Welcome to Scribd. Sign in or start your free trial to enjoy unlimited e-books, audiobooks & documents.Find out more
Download
Standard view
Full view
of .
Look up keyword
Like this
2Activity
0 of .
Results for:
No results containing your search query
P. 1
veebi_mm_nr_19_17dets08

veebi_mm_nr_19_17dets08

Ratings: (0)|Views: 81|Likes:
Published by ingovalgma

More info:

Published by: ingovalgma on Mar 19, 2009
Copyright:Attribution Non-commercial

Availability:

Read on Scribd mobile: iPhone, iPad and Android.
download as PDF, TXT or read online from Scribd
See more
See less

05/10/2014

pdf

text

original

A
AA
AAv
vv
vva
aa
aav
vv
vveer
eer
eer
eer
eerg
gg
gg
19 (1757)\ue000 17. detsember 2008
Ilmub \u00fcle n\u00e4dala
T a l l i n n a
T e h n i k a \u00fc l i k o o l i
a j a l e h t
Kr
Kr
Kr
Kr
Kroonik
oonik
oonik
oonik
oonika
aa
aa
\ue000Uus ja Eesti parim
tudengi\u00fchikas avatud
Lk 1
\u2022Robotexil oli edukaim
IT KolledzLk 1
\u2022Vesi on v\u00f5ti: muljeid
konverentsilt USAsLk 2
\u2022L\u00f5petajate arvudLk 2
\u2022Eesti Inseneride Liit 20
Lk 3
\u2022Akadeemik Lembit
Krumm 80Lk 3
\u2022Raamatukogu valmistub
uude majja kolimaLk 3
\u2022K\u00e4imas on AjujahtLk 3
Loe ...
Loe ...
Loe ...
Loe ...
Loe ...
Majandusteadlaste eliit
kogunes Tallinna

Tallinna Tehnika\u00fclikooli ja Tartu \u00dclikooli majandusteaduskonna koos- t\u00f6\u00f6na peeti 11.- 13. detsembril Tallin- nas Ol\u00fcmpia konverentsikeskuses senistest suurim majandusteaduse konverents. Tegemist oli EIBA (Eu- ropean International Business Acad- emy) aastakonverentsiga, mille pre- sidendiks on TT\u00dc majandustea- duskonna dekaan Enn Listra.

\u201cKohati kuni kisklemiseni ulatu- va konkureerimise taustal haridustu- rul on seekord tegemist v\u00e4ga hea n\u00e4itega koost\u00f6\u00f6st, mis nii TT\u00dc kui T\u00dc majandusteaduskonnale ja ka Eestile oluliselt m\u00e4\u00e4ral tuntust lisab\u201d, s\u00f5nas konverentsi eel Tallinna Tehnika\u00fcli- kooli majandusteaduskonna dekaan professor Enn Listra. Tema s\u00f5nul lisab konverents kindlasti ka uusi rahvus- vahelisi sidemeid, mida kavandatava \u00fchise doktorikooli loomisel kasutada.

Konverentsil osales \u00fcle 260 ma- jandusteadlase rohkem kui 30 riigist ning seega oli aktiivsetest majandus- teadlastest suur osa sel ajal Tallinnas. Esindatud olid peaaegu k\u00f5ik arvesta- tavad majandusharidust andvad Eu- roopa \u00fclikoolid.

Juba 34. korda toimuva konve- rentsi peateemaks olid rahvusvahe- lise \u00e4ritegevuse v\u00f5imalused ja prob- leemid arenevas majanduses. K\u00f5ige aktiivsem t\u00f6\u00f6 k\u00e4is personalijuhtimise valdkonnas, kus artiklite ja ettekan- nete arv oli suurim.

\u201cToimumiskohana on Tallinn tege- likult loogiline valik. Eesti majandus- teadus hakkab uuesti lapsekingadest v\u00e4lja kasvama ja tekkinud on rida noo- ri aktiivseid teadlasi. Nende ja ka veel \u00f5ppivate noorte jaoks on kon- verents hindamatu uute, tulevikku ulatuvate suhete tekitamise ko- haks,\u201d s\u00f5nas Listra.

Kolmepoolne koost\u00f6\u00f6leping

4. detsembril s\u00f5lmisid Tallinna Teh- nika\u00fclikool, Tartu \u00dclikool ja Eesti Kunstiakadeemia T\u00dc Tallinna esin- duses strateegilise koost\u00f6\u00f6 lepingu.

Lepingus s\u00f5nastati valdkonnad, milles T\u00dc, TT\u00dc ja EKA edaspidi tihedamat koost\u00f6\u00f6d teevad.

Tartu \u00dclikooli rektori Alar Karisel s\u00f5nul on vajadus teha tihedamat koos- t\u00f6\u00f6d olnud ilmne juba pikemat aega. \u201cNii n\u00e4iteks t\u00f5desime ka kuu aega tagasi Tartu \u00dclikooli arengukon- verentsil, et \u00fclikoolidevaheline l\u00e4bi- k\u00e4imine peab olema tihedam ja tu- lemusrikkam,\u201d p\u00f5hjendas ta lepin- gu tagamaid.

\u201cAllkirjastatava kolmepoolse lepin- guga suurendatakse koost\u00f6\u00f6d loome- majanduse, tehnoloogia ja kunsti valdkonnas. TT\u00dcd huvitab eelk\u00f5ige tootearenduse ja disaini, ehituse ja arhi- tektuuri ning nendega seotud linna- planeerimise ja restaureerimise alane \u00fchistegevus. Vaid nii suudame olla rahvusvaheliselt konkurentsiv\u00f5imeli- sed,\u201d \u00fctles Tallinna Tehnika\u00fclikooli rektor professor Peep S\u00fcrje.

S\u00f5lmitud lepingus on eesm\u00e4rkide- na v\u00e4lja toodud \u00fchis\u00f5ppekavade v\u00e4l- jat\u00f6\u00f6tamine ja rakendamine, \u00fchiste doktorikoolide loomine, \u00fchise kirjas- tustegevuse v\u00e4ljaarendamine ning \u00fchiste seisukohtade esitamine \u00fclikoo- lihariduse p\u00f5hik\u00fcsimustes.

\u201cSelline leping kinnitab esmakord- selt kolme Eesti tipp\u00fclikooli t\u00f5sist soovi teaduse, tehnika ja kunstide vaheliseks koost\u00f6\u00f6ks. Eesti Kuns- tiakadeemia n\u00e4eb selles valmisolekut loomemajandusega seotud \u00f5ppe- suundade t\u00e4ieliku potentsiaali aren- damiseks,\u201c r\u00f5hutas Eesti Kunstiaka- deemia rektor Signe Kivi.

\u00d5nnesoove ka mustadeks
j\u00f5uludeks

\u00dcle \u00f5ige mitme aasta vaatab Eesti rahvas tulevikku \u00fcsna murelikult. Globaalne finantskriis ja sellest su- genenud \u00fcle aastak\u00fcmnete suurim majanduslangus ei l\u00e4he ka Eestist m\u00f6\u00f6da, pigem on siin selle mustemad p\u00e4evad alles ees. K\u00f5ikjal r\u00e4\u00e4gitakse eelarvete k\u00e4rpimisest, inimeste koon- damisest, \u00e4hvardavast t\u00f6\u00f6puudusest.

