Mullu oktoobris v\u00f5ttis rektor Peep S\u00fcrje vastu \u00fclikooli parimaid sport- lasi. Sellel kohtumisel j\u00e4i k\u00f5lama m\u00f5te, et just spordist v\u00f5iks saada tu- gev TT\u00dc br\u00e4nd, millega paista seni- sest enam silma teiste Eesti \u00fclikoolide seas. Isegi nende k\u00f5rval, kus kehakul- tuuri ja spordi ainelised \u00f5ppekavad. Muu seas t\u00f5i ta mulluste saavutuste- na v\u00e4lja nelja meie tudengi p\u00e4\u00e4su Eesti esindusse Pekingi ol\u00fcmpiam\u00e4n- gudel, millele \u00fchelgi teisel Eesti k\u00f5rg- koolil polnud midagi vastu seada.

M\u00e4rtsi algul v\u00f5isime veenduda, et meie sportlased ei p\u00e4\u00e4se \u00fcksnes Ees- ti koondisesse, vaid nad v\u00f5ivad ka v\u00f5ita nii kaalukal v\u00f5istlusel kui Eu- roopa meistriv\u00f5istlustel sisekerge- j\u00f5ustikus. \u00dcks neljast Pekingis k\u00e4i- nuist ja toona rektori vastuv\u00f5tulgi vii- binuist \u2013 Mikk Pahapill \u2013 sai sellega \u00fcliv\u00f5imsalt hakkama. Paljude meelest on Erki Noolele sirgunud juba v\u00e4\u00e4ri- kas mantlip\u00e4rija. Ehk juba Londonis!?

Oleks tegu \u00fcksikjuhtumiga, v\u00f5ik- sime olla oma j\u00e4reldustes ettevaatli- kumad, kuid tipikad on olnud edukad ka teistel aladel, sealhulgas \u00fclikoolile nii t\u00e4htsatel v\u00f5istkondlikel aladel nagu korvpallis, saalihokis v\u00f5i ka v\u00f5rkpallis. TT\u00dc meeskond on korv- palli SEB meistrisarjas m\u00e4nginud juba peaaegu k\u00f5igi teiste kodumaiste meeskondadega nagu v\u00f5rdne v\u00f5rdse- ga, kusjuures TT\u00dc meeskonnast puu- duvad h\u00e4sti kinnimakstud v\u00f5\u00f5rm\u00e4n- gijad. Spordiklubi juhi Heino Lille unistus selkle kohta, et meilgi nagu USAs v\u00f5iks puhta \u00fclikoolimeeskon- naga j\u00f5uda tipptasemele, n\u00e4ib \u00fcha selgemini teostuvat. V\u00f5i oleks meie korvpallijuhtidel \u00fcldse \u00f5igem piirata v\u00f5\u00f5rm\u00e4ngijate kasutamist ka oma meistrisarjas ja valida Leedu tee, kus oma korvpallikoolkond on pannud selle maa koondise edule aluse ka glo- baalses mastaabis!? Ehk oleks ka vii- mane aeg l\u00f5petada selliste t\u00f5mmude meeste kinnimaksmine alkoholirek- laamiga?

Eelmisel n\u00e4dalal tuli kauaooda- tud uudis selle kohta, et k\u00f5iksugu m\u00f5istliku arengu pidurdajate ja oma naba imetlejate kiuste v\u00f5ib teoks saa- da ol\u00fcmpiam\u00f5\u00f5tmeis ujula ja ka spor- dim\u00e4ngude halli rajamine TT\u00dc spor- dihoone naabrusse, Mustam\u00e4e m\u00e4n- nimetsa alla, nii et praeguse risustu- nud t\u00fchermaa asemele rajataks Mus- tam\u00e4e ja ilmselt kogu Tallinna parim spordilinnak.

13. m\u00e4rtsil olid TT\u00dc uksed k\u00f5igile huvilistele valla. Sel p\u00e4eval k\u00e4is TT\u00dcs uudistamas oodatust kordades suurem arv p\u00f5hi- ja magistri\u00f5ppe huvilisi \u2013 kokku \u00fcle 700 inimese. \u00d5pihimulised k\u00fclastajad said uurida erialade messil \u00f5ppeka- vade ja sisseastumistingimuste kohta, k\u00e4ia ekskursioonidel teaduskondades ja laborites, kuulata p\u00f5nevaid infotunde ning teha karj\u00e4\u00e4riteste. Paralleelselt toimus VI korpuses tudengielu minimess, kus sai osaleda t\u00f6\u00f6tubades, tutvuda tudengiorganisatsioonidega, k\u00e4ia vaatamas t\u00f5elist \u00fchikatuba ning n\u00e4ha filmi \u201cVasha\u201c. M\u00f5eldud oli ka \u00f5petajatele, kes said osaleda TT\u00dc koolitusp\u00e4eval.

Tagasiside k\u00fclalistelt oli \u00e4\u00e4rmiselt positiivne. P\u00e4eva alguses, kui tervituss\u00f5nu laususid rektor Peep S\u00fcrje, TT\u00dc \u00dcli\u00f5pi- lasesinduse esimees Heiki Beres ja innovatsiooniaasta juht Urmas K\u00f5iv, oli aula pilgeni rahvast t\u00e4is ja j\u00e4rjekord ukse tagagi. K\u00f5igi teaduskondade ekskursioonid olid tulvil osalisi, infotundides istusid kuulajad isegi treppidel ning maja oli t\u00e4is r\u00f5\u00f5msaid ja naeratavaid uusi inimesi.

10. m\u00e4rtsil 2009 allkirjastati Koht- la-J\u00e4rvel TT\u00dc Virumaa Kolledzi esindusauditooriumis koost\u00f6\u00f6lepe Virumaa kompetentsikeskuse loom i- seks. Lepingu allkirjastasid 22 osa- poolt: 3 Eesti suurimat \u00fclikooli, 9 piirkonna esindusettev\u00f5tet ning 10 piirkonna omavalitsus\u00fcksust.

