3. juunil peeti Tallinna Tehnika\u00fcli- koolis HEI ROBOTi seminar ja esit- leti moodsaid roboteid.

Professorid J\u00fcri Vain ja Tanel Tammet tutvustasid projekti RO- BOSWARM (robotiparv) uusimaid suundumusi robotite ehitamisel ning arendamisel. Professor Vain r\u00e4\u00e4kis, kuidas \u00f5ppida loodusest, et luua ro- botite opereerimiseks vajalikku kesk- konda. Professor Tammet tutvus- tas robotiparve tarkvara arhitektuu- ri ja lahendusi. Vanemteadur Alar Kuusik r\u00e4\u00e4kis robotite riistvarast.

Seminaril n\u00e4idati ka TT\u00dc tead- laste t\u00e4iustatud Ameerika i-Robo- tit. Kodutarbija jaoks m\u00f5eldud liht- ne koristusrobot on muudetud in- telligentsemaks ja talle on antud v\u00f5i- me suhelda teiste robotitega. Mo-

derniseeritud robotid suudavad vahe- tada RFID-m\u00e4rkidega teavet, mis v\u00f5imaldab t\u00f6\u00f6 k\u00e4igus \u00f5ppida, jaga- da \u00fclesandeid ja teavitada kasuta- jat asjade seisust parve t\u00f6\u00f6piirkon- nas. Nii suudavad t\u00e4iustatud i-Ro- botid korraldada suurte ruumide ko- ristamist, j\u00e4lgida hoonete turvalisust, otsida asju, kaardistada ruume jpm.

TT\u00dc koost\u00f6\u00f6partnerid ROBOS- WARMi projektis, Itaalia professor Renato Zaccaria ja dr Francesco Capezio, demonstreerisid semina- ril turva-, seire-, transport- ja koris- tusroboteid. N\u00e4iteks on seirerobot Anser loodud patrullimiseks nii si- seruumis kui ka vabas \u00f5hus. Sel- leks peab ta tundma patrullitava ala paigutust. Valverobot suudab inimese juhendamiseta liikuda osa-

liselt korrastatud keskkonnas. Ta oskab liikumisel v\u00e4ltida kokku- p\u00f5rkeid ootamatute takistustega ja suudab leida tee ka kitsas ruumis.

ROBOSWARM on rahvusva- heline infotehnoloogia arendus- ja teadusprojekt, mida koordineerib TT\u00dc ja rahastab Euroopa Liit. Pro- jekti eesm\u00e4rgiks on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada meetodeid ja lahendusi, mis v\u00f5imal- davad lihtsatel, seega soodsa hin- na, kuid piiratud v\u00f5imekusega mo- biilsetel robotitel oma tegevusi koor- dineerida, \u00fcksteiselt \u00f5ppida ja koos- t\u00f6\u00f6s keerukamaid \u00fclesandeid lahen- dada. Projekti algataja on Eliko Teh- noloogia Arenduskeskus, kes sel- les osaleb praegu partnerina.

Eelmise n\u00e4dala l\u00f5pul jagas Alfred Otsa Fond taas kord Eesti tudengeile toetust \u00f5pingute j\u00e4tkamiseks G\u00f6tebor- gis tegutsevas Chalmersi Tehnoloo- gia\u00fclikoolis. Intervjueerides fondi n\u00f5ukogu esimeest professor Mart M\u00e4ge kuulsin talt, et fond on k\u00fcmne jagamisega toetanud Eesti tudengeid kokku seitsme miljoni Rootsi krooni- ga. Toetust \u00f5pingute j\u00e4tkamiseks on saanud 60 noort, peamiselt Tallinna Tehnika\u00fclikoolist. Enamik neist on tulnud tagasi kodumaale, ehkki m\u00f5ni- gi on saanud v\u00e4\u00e4rt v\u00e4ljakutseid ka mujalt maailmast. Alfred Otsa fond on olnud \u00fcks heldemaid V\u00e4lis-Eesti fonde, mis on kahjuks saanud Eesti meedias teenimatult v\u00e4he k\u00f5lapinda. Professor M\u00e4gi r\u00f5hutas aga seekord- ki, et v\u00e4\u00e4rt kandidaate oli neil taas rohkem kui fondil raha jagada. Tege- likult on t\u00e4naseks j\u00e4rel vaid algkapi- tal. See osutab, et meil on palju l\u00e4bil\u00f6\u00f6giv\u00f5imelisi noori, kelle rahvus- vahelisi \u00f5pinguid peaks tegelikult oma riik m\u00e4rksa enam toetama.

Varasemail aastail on Eestis pal- ju muretsetud ajude v\u00e4ljavoolu p\u00e4- rast, kuid t\u00e4nap\u00e4eva globaliseeruvas ja integreeruvas maailmas on lihtsalt v\u00e4ljap\u00e4\u00e4smatu arendada k\u00f5rghari- duse vallas riigipiire \u00fcletavat koos- t\u00f6\u00f6d. Kindlasti ei suudaks me oma v\u00e4heste vahenditega v\u00e4ikeriigis kooli- tada konkurentsiv\u00f5imelisel tasemel k\u00f5igi tehnikaerialade tippspetsialiste. Sama probleemiga puutusin kokku, intervjueerides Tehnika\u00fclikoolist mere taha Helsingi Tehnika\u00fclikooli laevaehitust \u00f5ppima l\u00e4inud Kristjan Tabrit. Eestis pole paraku suudetud traditsiooniliselt t\u00e4htsal erialal anda piisavalt head koolitust ja eraette- v\u00f5tete, eelk\u00f5ige Balti Laevaremon- ditehase algatusel k\u00fcmmekond aastat j\u00e4tkunud koost\u00f6\u00f6 kahe naaberriigi tehnika\u00fclikoolide vahel hakkab n\u00fc\u00fcd vilja kandma.

