Professional Documents
Culture Documents
mäendusõpik
Veebiõpik kaevandamisest,
rakendusgeoloogiast ja
geotehnoloogiast
Käsiraamatud
kolmapäev, 11. Märts 2009 Rusikareeglid
Sõnastikud
Värvi ise
Põiksus
Põiksus on pind settekompleksis ja etapp geoloogilisel arengul, kus
nooremad kihid ülalpool seda pinda on alumistest eraldatud olulise
Otsi õpikust
lüngaga setteprotsessis, mille käigus võisid ka osa vanemaid kihte
olla ära kulutatud.
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 2 of 29
Ekskavaatorkobesti (1)
pisiteralise kaltsiidi massina, mis tõenäoliselt on osaliselt settinud
Esi (1)
keemilisel teel. Poorne, küllalt habras, nõrgalt tsementeeritud kivim.
Fosforiit (4)
Sageli sisaldavad bentose vormide (okasnahksete ja
Freeskombain (1)
liistaklõpuseliste) jäänuseid, räni ja püriidi konkretsioone. Enam Geotehnoloogia (1)
levinud ja rohkem uuritud on Kriidi ajastu kriiti (Jackson, J.A. 1997). Glossary (1)
Posted by Gaia Grossfeldt Graniit (2)
Labels: Kriit Handbook (2)
Haprus (1)
Hind (2)
Hoidetervik (1)
Kihilisus Järve- ja meremuda (3)
Järvelubi (2)
Kihilisus on settekivimite ehituse kõige iseloomulikum tunnus, nad Kaevandamise keskkonnamõju (2)
koosnevad erineva paksuse, koostise ja tekstuuriga paralleelsetest Kaevandamismoodus (1)
kihtidest ja kihikestest, mis on tekkinud pika geoloogilise aja jooksul Kaevandamistehnoloogia (1)
ja põhjustatud settetingimuste muutumisest. Kaevandamisviis (1)
Kaevandus (2)
Settekivimite lasundis võib esineda rütmiline kihilisus, ühesuguse Kaeveõõs (5)
koostisega kihid võivad korduda teatud järjekorras. Näiteks Kaldenurk (2)
viirsavides vahelduvad paksemad liivarikkad suvised kihid õhemate Kallur (5)
savirikaste talviste kihtidega. Kaldkihilisus ja põimkihilisus Kamberkaevandamine (3)
iseloomustab deltade tingimustes moodustunud liivakive, Eestis on Karjäär (3)
sellised kihid tavalised Kambriumi, Alam-Ordoviitsiumi ja Devoni Kihilisus (1)
liivakividele. Kaldkihilistes kivimites on kihi sees olevad tekstuurid Killustik (1)
ühele poole kaldu, põimkihilistes on kihtide kallakus sageli Kivim (5)
üksteisele vastu. Sellistes kivimites on sageli raske määrata üldist Kivimimassiiv (4)
kihilisust. Kivimimehhaanika (2)
Kivimimehhanika (1)
Kivimite füüsikalis-tehnilised omadused (
Kihilisus esineb ka vulkaanilistes katetes, kus iga katte koostis ja 2)
paksus muutub, ülemisel ja alumisel piiril võivad esineda mandlid. Kivimite omadused (5)
Eriti selgelt väljendub paralleelne kihilisus vulkaanilistes kivimites, Kivimitge omadused (1)
kui esinevad vulkaanilise tuha vahekihid. Klassifikatsioonid (2)
Klassifikatsioonisüsteemid (4)
Analoogne üksteisele järgneva kivimite moodustumine toimub Kobestustegur (1)
teatud süvakivimites, näiteks peridotiit-gabronoriitide massiivide Kombain (1)
alaosa moodustavad ultraaluselised erimid, ülemise osa järjest Konveier (2)
happelisemad aluselised kivimid. Sellist nähtust nimetatakse Kopp (4)
massiivi kihitatuseks, sest kihtide vahelised piirid on harva nii Kopplaadur (2)
selged, kui kihipinnad settekivimites. Kraapkonveier (3)
Kriit (1)
Posted by Gaia Grossfeldt Kristalliinne ehituskivi (1)
Labels: Kihilisus Krossing (1)
Kruus (4)
Kuivaine kütteväärtus (1)
Kvaliteedinäitaja (1)
esmaspäev, 23. Veebruar 2009 Käsiraamat (2)
Külmakindlus (1)
Laavakaevandamine (1)
Soonur Laeng (1)
Lahustamisega kaevandamine (2)
Soonurit kasutatakse veekõrvalduskraavide tegemiseks
Lasumustingimus (1)
karjäärides. Tööorgani ehk baari pikkus on 2 meetrit. Soonuri
Leiupaik (1)
lõikeinstrumendiks on kõvasulamiga armeeritud teradega
Levila (1)
massiivne lõikekett.
LHD (1)
Ligniit (1)
Liigendkallur (3)
Liiv (6)
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 3 of 29
Lintkonveier (3)
Lubjakivi (7)
Läbindamine (3)
Läbinduskombain (1)
Lõhkamine (9)
Lõhkeaine (3)
Lõhkevõrk (2)
Lõugpurusti (1)
Lühieekombain (1)
Maardla (1)
Maavara (40)
Maavara kaod (2)
Maavarade esinemine (1)
Mahumass (1)
Majandus (2)
Mass (1)
Mehaaniline raimamine (2)
Mineraal (1)
Modelleerimine (2)
Mudel (1)
Posted by Margit Kolats
Mäeinsener (2)
Labels: Mäemasin, Soonur Mäemasin (11)
Mäenduslikud omadused (13)
Mäendustingimused (5)
Mäendusõpik (3)
Pruunsüsi Mäerõhk (3)
Pruunsüsi ehk ligniit tekib taimse materjali mattumisel ja Mäetöö (1)
mittetäielikul lagunemisel (kivistunud puit). Sarnaselt kivisöele Mäeõpik (3)
kuulub pruunsüsi fossiilsete kütuste hulka tema kütteväärtus on Nidusus (1)
kivisöe omast väiksem. Pruunsütt kasutatakse keemiatööstuse Niiskus (1)
toorainena ning elektrijaamades. Nõlv (3)
Operatsioon (2)
Paljandamine (1)
Plastsus (1)
PLT (9)
Protsess (2)
Pruunsüsi (1)
Pumbad (1)
Pumbajaam (1)
Pump (1)
Purusti (2)
Puurimine (1)
Põhi (1)
Põiksus (1)
Põlevkivi (4)
Põlevmaavara (2)
Pöördkoppekskavaator (1)
Posted by Margit Kolats Raimamine (5)
Rakendusgeoloogia (2)
Labels: Ligniit, Maavara, Pruunsüsi
Ratasbuldooser (1)
Rikastamine (1)
Ripper (1)
Roomikbuldooser (1)
pühapäev, 15. Veebruar 2009
Rootorekskavaator (1)
RRR (5)
Rusikareegel (15)
Varistustoestik
Santa Barbara (1)
Varistustoestik on suure kandejõuga toestik, mida kasutatakse lae Savi (7)
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 4 of 29
Savikivi (2)
langetamiseks, paigutades selle langetusjoonele, mille taga peavad
Sete (1)
laekivimid varisema ja täitma kobestunult kaevanatud ala.
Settebassein (1)
Varistustoestikuna kasutatakse hüdrotoestikku, mis on ühendatud
Sisepuistang (1)
ühtsesse kompleksi eetoestiku ja kombainiga. Sitkus (1)
Soonur (2)
Varistustoestik Stope (1)
Survetugevus (2)
Suured kambrid (2)
Sõnaraamat (2)
Sõnastikud (1)
Tardkivim (1)
Tehnoloogia (5)
Tervik (1)
Tihedus (2)
Toestamine (5)
Toestik (6)
Tootlikkus (2)
Torutransport (1)
Traktorskreeper (2)
Transport (1)
Tugevusteooriad (6)
Tunnel (1)
Turvas (4)
From Toestamine Tuulutus (3)
Täitmine (1)
Uraan (2)
Varistusttoestik koos kombainiga Vaalkaevandamine (2)
Vaalkarjäär (1)
Vedu (3)
Veebiõpik (2)
Veeimavus (1)
Veekogur (1)
Veekõrvaldus (4)
Ventilaator (1)
Ventilatsioon (1)
Veotee (1)
Virtuaalne kaevandamine (3)
Väli (1)
Õpik (3)
Sõnastikud
Eesti-Inglise-Eesti mäenduse sõnastik 1
Eesti-Inglise-Eesti mäenduse sõnastik 2
From Toestamine Eestikeelne seletav sõnaraamat 1
Eestikeelne seletav sõnaraamat 2
Posted by Ave Õnnis
Ingliskeelne seletav sõnaraamat 1
Labels: Toestamine, Toestik
Ingliskeelne seletav sõnaraamat 2
Ingliskeelne seletav sõnaraamat 3
Mining Glossary
Mäenduse mõisted
Mäendussõnastikud Sõnastikud 1
Eesti - Inglise - Eesti mäendussõnastikud Sõnastikud 2
Eesti-Inglise-Eesti mäenduse sõnastik 1 Sõnastikud 3
Eesti-Inglise-Eesti mäenduse sõnastik 2 Wiktionary
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 5 of 29
Sõnastikud 1
Sõnastikud 2
Maavarad
Kruus
Sõnastikud 3
Maavarad
Põlevkivi
Posted by Ingo Valgma Savi
Labels: Glossary, Sõnaraamat, Sõnastikud Turvas
Draglain
Tehnika
Draglain e. mehhaaniline heitkopp paljandusekskavaator on Eestis
Ekskavaator
kasutatavaim ja mõõtmetelt maailmaklassi kuuluv ekskavaator.
Kopp
Draglaini nimetatakse nii sammuvaks ekskavaatoriks, kui ka Mäetehnika
trossekskavaatoriks.
arvutigeoloog
Seminar "Seismoloogia ja
mäendustarkvarad"
1 päev tagasi
Liivakast
Video ülekanne
1 nädal tagasi
Maa Vara
TUNNE SEADUSI
1 nädal tagasi
Kaevandamine
Tüüpiline asjassepuutumatu pilt
1 nädal tagasi
From Draglain
Virtuaalne draglain:
Mäeveeb
mi.ttu.ee
8th International Conference,
September 14-18, Tallinn 2009,
Estonia
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 6 of 29
18 tundi tagasi
Eesti Mäeselts
Seminar "Seismoloogia ja
mäendustarkvarad"
1 päev tagasi
TTÜ mäeinstituut
Eesti Mäeseltsi
seminar "Seismoloogia ja
mäendustarkvarad"
1 päev tagasi
Mäeinstituut bloglines
Ore Geology Reviews , Volume 35,
Issue 1, Pages 1-110 (March 2009)
1 nädal tagasi
Mäendusuudised
http://mi.ttu.ee/film/
1 nädal tagasi
From Draglain
Põlevkivi
ERR.ee: Baškiiria insener näeb Eesti
Draglaini tööterrass: põlevkivijäätmetele lahendust
1 nädal tagasi
Mäendus internetis
Veebiaknad
2 nädalat tagasi
maeveeb
Interaktiivne mäeveeb
2 nädalat tagasi
mi.ttu.ee/maavarad/
Kaevandatud auto / Mining a Car
3 nädalat tagasi
Killustik
Algavad ehitusmaavarade
arengukava koostamise avalikud
arutelud
From Draglain 3 nädalat tagasi
Näita kõiki
Arhiiv
▼ 2009 (93)
▼ Märts (3)
Põiksus
Kriit
Kihilisus
► Veebruar (10)
► Jaanuar (80)
► 2008 (87)
mi.ttu.ee
Autorid
Ingo Valgma
Ain Anepaio
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 7 of 29
Ave Õnnis
Sergei Sabanov
Vivika Väizene
Märt Saum
Enno Reinsalu
Jüri-Rivaldo Pastarus
Ülo Sõstra
Margit Kolats
Karin Robam
Gaia Grossfeldt
Veiko Karu
Autorite postitused
Ain Anepaio
Ave Õnnis
Enno Reinsalu
Ingo Valgma
Jüri-Rivaldo Pastarus
Karin Robom
Veiko Karu
Vivika Väizene
From Draglain
Telli postitused
Vaata ka:
Draglainidest
Suurtest koppadest
Posted by Ingo Valgma
Labels: Draglain, Ekskavaator
Tarimine
on kaevise lähivedu (haulage, доставка, beförderung), raimatud
materjali toimetamine lasust veovahendisse. Kaevist taritakse
kopplaaduritega, liigendkalluriga, eekonveieriga (kraapkonveieriga)
jt.
Posted by Enno Reinsalu
Labels: Kraapkonveier, Liigendkallur, Mäetöö, Vedu
Kivim
Kivim on tahke agregaat ühest või enamast mineraalist (näiteks
graniit, kilt, marmor) või diferentseerumata mineraalaine (näiteks
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 8 of 29
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 9 of 29
Kambri põhjas võiks näha pilt välja selline, kui valgustus oleks
piisav:
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 10 of 29
From Kaevandus
Posted by Ingo Valgma
Labels: 3D, Fosforiit, Graniit, Rusikareegel, Suured kambrid,
Tehnoloogia, Täitmine, Virtuaalne kaevandamine
Krossing
Krossing ehk õhusild ehitatakse kohtadesse, kus värske õhu juga
ristub riknenud õhu joaga. Krossinguga suunatakse ristuvad
õhujoad kas teineteisest üle või teineteisest mööda. Sedasi
välditakse värske õhu segunemist riknenud õhuga. Krossingu
ehitamiseks kasutatakse raudtorusid või raudbetooni, kuna tuleb
tagada konstruktsiooni piisav tugevus ja õhukindlus.
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 11 of 29
From Allmaakaevandamine
Posted by Ain Anepaio
Labels: Allmaakaevandamine, Krossing, Tuulutus
Vedu
Vedu on kaevandamise protsess mille käigus veetakse kaevis,
aheraine või katendikivim ettenähtud kohta. Veoga on seotud
veovahendile laadimine ja veovahendi tühjendamine.
From Konveier
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 12 of 29
From Konveier
From Kallurid
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 13 of 29
From Liigendkallur
From Kopplaadur
From Buldooserid
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 14 of 29
From Buldooserid
From Traktorskreeper
Posted by Ingo Valgma
Labels: Buldooser, Kallur, Konveier, Kopplaadur,
Kraapkonveier, Liigendkallur, Lintkonveier, Ratasbuldooser,
Roomikbuldooser, Traktorskreeper, Vedu
Veekogur
Veekogur on allmaakaevanduses kaeveõõs mis asub pumbast
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 15 of 29
allpool ja kuhu koguneb vesi. Veekogur peab olema nii suur, et see
mahutaks pumba rikke korral kaevandusse koguneva vee.
