25. m\u00e4rtsi TT\u00dc valitsuse istungi teemaks oli \u00fclikooli institutsionaal- ne akrediteerimine. Vastavalt Eesti k\u00f5rgharidusstrateegiale 2006 \u20132015 ja TT\u00dc arengukavale 2006 \u20132010 ootab \u00fclikooli l\u00e4hiaastatel ees, lisaks \u00f5ppekavade akrediteerimisele ja teaduse evalveerimisele, \u00fclikooli kui terviku hindamine. Hindavad rah- vusvahelised eksperdid. Istungil aru- tati valitsuse liikmete tehtavat eel- hindamist, mis on positiivse ekspert- hinnangu saamise eelduseks, \u00fclikooli arengukava eesm\u00e4rkide t\u00e4itmise m\u00f5\u00f5tmiseks vajalikku tegevuskava ja \u00fclikooli sihte aastani 2020.

TT\u00dc on alustanud aktiivset tege- vusprogrammi eduka tulemuse saa- vutamiseks. Rektori k\u00e4skkirjaga moodustati institutsionaalse ak- rediteerimise t\u00f6\u00f6grupp, mida juhib professor Jaak Leimann. Institut- sionaalse akrediteerimise ajaks on planeeritud 2009/2010. \u00f5ppeaasta.

TT\u00dc Raamatukogu eesm\u00e4rkideks on tagada Tehnika\u00fclikooli \u00f5ppe-, teadus- ja arendustegevuse infor- matsiooniga varustatus ning te- gutseda edukalt EV Valitsuse nimetatud \u00fcldkasutatava teadus- raamatukoguna. \u00dclikooliv\u00e4lised lugejad moodustavad peaaegu kolmandiku lugejate \u00fcldarvust, mis on \u00fcle 19 tuhande. Viimasel viiel aastal on raamatukogu k\u00fc- lastuste arv olnud vahemikus 230 kuni 250 tuhat, mis t\u00e4hen- dab, et keskmiselt k\u00fclastas raa- matukogu ligi tuhat lugejat p\u00e4e- vas ja keskmine lugeja k\u00e4is raa- matukogus 12 korda aastas. Ka- sutuskogudes on 733 tuhat k\u00f6i- det, jooksvalt tellitakse 560 nimetust tr\u00fckiajakirju. Aasta-aas- talt on suurenenud e-ressursside osat\u00e4htsus \u2013 kasutada saab ligi 27 tuhandet litsentsitud e-ajakir- ja, 21 tuhandet e-raamatut, mit- mesuguseid bibliograafilisi, fak- ti- ja referaatandmebaase.

Raamatukogu praeguse pea- hoone (Ehitajate tee 5) suurus pandi paika juba 1950. aastail, kui asuti kavandama TPI ehituste esimest j\u00e4rjekorda Mustam\u00e4el.

Arvutused tehti tolleaegsete ehi- tusnormide j\u00e4rgi l\u00e4htudes \u00fcli\u00f5pilaste arvust 2300. Hoo- ne ehitamine seisis hulk aastaid ja see valmis esimeses ehitusj\u00e4rgus viima- sena 1971. aasta detsembris. Hoo- nes on pinda 1 756 m2 ja ta mahutab 300 tuhat k\u00f6idet, sellest 260 tuhat

kinnises hoidlas ja 40 tu- hat avariiuleil. Hoones on 150 ko- haga lugemissaal ning laenutus- ja infoosakondade t\u00f6\u00f6ruumid. Raamatukoguhoone, mis oli alg- selt kavandatud \u00f5pperaama- tukoguks, oli juba selle avamise ajal liiga v\u00e4ike rahuldamaks \u00fcli\u00f5pilaste, \u00f5ppej\u00f5udude ja tead- laste vajadusi. \u00dcli\u00f5pilaste arv oli \u00fcle 7 tuhande, kogudes ligi 700 tuhat k\u00f6idet. Et raamatukogu kasutuses oli kuni 1994. aastani kesklinnas Lai tn 5 asuv hoone, \u00f5nnestus kogud kuidagi \u00e4ra mahutada.

Praegu asub raamatukogu kuues eri hoones (pinda kokku 3 763 m2). Normide j\u00e4rgi peaks raamatukogus olema v\u00e4hemalt 7 000 m2 pinda. Lisaks pea- raamatukogu hoonele on raama- tukogu kasutuses ruumid Aka- deemia tee 5 \u00fchiselamus (163 m2) ja endises rektoraadi kor- puses (544 m2). Vanem kir- jandus on Eesti Hoiuraamatu- kogult renditud pinnal (945 m2) Suur-S\u00f5jam\u00e4el, k\u00f6itekoda (37 m2) s\u00f6\u00f6kla abihoonete tiivas ja majandusteaduskonna raama-

tukogu (318 m2) Koplis. Mitmes kohas paiknemine ja suure osa raamatuvarade hoidmine Suur- S\u00f5jam\u00e4el takistab ratsionaalset teenindus- ja t\u00f6\u00f6korraldust. Pearaamatukogus on avariiuleil vaid 5% kogudest, avakogude laiendamiseks puudub pind. Lugejakohti on vajalikust mitu korda v\u00e4hem, t\u00f6\u00f6tingimused (valgustus, kliima, interj\u00f6\u00f6r, t\u00f6\u00f6kohtade paigutus ja ergo- noomika) on ebarahuldavad. Puuduvad r\u00fchmat\u00f6\u00f6 ruumid, in- dividuaalkabiinid, tualetid, suht- lemis- ja l\u00f5\u00f5gastumisnurgad.

Raamatukogu avakogudes on praegu umbes 40 tuhat k\u00f6i- det (6% kogudest). Uues hoo- nes mahub avariiulitele 300 tu- hat k\u00f6idet (41% kogudest), st avakogude maht suureneb 7,5 korda. Hoidlad on kavandatud 520 tuhande k\u00f6ite mahuta- miseks, millest 300 tuhat paigu- tatakse kompaktriiulitele. Prae- gu on raamatukogus lugejakohti 200 (\u00fcks lugejakoht iga 50 \u00fcli\u00f5pilase kohta).