Doktorant Tabri vastustest k\u00f5las l\u00e4bi teatav mure Eesti merenduspolii- tika tuleviku p\u00e4rast, mille kujun- damine riigi tasemel on viimastel aastatel j\u00e4\u00e4nud m\u00f5neti unarusse. Juuni algul tehtud raadiosaade \u201cRe- porteritund\u201d ja selles osalenud ma- jandusministri Juhan Partsi kinni- tused, et merendusklastri v\u00e4ljakujun- damine v\u00f5iks kujuneda Eesti majan- duse arvestatavaks arengusuunaks, sisendas siiski lootust, et ka Tabri peatselt doktorit\u00f6\u00f6 kaitsmisega l\u00f5p- pev koolitus v\u00f5ib kodumaal leida ra- kendust. Aga \u00fchtlasi, et Eesti ei mi- neta p\u00e4riselt mereriigi mainet.

6. juunil kirjutasid TT\u00dc rektor prof Peep S\u00fcrje ning Haridus- ja Teadus- ministeerium alla kaks lepingut. Esi- mese lepingu j\u00e4rgi v\u00f5\u00f5randab TT\u00dc riigile tasuta kinnistu Kopli 101 Tal- linnas, kus praegu asub \u00fclikooli majan- dusteaduskond. Teatavasti kolivad ma- jandusteaduskond ja humanitaar- teaduskond 2009. aasta suvel Musta- m\u00e4eca m p u ses valmivasse uude \u00f5ppe- hoonesse. Riik on selle hoone ehitust toetanud 2007. aastal 75 mln krooniga.

Teise lepingu j\u00e4rgi omandab TT\u00dc riigilt tasuta kolm kinnistut Kohtla- J \u00e4rvel, kus juba praegu asuvad TT\u00dc struktuuri\u00fcksused. Kinnistutel Ka- levi 4 ja J \u00e4rvek\u00fcla 75 asub TT\u00dc Viru- maa Kolledz ning kinnistul J\u00e4rvek\u00fc- la 35 p\u00f5levkivi instituudi vedelk\u00fc- tuste labor. TT\u00dc Virumaa Kolledzi kinnistutel olevad hooned on varase- matel aastatel oluliselt renoveeritud Euroopa Liidu struktuurifondide va- hendite toel.

13. mail jagati Tallinna Tehni- ka\u00fclikooli Arengufondi ja Vilist- laskogu pidulikul vastuv\u00f5tul Tallin- na Raekojas jagati tudengitele sti- pendiumiraha, autasustati Tallin- na Tehnika\u00fclikooli ausponsoreid ja s\u00f5lmiti uued koost\u00f6\u00f6lepingud sti- pendiumide asutamiseks.

Piduliku vastuv\u00f5tu avas Tallin- na Tehnika\u00fclikooli Arengufondi n\u00f5ukogu ja Vilistlaskogu juhatuse liige Tarmo Noop, tervituss\u00f5nad laususid Tallinna Tehnika\u00fclikooli rektor Peep S\u00fcrje ja Tallinna abilin- napea Kaia J\u00e4ppinen.

P\u00e4rast avas\u00f5nu andis rektor Peep S\u00fcrje \u00fcle t\u00e4nukirjad TT\u00dc ausponsoritele. Ausponsoriks, kel- le annetus on v\u00e4hemalt 100 000 krooni, said AS-id BLRT Grupp, Ensto Ensek, Kadaka Varahaldus ja Nitrofert.

Seej\u00e4rel allkirjastati uued koos- t\u00f6\u00f6lepingud stipendiumide asuta- miseks Tallinna Tehnika\u00fclikooli

6. juunil jagati \u00d5petajate Maja krooni- saalis traditsioonilisi Alfred Otsa ni- melisi stipendiume tudengitele Root- si Chalmersi Tehnoloogia\u00fclikooli ma- gistriprogrammides \u00f5ppimiseks. Fond on toetanud 10 aasta jooksul umbes 60 Eesti \u00fcli\u00f5pilase magistri\u00f5pinguid Chalmersi Tehnoloogia\u00fclikoolis ko- gusummas 6,5 miljoni Rootsi krooni, mis oma panusega on kindlasti \u00fcks suuremaid v\u00e4liseestlaste fonde.

T\u00e4navu oli Alfred Otsa nimelisel stipendiumifondil p\u00f5hjust t\u00e4histada kahte aastap\u00e4eva: 10 aastat esimese Alfred Otsa nimelise stipendiumi v\u00e4l- jaandmisest ja Alfred Otsa 90. s\u00fcnni- aastap\u00e4eva (21. mail 1918).

5.\u20136.juunil viibisid Tallinna Teh- nika\u00fclikoolis Alfred Otsa nimelise sti- pendiumifondi juhatuse esimees Mart M\u00e4gi ning fondi juhatuse liikmed Sven Olving, Enno Abel, Peter Andrek- son ja Uve Matson, et selgitada v\u00e4lja sel- leaastased Otsa stipendiumite saajad.

TT\u00dcst said stipendiumi Margit Vallikivi ja T\u00f5nis H\u00f5bej\u00f5gi 15 kuuks, juba Chalmersis \u00f5ppivaist \u00fcli\u00f5pilas- test sai t\u00e4iendava stipendiumi 7 kuuks Risto Vahtra, kes j\u00e4tkas 2007. a p\u00e4- rast TT\u00dcd magistri\u00f5pinguid G\u00f6tebor- gis. Kokku makstakse v\u00e4lja \u00fcle mil- joni Eesti krooni.

Tallinna Tehnika\u00fclikooli parimad l\u00f5- petajad, keda TT\u00dc soovib n\u00e4ha EV Presidendi vastuv\u00f5tul:

tehnoloogia teaduskond, keemia- ja keskkonnakaitse tehnoloogia, tehni- kateaduse magister;

ROBOSWARMI projektis TT\u00dcga koost\u00f6\u00f6d tegev Genova \u00fclikooli arvutiteaduse professor Renato Zaccaria demonstree- ris huvilistele peahoone ees seirerobotit Anser, mis on loodud selleks, et patrullida nii siseruumis kui ka vabas \u00f5hus. Suurt avalikku huvi esitluse vastu t\u00f5estas see, et roboti pilt j\u00f5udis veel samal \u00f5htul pea k\u00f5igisse Eesti teleuudistesse.