Rootorekskavaator
Rootorekskavaator on paljukopaline, pideva tööviisiga suure
tootlikkusega raimamis- ja laadimismasin. Enim kasutatakse
rootorekskavaatoreid ligniidi, e. pruunsöe kaevandamisel.
Rootorekskavaatori tööorgan on rootor, millel asetsevad kopad.
Maailma suurima rootorekskavaatori rootoril asetsevad 18 koppa
mahuga 6 kuupmeetrit. Sellise masina tootlikkus on 240 000
kuupmeetrit päevas.
Pildid rootorekskavaatoritest:
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 16 of 29
Veekõrvaldusskeem kaevandamisel
Veekõrvaldusskeem ehk veeärastusskeem on kaevandamise
projekti osa. Skeemil tuleb ära näidata:
1) veekraavide, settebasseinide mõõtmed
2) veekraavide, settebasseinide rajamisviis ja kasutamistingimused
3) ööpäevane maksimaalne oodatav vee juurdevool
4) veeärastusseadmed, nende tüüp, arv, paigalduskohad
5) pumpade käivitus- ja töörežiim
6) pumbatava vee vastuvõtukohad (veekogur, kraav, maapinnale
jt).
Kopa maht
Kui tahetakse leida optimaalset kopa ja kalluri kasti vahelist suhet
siis rusikareegliks on:
Santa Barbara
St. Barbarat peetakse kaevurite pühakuks.
Tema elust on vähe teada, kuid legend räägib, et ta isa pani ta torni
luku taha, et ükski mees ei näeks ta ilu. Kuid üks kristlane,
maskeeritult arstiks õpetas talle salamahti usku ja haris teda. Kui
isa sellest teada sai mõrvas ta oma tütre. Pikselöök taevast
tuhastas isa. St. Barbara on kaitsepühak suurtükiväelastele,
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 17 of 29
From maeveeb
Virumaa uraanilevila
Virumaa põhjaosas, paekaldast raudteeni lasub 5...30 m sügavusel
umbes meetripaksune savikivi kiht. Geoloogide keeles on see
savikivi graptoliitargilliit, varem diktüoneemaargiliit. Savikivi igas
tonnis on kuni 300 g uraani. Seda on liiga vähe, et kaevandada.
Probleem ei ole kaevandamises, see on imelihtne. Probleem on
selles, mida teha peenestetud savikiviga, millest uraan on välja
lahustatud. Selle maht on kuni kaks korda suurem kui savikivil maa
sees.
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 18 of 29
Tunnel
Tunnel on horisontaalne kaeveõõs, mille mõlemad suudmed
(otsad) avanevad maapinnale. Tunneleid kasutatakse raudteede ja
maanteede ning veekanalite läbiviimiseks läbi mägede. Tunneleid
kasutatakse ka linnades metroode ja kanalisatsiooni ehituseks.
Tunnelid võivad olla ringi- või ristkülikukujulise ristlõikega.
Tunneleid toestatakse raudbetoon toestikuga, enamasti maa peal
valmistatud valmisdetailidest (sektsioonidest). Väga püsivates
kivimites võib tunnel olla toestamata.
Posted by Ain Anepaio
Labels: Allmaakaevandamine, Kaeveõõs, Kivim, Läbindamine,
Mäerõhk, Raimamine, Toestik, Tunnel
Kivimi purustamisest
Kivimi purustamiseks vajaliku energiakulu ja tekkinud kaevise
jämeduse vahel kehtib
Rusikareegel:
Valem: Me = P / E
Märkused:
Vastupanu survele = survetugevus
Ühikenergia = energia erikulu
Valem tuletub Rittingeri hüpoteesist, kuid kehtib ainult põlevkivi ja
kihindi vahekihtide suhtes.
Posted by Enno Reinsalu
Labels: Mehaaniline raimamine, Raimamine, RRR,
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 19 of 29
Rusikareegel, Survetugevus
Kambriteploki kollaps
Millal ja kus purunevad põlevkivikaevanduse koristuskambri
tugitervikud nii, et plokk variseb, tekib kollaps. Kehtib
Rusikareegel:
Põlevkivi
Palju on vaieldud, mis on põlevkivi.
Rusikareegel:
Kivimi tugevus
Kui tuleb otsustada, kas tegu on kivimi või settega, siis muljuge
käsipala
Rusikareegel:
Rusikareeglid
Tihti tuleb käigu pealt otsustada, mis on mis või kui palju on palju.
Siis tulevad appi lihtsad seaduspärasused, nn rusikareeglid. Mõned
on juba kasutuses mäemajanduses. Näiteks:
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 20 of 29
või
Kivimi purustamisest
Kaasaegse purustamisteooria aluseks on Rittingeri hüpotees. Peter
von Rittinger,1811-72, oli Austria mäeinsener- ja tööstur,
mäemees, Montanist, kes peale kõnealuse hüpoteesi võttis
kasutusele soojuspumba ja leiutas mõned seni kasutusel olevad
rikastusseadmed.
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 21 of 29
Mastaabiefekt
Mäemassiiv (mõõtmed meetrites ja kilomeetrites) erineb
katsekehast (mõõtmed sentimeetrites) lõhelisuse poolest.
Laboratoorsete katsete korral enamus lõhesid ei lähe arvesse, mis
on kivimimassiivis. Seepärast erinevad kivimite omadused ja
parameetrid massiivis ja katsekehas. Seda nähtust nimetatakse
mastaabiefektiks.
Posted by Jüri-Rivaldo Pastarus
Labels: Kivimimassiiv
Kivimimassiivi lõhelisus
Kivimimassiivi lõhelususe moodustavad geoloogilised rikked,
kunstlikud ja loomulikud lõhed.
Lõhedeks nimetatakse igasuguse keskkonna tasapinnalist
rebendit, mis on suurusjärgu võrra või rohkem suurem kui aatomite
vahekaugus kristallvõres.
Lõhede klassifikatsioon:
1. Kristallilised lõhed E-9 ... E-5 m. Need lõhed on tekkinud
kristalliseerumise käigus ja sisuliselt on kristalli defektid.
2. Kristallidevahelised lõhed E-5 ... E-4 m. Lõhed väikese ulatusega
ja orienteeritud kaootiliselt.
3. Tehnoloogilised, metamorfsed jne. lõhed. Lõhede pikkus võib
ulatuda kilomeetritesse, laius kümnete meetriteni. Lõhed, mis on
orienteerutud ühes suunas, moodustavad lõhede süsteemi ning
lõhuvad kivimimassiivi üksikuteks pankadeks, mille kuju on küllaltki
korrapärane.
Posted by Jüri-Rivaldo Pastarus
Labels: Kivimimassiiv
Kivimite klassifikatsioon
Kivimite olek ja nende omadused massiivis muutuvad väga suurtes
piirides, mis põhjustab mitmete erinevate kaevandamisviiside ja
tehniliste vahendite kasutamise. Tehnoloogilisel kaalutlusel kivimid
jagatakse gruppidesse:
1. Kõvad kivimid
a) Kaljused - praktiliselt kõik tardkivimid, osa moonde- ja
settekivimid. Survetugevus (5-35) E7 Pa.
b) Poolkalused - praktiliselt kõik settekivimid, osa tard- ja
moondekivimitest. Survetugevus (2-5)E7 Pa.
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 22 of 29
2. Seotud kivimid
a) Tihedad - tavaliselt kivisüsi, kõvad savid, kriit. Survetugevus (1-2)
E7 Pa. Löökkoormusel purunevad hapralt, kestval koormusel
haprad.
b) Pehmed - savid, pehmed söed. Survetugevus (1-10)E6 Pa.
Muutuvad kuivamisel poolkõvaks, vee mõjul punsuvad.
3. Kobedad kivimid
a) Puistekivimid - liiv, kruus, löss jne. Survetugevus praktiliselt
puudub.
b) Purunenud kivimid - kaljused või seotud kivimid, mis kunstlike või
looduslike mõjude toimel purunesid.
Posted by Jüri-Rivaldo Pastarus
Labels: Kivimimassiiv
Kivimimassiivi pingeolukord
Kivimimassiivis eristatakse kahte olukorda:
1. Massiiv ei ole purunenud
2. Massiiv on purunenud, mis on tekkinud mäetööde käigus.
Tihedusomadused
1. Mahumass
Mahumass on kivimi mahuühiku mass, ühikuks kg/m kuubis.
2. Mahukaal
Mahukaal on kivimi mahuühiku kaal, N/m kuubis.
3. Erimass ehk tihedus
Erimassiks nimetatakse tema tahke faasi (mineraalse karkassi)
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 23 of 29
Kivimite poorsus
Kivimite poorsus on kõigi tühimike kogum kivimites mineraalsete või
muude agregaatide vahel.
Kivimite poorsust iseloomustatakse:
1. Üldine poorsus P. Arvuliselt ta iseloomustab pooride ruumala
osakaalu kogu kivimi ruumala suhtes ja väljendatakse protsentides.
2. Poorsustegur K. Poorsusteguriks nimetatakse pooride ruumala
suhet nineraalskeleti ruumalasse.
Kivimimehhanika ja rahvamajandus
Kivimimehhanika võimaldab leida uusi teid tööviljakuse tõstmiseks,
sest tööprotsessid mäenduses on otseselt seotud masinate ja
mehhanismide vahetu mõjuga kivimitele. Mäetööstuses
saavutatakse suurim efektiivsus siis, kui masinate ja mehhanismide
tööparameetrid on optimaalses vastavuses kivimite omadustega.
Masin on valitud või konstrueeritud lähtudes antud kivimi
füüsikalistest parameetritest.
Kaevandamisfilmid
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 24 of 29
Klassifikataioon:
1. Kivimite mehhaanika
2. Kivimite akustika
3. Kivimite termodünaamika
4. Kivimite elektrodünaamika ja raadiofüüsika
Posted by Jüri-Rivaldo Pastarus
Labels: Kivimimehhaanika
Kivimimehhaanika uurimisvaldkond
Kivimimehhaanika on teadus, mis uurib kivimite füüsikalisi omaduse
ning neis toimuvaid füüsikalisi protsesse, et neid siis mäetööstuse
ülesannete lahendamisel kautada.
Uurimisobjektid: ta on lähedane geoloogiateadustele -
kristallograafia, mineraloogia ja petrograafia. Võimatu on määrata
ja põhjendada kivimite omadusi ja seal toimuvaid protsesse,
teadmata nende geoloogilist tagapõhja.
Uurimismetoodika: ta on tihedalt seotud tahke keha füüsikaga.
Kivimite omadusi ja seal toimuvaid füüsikalisi protsesse seletatakse
ja uuritakse kaasaegse tahke keha füüsika seisukohalt.
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 25 of 29
Füüsikalis-tehnilised parameetrid
Füüsikalis-tehnilisteks parameetriteks nimetatakse kogu füüsikaliste
ja mäetehnoloogiliste parameetrite kogumit, mis kirjeldab kivimit või
kivimimassiivi käitumist mäetööde teostamisel. Neid
klassifitseeritakse vastavalt muutusi esilekutsuvatele välistele
väljadele.
Posted by Jüri-Rivaldo Pastarus
Labels: Kivimite omadused
Väline väli
Väline väli on energia või aine liik, mille mõju all on kivim antud
hetkel.
Eristatakse: mehhaanilist, soojus-, elektri-, magnet- ja
radiatsioonivälja.
Posted by Jüri-Rivaldo Pastarus
Labels: Kivimite omadused
Lõugpurusti
Lõugpurusti on traditsioonilisim purusti, mis surub kivi kahe
metallplaadi vahel väiksemaks tükiks. Lõugpurusti on suhteliselt
lihtne, aeglase käiguga, suur, raske, laseb avast läbi ka plaatjaid
tükke. Kuna ava on suur, siis on oht, et liiga suured kivid kinni
kiiluvad.
Lõugpurusti 3D skeem
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 26 of 29
From Purustid
From Purustid
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 27 of 29
From Purustid
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 28 of 29
Labels: Klassifikatsioonisüsteemid
Hoek-Brown'i tugevusteooria
See tugevusteooria lähtub tunnelite läbindamise probleemidest ja
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 29 of 29
Energeetiline tugevusteooria
See teooria on laialdaselt levinud plastiliste materjalide korral. Ta
põhineb eeldusel, et sõltumatult pingeolukorrast tekib purunemine,
mis on seotud deformatsiooni potentsiaalse energiaga
piirväärtusega. Teooria on küll üldine ja põhineb energeetilisel
printsiibil, kui on vähe kasutatav oma keerukuse pärast. Sisuliselt ta
transformeerub Mohr-Coulomb'i teooriaks.
Posted by Jüri-Rivaldo Pastarus
Labels: Tugevusteooriad
powered by
Mäendusõpik
ISBN 978-9949-430-25-3
Võrguteavik
http://mi.ttu.ee/opik
TTÜ mäeinstituut
MTÜ Eesti Mäeselts
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 1 of 24
mäendusõpik
Veebiõpik kaevandamisest,
rakendusgeoloogiast ja
geotehnoloogiast
Käsiraamatud
kolmapäev, 14. Jaanuar 2009 Rusikareeglid
Sõnastikud
Värvi ise
Suurimate nihkepingete (tangensiaalpingete) teooria
Selle tugevusteooria aluseks on oletus, et materjali ohtliku olukorra
(voolavuse) tekkimise põhjuseks on suurimad nihkepinged
Otsi õpikust
(tangesnsiaalpinged). Teooria esitati XVIII sajandi 80-nendatel
aastatel. Vastavalt teooriale, voolamine tekib sõltumata
pingeolukorrast, kui suurim nihkepinge saavutab piirväärtuse - tekib
voolamine. Teooria on küllaltki heas kooskõlas katsetulemustega,
eriti plastiliste materjalide korral. Selle teooria üldistuseks on Mohr-
Coulomb'i tugevusteooria.
Posted by Jüri-Rivaldo Pastarus
Labels: Tugevusteooriad
Selgitused
Suurimate lineaarsete deformatsioonide teooria Mis leht see on?
Teooria aluseks on oletus, et materjal (kivim), sõltumata Teie küsimused on oodatud siia
pingeolukorrast puruneb siis, kui suhteline pikenemine või RSS feed - uudisvoog
lühenemine mingis sihis saavutab kriitilise suuruse. Teooria loodi
XVII sajandi 90-nendatel aastatel. Praktilised eksperimendid seda Telli uuendused e-posti aadressile:
teooriat ei kinnita. Kasutatakse seda teooriat erandkorras.