Ja siiski on tulemas j\u00f5ulud ning neil p\u00e4evil astub meiegi \u00fclikoolist ellu taas suur hulk haritud ja innu- kaid noori spetsialiste. \u00c4rgem siis olgem ka mustade j\u00f5ulude ajal kitsid \u00f5nnesoovidega, \u00fcldse hea s\u00f5na ja toe- tusega nii noortele, aga ka kaasini- mestele, kellel ei l\u00e4he t\u00e4na k\u00f5ige pa- remini. Rasked ajad tuleb \u00fchisel j\u00f5ul \u00fcle elada, kevad ja pikemad p\u00e4evad kirgastavad meie k\u00f5igi elu peagi taas.

Tahaksin \u00fclikoolilehe toimetaja- na ka pisut kiruda, eelk\u00f5ige neid, kes on loonud meie majanduse ja elu arengu osas pseudo-ootusi, puhunud omakasup\u00fc\u00fcdlikult suureks finants- mulli, teinud l\u00e4bim\u00f5tlematuid saa- tuslikke otsuseid. Nende taltsutama- tust, ahnust ja rumalust peavad n\u00fc\u00fcd kinni maksma ka need, kes on kogu selle aja tegutsenud ratsionaalselt, j\u00e4tkusuutlikult, pika perspektiiviga.

Tehnika\u00fclikool on kahtlemata olnud \u00fcks selliseid haridus- ja tea- dusasutusi, kes on suutnud oma ma- jandust kontrolli all hoida, j\u00e4tkates investeerimist tulevikku ja arengus- se. Esmasp\u00e4eval avatud uus \u00fchisela- mu ning kevadel uksed avavad uued \u00f5ppehooned ja raamatukogu anna- vad TT\u00dc-le t\u00e4iesti uusi v\u00f5imalusi oma potentsiaali avamiseks ja inter- distsiplinaarseks s\u00fcnergiaks.

Naabrus Tehnopoli ja Infotehno- loogia Kolledziga kujundavad Tallin- na Tehnika\u00fclikoolica m p u s \u2019est Eesti k\u00f5ige toimivama haridus- ja teadus- linnaku, aluse, millele saab rajada Ees- ti majanduse ja riigi uut t\u00f5usu. Loodud eelduste rakendamine ja nende maja- de t\u00e4itmine sisuga on juba k\u00f5igi meie \u2013 \u00f5ppej\u00f5udude, teadurite, teenistu- jate, aga ka \u00fcli\u00f5pilaskonna \u2013 \u00fchine \u00fcles- anne, kuid see on meile j\u00f5ukohane.

Selleks soovin meile k\u00f5igile tegu- derohket ja tulevikku suunatud uut aastat, aga samuti tubli annuse opti- mismi!\u00dcksnes m\u00f5istuse ja k\u00e4te \u00fchen- damisel positiivse eluhoiakuga on ol- nud v\u00f5imalik luua n\u00fc\u00fcdseks juba \u00fcheksak\u00fcmneaastane Tehnika\u00fclikool.

Mart Ummelas
Robotex 2008 v\u00f5itja on Tige Tigu

J\u00e4rjekorras kaheksas Robotexi ro- botiv\u00f5istlus, mis toimus 5. det- sembril Tallinna Tehnika\u00fclikooli Spor- dihoones, kujunes v\u00e4ga k\u00f5rgetase- meliseks ja vaatem\u00e4nguliseks.

\u00dclesandeks oli korrastada se- gamini tudengituba, kus pilla-pal- la joogitopsid, raamatud ja sokid. Robotil tuli tuvastada esemed ja nad seej\u00e4rel toimetada selleks etten\u00e4htud kohta.

Tulise v\u00f5istluse esikoha napsas Infotehnoloogia Kolledzi v\u00f5istkond Tige Tigu koosseisus Katrin Loo- dus, Mart Mangus, Mikk Mangus, Kardo Kallis ja Janika Liiv. Teise ko- ha saavutas Suur Silm (ITK Roboo- tikaklubi ja TT\u00dc Biorobootika Kes- kuse \u00fchisv\u00f5istkond) ja pjedestaali

Seekordsel Robotex 2008 saatis suur edu Infotehnoloogia Kolledzit, kelle kolm v\u00f5istkonda tulid k\u00f5ik auhinnalistele kohtadele. Peav\u00f5idu v\u00f5istkonnale Tige Tigu t\u00f5i see tegelikult \u00fcsna v\u00e4le robot.

J\u00e4rg lk. 2

\u00dchikad korda! kordas Eesti \u00dcli\u00f5pilaskondade Liidu juhatuse esimees Joonas P\u00e4renson tuntud h\u00fc\u00fcdlauset, esitades sellega v\u00e4ljakutse Eesti valitsusele, et k\u00f5ikide tudengite eest hoolitsetaks sama h\u00e4sti kui TT\u00dcs. Uue \u00fchika avamisel (vt l\u00e4hemalt lk 2) osalesid lisaks temale (vasakult) maskott Juulius, Tallinna linnapea Edgar Savisaar, TT\u00dc \u00fcli\u00f5pilas- esinduse esimees Heiki Beres ja rektor Peep S\u00fcrje

Toa nr 109 ruumikas k\u00f6\u00f6gis l\u00f5id rektor S\u00fcrje ja linnapea Savisaar pannile selle \u00fchiselamu esimesed munad, nende
praadimise viis edukalt l\u00f5pule Heiki Beres
v
v
v
v
17. detsember 2008
2
Doktorid
Doktorid
Doktorid
Doktorid
Doktorid
\u00d5pe
\u00d5pe
\u00d5pe
\u00d5pe
\u00d5pe
T\u00f6\u00f6r
T\u00f6\u00f6r
T\u00f6\u00f6r
T\u00f6\u00f6r
T\u00f6\u00f6reis
eis
eis
eis
eis

K\u00f5ige muu juures on vesi elu v\u00f5ti, \u00f5igemini \u2013 vesi on elu ise. 1.\u20135. detsembril California \u00dclikooli (Ir- vine) UNESCO vee konverentsile kogunenud ligi kolmesajale de- legaadile viiek\u00fcmne kahest riigist n\u00e4idati filmi \u201cWater is the key\u201c veepuudusest L\u00e4\u00e4ne-Aafrikas. Meelde s\u00f6\u00f6bisid kaadrid lastest, kes selle asemel, et koolis k\u00e4ia, pidid iga p\u00e4ev kolme kuni viie kilomeetri kauguselt kanistrites pere jaoks koju tooma 25-30 liitrit vett, sageli veel ka nooremat \u00f5de v\u00f5i venda seljas tassides. M\u00f5ne n\u00e4ol oli raskustele vaatamata siiras lapsenaeratus, m\u00f5ni oli aga v\u00e4ga kurb ja kurnatud.