Arengufondis. Koost\u00f6\u00f6lepingud allkirjastati ABB AS-ga, kes asu- tas stipendiumi energeetikatea- duskonna elektroenergeetika ning j\u00f5uelektroonika ja elektriaj- amid eriala ning mehaanika- teaduskonna tootearenduse ja tootmistehnika, mehhatroonika eriala bakalaureuse\u00f5ppe \u00fcli\u00f5pilas- tele ning Virumaa Kolledzi auto- maatikas\u00fcsteemide eriala raken-

dusk\u00f5rgharidus\u00f5ppe \u00fcli\u00f5pilastele, Built Ehitus O\u00dc-ga, kes asutas stipendiumi Virumaa Kolledzi ehi- tustehnika ja/v\u00f5i tootmistehnika ja t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tluse erialade \u00fcli\u00f5pilastele, Sweco Projekt AS- ga, kes asutas stipendiumi ehi- tusteaduskonna \u00fchele ehituseriala ning \u00fchele teedeehituse eriala magistri\u00f5ppe \u00fcli\u00f5pilasele.

4. juunil kaitses biomeditsiinitehni- ka instituudis Maie Bachmann dok- torit\u00f6\u00f6d \u201cEffect of Modulated Micro- wave Radiation on Human Resting Electroencephalographic Signal\u201d (Moduleeritud mikrolainekiirguse m\u00f5ju inimese puhkeoleku eletroent- sefalograafilisele signaalile). Ju- hendaja juhtivteadur Hiie Hinrikus TT\u00dcst. Oponendid professor Heikki H\u00e4m\u00e4l\u00e4inen Turu \u00dclikoolist ja pro- fessor Leif Salford Lundi \u00dclikoolist.

9. juunil kaitses energeetikatea- duskonnas Sergei Sabanov doktori- t\u00f6\u00f6d \u201cRisk assessment methods in Estonia oli shale mining industry\u201d (Eesti p\u00f5levkivit\u00f6\u00f6stuse riski hin- damise metoodika). Juhendaja dot- sent J\u00fcri-Rivaldo Pastarus TT\u00dcst. Oponendid professor Aleksander Vorobjev Venemaa Rahvaste S\u00f5p- ruse Instituudist (RUDN) ja tehni- kakndidaat Viktor Undusk, Eesti.

tion of Fenton-Based Processes for Wastewater and Soil Treatment\u201d(Fen- toni rakendamine reovete ja pinnaste t\u00f6\u00f6tlemiseks). Juhendaja dotsent Marina Trapido. Oponendid profes- sor Andrzej K. Bin Varssavi Tehni- ka\u00fclikoolist ja Guido Rajalo, Eesti.

the Changes of Diesel Fuel Proper- ties at its Long Term Storage\u201d (Diis- lik\u00fctuste omaduste muutumine nen- de pikaajalisel hoiustamisel). Ju- hendaja vanemteadur Rein Muoni TT\u00dcst. Oponendid Juhani Kalervo Laurikko Helsingi Tehnika\u00fclikoolist ja professor Rein Munter TT\u00dcst.

17. juunil kaitseb matemaatika-loo- dusteaduskonnas Dan H\u00fcvonen doktorit\u00f6\u00f6d \u201cMadalam\u00f5\u00f5duliste spinn- s\u00fcsteemide terahertsspektroskoopia\u201d (Terahertz Spectroscopy of Low-di- mensional Spin Systems). Juhenda- jad professor J\u00fcri Krustok TT\u00dcst ning vanemteadurid Urmas Nagel ja Toomas R\u00f5\u00f5m Keemilise ja Bioloogi- lise F\u00fc\u00fcsika Instituudist. Oponendid laborijuhataja Ilmo Sildos Tartu \u00dcli- koolist ja Sergei Zvyagin Rossendor- fi Uurimiskeskusest, Saksamaa.

18. juunil kaitseb mehaanikateadus- konnas R\u00fcnno Lumiste doktorit\u00f6\u00f6d \u201cV\u00f5rgustikud ja innovatsioon masi- na- ja elektroonikat\u00f6\u00f6stuse arenda- misel (Eesti juhtumite anal\u00fc\u00fcs). Juhendaja professor Lembit Roo- sim\u00f6lder TT\u00dcst. Oponendid profes- sor Rein K\u00fcttner ja professor Ants Kukrus TT\u00dcst ning professor Stig Ottosson Tervix ICT ABst, Rootsi.

26. juunil kaitseb mehaanikatea- duskonnas Kristo Karjust doktori- t\u00f6\u00f6d \u201cSuuregabariidiliste plast-de- tailide integreeritud tootearenduse metoodika ja valmistustehnoloogiad\u201d (Integrated Product Development and Production Technology of Large Composite Plastic Products). J uhen- daja professor Rein K\u00fcttner TT\u00dcst. Oponendid professor Martin Eerme TT\u00dcst, emeriitprofessor Veijo Kaup- pinen Helsingi Tehnika\u00fclikoolist ja professor Renno Veinthal TT\u00dcst.

USA Saatkonna ja P\u00f5hja-Ameerika \u00fclikoolide teabekeskuse koos- t\u00f6\u00f6s algab USA Saatkonnas 18. juu- nil kell 13.00 \u201cPre-departure Orien- tation Program\u201d, kuhu on oodatud k\u00f5ik \u00fcli\u00f5pilased, magistrandid, doktorandid, teadurid, \u00f5ppej\u00f5ud jt, kes saabuval \u00f5ppeaastal alusta- vad \u00f5pinguid v\u00f5i teadust\u00f6\u00f6d USA \u00fclikoolides. Osalema on oodatud ka l\u00fchemates programmides osa- lejad.

Programm annab igak\u00fclgset infot ja n\u00f5u, kuidas v\u00f5imali- kult valutult sisse elada uude kesk- konda, hakkama saada olmek\u00fcsi- mustega jmt. R\u00e4\u00e4gitakse USA aka- deemilise elu ja kultuuri erip\u00e4rast, oma kogemusi ja h\u00e4id soovitusi jagavad v\u00e4rsked vilistlased. Tut- vustatakse viisade ja reisimisega seotud olulisi momente. Ettekan- netele j\u00e4rgneb vaba vestlusring, kus saab muljeid vahetada ja k\u00fcsi- musi esitada.