Posted by Jüri-Rivaldo Pastarus
Labels: Tugevusteooriad Tellin
Teemad
Maksimaalsete normaalpingete teooria 3D (3)
Selle, juba Galilei poolt avaldatud tugevusteooria aluseks on oletus, Abrasiivsus (2)
et kivim (materjal) puruneb suurimate normaalpingete mõjul.Teisiti Aherdumine (1)
öeldes, kivim puruneb siis, kui normaalpinge mingis sihis saavutab Allmaakaevandamine (5)
sellise suuruse, mille puhul ta puruneb. ANFO (1)
See vanim teooria annab rahuldavaid tulemusi hapra materjali Animatsioon (1)
korral. Ruumilises pingeolukorras ei ole ta kasutatav. Ankurtoestik (3)
Posted by Jüri-Rivaldo Pastarus Astang (2)
Labels: Tugevusteooriad Aukkaevandamine (3)
Aukkarjäär (3)
Avakaevandamine (1)
Buldooser (2)
Mohr-Coulomb'i tugevusteooria Buldooserkobesti (1)
Detonaator (1)
Teooria põhineb ideel, et kivimi purunemist põhustavad nii normaal-
Digiõpik (2)
kui ka nihkepinged (tangensiaalpinged). Ta on leidnud laia
Dolokivi (7)
kasutusala kivimite ja mäenduskonstruktsioonide
Draglain (1)
tugevusarvutustes. Arvutustes on vaja teada kahte kivimi Ee pass (1)
tugevusparameetrit: nidusust ja sisehõõrdenurka. Ehitusmaterjal (1)
Meetod on kasutatav ka puiste- ja purustatud materjali korral, kus Ekskavaator (10)
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2009-01-14T11%3A45%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 2 of 24
Ekskavaatorkobesti (1)
nidusus on nulli lähedane suurus.Sel juhul on vaja teada ainul
Esi (1)
puistematerjali sisehõõrdenurka. Lihtsustatud arvutustes võetakse
Fosforiit (4)
sisehõõrdenurk võrdseks loomuliku varisemise kaldenurgaga.
Freeskombain (1)
Mohr-Coulomb'i tugevusteooria on kõige laiemalt kasutatav ja Geotehnoloogia (1)
levinud tugevusteoori nii mäenduses kui ka ehituses. Glossary (1)
Posted by Jüri-Rivaldo Pastarus Graniit (2)
Labels: Tugevusteooriad Handbook (2)
Haprus (1)
Hind (2)
Hoidetervik (1)
Mineraalsed looduslikud ehitusmaterjalid Järve- ja meremuda (3)
Mineraalsed looduslikud ehitusmaterjalid ehk lihtsalt Järvelubi (2)
ehitusmaterjalid moodustavad kõige liigirohkema maavarade klassi. Kaevandamise keskkonnamõju (2)
Kaevandamismoodus (1)
Eestist kuuluvad siia: Kaevandamistehnoloogia (1)
Kaevandamisviis (1)
- lubjakivi (dolokivi ja paekivi)
Kaevandus (2)
- liiv
Kaeveõõs (5)
- kruus
Kaldenurk (2)
- kruusliiv
Kallur (5)
- savi
Kamberkaevandamine (3)
- graniit Karjäär (3)
Kihilisus (1)
Viide: Enno Reinsalu, Mäemajandus, 1998/2008 Killustik (1)
Posted by Veiko Karu Kivim (5)
Labels: Ehitusmaterjal, Graniit, Kruus, Liiv, Lubjakivi, Savi Kivimimassiiv (4)
Kivimimehhaanika (2)
Kivimimehhanika (1)
Kivimite füüsikalis-tehnilised omadused (
Põlevmaavarad 2)
Kivimite omadused (5)
Põlevmaavarad, mida nimetatakse ka energeetilisteks
Kivimitge omadused (1)
maavaradeks on:
Klassifikatsioonid (2)
- kivisüsi
Klassifikatsioonisüsteemid (4)
- pruunsüsi (ligniit) Kobestustegur (1)
- õli Kombain (1)
- maagaas Konveier (2)
- turvas Kopp (4)
- põlevkivi Kopplaadur (2)
Kraapkonveier (3)
Viide: Enno Reinsalu, Mäemajandus, 1998/2008 Kriit (1)
Posted by Veiko Karu Kristalliinne ehituskivi (1)
Labels: Maavara, Põlevmaavara Krossing (1)
Kruus (4)
Kuivaine kütteväärtus (1)
Kvaliteedinäitaja (1)
teisipäev, 13. Jaanuar 2009 Käsiraamat (2)
Külmakindlus (1)
Laavakaevandamine (1)
Lõhkeaukude ja ridade vahe puurlõhketöödel Laeng (1)
Lahustamisega kaevandamine (2)
Lõhkeaugud paigutatakse kivimi ühtlaseks kobestamiseks
Lasumustingimus (1)
ridadesse.
Leiupaik (1)
Levila (1)
Rusakareegel:
LHD (1)
Ligniit (1)
Aukkarjääris on tüüpiline ridade vaheline kaugus 25 kuni 40 Liigendkallur (3)
Liiv (6)
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2009-01-14T11%3A45%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 3 of 24
Lintkonveier (3)
lõhkeaugu läbimõõtu. Aukude vahekaugus on 25 kuni 80 augu
Lubjakivi (7)
läbimõõtu. Mida võimsam on lõhkeaine, seda suurem on suhteline
Läbindamine (3)
vahekaugus ridade vahel ja aukude vahel.
Läbinduskombain (1)
Lõhkamine (9)
Posted by Ingo Valgma Lõhkeaine (3)
Labels: Lõhkamine, Lõhkevõrk, PLT, Rusikareegel Lõhkevõrk (2)
Lõugpurusti (1)
Lühieekombain (1)
Maardla (1)
Mahumass: massiivis Maavara (40)
mahumass = Põlevkivi 1,5- 1,8 t/m3; Maavara kaod (2)
Lubjakivi 2,2- 2, 4 t/m3; Maavarade esinemine (1)
Kambriumi liivakivi 2,0- 2,1 t/m3; Mahumass (1)
Vendi liivakivi 2,1- 2,2 t/m3; Majandus (2)
Graniit 2,6- 2,65 t/m3; Mass (1)
Mehaaniline raimamine (2)
Kambriumi savi 2,26;
Mineraal (1)
Devoni savi 2,23;
Modelleerimine (2)
Tugev viirsavi 2,0;
Mudel (1)
Nõrk viirsavi 1,77;
Mäeinsener (2)
Holotseeni savi 1,62;
Mäemasin (11)
Holotseeni liivsavi 1,77; Mäenduslikud omadused (13)
Holotseeni saviliiv 2,03; Mäendustingimused (5)
Savikas moreen 2,2; Mäendusõpik (3)
Allikalubi 1,3- 1,9; Mäerõhk (3)
Järvelubi 1,0- 1,5; Mäetöö (1)
Turvas 0,9- 1,4; Mäeõpik (3)
Marmor 2,8- 2,9; Nidusus (1)
Liiv 1,4- 2,0; Niiskus (1)
Liivakivi 2,1- 2,9; Nõlv (3)
Kiltkivi 2,5- 2,7; Operatsioon (2)
Aleuroliit 2,5- 2,7. Paljandamine (1)
Posted by Veiko Karu Plastsus (1)
Labels: Mahumass, Mäenduslikud omadused PLT (9)
Protsess (2)
Pruunsüsi (1)
Pumbad (1)
Pumbajaam (1)
Külmakindlus
Pump (1)
Külmakindlus on kivimi omadus pidada vastu külmatsüklitele, Purusti (2)
seejuures ise mitte mureneda. Puurimine (1)
Posted by Veiko Karu Põhi (1)
Labels: Külmakindlus, Mäenduslikud omadused Põiksus (1)
Põlevkivi (4)
Põlevmaavara (2)
Pöördkoppekskavaator (1)
Kuivaine kütteväärtus Raimamine (5)
Kuivaine kütteväärtus on kivimi omadus sisaldada energiat. Rakendusgeoloogia (2)
Ratasbuldooser (1)
Näiteks: 1,4 kg kukersiit-põlevkivi on 1kWh Rikastamine (1)
Posted by Veiko Karu Ripper (1)
Roomikbuldooser (1)
Labels: Kuivaine kütteväärtus, Mäenduslikud omadused
Rootorekskavaator (1)
RRR (5)
Rusikareegel (15)
Santa Barbara (1)
Lasumustingimused
Savi (7)
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2009-01-14T11%3A45%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 4 of 24
Savikivi (2)
Lasumustingimused määravad ära: kihindi lagi, kihindi põhi ning
Sete (1)
kihindi sügavus
Settebassein (1)
Posted by Veiko Karu
Sisepuistang (1)
Labels: Lasumustingimus, Mäenduslikud omadused Sitkus (1)
Soonur (2)
Stope (1)
Survetugevus (2)
Abrasiivsus Suured kambrid (2)
Abrasiivsus on kivimite omadus kulutada teisi pindu. Sõnaraamat (2)
Sõnastikud (1)
Abrasiivsus määrab ära kasutatava tehnika (Näiteks raimamise Tardkivim (1)
viisi) Tehnoloogia (5)
Posted by Veiko Karu Tervik (1)
Labels: Abrasiivsus, Mäenduslikud omadused Tihedus (2)
Toestamine (5)
Toestik (6)
Tootlikkus (2)
Torutransport (1)
Niiskus
Traktorskreeper (2)
Niiskus on:
Transport (1)
- Kivimi omadus märguda Tugevusteooriad (6)
- Loomulikus asendis/olekus kindel veesisaldus Tunnel (1)
- Laos seistes vihmavee sisse imamine Turvas (4)
Posted by Veiko Karu Tuulutus (3)
Labels: Mäenduslikud omadused, Niiskus Täitmine (1)
Uraan (2)
Vaalkaevandamine (2)
Vaalkarjäär (1)
Veeimavus Vedu (3)
Veeimavus on kivimi omadus endasse imeda vett. Veebiõpik (2)
Posted by Veiko Karu Veeimavus (1)
Labels: Mäenduslikud omadused, Veeimavus Veekogur (1)
Veekõrvaldus (4)
Ventilaator (1)
Ventilatsioon (1)
Veotee (1)
Kivimi kvaliteedinäitajad
Virtuaalne kaevandamine (3)
Kivimite kvaliteedinäitajaid on erinevaid. Kvaliteedinäitajad Väli (1)
näitavad ära, kus ja kuidas vastavat kivimit saab kasutada. Õpik (3)
Kvaliteedinäitajad:
- survetugevus Sõnastikud
- külmakindlus Eesti-Inglise-Eesti mäenduse sõnastik 1
- veeimavus Eesti-Inglise-Eesti mäenduse sõnastik 2
- kuivaine kütteväärtus Eestikeelne seletav sõnaraamat 1
Posted by Veiko Karu Eestikeelne seletav sõnaraamat 2
Labels: Kvaliteedinäitaja, Mäenduslikud omadused Ingliskeelne seletav sõnaraamat 1
Ingliskeelne seletav sõnaraamat 2
Ingliskeelne seletav sõnaraamat 3
Mining Glossary
Kivimi käitlemine Mäenduse mõisted
Kivimi käitlemise seisukohalt on tähtsad järgmised mäenduslikud Sõnastikud 1
omadused: Sõnastikud 2
Sõnastikud 3
- kobestustegur
Wiktionary
- niiskus
- mahumass
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2009-01-14T11%3A45%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 5 of 24
- sisehõõrdenurk
Posted by Veiko Karu
Lingid
Labels: Mäenduslikud omadused Digiõpikud
Filmid
Mäeinstituudi aineprogrammid
Mäendus wikipedias
Kivimi töötlemine Mäeseltsi wiki
Kivimi töötlemise seisukohalt on tähtsad järgmised mäenduslikud Mäeõpik delicious
omadused: Pildid
- abrasiivsus Tudengitööd
- survetugevus Täiendkoolitus
- veeimavus
- lõhelisus
Posted by Veiko Karu Maavarad
Labels: Mäenduslikud omadused Kruus
Maavarad
Põlevkivi
Savi
Kivimi purustamine Turvas
Mäeveeb
Maavara lasumissügavus
mi.ttu.ee
Maavara lasumissügavus on mäendustingimuste üks 8th International Conference,
põhitunnuseid. Igasuguse kaevandamise puhul määrab just September 14-18, Tallinn 2009,
Estonia
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2009-01-14T11%3A45%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 6 of 24
18 tundi tagasi
maavara lasumissügavus avamistööde maksumuse.
Posted by Karin Robam Eesti Mäeselts
Seminar "Seismoloogia ja
Labels: Mäendustingimused
mäendustarkvarad"
1 päev tagasi
TTÜ mäeinstituut
Maavaralasundi kallakus Eesti Mäeseltsi
seminar "Seismoloogia ja
Maavaralasundi kallakus, nii nagu ka maavaralasundi paksus, mäendustarkvarad"
määrab kaevandamisviisi, koristustöö tehnoloogia, kapitali- ja 1 päev tagasi
käitluskulu. Maavaralasundi paksus ja kallakus mõjuvad koos
Mäeinstituut bloglines
allmaatöö tingimustele. Väga õhukesed ja rõhtsad kihid on raskesti
Ore Geology Reviews , Volume 35,
kaevandatavad, kuna kaevandamistingimused on sel juhul Issue 1, Pages 1-110 (March 2009)
keerulised. 1 nädal tagasi
Posted by Karin Robam
Mäendusuudised
Labels: Mäendustingimused
http://mi.ttu.ee/film/
1 nädal tagasi
Põlevkivi
ERR.ee: Baškiiria insener näeb Eesti
Maavarade esinemine
põlevkivijäätmetele lahendust
Levila (leviala)- ala, kus esineb üks või mitu maavara (maaret) 1 nädal tagasi
Leiupaik (leiukoht)- levilal või omaette olulise tähtsusega maavara
esinemise koht. Mäendus internetis
Veebiaknad
Kui maare on teada või esineb ainult üksikutes kohtades, ent
2 nädalat tagasi
puudub informatsioon maarde lasumusest ning kogusest, siis on
tegu ilminguga. maeveeb
Maardla - geoloogiliste töödega uuritud, piiritletud ning riigi Interaktiivne mäeveeb
2 nädalat tagasi
maavarade registris arvele võetud maavaralasund.
