegema. V\u00e4- liskogemused on n\u00e4idanud, et s\u00fcs- teemi toimimahakkamiseks kulub \u00f5ppeasutuses v\u00e4hemalt kuus aastat.

V\u00d5TA kvaliteedi m\u00e4\u00e4rajatena ni- metati samal konverentsil kolme as- pekti:

(inform ing vs coaching \u2013 mitte ainult ei anta teavet protseduuride kohta, vaid aidatakse inimesel j\u00f5uda oma teadmiste/oskuste \u00e4ratundmiseni).

v\u00f5tvaks (sum m ative), kus kogemus- test \u00f5pitu tunnustatakse/ei tunnus- tata diplomi/kraadi/\u00f5ppekava osa v\u00e4\u00e4- riliseks, ja kujundavaks (form ative), kus taotlejale antakse tagasisidet tema \u00f5ppimistee kohta (mida peaks juurde \u00f5ppima jne). Eesm\u00e4rgiks peab olema \u00f5ppimise motiveerimine ja ini- mese enesehinnangu t\u00f5stmine!

K\u00f5ike eel\u00f6eldut on korduvalt nimetatud ka viimasel kolmel aastal v\u00e4lisekspertide osav\u00f5tuga koolitustel ja seminaridel. J \u00e4rjest laienev \u00fchine arusaamine V\u00d5TAst ning selle \u201cpara- tamatusest\u201dt\u00e4nases ja homses \u00fclikoo- lis tipnes k\u00f5rgharidusstandardi muu- datustega 13. augustil 2007, kus muu hulgas on p\u00fchendatud V\u00d5TA-le terve peat\u00fckk, milles kohustatakse \u00f5ppea- sutusi potentsiaalseid taotlejaid eel- neva \u00f5pitulemuse ja erialase t\u00f6\u00f6koge- muse arvestamise tingimustest ja

korrast teavitama, tagama hindajate kompetentsus ja selleks vajalik kooli- tus ning korraldama koost\u00f6\u00f6s HTM- ga vastavate tugis\u00fcsteemide, sh n\u00f5us- tamiss\u00fcsteemi ja hindajate koos- t\u00f6\u00f6v\u00f5rgustiku loomine.

\u00d5ppeasutused pidid oma V\u00d5TA regulatsioonid viima k\u00f5rgharidus- standardiga koosk\u00f5lla 1. jaanuariks 2008. Tehnika\u00fclikool on seda ka teinud: 18. detsembril 2007 kinnitas TT\u00dc n\u00f5ukogu oma m\u00e4\u00e4rusega \u201cEel- nevate \u00f5pitulemuste ja t\u00f6\u00f6kogemuse arvestamise tingimused ja korra\u201d. Nimetatud korras on suuremat r\u00f5h- ku p\u00f6\u00f6ratud just taotlemise ja hin- damise protseduuridele, aga kindlas- ti ei tohiks unustada, et V\u00d5TA pu- hul on v\u00f5tmet\u00e4htsusega ka n\u00f5usta- mine! Protsessi auditeerimiseks on TT\u00dcs ellu kutsutud V\u00d5TA N\u00f5ukoda.

Projektiga on korraldatud mitu seminari \u2013 V\u00d5TA \u00fcldiste p\u00f5him\u00f5tete seminar Tartus (s\u00fcgis 2006), V\u00d5TA kvaliteedile p\u00fchendatud seminar \u201cKva- liteetv er s u s diplomipesu\u201d 2007. a ke- vadel Glehni lossis ja n\u00f5ustamist puu- dutav seminar \u201cN\u00f5ustamine \u2013 v\u00f5tmetee- nus V\u00d5TA puhul?\u201d2007. a s\u00fcgisel Tartus.

Enne projekti l\u00f5ppu on tulemas veel \u00fcks TT\u00dc korraldatav seminar, mille fookuses peaks olema eelk\u00f5ige hindamine. Eeldatav aeg aprill 2008. Samuti on kevadel kavas korralda- da veel \u00fcks hindamise praktilisi os- kusi k\u00e4sitlev koolitus.