Iga 15 sekundi j\u00e4rel sureb maa- ilmas \u00fcks laps joogivee puudusse, aastaks 2020 sureb maailmas eeldatavalt ligi 76 miljonit inimest veepuudusse, neist enamik on lapsed. Need, kelle ainus v\u00f5imalus on juua saastatud vett, kanna- tavad raskelt paranevate paisete ja seedeorganite haiguste k\u00e4es. Maailmas k\u00e4ib ringi veekriisi tont, haarates enda embusse \u00fcha roh- kem riike. Jordaanias, P\u00f5hja-Aaf- rikas ja paljudes teistes l\u00f5una- poolsetes riikides on maapind kui- vusest ja kuumusest l\u00f5henenud. Surnumeri on \u00e4ra kuivanud, 80- 90% Hiina ja India j\u00f5gedest on bakterioloogiliselt saastatud, 90% kommunaalreoveest puhasta- takse halvasti v\u00f5i \u00fcldse mitte. 1,1

miljardil (!) inimesel maailmas puudub igap\u00e4evane puhas vesi. Seda loetelu v\u00f5iks kaua j\u00e4tkata.

UNESCO konverentsil sai k\u00f5i- gile selgeks, et kui midagi radi- kaalset kiiresti ette ei v\u00f5eta, ootab meid ees lisaks energiakriisile ka veekriis, mis on palju hullem, sest naftat saab asendada, vett mitte. Maailmapanga juht Ismail Sera- geldin on 1999. a \u00f6elnud: \u201cThe next wars in the next century will be for water\u201c. Et ennetada tuleva- si s\u00f5du vee p\u00e4rast, on UNESCO kuulutanud vee oma esimeseks eelistuseks ja koostanud prog- rammi \u201cWater for peace\u201c.

Konverents Ca- lifornia \u00dclikoolis Irvines (UCI) kul- ges UNESCO k\u00f5r- gemate ametnike osav\u00f5tul ning koor- dineerimisel. Ees- m\u00e4rkideks oli saa- vutada t\u00f5husam koost\u00f6\u00f6 teadlaste, inseneride, poliiti- kute, juristide, ma- jandusteadlaste ja pankurite vahel nii lokaalsel kui glo- baalsel tasandil, et v\u00f5tta kiireid meet- meid veekriisi enne- tamiseks.

Ettekannetes k\u00e4sitleti maailma mitmes paigas t\u00e4- heldatava kliima soojenemise hu-

katuslikke tagaj\u00e4rgi pinna- ja p\u00f5h- javee varudele, vee kvaliteedile, kalavarudele, \u00fcmberkorraldusi seadusandluses ja veemajanduses vee defitsiidi tingimustes, vee s\u00e4\u00e4stvat kasutamist t\u00f6\u00f6stuses, p\u00f5llumajanduses ja olmes ning veepuhastuse uusi protsesse.

Viimasel teemal esines Eesti n\u00e4idetel ka allakirjutanu. Konve- rentsi viimasel p\u00e4eval v\u00f5eti vastu Irvine deklaratsioon ehk p\u00f6\u00f6r- dumine riikide valitsuste ja valit- susv\u00e4liste organisatsioonide poole (sellele on eelnenud Alicante ja Thessaloniki deklaratsioonid), kus j\u00e4i k\u00f5lama \u00fcleskutse \u2013 tegutseda tuleb k\u00f5igil tasanditel ja kohe! Konverentsi tulemused tulevad laiemale arutlusele 2009. a m\u00e4rt- sis Istanbulis \u00fclemaailmsel Vee Foorumil.

Konverentsi viimasel p\u00e4eval oli v\u00f5imalus tutvuda konverentsi organiseerija ja veekaitse innuka propageerija professor Bill Cooperi juhitava UCI Veeuurimise Kes- kusega ja selle laboritega. 2009. a avaneb allakirjutanul t\u00e4nu Ful- brighti stipendiumile v\u00f5imalus sel- les laboris kolm kuud (m\u00e4rts-mai) t\u00f6\u00f6tada, et tundma \u00f5ppida radi- kaalsete reaktsioonide kineetikat ja osaleda \u00fches vee osoonimise projektis. Konverentsi konkreet- seks v\u00e4ljundiks peale uue infor- matsiooni oli koost\u00f6\u00f6sidemete tekkimine TT\u00dc, Riia T\u00dc (dr Daina Kalnina) ja UCI vahel.

Professor Rein Munter
keemiatehnika instituut
Vesi on v\u00f5ti
Hotell Hyatt Newport Beach, kus osalejad \u00f6\u00f6bisid
California \u00dclikooli konverentsikeskus

15. detsembril kaitses Heiki Onton doktorit\u00f6\u00f6d \u201cInvestigation of the caus- es of deterioration of old reinforced concrete constructions and possibili- ties of their restoration\u201d (Vanade raudbetoonkonstruktsioonide kahjus- tuste p\u00f5hjuste uurimine ning nende restaureerimise v\u00f5imalused). Ju- hendaja erakorraline professor Karl \u00d5iger, TT\u00dc; oponendid professor Ralf Lindbergv, Tampere T\u00dc ja professor Lembi-Merike Raado, TT\u00dc.

\ue000 \u2022 \u2022

Teedeinstituudis kaitses Andres Tol- li doktorit\u00f6\u00f6d \u201cHiina konteinerveod l\u00e4bi Eesti Venemaale ja Hiinasse ta- gasisaadetavate t\u00fchjade konteinerite arvu v\u00e4hendamise v\u00f5imalused\u201d.

Juhendaja emeriitprofessor J\u00fcri Laving, TT\u00dc, oponendid Wladimir Se- gercrantz, ANSERI-Consultants LTd, Aare-Maldus Uustalu, Eesti Mereaka- deemia ja akadeemik Mihhail Brons- tein, Eesti Teaduste Akadeemia.

\u2022 \u2022 \u2022

19. detsembril kell 11.00 kaitseb ruu- mis X-223 Laivi Laidroo doktorit\u00f6\u00f6d \u201cPublic Announcements\u2018 Relevance, Quality and Determinants on Tallinn, Riga and Vilnius Stock Exchanges\u201d (B\u00f6rsiteadete olulisus, kvaliteet ja m\u00f5jutegurid Tallinna, Riia ning Vil- niuse b\u00f6rsil). Juhendaja professor Enn Listra, TT\u00dc; oponendid dr. Neri- jus Ma\u00e8iulis, ISM University of Mana- gement and Economics, Leedu ja dot- sent Priit Sander, Tartu \u00dclikool.

Edu loomemajanduse
konkursil

Tallinna Tehnika\u00fclikooli tehnoloogia- ja innovatsioonikeskus koos avatud \u00fclikooliga saavutas koost\u00f6\u00f6s Eesti Kunstiakadeemiaga Ettev\u00f5tluse Aren- damise Sihtasutuse ideekonkursil tei- se koha. Ettev\u00f5tluse Arendamise Siht- asutus kuulutas konkursi \u201cLoomema- janduse alase teadlikkuse t\u00f5stmise ideekonkurss\u201d v\u00e4lja k\u00e4esoleva aasta s\u00fcgisel, millele TT\u00dc ja EKA esitasid \u00fchispakkumise pealkirjaga \u201cHoiatus! Loovus v\u00f5ib p\u00f5hjustada ettev\u00f5tlikkust ja majanduslikku heaolu\u201d.

