L\u00fc\u00fces Google\u2019i otsinguaknasse nime Mihkel Koel, juhatatakse meid peagi \u00fclemaailmsesse veebipoodi Amazon.com ja vastilmunud tea- dusliku kogumiku \u201cIonic liquids in Chemical Analysis\u201d juurde, mil- le koostajaks on Tehnika\u00fclikooli matemaatika- ja loodusteadus- konna keemiainstituudi anal\u00fc\u00fcti- lise keemia \u00f5ppetooli juhtivteadur Mihkel Koel. Kogumiku on v\u00e4lja and- nud tunnustatud USA teaduskir- jastus CRC Press / Taylor and Fran- cis Group ja raamatu tegemisse on kaasatud hulga riikide mitu- k\u00fcmmend autorit oma kirjutiste- ga, sealhulgas lisaks M. Koelile TT\u00dcst ka Merike Vaher ja Mihkel Kaljurand oma peat\u00fckiga. Nende kolme n\u00e4ol on tegemist sama kollektiiviga, kes 2007. aastal p\u00e4l- vis Eesti Vabariigi teaduspreemia keemia ja molekulaarbioloogias teadust\u00f6\u00f6de ts\u00fckli \u201cElektromig- ratsioonilised meetodid bioprot- sesside anal\u00fc\u00fcsis\u201d eest.

Oma teadusalal maailmatase- mel teose ilmumise puhul k\u00e4isin Loodusteaduste majas Mihkel Koe- li jutul ja uurisin k\u00f5igepealt, mida siis anal\u00fc\u00fctiline keemia endast \u00f5ieti kujutab. Wikipedia \u00fctleb: \u201cAnal\u00fc\u00fctiline keemia on keemia eri- haru, mis tegeleb aine koostis- osade kvalitatiivse ja kvantitatiiv- se m\u00e4\u00e4ramisega. Ehk teisis\u00f5nu, mil- line on aine koostis ja kui palju see sisaldab erinevaid koostisosi. Li- saks sellele uurib anal\u00fc\u00fctiline kee- mia keemiliste \u00fchendite struktuure.\u201d

Vestlusest Mihkel Koeliga sain aru, et anal\u00fc\u00fctilise keemia osa- t\u00e4htsus t\u00e4nap\u00e4eval \u00fcha kasvab, sest nii\u00f6elda \u201cs\u00fcnteetiline kee- mia\u201d loob pidevalt uusi \u00fchendeid, aga nende omadused, eriti m\u00f5ju \u00fcmbritsevale keskkonnale ja ini- mesele, vajavad p\u00f5hjalikku ning peensusteni minevat anal\u00fc\u00fcsi. T\u00e4nap\u00e4eval tormiliselt rakendatav nanotehnoloogia tekitab ka palju uusi ohte, mille v\u00e4ljaselgitamine on samuti anal\u00fc\u00fctilise keemia \u00fcks t\u00e4htsaid \u00fclesandeid.

leida v\u00f5ib, kuhu nad kulgevad, ning koost\u00f6\u00f6s mitmesuguste bioloogi- liste meetodite rakendamisega saame n\u00f5nda v\u00e4lja selgitada nende m\u00f5ju elavaile organismide- le,\u201d t\u00f5des Mihkel Koel. \u201cEt me olek- sime teadlikud nendest riskidest, mida uued ained meie elukeskkon- da v\u00f5ivad endaga tuua.\u201d

Raamatu pealkirjas on nimetatud ioonseid vedelikke, mis need tege- likult on?

Ioonsed vedelikud on vedelad soo- lad, tegelikult \u00fcsna uued ained, mida tavaelust polegi leida, need on keemiliselt s\u00fcnteesitud. Tege- likult on kaksk\u00fcmmend aastat neid vedelikke ka uuritud, aga al- les viimasel viiel aastal on hakatud t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama nende tok- sikoloogiale ja muudele olulistele omadustele. T\u00e4nap\u00e4eval ei lasta enam aineid samal kombel ana- l\u00fc\u00fcsimata ja nende m\u00f5ju p\u00f5hjali- kult uurimata laiatarbesse, nagu juh- tus kunagi n\u00e4iteks DDTga. Siis ta- peti sellega vaat et k\u00f5ik elusolendid \u00e4ra, enne kui m\u00e4rgati sellise aine tegelikku ohtlikkust. N\u00fc\u00fcd ollakse palju ettevaatlikumad. Isegi P\u00f5h- janabal elava j\u00e4\u00e4karu maksast on veel t\u00e4nagi DDT j\u00e4lgi leitud. Mui- de, just anal\u00fc\u00fctiliste keemikute uuringute tulemusena.

Missugustel anal\u00fc\u00fctilise keemia uurimissuundadel ioonsed soolad Teie meelest leiavad l\u00e4hiaegadel eelk\u00f5ige rakendust?