Teabekeskus palub k\u00f5igil, kel USA teekond l\u00e4hiajal ees, sellest ka meile teada anda. Kellel ei ole v\u00f5imalik programmis osaleda saab meie k\u00e4est kasulike infomaterjalide paki. Osalemiseks on vajalik eelre- gistreerimine. Palun saatke meile oma nimi, \u00fclikool (teadusasutus), kuhu l\u00e4hete ning eriala ja \u00f5ppetase.

Eelregistreerunutele saade- takse kutse ja lisainfo. Infomater- jale saab hiljem ka teabekeskusest. Palume registreeruda esimesel v\u00f5i- malusel!

Haridus- ja Teadusministeeriumi juures oleva riikliku programmi \u201cEestikeelsete k\u00f5rgkooli\u00f5pikute koostamine ja v\u00e4ljaandmine\u201d juht- komitee soovitusel s\u00f5lmib sihtasu- tus Archimedes l\u00e4hemal ajal lepin- gud viie uue k\u00f5rgkooli\u00f5piku koost- amiseks.

L\u00e4hiajal otsustab programmi juhtkomitee, millised kavandata- vad arstiteaduse ja sotsiaaltea- duste k\u00f5rgkooli\u00f5pikud p\u00e4lvivad sa- masuguse toetuse. Vastavalt lepin- gutele on riigipoolne toetus m\u00f5el- dud autoritasude ja k\u00e4sikirja ret- sensentide t\u00f6\u00f6tasu maksmiseks.

M\u00f6\u00f6dunud aastal s\u00f5lmiti pro- grammiga lepingud \u00fcheksa eesti- keelse k\u00f5rgkooli\u00f5piku kirjutami- seks, esimene neist ilmub j\u00e4rgmisel aastal.

Riiklik programm \u201cEestikeel- sete k\u00f5rgkooli\u00f5pikute koostamine ja v\u00e4ljaandmine\u201d kestab aastani 2012, selle aja jooksul toetatakse kuni 50 k\u00f5rgkooli\u00f5piku koostamist ja kirjastamist 19 miljoni krooniga.

Programmi eesm\u00e4rk on tagada, et erinevates teadusvaldkondades ilmuks igal aastal v\u00e4hemalt \u00fcks p\u00f5hitermineid sisaldav ja korrekt- ses eesti keeles kirjutatud k\u00f5rg- kooli\u00f5pik.

Vestlusest Balti Laevaremondite- hase personalidirektori Heinart Puhkimiga selgus, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriu- mi ei ole hoolimata m\u00f5ningatest n\u00f5upidamistest \u00f5nnestunud moo- dustada merenduskomisjoni ega hakata v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tama Eesti me- renduspoliitikat. Kas on ministrid liiga kiiresti vahetunud, teema lii- ga raske v\u00f5i pole aeg olnud k\u00fcps? N\u00fc\u00fcd on siiski \u00fcks omaalgatuslik r\u00fchm m\u00f5ne korra koos k\u00e4inud, et Soome eeskujul hakata Eesti merendusklastrit koostama. Soo- me merendusklaster \u00fchendab laevaomanikke, laevaehitajaid, laevaremontijaid, sadamaid, tran- siidifirmasid jt. Praegu p\u00fc\u00fctakse kaardistada tegevusvaldkonda ja v\u00f5imalikke osalejaid. Pikemalt arutlematagi on selge, et selline organ on Eestile kui mereriigile vajalik. BLRT algatusel on meie noored viimase k\u00fcmmekonna aasta jooksul \u00f5ppinud Helsingis, Kaliningradis ja Peterburis t\u00f5- siseid laevanduserialasid. Tallin- na Tehnika\u00fclikooli ja Helsingi Te- hnika\u00fclikooli koost\u00f6\u00f6s on Hel- singis laevaehituse magistriks \u00f5p- pinud k\u00fcmmekond TT\u00dc tudengit. \u00dcks esimesi selle eriala vilistlasi Hendirk Naar on TT\u00dc \u00f5ppej\u00f5ud, kes oli k\u00fcmme aastat tagasi prak- tikal BLRT Insenerikeskuses. Prae- gu \u00f5pivad Helsingi magistran- tuuris Artur Saaliste, T\u00f5nis T\u00f5ns, Ingmar Pill ja Ragnar Linnas. Vii- mane oli 2005. aastal praktikal BLRTs ja sai hiljuti TT\u00dc Arengu- fondi kaudu BLRTi stipendiumi. Heinart Puhkimi s\u00f5nul peetakse l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi, et osa neist l\u00f5peta- jatest valiks oma t\u00f6\u00f6kohaks BLRTi. Sama eriala doktorantuuris \u00f5pib Helsingis hetkel Saaremaa mees Kristjan Tabri, kellega tegime elekt- ronposti teel j\u00e4rgneva intervjuu.

Tehnilise eriala kasuks otsustasin ilma suuremate k\u00f5hklusteta juba g\u00fcmnaasiumis \u00f5ppides. Tehnika- haridus ja -maailm tundusid pii- savalt huvitavad ja v\u00e4ljakutsuvad.

Alustasite \u00f5pinguid Tallinna Teh- nika\u00fclikoolis, mis erialal, miks otsustasite j\u00e4tkata Helsingis?

\u00d5pinguid alustasin 1997. aastal TT\u00dc mehaanikateaduskonnas toot- mistehnika erialal, kus \u00f5ppisin kolm aastat. Kolmanda \u00f5ppeaasta kes- kel \u00fches loengus pakkus profes- sor Jaan Metsaveer v\u00f5imalust min- na Soome laevaehitust \u00f5ppima. Saaremaalt tulnud poisile tundus see eriala v\u00e4ga ahvatlevana. Hel- singisse l\u00e4ksingi pigem laevaehi- tuse enda kui v\u00e4lismaal \u00f5ppimise p\u00e4rast. Esimene k\u00fclastus Helsin- gi Tehnika\u00fclikooli (TKK) tekitas siiski m\u00f5ningaid k\u00f5hklusi, sest kool j\u00e4ttis v\u00e4ga k\u00f5rgetasemelise ja t\u00f6\u00f6mahuka mulje.

