19. novembril t\u00e4histati pidulikult Tallinna Tehnika\u00fclikooli ja Tallinna Tehnikag\u00fcmnaasiumi kahek\u00fcm- neaastast koost\u00f6\u00f6d tehnikahariduse edendamisel.

\u00d5ppeprorektor J akob K\u00fcbarsepa s\u00f5nul on koost\u00f6\u00f6 j\u00e4rjest tihenenud ja seda nii kvaliteedi kui ka kvantitee- di osas. \u201cTehnikag\u00fcmnaasiumi \u00f5pi- lased saavad valida valikainetena aineid, mida \u00f5petavad neile Tehni- ka\u00fclikooli \u00f5ppej\u00f5ud vastavalt iga- aastastele lepingutele. Nii \u00f5petavad TT\u00dc \u00f5ppej\u00f5ud eriprogrammi alusel Tehnikag\u00fcmnaasiumi \u00f5pilastele teh- nikalugu, insenerigraafikat, logis- tikat, majandus\u00f5petust, program- meerimist, geenitehnoloogiat, ehi- tust, keskkonnatehnikat, arvutidi- saini, tootearendust jt lisaaineid. Valdav osa tehnikag\u00fcmnaasiumi l\u00f5- petajatest j\u00e4tkab oma \u00f5pinguid TT\u00dcs,\u201d lisas K\u00fcbarsepp.

Tehnika\u00fclikoolil on omakorda \u00f5igus lisada igale tehnikag\u00fcmnaa- siumi l\u00f5petajale, kes kandideerib TT\u00dcsse, t\u00e4iendavaid konkursipunk- te. Just reaalainete (aga ka sotsiaal- ja humanitaarainete) hea etteval- mistuse t\u00f5ttu on TT\u00dcsse sissesaa- nute protsent olnud keskmiselt 90%.

Koost\u00f6\u00f6 tollase Tallinna 43. Kesk- kooli, ETTEKi (Eksperimentaalne Teaduslik-Tehniline Ettevalmistuse Keskus) ja TT\u00dc vahel sai alguse 1988. aastal.

\u201cT\u00e4navusel kodusel korvpalli- hooajal plahvatas juba teine \u00fcllatus- pomm \u2013 s\u00fcgise komeet TT\u00dc alistas Eesti meistriliigas Kalev/Cramo. V\u00e4\u00e4rt v\u00f5it polnud l\u00f5puminutite \u201cnapikas\u201d, vaid kindel ja v\u00e4\u00e4rikas.\u201c

T\u00f5e huvides olgu m\u00e4rgitud, et Kalev/Cramo rivistuses polnud m\u00e4n- gule registreeritud ameeriklasi J ohn Linehani, Josh Pace\u2019i ning Kevin Lyde\u2019i. Pingil istusid, ent m\u00e4ngu ei sekkunud Nate Fox ja Gregor Arbet. Paraku ei suutnud Eesti \u00fche tipp- klubi teine eselon esinumbreid v\u00e4\u00e4ri- liselt asendada.

Parimas rivistuses polnud ka TT\u00dc, kelle koosseisust puudus olu- line l\u00fcli Illimar Pilk. \u201cV\u00f5ib \u00f6elda, et kasutasime \u00e4ra meile antud v\u00f5i- maluse,\u201d s\u00f5nas TT\u00dc peatreener Ai- var Kuusmaa. \u201cKuid mulle meeldis oma poiste hea h\u00e4\u00e4lestatus. M\u00e4ngi- sime palju maa-ala kaitset ning \u00fcri- tasime teha nii, et visked j\u00e4\u00e4ksid nende noorematele meestele,\u201d selgi- tas ta. \u201cSamas m\u00e4ngisime r\u00fcnnakul ladusat ja head korvpalli. Olen poistega rahul.\u201d

Mida v\u00f5ime lugeda selle \u00fcllata- valt heasoovliku hinnangu ridade vahelt!? Ikka seda, et meie nn esiklu- bi Kalev-Cramo on teistest siin Ees- tis \u00fcle k\u00fcllap t\u00e4nu eelk\u00f5ige ookeani- tagusele tugevdusele, \u00fcks-\u00fche-vastu v\u00f5istluses omamaa meestega v\u00f5idak- se aga selgelt alla j\u00e4\u00e4da.

Tallinna Tehnika\u00fclikooli ja tema Spordiklubi, eriti aga selle hinge ja TT\u00dc \u201ckorvpalli isa\u201d Heino Lille jaoks t\u00e4hendab see v\u00e4ike v\u00f5it \u00fches lahin- gus tegelikult suurt v\u00f5itu selles aas- tatepikkuses ja n\u00e4rvirakke n\u00f5udnud v\u00f5itluses eestimaisema ja puhtama korvpalli nimel, mis ei p\u00f5hineks mit- te kellegi paksul rahakotil ega \u00f5lle- janul, vaid eestilikul t\u00f6\u00f6kusel, sitku- sel ja sihikindlusel. Eelk\u00f5ige aga muidugi maamehelikul aususel.

S\u00f6andan selle peale k\u00fcsida, kas oleks m\u00f5ttekas ja aus v\u00f5rrelda ka erinevate k\u00f5rgkoolide tegelikku v\u00f5i- mekust ja panust l\u00e4htudes sellest, mida nad t\u00e4hendavad meie riigi ja rahva jaoks t\u00e4na ning palju edenda- vad nad tegelikult kodumaist tea- dust, haridust ja kultuuri veidi enam kui 90aastases Eesti Vabariigis!?

21. novembril peeti Teaduste Aka- deemia saalis Toompeal konverents \u201cEesti Ettev\u00f5tlus 90\u201c. Koos Eesti rii- giga t\u00e4histab oma juubelit ka Eesti ettev\u00f5tlus, millel on riigi arengus ol- nud oluline roll. J ust neile organisat- sioonidele ja ettev\u00f5tetele, kes oma pi- kaajalisusega on toetanud riigi aren- gut, on see konverents eelk\u00f5ige p\u00fc- hendatud. Kindlasti on ettev\u00f5tlus Ees- tis tegelikult vanem kui \u00fcheksak\u00fcm- mend aastat, kuid konverentsil kesken- duti just viimasele \u00fcheksak\u00fcmnele aastale ettev\u00f5tluses \u2013 Eesti Vabarii- gi loomisest kuni t\u00e4nap\u00e4evani.