2. aprillil promoveeritakse Helsingi Tehnika\u00fclikooli 100. aastap\u00e4eva ak- tusel Tallinna Tehnika\u00fclikooli aren- dusprorektor Andres Keevallik \u00fcli- kooli audoktoriks. Praegune TT\u00dc arendusprorektor professor Andres Keevallik p\u00e4lvis audoktori tiitli oma TT\u00dc rektori ametiajal (2000-2005) v\u00e4ljapaistva panuse eest kahe \u00fcli- kooli (Helsingi ja Tallinna Tehnika- \u00fclikooli) vahelise koost\u00f6\u00f6 edenda- misse. Professor Keevallikul on kaa- lukas osa ka L\u00e4\u00e4nemeremaade \u00fclikoo- lide konsortsiumi BALTECHi koos- t\u00f6\u00f6 edendamisel.

Koos Andres Keevallikuga au- doktori tiitli saajate hulga on nii v\u00e4l- japaistvaid teadlasi, \u00fchiskonnatege- lasi kui innovaatilisi tootmisjuhte, sealhulgas Soome Vabariigi presi- dent Tarja Halonen, Nobeli preemia laureaat f\u00fc\u00fcsik Douglas D. Osheroff (Stanfordi \u00dclikool), Rootsi Kuning- liku Tehnoloogia\u00fclikooli endine rek- tor Anders Flodstr\u00f6m, firma Genelec Oy tegevjuht Ilpo Martikainen jt.

Esimesed audoktorid promo- veeriti Helsingi Tehnika\u00fclikoolis 1934. aastal. Seekordne promotsioon on j\u00e4rjekorras 20. ja kokku on selle aja jooksul promoveeritud 132 audoktorit.

\u201cHelsingi Tehnika\u00fclikool on Tal- linna Tehnika\u00fclikooli kauane ja ak- tiivne koost\u00f6\u00f6partner,\u201d s\u00f5nas vastne audoktor Andres Keevallik. \u201cSoomes on p\u00e4evakorras \u00fclikoolireform, mille eesm\u00e4rgiks on suurema l\u00e4bil\u00f6\u00f6gi- v\u00f5ime ja efektiivsuse saavutamine. Helsingi Tehnika\u00fclikooliga on n\u00e4i- teks kavas liita kunsti ja disaini ning majanduskallakuga k\u00f5rgkoole. J\u00f5u- dude kontsentreerimise suunas peaks liikuma nii Eesti \u00fclikoolihari- dus tervikuna kui ka Tallinna Teh- nika\u00fclikool\u201d, lisas ta.

Eestlaste seast on Helsingi Tehni- ka\u00fclikooli audoktori tiitli p\u00e4lvinud veel akadeemik Boris Tamm aastal 1988.

P\u00e4eva, mil meie ajalehe Mente et Manu seekordne number j\u00f5uab lugejateni, v\u00f5ib t\u00e4ie \u00f5igusega ni- metada kogu meie \u00fclikooli suurp\u00e4e- vaks. \u201cTehnika\u00fclikool j\u00f5uab koju\u201c \u2013 nii v\u00f5iks kujundlikult nimetada seda suurejoonelist ehituskava, mille t\u00e4itmist k\u00f5ik \u00fclikooliinime- sed, aga ka k\u00fcmned tuhanded tallinlased on v\u00f5inud seirata Aka- deemia tee nurgal maapinda kae- vuvast vundamendis\u00fcvendist ja selle veerel k\u00f5rguvast pinnaseval- list. Tehnika\u00fclikooli uuele raama- tukogule, tegelikult aga juba n\u00fc\u00fcdis- aegsele infokeskusele, hoonele, mis v\u00f5tab vastu 21. sajandi v\u00e4ljakutsed, pannakse t\u00e4na pidulikult nurga- kivi. Selles ajalehenumbris kirjutab TT\u00dc Raamatukogu direktor J\u00fcri J\u00e4rs, et uus hoone koondab endasse seni kuude kohta laialipillatud ko- gud, kuid pakub kokkuv\u00f5ttes senisest kaks ja pool korda rohkem t\u00f6\u00f6kohti. Ainu\u00fcksi arvutit\u00f6\u00f6kohtade arv viie- kordistub, r\u00e4\u00e4kimata k\u00f5igest muust n\u00fc\u00fcdisaegsest sisustusest. Muide, 2. aprilli 2008 Mente et Manu num- ber pannakse sellel ajaloolisel p\u00e4e- val metallkapslisse ja paigutatakse uue raamatukoguhoone nurgaki- visse. Teame h\u00e4sti, et raamatukogu kiire kerkimine ennustab vaid j\u00e4rg- miste \u00f5ppehoonete ja tudengiela- mute, aga k\u00fcllap ka spordirajatiste peatset t\u00f5usmist Mustam\u00e4e \u00fclikoo- lilinnakusse. Sellest kujuneb Ees- tis ainulaadne kompaktne linnak, mida v\u00f5iks ehk v\u00f5rrelda p\u00f5hjanaab- rite Helsingi Tehnika\u00fclikooli Ota- niemi teaduslinnakuga, millele pa- ni aluse Alvar Aalto. Helsingi Teh- nika\u00fclikoolist on p\u00f5hjust aga t\u00e4na kirjutada teiselgi p\u00f5hjusel. P\u00e4rast kahek\u00fcmneaastast vaheaega on taas \u00fcks meie \u00fclikooli tunnustatud tead- lastest p\u00e4lvinud selle p\u00f5hjamaa tipp- \u00fclikooli audoktori tiitli, nimelt TT\u00dc arendusprorektor professor Andres Keevallik. S\u00fcmboolne on seegi, et eelminegi TT\u00dcst audoktoriks vali- tu, toonane rektor akadeemik Boris Tamm, oli samuti kui Keevallikki Eestile sedav\u00f5rd palju kuulsust too- nud e-riigi teerajajaid. S\u00fcndmusele annab kindlasti kaalu juurde see, et koos Andres Keevallikuga promoveer- itakse samal p\u00e4eval Helsingi Tehni- ka\u00fclikooli audoktoriks Soome Va- bariigi president Tarja Halonen.