TKK \u00f5ppekavad ja \u00fclikooli struk- tuur on m\u00f5nev\u00f5rra muutunud sel- lest ajast, kui seal \u00f5ppimist alus- tasin. J\u00e4rgisin laevaehituse \u00f5ppe- kava spetsialiseerumisega laeva- konstruktsioonidele. Teised v\u00f5i- malikud spetsialiseerumised olid laeva h\u00fcdrod\u00fcnaamika, laevade j\u00f5useadmed ja j\u00e4\u00e4mehaanika ning sellega seonduv laevandus. N\u00fc\u00fcd- seks on lisandunud ka spetsiali- seerumine laevaliikluse turvalisu- sele. K\u00f5ikide spetsialiseerumiste p\u00f5hiained on sarnased, andes \u00fcle- vaate laevaehituse, h\u00fcdrostaatika ja -d\u00fcnaamika ning laevade j\u00f5u- seadmete p\u00f5hit\u00f5dedest. Viimaste aastate ained muutuvad spetsii- filisemaks j\u00e4rgides valitud eriala. Laevakonstruktsioonide \u00f5ppe- suund keskendub laevale m\u00f5ju- vate j\u00f5udude hindamisele, laeva- kere tugevusarvutustele ja pro- jekteerimisele. Praeguseks olen juba viis aastat doktorantuuris, kus \u00f5pitakse individuaalse \u00f5ppe- kava alusel. Peasuunaks on taas laevakonstruktsioonid ja k\u00f5rval- suunaks tugevus\u00f5petus. Dok- torit\u00f6\u00f6 keskendub laevade kok- kup\u00f5rkekindluse ja -tagaj\u00e4rgede hindamise arvutusmudeli v\u00e4l- jat\u00f6\u00f6tamisele.

Olles ise piisavalt kaua \u00f5ppinud m\u00f5- lemas \u00fclikoolis ja olles ka praegu seotud Eestist tulevate laevaehi- tuse \u00fcli\u00f5pilastega, on lihtsam eris- tada kahte \u00fclikooli. TKKs on \u00f5ppe- t\u00f6\u00f6 intensiivsus m\u00f5nev\u00f5rra suu- rem, kuna v\u00e4ga palju on iseseis- vat kodut\u00f6\u00f6d, millel on ranged ja l\u00fchikesed t\u00e4htajad. TT\u00dcga v\u00f5r- reldes on insenertehniliste ainete maht TKKs suurem, n\u00e4itena v\u00f5ib tuua tugevus\u00f5petuse ja arvutus- meetodid. Sellest tulenevalt on ka nimetatud ainete tase TKKs m\u00f5- nev\u00f5rra k\u00f5rgem. TKKs tuleb \u00f5pi- lastel koostada suuremaid projek- tit\u00f6id, mis eeldavad lahendus- k\u00e4ikude, m\u00f5tete ja selgituste loo- gilist struktureerimist ja \u00fclesehi- tust. Sellised projektit\u00f6\u00f6d aitavad moodustada \u00f5pitud ainetest \u00fcht- sema terviku ja n\u00e4ha erinevate \u00f5ppeainete v\u00f5imalikke \u00fchisosi. TT\u00dcs tundub r\u00f5hk olevat enam k\u00e4- sitletaval probleemil, mitte niiv\u00f5rd t\u00f6\u00f6 \u00fclesehitusel. Samuti on Soo- mes \u00fclikool l\u00fcliks \u00f5pilaste ja t\u00f6\u00f6s- tuse vahel. \u00dclikool aitab \u00f5pilasi praktika- ja t\u00f6\u00f6kohtade leidmisel ning t\u00f6\u00f6stus omalt poolt pakub v\u00f5imalusi magistrit\u00f6\u00f6de kirjuta- miseks. Ehkki t\u00f6\u00f6tamist \u00f5ppet\u00f6\u00f6 jooksul ei soosita, tekib suve- praktika ja magistrit\u00f6\u00f6 kirjutami- se ajal \u00f5pilastel kontakt t\u00f6\u00f6stu- sega, mis hiljem lihtsustab t\u00f6\u00f6ko- ha leidmist.

Helsingis \u00f5pib teisigi eestlasi, kas on ka mujalt maailmast tulnud tudengeid?

singis ja mujal Soomes t\u00f5esti suur. Samuti on v\u00e4ga palju tudengeid mujalt, kas siis Erasmus-program- mi vahetus\u00fcli\u00f5pilastena v\u00f5i dok- torantidena. V\u00e4lis\u00fcli\u00f5pilaste arv TKKs on ligikaudu 1500. Ehkki enamik \u00f5ppekavasid on soome- keelsed, on ka t\u00e4ielikult inglis- keelseid \u00f5ppekavu. Samuti mo- tiveerib \u00fclikool ise \u00f5pilasi v\u00e4lis- maale \u00f5ppima minema. Ise t\u00f6\u00f6- tan v\u00e4gagi rahvusvahelises gru- pis, kuhu lisaks minule on kaks soomlast, \u00fcks horvaat ja \u00fcks sakslane. Igap\u00e4evaseks t\u00f6\u00f6kee- leks on peamiselt inglise keel.

Eestis k\u00e4in tihti, enamik n\u00e4dala- vahetusi veedan kodumaal. Sa- muti teen Eestisse tihti t\u00f6\u00f6reise, ja nii ei ole harvad n\u00e4dalad, mil tuleb enam kui korra Eestis k\u00e4ia. Esimesest \u00f5ppeaastast meenub p\u00e4ev, kui hommikul oli eksam Soomes ja p\u00e4rastl\u00f5unal juba j\u00e4rg- mine Eestis.