V\u00d5TAt puudutavate k\u00fcsimustega v\u00f5ib p\u00f6\u00f6rduda otse \u00f5ppeosakonda v\u00f5i saata e-mail aadressilv o t a @t t u .e e .

katkemist aidanud v\u00e4ltida v\u00f5i- malus kaug\u00f5ppesse \u00fcle minna\u2013 TT\u00dc katkestanutest pidas seda oluliseks 67% (T\u00dc 59%, EM\u00dc 63% ja TL\u00dc 52%).

olnud huvitatud eelk\u00f5ige LTT (loodusteaduse ja insenerieri- alad), aga ka majandus- ja \u00f5igus- teaduste \u00fcli\u00f5pilased.

peaaegu sama oluliseks peetakse t\u00f6\u00f6alast n\u00f5ustamist ning k\u00f5rg- kooli huvi ja toetust. Ka oleksid katkestanud oodanud enam \u00fcli- kooli sekkumist ja n\u00f5ustamist \u00f5p- pekava t\u00e4itmisega seotud prob- leemide lahendamisel. Kooli toe- tust vajavad k\u00f5ige enam just LTT erialadel \u00f5ppijad (peamiselt T\u00dc ja TT\u00dc), st nende \u00f5pinguid oleks aidanud l\u00f5pule viia \u00f5ppeasutuste- poolne katkemist v\u00e4ltiva tegevu- se kompleksne rakendamine.

katkestanud v\u00e4lja veel teisi v\u00f5i- malusi: personaalne l\u00e4henemine, e-\u00f5ppe v\u00f5imalused, \u00f5ppej\u00f5udude ja dekanaadit\u00f6\u00f6tajate suurem osav\u00f5tlikkus ning huvi, v\u00f5ima- lused eriala vahetada.

Katkestanute arvamused \u00f5pin- gute j\u00e4tkamise osas olid kokku- v\u00f5tvalt allj\u00e4rgnevad:

m\u00f5elnud \u00f5pingute j\u00e4tkamisele. Kolmes \u00fclikoolis (TT\u00dc, T\u00dc, EM\u00dc) on vastanutest umbes 40% kin- del plaan j\u00e4tkata \u00f5pinguid.

kindel plaan \u00f5pinguid j\u00e4tkata, ei katkestanud haridusteed eriti ammu \u2013 viimase 8 aasta jooksul.

peamiselt eneseharimise eesm\u00e4r- gil v\u00f5i seose t\u00f5ttu oma huvialadega. Teisalt on edasised \u00f5pingud vajali- kud diplomi saamiseks, uue t\u00f6\u00f6koha leidmiseks ja praeguse t\u00f6\u00f6 tegemiseks.

res peetakse k\u00f5ige sobivamaks \u00f5ppevormiks kaug\u00f5pet, korraldatu- na kord kuus v\u00f5i kuu jooksul n\u00e4- dalal\u00f5ppude \u00f5ppesessioonidena. P\u00e4evasest \u00f5ppest oleks huvitatud vaid 13% katkestanutest. Sama v\u00e4he on \u00f5htu\u00f5ppe huvilisi.

mis \u00f5pingute eest maksma ja \u00f5ppe eest tasumine oleks takis- tuseks 9%le \u00f5pihuvilistest.

veendunud, et eriala, mille \u00f5pinguid j\u00e4tkata soovitakse, on t\u00e4ielikult v\u00f5i v\u00e4hemalt osaliselt seotud eel- nevate \u00f5pingutega ja enamasti soo- vitakse j\u00e4tkata samas k\u00f5rgkoolis.

on valdavalt seotud t\u00f6\u00f6ga, mida katkestanud praegu teevad. Me- hed on huvitatud eriala\u00f5pingute j\u00e4tkamisest enam kui naised.

\u00d5pingute j\u00e4tkamine on seotud varasemate \u00f5pingute ja t\u00f6\u00f6koge- muste arvestamise v\u00f5imalustega k\u00f5rgkoolis. Katkestanute huvi v\u00e4ljendub allj\u00e4rgnevas:

kogemuse arvestamise (V\u00d5TA) v\u00f5ima- lusi huvipakkuvale erialale \u00f5ppima asumiseks on uurinud ca 50% katkes- tanutest. Viiendik (ca 20%) on k\u00fcll V\u00d5TA infot otsinud, kuid ei ole kah- juks oma k\u00fcsimustele rahuldavaid vastuseid saanud, ca 30% on sel- lealast infot otsinud ja ka saanud.

n\u00f5ustamisest on kindlasti huvita- tud 58% katkestanutest. K\u00f5ige enam on n\u00f5ustamisest huvitatud TT\u00dc ja T\u00dc katkestanud, kellest pidas V\u00d5TA n\u00f5ustamist kindlasti oluliseks vas- tavalt 63% ja 58% vastajatest.

misviisideks on e-posti teel n\u00f5us- tamine v\u00f5i n\u00f5ustamine n\u00f5ustaja juures \u00f5ppeasutuses.