\u00dcheksak\u00fcmmend aastat on pikk aeg, mille jooksul juhtunust on v\u00f5imalik palju \u00f5ppida. See oli ka konverentsi \u00fcks eesm\u00e4rk \u2013 vaadata tagasi ette- v\u00f5tluses toimunule ja suunata pilgud tulevikku, leidmaks viise, kuidas mine- viku kogemused v\u00f5iksid aidata Eesti ettev\u00f5tlusel areneda t\u00f5usujoones.

Konverentsi avas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, esinejateks olid teiste seas Eesti Panga president Andres Lips- tok \u2013 \u201cStabiilne rahas\u00fcsteem \u2013 ettev\u00f5tluse eeldus\u201d, ajaloolane Jaak Valge \u2013 \u201cEesti kolm majanduskriisi\u201d, Eesti Arengufondi juhatuse esimees Ott P\u00e4rna \u2013 \u201cKasvustrateegia 2018 v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine \u2013 millise majanduse- ga t\u00e4histame Eesti Vabariigi 100. aastap\u00e4eva?\u201d ja Tallinna Tehnika- \u00fclikooli rektor professor Peep S\u00fcrje \u2013 \u201cEttev\u00f5tlik \u00fclikool \u2013 majanduse arengumootor\u201d (vt lk 2).

Seitsmeteistk\u00fcmnendat aastat toeta- vad Tallinna Tehnika\u00fclikooli Arengu- fond ja Vilistlaskogu edukaid tehni- katudengeid ning noori doktorikraadi- ga \u00f5ppej\u00f5ude stipendiumitega. 21. novembril Tallinna Tehnika\u00fclikooli Arengufondi ja Vilistlaskogu pidulikul vastuv\u00f5tul Tallinna raekojas jagati tudengitele stipendiumiraha, autasus- tati Tehnika\u00fclikooli kuld- ja ausponso- reid ning s\u00f5lmiti uusi koost\u00f6\u00f6lepinguid nii stipendiumite asutamiseks kui ka j\u00e4tkuvaks v\u00e4ljaandmiseks.

Piduliku vastuv\u00f5tu avas TT\u00dc Aren- gufondi n\u00f5ukogu ja Vilistlaskogu juha- tuse esimees Gunnar Okk, tervitus- s\u00f5nad laususid rektor Peep S\u00fcrje ja Tal- linna abilinnapea Kaia J\u00e4ppinen. P\u00e4rast avas\u00f5nu andis rektor \u00fcle t\u00e4nukirjad TT\u00dc kuld- ja ausponsoritele. Kuldspon- sori tiitli, kelle annetus on v\u00e4hemalt 250 000 krooni, v\u00e4\u00e4riliseks tunnistas Tal- linna Tehnika\u00fclikool eraisikuna Toomas Lumani. Ausponsori tiitli, kelle anne- tus on v\u00e4hemalt 100 000 krooni, said AS ABB ja AS V\u00e4inamere Teenindus.

Allkirjastati toetusleping O\u00dc-ga Lepritech, AS-ga Narva Elektrijaamad ja AS-ga Viru Keemia Grupp, eesm\u00e4r- giga toetada Paul Kogermani nimeli- se doktori\u00f5ppe stipendiumi v\u00e4ljaand- mist. Stipendium on m\u00f5eldud \u00fchele Tallinna Tehnika\u00fclikooli matemaatika- loodusteaduskonna v\u00f5i keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna edukale doktori\u00f5ppe \u00fcli\u00f5pilasele. Paul Kogermani nimelise doktori\u00f5ppe sti- pendiumi suurus on 50 000 krooni.

J\u00e4rgnevalt allkirjastati koost\u00f6\u00f6le- pingud AS-ga Elion Ettev\u00f5tted, kes j\u00e4tkas 2002. aastal asutatud stipen- diumi v\u00e4ljaandmist infotehnoloogia

teaduskonna bakalaureuse- ja magist- ri\u00f5ppe \u00fcli\u00f5pilastele ning O\u00dc-ga Linx- telecom Estonia, kes j\u00e4tkas 2007. aas- tal asutatud stipendiumi v\u00e4ljaandmist \u00fchele edukale infotehnoloogia tea- duskonna magistri\u00f5ppe \u00fcli\u00f5pilasele.

K\u00e4esoleva aasta s\u00fcgisel otsustasid Arengufond ja Vilistlaskogu koost\u00f6\u00f6s Tehnika\u00fclikooli juhtkonnaga anda v\u00e4lja \u00fchtekokku 84 stipendiumi, kogusum- mas 1 976 000 krooni. Pidulikul vastu- v\u00f5tul Tallinna raekojas anti neist v\u00e4l- ja Boris Tamme nimeline stipendium sum- mas 100 000 krooni, professor Hein- rich Laulu nimeline stipendium sum- mas 100 000 krooni, Eesti Rahvusko- mitee \u00dchendriikides stipendium sum- mas 15 000 krooni, 9 stipendiumit dok- tori\u00f5ppe \u00fcli\u00f5pilastele, nendest 7 stipen- diumi \u00e1 40 000 krooni ja 2 stipendiu- mi \u00e1 50 000 krooni, 23 stipendiumit magistri- ja inseneri\u00f5ppe \u00fcli\u00f5pilastele, nendest 12 stipendiumi \u00e1 25 000 krooni ja 11 stipendiumi \u00e1 30 000 krooni, 25 stipendiumit bakalaureuse- \u00f5ppe \u00fcli\u00f5pilastele, nendest 9 stipendiu- mi \u00e1 15 000 krooni ja 16 stipendiumi \u00e1 20 000 krooni, 20 stipendiumit raken- dusk\u00f5rgharidus\u00f5ppe \u00fcli\u00f5pilastele, nen- dest 5 stipendiumi \u00e1 5 000 krooni, 3 sti- pendiumi \u00e1 10 000 krooni, 11 stipen- diumi \u00e1 15 000 krooni ja 1 stipen- dium summas 20 000 krooni.