Tallinna Tehnika\u00fclikooli poolt allkirjastas lepingu rektor Peep S\u00fcrje, kes oma s\u00f5nav\u00f5tus r\u00f5hutas sellelaadse ettev\u00f5tmise olulisust nii avalikule, \u00e4ri- kui ka akadeemi- lisele sektorile.

\u201cEi juhtu tihti, et 22 osapoolt, sh kolm suurimat \u00fclikooli saavad \u00fche laua taga kokku, et panna k\u00e4si alla mastaapsele ettev\u00f5tmisele \u2013 kompetentsiv\u00f5rgustiku v\u00e4ljaaren- damisele Ida-Virumaal. On heide- tud ette, et \u00fclikoolid ei tee piisavalt koost\u00f6\u00f6d ettev\u00f5tetega, kuid t\u00e4nane leping on selgeks m\u00e4rgiks sellest, et need ajad on m\u00f6\u00f6das. Praegu- ses raskes majandusolukorras on saadud aru, et ettev\u00f5tlus ei saa l\u00e4bi ilma akadeemilise toeta ja akadee- miline pool ei saa oma teadust ja arendustegevust edendada ilma ettev\u00f5teteta.\u201d \u00fctles S\u00fcrje.

Kompetentsikeskus koondab endas piirkonna \u00e4ri-, avaliku ja akadeemilise sektori ning loob sood- sa keskkonna nendevahelise koost- \u00f6\u00f6 arengule. Selle tulemusena paraneb piirkonna ettev\u00f5tluskesk- kond ning suureneb konkurentsi- v\u00f5ime.

\u201cEesti on liiga v\u00e4ike, et omava- hel v\u00f5istelda. Tuleb teha koost\u00f6\u00f6d, millest v\u00f5idavad k\u00f5ik osapooled ning eelk\u00f5ige meie piirkonna ela- nikud, sh noored,\u201c m\u00e4rkis TT\u00dc Virumaa Kolledzi direktor Viktor Andrejev.

Virumaa Kolledzi arendusdi- rektori Mare Roosilehe s\u00f5nul on osapoolte olulisemateks tegevus- teks koost\u00f6\u00f6s maakondlike aren- duskeskustega tagada ettev\u00f5tlus- n\u00f5ustamine, konsultatsioon ja koo- litus ning regiooni vajadustest l\u00e4h- tuv innovatsioonit\u00f6\u00f6, toodete ja tee- nuste arendamine.

Osaletakse Eestis unikaalsete Ida-Virumaale omaste oskuste ja p\u00e4devuste, nagu p\u00f5levkivikaevan- damise, -keemia ning -energeetika arendamises. L\u00e4bi uute taseme\u00f5ppe ja t\u00e4iendus\u00f5ppekavade toetatakse regionaalset spetsialiseerumist ning viiakse l\u00e4bi piirkonna ette- v\u00f5tetele vajalikke spetsiifilisi ra- kendusuuringuid.

Lepingu \u00fche osapoole, Eesti Energia ASi juhatuse esimees San- dor Liive avaldas lootust, et edas- pidi saab Virumaa Kolledzist kogu maailma p\u00f5levkivi- ja energeetika- alase hariduse s\u00fcda ja sinna tul- lakse haridust saama maailma erinevatest paikadest.

\u201cEesm\u00e4rgid tuleb seada k\u00f5rged, sest meil on maailma k\u00f5ige pikem ja k\u00f5ige parem p\u00f5levkivialane os- kusteave,\u201c s\u00f5nas Liive.

17. veebruaril v\u00f5ttis TT\u00dc N\u00f5u- kogu vastu otsuse reorganisee- rida senine TT\u00dc majandusteadus- konna keskus International Uni-

selle baasil kaks instituuti, rah- vusvaheliste suhete instituudi majandusteaduskonna ja \u00f5iguse instituudi sotsiaalteaduskonna koosseisus. Reorganiseerimisotsus j\u00f5ustub de facto 1. juulil 2009, kuid juba praegu kinnitati kummagi instituudi p\u00f5him\u00e4\u00e4rus, seet\u00f5ttu v\u00f5ib 17. veebruari 2009 pidada nii TT\u00dc rahvusvaheliste suhete insti- tuudi kui ka TT\u00dc \u00f5iguse instituudi loomise p\u00e4evaks de jure.

rahvusvaheliste suhete teadus- konna baasil, mis on tegutsenud juba alates aastast 2000. Prae- gugi \u00f5petatakse rahvusvaheliste suhete teaduskonnas kolmes (ees- ti, vene ja inglise) keeles ning \u00f5p- pej\u00f5udkond on r\u00f5hutatult rahvus- vaheline. \u00d5ppej\u00f5ude hulgas on USA, Hispaania, L\u00e4ti, Serbia ja Valgeve- ne taustaga inimesi. Mitmed \u00f5p- pej\u00f5ud on alustanud oma tegevust siinmail juba Concordia Rahvus- vahelise \u00dclikooli (Eestis) p\u00e4evil.

hoone (Tondi 55, endine Tondi kasarmu) suurimas, prof James Howard Olila nimelises auditooriu- mis aset Tbilisi \u00dclikooli \u00f5ppej\u00f5u, Georgia Strateegiliste ja Rahvus- vaheliste Uuringute Keskuse juhi, Georgia Vabariigi erakorralise ja t\u00e4ievolilise suursaadiku prof Alexander Rondeli esinemine tee- mal\u201cGeorgia \u2013 transatlantic integra-