\u00fclikoolis leidsid enim toetust j\u00e4rg- mised asjaolud: s\u00fcsteem v\u00f5iks olla paindlikum; arvestada v\u00f5iks nii t\u00f6\u00f6- kui ka \u00f5pikogemusi terviklikult; v\u00f5iks olla rohkem infot V\u00d5TA v\u00f5i- maluste kohta; peaks rohkem arves- tama t\u00f6\u00f6kogemustest \u00f5ppimist.

V\u00f5imalik tegevus \u00fclikooli\u00f5pingute katkemise (v\u00e4ljalangevuse) v\u00e4henda- miseks ja \u00f5pingute j\u00e4tkamiseks tingi- muste loomiseks oleksid allj\u00e4rgnevad:

mi arendamine r\u00f5huga v\u00e4ljalange- mist ennetavale n\u00f5ustamisele esi- meste t\u00f5sisemate probleemide ilm- nemisel. TT\u00dcs on \u00f5ppurite tervik- liku n\u00f5ustamisstrateegia arenda- misel koost\u00f6\u00f6s \u00fcli\u00f5pilastega juba \u00fcsna kaugele j\u00f5utud. Personaalsele n\u00f5ustamisele ja probleemide vara- jases staadiumis lahendamisele aitab kaasa TT\u00dc uue \u00f5ppeinfos\u00fcsteemi (\u00d5IS) k\u00e4ivitamine 2008. aastal.

damine k\u00f5ikides teaduskondades ja kolledzites. Kindlasti ei ole kaug- \u00f5ppes v\u00f5imalik dubleerida k\u00f5iki eri- alasid, vaid eelk\u00f5ige selliseid, kus on \u00f5ppurite arv suurem ja/v\u00f5i mille vastu tuntakse k\u00f5ige enam huvi.

sioon arvestamaks \u00f5ppe- ja eriala- t\u00f6\u00f6 \u00fchildamise v\u00f5imalusi, eelk\u00f5i- ge magistri\u00f5ppes. J\u00e4ljendamis- v\u00e4\u00e4rseid kogemusi ei tule kaugelt otsida \u2013 TT\u00dc majandusteadus- konna, humanitaarteaduskonna ja Tallinna Kolledzi ning samuti era\u00fclikoolide paindlikud, \u00f5p- puris\u00f5bralikud lahendused.

tanutega ja neile teaduskonda- dest/kolledzitest \u00f5ppimisv\u00f5ima- luste tutvustava info saatmine.

k\u00e4ttesaadavuse ja kvaliteedi tagamine. Asjakohased oleksid V\u00d5TA-n\u00f5ustajate v\u00f5rgustik ja n\u00f5ustajate koolitamine.

\u00f5ppeainete v\u00f5rdlustabelite v\u00e4l- jat\u00f6\u00f6tamine muutmaks V\u00d5TA- alane n\u00f5ustamine s\u00fcsteemse- maks ja l\u00e4bipaistvamaks.

TT\u00dc rektori 12. veebruari k\u00e4skkir- jadega kuulutati v\u00e4lja TT\u00dc tea- dust\u00f6\u00f6 parimad.

Tulemusliku teadust\u00f6\u00f6 eest m\u00e4r- giti \u00e4ra ja anti rahaline preemia 2007. a parima noorteadlase konkur- si nominendid materjaliteaduse ins- tituudi teadurIlona Oja-Acik ning elektriajamite ja j\u00f5uelektroonika ins- tituudi vanemteadurD m i t r i Vi n n i -

ja tehnoloogia valdkonnas \u2013 M. Min, T. Parve, A. Ronk, P. Annus, T. Paav- le. Synchronous Sampling and De- modulation in an Instrument for Multifrequency Bioimpedance Mea- surement. IEEE Transactions on Instrumentation and Measurement, Volume 56, Issue 4, Aug. 2007, pa- ges1365\u20131372.

t\u00e4ppisteaduste valdkonnas \u2013 Lind- holm, P., Voutilainen, M.H., Laur\u00e9n, J ., Per\u00e4nen, J ., Lepp\u00e4nen, V.M., And- ressoo, J .O., Lindahl, M., J anhunen, S., Kalkkinen, N., Timmusk, T., Tuominen, R.K., Saarma, M., Novel neurotrophic factor CDNF protects and rescues midbrain dopamine neu- rons in vivo., Nature, 2007, 448, 73 - 77.

ja humanitaarteaduste valdkonnas \u2013 Parts, Oliver, The Measurement of Consumer Ethnocentrism and Coo Effect in Consumer Research. Trans- formations in Business&Economics (TIBE). Vilnius University. Vol 6, No 1(11), 2007, pp 139-154.