Vilistlaskogu andis v\u00e4lja kaks 10 000 kroonist Tallinna Tehnika\u00fclikooli Vilist- laskogu \u00fcli\u00f5pilasstipendiumit ja Peeter Riida nimelise stipendiumi kahele ma- jandusteaduskonna bakalaureuse\u00f5ppe \u00fcli\u00f5pilasele \u00e1 18 000 krooni.

TT\u00dc Arengufondi 2008. aasta s\u00fc- gisesi ja Vilistlaskogu 2008. aasta sti- pendiume rahastavad sihtsuunitluse-

ga s\u00f5lmitud lepingutega: Olaf Herman eraisikuna, Alexander Kofkin eraisiku- na, Toomas Luman eraisikuna, AS ABB, AS Abobase Systems, AS BLRT Grupp, AS Celecure, O\u00dc Coniery, AS Cy- bernetica, AS Datel, AS Eesti Ehitus, AS Eesti Energia, AS Eesti P\u00f5levkivi, AS Eesti Raudtee, AS Elion Ettev\u00f5tted, AS EMT, AS Ensto Ensek, AS Ericsson Ees- ti, AS Hansapank, AS Harju Elekter, Ka- daka Varahalduse AS, AS KPMG Bal- tics, O\u00dc Linxtelecom Estonia, Lennuliik- lusteeninduse AS, AS Merko Ehitus, AS Narva Elektrijaamad, AS Nordecon, AS Saku \u00d5lletehas, AS Silberauto, O\u00dc Skype Technologies, AS Sweco Pro- jekt, AS Tallinna Sadam, AS Tallinna Ve- si, AS Teede REV-2, AS Viru Keemia Grupp, AS V\u00e4inamere Teenindus.

SA Tallinna Tehnika\u00fclikooli Aren- gufond t\u00e4nab Tallinna Linnavalitsust, abilinnapea Kaia J\u00e4ppineni, Tallinna raekoda ja direktor Elvira Liiver Holm- str\u00f6mi Tallinna Tehnika\u00fclikooli Aren- gufondi ja Vilistlaskogu piduliku vas- tuv\u00f5tu l\u00e4biviimise ja toetamise eest.

Eesti Kaubandus-T\u00f6\u00f6stuskoja peadi- rektor Siim Raie ning majandus-ja kom- munikatsiooniminister Juhan Parts

ka\u00fclikooli vilistlased, \u00fcli\u00f5pilased, \u00f5p- pej\u00f5ud, t\u00f6\u00f6- tajad ja Teh- nika\u00fclikooli koost\u00f6\u00f6part- nerid Estonia kontserdi- saali, et osa- leda kahek- sandal S\u00fc- gisballil.

S\u00fcgis- balli avas rektor Peep S\u00fcrje, tervi- tuss\u00f5nad lausus Tal- linna Tehni-

ka\u00fclikooli Vilistlaskogu juhatuse esi- mees Gunnar Okk. Tantsuks m\u00e4ngis Bel-Etage Swingorkester, solistid Maarja-Liis Ilus, Boris Lehtlaan, Uno Loop, Laura P\u00f5ldvere, Mikk Saar, Mart Sander, Heidy Tamme ja Koit Toome.

S\u00fcgisballil esinesid Tallinna Tehni- ka\u00fclikooli Akadeemiline Meeskoor, Kaie K\u00f5rbe Balletistuudio baleriinid, Revalia Tantsukooli v\u00f5istlustantsijad ja Tallinna Tehnika\u00fclikooli tantsuan- sambel Kuljus. \u00d5htut juhtis Ago-End- rik Kerge. Balli\u00fcllatus tuli AS-lt Baltic Tours, kes kinkis \u00fchele ballik\u00fclalisele kahe inimese luksusliku n\u00e4dalal\u00f5pu Aqva SPA-s.

S\u00fcgisballi l\u00e4biviimist toetasid AS A. Le Coq, AS Baltic Tours, AS Genteel, AS Liviko ja Tallinna Tehnika\u00fclikool.

Raekojas toimunud pidulikul aktusel t\u00e4nas rektor Peep S\u00fcrje TT\u00dc Kuldsponsori tiitli v\u00e4\u00e4riliseks tunnistatud Toomas Lumani, kes on eraisikuna annetanud v\u00e4hemalt 250 000 krooni.

ruumis VI-229 Maksim Jenihhin doktorit\u00f6\u00f6d \u201cSimulation-Based Hard- ware Verification with High-Level Decision Diagrams\u201d (Simuleerimisel p\u00f5hinev riistvara verifitseerimine k\u00f5rgtaseme otsustusdiagrammidel). J uhendajad: akadeemik, professor Rai- mund Ubar ja vanemteadur Jaan Raik. Oponendid: professor Franco Fum- mi, Verona \u00dclikool, Itaalia ja dr Rainer Dorsch, IBM, B\u00f6blingen, Saksamaa.

ruumis III-302 Annely Kuu dok- torit\u00f6\u00f6d \u201cP\u00f5llumajandusmuldade bio- loogiline mitmekesisus Eestis\u201d (Bio- logical diversity of agricultural soils in Estonia). Juhendaja professor Mari Ivask . Oponendid: Svetlana Maksimova, Valgevene Teaduste Akadeemia ja dotsent Arvo Iital, TT\u00dc keskkonnatehnika instituut.

ruumis VII-323 Aleksander Kilk doktorit\u00f6\u00f6d \u201cPaljupooluseline p\u00fcsi- magnetitega s\u00fcnkroongeneraator tuuleagregaatidele\u201d. Juhendaja pro- fessor Jaan J\u00e4rvik, elektrotehnika aluste ja elektrimasinate instituut. Oponendid: tehnikadoktor Juhani Tellinen, Adaptamat LTD, Soome tehnikakandidaat Veiko Siimar, Rohwedder JOT, Eesti.

city Planning and Feasibility of Nu- clear Power in Estonia under Uncer- tain Conditions\u201d. Juhendaja profes- sor Heiki Tammoja, TT\u00dc elektroener- geetika instituut. Oponendid: Riman- tas Deksnys, Kaunase Tehnika\u00fclikool, Ahti Salo, Helsingi Tehnoloogia\u00fcli- kool, Raine Pajo, AS Eesti Energia.