Need soolad leiavad kasutamist n\u00e4iteks mass-spektromeetrias, sest nende \u00fcheks k\u00f5ige huvitava- maks omaduseks on see, et nad ei lendu. Nende soolade keemaaja- mine ja aurustamine n\u00f5uab v\u00e4ga erilisi tingimusi, nii et need soolad on kasutatavad vaakumis, mida eeldab ka mass-spektromeetria. Teisi vedelikke neis tingimustes kasutada ei saaks. Ka meil on gee- nitehnoloogia instituudis \u00fcks \u00e4sja kaitsnud doktor, kes kasutab neid soolasid mass-spektromeetrias.

Ioonseid soolasid saab kasutada ka mitmesuguste lahutusmeeto- dite puhul. Lisades veidi sellist

soola abistava ainena, piltlikult \u00f6el- des, nagu supi sisse soola lisades, saame lahuseid paremini lahuta- da, et otsitav aine otsekohe \u201ch\u00fcppab\u201d \u00fchest olekust teise. Seda suunda v\u00f5ib pidada v\u00e4ga perspektiivseks. Kuna neid ioonseid soolasid saab s\u00fcnteesida v\u00e4ga erineva koostise- ga, kujundlikult \u00f6eldes tempida, siis saab luua konkreetse lahutamise jaoks vajaliku ioonse vedeliku.

\u00dcks rakendus, mida praegu just sakslased v\u00e4ga intensiivselt ka- sutavad, on vedelk\u00fctustest v\u00e4\u00e4vli- \u00fchendite eraldamine. Teame, et diiselk\u00fctuse kallinemine on seotud just esitatud n\u00f5udega v\u00e4\u00e4vli\u00fchen- did sellest v\u00e4lja v\u00f5tta. Ioonsete \u00fchendite kasutamine v\u00f5ib kindlas- ti aidata k\u00fctustest efektiivsemalt v\u00e4\u00e4vli\u00fchendeid v\u00e4lja v\u00f5tta.

Tegelen ioonsete vedelikega aas- tast 1999. Juhtus nii, et sain Ful- brighti stipendiumi ja l\u00e4ksin Los Ala- mose laborisse uurijaks. Mul oli kaa- sas huvitav artikkel, kus ioonseid vedelikke oli k\u00e4sitletud. See teki- tas Ameerikas suurt huvi ja ajendas k\u00e4ivitama seal nende vedelike s\u00fcn- teesimise ja uurimise. Selle p\u00f5h- jal ilmus ka artikleid, kuid siis polnud see teema veel eriti populaarne. Kogu maailmas ilmus siis vasta- vaid artikleid vaid 30-40. Ent see uurimissuund on muutunud kiiresti \u00fcha populaarsemaks, t\u00e4navu on juba ilmunud ioonsete vedelike kohta oma paar tuhat artiklit, nii et toimunud on t\u00f5eline plahvatus.

Kolm aastat tagasi kirjutasin artikli ajakirja Critical Reviews in Analytical Chemistry, mis osutus v\u00e4ga menukaks, kujunedes selle ajakirja \u00fcheks enim viidatud kirju- tiseks. Kirjastuse toimetaja p\u00f6\u00f6r- dus minu poole ja tegi ettepaneku \u00fclevaate laiendamiseks ja vasta- va kogumikteose koostamiseks. Otsisin \u00fcles oma tuttavad selle ala uurijad \u00fcle maailma ja kutsusin nad osalema. \u00d5nneks nende n\u00f5us- oleku saamine ei kujunenudki

Teadusmaailmas on t\u00e4naseks \u00fcks ja \u00fchtne keskkond, millest k\u00f5neleb ka k\u00f5rvalolev kirjutis ja intervjuu juh- tivteadur Mihkel Koeliga. Eesti tead- lane v\u00f5ib v\u00e4gagi h\u00e4sti olla USAs aval- datud raamatu koostajaks, millesse on artikleid kirjutanud sama ala uuri- jad kogu maailmast, nii idast kui l\u00e4\u00e4nest. Teadus oma globaalses v\u00e4l- jundis ei tunnista t\u00e4na riigipiire. Ilm- selt ka \u00fclikooliharidus peaks \u00fcha roh- kem juhinduma sellest, et teadust saab teha vaid maailmatasemel, et k\u00f5rgha- riduse tegelik v\u00e4\u00e4rtus on m\u00f5\u00f5detav glo- baalse margapuuga. Sealhulgas eesti rahvuskultuuriga seotud humani- taarteaduste puhul, sest kindlasti pole kusagil mujal maailmas huvi meie kee- le, kirjanduse ega kultuuri vastu sa- ma suur ega s\u00fcgav kui meie kodumaal.

Ent siiski tekitavad h\u00e4mmeldust ja arusaamatust jutud mingi eliit\u00fcli- kooli loomise vajadusest, mis irduks Ees- ti (madalast) tegelikkusest ja hakkaks k\u00fcll veel Eestis (n\u00e4iteks Tartus) paik- nedes siiski konkureerima maailma suurimate \u00fclikoolidega ja mille v\u00e4l- jund oleks suunatud eelk\u00f5ige meie riigist v\u00e4ljapoole. Kahtlemata pole hariduss\u00fcsteemi \u00fcldisemalt, eriti veel selle k\u00f5ige kulukamat osa ehk puhtalt maksumaksja rahaga loodud k\u00f5rg- hariduss\u00fcsteemi loodud vaid selleks, et rahuldada kellegi isiklikke ambit- sioone olla isiklikult maailma parim ja v\u00f5ita n\u00e4iteks Nobeli preemia.