BALTECHi konsortsium pidas oma iga-aastase konverentsi t\u00e4navu Riias 13. ja 14. m\u00e4rtsil. Teemaks \u201dAttractiveness of Sci- ence and Technology Education \u2013 problems and solutions with student enrolment in science and technology programs\u201d. Konve- rentsil j\u00e4i k\u00f5lama m\u00f5te, et mitte ainult Eestis ei ole raske t\u00e4ita tehnika\u00fclikooli ja tehnika vald- konnaga seotud \u00f5ppekohti, prob- leem on universaalne.

Konverentsist v\u00f5ttis osa um- bes 50 isikut k\u00f5ikidest BALTECHi \u00fclikoolidest. \u00dcsna suur oli ka tu- dengite huvi \u00fcrituse vastu. Eesti Energia personaliosakonna ju- hataja Riina Varts r\u00e4\u00e4kis nende ettev\u00f5tte tihedast koost\u00f6\u00f6st \u00fcli- koolidega ja g\u00fcmnaasiumitega, et innustada noori tundma huvi teh- nikavaldkonna vastu. Riia BA School of Business and Finance rektori professor Tatjana Volko- va teemaks oli meetmed ajude \u00e4ravoolu takistamiseks. Tema s\u00f5nutsi k\u00e4ib talentide jahtimise globaalne s\u00f5da.

Soomes viidi l\u00e4bi ulatuslik \u00fcli- koolireform, mille ajendiks, m\u00e4rk- s\u00f5naks ja edumudeliks on inter- distsiplinaarsus, mis t\u00e4hendab traditsiooniliste teaduskondade lammutamist. Traditsiooniline ja Eestile veel omane tuupimine on Soomes ja Rootsis eilne p\u00e4ev, edukust saab saavutada vaid

Endine Stockholmi Tehnika\u00fcli- kooli rektor, praegune Rootsi Ha- ridusameti peadirektor, professor Anders Flodstr\u00f6m toonitas Lissa- boni strateegia elluviimise t\u00e4ht- sust, et Euroopa suudaks USAle ja teistele riikidele teadusvald- konnas konkurentsi pakkuda. Edu v\u00f5ib saavutada vaid tihedas koost\u00f6\u00f6s ettev\u00f5tlusega. Teada- olevalt panustab USA palju roh- kem k\u00f5rgharidusse kui Euroopa, 2,4% rahvamajandusproduktist USAs, 1% Euroopas.

Flodstr\u00f6m r\u00e4\u00e4kis ka ohtudest, mis \u00fcmbritsevad \u00fclikoole. Hetkel on v\u00e4lja kujunemas \u00fclikoolid, mis pakuvad vaid asukohamaa keeles bakalauruse\u00f5petversus \u00fclikoolid, mis tegelevad ingliskeelse ma- gistri\u00f5ppega ja teadusega. Profes- sor Flodstr\u00f6m leidis, et \u00fclikooli edukus s\u00f5ltub suuresti sellest, kui kiirelt ja j\u00f5uliselt suudab ta ennast kohandada \u00fcmbritseva \u00fchiskonna n\u00f5uetele vastavaks.

TT\u00dc ps\u00fchholoogiaprofessor Mare Teichman tutvustas uurin- gut \u2013 miks v\u00e4ljalangevus esime- se semestri tudengite hulgas on kuni 50%. T\u00f6\u00f6 n\u00e4itas, et \u00f5ppeedu- kus ei s\u00f5ltu mitte ainult tudengi \u00f5piv\u00f5imetest, vaid ka paljudest v\u00e4listest teguritest, eelk\u00f5ige fi- nantsolukorrast, mis sunnib tu- dengeid juba esimesel kursusel

\u00f5ppimise k\u00f5rvalt t\u00f6\u00f6le minema, aga ka ajaplaneerimisest ja isik- likust elust, sealhulgas armuprob- leemidest! Professor Teichmann on t\u00f6\u00f6tanud v\u00e4lja huvitava arvuti tugis\u00fcsteemi, mis aitab v\u00e4ljalan- gevusega paremini toime tulla.

Seminarile j\u00e4rgnes iga-aas- tane BALTECHi \u00fclikoolide rek- torite n\u00f5upidamine. BALTECHi esindaja on kutsutud ka P\u00f5h- jamaade tehnika\u00fclikoolide koos- t\u00f6\u00f6r\u00fchma Nordtek aastakoosole- kule Arktikas asuvatele Terav- m\u00e4gedele 28. juunist \u20131. juulini. Otsustati esitada ka taotlus P\u00f5h- jamaade Ministrite N\u00f5ukogu teadusprogrammile Nordplus.

Tasub veel meenutada, et t\u00f6\u00f6s on BALTECHi mobiilsuse stipen- diumid magistri- ja doktorikraadi tudengitele kogusummas 15 000 eurot ning \u00c5F-Consult magis- trikraadi l\u00f5put\u00f6\u00f6de ja t\u00f6\u00f6prakti- ka tarvis, kogusummas 500 000 krooni.

BALTECH konsortsiumisse kuuluvad Helsingi, Kaunase, Lin- k\u00f6pingi, Lundi, Riia, Stockholmi, Tallinna ja Vilniuse tehnika\u00fclikoolid. L\u00e4hem info:w w w . b a l t e c h . i n f o .