Peale \u00f5pinguid on kindel soov tulla tagasi Eestisse. Loodetavas- ti saab see teoks juba j\u00e4rgmise aasta alguses. T\u00f6\u00f6koha valikul on peamiseks kriteeriumiks see, et saaks piisavalt rakendada ja ka- sutada \u00f5pitut ning ka ennast eda- si arendada. Mingeid kindlaid kokkuleppeid veel pole, aga soo- viksin j\u00e4\u00e4da seotuks \u00fclikooliga ja \u00f5pitu piisavaks rakendamiseks mingil m\u00e4\u00e4ral ka erasektoriga.

Mida arvate merendushariduse olukorrast Eestis ja \u00fcldse riigi suhtumisest meie merenduse arendamisse?

Merendusharidus kaasaegse lae- vaehituse seisukohast on Eestis tegelikult olematu ja selle paren- damiseks on juba mitu aastat toiminud koost\u00f6\u00f6 TT\u00dc ja TKK va- hel. TT\u00dc \u00f5ppekavva on lisandu- nud laevaehituse \u00f5ppesuund, kus spetsialiseerumine on kahel viima- sel \u00f5ppeaastal TKKs. Esimesed laevaehitajad on juba l\u00f5petanud kahe kooli \u00fchisprogrammi ja asu- nud t\u00f6\u00f6le. J\u00f5udum\u00f6\u00f6da peaks suu- renema Eesti t\u00e4htsus laevaehitus- hariduse andmisel, aga koost\u00f6\u00f6 Soo- mega peaks kindlasti j\u00e4tkuma, kuna samatasemelise hariduseni ja \u00f5ppevahenditeni j\u00f5udmine ei ole Eestis l\u00e4hitulevikus reaalne, kahe riigi sarnasust ja l\u00e4hedust silmas pidades ilmselt ka mitte v\u00e4ga m\u00f5tte- kas. Merenduse arendamisel on riigi panus j\u00e4\u00e4nud kindlasti liiga n\u00f5r- gaks. Eesti laevastiku v\u00e4henemi- ne on oht tervele merendussekto- rile. Seda r\u00f5\u00f5mustavam on n\u00e4ha, et Eestisse on tekkinud mitmeid l\u00e4bil\u00f6\u00f6giv\u00f5imelisi laevaehituse ja -remondiga seotud ettev\u00f5tteid. Kindlasti oleks neid firmasid veel- gi enam, kui Eesti merendus- poliitika v\u00e4hegi soosiks Eesti lipu all s\u00f5itvaid laevu. Samuti aitaks pakutavate teenuste kvaliteeti ja mahtu t\u00f5sta laiap\u00f5hjalisem spet- sialistide hulk.

PS: 2. juuni Vikerraadio saates Repor- teritund (j\u00e4relkuulatav internetis) aru- tasid merenduspoliitikat majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, ettev\u00f5tja Raivo Vare ja tulevi- ku-uuringute instituudi juht Erik Terk. Saatejuht Mart Ummelas kasutas saates ka Kristjan Tabri argumente.

11. juunil kell 10.00 peeti Tallinna \u00dcli- koolis Belgia - Eesti akadeemilist foorumit \u201cEco-efficiency and Environ- ment\u201d. TT\u00dcst esinesid foorumil ette- kannetega teadusprorektor prof Rein Vaikm\u00e4e ja prof Enn Mellikov. See- j\u00e4rel tehti kokkuv\u00f5tteid 10.-11.06. t\u00f6\u00f6r\u00fchmades peetud aruteludest Bel- gia ja Eesti majandus- ning akadee- miliste delegatsioonide osav\u00f5tul. Ko- hal viibisid Tema Majesteet Belgia Kuningas Albert II ja Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves. J\u00e4rgnes pidulik kahepoolsete koos- t\u00f6\u00f6lepingute allkirjastamine Br\u00fcsse- li Vrije \u00dclikooli ja Tallinna Tehnika- \u00fclikooli ning Br\u00fcsseli Vrije \u00dclikooli ja Tallinna \u00dclikooli vahel.

19086 Tallinn, Ehitajate tee 5 (I-214)
Tel 620 3615, faks 620 3591
E-mail: ajaleht@ttu.ee

Tegevtoimetaja Mart Ummelas
Infotoimetaja Kersti V\u00e4hi
Keeletoimetaja Helgi Arumaa
Makett ja k\u00fcljendus Liivi Pettai
Fotod TT\u00dc
Tr\u00fckikoda SpinPress

Uno Mereste \u201cRiigikogu ja
Eesti Panga aastad.
Meenutusi aastaist 1991\u2013

Kirjastuselt SEJS ilmus 27. mail professor Uno Mereste uus raamat. Raamatus meenutab majandus- teaduse doktor, akadeemik Uno Mereste taastatud Eesti Vabariigi k\u00e4ek\u00e4iku aastail 1991\u20132003 p\u00f5ige- tega ka hilisematesse aegadesse kuni j\u00f5ulukuuni 2007. Lugeja saab ilustamata \u00fclevaate autori kui pi- kaaegse Riigikogu liikme ja Eesti Panga N\u00f5ukogu esimehe t\u00f6\u00f6st ja arusaamadest taasiseseisvunud Eesti \u00fclesehitamisel. Autor \u00fctleb oma seisukoha v\u00e4lja ka omal ajal skandaali p\u00f5hjustanud rublam\u00fc\u00fc- gi ja k\u00fcmne miljoni dollari vargu- seloo kohta. Ta juhib t\u00e4helepanu m\u00f5nedele seni v\u00e4he k\u00e4sitletud olulistele seikadele, mis p\u00f5hjusta- sid N\u00f5ukogude Liidu lagunemise ja avab kommunistliku maailmavaate kuritegelikkuse.

T\u00e4na, mil k\u00f5ikjalt kostab pes- simistlikke prognoose seoses Eesti majanduskasvu languse, kinnis- varaturu nn. krahhi ja kasvava t\u00f6\u00f6- puudusega, v\u00f5iks Mereste raama- tut lugeda ka kui omalaadset r\u00f5\u00f5m- sameelset k\u00e4siraamatut, kuidas on elus toime tuldud ja hakkama saadud palju raskematelgi aegadel, ning vajalikku meelekindlust s\u00e4ili- tades saadakse hakkama ka edas- pidi. Ta usub, et Eesti kroon s\u00e4i- litab senise rahapoliitika j\u00e4tkudes oma tugevuse ning eestlane oma vanamoodsa t\u00f6\u00f6kuse ja tubliduse.