J ulgen arvata, et eliit\u00fclikooli loomi- se asemel peaksime t\u00e4na v\u00f5tma ees- kuju p\u00f5hjanaabreist, kus loomisel on Alvar Aalto \u00fclikool, mis oma esma- seks eesm\u00e4rgiks ei sea mitte fundamen- taalteadustes nobelistide kasvata- mise, vaid oma rahvusliku majanduse konkurentsiv\u00f5imelisuse tagamise, nende ideede maksimaalse realiseeri- mise, mille on loonud koost\u00f6\u00f6s tehni- kateadlased ja disainerid, insenerid ja kunstnikud. Eesm\u00e4rgiga kasvatada rahvuslikku rikkust, mille viljastaval pinnasel v\u00f5iks ehk kunagi hakata rin- da pistma ka palju suuremate rah- vastega fundamentaalteadusteski. Niisiis, vaid t\u00f5sine tegevus rakendus- ja tehnikateaduste vallas on see ainu- v\u00f5imalik eeldus, mis annab v\u00f5imaluse hakata koputama 100 (esialgu ehk siiski 500) suurima \u00fclikooli nimekir- ja uksele, mitte aga subjektiivsed, v\u00f5i veelgi k\u00fcsitavam, administratiivsed meetmed kellegi eelistamiseks ja \u00fcles- upitamiseks pisikeses rahvusriigis.

TT\u00dc tudengid korraldasid esmakord- selt Tallinnas ligikaudu kahe tuhande liikmega rahvusvahelise organisat- siooni Electrical Engineering Stu- dents\u2019 European Association aasta- konverentsi \u201cEESTEC Chairpersons Meeting 2008\u201d (ECM 2008). \u00dcritus peeti 10.-16. novembrini Tallinna Tehnika\u00fclikoolis ja sellest v\u00f5ttis osa kahek\u00fcmne kahe Euroopa riigi nel- jak\u00fcmne nelja eri \u00fclikooli EESTECi esinduse viisk\u00fcmmend juhti.

Kongressil keskenduti organisat- siooni arendamisele, omandati uusi os- kusi koolitustel ja seminaridel ning ja- gati kogemusi. Sellega edendati kaud- selt kogu Euroopa elektroonika, arvuti- teaduste ja infotehnoloogia valdkonda.

ECM 2008 korraldaja EESTECi liige MT\u00dc Lapikud koondab endas umbes 150 TT\u00dc informaatika eriala endist ja praegust tudengit eesm\u00e4r- giga pakkuda TT\u00dc IT tudengitele nii eri- alast kui ka erialav\u00e4list \u00fchistegevust.

Tallinna Tehnika\u00fclikooli Vilistlaskogu juhatuse otsusega 11. septembrist 2008 on Erkki Raasukesele omista- tud Tallinna Tehnika\u00fclikooli Aasta Vilistlase 2008 aunimetus.

Aasta Vilistlase tiitliga kaasnev auaadress anti Erkki Raasukesele pi- dulikult \u00fcle Tallinna Tehnika\u00fclikooli

30. oktoobril allkirjastati Tallinna Tehnika\u00fclikooli ja AS Kalev Mee- dia vaheline koost\u00f6\u00f6leping. Lepin- gu allkirjastasid TT\u00dc rektor Peep S\u00fcrje ja AS Kalev Meedia juhataja Alar Pink.

21. novembril t\u00e4histab TT\u00dc Virumaa Kolledzi direktor Viktor Andrejev oma 60. s\u00fcnnip\u00e4eva. Sel puhul esitletakse Kolledzis raamatut \u201c50 aastat tehni- list k\u00f5rgharidust Kohtla-J \u00e4rvel\u201d. Vik- tor Andrejev juhib Virumaa Kolledzit aastast 2005.

14. novembril kogunes n\u00f5ukogu saali oma j\u00e4rjekordsele istungile professuur \u2013 paark\u00fcmmend Tehnika\u00fclikooli pro- fessorit, et arutleda, mis toimub t\u00e4na Eesti ja kogu maailma majanduses.

Prof Jaan Metsaveere juhitud aru- telul v\u00f5ttis pikemalt s\u00f5na prof Kaarel Kilvits, kelle s\u00f5nav\u00f5tu v\u00f5iks l\u00fchidalt kokku v\u00f5tta, et midagi hirmsat Eesti jaoks pole veel juhtunud. K\u00e4esoleva aas- ta k\u00fcmne kuu maksutulusid on jooks- vais hindades laekunud 8% rohkem kui mullu. Kahtlemata j\u00e4\u00e4b sisemajandu- se kogutoodang t\u00e4navu miinusesse, kuid sellest ei maksaks veel teha kauge- leminevaid j\u00e4reldusi. Ootame, vaatame!

Teistes arvamusavaldustes oldi m\u00e4rksa skeptilisemad ja juhiti t\u00e4he- lepanu n\u00e4iteks sellele, kui palju on Eestis valitsevad Rootsi pangad siit viimasel ajal valuutat v\u00e4lja viinud (v\u00e4idetavalt 4,8 miljardit).