Väli- suured levilad, leiukohad ja maardlad jagatakse väljadeks. mi.ttu.ee/maavarad/
Väljad jagunevad otsinguväljadeks, uuringuväljadeks, sõltuvalt Kaevandatud auto / Mining a Car
sellest, millises järgus on geoloogilised tööd. Kui väljal toimub 3 nädalat tagasi
Maavaralasundi paksus
Maavaralasundi paksus on üheks mäendustingimuste
Arhiiv
põhitunnuseks. Maavaralasundi paksus määrab ära
▼ 2009 (93)
kaevandamise viisi ja kaevandamise tehnoloogia, kapitali- ja
▼ Märts (3)
käitluskulu. Mida suurem on maaaralasundi paksus, seda suurem Põiksus
on lasundi tootlus. Mida suurem on lasundi tootlus, seda vähem Kriit
tuleb teha ettevalmistustöid, seda väiksem on laekäitluskulud Kihilisus
allmaakaevandamisel ning seda võimsamaid laadimis- ja
veomasinaid saab kasutada. Seetõttu lasundi paksuse kasvades, ► Veebruar (10)
eriti avakaevandamisel, kaevandamiskulu väheneb. ► Jaanuar (80)
► 2008 (87)
Posted by Karin Robam
Labels: Mäendustingimused
mi.ttu.ee
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2009-01-14T11%3A45%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 7 of 24
Märt Saum
- Kivimi purustamisest
Gaia Grossfeldt
- Kivimi töötlemisest
Veiko Karu
- Kivimi käitlemisest
Vivika Väizene
- Kivimi kasutusalast Karin Robam
Ingo Valgma
Peamised omadused on: Ülo Sõstra
- mahumass Ave Õnnis
- survetugevus Sergei Sabanov
- külmakindlus Ain Anepaio
- veeimavus Enno Reinsalu
- kuivaine kütteväärtus
- paksus
- lasumistingimused Autorite postitused
- abrasiivsus Ain Anepaio
- kobestustegur Ave Õnnis
- sitkus Enno Reinsalu
- haprus Ingo Valgma
- nidusus Jüri-Rivaldo Pastarus
- plastsus Karin Robom
- lõhelisus Veiko Karu
Vivika Väizene
- niiskus
- sisehõõrdenurk
Posted by Veiko Karu
Labels: Mäenduslikud omadused Telli postitused
Mineraal ja kivim
Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja
enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline
tahke aine
Maavara kadu
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2009-01-14T11%3A45%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 8 of 24
Kobestustegur
Kobestustegur on kivimi omadus võtta kobestatuna rohkem ruumi
kui massiivis.
Kobestusteguri näited:
Argilliit: 1,2...1,3
Savi: 1,2...1,25
Liiv: 1,05...1,2
Kaljused kivimid: 1,8...2,5
Posted by Veiko Karu
Labels: Kobestustegur
Aherdumine
Maavara kadude arvestust ähmastab aherdumine, see tähendab
kaevandamisel maavarale lisanduv aheraine, kaasnev kivim.
Ähmastumine toimub seetõttu, et mäeettevõtte käsutusse antakse
mahu, massi ja kasulike ainete sisaldusega mõõdetav maavara
kogus, kaevandades läheb osa sellest kaduma, kuid samas
lisandub kaevisele kaaskivimeid ja vett. See toimub siis, kui
maavara esineb kihindina, millest vaid osa on maavara staatuses.
Mäerõhu juhtimine
Mäerõhku on võimalik juhtida.
Mäerõhu juhtimiseks on mitmeid võimalusi:
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2009-01-14T11%3A45%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 9 of 24
Mäerõhk
Toestiku paigaldamisel peab arvestama mäerõhuga.
Mäerõhuks nimetatakse jõudusid, mis mõjutavad kaeveõõt
ümbritsevaid kivimeid. Need jõud avaldavad survet toestusele ja
tervikutele ning tekitavad pingeid kaeveõõne lae-, põhja- ja
külgkivimites.
Mäerõhu suurus oleneb kaevanduse sügavusest, kivimite
omadustest, geolooglistest tingimustest, ülalhoitava tööala laiusest,
koristusee edasinihke kiirusest, kasutatavast toestusest ning
hoidetervikute parameetritest.
Posted by Karin Robam
Labels: Kaeveõõs, Mäerõhk, Toestamine
Rusikareegel:
Nõlva kaldenurk
Nõlv on astangu või puistangu alumist ja ülemist kontuuri ühendav
pind. Nõlva kaldenurk oleneb kivimite püsivusest. Puistekivimite
loomuliku varingu kaldenurk on alla 45 kraadi.
Rusikareegel:
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2009-01-14T11%3A45%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 10 of 24
EE pass
Ee pass on kaevandamise projekti graafiline osa kus on ära toodud
järgmised asjad
Ankurtoestik
Ankurtoestiku kasutamise all mõistetakse purunenud või nõrgalt
seotud kivimiplokkide kinnistamist põhimassiivi külge.
Ankurtoestikku kasutatakse kaeveõõnte toestamiseks kas iseseisva
toestikuna või teiste toestikega kombineeritult vastavalt
toestuspassi nõuetele.
Ankrute paigaldustihedus ja pikkus sõltuvad kaeveõõne
mõõtmetest ja geoloogilistest tingimustest.
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2009-01-14T11%3A45%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 11 of 24
Ankrute tüübid
Olenevalt oma tööpõhimõttest jagunevad ankrud:
From Toestamine
Posted by Gaia Grossfeldt
Labels: Ankurtoestik, Toestamine, Toestik
Toestamine
Ohutu töö tagamiseks tuleb ala, kus töötavad inimesed, asuvad
seadmed ja liiguvad mäemasinad toestada. Toestik hoiab üleval
teatud osa kaeveõõne laest. Kaeveõõne lagi koosneb tavaliselt
vahetust laest ja põhilaest. Vahetu lae moodustavad laekivimite
kihid, mis ei ole piisavalt tugevad, et toestikuta püsida. Põhilae
moodustavad tugevamad kivimite kihid, mida ei ole vaja toestikuga
üleval hoida. Toestik hoiab üleval vahetut lage.
Kaartoestik
Hüdrauliline toestik
Puittoestik
Mehaaniline toestik
Ankurtoestik
Betoneerimine
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2009-01-14T11%3A45%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 12 of 24
Toestiku klassifikatsioon:
1. Individuaaltoestik
a) Mehaaniline toestik
b) Hüdrauliline tugi
2. Sektsioontoestik – väike grupp toestikke liigub koos
3. Komplekttoestik – suurem kompleks toestikke liigub koos
4. Agregaadid – täielikult mehhaniseeritud
1. Eetoestikku
2. Sammastervikuid + ankurtoestikku
3. Varistustoestikku
Rusikareegel:
Kivimi tugevus
Kivimi tugevus on tema vastupanuvõime survele, tõmbele, paindele
ja löögile ehk dünaamilisele survele. Kasutatakse ka kitsamaid
mõisteid, nagu vastupanu ekskaveerimisele, kobestamisele,
lõikamisele (võrdle kivimi kõvadus).
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2009-01-14T11%3A45%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 13 of 24
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2009-01-14T11%3A45%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 14 of 24
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2009-01-14T11%3A45%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 15 of 24
Kivimi kõvadus
Kivimi kõvadus on kivimi vastupanuvõime kriimustamisele,
lõikamisele, täkestamisele (võrdle kivimi tugevus). Mõiste
kinnistamiseks võib meelde jätta: klaas on kõva, teras on tugev
(RRR)
Kaevandamisfilmid
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2009-01-14T11%3A45%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 16 of 24
Rusikareegel:
Toestamine ankrutega
Ankurtoestikuks nimetatakse aukudesse paigutatud vardaid,
millega kaeveõõnt ümbritev kivim kihiti kinnitatakse. Ankurdamist
kasutatakse juhul kui lae- või külgkivim ei ole piisavalt stabiilne, et
ohutult töötada kuid on seda ankurdatult.
Rusikareegel:
Mäendusõpikud
Mäendusõpikud ja kaevandamise käsiraamatud on avaldatud
levinumates keeltes. Maailma tuntuim ja kasutatavaim käsiraamat
on:
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2009-01-14T11%3A45%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 17 of 24
Eesti mäendus II
Reinsalu, Enno // 2007
Infotöötlus mäenduses
Reinsalu, Enno // 2007
Maavarade geoloogia
Pirrus, Enn; Reinsalu, Enno // 2007
Mäemajandus
Reinsalu, Enno // 2008
SME raamatud.
SME publikatsioonid.
Ammoniit
Ammoniit on tööstuslik lõhkeaine, mille peamine koostisosa on
ammooniumnitraat (ammooniumsalpeeter).
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2009-01-14T11%3A45%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 18 of 24
Allmaakaevandamine
Allmaakaevandamine on kaevandamismoodus mille korral
maavara katvaid kivimeid ei eemaldata vaid hoitakse üleval kas
kaevandamise ajal või ka hiljem. Kui lage pärast kaevandamist
üleval ei hoita, siis on tegemist langetamisega, varistamisega või
sundvaristamisega kaevandamisviisidega. Peamised kasutatavad
kaevandamistehnoloogiad on kamberkaevandamine,
laavakaevandamine ja nende kominatsioonid.
Filmid allmaakaevandamisest
powered by
Mäendusõpik
ISBN 978-9949-430-25-3
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2009-01-14T11%3A45%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 19 of 24
Pildid allmaakaevandamisest
Lõhkevõrk
Lõhkevõrk on lõhkamisel kasutatav termin võrku ühendatud
lõhkelaengute süsteemi kohta. Üldjuhul on laengud paigutatud
laenguaukudesse ja ühendatud kas elektrivoolu juhtiva traadiga,
lõhkeimpulssi edastava detoneeriva nööri või juhtmega. Laengu
paneb plahvatama detonaator.
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2009-01-14T11%3A45%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 20 of 24
Filmid lõhkamisest
Kallur
Kallur on mobiilne veomasin, mille tööorganiks on kallutatav kast.
Kalluri tähtsaim, e. tootlikkust määrav omadus on kandevõime
tonnides. Esmajoones mõeldakse kalluri all jäiga raamiga
karjäärikallurit. Kui tegu on liigendkalluri, allmaakalluri või muu
veokiga, siis täpsustatakse seda nimetuses.
Filmid kalluritest
Võrguteavik
http://mi.ttu.ee/opik
TTÜ mäeinstituut
MTÜ Eesti Mäeselts
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2009-01-14T11%3A45%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 21 of 24
Pildid kalluritest
Traktorskreeper
Traktorskreeper on paljandustöödel kasutatav mobiilne veomasin
mis ammutab, veab ja tühjendab sama paljandusprotsessi käigus.
Filmid traktorskreeperitest
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2009-01-14T11%3A45%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 22 of 24
Liigendkallur
Liigendkallur on kallur mille esiosa ja tagaosa on ühendatud
liigendiga. Liigendkallurit nimetatakse ka artikuleeritud kalluriks
(Articulated truck). Liigendkallur on jäiga raamiga kallurist suurema
läbitavusega, paindlikum ja kulukam.
Laadimine pöördkoppekskavaatoriga
Pöördkoppekskavaatori laadimisprotsessi operatsioonid on:
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2009-01-14T11%3A45%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 23 of 24
Kaeveõõnte elemendid
Karjääri elementide nimetused:
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2009-01-14T11%3A45%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 24 of 24
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2009-01-14T11%3A45%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 1 of 54
mäendusõpik
Veebiõpik kaevandamisest,
rakendusgeoloogiast ja
geotehnoloogiast
Käsiraamatud
teisipäev, 30. Detsember 2008 Rusikareeglid
Sõnastikud
Värvi ise
Allmaakaevandamine
Allmaakaevandamine on kaevandamismoodus mille korral
maavara katvaid kivimeid ei eemaldata vaid hoitakse üleval kas
Otsi õpikust
kaevandamise ajal või ka hiljem. Kui lage pärast kaevandamist
üleval ei hoita, siis on tegemist langetamisega, varistamisega või
sundvaristamisega kaevandamisviisidega. Peamised kasutatavad
kaevandamistehnoloogiad on kamberkaevandamine,
laavakaevandamine ja nende kominatsioonid.
Filmid allmaakaevandamisest
Selgitused
Mis leht see on?
Teie küsimused on oodatud siia
RSS feed - uudisvoog
Tellin
Teemad
3D (3)
Abrasiivsus (2)
Aherdumine (1)
Allmaakaevandamine (5)
ANFO (1)
Pildid allmaakaevandamisest
Animatsioon (1)
Ankurtoestik (3)
Astang (2)
Aukkaevandamine (3)
Aukkarjäär (3)
Avakaevandamine (1)
Buldooser (2)
Buldooserkobesti (1)
Detonaator (1)
Digiõpik (2)
Dolokivi (7)
Draglain (1)
Ee pass (1)
Ehitusmaterjal (1)
Ekskavaator (10)
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 2 of 54
Ekskavaatorkobesti (1)
Esi (1)
Fosforiit (4)
Freeskombain (1)
Geotehnoloogia (1)
Glossary (1)
Graniit (2)
Handbook (2)
Haprus (1)
Hind (2)
Hoidetervik (1)
Järve- ja meremuda (3)
Järvelubi (2)
Kaevandamise keskkonnamõju (2)
Kaevandamismoodus (1)
Kaevandamistehnoloogia (1)
Posted by Ingo Valgma
Kaevandamisviis (1)
Labels: Allmaakaevandamine, Kaevandamismoodus,
Kaevandus (2)
Kaevandamistehnoloogia, Kaevandamisviis,
Kaeveõõs (5)
Kamberkaevandamine, Laavakaevandamine, Tehnoloogia Kaldenurk (2)
Kallur (5)
Kamberkaevandamine (3)
Karjäär (3)
Lõhkevõrk Kihilisus (1)
Lõhkevõrk on lõhkamisel kasutatav termin võrku ühendatud Killustik (1)
lõhkelaengute süsteemi kohta. Üldjuhul on laengud paigutatud Kivim (5)
laenguaukudesse ja ühendatud kas elektrivoolu juhtiva traadiga, Kivimimassiiv (4)
lõhkeimpulssi edastava detoneeriva nööri või juhtmega. Laengu Kivimimehhaanika (2)
paneb plahvatama detonaator. Kivimimehhanika (1)
Kivimite füüsikalis-tehnilised omadused (
2)
Puuraugud puuritakse nii, et ümber augu paiknev kivimimassiiv
Kivimite omadused (5)
kobestataks optimaalse suurusega tükkideks ja et kobestunud lasu Kivimitge omadused (1)
paiskuks soovitavas suunas ja mahus. Üldjuhul paigutakse Klassifikatsioonid (2)
puuraugud korrapäraselt ridadesse paralleelselt eerinnaga. Ridasid Klassifikatsioonisüsteemid (4)
on mitu. Kobestustegur (1)
Kombain (1)
Allolevates filmides on näha, et laengud ei plahvata üheaegselt Konveier (2)
vaid viidetega. See on vajalik selleks, et ühe laengu plahvatus Kopp (4)
naaberlaengut ei purustaks, et kivim ühtlaselt kobestuks ega Kopplaadur (2)
kaugele ja kõrgele ei paiskuks ja et lõhkamisel kaasnev Kraapkonveier (3)
maavõnkumine oleks väikeste parameetritega. Kriit (1)
Kristalliinne ehituskivi (1)
Filmid lõhkamisest Krossing (1)
Kruus (4)
Kuivaine kütteväärtus (1)
Kvaliteedinäitaja (1)
Käsiraamat (2)
Külmakindlus (1)
Laavakaevandamine (1)
Laeng (1)
Lahustamisega kaevandamine (2)
Lasumustingimus (1)
Leiupaik (1)
Levila (1)
LHD (1)
Ligniit (1)
Liigendkallur (3)
Liiv (6)
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 3 of 54
Lintkonveier (3)
Lubjakivi (7)
Läbindamine (3)
Läbinduskombain (1)
Lõhkamine (9)
Lõhkeaine (3)
Lõhkevõrk (2)
Lõugpurusti (1)
Lühieekombain (1)
Maardla (1)
Maavara (40)
Maavara kaod (2)
Maavarade esinemine (1)
Mahumass (1)
Majandus (2)
Mass (1)
Mehaaniline raimamine (2)
Mineraal (1)
Modelleerimine (2)
Posted by Ingo Valgma Mudel (1)
Labels: Laeng, Lõhkamine, Lõhkevõrk, PLT Mäeinsener (2)
Mäemasin (11)
Mäenduslikud omadused (13)
Mäendustingimused (5)
Mäendusõpik (3)
Kallur
Mäerõhk (3)
Kallur on mobiilne veomasin, mille tööorganiks on kallutatav kast.