30. jaanuarist 2. veebruarini oli Tallinna Tehnika\u00fclikool Euroopa haldusteaduse s\u00f5lmpunktiks. \u00dcli- kooli n\u00f5ukogu saalis kohtusid oma esimeseks \u00fchiseks teaduskonve- rentsiks Euroopa kaks peamist avaliku halduse professionaalset \u00fchendust \u2013 Network of Institutes and Schools of Public Administ- ration in Central and Eastern Euro- pe (NISPAcee) ja European Group on Public Administration (EGPA).

Konverentsiga anti aval\u00f6\u00f6k uuele k\u00f5rgetasemeliste kokku- saamiste sarjale \u201cTrans-European Dialogue\u201d (TED), mis hakkab ava-

liku halduse tippteadlasi kord aastas kokku tooma momendi k\u00f5ige olulisemate teemade aru- tamiseks. K\u00f5ige esimesel TEDil \u201cTowards the Neo-Weberian Sta- te? Europe and Beyond\u201d k\u00e4sitle- ti haldusteaduse hetke \u00fcht k\u00f5ige kuumemat teemaderingi \u2013 \u201cuue haldusjuhtimise\u201d (New Public Management) l\u00f5ppu ja \u201cneovebe- riaanliku riigi\u201d esilekerkimist.

Sakslasest haldusteaduse pio- neeri Max Weberi j\u00e4rgi nime saa- nud neoveberiaanliku riigi kont- septsioon, mille v\u00e4ljapakkujateks on Leuveni Katoliikliku \u00dclikooli

professorid Christopher Pollitt ja Geert Bouckaert, iseloomustab Euroopa avaliku halduse arengus- uundi p\u00e4rast ulatuslikke \u201cuue haldusjuhtimise\u201d reforme. L\u00fchi- dalt kokku v\u00f5ttes on selle sisuks tugeva, klassikaliselt organiseeri- tud riigi taastunnustamine, samas \u00e4ra kasutades erasektori juhtimis- meetodite rakendamisest saadud \u00f5ppetunde. Et avaliku halduse toi- mimist puudutavate arusaamade muutumise kiirus ja suund on rii- giti erinevad ning v\u00f5rreldavaid andmeid haldusreformide kohta ei ole veel eriti palju, siis pakub teema rohkelt arutlemisv\u00f5ima- lusi.

TEDi elav m\u00f5ttevahetus, mida vedasid TT\u00dc riigiteaduste profes- sor Wolfgang Drechsler ning Eu- roopa tunnustatuimad haldusre- formide uurijad professor Pollitt ja professor Bouckaert, oli \u00fcht- aegu nii vastuoluline kui ka tule- muslik. Osav\u00f5tjad olid \u00fchel meelel selles, et neoveberiaanliku riigi kontseptsioon pakub v\u00e4ga palju uurimisv\u00f5imalusi ja on hea l\u00e4htekoht edasiseks teaduslikuks t\u00f6\u00f6ks. Samuti sai selgeks, et klassikaline b\u00fcrokraatliku riigi mudel ei ole Euroopast kaugeltki kadunud, vaid kestab edasi ja on palju tugevam kui oleks usutud viis v\u00f5i k\u00fcmme aastat tagasi.

Majandusteaduskonna
\u00fcli\u00f5pilast\u00f6\u00f6de konkurss ja
konverents

Oled oodatud esitama oma bakalau- reuse-, magistri- v\u00f5i muu uu rimist\u00f6\u00f6 teaduskonnasisesele konkursile.

T\u00f6id saab esitada k.a 1. veebrua- rist kuni 10. m\u00e4rtsini (ruum X-208) ja need peavad olema kaitstud 2007. a kevadest kuni 2008. a m\u00e4rtsi alguse- ni. Teadust\u00f6\u00f6de konkursi n\u00f5uete ja t\u00f6\u00f6de esitamise korra kohta loe palun l\u00e4hemalt konkursi ja konverentsi ju- hendisth t t p ://m a ja n d u s .t t u .e e /

Seekordse konkursi erip\u00e4raks on, eelnevate aastatega v\u00f5rreldes, kol- mekordsed auhinnad. Peaauhinnaks on endiselt tasuta \u00f5ppesemester v\u00e4lismaa \u00fclikoolis. V\u00e4\u00e4rikad auhin- nad peaksid andma selge t\u00f5uke kon- kursil osalemiseks.