T\u00f6\u00f6tervishoiu ja -ohutuse v\u00e4lja\u00f5ppe parandamisest Euroopa Liidus

13. m\u00e4rtsil 2008 toimus Luksem- burgis Euroopa Komisjoni t\u00f6\u00f6ter- vise ja -ohutuse alase hariduse ja v\u00e4lja\u00f5ppe t\u00f6\u00f6grupi j\u00e4rjekordne koo- solek, kus arutati Euroopa Liidu selle \u00f5ppe direktiivmaterjali problee- me. T\u00f6\u00f6keskkonna m\u00f5ju inimesele on suur, viibib ju inimene ligi kol- mandiku oma tegusast elust t\u00f6\u00f6- keskkonnas, ettev\u00f5tte territooriumil v\u00f5i t\u00f6\u00f6tades kodus. T\u00f6\u00f6grupp on kol- mepoolne: osa v\u00f5tavad nii valitsuse, t\u00f6\u00f6andjate kui ka t\u00f6\u00f6v\u00f5tjate esinda- jad. Eestist on grupis Tallinna Teh- nika\u00fclikooli dotsent \u00dclo Kristjuhan.

K\u00f5igis Euroopa Liidu maades \u00f5petatakse kesk- ja k\u00f5rghariduse s\u00fcsteemis ohutuse ja tervise k\u00fcsi- musi. Samas on \u00f5petamise vormid ja sisu erinevad, kuna ka ohutuse ja tervise n\u00e4itajad on eri maades erinevad. Nii on Suurbritannia ja P\u00f5hja-Iirimaa \u00dchendkuningriigis, kus \u00f5pet suhteliselt palju, surma- ga l\u00f5ppenud \u00f5nnetusjuhtumeid ettev\u00f5tetes kuus korda v\u00e4hem \u00fche miljoni elaniku kohta kui Eestis. Suhteliselt hea on olukord ka Root- sis ja Soomes.

T\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rati \u00f5ppe moti- vatsiooni k\u00fcsimustele, \u00fcldistele n\u00f5uetele, \u00f5ppele kesk- ja k\u00f5rghari- duse s\u00fcsteemis, \u00f5ppe sisu elemen- tidele, strateegiale, uutele riskite- guritele, sealhulgas t\u00f6\u00f6tajate va- nuse kasvuga kaasnevate prob- leemidele ja teadmusjuhtimisele.

Euroopa on t\u00f6\u00f6keskkonna \u00f5pe- tamise k\u00fcsimustes maailmas esi- rinnas. Ameerika \u00dchendriigid on p\u00f6\u00f6rdunud Euroopa Liidu poole, et neid k\u00fcsimusi arutada \u00fchiskonve- rentsil 2009. aastal.

Sageli tehakse etteheited, et TT\u00dc \u00f5ppej\u00f5ud on k\u00fcll hea tehnilise haridusega, kuid neil puudub iga- sugune pedagoogiline ettevalmistus.

Teavitame k\u00f5iki, et p\u00f5hit\u00f6\u00f6 k\u00f5r- valt on n\u00fc\u00fcd meie oma \u00fclikoolis v\u00f5imalus t\u00e4iendavalt omandada insenerpedagoogilist k\u00f5rgharidust koos haridusteaduse magistri aka- deemilise kraadiga. Insenerpeda- googiline haridus annab edaspidi eelise ka \u00f5ppej\u00f5u kohale valimisel.

Vastav \u00f5ppekava on rahvusva- heliselt akrediteerinud Rahvusva- heline Inseneripedagoogika \u00dching IGIP. \u00d5ppekava on registreeritud HTMis \u201cTehnika\u00f5petaja\u201d \u00f5ppeka- vana (Engineering Educator).

\u00fclikooli mitmed noored \u00f5ppej\u00f5ud ja doktoridki juba \u00f5pivad sellel \u00f5ppe- kaval.

\u00d5ppet\u00f6\u00f6 algab 2008/2009. \u00f5/a ja l\u00f5- peb 2009/2010. \u00f5/a. Spetsialiseeru- mine on v\u00f5imalik 8 valdkonnas.

datakse \u00fchep\u00e4evaste sessioonidena 1\u20132 korda kuus reedeti. T\u00e4htis osa on iseseisval t\u00f6\u00f6l.

v\u00f5imalus taotleda Rahvusvahelise inseneripedagoogi tiitlit \u201cInterna- tional Engineering Educator ING- PAED IGIP\u201d.

kavale on juba alanud. Huvitatuil palume isiklikult \u00fchendust v\u00f5tta TT\u00dc Eesti inseneripedagoogika keskusega A3-101.

Ehitajate tee 5, 19086, TALLINN Eesti inseneripedagoogika keskus III \u00f5ppekorpus, ruum 101

L\u00dcKKA projekti \u00fche alaprojektina on \u00fclikoolide koost\u00f6\u00f6na ja iga \u00fcli- kooli tasandil eraldi tegeletud prak- tikakorralduse ja -tugis\u00fcsteemi arendamisega alates 2005. aasta s\u00fcgisest. L\u00e4hemalt l\u00fchike \u00fclevaade toimunud arengutest ja praktika v\u00f5i- malikust tulevikust \u00f5ppekavades.