seb ruumis V-215 Indrek Abiline doktorit\u00f6\u00f6d \u201cPindepaksuse m\u00f5\u00f5teva- hendite kalibreerimismeetod\u201d (\u201cCali- bration Methods of Coating Thick- ness Gauges\u201c). Juhendaja professor Rein Laaneots TT\u00dc mehhatroonika- instituut. Oponendid: professor J anis Rudzitis, Riia Tehnika\u00fclikool ja dr Toomas K\u00fcbarsepp, AS Metrosert.

bon Aerogels from 5-methylresorci- nol-formaldehyde gels\u201d. Juhendaja Mihkel Koel, TT\u00dc keemiainstituut. Oponendid: dr Duncan Macquarrie, Yorki \u00dclikool, Inglismaa ja dr Matti Elomaa, Helsingi \u00dclikool, Soome.

doktorit\u00f6\u00f6d \u201cEesti toidu tarbimise uuringute valiidsus, reprodutseerita- vus ja rahvusvaheline v\u00f5rreldavus\u201d. Juhendaja professor Raivo Vokk, TT\u00dc toiduainete instituut. Oponen- did: professor Daina Karklina, L\u00e4ti P\u00f5llumajandus\u00fclikool ja emeriitdots Mai Maser, Tartu \u00dclikool.

doktorit\u00f6\u00f6d \u201cEngineering-Geological Modelling of the Sillam\u00e4e Radioac- tive Tailings Pond Area\u201d. Juhenda- ja: professor Ingo Valgma, TT\u00dc m\u00e4e- instituut. Oponendid: professor Pauli Veps\u00e4l\u00e4inen, Helsingi Tehnoloogia\u00fcli- kool, dr. T\u00f5nis Kaasik, SA \u00d6koSil.

torit\u00f6\u00f6d \u201cCO2 emissiooni v\u00e4henda- misv\u00f5imalusi Eesti p\u00f5levkivienergee- tikas\u201d. Juhendaja juhtivteadur Rein Kuusik. Oponendid: professor Ron Zevenhoven, Turu \u00dclikool, Soome ja professor Rein Munter, TT\u00dc keemia- tehnika instituut.

duse detsentraliseerimine Eestis\u201d (Dezentralisation of Public Adminis- tration in Estonia). Juhendaja pro- fessor Sulev M\u00e4eltsemees, TT\u00dc hu- manitaarteaduskonna dekaan. Opo- nendid: dotsent Inga Vilka, L\u00e4ti \u00dcli- kool, filosoofiadoktor \u00dclle Madise, Riigikontrolli peakontrol\u00f6r.

TEADMISTEP\u00d5HINE RIIK JA MA- JANDUS \u2013 asjad, millest on palju r\u00e4\u00e4gitud, kuid mille saavuta- miseks on v\u00e4he tehtud.

\u00dcHISKONNA TEENIMINE \u2013 ees- m\u00e4rk ja \u00fclesanne, mis \u00fcha j\u00f5ulise- malt t\u00f5statub \u00fclikoolide kontekstis.

AKADEEMILINE VABADUS \u2013 lisaks teadustemaatika vabale vali- kule t\u00e4hendab see ka \u00fclikooli suve- r\u00e4\u00e4nsust \u00f5ppet\u00f6\u00f6 k\u00fcsimuste lahen- damisel, finantsasjade korraldami- sel ja oma arengu kavandamisel.

ETTEV\u00d5TLIK \u00dcLIKOOL \u2013 eesm\u00e4r- giks on pakkuda rahvusvaheliselt konkurentsiv\u00f5imelisi ja oma riigi j\u00e4t- kusuutlikuks arenguks olulisi \u00f5ppe-, teadus- ja innovatsiooniteenuseid.

TIHEDAM KOOST\u00d6\u00d6 \u00fclikoo- lide ja ettev\u00f5tete vahel nii \u00f5ppe- kui teadust\u00f6\u00f6 valdkonnas on edu v\u00f5tmeks teadmistep\u00f5hise riigi \u00fclesehitamisel.

Paljut\u00e4henduslik on juba see, et eesti rahvuslik inseneriharidus on sama vana kui meie omariiklus. Ela- des maailmas, kus arengut kujundab kiiresti edenev tehnoloogia, on

v\u00f5imalus t\u00f5eliselt vabaks j\u00e4\u00e4da \u00fcks- nes neil rahvastel, kes sellist teh- noloogiat valdavad ja ka ise loovad.

Viimased seitseteist iseseis- vusaastat on Eestis palju r\u00e4\u00e4gitud sellest, et vajame uut impulssi k\u00f5rg- tehnoloogilise uuendusliku uurimis- t\u00f6\u00f6 ja sellest v\u00e4ljakasvavate t\u00f6\u00f6s- tuslike rakenduste elavdamiseks. Selleks tulebki arendada \u00fclikoolide ja ettev\u00f5tete tulemuslikku koos- t\u00f6\u00f6d, mis tooks Eestisse nii uut materiaalset kui ka intellektuaal- set kapitali ning arvestatavaid in- vesteeringuid, ja seda eelk\u00f5ige teh- noloogia v\u00f5tmevaldkondadesse.

Tallinna Tehnika\u00fclikool (TT\u00dc) on oma arengukavas m\u00e4\u00e4ratlenud ennast ettev\u00f5tliku \u00fclikoolina. See t\u00e4hendab, et \u00f5ppekavade koosta- misel ning teaduse ja arenduste- gevuse kavandamisel on p\u00fc\u00fctud mak- simaalselt arvestada ettev\u00f5tluse vajadusi. TT\u00dc annab t\u00f5husa pa- nuse Eesti majanduse muutumisel odavast allhankemaast teadusma- huka t\u00f6\u00f6stusega riigiks. Arvestatav panus selles vallas on olnud init- siatiiv Tallinna Tehnoloogiapargi rajamiseks, mis pakub TT\u00dccam-

Alusuuringutes toetavad Eesti aren- gut teaduse tippkeskused. Euroo- pa Liidu teaduse tippkeskus on TT\u00dcs p\u00e4ikeseenergeetika mater- jalide ja seadiste alal ning P\u00f5h- jamaade tippkeskused p\u00e4ikese- energeetika ning keemilise bioloo- gia vallas. Sel s\u00fcgisel alustasid t\u00f6\u00f6d arvutiteaduse ning integree- ritud elektroonikas\u00fcsteemide ja biomeditsiinitehnika riiklikud tipp- keskused. Koost\u00f6\u00f6s Ettev\u00f5tluse Arendamise Sihtasutuse ja ette- v\u00f5tluspartneritega on rakendus- uuringute vallas loodud kolm teh- noloogia arenduskeskust: elekt- roonika-, info- ja kommunikat- sioonitehnoloogia (ELIKO), v\u00e4hi- uuringute ning toidu- ja fermen- tatsioonitehnoloogia arendus- keskused. Tehnika ja meditsiini kokkupuutealal tegutseb edukalt TT\u00dc Tehnomeedikum.