Palju r\u00e4\u00e4gitakse t\u00e4nap\u00e4eval info- tehnoloogia ning mikroelektroo- nika kiirest arengust. Tegelikult pole see aga ainuke elektrooni- ka haru, mis viimasel ajal suuri edusamme on teinud. J\u00f5udsalt on edasi arenenud ka nt j\u00f5uelek- troonika. J\u00f5uelektroonika on elektroonika haru, mis tegeleb elektrienergia parameetrite (pin- ge, vool, v\u00f5imsus jt) muunda- mise ning juhtimisega. Siinse arengu \u00fcheks p\u00f5hisihiks on t\u00f5s- ta pooljuhtkomponentide (tran- sistorid, dioodid jt) pingetaluvust ning t\u00f6\u00f6kindlust s\u00e4ilitades samas aga v\u00f5imalikult kompaktsed m\u00f5\u00f5t- med. Ainult n\u00f5nda on v\u00f5imalik ehitada \u00fcha kompaktsemaid ja energias\u00e4\u00e4stlikumaid seadmeid.

J\u00f5uelektroonika uusimate saavutuste rakendamisega tegeldakse Tallinna Tehnika\u00fcli- kooli elektriajamite ja j\u00f5uelek- troonika instituudis. Instituudi k\u00f5ige viimaseks kordaminekuks v\u00f5ib pidada aasta jooksul v\u00e4l- jat\u00f6\u00f6tatud 50 kW alalispinge- muunduri katseseadet. Muundur t\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja koost\u00f6\u00f6s Eesti fir- ma AS Estel Elektroga TT\u00dc baas- finantseerimise toetusel.

Elektriajamite ja j\u00f5uelektroo- nika instituudis t\u00f6\u00f6tas nimetatud projekti kallal kolmeliikmeline meeskond, kuhu kuulusid va- nemteadur D. Vinnikov ja teadu- rid T. Jalakas, I. Roasto. Tegu on kolmetasandilise poolsildto- poloogiaga alalispingemuun-

m\u00f5ttes pidada esimeseks tu- levase TT\u00dc rahvusvaheliste su- hete instituudi ametlikuks et- tev\u00f5tmiseks rahvusvahelise koost\u00f6\u00f6 vallas. Prominentse k\u00fclalise Eesti visiidiga seotud kulud v\u00f5ttis enda kanda Konrad Adenaueri Fond, prof Rondelit saatis tema Eesti visiidi ajal Kon- rad Adenaueri Fondi Baltimaade esinduse juht Andreas Klein. \u00dcrituse k\u00fclalisteks olid ka koha- liku Georgia saatkonna t\u00f6\u00f6tajad eesotsas asjur Zurab Marshania- ga ning Saksamaa suursaadik Eestis dr Julius Bobinger. Prof Rondelit olid kuulama tulnud ka mitmeid prominentseid Eesti poliitikategelasi, teiste k\u00f5rgkoo- lide \u00f5ppej\u00f5ude ja ka lihtsalt h\u00e4id eestlastest Georgia s\u00f5pru.

Arusaadavalt keskendus prof Rondeli oma esinemises l\u00e4inud- aastase Venemaa \u2013 Georgia s\u00f5ja- lise konflikti eel- ja j\u00e4relloole. Venemaa agressiooni peamiseks p\u00f5hjuseks pidas ta Georgia \u00e4\u00e4r-

22. aprillil toimub Nordic Hotel Fo- rumis I k\u00f5rghariduskonverents, mille peateemaks on Eesti k\u00f5rg- hariduse roll uue majanduskasvu saavutamiseks. Rektorite N\u00f5ukogu, Rakendusk\u00f5rgkoolide Rektorite N\u00f5ukogu ja Eesti \u00dcli\u00f5pilaskondade Liit kuulutavad v\u00e4lja samanimelise esseev\u00f5istluse ja kutsuvad \u00fcles k\u00f5i- kide g\u00fcmnaasiumide, \u00fclikoolide ja rakendusk\u00f5rgkoolide \u00fcli\u00f5pilasi, \u00f5p- pej\u00f5ude, teadlasi ja arvamusliidreid sellel teemal kirjutama. Auhinna- fond on 10 000 krooni.

Esseekonkursi t\u00f6\u00f6de esitamise t\u00e4htaeg on 23. m\u00e4rts, saata tuleks need elektrooniliselt aadressile

Konkursil osalemise t\u00e4psemate tingimustega on v\u00f5imalik tutvuda aad- ressilw w w .h a r i d u s k o n v e r e n t s .e e .

27. veebruarist 1. m\u00e4rtsini toimus Harjumaal Nelij\u00e4rvel \u00fcli\u00f5pilaste teaduskonverents TalveAkadee- mia teemal \u201cLinnaplaneerimine \u2013 luues s\u00e4\u00e4stvat elukeskkonda\u201d. Seitsmendat aastat toimunud s\u00e4\u00e4stva arengu teemalisel kon- verentsil keskenduti seekord lin- naplaneerimise minevikule ja tu- levikule.

TalveAkadeemia on hea koht uute tutvuste s\u00f5lmimiseks ja ideede vahetamiseks. Osalejad arutasid omavahel keskkonna\u00f6konoomika, tudengiteaduse ja hariduse paran- damise \u00fcle. Konkreetsemateks tu- levikuideedeks kujunesid linnas tervisejooksu tegijate koondamine, WWOOF Eesti k\u00fclalisreisid mahe- taludesse ning Suveakadeemia pro- jekti j\u00e4tkamine.

\u201cL\u00e4\u00e4nemaailmas on aasta- k\u00fcmneid r\u00e4\u00e4gitud linnakeskkon- na j\u00e4tkusuutlikumaks muutmi- sest, on viimane aeg midagi reaal- set \u00e4ra teha.\u201d kritiseeris Soomest p\u00e4rit tehnoloogiadoktor Eero Pa- loheimo. Lahendusena tutvustas ta oma ideed Hiinas rajatavast \u00f6kolinnast.