Konkurss ja konverents on Ma- jandusteaduskonna \u00dcli\u00f5pilaste Tea- dusliku \u00dchingu (M\u00dcT\u00dc) ettev\u00f5t- mine, mida aitab rahastada TT\u00dc \u00dcli\u00f5pilasesinduse uudne tudengi- teaduse edendamise projekt.

Peale konkursi l\u00f5ppu ja z\u00fcrii hin- nanguid algab 4. aprillil kell 10.00 ruumis X-315 majandusteaduskonna 3. \u00fcli\u00f5pilaskonverents, kus tehakse ettekandeid esitatud t\u00f6\u00f6de p\u00f5hjal. Ka kuulajad saavad anda oma hinnan- gu ja nende arvamust v\u00f5etakse ar- vesse l\u00f5pptulemuse kujundamisel.

Kellel endal pole t\u00e4navu t\u00f6\u00f6d konkursile esitada, on oodatud osa- lema aktiivse kuulajana, kuid see vajab elektroonset eelregistreerimist hiljemalt 1. aprilli \u00f5htuks aadressil

Soovin k\u00f5igile edu konkursil ja olgem aktiivsed ning kohtumiseni konverentsil!

Elektriala ajakirjas kirjutas dot- sent Raivo Teemets projekti k\u00e4i- vitamisest ja elektrikute t\u00e4iend- \u00f5ppe esimese koolitusgrupi tegevu- sest, millesse mahtusid lisaks \u00f5p- pet\u00f6\u00f6le ka ekskursioonid Harku ja Kivim\u00e4e alajaama, Keila-Joa h\u00fcdro- elektrijaama ning AS Harju Elekter Elektrotehnika. Esimene koolitus- grupp l\u00f5petas 2007. aasta kevadel ja k\u00f5ik t\u00f6\u00f6soovijad said t\u00f6\u00f6kohad.

Selle Euroopa Sotsiaalfondi projekti eesm\u00e4rk on Eesti t\u00f6\u00f6turul kvalifitseeritud elektrispetsialis- tide puuduse leevendamine t\u00f6\u00f6- tute t\u00e4iend- ja \u00fcmber\u00f5ppega. Pro- jekt annab 45 t\u00f6\u00f6tule kolmekuuli- se koolitusprogrammiga ja \u00fchekuu- lise praktikaga teadmisi ning prak- tilisi oskusi t\u00f6\u00f6ks elektrit\u00f6\u00f6de valdkonnas. Projekti m\u00f5ju on \u00fcle- eestiline \u2013 koolitusgruppe on komplekteeritud erinevatest piir- kondadest kolmel korral, igas grupis keskmiselt 15 t\u00f6\u00f6tut.

Koolitusprogrammis l\u00e4bitakse 37 \u00f5ppeainet, nagu n\u00e4iteks elekt- riohutus, elektrim\u00f5\u00f5tmised, elektro- tehnika, elektroonika alused, elektri- aparaadid, elektriajamid, elektri- masinad, elektrivarustus, elekter- valgustus, elektripaigaldust\u00f6\u00f6de tehnoloogia, kogumahuga 540 tundi, millele lisandub veel 160 tundi kuuajalist praktikat elektri- t\u00f6\u00f6de ettev\u00f5tetes. Seega l\u00e4bitak- se projekti k\u00e4igus elektriku \u00f5ppe- kava mahuga 700 tundi ja alles seej\u00e4rel antakse v\u00f5imalus minna kutseeksamile, et taotleda elekt- riku I, II v\u00f5i III kutsekvalifikatsioo- ni. Kutseeksamid tehakse Eesti Elektrit\u00f6\u00f6de Ettev\u00f5tjate Liidu kut- sekomisjonis.

Teine koolitusgrupp, kellega pro- jektijuhina t\u00f6\u00f6d alustasin, sai komp- lekteeritud lisaks Tallinnale ja Harju- maale ka Raplast ja P\u00e4rnust. \u00d5ppurite vanus oli 20 kuni 62 ja m\u00f5nel isegi inseneridiplom tas- kus, m\u00f5nel suured t\u00f6\u00f6kogemused. Kokku 17 \u00f5ppurit, mis teeb kahe v\u00f5rra rohkem, kui projekt ette n\u00e4eb. Kohe alguses lahkus erinevatel p\u00f5hjustel kaks inimest ja grupi suuruseks j\u00e4igi vastavalt projek- tile 15 osalejat.