Sarnaselt mitmete teiste ala- projektidega alustas ka praktika alaprojekt olukorra kaardistamist uuringutega. Praktikakorralduse kohta avaldasid arvamust k\u00f5ik osapooled-\u00f5ppurid, sh vilistlased, praktika juhendajad ja t\u00f6\u00f6andjad. Antud uuringud n\u00e4itasid, et prae- gusel kujul ei rahulda prak- tikas\u00fcsteem \u00fchtki eelpool maini- tud osapooltest. Nii n\u00e4iteks ei ole paljude TT\u00dc vilistlaste arvates olnud neil raske leida k\u00fcll prak- tikakohta, kuid hoopis teine k\u00fcsi- mus on praktika sisus ja selle korraldus. Praktika n\u00e4ib tuden- gitele formaalsusena, mida on v\u00f5imalik sooritada fiktiivselt. Selli- sele arusaamale aitavad kaasa nt v\u00e4hene instrueerimine praktika eel, lepingute ja juhendite puu- dumine, v\u00e4heste v\u00f5i liialt \u00fcldiste eesm\u00e4rkidega praktikakava. Juhen- dajatele seevastu valmistab mu- ret suur t\u00f6\u00f6koormus, mis ei v\u00f5imal- da neil praktikat sisulisemalt ju- hendada (vt ka M&M, 2006, nr 9, 10). \u201cSee t\u00f6\u00f6 pole v\u00e4\u00e4rtusta- tud\u201d, nagu \u00fcks praktikajuhenda- ja fookusgrupi intervjuus mainis. T\u00f6\u00f6andjad n\u00e4evad suurima prob- leemina praktika l\u00fchidust, mis ei v\u00f5imalda tudengil end t\u00f6\u00f6eluga kurssi viia, samas on see \u00fcks olu- lisemaid praktika eesm\u00e4rke. Tu- dengite ettevalmistus on t\u00f6\u00f6and- jate jaoks samuti probleem- mida hakata peale tudengiga, kes ei tea, mida ta praktikal tegema peab ja kellel puudub ka praktika juhend?

\u00f6elda, et praktika on k\u00f5igi osa- poolte arvates \u00e4\u00e4rmiselt oluline, suu- remateks kitsakohtadeks on prakti- ka v\u00e4hesus ja kvaliteetne korraldus.

Kuna praktikauuringud n\u00e4itasid kit- saskohti \u00fcsna mitme nurga pealt, siis edasiste tegevuste planeeri- misel p\u00f6\u00f6rasime t\u00e4helepanu k\u00f5igile protsessiga seotud osapooltele.

oleval aastal praktikateemaline k\u00e4siraamat, mis on ameerika au- torite sulest ilmunud teose\u201c T h e

t\u00f5lge . Raamat on eelk\u00f5ige ps\u00fch- hologiliseks toeks igale prak- tikaleminejale, n\u00e4idates millega algaja t\u00f6\u00f6praktiseerija kokku v\u00f5ib puutuda. Viimasel kolmel kevadel on karj\u00e4\u00e4riteenistus korraldanud seminari abistamaks tudengitel leida endale sobivat praktikakoh- ta, mida on ilmestanud samatee- maline \u00f5ppefilm. K\u00e4esoleval ke- vadel t\u00e4iendatakse ka \u00fclikooli praktikakorralduse juhendit ja luuakse vajalikud lepingud ja aru- ande n\u00e4idised.

konverentsidel ja messidel, sa- muti on t\u00f6\u00f6andjad k\u00fclastanud \u00fclikooli tutvumaks praktika ju- hendajatega ja arutamaks praktika v\u00f5imaldamist asutuses. T\u00f6\u00f6and- jatele on \u00fclikoolide koost\u00f6\u00f6na valminud voldik praktikandi v\u00e4r- bamisest. Veel sellel kevadel saa- vad koolitatud paari eriala prakti- ka juhendajad ettev\u00f5tetest.

k\u00e4esoleva aasta alguses 4-p\u00e4e- vane koolitus, mille k\u00e4igus \u00f5piti tundma t\u00e4iskasvanud \u00f5ppija aren- gu erip\u00e4rasid, seoseid professionaal- se ja personaalse arengu vahel, tutvuti t\u00f6\u00f6alase \u00f5ppimise erip\u00e4ra- ga ning praktikal l\u00e4bitavate etap- pidega, vahetati juhendamise, hindamise ja tagasiside andmise parimaid praktikaid ning \u00f5piti kir- jutama \u00f5piv\u00e4ljunditel baseeruvat

praktikajuhendit (vt ka M&M 2008, nr 4). Tagasiside koo- litusele oli v\u00e4ga positiivne ning loodetavasti j\u00e4tkub ka tulevikus.

Eelnevale toetudes v\u00f5ib \u00f6elda, et palju on veel teha ja antud probleemile tuleb l\u00e4heneda s\u00fcsteemselt. Paralleelselt regu- latsioonide ja juhendite uuen- damise ja v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisega tuleb \u00fcle vaadata praktika juhen- damise koormuse arvestamine ja juhendajate motiveerimine. V\u00f5ib k\u00f5lada \u00fcsna revolutsiooni- liselt, kuid tegelikult tuleks \u00fcle vaadata ka praktika maht, mis piirdub paljudes \u00f5ppekavades hetkel bakalaureuse tasemel 3 n\u00e4dalaga. V\u00f5ttes arvesse v\u00e4- liskogemust (vt ka M&M 2007 \u00f5ppeosakonna erileht) ja t\u00f6\u00f6- andjate arvamusi v\u00f5ib mini- maalseks mahuks pidada 2-3 kuud, mis annab v\u00f5imaluse eri- alaseks ettevalmistuseks ja t\u00f6\u00f6eluga tutvumiseks.

Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium (MKM) korraldab sel kevadel kolm energiafoorumit, mille eesm\u00e4rgiks on avalikkuses l\u00e4bi aruta- da Eesti energeetika olulised problee- mid ja tulevikuperspektiivid. Fooru- mitele on kutsutud oma seisukoh- tadega esinema eri huvigrupid ja era- konnad. Foorumitega paralleelselt valmivad ministeeriumis energia- majanduse ja elektrimajanduse arengukavade eeln\u00f5ud, mida hak- kavad eeldatavalt s\u00fcgisel arutama valitsus ja Riigikogu.

Esimene energiafoorum \u201cMillist energias\u00fcsteemi me tahame?\u201d toi- mus 12. m\u00e4rtsil Rahvusraamatuko- gus, sellel arutleti, millistest p\u00f5hi- m\u00f5tetest peaks Eesti energias\u00fcs- teemi arendamisel l\u00e4htuma, kas Ees- ti peaks olema energia eksportija v\u00f5i importija, milliseid numbrilisi ees- m\u00e4rke v\u00f5iks seada Eesti energeetika- le ning millised peaksid olema selle poliitilised eesm\u00e4rgid.