MERESTE: Pole p\u00f5hjust kahel- da, et t\u00e4nast elustiili arukalt j\u00e4t- kates v\u00f5ime Eestis m\u00f5ningase aja p\u00e4rast j\u00f5uda ligikaudu samasugu- sele heaolu- ja kultuurij\u00e4rjele, nagu see on tavaline Euroopa arenenu- mates riikides. See ei eelda mingi erilise rahvusliku suureesm\u00e4rgi p\u00fcstitamist ega kellegi juhitud \u00fcld- rahvalikku v\u00f5itlust selle eesm\u00e4rgi saavutamiseks. V\u00f5ib \u00f6elda, et need eesm\u00e4rgid \u2013 elada rahumeelset, v\u00e4\u00e4rikat, sisukat ja igas m\u00f5ttes vil- jakat elu \u2013 on juba iseenesest ole- mas ja rahvas j\u00e4rgib neid oma ter- vest vaistust l\u00e4htudes, ilma et selle kohta mingeid loosungeid oleks tarvis lehvitada.

Kujundas Rein Seppius. Raa- matus hulgaliselt unikaalseid fo- tosid.

2327) kuulus 1930. aastate l\u00f5pul president Konstantin P\u00e4tsile. Presi- dent andis autot teadusliku \u00fclesan- de t\u00e4itmiseks ka Tallinna Tehnika\u00fcli- koolile \u2013 sellega k\u00e4idi v\u00f5tmas vee- proove 1938/1939. aastal. President oli huvitatud uurimist\u00f6\u00f6 tulemustest.

Auto k\u00f5rval seisavad vasakult: Konstantin P\u00e4tsi isiklik autojuht, TT\u00dc assistent Andres V\u00e4\u00e4rismaa, assistent Aleksander Truu ja labo- rant. Auto on ilmselt Studebaker, 1934. a. riigivanemale ostetud

tati presidendile osta aprillis 1939 ja maikuus sai ta auto Joh. Freybachi kauplusest k\u00e4tte \u2013St u d e b a k e r

(1938). Oleks tore, kui m\u00f5ni luge- ja tunneks \u00e4ra ja kinnitaks, et tege- mist on Studebaker Dictatoriga.

berg) s\u00fcndis 11. juunil 1908. a Rakveres. L\u00f5petas Tartu \u00dclikooli 1933 cum laude ja sai mag chem kraadi 1935. T\u00f6\u00f6tas alates 1936.

aastast TT\u00dcs anorgaanilise ja anal\u00fc\u00fctilise keemia labori vanem- assistendina ning 1940/1941 Riik- liku Katsekoja keemiasektsiooni ju- hatajana. Mobiliseeriti Punaarmees- se 1941, suri 1944 Tseljabinskis.

Aleksander Truu s\u00fcndis 22. sep- tembril 1910 M\u00e4rjamaal. \u00d5ppis Tartu \u00dclikoolis 1931-1936 ja Tal- linna Tehnika\u00fclikooli keemiaosakon- nas 1936-1942. T\u00f6\u00f6tas TT\u00dc an-

Lisaks Tallinna Raekojas allkirjas- tatud koost\u00f6\u00f6lepingutele on Tal- linna Tehnika\u00fclikooli Arengufond 2008. aastal s\u00f5lminud uue koos- t\u00f6\u00f6lepingu Altranet O\u00dc-ga, kes asutas stipendium Tallinna Teh- nika\u00fclikooli Virumaa Kolledzi ehi- tustehnika eriala rakendusk\u00f5rg- haridus\u00f5ppe \u00fcli\u00f5pilastele.

Tallinna Tehnika\u00fclikooli Aren- gufond koost\u00f6\u00f6s Tehnika\u00fclikooli juhtkonnaga otsustas 2008. aas- ta kevadel anda v\u00e4lja \u00fchtekokku 35 stipendiumi, kogusummas 590 000 krooni. Tallinna Rae- kojas pidulikul vastuv\u00f5tul anti neist v\u00e4lja kolm 50 000 kroonist stipendiumi doktorantidele, \u00fcks 30 000 kroonine magistrandisti- pendium, \u00fcks 20 000 kroonine

stipendium inseneri\u00f5ppe \u00fcli\u00f5pila- sele, kuus 20 000 kroonist stipen- diumi bakalaureuse\u00f5ppe \u00fcli- \u00f5pilastele, kolmteist 15 000 kroo- nist stipendiumi rakendusk\u00f5rgha- ridus\u00f5ppe \u00fcli\u00f5pilastele, neli 10 000 kroonist stipendiumi rakendusk\u00f5rg- haridus\u00f5ppe \u00fcli\u00f5pilastele ning seitse 5 000 kroonist stipendiumi raken- dusk\u00f5rgharidus\u00f5ppe \u00fcli\u00f5pilastele.

L\u00f5ppeval 2007/2008. \u00f5ppe- aastal on TT\u00dc Arengufond koos- t\u00f6\u00f6s Tallinna Tehnika\u00fclikooli juht- konnaga andnud nii tudengitele kui ka noortele doktorikraadiga \u00f5ppej\u00f5ududele \u00fchtekokku 106 stipendiumit, kogusummas 2 350 000 krooni.

Alates 1999. aastast on TT\u00dc Arengufondis v\u00e4lja antud \u00fchte- kokku 418 stipendiumi kogusum- mas 10 011 497 krooni.

Tallinna Tehnika\u00fclikooli Aren- gufondi 2008. aasta kevadisi dok- tori-, magistri-, inseneri-, bakalau- reuse- ja rakendusk\u00f5rgharidus- \u00f5ppe stipendiume rahastasid siht- suunitlusega s\u00f5lmitud lepingute- ga Tiina M\u00f5is eraisikuna, Jaanus Otsa eraisikuna, O\u00dc Altranet, AS BLRT Grupp, O\u00dc Built Ehitus, AS Eesti Energia, MT\u00dc Eesti M\u00e4e- selts, AS Eesti P\u00f5levkivi, Kadaka Varahalduse AS, O\u00dc Kivi\u00f5li Kee- miat\u00f6\u00f6stus, AS Nitrofert, O\u00dc Silbeti Plokk, Tallinna Tehnika\u00fclikool, AS Viru Keemia Grupp, O\u00dc Viru Net.