Linna looduse teemalises m\u00f5t- tevahetuses osalesid \u00f6koloog Mar- ko M\u00e4gi, arhitekt Oliver Alver, maastikuarhitekt Merle Karro- Kalberg ning kirjanik Jaan Kap- linski.

Selgus, et inimesed tahaksid enda \u00fcmber k\u00fcll natuke loodust, elades aedlinnas, kuid samas ei ole taolisel killustatud loodusel suuremat v\u00e4\u00e4rtust bioloogilise mitmekesisuse kandjana. Oluliste rohealade s\u00e4ilimine linnakesk- konnas n\u00f5uab kokkuleppeid ja nende alade v\u00e4\u00e4rtustamist. Leiti, et Eesti parkides on v\u00e4he oma- n\u00e4olisust, parkide kujunduses on eeskujuks teised kultuurid ja pil- diajakirjad. \u201cRohkem julgust ku- jundada v\u00e4hem ja j\u00e4\u00e4da iseen- daks,\u201d oli paneelis osalenute \u00fchi- ne arvamus.

Konverentsil tegid ettekandeid s\u00fcgisel toimunud s\u00e4\u00e4stva arengu teemalise \u00fcli\u00f5pilasartiklite konkur- si parimate t\u00f6\u00f6de autorid. Konkur- si v\u00f5itis Rando Tuvike, kes on Tal- linna \u00dclikooli doktorant, kelle ar- tikli pealkiri on \u201cL\u00e4\u00e4nemere puna- vetikate pol\u00fcsahhariidstruktuurid ja nende termostabiilsus: Eesti uni- kaalse loodusvara kvaliteedin\u00e4ita- jad\u201d.

Bj\u00f6rn M. Frostell, Rootsi Ku- ningliku Tehnoloogiainstituudi pro- fessor, kes tegi Nelij\u00e4rvel t\u00f6\u00f6s- tus\u00f6koloogia teemalise ettekande, arvas TalveAkadeemiast kokkuv\u00f5t- likult nii: \u201cLeian, et olete loonud Eesti tudengitele ja edaspidiste s\u00e4\u00e4stva arengu teemaliste arute- lude j\u00e4tkumiseks Eestis midagi v\u00e4ga olulist.\u201d

Uuendusena anti sel aastal v\u00e4lja konverentsi ajakiri, kus on esinejate, ettekannete ja konve- rentsi teemade taust pikemalt lahti kirjutatud. Sel aastal toimus esmakordselt ka otse\u00fclekanne. Lindistatud ettekanded on leita- vad videoloengute portaalist

Infot ajakirja, konverentsi piltide, grupit\u00f6\u00f6de tulemuste ja palju muu huvitava kohta leiab Ta lveAka deem ia

13. m\u00e4rtsil tutvustati Tallinna Teh- nika\u00fclikooli avatud uste p\u00e4eval uut ingliskeelset magistri\u00f5ppe eriala \u201cMaterjalid ja protsessid j\u00e4tkusuutli- kus energeetikas\u201d, mis alustab mater- jaliteaduste tippkeskuse juures t\u00e4na- vu s\u00fcgisel. Tegemist on TT\u00dc ja Tartu \u00dclikooli \u00fchise \u00f5ppekavaga, mille l\u00f5- petamisel saab m\u00f5lema \u00fclikooli \u00fchis- diplomi. Huvilised olid oodatud \u00f5ppe- kava tutvustavale ringk\u00e4igule, mille viis l\u00e4bi TT\u00dc materjaliteaduse profes- sor, akadeemik Enn Mellikov.

Eelneva loodus- v\u00f5i tehnikatea- duste bakalaureusekraadiga \u00fcli- \u00f5pilased saavad spetsialiseeruda kas uute materjalide loomisele (p\u00e4ikese- energeetika materjalid ja k\u00fctuse- elemendid) v\u00f5i j\u00e4tkusuutliku ener- geetika protsessidele (energia toot- mine, transport, s\u00e4ilitamine ja ka- sutamine).

Eriala l\u00f5petajast saab insener v\u00f5i teadlane, kes suudab lahendada k\u00f5rg- tehnoloogiliste materjalidega seotud k\u00fcsimusi energeetikas, elektroonikas ja keskkonnatehnikas. \u00d5ppet\u00f6\u00f6 ajal osaletakse teadust\u00f6\u00f6s ning k\u00f5rgteh- noloogiliste materjalide tootmises. \u00d5ppej\u00f5ududeks on TT\u00dc ja T\u00dc teadla- sed, Eesti Energia spetsialistid ning suurte kogemustega p\u00e4ikeseenergee- tika materjalide tehnoloogia profes- sor D. Meissner Welsi \u00dclikoolist (Austria).

\u00d5ppekaval on riiklik koolitustelli- mus, st tasuta \u00f5ppekohad. Stuudiumi v\u00e4ltel saab taotleda erinevaid rahali- si toetusi. \u00d5ppekeeleks on inglise keel ja esimesel semestril on inglise keele intensiiv\u00f5ppe v\u00f5imalus. Tege- mist on moodul\u00f5ppega, mis v\u00f5i- maldab \u00f5ppes osaleda nii Tallinnas kui ka Tartus.