Teine energiafoorum \u201cElektri- tootmise valikud Eestis\u201d toimub 9. aprillil kell 9.00-13.00 Tallinna Tehnika\u00fclikoolis. Foorumil aruta- takse Eesti elektritootmise v\u00f5ima- likke valikuid ja anal\u00fc\u00fcsitakse neid l\u00e4htuvalt majanduslikust, keskkon- nakaitselisest varustuskindluse as- pektist.

Kolmas Energiafoorum \u201cElekt- rituru avanemise m\u00f5jud\u201d toimub 14. mail, siis arutatakse elektritu- ru avanemisega kaasnevaid m\u00f5- jusid, r\u00e4\u00e4gitakse elektriturgude toimimise p\u00f5him\u00f5tetest ja teiste rii- kide kogemustest, anal\u00fc\u00fcsitakse v\u00f5imalusi ja ohte Eestis. Foorumi- tel osalemine on tasuta.

2007. aastal alanud seitsmeaastase EL 7. raamprogrammi esimene aas- ta on eestlastele olnud edukas. Ees- tisse on toodud 17,9 miljonit eurot (280 miljonit krooni), mis on suu- ruselt enam-v\u00e4hem sama Eesti rii- gi rahastatava uurimisr\u00fchmade sihtfinantseerimise 2007. aasta eel- arvega (300 miljonit krooni).

M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne on Eesti 22,5% edukus (saadud ja taotletud projek- tide suhe) projektitaotlustes. See on suurem nii Euroopa Liidu liikmes- riikide keskmisest (21,45%) kui ka nn vanade liikmesmaade keskmi- sest (21,9%).

7. raamprogrammi puhul on tegemist hetkel maailma mahukai- ma rahvusvahelist teaduskoost\u00f6\u00f6d toetava programmiga. Perioodil 2007 \u2013 2013 on kavas teadusele eraldada 50,5 miljardit eurot (790 miljardit krooni).

Eestis on raamprogrammi kon- taktorganisatsiooniks Sihtasutus Archimedes.

Z\u00fcrii valis \u00e4sja 33 kandideerinud b\u00e4n- di seast v\u00e4lja need neli, kes p\u00e4\u00e4sevad 22. aprillil Kultuurikatlasse Peda Folgi pealavale esinema. Peakorral- daja Margus Otsa s\u00f5nul on tuden- gib\u00e4ndide huvi \u00fcrituse vastu aasta- aastalt kasvanud. Sellel aastal laekus konkursile rekordiline arv taotlusi tudengite muusikakollektiividelt.

36. Peda Folgil esinevad Veebruar, Kognito, The Belka ja KukeProtest. Lisaks konkursiga valitud b\u00e4ndidele p\u00e4\u00e4sevad automaatselt edasi 3. aprillil selguv Noorteb\u00e4ndi v\u00f5itja ja Tallinna \u00dclikooli tudengib\u00e4ndide peol \u201cJ \u00e4\u00e4l\u00f5hku- ja\u201d publikulemmiku tiitli saanud T69.

Selle aasta \u00fcritus on eriline, kuna tuuakse tagasi esimeste Peda Folkide traditsioon \u2013 lisaks konkursiga v\u00e4lja- valituile on olemas ka v\u00e4iksem vaba- lava. Seal saavad \u00fcles astuda tuden- giartistid, kelle looming suurele lavale formaadilt ei sobi.

K\u00fcmneliikmelisesse z\u00fcriisse kuulu- sid nii endised kui praegused Peda Fol- gi korraldusmeeskonna liikmed ja Tal- linna \u00dclikooli \u00dcli\u00f5pilaskonna esindajad.

Selle aasta Peda Folk on lisatud \u201cEesti Vabariik 90\u201dkultuuris\u00fcndmus- te nimekirja ja kannab asjakohast m\u00e4rki. \u00dcli\u00f5pilaste omaalgatuslikku Peda Folgi traditsiooni loomist oku- patsiooniajal v\u00f5ib vaadata ka kui tudengite protesti v\u00e4ljendusvabaduse kaitseks, arvavad korraldajad.

Peda Folk s\u00fcndis 1972. aastal tol- lase Tallinna Pedagoogilise Instituu- di rahvuslikult meelestatud tudengite ideena esitada \u00fcli\u00f5pilaste omaloomin- gut. Kuigi seda v\u00f5imalust on kasuta- nud ka tantsijad, moeloojad ja luule- tajad, on 35aastase ajalooga \u00fcritusest siiski v\u00e4lja kasvanud peamiselt muu- sikale keskenduv festival. Vt ka

Eesti M\u00e4eselts, Eesti Geotehnika \u00dching, Eesti Geoloogia Selts ja Ees- ti Looduseuurijate Seltsi maatea- duste sektsioon kutsuvad osalema tudengit\u00f6\u00f6de konkursil, mille temaa- tikaks on m\u00e4endus, geoloogia, geoteh- nika jt maateadused.

T\u00f6\u00f6d peavad olema valminud aastatel 2006 kuni 2008 ja vormis- tatud vastavalt \u00fclikooli korrale. T\u00f6\u00f6d esitada tr\u00fckituna ja failina, st. saa- ta v\u00f5i tuua m\u00e4eseltsi Ehitajate tee 5, VII-204, Tallinn.

Konkursit\u00f6\u00f6de esitamise t\u00e4h- taeg on 21. aprill 2008, autasusta- mine 2. mail 2008 Eesti M\u00e4eseltsi suurkogul.

Esitajateks v\u00f5ivad olla t\u00f6\u00f6de au- torid, juhendajad, ametlikud kon- sultandid ja retsensendid.