Konkursi eesm\u00e4rgiks oli leida loo- memajanduse teadlikkuse t\u00f5stmiseks suunatud algatuste formaadi ja me- toodika parim lahendus, luua tervik- kontseptsioon. Samuti oli eesm\u00e4rgiks loomemajanduse teadvustamine laie- male avalikkusele, ettev\u00f5tlusteadlik- kuse suurendamine tegutsevate ja po- tentsiaalsete loomeettev\u00f5tjate seas ja ettev\u00f5tjate teadlikkuse suurendamine loovsektori kaasamisv\u00f5imalustest.

TT\u00dc ja EKA pakkumine kesken- dus peamiselt kolmele sihtgrupile: \u00fcli\u00f5pilased, ettev\u00f5tjad ja erialaliidud ning loomeinimesed ja loome-ettev\u00f5tjad.

\u00dclik
\u00dclik
\u00dclik
\u00dclik
\u00dclikool&\u00dchisk
ool&\u00dchisk
ool&\u00dchisk
ool&\u00dchisk
ool&\u00dchiskond
ond
ond
ond
ond
Tehnika\u00fclikooli aasta saak

Detsembris 2008 saab Tallinna Teh- nika\u00fclikooli diplomi kokku 291 l\u00f5- petajat, neist rakendusk\u00f5rghariduse diplomi 56, bakalaureusediplomi 115 ja magistridiplomi 120 l\u00f5petajat.

Cum laude l\u00f5petajaid on 10.

Kui vaadata 2008. aastat ter- vikuna, siis kokku on l\u00f5petajaid 1524, mis on ligi kolmesaja v\u00f5rra v\u00e4hem kui eelmisel aastal.

\u00d5ppetasemete kaupa on arvud
j\u00e4rgmised:

\u2022rakendusk\u00f5rgharidus\u00f5pe 147
\u2022bakalaureuse\u00f5pe 697
\u2022magistri\u00f5pe 635
\u2022doktori\u00f5pe 45

Cum laude l\u00f5petajaid kokku 89.

Doktori\u00f5ppes on arvesse v\u00f5etud k\u00f5ik, kes kaitsevad detsembrikuu jooksul.

TT\u00dcga liitunud IUA (Audentese Rahvusvaheline \u00dclikool) toimetab sellel \u00f5ppeaastal veel oma akadeemi- lise kalendri alusel ja nende talvised l\u00f5petamised on j\u00e4rgmise kalendri- aasta sees.

L\u00f5petajate arv peaks olema suu- rem, kuna riigitellimuse t\u00e4itmisega tekib probleeme. Suurenenud on magistri- ja doktori\u00f5ppe l\u00f5petajate arv, aga riigitellimuse t\u00e4itmiseks peaks ta olema veel suurem.

Aime Piht
\u00f5ppeosakond
Juhtima ajuga

TT\u00dc hakkab koost\u00f6\u00f6s AA Visioon Stuudio ja Ettev\u00f5tluse Arendamise Sihtasutusega peatselt taas filmima J uhtimisAju telem\u00e4ngu. See on v\u00f5ist- lus, mille igas saates l\u00e4heb kaks 3- liikmelist tiimi m\u00f5nda tuntud Eesti firmasse juhtimisprobleemi lahen- dama. Saate l\u00f5pus annab firma juht koos kahe z\u00fcrii liikmega hinnangu \u2013 kumma v\u00f5istkonna lahendus tunni- stada paremaks, et lubada tal finaa- li suunas liikuda. Meie eesm\u00e4rk on tuua juhtimiskoolitus tele-ekraanile ja pakkuda tavavaatajatele v\u00f5i- malust teadmisi t\u00e4iendada.

Sel hooajal on kavas saatesarja kutsuda uued ettev\u00f5tted. On k\u00e4ivi- tatud uue hooaja kaasusfirmade otsingu. Kas leiame Teie juures m\u00f5ne huvitava juhtimis\u00fclesande, mida v\u00f5iks lasta v\u00f5istlejatel lahendada? V\u00f5i kas Teil oleks v\u00e4lja panna \u00fchte 3-liikmelist tiimi, kes sooviks selles omap\u00e4rases juhtimiskoolituses ise osaleda?

T\u00e4psemat infot saab veebi-
lehelt:http://www.juhtimisaju.ee/

kolmandale astmele astus v\u00f5istkond Nixie & Co robotiga, mille nimeks oli Tolmurull (ITK Robootikaklubi).

\u00dcritus kujunes meeleolukaks ja p\u00e4eva jooksul k\u00fclastas Robotexi ligi 1800 tehnikahuvilist kohapeal ning mitusada vaatajat internetis. Messi- keskkonnas tutvustati pealtvaata- jaskonnale uudseid ja tulevikuh\u00f5n-

gulisi seadmeid, esindatud oli \u00fcle ka- hek\u00fcmne kahe eksponendi. Robotex oli seekord ka infomessi Teeviit osaks.

Mitmed noored said esimesi robotiehituse kogemusi kahes t\u00f6\u00f6toas. Menukaks kujunes in- fotehnoloogia kutsev\u00f5istlus, mida korraldas Innove. Parimateks sel- les v\u00f5istluses tituleeriti Tallinna

V\u00f5istluse korraldajad Karel Kundrats ja professor Maarja Kruusmaa \u00f5nnitlemas
IT Kolledzi v\u00f5istkondade juhendajat Margus Ernitsat.
Algus lk.1
Robotex 2008 v\u00f5itja on Tige Tigu

Majanduskoolis \u00f5ppivad Tanel Unt ja Riho Peterson. J\u00e4rgnesid V\u00f5ru- ja Tartu Kutsehariduskeskuste noored.

\u00dcrituse rahvusvahelist mainet hoidsid \u00fclal k\u00fclalised L\u00e4tist, Lee- dust ja Ukrainast.

Ettev\u00f5tmisele andis esteetilist maiku juurde foton\u00e4itus, kus ekspo- neeriti parimaid t\u00f6id teemal \u201cWhe- re Brains and Metal Meet\u201c (\u2018Kui ajud ja metall kohtuvad\u2019). Foto- konkursi esikoha p\u00e4lvis S\u00f6ren Talu.

T\u00e4helepanu \u00e4ratas laste joonis- tusn\u00e4itus \u201cMinu robot\u201c, n\u00e4itusel oli esindatud 32 posti teel laeku- nud t\u00f6\u00f6d, osalejad olid peamiselt Suure-Jaani ja Rakvere g\u00fcmnaa- siumide algklasside \u00f5pilased. Kindlasti tulevased robotiehita- jad!

L\u00e4hemat infot l\u00e4hip\u00e4evil Robo-
tex 2008 kodulehek\u00fcljelt
www.robotex.ee.

Robotexi meeskond t\u00e4nab k\u00f5i- ki k\u00fclalisi, eksponente, koost\u00f6\u00f6- partnereid, sporsoreid ja loodab Teie k\u00f5igiga kohtuda juba \u00fcritu- sel Robotex 2009.