\u201cTallinna Tehnika\u00fclikooli mater- jaliteaduse instituut on t\u00f5usnud P\u00f5h- jamaade p\u00e4ikeseenergeetika tippkes- kuseks, kus t\u00f6\u00f6tatakse v\u00e4lja tehnoloo- giat p\u00e4ikeseenergeetika tootmisesse rakendamiseks,\u201d \u00fctles TT\u00dc keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna dekaan, professor Andres \u00d6pik, \u201cselle- ga seoses vajab Eesti tippspetsialis- tide ja teadlaste j\u00e4relkasvu ning on heameel t\u00f5deda, et spetsialistide va- jadust on toetatud ka riiklikult.\u201d

Tallinna Tehnika\u00fclikoolis \u00f5peta- takse eriala keemia- ja materjaliteh- noloogia teaduskonna P\u00f5hjamaade P\u00e4ikeseenergeetika Tippkeskuses.

duriga, mis on eelk\u00f5ige m\u00f5eldud kasutamiseks elektrirongide abi- toiteallikana. Abitoiteallika si- sendpinge on 2,2\u20264 kV, v\u00e4ljun- dis aga 350 V alalispinge. Tran- sistore l\u00fclitatakse sagedusel 4 kHz. Muunduris kasutatakse viimase p\u00f5lvkonna 3.3 kV IGBT transistore, mis j\u00f5udsid turule alles paari aasta eest.

T\u00e4nu uutele transistoridele suudeti oluliselt v\u00e4hendada muunduri m\u00f5\u00f5tmeid ning t\u00f5sta tema efektiivsust v\u00f5rreldes mo- mendil k\u00e4ibel olevate analoog- sete muunduritega. Teema pers-

pektiivsusest ning uudsusest annab tunnistust Eestis regis- treeritud kasulik mudel. Projekti tulemuste p\u00f5hjal on k\u00e4esoleval aastal valmimas ka kaks dok- torit\u00f6\u00f6d. Hetkel k\u00e4ib muunduri katsetamine ning t\u00e4iustamine. L\u00e4bides katsetusetapi edukalt j\u00e4rgneb katseseadmele suure t\u00f5en\u00e4osusega ka reaalne toote- arendus. Suurt huvi muunduri vastu on \u00fcles n\u00e4idanud AS Estel Elektro eesm\u00e4rgiga anda see saritootmisse.

miselt olulist strateegilist asukoh- ta Kaukaasias ning Georgia valitud suunda integreerumaks L\u00e4\u00e4nega.

Ta tunnistas ka mitmete vigade ja valearvestuste tegemist Geor- gia juhtkonna poolt, mis aga kind- lasti ei oleks tohtinud anda Vene- maale p\u00f5hjust Georgiale kallale tungida. Prof Rondeli arvates on Georgia praegu m\u00e4rksa halvemas seisus, kui enne s\u00f5jalist konflikti Venemaaga. Agressioon andis tema arvates tagasil\u00f6\u00f6gi ka Geor- gia v\u00f5imalustele liituda NATO-a.

Esinemisele eelnenud ja j\u00e4rg- nenud kohtumistel prof Alexander Rondeli, IUA juhataja prof Peeter M\u00fc\u00fcrsepa ja Adenaueri Fondi Balti- maade esinduse juhi Andreas Kleini vahel s\u00f5lmiti p\u00f5him\u00f5ttelised kok- kulepped j\u00e4tkata koost\u00f6\u00f6d. J\u00e4rgmi- ne \u00fchis\u00fcritus Konrad Adenaueri Fon- diga on planeeritud mai keskpaika.

Vestlushoos vasakult Tbilisi \u00dclikooli \u00f5ppej\u00f5ud, Georgia Strateegiliste ja Rah- vusvaheliste Uuringute Keskuse juht, Georgia Vabariigi erakorraline ja t\u00e4ievo- liline suursaadik professor Alexander Rondeli, endine Eesti suursaadik Vene- maal Mart Helme, IUA juhataja professor Peeter M\u00fc\u00fcrsepp ja Gruusia saatkon- na asjur Zurab Marshania

TT\u00dc elektriajamite ja j\u00f5uelektroonika instituudis vanemteadur D. Vinnikovi ning teadurite T. Jalaka ja I. Roasto poolt koost\u00f6\u00f6s AS Estel Elektroga ja TT\u00dc baas- finantseerimise toetusel v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud 50 kW kolmetasandilise poolsildtopoloo- giaga alalispingemuunduri katseseade, m\u00f5eldud kasutamiseks elektrirongide abitoiteallikana

19086 Tallinn, Ehitajate tee 5 (I-214)
Tel 620 3615, faks 620 3591
E-mail: ajaleht@ttu.ee

Tegevtoimetaja Mart Ummelas
Pressiesindaja Kr\u00f5\u00f5t N\u00f5ges
Infotoimetaja Kersti V\u00e4hi
Keeletoimetaja Meelika \u00d5ismaa
Makett ja k\u00fcljendus Liivi Pettai
Fotod Eiko Lainj\u00e4rv, TT\u00dc
Tr\u00fckikoda SpinPress

S\u00fcndis 1. m\u00e4rtsil 1939 Riisiperes. S\u00f5jakeerises sattus Mati ema kodu- paika Hiiumaal ning t\u00e4isverd hiid- lasena identifitseerib juubilar end t\u00e4- nini. Alghariduse omandas ta K\u00e4rdla Keskkoolis, keskhariduse Tallinna M\u00e4e- tehnikumis, mille l\u00f5petas 1957. J \u00e4rg- nes aasta t\u00f6\u00f6d Iseseisva M\u00e4ep\u00e4\u00e4ste Meeskonna maa-aluse m\u00e4ep\u00e4\u00e4ste posti komand\u00f6rina. 1958. a s\u00fcgisel j\u00e4t- kusid \u00f5pingud TPIs, kus energeeti- kute \u00f5nneks vahetusid Mati huvid ja 1963 l\u00f5petas ta \u00fclikooli cum laude energeetika-teaduskonna elektrijaa- made, -v\u00f5rkude ja -s\u00fcsteemide erialal.