Teise koolitusgrupi \u00f5ppet\u00f6\u00f6 algas 3. septembril 2007 ja \u00f5piti viis korda n\u00e4dalas ning kaheksa tundi p\u00e4evas. Projekt n\u00e4eb ette ka kahte ekskursioonip\u00e4eva ener- giaobjektidele. Teisel koolitus- grupil oli hea v\u00f5imalus k\u00e4ia \u00fchel p\u00e4eval Viru-Nigula tuulepargis ja Narva l\u00e4histel Eesti Elektrijaamas ning teisel korral Harku alajaa- mas, Keila-Joa h\u00fcdroelektrijaa- mas ja Pakri tuulepargis. Siinjuu- res suur t\u00e4nu giidile hr. Rein Levo- le ja organisaatorile hr Tiit Miller-

tile ASst Eesti Energia. Auditoor- ne \u00f5ppet\u00f6\u00f6 l\u00f5ppes 4. detsembril 2007 ja sellele j\u00e4rgnes kohe prakti- ka partnerettev\u00f5tetes, kelleks olid AS Harju Elekter Elektrotehnika, AS KH Energia-Konsult ja ABB AS.

K\u00f5ik \u00f5ppeained, nii sissejuha- tavad, erialased kui lisaained ja praktika, l\u00f5ppesid arvestuse v\u00f5i hindelise arvestusega ning r\u00f5\u00f5m on t\u00f5deda, et teises koolitusgru- pis ei olnud \u00fchtki v\u00f5lgnikku, k\u00f5igil 15-l \u00f5ppuril oli positiivne tulemus olemas ja grupi keskmiseks hin- deks oli 4. Teine koolitusgrupp l\u00f5petas pidulikult oma \u00f5pingud Tallinna Tehnika\u00fclikoolis 21. jaa- nuaril 2008. Avas\u00f5naga esines elektriajamite ja j\u00f5uelektroonika instituudi direktor professor Juhan Laugis. K\u00f5ik 15 \u00f5ppurit said tun- nistuse koos hinnetelehega. Kui kasv\u00f5i \u00fcks \u00f5ppeaine v\u00f5i praktika oleks j\u00e4\u00e4nud sooritamata, poleks tunnistust v\u00e4ljastatud ja tasuta kutseeksamile minemise v\u00f5ima- lust ei oleks antud. Saan \u00f6elda, et teine koolitusgrupp l\u00f5petas TT\u00dc l\u00e4biviidavas projektis etten\u00e4htud elektriku \u00f5ppekava 700 tundi saja- protsendiliselt ja projekti meeskond soovib neile edu kutseeksamil!

Projektiga seonduvalt korralda- takse igan\u00e4dalased t\u00f6\u00f6koosolekud neljap\u00e4eviti, kus arutatakse ja lahen- datakse tekkinud probleeme ning kogu koosolek protokollitakse. Det- sembris 2007 ja jaanuaris 2008 oli aga projektimeeskonnal t\u00f6\u00f6d ka- hekordselt, sest kolmas koolitus- grupp tuli komplekteerida, uued tunniplaanid koostada, lekto- ritega kokkulepped saavutada ja \u00f5ppet\u00f6\u00f6ga alustada juba sel ajal, kui teine koolitusgrupp oli alles praktikal.

T\u00e4nan siinkohal projekti as- sistenti Ants R\u00f6\u00f6pi ja t\u00f6\u00f6andjate koost\u00f6\u00f6eksperti Mati Kodumetsa ennastsalgava t\u00f6\u00f6 eest! Projekti

lepingupartneriteks on T\u00f6\u00f6turu- ameti Tallinna ja Harjumaa osa- konnast konsultant Irina Mar- kelova ja InterAct Projektid ja Koolitus O\u00dc esindajad Annemai M\u00e4gi ja Omar N\u00f5mm. Suured t\u00e4- nud neilegi ja meeldivat j\u00e4tku- vat koost\u00f6\u00f6d!