Robotex 2008 meeskond
Uus tudengikodu avatud

15. detsembril avati pidulikult Teh- nika\u00fclikooli uus \u00fchiselamu Aka- deemia tee 7. Ligi 80 miljonit krooni maksma l\u00e4inud 91 korteriga Eesti kaasaegseim \u00fcli\u00f5pilaselamu saab \u00f5pingute ajal koduks 344 tudengile.

Avamisel k\u00f5nelesid rektor Peep S\u00fcrje ja Tallinna linnapea Edgar Savi- saar, aga samuti TT\u00dc \u00fcli\u00f5pilasesin- duse juht Heiki Beres ja Eesti \u00dcli\u00f5pi- laskondade liidu esimees Joonas P\u00e4- renson. Eesti Ehituse juhatuse liige Avo Ambur andis \u00fchiselamu s\u00fcmbool- se v\u00f5tme \u00fcle TT\u00dc haldusdirektorile Margus Leivole. P\u00e4rast lindi l\u00e4bil\u00f5i- kamist l\u00f5id rektor ja linnapea \u00fchika- toa k\u00f6\u00f6gis pannile lahti kaks kanamu- na \u00fchiskodu esimese munaroa tarvis.

Vastvalminud viiekorruselise \u00fcli- \u00f5pilaskodu nullkorrusel on maa-alu- ne jalgrattaparkla, t\u00f6\u00f6koda ja pesu- maja, 2009. aasta veebruariks valmib ka maa-alune autoparkla. Esimesest kuni viienda korruseni asuvad 43,5 m2 suurused m\u00f6bleeritud tuden- gikorterid, mis koosnevad peamiselt kahest kahekohalisest toast, \u00fchis- k\u00f6\u00f6gist, tualetist ja dusiruumist.

Esimeses t\u00e4ielikult suitsetamis- vabas \u00fchiselamus on lift ja hoone esi- mese korrusel asuvad ka kaks korte- rit liikumispuudega tudengitele. Tegemist on esimese kaasaegselt tur- vatud \u00fchiselamuga: kogu hoone on jaotatud eraldi turvatsoonideks, mis tagab t\u00e4nu t\u00e4iuslikule andurs\u00fcs- teemile tudengite ohutuse sissetun- gi, tulekahju vm ohu korral.

Rektor Peep S\u00fcrje: \u201c\u00dclem\u00f6\u00f6du- nud aastal ehitasime tudengitele uue \u00fchiselamu, t\u00e4navu valmis teine ning tuleval aastal kolmas. J\u00e4rgmisel aastal valmib lisaks uus raamatu- kogu ning uus majandus- ja humani- taarteaduskonna \u00f5ppehoone. K\u00f5ik see n\u00e4itab v\u00e4ga selgesti, et Tallinna Tehnika\u00fclikool on oma infrastruk- tuuri j\u00f5udsalt uuendav \u00f5ppeasutus.\u201d

Vastvalminud \u00fchiselamumaja sai nurgakivi k\u00e4esoleva aasta jaanu- aris. Hoone on projekteerinud AS Amhold ja valmis ehitas AS Eesti Ehitus. J\u00e4rgmine \u00fchiselamu kerkib esmasp\u00e4eval avatu k\u00f5rvale tuleva aasta oktoobriks. Ligi 700 tudengile kahe uue \u00fcli\u00f5pilaskodu rajamine koos maa-aluse parklaga l\u00e4heb maksma 258 miljonit krooni. Ehitust rahasta- vad TT\u00dc 170 miljoni, riik 80 miljoni ning Tallinna linn 7,1 miljoni krooni- ga.

\u00dclik
\u00dclik
\u00dclik
\u00dclik
\u00dclikool&\u00dchisk
ool&\u00dchisk
ool&\u00dchisk
ool&\u00dchisk
ool&\u00dchiskond
ond
ond
ond
ond
T
TT
TTudengielu
udengielu
udengielu
udengielu
udengielu
v
v
v
v
17. detsember 2008
3
R
RR
RRaama
aama
aama
aama
aamatuk
tuk
tuk
tuk
tukogu
ogu
ogu
ogu
ogu
Ilmub aastast 1949

19086 Tallinn, Ehitajate tee 5 (I-214)
Tel 620 3615, faks 620 3591
E-mail: ajaleht@ttu.ee

http://www.ttu.ee/ajaleht

Tegevtoimetaja Mart Ummelas
Infotoimetaja Kersti V\u00e4hi
Keeletoimetaja Helgi Arumaa
Makett ja k\u00fcljendus Liivi Pettai

Fotod Eiko Lainj\u00e4rv,
Viivi Ahonen,TT\u00dc
Tr\u00fckikoda SpinPress
Tallinna Tehnika\u00fclikooli ajaleht
Mente et Manu
T
TT
TTudengielu
udengielu
udengielu
udengielu
udengielu

Teadusmahukas majandus ja uuen- dusmeelne \u00fchiskond ning selle vun- damendina toimiv teadus- ja hari- duspoliitika on ainuv\u00f5imalikud va- hendid riigi j\u00e4tkusuutlikkuse ning elanike heaolu tagamisel. Just in- sener on see innovaator, kellelt loo- detakse eelk\u00f5ige tehnoloogia uuen- damist, \u00fchiskonnale loodava lisa- v\u00e4\u00e4rtuse suurendamist. Kuidas on aga lood meie, inseneridega? Kas arvamusliidrid ja tegijad ikka on \u00fcks- meelel? Kas oleme n\u00f5us pinguta- ma, kas meid on \u00fchiskonna hoia- kute m\u00f5jutamiseks piisavalt palju?

Taasasutatud liidu tegevus

Taasiseseisvumisele suuna v\u00f5tnud Eesti vajas (ja loomulikult vajab ka t\u00e4na) riigi \u00fclesehitamiseks tehnili- se m\u00f5tlemisega aateliste inimeste \u00fchistegevust. 1988. aasta 10. det- sembril Tallinna Tehnika\u00fclikooli au- las Eesti Inseneride Liidu (EIL) asu- tamiskonverentsil osalenud 543 de- legaati v\u00e4ljendasid insenerieetikast l\u00e4htudes oma valmisolekut \u00fchiskon- na muutustes otsustavalt kaasa l\u00fc\u00fca.

V\u00e4\u00e4rikad delegaadid valisid pre- sidendiks endi seast v\u00e4\u00e4rikaima liik- me \u2013 professor Harald-Adam Velne- ri, kelle n\u00e4ol oli \u00fchtlasi esindatud EILi j\u00e4rjepidevus kuni 1940. aastani te- gutsenud Eesti Inseneride \u00dchinguga, mida juhtis tema isa August Velner.

Asepresident Ivar Kallioni tohu- tu t\u00f6\u00f6v\u00f5ime tulemusena sai jalad alla teov\u00f5imeline, aktiivselt toimiv inseneriorganisatsioon. EILi juh- tide eestvedamisel ja koost\u00f6\u00f6s Eu- roopa Riiklike Inseneri\u00fchenduste Assotsiatsiooniga (FEANI) t\u00f6\u00f6tati 1998. aastaks v\u00e4lja rahvusvahe- liselt aktsepteeritav insenerikut- sete omistamise s\u00fcsteem ja koos-

tati eri valdkondade inseneride
kutsestandardid.