Esialgu on v\u00f5imalik seadusega s\u00e4testatud reservide arvel tagada pan- gas\u00fcsteemi stabiilsust, et v\u00e4ltida pan- gapaanikat ja m\u00f5ne suurpanga pank- rotistumist. \u00dcldisemas plaanis on siis- ki probleemid v\u00e4ga t\u00f5sised, kui arves- tada, et pankade k\u00f5iki hoiuseid, 150 mil- jardit krooni, pole v\u00f5imalik tagada ja eriti kui arvestada, et laenuportfell on samas ligikaudu 250 miljardit. Niisiis on umbes 100 miljardit \u00f5hku \u201cheadel aegadel\u201d majandusse pumbatud.

Toodi v\u00e4lja ka omamaise kapitali n\u00f5rkust ja paljude siinsete suurinves- torite siirdumist v\u00e4listurgudele v\u00f5i muutumist rantjeedeks. Meenutati taas kord erastamisega seotud vigu, mis and- sid v\u00f5imaluse mitut karva spekulan- tidel saada hiiglasliku vaheltkasuga enda valdusse suurettev\u00f5tteid, mil- lest on v\u00e4lja v\u00f5etud hiigelkasumeid, investeerimata aga kuigiv\u00f5rd ette- v\u00f5tete n\u00fc\u00fcdisajastamisse. Eesti Raud- tee m\u00fc\u00fcki erak\u00e4tesse, aga veel enam tagasiostu, peeti samuti suureks ru- maluseks.

Maksus\u00fcsteem pole m\u00f5ne professo- ri meelest soodustanud kohaliku kapi- tali akumulatsiooni, seda eriti suurte sot- siaalmaksude p\u00e4rast. T\u00f5siselt peaks taas m\u00f5tlema progressiivse tulumaksu rakendamisele.

Esita Sinagi kokkuv\u00f5tlik artikkel oma uurimis- v\u00f5i teadust\u00f6\u00f6st, mis k\u00e4- sitleb v\u00f5i on seotud s\u00e4\u00e4stva aren- guga!

Teadusartiklid on oodatud k\u00f5iki- delt bakalaureuse-, magistri- ja dok- tori\u00f5ppe \u00fcli\u00f5pilastelt j\u00e4rgnevatest valdkondadest:

misele ei p\u00e4\u00e4se, saavad v\u00f5imaluse Tal- veAkadeemia konverentsi stendiette- kanneteks.

T\u00e4psemat teavet artikli vormis- tusn\u00f5uete, esitamise ja muu kohta leiad TalveAkadeemia kodulehelt rubriigist konkurss 2009.

TT\u00dc ja Helsingi Tehnika\u00fclikooli magistrantidest tudengid Ingrit Lillem\u00e4e, Ingmar Pill, Ragnar Linnas, Margus Liigsoo, T\u00f5nis T\u00f5ns, Imre Kuusk ja Tanel Soa k\u00fclastasid kont- serni AS BLRT Grupp (Balti Laevare- monditehas).

BLRT esindajad arutasid nen- dega koost\u00f6\u00f6v\u00f5imalusi ja perspektiive asuda ettev\u00f5ttesse t\u00f6\u00f6le. Sellest ku- junes m\u00f5lemaid osapooli t\u00f5siselt hu- vitanud arutelu. BLRT tutvustas magistrantidele k\u00fcmmekonda laeva- ehituse projekti ja neid tehnilisi do- kumentatsioone, mis praegu on kont- serni insenerikeskuses t\u00f6\u00f6s.

Veel k\u00e4esoleval aastal asuvad kaks magistranti BLRT insene- rikeskusse t\u00f6\u00f6le. Lisaks magistran- tidele osales kohtumisel Soomes dok-

10. novembril peeti Rahvusoope- ris Estonia j\u00e4rjekordset Tallinna visioonikonverentsi, seekord oli teemaks \u201cTallinna energiaportfell \u2013 kullaauk v\u00f5i n\u00e4pud p\u00f5hjas\u201d. P\u00e4- rast linnavolikogu esimehe Toomas Vitsuti sissejuhatust ja Euroopa Ko- misjoni energeetikavoliniku Andris Piebalgsi videotervitust v\u00f5ttis juhti- mise \u00fcle moderaator Hardo Aasm\u00e4e.

Konverentsi esimeses osas \u201cHooned energiat\u00f5husaks\u201d juhtis juttu praegu Helsingi Tehnika- \u00fclikoolis labori teadusjuhina t\u00f6\u00f6tav Jarek Kurnitski. Tooni selles panee- lis andsid Tallinna Tehnika\u00fclikooli teadlased: keskkonnatehnika insti- tuudi emeriitprofessor Kaido H\u00e4\u00e4l, ehitusteaduskonna dekaan, kinn- isvarahaldamise professor Roode Liias, k\u00fctte ja ventilatsiooni \u00f5p- petooli juhataja, professor Teet- Andrus K\u00f5iv ning soojustehnika instituudi dotsent Villu Vares.