Mäetöö (1)
Kalluri tähtsaim, e. tootlikkust määrav omadus on kandevõime Mäeõpik (3)
tonnides. Esmajoones mõeldakse kalluri all jäiga raamiga Nidusus (1)
karjäärikallurit. Kui tegu on liigendkalluri, allmaakalluri või muu Niiskus (1)
veokiga, siis täpsustatakse seda nimetuses. Nõlv (3)
Operatsioon (2)
Filmid kalluritest Paljandamine (1)
Plastsus (1)
PLT (9)
Protsess (2)
Pruunsüsi (1)
Pumbad (1)
Pumbajaam (1)
Pump (1)
Purusti (2)
Puurimine (1)
Põhi (1)
Põiksus (1)
Põlevkivi (4)
Põlevmaavara (2)
Pöördkoppekskavaator (1)
Raimamine (5)
Rakendusgeoloogia (2)
Ratasbuldooser (1)
Rikastamine (1)
Ripper (1)
Roomikbuldooser (1)
Rootorekskavaator (1)
Pildid kalluritest RRR (5)
Rusikareegel (15)
Santa Barbara (1)
Savi (7)
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 4 of 54
Savikivi (2)
Sete (1)
Settebassein (1)
Sisepuistang (1)
Sitkus (1)
Soonur (2)
Stope (1)
Survetugevus (2)
Suured kambrid (2)
Sõnaraamat (2)
Sõnastikud (1)
Tardkivim (1)
Tehnoloogia (5)
Tervik (1)
Tihedus (2)
Toestamine (5)
Posted by Ingo Valgma
Toestik (6)
Labels: Kallur
Tootlikkus (2)
Torutransport (1)
Traktorskreeper (2)
Transport (1)
esmaspäev, 29. Detsember 2008
Tugevusteooriad (6)
Tunnel (1)
Turvas (4)
Traktorskreeper Tuulutus (3)
Traktorskreeper on paljandustöödel kasutatav mobiilne veomasin Täitmine (1)
mis ammutab, veab ja tühjendab sama paljandusprotsessi käigus. Uraan (2)
Vaalkaevandamine (2)
Filmid traktorskreeperitest Vaalkarjäär (1)
Vedu (3)
Veebiõpik (2)
Veeimavus (1)
Veekogur (1)
Veekõrvaldus (4)
Ventilaator (1)
Ventilatsioon (1)
Veotee (1)
Virtuaalne kaevandamine (3)
Väli (1)
Õpik (3)
Sõnastikud
Eesti-Inglise-Eesti mäenduse sõnastik 1
Eesti-Inglise-Eesti mäenduse sõnastik 2
Eestikeelne seletav sõnaraamat 1
Eestikeelne seletav sõnaraamat 2
Ingliskeelne seletav sõnaraamat 1
Ingliskeelne seletav sõnaraamat 2
Posted by Ingo Valgma
Ingliskeelne seletav sõnaraamat 3
Labels: Paljandamine, Traktorskreeper Mining Glossary
Mäenduse mõisted
Sõnastikud 1
Sõnastikud 2
Liigendkallur Sõnastikud 3
Liigendkallur on kallur mille esiosa ja tagaosa on ühendatud Wiktionary
liigendiga. Liigendkallurit nimetatakse ka artikuleeritud kalluriks
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 5 of 54
Maavarad
Kruus
Maavarad
Põlevkivi
Savi
Turvas
Tehnika
Ekskavaator
Laadimine pöördkoppekskavaatoriga
Kopp
Pöördkoppekskavaatori laadimisprotsessi operatsioonid on:
Mäetehnika
ammutamine, pööramine, tühjendamine ja pööramine. Nendest
operatsioonidest koosneb ekskavaatori laadimistsükkel.
Mäeblogid
Kivid / Stones
TARBEKIVI 15
3 tundi tagasi
arvutigeoloog
Seminar "Seismoloogia ja
mäendustarkvarad"
1 päev tagasi
Liivakast
Video ülekanne
1 nädal tagasi
Maa Vara
TUNNE SEADUSI
1 nädal tagasi
Kaevandamine
Tüüpiline asjassepuutumatu pilt
1 nädal tagasi
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 6 of 54
18 tundi tagasi
Mäeinstituut bloglines
Ore Geology Reviews , Volume 35,
Issue 1, Pages 1-110 (March 2009)
1 nädal tagasi
Mäendusuudised
http://mi.ttu.ee/film/
1 nädal tagasi
Põlevkivi
ERR.ee: Baškiiria insener näeb Eesti
põlevkivijäätmetele lahendust
1 nädal tagasi
Kaevanduse elementide nimetused:
Mäendus internetis
Veebiaknad
2 nädalat tagasi
maeveeb
Interaktiivne mäeveeb
2 nädalat tagasi
mi.ttu.ee/maavarad/
Kaevandatud auto / Mining a Car
3 nädalat tagasi
Posted by Ain Anepaio
Labels: 3D, Allmaakaevandamine, Astang, Aukkaevandamine, Killustik
Aukkarjäär, Avakaevandamine, Esi, Kaevandus, Kaeveõõs, Algavad ehitusmaavarade
arengukava koostamise avalikud
Karjäär, Nõlv, Põhi, Toestik, Virtuaalne kaevandamine
arutelud
3 nädalat tagasi
Näita kõiki
Arhiiv
▼ 2009 (93)
Puistangute moodustamine ja struktuur ▼ Märts (3)
Põiksus
Kriit
Kihilisus
► Veebruar (10)
► Jaanuar (80)
► 2008 (87)
mi.ttu.ee
Autorid
Margit Kolats
Sergei Sabanov
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 7 of 54
Gaia Grossfeldt
Ain Anepaio
Enno Reinsalu
Ingo Valgma
Veiko Karu
Karin Robam
Vivika Väizene
Ülo Sõstra
Märt Saum
Jüri-Rivaldo Pastarus
Ave Õnnis
Autorite postitused
Ain Anepaio
Ave Õnnis
Enno Reinsalu
Ingo Valgma
Jüri-Rivaldo Pastarus
Karin Robom
Posted by Enno Reinsalu
Veiko Karu
Labels: Ekskavaator, Vaalkaevandamine
Vivika Väizene
Lahustamisega kaevandamine
Allmaalahustamine puuraukude kaudu on rakendatavaim soola
kaevandamise puhul. Puuraugu kaudu suunatakse soolakehasse
vesi ja pumbatakse teisest august välja. Kui vett või muud lahust
suunatakse surve all või raimamisvahendit kasutada, siis võib seda
kaevandamistehnoloogiat nimetada hüdrokaevandamiseks
hüdromonitori abil. Kaevis pumbatakse maapinnale pulbina toru
kaudu (torutranspordi abil).
Kaevandamisfilmid
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 8 of 54
Uraani kaevandamine
Uraani kaevandatakse sarnaste tehnoloogiatega kui teisigi maake.
Kuna uraani kontsentratsioon maagis on väike, siis tuleb maaki kas
kaevandada suures koguses või kasutada kasuliku ainese
väljalahustamist maagist. Seega on kasutusel peamiselt
aukkaevandamine, kamberkaevandamine ja allmaalahustamine
e. hüdrokaevandamine.
Maavarad
Maavaraks loetakse maapõues leiduvat kivimit, mineraali, vedeliku,
gaasi või orgaanilist ainet, mille kaevandamine on majanduslikult
kasulik ja mis seetõttu on ressursina arvel.
Põlevad maavarad;
Looduslikud ehitusmaterjalid;
Maagid;
Keemiline toore;
Muu
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 9 of 54
Maavarade kaevandamine
Maavarasid on võimalik kaevandada mitmel erineval moodusel,
viisil ja tehnoloogial. Siinne tabel annab ülevaate Eestis leiduvate
maavarade kaevandamisest ja kasutatud meetoditest.
From Maavarad
Posted by Ave Õnnis
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 10 of 54
Big Hole
Maailma tuntuim kaevandamisauk on Lõuna-Aafrikas, Kimberleys
1866–1914 tegutsenud Big Hole’i teemandikaevandus.
Pärast seda, kui auk liiga sügavaks sai, mindi maa alla:
powered by
Mäendusõpik
ISBN 978-9949-430-25-3
Võrguteavik
http://mi.ttu.ee/opik
TTÜ mäeinstituut
MTÜ Eesti Mäeselts
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 11 of 54
Hoidetervik
Hoidetervik on maapõue massiivi osa mis hoiab üleval ehitisi ja
infrastruktuuri rajatisi. Hoidmiseks võib jätta kas lausterviku või
tavapärasest suuremate mõõtmetega tervikud. Tervikute suurus
arvutatakse vastavalt hoitava rajatise nõuetele.
From Tervik
Posted by Ingo Valgma
Labels: Hoidetervik, Kamberkaevandamine, Tervik
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 12 of 54
Aukkaevandamine
Aukkaevandamine on uus termin, mis tähistab seda kui karjääris
kaevandades jääb järgi auk. Aukkaevandamist kasutatakse juhul
kui katendikivimeid ei saa paigutada kaevandataud alasse, kuna
need kataksid maavara või neid ei ole piisavalt, et auku täita.
From Aukkarjäär
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 13 of 54
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 14 of 54
Maavarad ja majandus
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 15 of 54
Mäemasina mass
Mäemasina hinda saab hinnata masina massi järgi. Rusikareegel
on see, et mäemasin=viina hind, st 1 kg mäemasinat maksab sama
palju kui 1 kg viina so ca. 10 eurot/kg.
From Mäemasinad
Posted by Ingo Valgma
Labels: Hind, Mass, Mäemasin
Klassifikatsioonid
Mäenduses kasutatakse mitmesuguseid klassifikatsioone. Peamine
neist on protsesside ja tehnoloogiate jaotus süsteemi loomise
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 16 of 54
eesmärgil.
From Tehnoloogia
Posted by Ingo Valgma
Labels: Klassifikatsioonid, Operatsioon, Protsess, Tehnoloogia
Virtuaalne kaevandamine
Virtuaalne kaevandamine on leidnud rakendust kahel põhjusel -
arvutitehnika arengu tõttu ja tõsiasja tõttu, et kaevandusi, karjääre
ja mäemasinaid on odavam ja kiirem katsetada virtuaalselt.
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 17 of 54
Modelleerimine
Posted by Ingo Valgma
Labels: 3D, Modelleerimine, Mudel, Virtuaalne kaevandamine
Kopp
Kopp on ekskavaatori, kopplaaduri või elevaatorkonveieri tööorgan.
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 18 of 54
Rootorekskavaatori kopad
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 19 of 54
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 20 of 54
Elevaatori kopad
Tõstetoober
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 21 of 54
Toober
Draglaini hetkopp
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 22 of 54
Ripperkopa hammas
Vt. ka:
Mis on kopp?
Excavator bucket
Ekskavaator
Draglaini kopp
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 23 of 54
Labels: Kopp
Posttehnoloogiline protsess
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 24 of 54
Mäeinseneri kutse
Mäeinseneri kutse peab olema maapõueinseneril, kes korraldab või
juhib maardla uuringut, maavara kaevandamist ja rikastamist,
lõhketööd, allmaaehitamist ning mäemõõdistamist nii ava- kui ka
allmaakaevandustes. Kutseline mäeinsener projekteerib ja juhib
projekte mäenduse- ning rakendusgeoloogia inseneribüroodes.
Mäeinseneri kutse saamise eelduseks on varasem mäeharidus või
viimase aja geotehnoloogiline kõrgharidus. Kõrgharidusega
(magistrikraadiga) isik võib taotleda diplomeeritud mäeinseneri (V
aste) või volitatud mäeinseneri (VI aste, vastab Euroinseneri
tasemele) kutset. Keskeriharidusega või bakalaureusekraadiga
saab taotleda IV astme (vastab mäetehniku tasemele) kutset.
Vaata lisaks:
Kes on mäeinsener?
Kutseomistamisest
careers in the minerals industry
Geotehnoloogia
(kr gē ’maa’ + tęchnē, ’kunst, meisterlikkus’), maapõue
menetlustehnika, inseneriteaduste valdkonda kuuluv õpetus
maaressursside: maavarade, ehitustoe ja põhjavee kasutamise
tehnikast ja tehnoloogiast, samuti allmaaehitamisest.
Geotehnoloogia on eesti lokaalne mõiste, mis ühendab mäendust
ja rakendusgeoloogiat. Geotehnoloogia alane haridus annab
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 25 of 54
Savikivi
...on karbonaatkivimite kolmikdiagrammi ülemises tipus olev kivim,
mis koosneb ainult savimineraalidest, st polegi karbonaatkivim.
From Maavarad
Rakendusgeoloogia
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 26 of 54
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 27 of 54
Lühieekombain
Lühieekombain on mehaanilise raimamise masin mis trumlil
asetsevate hammaste abil lõikab kivimit massiivist. Lühiesi on
lühike esi e. töökoht mis sobib ühele masinale. Lühieekombaini
kasutatakse nii läbindamiseks kui kaevandamiseks.