Peale kaheaastast ametisolekut elektris\u00fcsteemide kateedri assisten- dina viis t\u00f5sine teadushuvi juubilari aastaiks 1965-69 aspirantuuri Le- ningradi PIsse. Edukate \u00f5pingute tulemusel valmis v\u00e4itekiri elektris\u00fcs- teemide siirdeprotsesside alal, mida 1970 kroonis tehnikateaduste kandi- daadi kraad. J\u00e4tkus t\u00f6\u00f6 TPI elekt- ris\u00fcsteemide kateedris ja TT\u00dc elektro- energeetika instituudis loomulikus j\u00e4rjestuses assistendina, vanem\u00f5peta- jana, dotsendina. Vahepeale mahtus eneset\u00e4iendamine Helsingi Tehnika- \u00fclikoolis aastail 1974-75 ja tehnika- doktori kraadi kaitsmine 1995. Alates 1997. a t\u00f6\u00f6tab juubilar elektris\u00fcstee- mide siirdeprotsesside professorina.

Teadust\u00f6\u00f6 p\u00f5hisuundadeks on energias\u00fcsteemide talitluse seire ja elektriv\u00f5rgu koormuste matemaati- line modelleerimine. S\u00fcgav huvi koor- musmudelite vastu algas juba tuden- gip\u00e4evil ja kestab t\u00e4nini. Kolleegid tunnevad Matit visa t\u00f6\u00f6mehena, m\u00e4- letavad tema omaaegset v\u00e4simatut \u00f6\u00f6t\u00f6\u00f6d TPI, Eesti Energia ja Lenener- go arvutuskeskustes ja t\u00f5husat koos- t\u00f6\u00f6d Soome tehnikauuringute kesku- sega. Tulemiks on \u00fcle 50 avaldatud teadust\u00f6\u00f6, sealhulgas \u00fcks ingliskeel- ne monograafia, kolm mahukat \u00f5pi- kut, rida juhendatud magistri- ja dok- torit\u00f6id, TT\u00dc t\u00e4nukirjad ja Eesti NSV riiklik preemia. M\u00e4rkimata ei saa j\u00e4t- ta t\u00f5siasja, et juubilar on \u00fcks aktiivsei- maid energeetika-alase terminoloogia edendajaid \u00fclikoolis ja mahuka viie- keelse elektroenergeetika s\u00f5nastiku p\u00f5hikoostajaid.

Tubli pereisana on juubilar raja- nud mugava ja alati k\u00fclalislahke ko- du Trummi t\u00e4navas. Ta on poja ja kahe t\u00fctre isa ning t\u00e4naseks peaaegu viiekordne vanaisa. Teame Matit aga- ra loodusehuvilisena. Tema peami- seks harrastuseks koormuse uurimise k\u00f5rval on tervisesport.

Elektroenergeetikud soovivad Sulle palju energiat, tugevat tervist, kordaminekuid teadust\u00f6\u00f6s ja tudengi- te \u00f5petamises, libedaid suuski ja v\u00e4le- daid jalgu ning j\u00e4tkuvalt Sulle omast m\u00f5nusat hiiu huumorit!

TT\u00dc \u00f5iguse \u00fcli\u00f5pilased
kirjutasid parima hagi-
avalduse

Harjutuskohtud (m oot courts) on rah- vusvaheliselt laialdaselt levinud m\u00e4n- gulis-v\u00f5istluslik meetod \u00f5igusteaduse \u00fcli\u00f5pilaste seas probleemide n\u00e4ge- mise oskuse ja erinevate vaidlusteh- nikate arendamiseks. TT\u00dc \u00f5igus- teaduskonnale on osalemine Euroopa Liidu \u00f5iguse teemalistes \u00fcle-euroopa- listes harjutuskohtutes saanud heaks traditsiooniks juba sel ajal, kui kool kuulus veel Concordia Rahvusvahe- lise \u00dclikooli (Eestis) koosseisu.

Euroopa \u00f5iguse alaseid harju- tuskohtu v\u00f5istlusi korraldatakse ala- tes 1988. aastast. Igal aastal septem- brist novembrini kirjutavad maksi- maalselt neljaliikmelised harjutus- kohtu meeskonnad omapoolsed kirja- likud hagiavaldused h\u00fcpoteetilistes, kuid k\u00fcllaltki komplitseeritud kohtu- asjades. K\u00e4esoleval aastal valiti 90 hagiavalduse esitaja seast v\u00e4lja 48 poolfinalisti, teiste seas ka TT\u00dc \u00f5iguse \u00fcli\u00f5pilaste meeskond, kelle jaoks on n\u00fc\u00fcd avanenud v\u00f5imalus s\u00f5ita Napo- lisse \u00fchte Euroopa \u00f5iguse harjutus- kohtu regionaalsetest poolfinaalidest.

Igal regionaalsel finaalv\u00f5istlusel valitakse v\u00e4lja parim meeskond, kes saab \u00f5iguse osaleda m\u00e4rtsi l\u00f5pus Luxem- bourgis asetleidval finaalv\u00f5istluses, mis peetakse Euroopa Kohtu ja Eu- roopa Esimese Astme Kohtu kohtuni- ke juuresolekul. Neile lisandub veel \u00fcks v\u00f5istkond, kes kutsutakse kohale kui eripreemia saaja parima kirjaliku hagiavalduse eest. K\u00e4esoleval aastal langes see au osaks TT\u00dc \u00f5igustea- duskonna meeskonnale, kuhu kuulu- vad Nicola Curnow, Jussi Ekonen ja Inkalotta Nuotio. Meeskonna ju- hendajaks on TT\u00dc \u00f5igusteaduskonna lektor Katarina Pijetlovic.

Majandusteadlane, \u00f6konoomikakan- didaat (1970), majandusdoktor (1990) Kaido Kallas s\u00fcndis 4. m\u00e4rtsil 1939. aastal V\u00f5ru linnas ning t\u00e4histas t\u00e4na- vu oma 70. juubelis\u00fcnnip\u00e4eva.