Uurimis- ja arendustegevuses on ettev\u00f5tlikud ka TT\u00dc tudengid: robotite ja tudengivormelite ehi- tamine, tudengite osalemine te- hiskaaslase loomisel, dispuudid nii m\u00e4enduse ja geoloogia teadusklu- bis kui ka s\u00e4\u00e4stva arengu klubis on samuti seotud meie majanduse tu- leviku\u00fclesannete lahendamisega.

Tehnika\u00fclikoolist endast on v\u00e4lja kasvanud hulks p i n - o f f-et- tev\u00f5tteid, millest tuntumad on O\u00dc Comptuur, AS ProSyntest, O\u00dc ProtoBios, O\u00dc SmartImplant jt. Me hoiame k\u00e4tt Eesti majanduse arengu pulsil, koost\u00f6\u00f6leppeid on s\u00f5lmitud nii Eesti kui v\u00e4lismaa et- tev\u00f5tetega. Ettev\u00f5tete tellitud tea- dusuuringute rahaline maht \u00fcle- tab t\u00e4navu 120 miljonit krooni.

Seotus ettev\u00f5tlusega annab ot- sest kasu meie \u00fclikooli \u00f5ppe- ja tea- dust\u00f6\u00f6 t\u00f5hustamiseks: AS Eesti Ehitus annetas t\u00e4navu 3,5 miljo- ni eest ehitusmaterjalide tugevuse katseseadmeid ja ABB Eesti AS miljonikroonise t\u00f6\u00f6stusroboti. TT\u00dc Arengufond v\u00e4ljastab igal aastal ca 2,6 miljoni krooni eest stipendiu- me meie parimatele \u00fcli\u00f5pilastele.

Tehnika\u00fclikool on ulatanud abis- tava k\u00e4e meie t\u00f6\u00f6stuse aitamiseks ka neis valdkondades, kus Eestis spetsialiste ette ei valmistata. Koost\u00f6\u00f6s Helsingi Tehnika\u00fclikoo- liga koolitame laevaehitusinsenere BLRT Grupi tarvis ja koost\u00f6\u00f6s Stockholmi Tehnika\u00fclikooliga aato- mienergeetikuid Eesti Energiale.

Iga \u00fclikooli tegelikku v\u00e4\u00e4rtust hinnatakse selle j\u00e4rgi, millist osa etendavad \u00fchiskonnas tema vi- listlased. TT\u00dc v\u00f5ib olla uhke oma enam kui 52 000 vilistlase \u00fcle. Nagu \u00fctleb Tehnika\u00fclikooli deviis Mente et manu, on TT\u00dc vilist- lased oma m\u00f5istuse ja k\u00e4ega ja- lule aidanud Eesti Vabariigi ma- janduse nii riigi algusaastatel kui n\u00fc\u00fcd, p\u00e4rast taasiseseisvumist. TT\u00dc annab igal aastal v\u00e4lja Aas- ta Vilistlase aunimetuse, mille on aastate jooksul p\u00e4lvinud Eesti riigi ja majanduse arengut olu- liselt m\u00f5jutanud inimesed: Tiit V\u00e4hi, Jaak Leimann, Toomas S\u00f5- mera, Toomas Luman, J\u00fcri M\u00f5is, Indrek Neivelt, Gunnar Okk, Too- mas Annus, V\u00e4ino Kaldoja, Tii- na M\u00f5is, Tarmo Noop, Valdo Kalm ja Erkki Raasuke.

Mente et Manu 21.novembri numbris 17/2008*, kus anti \u00fclevaade Tallinna visioonikonverentsist, ilmselt s\u00f5nav\u00f5- tu l\u00fchidusest tingituna, j\u00e4i probleemi olemus paljudele ebaselgeks. Seet\u00f5t- tu annan t\u00e4iendavaid selgitusi.

Kortermajades annab k\u00f5igi v\u00e4lis- piirdetarindite kompleksne soojusta- mine alati energias\u00e4\u00e4stu. S\u00e4\u00e4stu te- gelik suurus (st kui palju me v\u00f5ima- likust s\u00e4\u00e4stust k\u00e4tte saame) oleneb sellest, misssugusel tehnilisel tase- mel on k\u00fcttes\u00fcsteem. Maksimaalse soojuss\u00e4\u00e4stu saame siis, kui k\u00fctte- s\u00fcsteem on tasakaalustatud, k\u00fctte- kehad on varustatud automaatregu- laatoritega (n\u00e4it termostaatventiili- dega) ja soojuss\u00f5lme (v\u00f5i maja kat- lamaja) soojusv\u00e4ljastus on automati- seeritud. Kui k\u00fcttekehad on varus- tatud termostaatventiilidega, annab tavaliselt soojuse s\u00e4\u00e4stu \u00fcksk\u00f5ik mis- suguse piirdetarindi soojustamine, ka otsaseinte soojustamine. Meie va- nades kortermajades termostaatven- tiilid (ja seadistatavad reguleerven- tiilid) k\u00fcttekehadel puuduvad. Nii- suguses olukorras otsaseinte soo- justamisega saadav soojuse s\u00e4\u00e4st on t\u00fchine v\u00f5i puudub \u00fcldsegi (olu- line on soojustamise tase). Olukor- ra parandamiseks ainult otsaseinte soojustamise korral on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6- tatud meetod \u00fchetoru k\u00fcttes\u00fcs- teemiga kortermajade otsap\u00fcsti- kute soojusv\u00e4ljastuse reguleerimi- seks: Eesti kasulik mudel U200700076 \u201cMeetod elamute k\u00fcttes\u00fcsteemi soojuskandja temperatuuri seadis- tamiseks\u201d.