SA Tallinna Tehnika\u00fclikooli Arengufond t\u00e4nab Tallinna Lin- navalitsust ja abilinnapea Kaia J\u00e4ppineni ning Tallinna Raekoda ja direktor Elvira Liiver Holm- str\u00f6mi Tallinna Tehnika\u00fclikooli Arengufondi ja Vilistlaskogu ko- rraldatud piduliku vastuv\u00f5tu l\u00e4bi- viimise ja toetuse eest.

20. - 22. juunil on K\u00e4\u00e4rikul \u00dcli\u00f5pi- laste IX Suvem\u00e4ngud, mida korral- dab Eesti Akadeemiline Spordiliit. Eelmistel aastatel on TT\u00dc suvem\u00e4n- gudelt v\u00f5itnud aktiivsuskarika, kuid tulemuste j\u00e4rgi pole esikohta veel saavutatud, k\u00fcll aga on oldud esi- kolmikus. Seekord on kavas korvpall, rannavolle, jalgpall, seinam\u00e4e jooks, kergej\u00f5ustikun on -s t op, naiste muda- maadlus, teate triatlon jne.

20. juuni varahommikul stardi- vad hulljulgemad tipikad jalgratas- tega Tallinnast, et viia TT\u00dc \u00fcli\u00f5pi- laskonna lipp \u00fcli\u00f5pilaste suvem\u00e4n- gudele K\u00e4\u00e4rikule, l\u00e4bides \u00fche p\u00e4e- vaga 250 kilomeetrit.

Start Tallinnast TT\u00dc peamaja eest on kl 4, Raplasse j\u00f5utakse 6-7 paiku hommikul, T\u00fcril ollakse kl 11 ning Viljandis kl 16. Matka raskeim osa on viimased 100 kilomeetrit, kui l\u00e4bitakse Viljandimaa t\u00f5use. Ettev\u00f5tmise suurim riskitegur on tugev vastutuul, mis v\u00f5ib ratturite s\u00f5itu pikendada mitme tunni v\u00f5rra.

Ettev\u00f5tmine on traditsioon aas- tast 2003. Esimesel aastal v\u00f5ttis \u00fcritusest osa neli \u00fcli\u00f5pilast iga aastaga on ratturite arv suurene- nud. Seni on lipp alati K\u00e4\u00e4rikuni j\u00f5udnud, kuid lipu teekond pole kunagi kerge olnud.

K\u00f5ik noored t\u00e4ppisteadlased v\u00f5i t\u00e4ppisteadustest huvituvad tu- dengid on oodatud Eesti F\u00fc\u00fcsika Seltsi t\u00e4ppisteaduste suvekooli 20.- 22. juuni Nelij\u00e4rve puhkekeskuses. Registreerimine suvekooli on ala- nud ja kestab 13. juunini.

State University/KBFI): mitteli- neaarse optika rakendusi biof\u00fc\u00fcsi- kas;\u2022Meelis Merilo (Keskkonna-

Allikas (T\u00dc): kosmosetehnoloogia rakendused 71% Maa pinna sei- reks;

Suvekooli seminaril k\u00e4sitle- takse t\u00e4ppisteaduste \u00f5petamisega seonduvaid probleeme. Samuti on osalejatel v\u00f5imalus tutvustada ko- olis oma postrit v\u00f5i esineda l\u00fchi- ettekandega. Parimad saavad kor- raldajatelt preemia.

Lisaks loenguile on suvekoolis traditsiooniline sauna\u00f5htu ning meeleolukat l\u00f5\u00f5gastust pakuvad \u00f5htujuht T\u00f5nu Einasto (R\u00f5\u00f5mula- bor O\u00dc) ja diskor Raigo Brauer.

orgaanilise ja anal\u00fc\u00fctilise keemia labori ajutise abij\u00f5una, nooremassis- tendina ja keemia eelpraktikumi ju- hendajana aastatel 1937-1943. Oli keemiaosakonna raamatukogu korraldaja ja korp!Revalia liige. Saatus teadmata.

ja anal\u00fc\u00fctilise keemia labori juha- taja professor Erich Jaakson, te- ma abikaasa Aino Jaakson (r\u00e4ti- ga) ja t\u00fctar esimesest abielust v\u00e4ljas\u00f5idul 1944. a.

Erich Jaakson (Jakson) s\u00fcndis 7. juunil 1891. a Koonga vallas P\u00e4rnumaal. L\u00f5petas 1922 Tartu \u00dclikooli ja sai cand chem kraadi 1923 (T\u00dc). T\u00f6\u00f6tas aastatel 1923- 1928, 1936-1944 TT\u00dcs keemia- \u00f5ppej\u00f5una, anorgaanilise ja ana- l\u00fc\u00fctilise keemia erakorralise pro- fessorina, keemialaborite juha- tajana, keemia-m\u00e4eteaduskonna sekret\u00e4rina ja dekaanina.

V\u00f5ttis osa Vabaduss\u00f5jast, oli Eesti Keemikute Seltsi asutajaid 1919 ja esimees 1924-1928, Tal- linna Linna Keskhaigla mikrokee- mia labori juhataja 1924-1936,

Loodusvarade Instituudi sektsioo- nijuhataja 1938-1940, Eesti Loo- dusuurijate Seltsi liige aastast 1939, Geoloogia Komitee ja korp!Sakala liige. 1944 l\u00e4ks Teise maailmas\u00f5ja eest pagulusse. T\u00f6\u00f6tas aastani 1950 Stockholmis Kuningliku Teh- nika\u00fclikooli teadurina, oli Eesti Rootsi Teadusliku Seltsi asutajaid. Suri 7. juulil 1950 Stockholmis.