TT\u00dc teadlaste esinemistest j\u00e4i k\u00f5lama vajadus lahendada Tallin- nas elamute ja \u00fchiskondlike hoone- te k\u00fctmise ja soojustamise problee- mid kompleksselt, kaasates selleks v\u00f5imekat teaduspotentsiaali ning teadvustades elanikkonda paremi- ni energias\u00e4\u00e4stu probleemidest.

Professor K\u00f5iv juhtis t\u00e4helepa- nu kortermajade j\u00e4relm\u00f5tlematule renoveerimisele: \u00fcksnes otsasein- te isoleerimine v\u00f5i akende vaheta- mine ei anna energias\u00e4\u00e4stus mit- te mingit tulemust. Dotsent Vares r\u00f5hutas energia ja soojuse koos- tootmise perspektiivikust, seda ka lokaalselt. Professor H\u00e4\u00e4le mee- lest tuleks eraldada soojusv\u00f5rgud tootjast iseseisvasse ettev\u00f5ttes- se, et sellega motiveerida v\u00e4hen- dama suuri soojakadusid. Sageli ei kasutata olemasolevaid v\u00f5i- malusi, n\u00e4iteks on TT\u00dc koost\u00f6\u00f6s linnavalitsusega koostanud Tallin- na lasteaedade ja koolide energia- tarbimise andmebaasi, mida tuleks

sihip\u00e4raselt kasutada renoveerimis- projektide koostamisel, et mitte teha t\u00fchja t\u00f6\u00f6d, nagu vahel on juhtunud.

Professor Liias kutsus linnavalit- sust \u00fcles koostama piirkondlikke arengukavasid energias\u00e4\u00e4stu prob- leemide s\u00fcsteemseks lahendami- seks ja senisest m\u00e4rksa efektiiv- semale elanikkonna teavitamisele energiaprobleemidest.

Teine paneel k\u00e4sitles energia- tootmise seniseid ja perspektiiv- seid v\u00f5imalusi linna ning \u00fcksiku majapidamise tasemel. Tervitusi video vahendusel t\u00f5i Helsingi linna- pea Jussi Pajunen, kes esitles p\u00f5hja- naabrite eeskuju v\u00e4\u00e4rivaid lahen- dusi t\u00e4nap\u00e4evase linna energiava- jaduse tagamisel ja energia s\u00e4\u00e4st- likul kasutamisel. Soomes on j\u00e4me ots selles linna, mitte riigi k\u00e4es, Helsingi on suurte energeetika- ettev\u00f5tete, sealhulgas tuumajaa- ma osanik v\u00f5i omanik.

Vestlusringi \u201cEnergia linnas ja ko- dudes\u201d juhtis O\u00dc BEN Energy juha- tuse esimees Marko Allikson. Selles paneelis k\u00e4sitleti v\u00f5imalusi kasu- tada heitvee j\u00e4\u00e4ksoojust, pr\u00fcgim\u00e4- gedelt eralduvat biogaasi v\u00f5i taastuv- energia v\u00f5imalusi, n\u00e4iteks kutsuti \u00fcles rajama tuuleparki Tallinna lahele.

ja transport\u201d, mida juhtis Riigikogu aseesimees J\u00fcri Ratas, osales TT\u00dc teedeinstituudi dotsent Dago Antov, kes r\u00f5hutas seda, et energias\u00e4\u00e4st- likum transpordis\u00fcsteem on \u00fchtla- si keskkonnas\u00f5bralikum ja turvali- sem. Ta juhtis t\u00e4helepanu ka selle- le, kui ebaotstarbekad on praegu- sed Tallinna trammiliinid. Selles paneelis \u00fctles s\u00f5na sekka P\u00f5hja- maade Investeerimispanga asepre- sident, Tehnika\u00fclikooli Vilistlas- kogu esimees Gunnar Okk. Tema meelest tuleks juba t\u00e4na kasutu- sele v\u00f5tta seniste bensiini- ja diisel- autode arvestatava alternatiivina elektri- ja h\u00fcbriidautosid, mille kon- kurentsiv\u00f5imelised mudelid j\u00f5ua- vad turule juba k\u00f5ige l\u00e4hemal ajal.

Visioonikonverents oli v\u00e4ga sisukas ja t\u00f5i v\u00e4lja t\u00f5eliselt inno- vaatilisi ideid linnamajanduse kor- raldamiseks ja energia s\u00e4\u00e4stmi- seks. Paraku j\u00e4id peavoolu ajakir- janduse kajastuses valdavalt k\u00f5la- ma konverentsil v\u00e4lja \u00f6eldud mar- ginaalsed ettepanekud nagu vee- takso k\u00e4ivitamine Meriv\u00e4lja ja Kopli vahel v\u00f5i kohaliku tuuma- jaama rajamise v\u00f5imalus.