Mis puutub akende renoveeri- misse, siis soojuse s\u00e4\u00e4stu annab see alati, k\u00fcsimus on ainult selles, et mille arvel kokkuhoid saavutatakse. Vanades kortermajades on kasutusel loomulik v\u00e4ljat\u00f5mbe ventilatsioon, mis oli projekteeritud selle arvestu- sega, et v\u00e4rske v\u00e4lis\u00f5hk tuleb kor- teritesse l\u00e4bi akende ebatiheduste. Akende vahetusega aga akende tihe- dus oluliselt paraneb, nii v\u00e4henevad v\u00e4lis\u00f5hu juurdevool ja \u00f5huvahetus mitmekordselt. Kui t\u00e4iendavaid meetmeid \u00f5huvahetuse parandami- seks ei rakendata, siis on tulemuseks sisekliima j\u00e4rsk halvenemine. Niisu- guses olukorras, nagu n\u00e4itavad m\u00f5\u00f5tmistulemused, v\u00f5ib s\u00fcsihappe- gaasi tase magamistubades \u00fcletada isegi 4000 ppm-i (lubatud maksimum \u2013 1500 ppm-i). Kui v\u00e4ikese \u00f5huvahe- tusega kaasnevad oluliste k\u00fclmasil- dadega piirdetarindid ja vahel ka halvasti toimiv k\u00fcttes\u00fcsteem, on tulemuseks hallitus korterites. Aller- gikud n\u00e4iteks niisugustes korterites elada ei saa. J\u00e4relikult tuleks koos akende renoveerimisega renoveerida ka ventilatsioonis\u00fcsteem.

\u00d5nneks on ka \u00fcksikuid erandeid. Need on kortermajad, kus ventilat- sioonikanalite arv ja ristl\u00f5ige on kor- di suuremad kui t\u00fc\u00fcpmajades. Seal saab renoveeritud akende korral ise- gi ainult mikrotuulutust kasutades tagada rahuldava \u00f5huvahetuse.

Kortermajade renoveerimisel on olulise t\u00e4htsusega komplekssus. See- ga piirdetarindite renoveerimise k\u00f5r- val tuleb renoveerida ka k\u00fcttes\u00fcs- teemid ja korterite ventilatsioon. Ai- nult nii on v\u00f5imalik saada ener- gias\u00e4\u00e4st sisekliimat ja inimese ter- vist kahjustamata.

P\u00f5gus \u00fclevaade visioonikonverentsil esi- nenud TT\u00dc spetsialistide ettekannetest kajastas vaid \u00fcksikuid v\u00e4ljak\u00e4idud ideid ega seadnud endale eesm\u00e4rgiks ammen- davate k\u00e4sitluste esitamist. Olgu lisatud, et Mente et Manu on alati avatud meie \u00fclikooli teadlaste artiklitele, millega sek- kutakse \u00fchiskonna aktuaalsete prob- leemide lahendamisse nagu energias\u00e4\u00e4s- tu teadvustaminegi.T oi m et a j a

19086 Tallinn, Ehitajate tee 5 (I-214)
Tel 620 3615, faks 620 3591
E-mail: ajaleht@ttu.ee

Tegevtoimetaja Mart Ummelas
Infotoimetaja Kersti V\u00e4hi
Keeletoimetaja Helgi Arumaa
Makett ja k\u00fcljendus Liivi Pettai

Mida teed Sina, et leida endale suveks praktikakoht? Loomulikult l\u00e4hed in- ternetti, teed lahti m\u00f5ne t\u00f6\u00f6portaali ja hakkad otsima. Tihtipeale ei ole see just k\u00f5ige kiirem ja efektiivsem moo- dus praktika v\u00f5i t\u00f6\u00f6 leidmiseks. Soovi- jaid on alati palju, konkurents tihe ja avaldus on vaid pealiskaudne vahend enda tutvustamiseks. Kuidas oleks, kui saaksid n\u00e4iteks sellise variandi asemel kohe ettev\u00f5tte personalijuhi- ga kohtumise kokku leppida?!

Selline v\u00f5imalus on t\u00e4iesti ole- mas! Nimelt on ka sel \u00f5ppeaastal tule- mas kontaktprojekt V\u00f5ti Tulevikku ja igal tudengil on v\u00f5imalik infokataloog tasuta koju tellida. See on kompakt- ne v\u00e4ike raamat, kuhu on koondatud valdkondade kaupa Eesti juhtivate ettev\u00f5tete profiilid ning t\u00f6\u00f6 ja prakti- ka hetkev\u00f5imalused. Kataloogis on just nimelt need ettev\u00f5tted, kus ka praeguse majanduslanguse ajal otsi- takse t\u00f6\u00f6j\u00f5udu. Mis k\u00f5ige parem \u2013 nad ei otsi mitte tavalist t\u00f6\u00f6j\u00f5udu, vaid k\u00f5rgharidust omandavaid tuden- geid just nagu Sina ise. V\u00f5ib julgelt \u00f6elda, et kataloogis on valik Eesti ettev\u00f5tete erinevate valdkondade het- ke koorekihist, seega on \u00fches kohas toodud v\u00f5rdlusmoment erinevate fir- made vahel.