Hindamatu on liidu tolleaegse- te juhtide t\u00f6\u00f6 insenerikutsete ka- sutuselev\u00f5tmisel: visadus selgita- da seadusandjale ja t\u00e4idesaatvale v\u00f5imule kutselise inseneri t\u00e4ht- sust \u00fchiskonnas, j\u00e4rjekindlus kut- sestandardite v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel ja nende akrediteerimisel ning tole- rantsus on osa meie endi insene- ride vastuseisu \u00fcletamisel. K\u00e4esole- val ajal j\u00e4tkab seda t\u00f6\u00f6d Kutsekvali- fikatsiooni Sihtasutus (Kutsekoda) koost\u00f6\u00f6s EILi liikmeteks olevate eri- ala\u00fchendustega, kellele on kutset andva komisjoni \u00f5igused.

Eesti Inseneride Liit on avali- kes huvides tegutsev mittetulundus- \u00fching, eri insenerivaldkondade eri- ala\u00fchenduste katusorganisat- sioon. Meie liikmeteks on \u00fcksteist insenerivaldkonna \u00fchendust ja Tallinna Tehnika\u00fclikool. T\u00e4navu septembrist oleme Eesti Teaduste Akadeemia assotsieerunud liige.

EIL-i missioon on siduda tea- dus ja arendus ning ettev\u00f5tlus \u00fchise eesm\u00e4rgi saavutamiseks, viia tehnikakultuur \u00fchtsesse kul- tuuri ning propageerida tehnika- haridust ja insenerikutset. Aeg sunnib meie majanduse struktuuri \u00fcmber korraldama, eeldatavasti peame silmas teadusmahukat, k\u00f5rgtehnoloogilist t\u00f6\u00f6stust. Sel- leni j\u00f5udmise eelduseks on v\u00e4ga hea insenerieetikaga kutselised in- senerid, \u00fchiskonna innovatsiooni- teadlikkus ja rahvusliku innovat- sioonis\u00fcsteemi k\u00e4ivitamine.

Riik on edukas vaid siis, kui panustab teadusesse, tehnoloo- giasse ja haridusesse.

Pilk on suunatud homsesse

Eesti Inseneride Liidu strateegiline eesm\u00e4rk j\u00e4rgneval k\u00fcmnendil on \u00fchiskonna v\u00e4\u00e4rtushinnangute kal- lutamine teadmiste, sh tehnikaha- riduse arengut tagava innovat- siooni v\u00e4\u00e4rtustamise suunas. Siin- kohal tooksin v\u00e4lja, kuidas ja mida kavatseme teha eelk\u00f5ige aastal 2007 k\u00e4ivitatud projekti \u201cInsener on looja\u201d (2008\u20132010) edasiaren- damisel. Esmat\u00e4htis on seejuures partnerite \u00fchishuvi ja muutusteks vajaliku kriitilise massi tekkimine.

Oleme reaalainete \u00f5petajate ette- valmistamisel ja tegutsevate \u00f5pe- tajate kvalifikatsiooni t\u00f5stmisel partneriks ja survestajaks; koost\u00f6\u00f6s tehnika\u00f5petajate liitudega loome tehnikaringe ja osaleme nende t\u00f6\u00f6s; s\u00fcstematiseerime ja \u00fcldistame noorte kutsevalikut m\u00f5jutavaid tegureid ja prioriteete; inseneride endi koht \u00fchiskonnas vajab roh- kem selgust ja \u00fcksmeelt; korral- dame enam \u00fcmarlauadiskussioo- ne, mis on seotud hariduse, inno- vatsiooni- ja kultuuriteemadega.

Milles seisneb inseneri roll

Riigi arengustrateegiat saab ja tuleb ehitada spetsialistide, seal- hulgas inseneride teadmistele ja kogemustele toetudes. Selle alu- sel saavad poliitikud teha komp- romissotsuseid. Kui poliitikud pea- vad end ise asjatundjateks ega arvesta spetsialistide kaalutud ette- panekuid, on tulemuseks erakon- dade valimisprogrammid, parimal juhul neljaaastase valitsemispe- rioodi tegevuskava. J\u00e4tkusuutlikust arengust pole m\u00f5tet unistada kas v\u00f5i ainult sellep\u00e4rast, et spetsialiste napib t\u00e4na ja edaspidi neid ei tule \u2013 miks peaks noor inimene pingu- tama ja p\u00fc\u00fcdlema tehnikaspetsia- listiks, kui \u00fchiskond seda ei hinda.

\u201cElades maailmas, mida tormi- liselt kujundab tehnoloogia, on v\u00f5i- malus t\u00f5eliselt vabaks j\u00e4\u00e4da \u00fcks- nes neil rahvastel, kes tehnoloo- giat valdavad ja loovad, seal, kus inseneriharidus on au sees,\u201d \u00fctles Tallinna Tehnika\u00fclikooli 90. aas- tap\u00e4eva t\u00e4histamise pidulikul koo- solekul ettekande pidanud Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik, TT\u00dc professor Raimund Ubar.

Soovime, et Eestis oleks hari- tud, oskuste ja kogemustega kut- seliste inseneride korpus. Soovi- me, et Eesti Inseneride Liit oleks tehnilise kompetentsi keskus, kel- lel on oluline osa riigi rahvuslikus innovatsioonis\u00fcsteemis. Soovi- me, et Eesti riigis oleks teadmis- tep\u00f5hine majandus, kus hinnatak- se teadmistega spetsialiste. Soovi- me, et praegune omandip\u00f5hine in- dustriaal\u00fchiskond \u201cKel on, see ot- sustab\u201d muutuks teadmistep\u00f5- hiseks \u201cKes teab, see otsustab\u201d!

Vanas majas ei ole aeg
seisma j\u00e4\u00e4nud

Aastal\u00f5pp ja sess on kohe saabumas. Raamatukogu on p\u00e4evad l\u00e4bi tuden- gitest tulvil, on kellaaegu, kus on ras- ke vaba lauda leida. R\u00f5dukorruse va- heseintega eraldatud boksidest kos- tab kohati liigagi valjuh\u00e4\u00e4lseid (pro- jekti)arutelusid. Peaks vist keelama minema, aga siis k\u00fcsitakse vastu, et kas laualampe ei saaks p\u00f5lema pan- na ja miks igal laual ei ole laptopi pistikut?! Hakka siis seletama, et ega vanas majas enam... Printimisel on suured j\u00e4rjekorrad, iseteenindav sk\u00e4nner k\u00e4ib t\u00e4istuure. Silme eest LCD ekraanil jookseb l\u00e4bi meeldetu- letus, et veel saab teha kursuse \u201cIn- footsioskused\u201d j\u00e4relarvestust. Luge- missaali riiulist, kust paar n\u00e4dalat tagasi v\u00f5is harjumusp\u00e4raselt leida oma erialaraamatuid, vaatavad vas- tu hoopis teist karva kaaned ja nime- tused. J\u00e4lle on raamatukoguhoidjad midagi \u00fcmber korraldanud! Ja nagu Murphy \u00fctleb, l\u00e4hevad asjad ennem hullemaks kui paremaks! Ehitusfir- ma Oma Ehitaja lubab poole aasta p\u00e4- rast uue raamatukogu valmis saada. Seal suures majas ei oska vist \u00fcldse kuhugi minna ega midagi leida!