3. novembril esitleti
aulataguses auditoo-
riumis kahte hiljuti
ilmunud raamatut:
\u201cLeiutajaid ja leiutisi
Tallinna Tehnika\u00fcli-
koolis 1922\u20132007"
ning \u201cTT\u00dc aasta-
raamat 2007".
Raamatuid tutvustasid
Rein Vaikm\u00e4e, Ants
Kukrus, Kersti Peekma
ja Vahur M\u00e4gi.
Esitlusel \u00fctles
kokkuv\u00f5tva ja hea
hinnangu raamatutele
Peep S\u00fcrje. Pildil
n\u00e4emegi aastaraamatu
koostajat Vahur M\u00e4ge
jagamas huvitatud
lugejaile oma raama-
tusse autogramme

28. oktoobril t\u00e4itus
Tehnika\u00fclikool laste
r\u00f5\u00f5msaist kilkeist,
kui \u00fcle 60 Teh-

\u00f5pilase l\u00f5i TT\u00dcs kaasa
erinevais t\u00f6\u00f6tubades.
7. klassi poistele
pakkus eriti palju l\u00f5bu
iseliikurist lennuki
meisterdamine ja
lendu laskmine

Eesti Teaduste Akadeemia komisjon Akadeemia teadusauhindade m\u00e4\u00e4ra- miseks \u00fcli\u00f5pilastele vaatas l\u00e4bi mais v\u00e4lja kuulutatud v\u00f5istlusele laekunud 43 uurimist\u00f6\u00f6d ning otsustas 31. ok- toobril m\u00e4\u00e4rata teiste seas auhinna j\u00e4rgmistele Tallinna Tehnika\u00fclikooli \u00fcli\u00f5pilastele nende teadust\u00f6\u00f6de eest:

Olesja Bondarenko \u2013 magistrit\u00f6\u00f6 \u201cRaske- metallide biosaadavus keskkonnas re- kombinantsetele luminestseeruvatele sensorbakteritele\u201d (juhendaja dr An- gela Ivask).

Villu Kikas \u2013 magistrit\u00f6\u00f6 \u201cFerryBox m\u00f5\u00f5t- mised \u2013 vahend mesomastaapsete protsesside uurimiseks Soome lahes\u201d (juhendaja prof Urmas Lips);

Taavi Liblik \u2013 magistrit\u00f6\u00f6 \u201cTempera- tuuri ja soolsuse vertikaalse jaotuse ise\u00e4rasused Soome lahes suvekuudel\u201d (juhendaja prof Urmas Lips);

Marek Rei \u2013 bakalaureuset\u00f6\u00f6 \u201cEesti- keelse audiovisuaalse k\u00f5nes\u00fcnteesi pea mudeli loomine\u201d (juhendaja dr Einar Meister).

Professorite klubi seekordsel koos- olekul vahetasid teiste seas m\u00f5tteid professorid Marje Pavelson, Kaarel Kilvits ja Leevi M\u00f6lderJ\u00e4rg 5. veerus

Problemaatiline on olnud ka eraau- tode vohamine, ilmselt oleks pidanud k\u00fctuseaktsiisi t\u00f5stma varem.

Radikaalsemate ettepanekutena pakuti v\u00e4lja pensionide kasvu pea- tamist ja haigekassa kulude kokku- t\u00f5mbamist, ei v\u00e4listatud ekstreem- setes tingimustes ka devalveerimise vajadust ega v\u00f5imalust.

L\u00f5puks k\u00fcsiti retooriliselt, kas Ees- ti riik \u00fcldse vajab teadust ja \u00fclikoo- liharidust. Sel teemal kogunetakse

19086 Tallinn, Ehitajate tee 5 (I-214)
Tel 620 3615, faks 620 3591
E-mail: ajaleht@ttu.ee

Tegevtoimetaja Mart Ummelas
Infotoimetaja Kersti V\u00e4hi
Keeletoimetaja Helgi Arumaa
Makett ja k\u00fcljendus Liivi Pettai

v\u00e4ga keeruliseks. Kasuks tuli muidugi eelnimetatud artikkel ja muud minu selles valdkonnas avaldatud t\u00f6\u00f6d.

Eesti on siiski suures teadusil- mas veel pisut eksootiline, nii et kasuks tulid varasemad publikat- sioonid ja ka isiklikud kohtumised mitmetel konverentsidel. Teose kokkupanek v\u00f5ttis aega kaks aas- tat. Eelmise aasta l\u00f5puks olid peat\u00fckid koos, \u00fclej\u00e4\u00e4nud aeg kuni t\u00e4navu s\u00fcgiseni l\u00e4ks toimeta- misele ja teksti ingliskeelsele vii- mistlemisele. Kirjastus kiidab al- les \u00e4sja ilmunud teost, et ajastus on olnud v\u00e4ga hea ja raamat m\u00fc\u00fcb h\u00e4sti, sest huvi nende vedelike kasutamise vastu eelk\u00f5ige keemi- lises anal\u00fc\u00fcsis on praegu \u00fclisuur. Teosele eess\u00f5na kirjutanud pro- fessor Charles H. Lochmueller on

V\u00e4ga paljudest: USA-st, Inglis- maalt, Poolast, Saksamaalt, ka Ve- nemaalt ja Aasiast. Selles m\u00f5ttes t\u00e4iesti korralik rahvusvaheline selts- kond. Ja siis ka meie kolleegid, kes \u00fche peat\u00fcki kirjutasid. V\u00f5ib \u00f6elda, et selles keemiavaldkonnas on Tehnika\u00fclikool t\u00e4na t\u00f5epoolest maailma teaduse eesliinil.