Ripper
Ripper on metallist konks mille abil purustatakse kivimit massiivis.
Ripperi konks (pii, hammas) on lihtne selektiivse väljamise vahend.
Konks paigutatakse üldjuhul buldooseri tagaossa. Sel juhul tähistab
ripper buldoosrkobestit. Kui ripperi konks on kinnitatud ekskavaatori
noolele, siis nimetatakse masinat ekskavaator-kobestiks või
ripperekskavaatoriks.
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 28 of 54
Vaalkaevandamine
Vaalkaevandamine on peamine kihtmaardlate
kaevandamistehnoloogia mille puhul katendikivimid paigutatakse
sisepuistangusse vaaludena. Eesti põlevkivi ja fosforiidikarjäärid on
vaalkarjäärid.
Paljandustööd
Katend teisaldatakse ekskavaatoriga kaevandatud alale 30-40 m laiuse
ribana, sellega valmistatakse põlevkivi varud ette väljamiseks e
koristustöödeks. Katendi ülemine osa, kvaternaarsetted, on lihtsalt
ekskaveeritavad. Katendi alumine, tunduvalt paksem osa, mille
moodustavad mergel ja lubjakivi, vajab eelnevat kobestamist
lõhketöödega.
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 29 of 54
Koristustööd
Põlevkivi väljatakse osaliselt selektiivselt, e kihindite kaupa:
kihid E - F toodangusse
vahekiht E - C puistangusse
kihid C - B toodangusse
vahekiht B - A puistangusse
kihid A/A' toodangusse
Rikastamine
Rikastamine on kasuliku kivimi eraldamine aherainest. Enimlevinud
rikastusmeetod on raskes vedelikus kergema e. hulpiva kivimi
koorimine ja raskema e. põhja vajuva kivimi juhtimine
aherainepuistangusse.
Põlevkivi rikastamine
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 30 of 54
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 31 of 54
Läbindamine
Läbindamine on kaeveõõnte rajamine kaevevälja avamise
eesmärgil või uue kaevandamisala ettevalmistamise eesmärgil.
Peamised avamiskaeveõõned on šaht, strekk, stoll ja tranšee.
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 32 of 54
Tuulutus
Tuulutus on kaevandamise abiprotsess heitgaaside väljaviimiseks
töökohalt ja puhta õhu toomiseks töökohale (kaeveõõnde).
Tuulutamiseks e. ventileerimiseks või ventilatsiooniks kasutatakse
ventilaatoreid. Kaevandusventilaatori on tootlikkus on ülisuur.
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 33 of 54
Veekõrvaldus
Veekõrvaldus e. veeärastus e. vee eemaldamine on kaevandamise
abiprotsess mille eesmärk on hoida kaevandamiskoht e. tööfront
kuiv või töökõlbilik. Veekõrvalduse jaoks rajatakse karjääri või
kaevndusse veekogumissüsteem, veekogur, paigaldatakse pumpla.
Vesi pumbatakse pumba abil settetiiki ja juhitakse äravoolu-
veekogusse.
View Album
Pump wikipedias
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 34 of 54
Turba kaevandamine
Freesturvas
Freesturba tootmisel loetakse tootmisperioodiks ajavahemikku mai
algusest kuni augusti lõpuni.
Freesturba algmaterjal on vähelagunenud kõrgsooturvas, mis omab
head veemahtuvust ja taimede juurestiku arenguks vajalikku
poorsust.
Kasvuturbal on freesitava kihi paksus 15 – 20 mm ja kütteturbal
keskmiselt 11 mm. Freesitud kihi paksusest sõltub turba
kuivamisaeg.
From Kaevandamine
Tükkturvas
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 35 of 54
From Maavarad
Plokkturvas
Hästilagunenud turvas
Hästilagunenud turvast kasutatakse peamiselt kütteks, väetiste ja
kompostide valmistamiseks, aktiivsöe ja vaha tootmiseks ning
mudaravis.
Põhjaveest toitunud hästikõdunenud madalsooturvast kasutatakse
peamiselt kütteturbana, vähem väetisturbana. Moodustab 85%
varude üldhulgast.
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 36 of 54
From Maavarad
Pilt: Hästilagunenud turvas (foto: Tartu Geoloogiamuuseum)
Kütteturvas
Freesturvas
Küttefreesturvast kasutatakse eelkõige suurtes katlamajades
küttena. Küttefreesi keskmine niiskus on 46-47 protsenti ja see
sisaldab keskmiselt 2,8 MWh/t energiat. Lisaks on kasutusel ka
kuivatatud freesturbast pressitud peened sõrmejämedused
turbapulgad, mida nimetatakse turbapelletiteks ehk graanuliteks.
From Maavarad
Pilt: Freesturvas (foto: Tootsi turvas)
Turbabrikett
Turbabriketi valmistamisel kasutatakse samuti kütte freesturvast
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 37 of 54
Tükkturvas
Sobib kütteks tahketel kütustel töötavates jõujaamades,
küttekolletes, kateldes, kasvuhoonetes ja eramutes. Tükkturvas on
sobiv kütmiseks nii suurtes kui väikestes kateldes Tükkturba
kasutamisel kütteks on võimalik automatiseerida
teenindusoperatsioonid katlamajades.
Tükkturvast võib kasutada ka koos teiste tahkete kütustega, nagu
puiduhake, küttepuu, ja turbabrikett.
Väetised ja kompost
Turba kasvukeskkond on taimedele parim, ning seda ei saa
kvaliteedilt võrrelda mulla keskkonnaga. Turvesegude peamised
eelised on:
· Optimaalne kasvupinnase õhutus ja kõrge vee siduvus
· Optimaalne mikroelementide vahetus keskkond ( turvas imeb,
hoiab, ja vabastab toitaineid taimedele).
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 38 of 54
Meditsiin
Turvast saab kasutada ka meditsiini ning kosmeetika otstarbel. On
tõestatud, et Eestis leiduv muda sobib hästi taastusraviks. Muda
mähised aitavad hästi liigesevaeguste ja psoriaasi puhul
Biodiiselkütus
Vähelagunenud turvas
Vähelagunenud turvast kasutatakse aiandusturbana, allapanuks
lautades ning söödalisandite, kasvustimulaatorite ja absorbeerivate
materjalide tootmiseks.
Sademeteveest toitunud vähekõdunenud kõrgsoo- ehk rabaturvast
kasutatakse põllumajanduses alusturbana, vähem aiandusturbana.
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 39 of 54
From Maavarad
Pilt: Vähelagunenud turvas (foto: Tartu geoloogiamuuseum)
Aiandus ja alusturvas
Plokkturvas
Kuivatades lõiketurvast niiskuseni alla 50 % võib teda kasutada
purustatuna aianduses, alusturbana, fekaalgaaside sidujana
loomalautades ja kuivkäimlates .
From Maavarad
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 40 of 54
Turvas
Eestis on turvas väga oluline energeetiline maavara .
Turvas on kõrgemate taimede jäänustest koosnev orgaaniline
setend, milles mineraalainete sisaldus ei ületa 35% kuivainest.
Turvas kujuneb surnud taimeosakestest soodes, kus need vees
hapnikuvaegusel täielikult ei lagune.
Soode tekkimise tingimustest ja turvast tekitava taimestiku
koostisest olenevalt jagatakse nad kahte põhitüüpi - madalsood ja
kõrgsood e. rabad. Nende vahel kahe põhitüübi vahel eristatakse
veel nn. ülemineku- ehk siirdesood. Eesti territooriumist on soode
all 22,3 %. Suuremate soode turbakihi paksus on keskmiselt 4-5 m,
harva ka 7-8 m. Turba juurdekasv on Eestis ca 1 mm aastas;
juurdekasv soodes on suurim aasta jahedal ja niiskel perioodil.
From Maavarad
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 41 of 54
Statistika
Järvelubja kaevandamine
Varangu maardla näitel:
From Kaevandamine
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 42 of 54
Järvelubi
Järvelubi – magevee karbonaatne setend, mis sisaldab CaO
vähemalt 40% kuivaine massist.
Järvelubi (järvekriit) on Kvaternaari ajastul tekkinud karbonaatne
pude setend (värvilt valkjaskollane, kollakasvalge või helebeež),
mis sisaldab lisandina turvast, liiva jms.
From Maavarad
Pilt: Järvelubi (foto: Tartu geoloogiamuuseum)
Viide: TÜ Geoloogiamuuseum
Kaevandamise tehnoloogia
Posted by Ave Õnnis
Labels: Järvelubi, Maavara
Meremuda
Meremuda- mineraalmaterjalist koosnev meretekkeline stend, mis
sisaldab orgaanilist ainet üle 5% kuivaine massist.
Mudakiht lasub suhteliselt madalas vees 0,7 - 2 meetri paksuse
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 43 of 54
Viide:TÜ Geoloogiamuuseum
Statistika
Seisuga 31. detsember 2007. a on Eesti Vabariigi
meremudabilansis 3 maardlat. Kõik maardlad on üleriigilise
tähtsusega. (Haapsalu, Käina, Mullutu-Suurlahe meremudamaardla)
2007. aastal kaevandati Eestis 0,4 tuh tonni meremuda, ühest
maardlast Saaremaal (Mullutu- Suurlahe maardla)
Posted by Ave Õnnis
Labels: Järve- ja meremuda, Maavara
Järvemuda
Põlluväetis
Järvemuda sisaldab rikkalikult orgaanilisi aineid, mille tõttu teda
võib edukalt kasutada põllumajanduses põldude väetamiseks ja
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 44 of 54
Lisasööt
Sültjat sapropeeli võib edukal kasutada ka looma –ja linnusöödana.
Raviotstarbeline järvemuda
Ravimudana kasutatakse üksnes Värska lahe väävelvesinikurikast
sapropeeli, mida sanatoorseks tarbeks pruugitakse väga väikestes
hulkades. Järvemuda sisaldab vitamiine B1, B2, B12 ja D1,
fooliumhapet ning bioloogiliselt aktiivseid mikroelemente.
Tehnoloogia
Ermistu järve ääres toimub sapropeeli ammutamine järgmiselt:
sapropeeli ammutatakse kottidesse ning kaldal sapropeel
nõrutatakse veest ja pumbatakse transportautosse.
Statistika
Seisuga 31. detsember 2007. a on Eesti Vabariigi
järvemudabilansis 10 järvemuda maardlat
põlluväetisena ja 2 maardlat raviotstarbeliseks kasutamiseks. 2007
a. kaevandamist ei toimunud.
Mere- ja järvemuda
Eesti mudad on oma tekkelt settemudad, mis on ladestunud seisva
veega järvedes ja varjatud merelahtedes. Sõltuvalt ladestumise
keskkonnast jagatakse mudad kahte põhirühma: mageveejärvede
muda ehk sapropeel ja soolaste veekogude muda ehk meremuda.
Muda on tumedat värvi püdel aine, mida kasutatakse kas ravi- ehk
tervisemudana või põllumajanduses olenevalt mineraalide ja
orgaanilise aine sisaldusest.
Posted by Ave Õnnis
Labels: Järve- ja meremuda, Maavara
Fosforiidi kaevandamine
Aastast 1920- 1965 toimus allmaa kaevandamine
kamberkaevandamisega. Töötingimused olid rasked, kaeveõõnte
kõrgus oli 1,3-1,6 m. Kasutati käsitööd, mäetehnikat oli vähe. 50-
ndate aastate keskel alustati pealmaakaevandamisega (
vaalkaevandamine) Aastast 1965 lõpetati allmaakaevandamine ja
mindi üle täielikult avakaevandamisele. Aastal 1987. alguses
puhkenud fosforiidisõda lõpetas ka fosforiidi kaevandamise Eestis.
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 45 of 54
From Allmaakaevandamine
Pilt: Ülgase kaevanduse stolli suue (foto:A.Õnnis)
From Vaalkaevandamine
Pilt: Maardu fosforiidikarjäär (foto:A.Õnnis)
Viide: Enno Reinsalu Mäemajandus
Fosforiit
Eesti fosforiit on tuntud ka kui oobulusliivakivi nime all. Fosforiit
kujutab endast lukuta käsijalgsete jt karbipoolmete ja detriidi
kuhjumit kvartsliivas.
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 46 of 54
From Maavarad
Pilt: fosforiit (foto:A.Õnnis)
Põlevkivi kaevandamine
Põlevkivi saab kaevandada kahte viisi: avakaevandamine ( karjäär)
ja allmaakaevandamine (kaevandus).
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 47 of 54
From Maavarad
Pilt: Põlevkivi kaevandamise ja kasutamine
From Karjäärid
Pilt: Narva karjäär (foto: A.Õnnis)
From Allmaakaevandamine
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 48 of 54
Põlevkivi
Põlevkivi ehk kukersiit on Eesti tähtsaim maavara. Oma tekkelt on
põlevkivi settekivim, mis koosneb keskmiselt umbes 50%
mineraalosast ja 50 % põlevast e. orgaanilisest ainest.
Eestis on kahte liiki põlevkivi: kukersiiti ja diktüoneemaargilliiti.
Kaevandatakse kukersiiti, mis ongi tuntud eesti põlevkivi nime all.
Argilliit on väga madala kütteväärtusega ega sobi põletamiseks.
Eesti teist liiki põlevkivi ehk diktüoneemaargilliiti kasutati 1949-
1952. aastal Sillamäel uraani tootmiseks.
From Maavarad
Pilt: Kukersiit
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 49 of 54
Pilt: tuhkbetoonplokid
Kristlliinne ehituskivi
Kristalliinne ehituskivi, mida maardlate nimistus esindab graniit, on
tugevusomaduste ja külmakindluse poolest lubja- ja dolokivist
tunduvalt kvaliteetsem. Eesti ainuke kristalliinse ehituskivi maardla
asub Maardu lähedal. Sellele on esitatud kaks kaevandamisloa
taotlust ja esmased menetlustoimingud on tehtud .Graniidi
lasumissügavus maapinnast on ligi 150 m. Maardu maardla
avamisega väheneks graniitkillustiku importimise vajadus.
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 50 of 54
From Maavarad
Pilt: Graniidikillustik (Ehitusplaat OÜ)
Tehnoloogia
Kuigi aastal 2007 ei toimu graniidi kaevandamist näeb
kaevandamise loa taotlus ette allmaakaevandamist,
kamberkaevandamise viisiga. Tehnoloogia: puur- ja lõhketööd.
Statistika
Seisuga 31. detsember 2007. a on Eesti Vabariigi kristalliinse
ehituskivi bilansis üleriigilise
tähtsusega MAARDU graniidimaardla. Graniiti on Eestis 1970-
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 51 of 54
Paekivi
Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus.