Kolmas koolitusgrupp, mis on projektip\u00f5hiselt ka viimane, koos- neb 16 \u00f5ppurist, kes on tulnud Tal- linnast, Harjumaalt, P\u00e4rnumaalt, Viljandist ja Ida-Virumaalt (Toilast ja Kohtla-J\u00e4rvelt). Grupi keskmi- ne vanus on eelmisega v\u00f5rreldes veidi v\u00e4iksem ja isegi osalise \u00f5p- pega tudeng on leidnud oma koha elektrikute grupis, mis n\u00e4itab, et huvi elektriku kutse vastu on suur. T\u00e4naseks on kolmandal koolitus- grupil tehtud sajaprotsendiliselt kuus arvestust ja k\u00fclastatud eri- nevaid energiaobjekte, sh ASi Narva \u00d5litehas. Nende l\u00f5peta- mine ootab kevadet, kuid seniks soovib projektimeeskond kolman- dale koolitusgrupile usinat \u00f5ppi- mist!

Elektrikute ja elektriinseneride t\u00e4iend- ja \u00fcmber\u00f5ppe projekt n\u00e4eb ette, et \u00f5ppima saab tulla T\u00f6\u00f6- turuameti kaudu. Eriti hea meel on aidata inimest, keda on tabanud eba- \u00f5nn ja kellel puuduvad vastavad v\u00f5i- malused, et oma kulul \u00f5ppida. M\u00f5nel v\u00f5ib peale t\u00f6\u00f6 puududa ka elukoht. Elu on habras ja eba\u00f5nn v\u00f5ib tabada sind siis, kui seda k\u00f5ige v\u00e4hem ootad. Keegi pole kaitstud elu \u201cmustade aukude\u201d eest, mist\u00f5ttu vahel on vaja vaid m\u00f5istvat suhtumist ja s\u00f5bra k\u00e4tt, et aidata inimest v\u00e4\u00e4rikale elule tagasi. On hea tunne, kui projek- tip\u00f5hise koolitusega on inimene saanud tagasi t\u00f6\u00f6v\u00f5imaluse ja koos sellega j\u00e4tkata inimv\u00e4\u00e4rset elu!

Eesti avaliku halduse arenda- mise seisukohast tasub veel mai- nida konverentsil valitsenud \u00fcldist arvamust, et uue haldusjuhtimise reformide aeg on l\u00e4bi. \u00c4rijuhti- mise meetoditest l\u00e4htuvad hal- dusreformid ei ole toonud oo- datud tulemusi ja need v\u00f5ib t\u00e4na kuulutada eilseks moeks. Nagu \u00fctles \u00fcks tunnustatumaid avaliku halduse professoreid Larry Lynn Chicago \u00dclikoolist: \u201cKui sotsiaal- teadused on \u00fcldse t\u00f5estanud millegi ebatulemuslikkust, siis on selleks avaliku sektori tulemus-

palk\u201d. Kui riik tahab v\u00e4lja arenda- da \u00e4ris\u00f5bralikku ja majandusaren- gut toetavat halduss\u00fcsteemi, siis uue haldusjuhtimise ideoloogia seda teha ei aita.

Kokkuv\u00f5ttes sai esimene \u201cTrans-European Dialogue\u201c v\u00e4ga positiivset tagasisidet ja hinnati \u00f5nnestunud ettev\u00f5tmiseks. Kahe p\u00e4eva jooksul peetud arutelude p\u00f5hjal s\u00fcnnib ka publikatsioon, mis teeb konverentsi tulemused k\u00f5igile avalikult k\u00e4ttesaadavaks.

Lisaks viljakale m\u00f5ttet\u00f6\u00f6le olid 1. ja 2. veebruaril Tallinnas ka NISPAcee ja EGPA juhtkomi-

Euroopa Sotsiaalfondi projekti raames antakse Tehnika\u00fclikoolis t\u00f6\u00f6turul kvali- fitseeritud elektrispetsialistide puuduse leevendamiseks t\u00f6\u00f6tuile t\u00e4iend- ja \u00fcmber\u00f5pet juba kolmandale koolitusgrupile.

Tartu Volikogu nimetas 14. veebrua- ril linna aukodanikuks teiste seas TT\u00dc matemaatika-loodusteaduskon- na keemiainstituudi molekulaarbio- loogia \u00f5ppetooli juhataja professor akadeemik Mati Karelsoni. Tartu Volikogu pressiesindaja teatel on Mati Karelson rahvusvaheliselt tun- nustatud keemiateadlane, moleku- laardisaini ja molekulaartehnoloogia suuna rajaja Eestis.