Jah, olen saanud baasfinantsee- rimise toetust, millest oli tublisti abi v\u00e4ljastpoolt t\u00f5lketeenuse tel- limisel, et \u00fchtlustada raamatu ingliskeelset v\u00e4ljenduslaadi.

Osaleja ei pea olema \u00f5igustea- duskonna \u00fcli\u00f5pilane. Kui osaleda soovija uurimist\u00f6\u00f6 teema on seotud advokatuuri tegevuse v\u00f5i advokaati- de t\u00f6\u00f6ga, on see oodatud konkursile.

Stipendiumid antakse \u00fcle 11. juu- nil 2009 Eesti Advokatuuri 90. aas- tap\u00e4eva pidulikul kontsert-aktusel

13. novembril sai 70 aastaseks TT\u00dc kauaaegne \u00f5ppej\u00f5ud emeriitdotsent Gabriel Hazak. J uubilar on Tartu Riik- liku \u00dclikooli l\u00f5petanud jurist, samas kait- ses ta \u00f5igusteaduste kandidaadi kraa- di. Andekus ja mitmek\u00fclgsed huvid on lubanud tal end edukalt realiseerida juristiprofessioonist m\u00e4rksa laiemalt.

Juba prokur\u00f6riametis alustas ta raa- dio- ja telet\u00f6\u00f6d rahvusvahelise polii- tika kommentaatorina. Asjatundliku anal\u00fc\u00fctiku, s\u00e4rava retooriku ja tele- geenilise esinejana v\u00f5itis ta kiiresti rahva lugupidamise ja s\u00e4ilitas selle k\u00f5igi nende esinemiste 33 aasta jook- sul. 1975. aastal asus Gabriel Hazak lektorina t\u00f6\u00f6le Tehnika\u00fclikooli, kus ta juba j\u00e4rgmisest aastast alates dotsen- dina on \u00f5petanud tuhandeid \u00fcli\u00f5pila- si. Sissejuhatus \u00f5igusteadusse, poli- toloogia, inim\u00f5igused, Euroopa Liidu \u00f5igus ja retoorika on need peamised kursused, kus \u00fcli\u00f5pilased on saanud armastatud \u00f5ppej\u00f5u isiksuse s\u00e4delust nautida. S\u00fcgavam koost\u00f6\u00f6 \u00fcli\u00f5pilas- tega on tal olnud paljude l\u00f5put\u00f6\u00f6de ju- hendajana. Gabriel Hazak on meie \u00fclikooli ja Saksamaa avaliku halduse \u00fcli\u00f5pilaste aastaid kestnud ja v\u00e4ga eduka koost\u00f6\u00f6projekti eestvedaja.

TT\u00dc Akadeemilise Kohtu esimehe- na koostas ta hiljaaegu n\u00f5udliku TT\u00dc akadeemilise eetika koodeksi esialgse teksti. S\u00f5brad ja kolleegid on saanud aastak\u00fcmneid nautida tema tarku v\u00e4- lis- ja sisepoliitika anal\u00fc\u00fcse, kaunilt r\u00e4\u00e4gitud anekdoote, kasutada tema lah- kelt pakutud juriidilist abi ning vas- tu v\u00f5tta palju kaotusi temaga malet m\u00e4ngides. Gabrieliem er i t u s e elu sujub rahulikult (loodetavasti leebuvad ka tervisemured), kus suurt rahuldust pakub j\u00e4relp\u00f5lv: \u00fcks lastest, oma isa poeg Aaro kaitses hiljuti meiea l m a

liseks, et k\u00f5nelda t\u00e4nap\u00e4eva ana- l\u00fc\u00fctilisest keemiast ja ka oma uurimust\u00f6\u00f6st.

L\u00f5puni on k\u00e4idud \u00fcks elutee, sulgunud \u00fcks eluraamat. Igaviku teele on astunud graafika kateedri/insenerigraafika kes- kuse kauaaegne \u00f5ppej\u00f5ud ja unustama- tu kolleeg, dotsent Edgar Kogermann.

Edgar Kogermann s\u00fcndis 21. augus- til 1924. a Hiiumaal Hagaste k\u00fclas mere- mehe pojana. Alghariduse omandas K\u00e4rd- la Keskkoolis, mille l\u00f5petamise j\u00e4rel 1941. a j\u00e4tkas \u00f5pinguid Tallinna Tehni- kumis ehitustehnika osakonnas. 1946. aasta s\u00fcgisest sai temast Tallinna Pol\u00fc- tehnilise Instituudi ehitusteaduskonna \u00fcli\u00f5pilane ja ehitusinseneri diplomini j\u00f5udis ta 1951. K\u00f5rgkooli l\u00f5petamisele j\u00e4rgnes aspirantuur ning v\u00f5imekas l\u00f5pe- taja j\u00e4eti t\u00f6\u00f6le graafika kateedrisse, mis j\u00e4igi tema ainsaks t\u00f6\u00f6kohaks.