Kuidas aga infokataloog vestluse ootamise aega v\u00e4hendaks? V\u00e4ga liht- salt. Nimelt on V\u00f5ti Tulevikku teiseks v\u00e4ljundiks karj\u00e4\u00e4rip\u00e4evad Tallinna Tehnika\u00fclikoolis 3.-4. m\u00e4rtsil 2009. Seal on needsamad ettev\u00f5tted esin- datud nii infostendidel kui ka pre- sentatsioonidena. Seega avaneb v\u00e4ga hea v\u00f5imalus minna ja r\u00e4\u00e4kida huvi- pakkuvas firmas t\u00f6\u00f6tava inimesega, uurida, mis hoiab teda oma t\u00f6\u00f6 juures, mida ta teeb t\u00f6\u00f6l hommikul esimese asjana, miks on just see ettev\u00f5te konkurentidest parem ja millised n\u00e4e- vad v\u00e4lja nende motivatsiooni\u00fcri- tused. L\u00fchidalt \u2013 k\u00fcsimusi saab esi- tada t\u00e4iesti seinast seina ja just sel- lega ongi v\u00f5imalik firmaesindajatele h\u00e4sti silma j\u00e4\u00e4da. Enamikul firmadel on kaasas ankeedid kohapeal t\u00e4it- miseks ja v\u00f5imalusel lepitakse isegi kohtumisaeg kokku. Samas j\u00e4\u00e4b kon- takt alles kauemaks kui ainult selle projekti ajaks ja Sa oled alati oodatud nendega uuesti \u00fchendust v\u00f5tma.

Projekti korraldab \u00fcle-euroopalise tehnikatudengite organisatsiooni BEST (Board of European Students of Technology) Eesti grupp \u2013 BEST- Estonia. Meie p\u00f5hiv\u00e4ljundiks on aka- deemilised hooajakursused, inse- neriv\u00f5istlused ja BESTisisesed kooli- tus\u00fcritused, mida korraldame tu- dengitele k\u00f5ikjalt Euroopast. Koha- likul tasandil on Tipikate Insene- riv\u00f5istluse k\u00f5rval suurimaks projek- tiks V\u00f5ti Tulevikku. Siin, Tallinnas \u00fchendame 50 teotahtelist noort, kes viivad aastas l\u00e4bi enam kui 20 erine- va suurusega rahvusvahelist ja koha- likku projekti.

Me oleme samasugused tudengid nagu Sina ja teame v\u00e4ga h\u00e4sti, et head praktikakohta ei ole sugugi liht- ne leida. Seep\u00e4rast soovime selle teha nii Sulle kui ka endale v\u00f5imalikult lihtsaks, tuues v\u00f5imalused koju k\u00e4tte. Miks siis mitte neist kinni haarata!

19.-21. novembrini peeti Eesti N\u00e4i- tuste paviljonis j\u00e4rjekorras 14. Tallin- na rahvusvaheline tootearenduse-, tootmistehnika, t\u00f6\u00f6riista-, allhan- ke- ja tehnohooldusmess \u201cInstru- tec 2008/Puidutehnoloogia 2008\u201c.

Messi algul kirjutasid koost\u00f6\u00f6 raamlepingu alla Tehnika\u00fclikooli rektor Peep S\u00fcrje ja Masinat\u00f6\u00f6stu- se Liidu juhatuse esimees J\u00fcri Rii- ves. Sellele j\u00e4rgnes Tallinna Teh- nika\u00fclikooli mehaanikateaduskon- na korraldusel seminar \u201cInnovaati- lised tootmistehnoloogiad\u201c. Semi- nari juhtis mehaanikateaduskon- na dekaan prof Priit Kulu.

Seminaril esinenud mehha- troonikainstituudi direktori profes- sor Mart Tamre ettekande teemaks oli terviklik materjali hajusj\u00e4lgita- vuss\u00fcsteem puidut\u00f6\u00f6stuse n\u00e4itel (j\u00e4lgitavuss\u00fcsteem, puidut\u00f6\u00f6stu- se tootmisprotsess, arukad tootmis- s\u00fcsteemid, tootmisprotsessi juhti- mine, automaatne markeerimine ja lugemine, visuaalkood, jne.)

Mehaanikateaduskonna vanem- teadur Meelis Pohlak k\u00f5neles kiir- valmistustehnoloogiatest (kiirval- mistus, kiirtootmine, t\u00f6\u00f6riistade kiirvalmistus jne). K\u00f5vapindamis- tehnoloogiaid (pinnaomadused ja kulumine, k\u00f5vapinded t\u00f6\u00f6riista- majanduses, PVD ja CVD tehno- loogiad, taastus- ja tugevuspinded, laser- jt tehnoloogiad jne) k\u00e4sitles mehaanikateaduskonna erakorra- line teadur Andre Gregor. Henrik Her- ranen ja Henri Lend tutvustasid optilisi skaneerimistehnoloogiaid.

Messil kirjutati alla ka koost\u00f6\u00f6- memorandum mehaanika innovat- sioonikeskuse rajamiseks Musta- m\u00e4ele Tehnopoli, selle allkirjastasid majandus- ja kommunikatsioonimi- nister Juhan Parts, mehhatrooni- ka assotsiatsiooni juhatuse liige J\u00fcri Riives ja Tehnopoli juhatuse liige Pirko Konsa. Innovatsiooni- keskuse eesm\u00e4rk on t\u00f5sta Eesti t\u00f6\u00f6t- leva t\u00f6\u00f6stuse mainet, suurenda- da ettev\u00f5tete konkurentsiv\u00f5imet

ja arendada innovaatilisust. \u201cEt olla innovatsiooniv\u00f5imelised ja oma tehnoloogiat arendada, on vaja laboreid ja seadmeid ning sel- leks ongi koost\u00f6\u00f6 \u00e4\u00e4rmiselt olu- line,\u201c \u00fctles Juhan Parts memoran- dumi allkirjastamisel.

\u201cInstruteci\u201c p\u00f5hiteemadeks olid seekord t\u00f6\u00f6stusseadmed ja -tar- vikud, tootmisprotsesside juhti-

mine, t\u00f6\u00f6stusautomaatika, CAD/ CAM tark- ja riistvara, k\u00e4sit\u00f6\u00f6-, l\u00f5ike- ja pressit\u00f6\u00f6riistad, keevitus- seadmed ja -vahendid, aga samuti t\u00f6\u00f6stuslikud materjalid (metalli- ja masinat\u00f6\u00f6stus, kummi- ja plastit\u00f6\u00f6stus, elektroonika- ja elektrotehnikat\u00f6\u00f6stus), m\u00f5\u00f5te- ja kontrollseadmed, erialane p\u00f5hi- ja t\u00e4ienduskoolitus, eriala- kirjandus jt.