Sellise v\u00e4ikese riigi nagu Eesti puhul on muuhulgas \u00fcheks olu- liseks teadmiste hankimise viisiks teadmiste import. Eesti peab rii- gisiseste teadusuuringute k\u00f5rval, nii palju kui neid \u00fcldse olla saab, silmad lahti hoidma ka teiste rii- kide uutele avastustele ja patenti- dele. Oluline on, et me ei hakkaks jalgratast leiutama ainult sellep\u00e4- rast, et me ei tea, et naabrid on selle juba leiutanud. Igal juhul on vaja kursis olla maailmas toimuvaga.

Doktorandina tean, et enne igat rahvusvahelise teadusartikli kir- jutamist peab uurima, mis selle koh- ta juba \u00f6eldud ja tehtud on. Info ko- gumiseks on erinevaid v\u00f5imalusi. Olgugi, et internet ja rahvusvahe- lised teadusajakirjad on raamatuko- gudes k\u00e4ttesaadavad iga\u00fchele, j\u00e4\u00e4b siiski midagi puudu. Mis see on? Mul- le tundub, et see on inimlik tegur. Doktorandina tean, et rahvusva- helistel konverentsidel n\u00e4ost-n\u00e4kku suhtlemisega v\u00f5ib teadmiste import olla tunduvalt efektiivsem kui inter- net v\u00f5i ajakiri. Niisiis ka teadmiste impordi puhul on oluline inimfaktor.

\u00dcle maailma peetakse pidevalt k\u00f5ikv\u00f5imalikke teadusharude kon- verentse, kus teadlased ja noortea- durid saavad esitleda \u00fcksteisele oma viimaseid t\u00f6id ja tegemisi. Sel- listes kohtades liigub k\u00f5ige v\u00e4rs-

kem info teaduses toimuva koh- ta. Peale sellist konverentsi k\u00e4ib veri ja m\u00f5te hoopis erksamalt rin- gi, kui pidevalt \u00fche hoone seinte vahel viibides. Tulemusena elav- nevad teadust\u00f6\u00f6 tegemine kodu- maal ja kontaktid \u00fcle maailma. Konverentsidel osalemiseks peab aga doktorandil olema kirjutatud artikkel, vastasel juhul peab ta selleks leidma vahendid oma t\u00fch- jast taskust, loe: loobuma ideest. Kui doktorant tahab konverentsile minna lihtsalt sellep\u00e4rast, et teda huvitab seal mingi teema, siis seda talle ei v\u00f5imaldata. \u00d6eldak- se: \u201cTeadusturismi me ei toeta.\u201c

No heakene k\u00fcll, siis tuleb ar- tikleid vorpida. On aga olnud juh- tumeid, mil doktorandil ei j\u00e4\u00e4 enam muuks aega kui artiklite kir- jutamiseks. Asi on seda hullem, mida uudishimulikum, teadmiste- janulisem ja aktiivsem doktorant on. Siin on oht, et teadmiste im- port ei hakka t\u00f6\u00f6le nii efektiivselt kui \u00fchele v\u00e4ikesele riigile oma krii- tilisel arenguetapil vaja oleks. Olen t\u00e4heldanud, et v\u00e4ljend \u201ctea- dusturism\u201c on kasutusel nega- tiivses t\u00e4henduses. Minu jaoks aga on see v\u00e4ljend \u00fcdini positiivne.

Kujutagem hetkeks ette, et oleksid m\u00f5neliikmelised tudengi- te, doktorantide, teadteadurite v\u00f5i teadlaste grupid, kes k\u00e4iksid heal tasemel teaduskonverentsidel \u00fcle maailma. Oletame, et neil pole ko- hustust artikleid kirjutada, see on vaid soovituslik. Kulud kaetakse kas riik- liku stipendiumi n\u00e4ol v\u00f5i l\u00e4hetus- vahendid eraldatakse mingist prog- rammist. L\u00e4hetatavad kuulaksid et-

tekandeid, looksid sidemeid teiste osalejatega ja tooksid kodumaale v\u00e4rskeimat infot mingis teadus- valdkonnas toimuvast. Kas ka n\u00fc\u00fcd k\u00f5lab \u201cteadusturism\u201c negatiivselt?

Muidugi ei saa selliseid gruppe olla v\u00e4ga palju ja koosneda hal- vasti valitud inimestest. M\u00e4ngu tulevad isikuomadused, v\u00f5\u00f5rkeel- te oskus ja loomulikult ettevalmis- tus. Mina usun k\u00fcll, et on sobivaid inimesi, kes k\u00fclastaksid tasemel teaduskonverentse ja teaduskes- kusi \u00fcle maamuna, looksid side- meid ja tooksid kodumaale v\u00e4rs- keimat teadusteavet. Selleks on muidugi vaja v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada teatud kord, mille alusel see k\u00f5ik toimuks, et kontaktid ja teadmised ei j\u00e4\u00e4ks vaid \u00fcksikisikule vaid leviksid ins- tituutidele ja teadlaste gruppide- ni. Eesm\u00e4rgiks peaksid olema li- saks kodumaa sisehuvidele paten- tide n\u00e4ol ka rahvusvahelised pro- grammid, uurimis- ja arendust\u00f6\u00f6d.

Rahvusraamatukogus 17. m\u00e4rtsi loodus\u00f5htul, mille teemaks oli Rahvusvahelise planeet Maa aas- ta \u00fcritustesarja avamine Tallinnas, kogunes \u00fcle kolme korra enam huvilisi kui on tavaline niisugustel \u00f5htutel. See on hea m\u00e4rk, mis annab tunnistust Eesti elanike aktiivsest ja suurenevast huvist koduplaneedi elu-olu vastu.