Tegelikult on paekivi lubjakivi, dolokivi ja mergli ühisnimetus.
Paekivi kõige levinum vorm on lubjakivi. Aastast 1992 on paekivi
Eesti rahvuskivi.
From Maavarad
Pilt: Pakri panga klindiastang (foto:A.Õnnis)
Posted by Ave Õnnis
Labels: Dolokivi, Lubjakivi, Maavara
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 52 of 54
From Karjäärid
Pilt: Arumetsa savikarjäär (foto:V.Kõpp)
Posted by Ave Õnnis
Labels: Ekskavaator, Maavara, Savi
Keraamika- ja keramsiidisavi
Keraamikasavist toodetakse telliseid (ahju-, korstna-, viimistlustellis
jne), drenaaztorusi, katusekive, keraamilisi plaate (seina-, põranda-
, fassaadi-, mosaiikplaadid), kraanikausid jne.
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 53 of 54
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 54 of 54
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 1 of 28
mäendusõpik
Veebiõpik kaevandamisest,
rakendusgeoloogiast ja
geotehnoloogiast
Käsiraamatud
kolmapäev, 12. November 2008 Rusikareeglid
Sõnastikud
Värvi ise
Raskeltsulav savi
Nagu nimigi ütleb loetakse seda raskeltsulavate savide ehk
tulekindlamate savide hulka ( sulamistemperatuur 1380-0150 C ).
Otsi õpikust
Raskeltsulava savi kihid põimuvad kohati liivakate vahekihtidega ,
mis teeb nende leiukohtade mäetehnilise evitamise suhteliselt
keeruliseks. Seega on nad sobivamad kasutamiseks väiketootjatele.
2007 a seisuga Eestis raskeltsulavat savi ei kaevandata.
Posted by Ave Õnnis
Labels: Maavara, Savi
Tsemendisavi
Tsemendisavi kuulub kergeltsulavate savi hulka ( sulamistäpp Selgitused
alla1380 C) . Sobib hästi telliste, tsemendi ja katusekivide Mis leht see on?
tootmiseks. Sinisavi ehk Lontova sinisavi leidub Põhja-Eestis ning Teie küsimused on oodatud siia
selle lasundi paksus on ligikaudu 90 meetrit, mis teeb selle savi RSS feed - uudisvoog
tööstuslikuks tootmiseks mugavaks ja mäetehniliselt lihtsaks.
Telli uuendused e-posti aadressile:
Tellin
Teemad
3D (3)
Abrasiivsus (2)
Aherdumine (1)
Allmaakaevandamine (5)
ANFO (1)
Animatsioon (1)
Ankurtoestik (3)
From Maavarade kasutamine
Astang (2)
Pilt: Kuivtsement ( foto: www.knc.ee)
Aukkaevandamine (3)
Kaevandatakse Kundas Mereäärse karjääris
Aukkarjäär (3)
Posted by Ave Õnnis Avakaevandamine (1)
Labels: Maavara, Savi Buldooser (2)
Buldooserkobesti (1)
Detonaator (1)
Digiõpik (2)
Savi Dolokivi (7)
Savi on maailma levinuim ehitusmaavara. Maades , kus ehituskivi Draglain (1)
napib, on saviehitus valdav. Kuiva kliimaga maades kasutatakse Ee pass (1)
põletamata savitooteid, niiske kliima nõuab põletatud savikivi ehk Ehitusmaterjal (1)
Ekskavaator (10)
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2008-11-12T15%3A49%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 2 of 28
Ekskavaatorkobesti (1)
telliste kasutamist.
Esi (1)
Savi koosneb peamiselt savimineraalidest, mille osakeste suurus
Fosforiit (4)
on alla 0,01 mm. Savi iseloomulik tunnus on plastilisus ja
Freeskombain (1)
voolitavus. Põletamisel omandab plastne mass kivimile omase Geotehnoloogia (1)
kõvaduse. Glossary (1)
Graniit (2)
Handbook (2)
Haprus (1)
Hind (2)
Hoidetervik (1)
Järve- ja meremuda (3)
Järvelubi (2)
Kaevandamise keskkonnamõju (2)
Kaevandamismoodus (1)
Kaevandamistehnoloogia (1)
Kaevandamisviis (1)
Kaevandus (2)
Kaeveõõs (5)
Kaldenurk (2)
Kallur (5)
Kamberkaevandamine (3)
Karjäär (3)
Kihilisus (1)
Killustik (1)
Kivim (5)
Kivimimassiiv (4)
Kivimimehhaanika (2)
Kivimimehhanika (1)
Kivimite füüsikalis-tehnilised omadused (
From Maavarad 2)
Kivimite omadused (5)
Pilt: Lontova savi Kunda Mereäärse karjääris (foto: A.Õnnis) Kivimitge omadused (1)
Klassifikatsioonid (2)
Savi kasutusalad ja kasutusalade määramise nõuded Klassifikatsioonisüsteemid (4)
Kasutusalade järgi jaotatakse savi: Kobestustegur (1)
1) tsemendisaviks; Kombain (1)
Konveier (2)
2) raskeltsulavaks saviks;
Kopp (4)
3) keraamika- ja keramsiidisaviks.
Kopplaadur (2)
Kraapkonveier (3)
Piiratud ulatuses on savi kasutatud ka vormisavina
Kriit (1)
metallitööstuses. Looduslikus olekus savi kasutatakse
Kristalliinne ehituskivi (1)
isolatsioonimaterjalina ehitiste ja prügilate rajamisel. Krossing (1)
Kruus (4)
Statistika Kuivaine kütteväärtus (1)
Kvaliteedinäitaja (1)
Seisuga 31. detsember 2007. a on Eesti Vabariigi savibilansis 46 Käsiraamat (2)
savimaardlat. Üleriigilise tähtsusega maardlaid on 6 – ARUMETSA, Külmakindlus (1)
ASERI, JOOSU, KALLAVERE, KUNDA, KÜLLATOVA. Laavakaevandamine (1)
2007. aastal kaevandati Eestis ühest maardlast 124,0 tuh m3 Laeng (1)
tsemendisavi, ühest maardlast 56,3 tuh m3 keraamilist savi ja ühest Lahustamisega kaevandamine (2)
maardlast 85,6 tuh m3 keraamsiidsavi. Kokku kaevandatigi ainult Lasumustingimus (1)
kolmest maardlat. Leiupaik (1)
Suurim savi tootmine toimub Lääne-Virumaal. Levila (1)
LHD (1)
Ligniit (1)
Suurimad savi kaevandajad:
Liigendkallur (3)
As Kunda Nordic Tsement – Mereäärse karjäär
Liiv (6)
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2008-11-12T15%3A49%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 3 of 28
Lintkonveier (3)
Maxit Estonia AS- Arumetsa karjäär
Lubjakivi (7)
As Wienerberger- Aseri karjäär
Läbindamine (3)
Läbinduskombain (1)
Savi kaevandamise tehnoloogia Lõhkamine (9)
Posted by Ave Õnnis Lõhkeaine (3)
Labels: Maavara, Savi Lõhkevõrk (2)
Lõugpurusti (1)
Lühieekombain (1)
Maardla (1)
Liiva ja kruusa kaevandamine Maavara (40)
Liiva ja kruusa kaevandamiseviis on aukkaevandamine. Kõigepealt Maavara kaod (2)
eemaldatakse katend ning siis alustatakse liiva või kruusa Maavarade esinemine (1)
kaevandamisega. Mahumass (1)
Liiva saab kaevandada kahel viisil: Majandus (2)
Aukkaevandamine - ekskavaatoriga. Ekskavaator laeb Mass (1)
Mehaaniline raimamine (2)
kaevandatud liiva puistangusse või otse autole .
Mineraal (1)
Allveekaevandamine ehk hüdrokaevandamine –
Modelleerimine (2)
ujuvpinnasepumbaga. Liiva ja vee segu pumbatakse välja ning
Mudel (1)
pannakse kuivama. Hiljem sõelutakse ning transporditakse.
Mäeinsener (2)
Vee alt saab kaevandada ka ekskavaatoriga.
Mäemasin (11)
Kruusa kaevandatakse Eestis vaid ekskavaatoriga. Mäenduslikud omadused (13)
Mäendustingimused (5)
Mäendusõpik (3)
Mäerõhk (3)
Mäetöö (1)
Mäeõpik (3)
Nidusus (1)
Niiskus (1)
Nõlv (3)
Operatsioon (2)
Paljandamine (1)
Plastsus (1)
PLT (9)
Protsess (2)
Pruunsüsi (1)
Pumbad (1)
Pumbajaam (1)
Pump (1)
Purusti (2)
Puurimine (1)
From Laadimine Põhi (1)
Põiksus (1)
Pilt: Liiva laadimine mehaanilise labidaga (foto:A.Õnnis) Põlevkivi (4)
Põlevmaavara (2)
Pöördkoppekskavaator (1)
Raimamine (5)
Rakendusgeoloogia (2)
Ratasbuldooser (1)
Rikastamine (1)
Ripper (1)
Roomikbuldooser (1)
Rootorekskavaator (1)
RRR (5)
Rusikareegel (15)
Santa Barbara (1)
Savi (7)
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2008-11-12T15%3A49%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 4 of 28
Savikivi (2)
Sete (1)
Settebassein (1)
Sisepuistang (1)
Sitkus (1)
Soonur (2)
Stope (1)
Survetugevus (2)
Suured kambrid (2)
Sõnaraamat (2)
Sõnastikud (1)
Tardkivim (1)
Tehnoloogia (5)
Tervik (1)
Tihedus (2)
Toestamine (5)
Toestik (6)
Tootlikkus (2)
Torutransport (1)
Traktorskreeper (2)
Transport (1)
Tugevusteooriad (6)
Tunnel (1)
From Pumbad Turvas (4)
Tuulutus (3)
Täitmine (1)
Pilt: Pinnasepumba tööorgan (foto:A.Õnnis)
Uraan (2)
Vaalkaevandamine (2)
Posted by Ave Õnnis Vaalkarjäär (1)
Labels: Ekskavaator, Kopp, Kruus, Liiv, Maavara Vedu (3)
Veebiõpik (2)
Veeimavus (1)
Veekogur (1)
Veekõrvaldus (4)
Dolokivi kaevandamine
Ventilaator (1)
Dolokivi kaevandamise moodus on avakaevandamine ning viis
Ventilatsioon (1)
aukkaevandamine. Dolokivi kaevandamisel saab kasutada Veotee (1)
mitmesuguseid tehnoloogiaid: puur- ja lõhketööd, raimamine Virtuaalne kaevandamine (3)
hüdrovasaraga , saagimine. Väli (1)
Ehitusd Vajaliku fraktsiooni saamiseks rajatakse karjääri purustus- Õpik (3)
sorteerimissõlm.
Sõnastikud
Eesti-Inglise-Eesti mäenduse sõnastik 1
Eesti-Inglise-Eesti mäenduse sõnastik 2
Eestikeelne seletav sõnaraamat 1
Eestikeelne seletav sõnaraamat 2
Ingliskeelne seletav sõnaraamat 1
Ingliskeelne seletav sõnaraamat 2
Ingliskeelne seletav sõnaraamat 3
Mining Glossary
Mäenduse mõisted
Sõnastikud 1
Sõnastikud 2
Sõnastikud 3
Wiktionary
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2008-11-12T15%3A49%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 5 of 28
From Karjäärid
Pilt: Kaarma dolokivikarjäär Lingid
Posted by Ave Õnnis Digiõpikud
Labels: Dolokivi, Maavara Filmid
Mäeinstituudi aineprogrammid
Mäendus wikipedias
Mäeseltsi wiki
Täitematerjalina kasutatav dolokivi Mäeõpik delicious
Täitepinnaseks loetakse dolokivi, mis keemilise koostise poolest ei Pildid
vasta tehnoloogilisele dolokivile esitatavatele nõuetele ja mis ei Tudengitööd
sobi viimistluskiviks ja mille survetugevus on alla 200 kg/cm2. Täiendkoolitus
Posted by Ave Õnnis
Labels: Dolokivi, Maavara
Maavarad
Kruus
Maavarad
Viimistlusdolokivi Põlevkivi
Savi
Dokoratiivkivi kasutatakse lähtuvalt füüsikalis-mehaanilistest
Turvas
omadustest ning samuti dekoratiivsusest.
Dolokivi on ilmastikukindel ja -heade –töötlemisomadustega kivim, -
mis sobib hästi majade fassaadide viimistluseks -(karniisid,
sambad, korstnad), -kiviaedadeks,. väravapostideks, sise- ja
Toodang
Killustik
välikaminateks, -kaevuraketeks, hauamonumentideks,
ehisvaasideks ja aia-skulptuurideks.
Dolokivi kasutamisest väärivad märkimist Kuressaare baroksed ja
Tehnika
klassistlikud linnaehitised, Tallinna Niguliste kiriku sammasportikus
Ekskavaator
(1676), Võru pangahoone raidkaunistused jne
Kopp
Mäetehnika
Mäeblogid
Kivid / Stones
TARBEKIVI 15
3 tundi tagasi
arvutigeoloog
Seminar "Seismoloogia ja
mäendustarkvarad"
1 päev tagasi
Liivakast
Video ülekanne
1 nädal tagasi
Maa Vara
TUNNE SEADUSI
1 nädal tagasi
From Maavarade kasutamine
Kaevandamine
Tüüpiline asjassepuutumatu pilt
Pilt: Skulptuur (www.kamin.ee) 1 nädal tagasi
Mäeveeb
mi.ttu.ee
8th International Conference,
September 14-18, Tallinn 2009,
Estonia
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2008-11-12T15%3A49%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 6 of 28
18 tundi tagasi
Eesti Mäeselts
Seminar "Seismoloogia ja
mäendustarkvarad"
1 päev tagasi
TTÜ mäeinstituut
Eesti Mäeseltsi
seminar "Seismoloogia ja
mäendustarkvarad"
1 päev tagasi
Mäeinstituut bloglines
Ore Geology Reviews , Volume 35,
Issue 1, Pages 1-110 (March 2009)
1 nädal tagasi
Mäendusuudised
http://mi.ttu.ee/film/
1 nädal tagasi
From Maavarade kasutamine
Põlevkivi
ERR.ee: Baškiiria insener näeb Eesti
Pilt: Dolokivist kell (http://www.kamin.ee/) põlevkivijäätmetele lahendust
1 nädal tagasi
Mäendus internetis
Veebiaknad
2 nädalat tagasi
maeveeb
Interaktiivne mäeveeb
2 nädalat tagasi
mi.ttu.ee/maavarad/
Kaevandatud auto / Mining a Car
3 nädalat tagasi
Killustik
Algavad ehitusmaavarade
arengukava koostamise avalikud
arutelud
3 nädalat tagasi
Näita kõiki
► Veebruar (10)
Ehitusdolokivi ► Jaanuar (80)
Heade ehitusomadustega on peenkristallilised ja peenpoorsed
► 2008 (87)
dolomiidid, kuid poorsus ei tohiks ületada 10%. Tänu poorsusele on
dolokivi veeimavus natuke suurem kui lubjakivil. Samuti ulatub
mõningatel dolokivide survetugevus pea kahekordseks võrreldes
mi.ttu.ee
lubjakiviga
Ehitusdolokivi kasutatakse ehituses ja teedeehituses.