19.-21. novembrini oli Tallinnas Mustpeade Majas programmeeri- misteoreetikute rahvusvaheline n\u00f5upidamine \u201c20th Nordic Work- shop on Programming Theory, NWPT 2008\u201d. Tegemist oli juube- li\u00fcritusega P\u00f5hja- ja Baltimaade sarjas, mis on m\u00f5eldud mittefor- maalse foorumina eelk\u00f5ige noor- tele teadlastele.

Tallinnaw or k s h opi kutsutud k\u00f5- nelejateks olid Dave Clarke (Katho- lieke Universiteit Leuven, kitsendus- tep\u00f5hine koordinatsioon), Vincent Da- nos (University of Edinburgh, valgu- v\u00f5rgustike globaalse d\u00fcnaamika reeg- lip\u00f5hine modelleerimine), Martin Fr\u00e4nzle (Universit\u00e4t Oldenburg, kit- senduste lahendajad h\u00fcbriids\u00fcstee- mide anal\u00fc\u00fcsiks), Margus Veanes (Microsoft Research, Redmond, mu- delprogrammeerimise evitamine Mi- crosoftis). Autorite esitatud teadus- ettekandeid oli kavas 30.

Seltskondliku programmi keskmes oli KUMU k\u00fclastus ja vastuv\u00f5tt muu- seumihoones. N\u00f5upidamisest v\u00f5ttis osa poolsada teadlast Euroopa riikidest.

N\u00f5upidamise korraldas TT\u00dc K\u00fcber- neetika Instituut Arvutiteaduse tippkes- kuse EXCS (2008-2015) tegevusena.

24.-26. novembril oli Tallinnas Nordic Hotel Forumis rahvusva- heline konverents Nordic Test Forum 2008. \u00dcheksandat korda korraldatud konverentsi n\u00e4ol oli tegemist P\u00f5hja- ja Baltimaade t\u00e4htsaima mikroelektroonika tes- ti valdkonda k\u00e4sitleva \u00fcritusega.

Konverentsi avaettekande pidas Bill Eklow (Cisco Systems, USA), kes r\u00e4\u00e4kis testi integreerimisest erineva- tel tasemetel: kiibist kuni s\u00fcsteemi- ni. Kutsutud ettekandega \u201cDelay Testing \u2013 From the Ivory Tower to Tools in the Workshop\u201d esines profes- sor Einar Aas (NTNU, Norra).

Sel aastal oli suur r\u00f5hk LXI (LAN eXtensions for Instrumentation) teh- noloogial. David Owen LXI konsort- siumist esitas \u00fclevaate standardi praegusest seisust. Lisaks sellele oli kolm LXI-teemalist teadusettekan- net. Ian M. MacIntosh (\u201cSELEX Sen- sors and Airborne Systems\u201d) kirjeldas v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatavat uut standardit SJ TAG, mille eesm\u00e4rgiks on elektroonikas\u00fcs- teemide testi lihtsustamine tuginedes olemasolevale testi infrastruktuurile.

Lisaks k\u00e4sitleti konverentsil muude oluliste teemadena tootmiskvaliteeti ning funktsionaalset ja struktuurset testimist. Konverentsil oli korraldatud \u00fcmarlaud, millel k\u00f5rvutati funktsionaal- set ja struktuurset l\u00e4henemist testile.

Konverentsiga paralleelselt oli v\u00e4ljas tehnoloogiafirmade n\u00e4itus, mil- lel osalesid National Instruments, GJC Test & Software, Spirent Com- munications, GOEPEL Electronic, Pickering Interfaces. Konverentsi ko- haliku korralduskomitee juht oli Ar- tur Jutman TT\u00dc arvutitehnika insti- tuudist. Konverentsi IT-tugi oli Eesti ettev\u00f5ttelt Testonica Lab.

29. novembril korraldas energeeti- kateaduskonna \u00fcli\u00f5pilasn\u00f5ukogu (E\u00dcN) TT\u00dcs esimest korda s\u00fcgis- kooli alapealkirjaga \u201cP\u00f5levkivi \u2013 kaevandajate, elektrikute ja keemikute uurimisobjekt\u201d.

S\u00fcgiskool oli m\u00f5eldud k\u00f5igile, kes on huvitatud energeetikavald- konnas toimuvast, tahavad t\u00e4pse- malt teada, kuidas Eesti p\u00f5levkivi tulevik v\u00e4lja n\u00e4eb v\u00f5i soovivad liht- salt oma silmaringi avardada.

S\u00fcgiskool koosnes kolmest osast. Esinema olid kutsutud oma ala ti- pud nagu Mati Uus, J\u00fcri Soone, J\u00fcrgen Hilger ja T\u00f5nis Meriste. Grupit\u00f6\u00f6deks oli osalejatel valida nelja grupi vahel, keda juhendasid TT\u00dc kraadi\u00f5ppurid.

4-6. detsembril t\u00e4itub taas Ees- ti N\u00e4ituste messihall noortega, kes on tegemas kaalukat otsust \u2013 kuidas edasi, kuhu \u00f5ppima asuda, millist eriala valida. Mes- sikorraldajate statistikat usku- des k\u00fclastab haridusmessi TEE- VIIT igal aastal umbes 20 000 \u00f5pilast. Selline arv potentsiaal- seid tudengeid seab kahtlema- ta suured n\u00f5udmised nii meie messiboksile, tr\u00fcki- ja jaotusma-

Traditsiooniliselt on boksis v\u00e4ljas k\u00f5ik TT\u00dc teaduskonnad, kolledzid, rahvusvahelise tase- me\u00f5ppe talitus, \u00f5ppeosakond, TT\u00dc Noorte Tehnoloogiakool, avatud \u00fclikool, eel\u00f5ppeosakond ning tudengiorganisatsioonide esindajad.

\u00fcles meie tudengite T-Teater ning kell 15.00 TT\u00dc Rokiklubi b\u00e4nd Surakad.

TT\u00dc boksi korraldab turun- dus- ja kommunikatsiooniosa- kond, projektijuhiks on Britta Gassmann.

Instrutec 2008 messil sai allkirja koost\u00f6\u00f6 raamleping Tehnika\u00fclikooli ja Eesti Masinat\u00f6\u00f6stuse Liidu vahel, mille signeerisid rektor Peep S\u00fcrje ja EMLi juha- tuse esimees J\u00fcri Riives.