Rahvusvaheline Maa aasta on \u00dcRO v\u00e4ljakuulutatud globaalne \u00fcrituste programm, mille ees- m\u00e4rgiks on edendada teadus- uuringuid inim\u00fchiskonna heaoluks k\u00f5ige enam vajalikes valdkon- dades ning oluliselt t\u00f5hustada nii tavainimeste kui ka poliitikute ja otsustajate teadvustamist kodu- planeedi probleemidest ning nendega seotud ohtude leeven- damise v\u00f5imalustest. Sellest suunitlusest l\u00e4htuvalt on Maa aas- ta logol (vt pilt) ka deviis \u2013 Maa- teadused \u00fchiskonna heaks! (Klik- kides logol, mis asub aadressil

Teadusprogrammi 10 peatee- mat koos m\u00f5ne selgitava m\u00e4rk- s\u00f5naga on j\u00e4rgmised:

Teavitusprogrammi p\u00f5hiteesiks on t\u00f5demus, et Maa-teaduste po- tentsiaal mitmete inimestele olu- liste probleemide lahendamisel v\u00f5i v\u00e4hemalt leevendamisel on palju suurem kui seni kasutamist leidnud. Sellest tulenevalt, ja Eesti oludes eriti, p\u00f6\u00f6ratakse suurt t\u00e4helepanu avalikele esinemistele, \u00f5ppustele, erinevatele publikatsioonidele jne.

Sellesse sarja kuulus ka k\u00f5ne- alune \u00fcritus, mille korraldas Jaan Riis (Looduse Omnibuss) koos Tallin- na Tehnika\u00fclikooli Geoloogia Ins- tituudi ja Eesti Geoloogia Seltsiga.

Avak\u00f5nes puudutas professor Alvar Soesoo (TT\u00dc GI direktor) rahvusvahelise planeet Maa aas- ta eesm\u00e4rke, nagu eespool on kokku v\u00f5etud, ja meie kodu- planeedi maap\u00f5ue kasutamisega seotud probleeme. Viimases osas n\u00e4idati, kuidas on muutunud ja muutumas vajadused erinevate maap\u00f5uerikkuste j\u00e4rele, kauaks neid k\u00f5iki meile j\u00e4tkub ja mis sel- lega seostub. K\u00f5ige k\u00f5nekamad olid faktid meie planeedi, eriti Aasia ja Aafrika elanike arvu kiire kasv ning nende majandusaren- gust tulenev tarbimise kasv (mui- dugi kaugele maha j\u00e4\u00e4des USA tasemest), mis korrutatuna mil- jarditesse ulatuva inimeste arvuga annab tohutu tarbimise ja sellega korrelatsioonis oleva mitmete me- tallide vajaduse ja muidugi ka hin- na kasvu. Viimaste aastate vase, nikli ja plaatina grupi metallide hin- nat\u00f5us on silmapaistev, r\u00e4\u00e4kima- ta rekorditest nafta (100 USD barrelist) ja kulla (u. 1000 USD/ unts) hinnst.

Rein Otsasoni Fond on 2006. aasta mais Krediidipanga asutatud siht- asutus, mille eesm\u00e4rk on toetada noorte \u00f5pinguid ja teaduslikke uurin- guid, millest kasvab kasu Eesti ma- jandusele ja \u00fchiskonnale.

Stipendiumi sihtgrupiks on Eestis v\u00f5i v\u00e4lismaa k\u00f5rg- ja \u00fclikoolides ma- gistri- v\u00f5i doktori\u00f5ppes rahanduse v\u00f5i majanduse eriala \u00f5ppivad kuni 35- aastased Eesti kodanikud.

Rein Otsasoni Fond kuulutab v\u00e4lja konkursi stipendiaatide leid- miseks. 2008. aastal antakse v\u00e4lja kuni 3 stipendiumi ja nende suu- ruseks on 30 000 Eesti krooni.

Stipendiumi taotlemiseks tuleb 30. aprilliks 2008 esitada SA Rein Ot- sasoni Fondi aadressil Narva mnt 4 Tallinn 10117 j\u00e4rgmised dokumendid:

teadust\u00f6\u00f6 kirjeldus, plaanid \u00f5pingu- tel omandatu rakendamise ja Eesti- ga seotuse kohta tulevikus;

Stipendiaadid kuulutatakse v\u00e4l- ja hiljemalt Rein Otsasoni s\u00fcnniaas- tap\u00e4eval, 24. mail 2008.

19086 Tallinn, Ehitajate tee 5 (I-214)
Tel 620 3615, faks 620 3591
E-mail: ajaleht@ttu.ee

Tegevtoimetaja Mart Ummelas
Infotoimetaja Kersti V\u00e4hi
Keeletoimetaja Helgi Arumaa
Makett ja k\u00fcljendus Liivi Pettai
Fotod TT\u00dc
Tr\u00fckikoda SpinPress

TT\u00dc raamatukogu on kavandanud n\u00e4ituse Eestis 2007. aastal ilmu- nud raamatuist, mille autorid, toimetajad, koostajad ja t\u00f5lkijad on TT\u00dc t\u00f6\u00f6tajad, peahoone fuajeesse seekord kahes osas: I osa: ehitus-, energeetika-, humanitaar-, infoteh- noloogia ning keemia- ja mater- jalitehnoloogia teaduskond 4. - 18. aprillini ja II osa: majandus-, mate- maatika-loodus-, mehaanikatea- duskond ja muud struktuuri\u00fck- sused ning \u00fcle\u00fclikoolilised v\u00e4l- jaanded 18. aprillist 2. maini 2008.

Tallinna Tehnika\u00fclikooli \u00fcli\u00f5pilas- esinduse valimiskomisjon kuulutas 26. m\u00e4rtsil v\u00e4lja valimistulemused, mis edastati rektorile kinnitami- seks.

Kokku k\u00e4is h\u00e4\u00e4letamas 1300 tudengit, neist 878 andsid oma h\u00e4\u00e4le elektrooniliselt ja 422 tegid seda paberil. Valimisaktiivsus oli 13,02%. T\u00e4psem info valimiste koh- ta ja uue \u00fcli\u00f5pilasesinduse nimekir- ja leiate aadressiltw w w .t i p i k a s .e e /