19086 Tallinn, Ehitajate tee 5 (I-214)
Tel 620 3615, faks 620 3591
E-mail: ajaleht@ttu.ee

Vastutav v\u00e4ljaandja Heiki Lemba
Tegevtoimetaja Mart Ummelas
Infotoimetaja Kersti V\u00e4hi
Keeletoimetaja Helgi Arumaa
Makett ja k\u00fcljendus Liivi Pettai
Fotod TT\u00dc
Tr\u00fckikoda SpinPress

3. m\u00e4rtsini ootab programm Noored Kooli v\u00f5imekate noorte avaldusi, et kahe aasta jooksul teha l\u00e4bi revolut- sioon isiklikus arengus ja selles, kuidas m\u00f5jutatakse \u00fcmbritsevat keskkonda.

Noored Kooli asutajad on Hansapank ja Heateo Sihtasutus. Partneritena toe- tavad programmi enam kui k\u00fcmme juh- tivat ettev\u00f5tet, kes tunnustavad hariduse olulisust mistahes eluvaldkonna jaoks.

Valdur Laid, ASi Elioni Ettev\u00f5t- ted peadirektor, \u00fctles, et ei n\u00e4e m\u00f5tet olla lihtsalt rahulolematu haridus- probleemidega, tuleb hoopis midagi ette v\u00f5tta: \u201cNoored Kooli programm on v\u00f5imalus midagi paremaks muuta. Selles on mitmeid v\u00f5itjaid: koolid, kes saavad endale entusiastlikke noori \u00f5petajaid; noor inimene, kes saab hinda- matu kogemuse, ja \u00fchiskond, kes saab rikkamaks mitmete heade \u00f5petajate aga ka tulevaste juhtide ja liidrite n\u00e4ol\u201d.

Nii pakub Noored Kooli programm neile, kellel on olemas v\u00e4hemalt ba- kalaureuse kraad (v\u00f5i saavad selle 2008. aasta suveks), integreeritud arenguv\u00f5imalust, mis \u00fchendab \u00f5pe- taja- ja liidrikoolituse, teooria ja praktika. Selle \u00fclesehitusel on l\u00e4h- tutud kahest p\u00f5him\u00f5ttest:

2) kes saab hakkama klassit\u00e4ie teismelistega, saab hakkama mille- ga iganes.

Programmis osalejatelt oodatak- se soovi anda endast parim, et ku- juneda v\u00e4ljapaistvaks \u00f5petajaks ja liidriks: tuua positiivseid muutusi Eesti kooli, haridusse ja \u00fchiskonda.

\u00dcksteist noort on juba koolides. \u00dcks neist, Maria Veldi, kirjeldas se- nist kogemust: \u201cPean pidevalt impro- viseerima, katsetama, \u00fcmber pla- neerima, leiutama ja seda k\u00f5ike keset kirevat klassim\u00f6llu, erinevaid inimesi ning soove. Esimest korda tunnen, et olen t\u00f5eliselt elus!\u201d

innustada \u00f5pilasi ning tuua positiivseid muutusi terava \u00f5petajatepuudusega kooli;

\u00f5ppimiseks: kuidas v\u00f5tad vastu v\u00e4l- jakutseid ja \u00f5petad koolinoori, kes on ausaimate tagasiside-andjate seas, keda endale v\u00f5id soovida;

di \u00fcle k\u00fcmne inimesega r\u00fchmale spet- siaalselt loodud koolitused Eesti tipp- tegijatelt koolitusvaldkonnas, \u00fclikoo- lides ja ettev\u00f5tluses; sh liidrikursus Im- perial College Londoni Tanaka \u00e4rikoolis;

teede n\u00f5upidamised ning nende ajaloo esimene \u00fchiskoosolek, kus allkirjastati \u201cTallinna vastastikuse m\u00f5istmise memorandum\u201d. Me- morandum loob alused kahe or- ganisatsiooni edaspidiseks koost- \u00f6\u00f6ks. Tallinna Tehnika\u00fclikool on ainuke institutsioon, mille esinda- ja on m\u00f5lema \u00fchenduse juhtko- mitees. Nagu \u00fctles \u00fcrituse l\u00f5pe- tuseks EGPA president professor Geert Bouckaert: \u201cKui TT\u00dc ei ol- nud varem Euroopa kaardil kui \u00fcks avaliku halduse keskusi, siis n\u00fc\u00fcd ta seda kindlasti on\u201d.

Teaduskondade ja \u00f5ppe-
asutuste 2007. aasta
parimad \u00f5ppej\u00f5ud