\u00c4rge muretsege, sellele, kuidas uues raamatukogus hakkama saada, on m\u00f5eldud juba t\u00e4na. Veel vanas raama- tukogus on valminud avakogu elekt- rooniline juht (http://www.lib.ttu.ee/

ws2/guide/), mille abiga on v\u00f5imalik

otsida raamatu asukohta avariiulilt nii e-kataloogist ESTER leitud koha- viida kui teema j\u00e4rgi. Hakakem usinas- ti harjutama selle kasutamist, sest uues majas, kus avakogud on neljal korrusel, leiate eest samalaadse elekt- roonilise infos\u00fcsteemi t\u00e4iustatud ja keerulisema variandi, nn infokioski.

Avakogu elektroonilise juhi pro- grammeeris raamatukogu s\u00fcsteemi- haldur Rait Aguraijuja. Sisulise poole pealt aitas avakogu juhti ette valmis- tada Siret Mikumets, kellele raama- tukogu 89. aastap\u00e4eva \u00fcritusel 8. detsembril Glehni lossis omistati raa- matukogu \u201cAasta kolleeg 2008\u201d tiitel. K\u00fcllap on see alati abivalmis ja s\u00f5b- ralik raamatukoguhoidja laenutusle- ti taga nimesildi j\u00e4rgi Teilegi silma hakanud. Sireti eestvedamisel on teh- tud hulgaliselt ettevalmistusi uude majja kolimiseks. Koos andmebaasi- halduri Urve Ideoniga viidi l\u00e4bi fondi anal\u00fc\u00fcs, kataloogimis- ja infoosakon- naga koost\u00f6\u00f6s t\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja uus raama- tute paigutusskeem. Tuhandeid hoid- lakogus asuvaid raamatuid varusta- takse juba praegu avakogu kohavii- tade ja turvaribadega, uuenduslikult on kasutusele v\u00f5etud etiketiprinter jne.

Mis muud kui j\u00e4\u00e4me ootama uut ja p\u00f5nevat aastat ning oma raama- tukogu v\u00e4\u00e4rikat 90. aastap\u00e4eva t\u00e4- histamist juba uues majas!

Imelisi p\u00fchi k\u00f5igile!
Taimi Nurmiste,
raamatukogu infoosakonna juhataja
Eesti \u00fcli\u00f5pilaste teadust\u00f6\u00f6de
konkursi tulemused

Haridus- ja Teadusministeeriumis avalikustati 2008. aasta \u00fcli\u00f5pilaste teadust\u00f6\u00f6de riikliku konkursi tulemu- sed. Konkursi auhinnafond oli 950 000 krooni ja eesm\u00e4rgiks v\u00e4\u00e4rtustada tea- dus- ja arendustegevust \u00fcli\u00f5pilaskon- nas, stimuleerida teadus- ja arenduste- gevuses \u00fcli\u00f5pilaste aktiivsust ning avaldada tunnustust silmapaistvaid tulemusi saavutanud \u00fcli\u00f5pilastele ja \u00fcli\u00f5pilaskollektiividele. Konkurss toi- mub alates 1991. aastast ja seda korral- davad \u00fcheskoos Haridus- ja Teadusmi- nisteerium ning sihtasutus Archimedes.

2008. aastal laekus konkursile re- kordiline arv teadust\u00f6id \u2013 359, osales ka rekordiline arv k\u00f5rgkoole \u2013 23.

Konkursile laekunud t\u00f6id hindas 16-liikmeline z\u00fcrii kolmes tasemekate- goorias (rakendusk\u00f5rgharidus\u00f5pe ja bakalaureuse\u00f5pe, magistri\u00f5pe, dokto- ri\u00f5pe) ja neljas valdkondlikus kategoo- rias (bio- ja keskkonnateadused, \u00fchis- konnateadused ja kultuur, tervise- uuringud, loodusteadused ja tehnika).

Konkursi laureaatidele antakse v\u00e4lja 59 preemiat ja 32 t\u00e4nukirja. K\u00e4es- oleval aastal anti esmakordselt ka kaks valdkondade- ja tasemete\u00fclest peapreemiat, \u00e0 55 000 krooni.

Tallinna Tehnika\u00fclikoolist p\u00e4lvisid preemia j\u00e4rgmised tudengid ja kon- kursit\u00f6\u00f6d.

Bio- ja keskkonnateaduste vald-
kond
Rakendusk\u00f5rgharidus\u00f5ppe ja baka-
laureuse\u00f5ppe \u00fcli\u00f5pilaste astmes:
Ave Eesmaa\u201cT r a n s k r ip t s ioon i-
faktori ITF2 roll neurotrofiini BDNF
geeniekspressiooni regulatsioonis\u201d;
Priit Eek\u201c1 1 (R )-l i p ok s \u00fc g e n a a s i
oks\u00fcdatsioonireaktsiooni regiospet-
siifilisust m\u00f5jutavad determinandid\u201d;
T\u00f5nis Uusnurm\u201cM oot or s \u00f5i d u k i -

te j\u00e4rjekordadest tekkivad keskkonna- probleemid Luhamaa piiripunkti n\u00e4itel\u201d. Doktori\u00f5ppe \u00fcli\u00f5pilaste astmes:

III preemia \u2013 Ly Villo \u201cDesoks\u00fc- suhkru estrite stereoselektiivne kemoens\u00fcmaatiline s\u00fcntees kasuta- des Candida antarctica lipaasi B\u201d;

diplom \u2013Ce c i l i a S a r m i e n t o \u201cRNA
vaigistamise supressorid taimedes\u201d.
Terviseuuringute valdkond
Rakendusk\u00f5rgharidus\u00f5ppe ja baka-
laureuse\u00f5ppe \u00fcli\u00f5pilaste astmes:

III preemia \u2013 Miia R\u00f5\u00f5m \u201c\u00d6stra- diooli sihtm\u00e4rkgeenid rinnan\u00e4\u00e4rme ja endomeetriumi rakuliinides\u201d.

Loodusteaduste ja tehnika valdkond
Rakendusk\u00f5rgharidus\u00f5ppe ja baka-
laureuse\u00f5ppe \u00fcli\u00f5pilaste astmes:

II preemia \u2013 Eha Kulper \u201cMitte- metalsete lisandite m\u00e4\u00e4ramine metal- lograafilisel meetodil\u201d;

diplom \u2013 Karli Jaason \u201cTer- mot\u00f6\u00f6tlusahju keskkonna m\u00f5ju toodangule\u201d.