T\u00f6\u00f6tades \u00f5ppej\u00f5una s\u00fcvenes edasi- p\u00fc\u00fcdlik noormees teadust\u00f6\u00f6sse ak- tuaalsel teemal, kukersiit-p\u00f5levkivi lendtuha kasutamise alal. Verner Ki- kase \u00f5hutusel ja juhendamisel valmis teemakohane kandidaadiv\u00e4itekiri, mille kaitsmise j\u00e4rel 1962 valiti Ed- gar Kogermann graafika kateedri dot- sendiks. Viljakas teadust\u00f6\u00f6 kukersiit- p\u00f5levkivi lendtuha omaduste uuri- misel j\u00e4tkus ning v\u00e4ljapaistvate uuri- mistulemuste eest p\u00e4lvis t\u00f6\u00f6r\u00fchm, mille \u00fcheks liikmeks ta oli, Eesti N\u00f5ukogude teaduspreemia 1965.

Siiski oli Edgar Kogermann ande- laadilt ja kutsumuselt legendaarselt missioonitundeline pedagoog. Korrekt- sus ja tasakaalukus olid tema igioma- dused, tema kurja h\u00e4\u00e4lt ei ole kuulnud kolleegid ega \u00fcli\u00f5pilased. Ta oli s\u00fcga- valt veendunud, et inseneri kutsemeis- terlikkuse nurgakivi moodustavad ku- jutava geomeetria ja tehnilise joones- tamise seadusp\u00e4rasuste m\u00f5istmine ning oskuslik rakendamine. Tema kujutava geomeetria loengutest kasvas v\u00e4lja ori- ginaalne \u201cKujutava geomeetria \u00fcldkur- sus. Abimaterjal loengute kuulamiseks\u201d, mis on kasutusel t\u00e4nase p\u00e4evani.

Edgar Kogermannist j\u00e4\u00e4b p\u00fcsiv m\u00e4lestus kui s\u00f5bralikust, tavatu t\u00f6\u00f6- kiindumusega kolleegist.

\u2022avaldus TT\u00dc K\u00fcberneetika Instituudi direktori nimele;
\u2022Curriculum vitae;
\u2022k\u00f5rgharidust v\u00f5i akadeemilist kraadi t\u00f5endava dokumendi originaal v\u00f5i notariaalselt t\u00f5estatud

Dokumendid esitada TT\u00dc K\u00fcberneetika Instituudi direktori nimele aadressil
Akadeemia tee 21, 12618 Tallinn
T\u00e4psem teave instituudi teadussekret\u00e4rilt: Telefon 6204154, e-postMati.Kutser@cs.ioc.ee

Tartumaal L\u00e4hte Spordihoones selgi- tati 2008. aasta \u00fcli\u00f5pilaste meistrid v\u00f5rkpallis. Kohale oli tulnud rekord- arv v\u00f5istkondi \u2013 v\u00f5istlustulle l\u00e4ks 11 meeskonda ja 7 naiskonda.

Tallinna Tehnika\u00fclikool, Tartu \u00dclikool, Tallinna \u00dclikool ja Eesti Maa\u00fclikool olid v\u00e4lja tulnud parimate koosseisudega ja tooni andsid Schen- ker-liiga meeskondade liikmed.

Eelmise aasta meister Tartu \u00dclikool kaotas poolfinaalis TT\u00dc-le 0:2, kuigi teises geimis avaldas Tartu s\u00fcdi vas- tupanu, kaotades selle alles 22:24. Teises poolfinaalis alistas Tallinna \u00dclikooli I meeskond suhteliselt kind- lalt Eesti Maa\u00fclikooli meeskonna 2:0.

Finaalm\u00e4ngu esimene geim oli \u00e4\u00e4r- miselt tasav\u00e4gine, kulgedes punkt- punktilt, kuid v\u00f5it tulemusega 25:23 tuli siiski Tallinna \u00dclikooli I meeskon- nale. Kolmanda koha m\u00e4ngus v\u00f5itis Tartu \u00dclikooli I Eesti Maa\u00fclikooli 2:1.

Tallinna Tehnika\u00fclikooli meeskon- na eest m\u00e4ngisid Viljar Vahter, Ivar Laev, Ahto Tuuling, Kaupo Kivisild, Vaido Veek, Mart Tarkin, Ermo Pais ja Kristo Looring, treener-esindaja Laos Lukas.

Naiskondade pronksmedalim\u00e4n- gus oli TT\u00dc naiskond kindlalt \u00fcle Eesti Maa\u00fclikoolist geimidega 2:0 (25:19,25:10). V\u00f5itis Tartu \u00dclikooli I naiskond, teiseks j\u00e4i Tallinna \u00dclikool.

TT\u00dc naiskond m\u00e4ngis koosseisus Triin Taliga, Mirje Roasto, Kati Kon- gi, Marianne Thalfeldt, Kristiina Kokk, Kristi N\u00f5lvak, Sirli Laager, Gerda Kaubi ja Triin Pent.

\u00dcli\u00f5pilasmeistrid said \u00f5iguse tule- val aastal esindada Eestit Euroopa k\u00f5rg- koolide meistriv\u00f5istlustel Hamburgis.