Ta tuli 1960. a TR\u00dcst eriala \u00fcletoo- mise korras \u00f5ppima TPI majandus- teaduskonda \u00f6konomist-raamatupi- daja erialale, mille l\u00f5petas 1963. J\u00e4rgnes mitu aastat t\u00f6\u00f6d vastutus- rikastel ametikohtadel majanduses.

1966. a asus K. Kallas t\u00f6\u00f6le TPI statistika ja raamatupidamise ka- teedri staz\u00f6\u00f6rina ning suunati sealt edasi Moskva Majandusstatistika Instituuti sihtaspirandiks. 1970 kin- nitati ta majandusteaduste kan- didaadiks. J\u00e4rgnesid loengud TT\u00dc \u00f5ppej\u00f5una: 1970-1971 assistendina, 1971-1975 vanem\u00f5petajana, 1975- 1991 dotsendina (1975-1977 raama- tupidamise kateedri juhataja).

1990. aastaks valmis K. Kallasel doktoriv\u00e4itekiri, mida ta kaitses Mosk- va Riiklikus \u00dclikoolis ja kinnitati sa- mas majandusdoktoriks ning 1991 professoriks. Tema doktoriv\u00e4itekirjas oli v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud raamatupidamis- arvestuse automatiseeritud and- met\u00f6\u00f6tluse uudne arengusuund.

1991-2003 j\u00e4tkus K. Kallase t\u00f6\u00f6 TT\u00dc professorina ja finantsarvestuse \u00f5ppetooli juhatajana, aastatel 2002- 2003 TT\u00dc majandusarvestuse insti- tuudi direktorina. K. Kallas emeritee- rus 2003 ja t\u00f6\u00f6tas seej\u00e4rel veel aasta vanemteadurina.

Professor K. Kallase teaduslike ja lepinguliste uurimist\u00f6\u00f6de maht moodus- tab ca 100 autoripoognat. Ta on aktiiv- selt tegutsenud audiitorina (oli 1995- 2001 audiitorfirmaArtur Andersen World-

\u00d5nnitleme professor Kaido Kal- last tema 70. s\u00fcnnip\u00e4eva puhul, soovi- me head tervist ja j\u00e4tkuvalt huvi- tavaid ettev\u00f5tmisi.

Juhtivteadur Malle Krunks, olete ennast p\u00fchendanud pooljuhtma- terjalide, eelk\u00f5ige p\u00e4ikeseelemen- tides kasutatavate materjalide uuri- misele ja v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisele. Tege- mist on globaalsest aspektist \u00fcli- olulise k\u00fcsimusega, et lahendada inimkonna ees seisvaid \u00fcsna kesk- seid energiaprobleeme. Missugu- ne on aga selles suures valdkonnas Teie enda kitsam uurimisteema, ning missuguseid olulisimaid tule- musi v\u00f5iksite sel teel mida p\u00e4rjati n\u00fc\u00fcd EV riikliku teaduspreemiaga?

tus k\u00f5igepealt. Materjaliteaduse instituudis tegeldakse p\u00e4ikesepa- tareide, seega fotovoltstruktuu- ride (PV) materjalide uurimisega, materjalide valmistamise tehno- loogiate arenduse ja nende materja- lide p\u00f5hjal p\u00e4ikesepatarei struk- tuuride v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisega. Sageli m\u00f5istetakse p\u00e4ikeseelementide all ka soojusvaheteid, mida kasuta- takse n\u00e4iteks sooja vee saami- seks. Meie sellega ei tegele.

Eesti Vabariigi 2009. aasta teaduse aastapreemia tehnikatea- duste valdkonnas m\u00e4\u00e4rati uuri- mist\u00f6\u00f6de ts\u00fckli nelja aasta (2005- 2008) jooksul tehtud uurimist\u00f6\u00f6 eest teemal \u201cVedeliksadestuse tehnoloogiad konkurentsiv\u00f5ime- lisele p\u00e4ikeseenergeetikale\u201d. Uurimist\u00f6\u00f6 temaatika haaras \u00f5hukeste kilede ja nanostruktuu- ride valmistamist keemilistel ve- deliksadestuse meetoditel nagu pihustusp\u00fcrol\u00fc\u00fcs, sool-geeli teh- noloogia ja sadestamine lahu- sest. Uurimist\u00f6\u00f6 sellel teemal v\u00f5ib tinglikult jaotada kolme ala- teemasse: protsesside keemia uurimine, kilede ja nanostruktuu- ride valmistamine ja iseloomus- tamine, valmistatud materjalide katsetamine p\u00e4ikesepatareis.

Kui meie uurimisgruppi v\u00f5rrel- da teiste samas valdkonnas te- gutsevate gruppidega maailmas, siis eristume just selle poolest, et meie alustame keemia-alastest uuringutest ja kasutame saadud tulemusi kileliste materjalide arendamisel. Oleme v\u00e4lja t\u00f6\u00f6ta- nud metoodika erinevate ainete pihustusp\u00fcrol\u00fc\u00fcsi protsessi mo- delleerimiseks. Viimase nelja aas- ta jooksul rakendasime seda me- toodikat, mille oluliseks osaks on uute prekursorainete s\u00fcntees ja nende termilise lagunemise uuri- mine anal\u00fc\u00fctiliste meetoditega, TiO2 kilede sool-geel sadestusprot-

sessile. Sellest fundamentaalse iseloomuga uuringust saime olu- list infot TiO2 kilede faasikoosti- se ning elektriliste omaduste juh- timiseks l\u00e4bi prekursorainete koostise ja kilede kasvu- v\u00f5i l\u00f5\u00f5mu- tustemperatuuride. Samuti v\u00f5ib keemia-alaste baasuuringute vald- konda liigitada mitmete uute prekur- sorainete struktuuri uuringud.