Magistri\u00f5ppe \u00fcli\u00f5pilaste astmes:

II preemia \u2013 Villu Kikas \u201cFerry- Box m\u00f5\u00f5tmised \u2013 vahend mesomas- taapsete protsesside uurimiseks Soo- me lahes\u201d;

III preemia \u2013 Juri Belikov \u201cMit- telineaarsete diskreetaja mudelite identifitseerimine ja s\u00fcntees mudelil p\u00f5hinevaks juhtimiseks\u201d;

diplom \u2013 Aljona Aranson \u201cP\u00f5lev- kivi keevkihis p\u00f5letamisel tekkiva tuha karboniseerimine s\u00fcsteemis gaas-tahke\u201d;

Taavi Liblik \u201cTemperatuuri ja
soolsuse vertikaalse jaotuse ise\u00e4ra-

sused Soome lahes suvekuudel\u201d.
Doktori\u00f5ppe \u00fcli\u00f5pilaste astmes:
II preemia \u2013 Niina Kulik \u201cFento-

ni protsesside rakendamine reovete ja
pinnaste t\u00f6\u00f6tlemiseks\u201d;
III preemia \u2013 Ilona Oja Acik \u201cTi-
taandioksiidi kiled sool-geeli meetodil\u201d;
Andrus Seiman\u201cK a a s a s k a n t a v

kapillaarelektroforeesi seade koos kon- taktita juhtivusdetektori ja ristsisend- seadmega\u201d.

Lisaks konkursilaureaatidele auta- sustatakse esimese preemia ja peapree- mia p\u00e4lvinud \u00fcli\u00f5pilasteadlaste ju- hendajaid ministeeriumi t\u00e4nukirjaga.

T\u00e4nukirjad konkursil 1. preemia
p\u00e4lvinud teadust\u00f6\u00f6de juhendajatele
Rakendusk\u00f5rgharidus\u00f5ppe ja ba-
kalaureuse\u00f5ppe \u00fcli\u00f5pilaste astmes:
T\u00f5nis Timmusk ja Mari Sepp \u2013 Ave
Eesmaa konkursit\u00f6\u00f6 juhendamise eest
bio- ja keskkonnateaduste valdkonnas.
Magistri\u00f5ppe \u00fcli\u00f5pilaste astmes:
Mart Speek \u2013 Kristel Kaera kon-
kursit\u00f6\u00f6 juhendamise eest bio- ja kesk-
konnateaduste valdkonnas.
Siret Mikumets
Eesti I nseneride Liit 20
Arvi Hamburg
EIL president
T\u00e4htp\u00e4e
T\u00e4htp\u00e4e
T\u00e4htp\u00e4e
T\u00e4htp\u00e4e
T\u00e4htp\u00e4ev
vv
vv
Elutee algus

Lembit Krumm s\u00fcndis 20. juulil 1928 Kuressaares, l\u00f5petas 1947 Kures- saare Keskkooli, 1952 TPI energee- tikateaduskonna elektrijaamade, -v\u00f5r- kude ja -s\u00fcsteemide erialalcum

laude ning l\u00e4ks edasi aspirantuuri
Tomski Pol\u00fctehnilisse Instituuti.

Lembitu ema olevat kunagi \u00f6el- nud oma kolme lapse kohta, et k\u00f5i- ge armsam olnud noorem poeg Hendrik, kellest sai tuntud laulja, k\u00f5ige rohkem kasu on olnud t\u00fctrest Leidast, aga vanem poeg Lembit olevat teinud ainult lollusi ja l\u00e4inud vabatahtlikult Siberisse, kuhu tei- si viidi tol ajal ainult sunniviisil. Vend Hendrik tunnistas kunagi hiljem, et tegelikult laulis Lembit nooruses temast pareminigi. Lembit aga meenutab n\u00fc\u00fcd, et talle tundusid elektromagnetv\u00e4lja saladused laul- misest palju huvitavamad.

Saaremaalt N\u00f5ukogude Liidu tun-
nustatud teadlaseks

P\u00e4rast aspirantuuri edukat l\u00f5peta- mist j\u00f5udis Lembit Krumm dotsen- dina kolme aasta jooksul lugeda TPIs \u00fcli\u00f5pilastele kuut elektroener- geetika \u00f5ppeainet ja t\u00f6\u00f6tada sa- mal ajal ENSV RN Elektrotehnika Instituudis laborijuhatajana.

Moskva ja Siberi juhtivate ener-
geetikateadlaste \u00f5hutusel siirdus

ta 1959. aastast teadust\u00f6\u00f6le No- vosibirskisse ja edasi Irkutskisse NSVL TA Siberi Osakonna Siberi Energeetika Instituudi labori- ja suurte energias\u00fcsteemide osakon- na juhatajaks. \u00dchtlasi oli ta Novosi- birski Elektrotehnika Instituudi ja Irkutski Pol\u00fctehnilise Instituudi \u00f5ppej\u00f5ud. Aastast 1979 tehni- kateaduste doktor.

Teadust\u00f6\u00f6 p\u00f5hisuunaks kuju- nesid s\u00fcsteemuuringud energeeti- kas, eriti elektroenergeetiliste s\u00fcs- teemide funktsioneerimise ja aren- gu kompleksse optimaalse juhtimi- se teooria. Lembit Krummi peetakse sellega seotud meetoditele alusepa- nijaks ja vastava koolkonna loojaks. Oli suurte elektris\u00fcsteemide komp- leksse optimaalse juhtimise uuringu- te koordinaator NL Teaduste Aka- deemias ja koost\u00f6\u00f6s mitmete teis- te maadega. P\u00e4lvinud NL TA Krziza- novski preemia ja NL Riikliku preemia.

Tagasi kodumaale

Aastal 1981 naasis Lembit Krumm kodumaale Eesti TA Termo- ja Elektrof\u00fc\u00fcsika Instituuti sektori- ja elektroenergeetika osakonna. ju- hatajaks, j\u00e4tkates teaduskontakte ja teaduslikku juhendamist Siberi Energeetika Instituudis. Aastast 1987. a Eesti TA akadeemik. Koor- dineerinud ja juhtinud paljusid rah-

vusvahelisi \u00fchisprojekte, olnud Bal- ti ES Uurimise Assotsiatsiooni pre- sident ja alates 1999 Balti S\u00fcsteem- uuringute Assotsiatsiooni juhataja.

Praegu on Lembit Krumm TT\u00dc elektroenergeetika instituudi elekt- ris\u00fcsteemide riikidevahelise \u00fchen- duse juhtimise ja t\u00f6\u00f6kindluse gran- diprojekti uurimisr\u00fchma juht.

Lembit Krummi paarisaja publi-
katsiooni hulgas on 15 monograafiat.

Soovime akadeemik Lembit Krummile j\u00e4tkuvat energiat nii teadust\u00f6\u00f6s kui ka terviseradadel ja ujumisbasseinis.

Eeli Tiigim\u00e4gi
Elektroenergeetika instituudi
emeriitdotsent
Akadeemik Lembit Krumm8 0
Juubilar
Juubilar
Juubilar
Juubilar
Juubilar
v
v
v

Activity (2)

You've already reviewed this. Edit your review.
1 thousand reads
1 hundred reads

You're Reading a Free Preview

Download
scribd
/*********** DO NOT ALTER ANYTHING BELOW THIS LINE ! ************/ var s_code=s.t();if(s_code)document.write(s_code)//-->