Eesti parimad, massiivsemad dolokivid on Kaarma, Orgita, Selgase
Autorid
ja Mündi dolokivid.
Märt Saum
Sergei Sabanov
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2008-11-12T15%3A49%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 7 of 28
Karin Robam
Jüri-Rivaldo Pastarus
Ave Õnnis
Ain Anepaio
Margit Kolats
Veiko Karu
Vivika Väizene
Enno Reinsalu
Ingo Valgma
Ülo Sõstra
Gaia Grossfeldt
Autorite postitused
Ain Anepaio
Ave Õnnis
Enno Reinsalu
Ingo Valgma
From Maavarade kasutamine
Jüri-Rivaldo Pastarus
Pilt: Dolokivist ehitatud sein, põrand, laud (foto: www.dolokivi.ee) Karin Robom
Veiko Karu
Vivika Väizene
Telli postitused
Tehnoloogiline dolokivi
Tehnoloogiliseks dolokiviks loetakse dolokivi kus MgO sisaldus on
mitte alla 18% ning lisantite ja lahustumatu jäägi ( Sio2+ R2O3)
sisaldus mitte üle 10%.
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2008-11-12T15%3A49%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 8 of 28
Kasutusala:dolomiidipulber,mineraalväetised
Posted by Ave Õnnis
Labels: Dolokivi, Maavara
Lubjakivi kaevandamine
Lubjakivi kaevandamise moodus on avakaevandamine ning viis
aukkaevandamine. Lubjakivi kaevandamisel saab kasutada
mitmesuguseid tehnoloogiaid: puur- ja lõhketööd, raimamine
hüdrovasaraga , saagimine.
Transport toimub auto või raudteetranspordiga.
From Hüdrovasar
From Lõhketööd
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2008-11-12T15%3A49%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 9 of 28
From Transport
Ehituslubjakivi
Kasutatakse lähtuvalt füüsikalis- mehaanilistest omadustest.
Survetugevus kuivalt peaks olema vähemalt 200kg / cm2,
külmakindlus 15 tsüklit. Kõrgemargilise karbonaatikivimi
survetugevus peab olema üle 600 kg/cm2 ning külmakindlus mitte
alla 25 tsükli.
Ehituslubjakivi kasutatakse killustiku tootmiseks, müürikividena,
kõnniteeplaate, trepiastmeid jne.
Killustikku kasutatakse omakorda betooni täitematerjalina,
teedeehituses, pinnasele toetuvate põrandate alusena jne.
Peamised killustiku omaduste näitajad on lähtekivimi survetugevus
külmakindlus, kulumiskindlus, savi ja tolmu sisaldus. Teekillustikul
kontrollitakse veel terade purunevust survesilindris. Vastavalt
kvaliteedile jagatakse klassideks - mida madalam klass seda
kvaliteetsem ( I- kõige kvaliteetsem)
Ehituslubjakivist on ehitatud suur osa Tallinna vanalinnast,
uuematest ehitistest Birgitta kloostri fassaad Pirital ja KUMU.
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2008-11-12T15%3A49%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 10 of 28
Pilt: KUMU
Pilt: Killustik
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2008-11-12T15%3A49%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 11 of 28
Tehnoloogiline lubjakivi
Tehnoloogilise lubjakivi kasutatakse keemilisest koostisest lähtuvalt
mitmes tehnoloogilises protsessis nagu tsemendi tootmiseks, lubja
põletamiseks, paberi- ja metallitööstuses, samuti põllumajanduses
(loomasöötade toorainena, maaparandus), heitvete puhastamisel,
joogivee töötlemisel ning muudel eesmärkidel.
Lubjakivipulbrit leidub heledavärvilistes kahhelkivides, krohvis,
tasandussegudes, katusepapis ja fiibriga tugevdatud
tsementplaadis. Kustutamata lupja on vaja sideainena lubjaliiva
tellistes ning kustutatud lupja igat liiki krohvides ja
tasandussegudes. Paberitööstus kasutab lubjakivitooteid
täiteainetena ja kattepigmentidena. Kvaliteetpaber sisaldab
märkimisväärsel hulgal mineraale, sest need parandavad paberi
trükiomadusi, tehes selle läbipaistmatuks ning suurendades
heledust ja läikivust.
Keemiatööstus kasutab lubjakivil põhinevaid materjale näiteks
plastide, värvi ja liimi tootmisel.
Seadusandlusest tulenevad nõuded maavarale:
CaO sisaldus ei tohi olla alla 50%, lisandite ja lahustumatu jäägi
(SiO2+ R2O3) sisaldus mitte üle 10%
Suurim tehnoloogilise lubjakivi kaevandaja aastal 2007 oli Nordkalk
AS Karinu maardlast 97,4 tuh m³.
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2008-11-12T15%3A49%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 12 of 28
Kruus
Kruus on aga jämepurruline sete (tera suurus üle 5 mm), mis
koosneb kulutatud tard-, moonde- ja settekivimite veeristest ning
munakatest ja ümardunud mineraalide osakestest.Kruus jagatakse
ehituskruusaks ja täitekruusaks. Kruusa kasutusalad on mõnevõrra
piiratumad kui liival - betoonitäiteks, teedeehituses, raudtee
ballastkihindiks jt.
From Maavarad
Foto: Ehtituskruus
Posted by Ave Õnnis
Labels: Kruus, Maavara
Täiteliiv
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2008-11-12T15%3A49%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 13 of 28
From Maavarad
Foto:Täiteliiv
Posted by Ave Õnnis
Labels: Liiv, Maavara
Ehitusliiv
Ehitusliiv- peensusmoodul 1,3 või enam, savi- ja tolmusisaldus ei
tohi olla üle 10% ja osakesi läbimõõduga üle 5 mm peab olema alla
35%.
From Maavarad
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2008-11-12T15%3A49%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 14 of 28
Tehnoloogiline liiv
Tehnoloogilisele liivale on esitatud üsna kõrged nõuded tera
suuruse ja lisaainete sisalduse kohta.
Tehnoloogiline liiv- SIO2 sisaldus ei tohi olla alla 95%, Al2O3
sisaldus ei tohi olla üle 4% ega Fe2O3 sisaldus üle 0,6 % .
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2008-11-12T15%3A49%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 15 of 28
From Maavarad
Liiv ja kruus
Kruus ja liiv on laialt kasutatavad maavarad ja neid on Eestis
peaaegu kõikjal.
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2008-11-12T15%3A49%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 16 of 28
Statistika
Dolokivi
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2008-11-12T15%3A49%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 17 of 28
From Maavarad
Statistika
Seisuga 31. detsember 2007. a on Eesti Vabariigi dolokivibilansis
30 maardlat
Üleriigilise tähtsusega maardlaid on 6 – ANELEMA, HELLAMAA,
KAARMA, KOONGA,
KUREVERE, ORGITA-HAIMRE. 2007. aastal kaevandati vabariigis
kahest maardlast 135,2 tuh m3 tehnoloogilist dolokivi, kolmest
maardlast 1,1 tuh m3 viimistlusdolokivi ja viiest maardlast 432,9 tuh
m3 ehitusdolokivi.
Lubjakivi
Lubjakivi on kõige levinum ja kõige enam kasutatav looduslik kivim
Eestis.
Lubjakivi on karbonaatikivim, mille karbonaatsest osast moodustab
kaltsiit üle 50 %, MgO sisaldus on kuni 14% ja lahustumatu jäägi
sisaldus kuni 25%
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2008-11-12T15%3A49%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 18 of 28
From Maavarad
Statistika
Modelleerimine
Modelleerimiseks nimetatakse mudeli loomist. Mudeli järgi saab
hinnata objekti tegelikku olukorda ning kujutada tuleviku olukorda.
Posted by Mäefilm
Labels: Modelleerimine
Kaevandamisfilmid
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2008-11-12T15%3A49%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 19 of 28
Konveier
Kraapkonveier (Chain conveyor)
Kasutatakse suure gabariidiliste materjalide transpordiks.
Kasutatakse enamasti esmase materjali transportiks I astme
purustisse.
Mäendustingimused
Mäendustingimused on geoloogilised, tehnoloogilised ja
keskkonnatingimused mis mõjutavad otseselt kaevandamist.
Levinuimad neist on maavara kihi paksus, sügavus, kaldenurk,
kivimite püsivus, ekskaveeritavus jms.
Posted by Ingo Valgma
Labels: Mäendustingimused
Freeskombain
Freeskombain on masin mis trumlil asetsevate hammastega lõikab
kivimit kihiti.
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2008-11-12T15%3A49%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 20 of 28
http://maefilm.blogspot.com/search/label/freeskombain
Kaeveõõned
Kaeveõõned on rajatud maapõue kaevandamise või
allmaaaehitamise eesmärgil. Kaeveõõntel on nimed.
Lisainfo:
1. Pildid
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2008-11-12T15%3A49%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 21 of 28
2. Nimetusest
3. Pildid
4. Artikkel
5. Otsingutulemused
6. Seadus
7. Loenguslaidid
8. EP jutt
9. Mõistetest
10. Artikkel
Purusti
Purusti on seade, millega purustatakse raimatud kivimeid.
Soonur
Soonur on masin, millega saab soonida soont. Sooni soonitakse
püstasendis veekraavide rajamiseks ja kaablikraavide lõikamiseks.
Horisontaalasendis sooni kasutatakse kaevandamisel vaba pinna
tekitamiseks lõhkamisel.
powered by
Mäendusõpik
ISBN 978-9949-430-25-3
Võrguteavik
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2008-11-12T15%3A49%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 22 of 28
Detonaator
Detonaator on seade (lõhkeainega täidetud padrun), mis paneb
lõhkeaine plahvatama.
From Lõhketööd
Posted by Ingo Valgma
Labels: Detonaator, Lõhkamine, PLT
Ekskavaator
Ekskaaator on ühe või mitme kopaga kaevandamis- või
kaevamismasin. Ekskavaatori tööorgan on kopp. Kopp ei ole
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2008-11-12T15%3A49%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 23 of 28
ekskavaator.
Pildid ekskavaatoritest
Filmid ekskavaatoritest
LHD
LHD tähistab lühendit Load Haul Dump e. kopplaadurveokit. Kui
seda masinat kasutatakse laadimisrežiimis, on see kopplaadur.
Posted by Ingo Valgma
Labels: Kopplaadur, LHD, Mäemasin
PLT
Lühend PLT tähistab Puurlõhketöid.
http://mi.ttu.ee/opik
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2008-11-12T15%3A49%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 24 of 28
Vt:
http://www.oricaminingservices.com/ProductDetail.aspx?
ProductID=339&CultureID=80&SectionID=9
Lõhketööd
Lõhkeaineks on spetsiaalselt tolmuplahvatusohtlikes kaevandustes
kasutamiseks mõeldud polüetüleenkilesse padrundatud
emulsioonlõhkeaine Nobelit EP. Padruni läbimõõt on 38 mm ja kaal 600
g. Lõhkeainepadrunid lükatakse lõhkeaukudesse käsitsi puidust
laadimisvarda abil. Initsieerimiseks kasutatakse momentseid ja
lühiviitelektridetonaatoreid viivitusega 40-150 millisekundit.
Lühiviitlõhkamise eeliseks on kivimi efektiivsem purustamine ja
väiksem seismiline mõju. Detonaatori löökpadrunisse viimiseks teeb
lõhkemeister ora abil padrunisse süvendi, millesse asetab detonaatori
täies pikkuses. Lubatud on nii päri- kui vastassuunaline initsieerimine.
Topise (vajalik pikkus vähemalt 0,3 m) kasutamine lõhkeaukudes
suurendab lõhkamise efektiivsust enam kui 10 %.
Estonia kaevanduses katsetatakse ka pumbatava emulsioonlõhkeaine
Nobelit 2000U löökpadrunita kasutamist allamaatingimustes pikkade
puuraukude korral. Vahetult lõhkeaukudesse pumpamise momendil
segab segisti-moodul maatriksi gaasetekitavate komponentidega, mis
sensibiliseerivad vooliku abil lõhkeauku pumbatud massi 15-20 minuti
jooksul lõhkeaineks.
Sõltuvalt kambri kõrgusest ja ristlõikest kulub 1000 t põlevkivi
väljamiseks 600-700 kg lõhkeainet ja keskmiselt 500-600
elektridetonaatorit.
Lõhkamisel tekkinud gaasid eemaldatakse kamberplokist tuulutamise
teel, milleks on ette nähtud tehnoloogiline vaheaeg. Kogumisstreki
kaudu juhitakse kamberplokki pidevalt värsket õhku umbes 20-25
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2008-11-12T15%3A49%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 25 of 28
Raimamine
Raimamine on kivimi purustamine või eraldamine massiivist.
Tootlikkus
Tootlikkus on mäemasina või tehnoloogilise protsessi võime teha
tööd mingis ajaühikus.
TTÜ mäeinstituut
MTÜ Eesti Mäeselts
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2008-11-12T15%3A49%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 26 of 28
Mäemasinad
Mäemasinad on kaevandamisel kasutatavad põhimasinad.
Pildid mäemasinatest:
Mäeinsener
Mäeinsener on mäeinstituudis (Mäeinstituut) insenerihariduse saanud isik.
Hilisemas elus kutsub ta end ühise nimetajaga - mäemees.
http://maeselts.pbwiki.com/mäeinsener
Posted by Ingo Valgma
Labels: Mäeinsener
Mine It!
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2008-11-12T15%3A49%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 27 of 28
Mäendusõpik
Mäendusõpik on veebiõpik mäendusest. Veebiõpikut täiendatakse
pidevalt, teemad lisanduvad jooksvalt.
Mäendusõpik
ISBN 978-9949-430-25-3
Võrguteavik
http://mi.ttu.ee/opik
TTÜ mäeinstituut
MTÜ Eesti Mäeselts
Blogstation
z-kaunter
delicious
google
Posted by Ingo Valgma
Labels: Mäendusõpik, Mäeõpik, Veebiõpik, Õpik
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2008-11-12T15%3A49%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 28 of 28
http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2008-11-12T15%3A49%3A00%2... 12.03.2009