\u00d5hukeste kilede sadestamine alal oli p\u00f5hir\u00f5hk pandud CuInS2 kilede kui p\u00e4ikesepatarei absor- berkihi pihustussadestuse tehno- loogia optimeerimisele. Antud valdkonnas saime tulemusi, mis on \u00e4ratanud erinevate uurimis- gruppide t\u00e4helepanu meie t\u00f6\u00f6de vastu. Teiseks oluliseks tulemu- seks materjalide tehnoloogia alal tuleb pidada ZnO nanovarraste valmistamise uue tehnoloogia v\u00e4l- jat\u00f6\u00f6tamist. Nimelt, ZnO nano- vardaid, mis kujutavad endast na- nom\u00f5\u00f5tmelisi kristalle (l\u00e4bim\u00f5\u00f5t 50-200 nm, pikkus 200-6000 nm), saab kasvatada ka pihustusp\u00fc- rol\u00fc\u00fcsi meetodil. Selle tehnoloo- gia eeliseks on sadestusprotsessi lihtsus, odavus ja kiirus ning saa- dud struktuuride suur puhtus. Praeguseks ajaks on tehnoloogia patenteerimisel lisaks Euroopa rii- kidele ja USAle ka teistes selle valdkonna juhtivates riikides.

Kolmanda osa uurimist\u00f6\u00f6st moodustas p\u00e4ikesepatarei struk- tuuride valmistamine ja f\u00fc\u00fcsika- liste parameetrite uurimine. T\u00f6\u00f6- tati v\u00e4lja uus, ZnO nanovarrastel baseeruv \u00fcli\u00f5hukese absorberki- higa p\u00e4ikesepatarei struktuur, mil- le disaini ja komponentide valmis- tamise tehnoloogiate kaitsmiseks on esitatud rahvusvaheline paten- ditaotlus. V\u00e4ljat\u00f6\u00f6tluse algfaasis saavutati patarei efektiivsuseks 4%, mis on stardipakuks j\u00e4rgne- vale uurimis- ja arendust\u00f6\u00f6le.

Konkursile esitatud uurimist\u00f6\u00f6- de ts\u00fckli raames saadud teadus- tulemused on publitseeritud maa- ilmas tunnustatud teadusajakir- jades 25 teadusartikli n\u00e4ol. Li- saks sellele on esitatud 12 paten- ditaotlust, mis kuuluvad kolme patenditaotluste perekonda.

Kuigi teaduspreemia m\u00e4\u00e4rati uurimisgrupi juhile, tuleb siinko- hal \u00e4ra m\u00e4rkida, et t\u00e4nap\u00e4eval on teadust\u00f6\u00f6 uurimisgrupi \u00fchise t\u00f6\u00f6 tulemus, seda eriti tehnikatea- dustes. Selles uurimist\u00f6\u00f6de ts\u00fck- lis andsid olulise panuse teadus- tulemuste saavutamiseks vanem-

teadur Arvo Mere, teadurid Ilona Oja Acik, Tatjana Dedova ja Ata- nas Katerski. V\u00e4heoluline ei ole ka asjaolu, et materjaliteaduse ins- tituudis on kasutada kaasaegne tipptasemel teadusaparatuur.

Millal v\u00f5iks oodata reaalset l\u00e4bi- murret p\u00e4ikeseelementide kasu- tamisel maailma energeetikaprob- leemide lahendamiseks, mida see

toodetakse p\u00e4ikesepatareide abil alla 1% kogu maailmas toode- tavast elektrienergiast. Aastaks 2050 peab see t\u00f5usma 30%ni.

Selleks, et p\u00e4ikeseenergeeti- ka teostaks l\u00e4bimurde ja saaks oluliseks tegijaks energeetika- probleemide lahendamisel, tuleb saavutada p\u00e4ikesepatareide abil toodetud elektrienergia hinna ala- nemine teistel meetoditel toode- tu tasemele. P\u00e4ikeseenergeetikal on ilmselge edu fossiilsete k\u00fctus- te p\u00f5letamise ees, sest selle alli- kas P\u00e4ike on praktiliselt ammenda- matu ja p\u00e4ikesepatareide abil elektri tootmine ei saasta mitte mingil moel keskkonda. Maakeral on piisavalt ruumi p\u00e4ikesepata- reide paigutamiseks maavilje- luseks mittesobivatesse kohta- desse, kus on piisavalt p\u00e4ikese- valgust. Lisaks sellele v\u00f5ib p\u00e4ike- sepatareisid kasutada ehitiste konstruktsioonielementidena: ka- tused, fassaadid jne. P\u00e4ikeseen- ergeetika puudus on ts\u00fcklilisus, kuid see on \u00fcletatav, kui luuakse uued meetodid ja materjalid too- detud energia salvestamiseks. P\u00e4ikese-energeetika arengut n\u00e4- haksegi tulevikus kompleksis energiasalvestite arendusega.

Tulles tagasi p\u00e4ikesepatareide juurde, siis nende abil toodetud elektri hinna alandamiseks tehak- se praegusel ajal suuri j\u00f5upingutu- si. Paljude meetmete seas p\u00e4ike- se-energeetika muutmisel konku- rentsiv\u00f5imeliseks peetakse \u00fcheks t\u00f5husaks viisiks p\u00e4ikesepatareide enda hinna alandamist. Tuleks ka- sutada v\u00e4hem materjali, seega kris- talliliste materjalide asemel pol\u00fc- kristallilisi \u00f5hukesi kilesid, kallite ma- terjalide asemel kasutada odava- maid, materjalide valmistamiseks kasutada lihtsamaid ja odavamaid tehnoloogiaid, t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja p\u00e4i- kesepatareide p\u00f5him\u00f5tteliselt uued konstruktsioonilised lahendused jne. Selles perspektiivses valdkonnas tegutsevad aktiivselt ka Tallinna Tehnika\u00fclikooli materjaliteaduse instituudi kolm uurimisgruppi.