You are on page 1of 135

Mäendusõpik Page 1 of 29

mäendusõpik

Veebiõpik kaevandamisest,
rakendusgeoloogiast ja
geotehnoloogiast

Käsiraamatud
kolmapäev, 11. Märts 2009 Rusikareeglid
Sõnastikud
Värvi ise
Põiksus
Põiksus on pind settekompleksis ja etapp geoloogilisel arengul, kus
nooremad kihid ülalpool seda pinda on alumistest eraldatud olulise
Otsi õpikust
lüngaga setteprotsessis, mille käigus võisid ka osa vanemaid kihte
olla ära kulutatud.

Eesti ala geoloogilises arengus on teada kolm suuremat põiksust:


kõige vanem vastab settelüngale kristalse aluskorra ja Ediacara
(Vendi) – Kambriumi ajastu settekivimite vahel. Kurrutatud moonde-
ja hilisemad deformeerimata magmakivimid on kaetud peaaegu
horisontaalselt lasuvate liivakivide ja savidega. Teine suurem
settelünk vastab Skandinaavias toimunud Kaledoonilisele
kurrutusele, mille käigus tekkisid kurrutusvööndid ja murrangud ka
Eestis. Enam on need uuritud Ida-Virumaa karjäärides (Kattai, Selgitused
Vingissaar, 1980; Systra et al, 2007; Sokman et al, 2008 jt). Üldise Mis leht see on?
surve tingimustes maakoor Fennoskandia kilbi all ja lähiümbruses Teie küsimused on oodatud siia
paksenes, mis kutsus esile setteprotsessi lõppemise Siluri lõpul – RSS feed - uudisvoog
Devoni alguses, umbes 420-395 mln a tagasi. Eriti selgesti on see
settelünk nähtav geoloogilisel läbilõikel Mõniste-Lokno kerkealal, Telli uuendused e-posti aadressile:
kus Kesk-Devoni liivakivid lasuvad otse Eelkambriumi kristalsetel
kivimitel. Viimane suurem settelünk vastab suurele
kulutusperioodile, mis algas Devoni ajastu lõpus umbes 360 mln a
Tellin
tagasi ja kestis kuni Kvaternaari ajastu alguseni 1,806 mln a tagasi.
Väiksem settelünk on teada Pakri poolsaarel, kus Kambriumi Tiskre
kihistu liivakivide peal on settelünka näitav Pakerordi lademe
Teemad
liivakivi jt. veeristest koosnev basaalkonglomeraat (Suuroja, 1997).
3D (3)
Abrasiivsus (2)
Struktuurigeoloogid eraldavad põiksuse liikidena nurkpõiksust, kus Aherdumine (1)
nooremate kihtide kihilisus moodustab vanemate kihtide kihilisuse Allmaakaevandamine (5)
suhtes märgatava nurga, ja struktuurilist põiksust, kus vanemad ANFO (1)
kurrutatud kihid kaetakse horisontaalsete kihtidega. Hiljem võivad Animatsioon (1)
nad olla veel koos mitu korda kurrutatud. Ankurtoestik (3)
Posted by Gaia Grossfeldt Astang (2)
Labels: Põiksus Aukkaevandamine (3)
Aukkarjäär (3)
Avakaevandamine (1)
Buldooser (2)
Kriit Buldooserkobesti (1)
Detonaator (1)
Kriit on meretekkeline lubjakivi, mis koosneb peaaegu täielikult (90-
Digiõpik (2)
99%) kaltsiidist.
Dolokivi (7)
Pehme, muldjas, peeneteraline, tavaliselt valge kuni helehallini või
Draglain (1)
tumekollaseni. Moodustub peamiselt madalaveelistes tingimustes
Ee pass (1)
ujuvate mikroorganismide karbikeste (peamiselt foraminifeeride) ja
Ehitusmaterjal (1)
purustatud lubivetikate (kokoliidid ja rabdoliidid) ladestumisel Ekskavaator (10)

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 2 of 29

Ekskavaatorkobesti (1)
pisiteralise kaltsiidi massina, mis tõenäoliselt on osaliselt settinud
Esi (1)
keemilisel teel. Poorne, küllalt habras, nõrgalt tsementeeritud kivim.
Fosforiit (4)
Sageli sisaldavad bentose vormide (okasnahksete ja
Freeskombain (1)
liistaklõpuseliste) jäänuseid, räni ja püriidi konkretsioone. Enam Geotehnoloogia (1)
levinud ja rohkem uuritud on Kriidi ajastu kriiti (Jackson, J.A. 1997). Glossary (1)
Posted by Gaia Grossfeldt Graniit (2)
Labels: Kriit Handbook (2)
Haprus (1)
Hind (2)
Hoidetervik (1)
Kihilisus Järve- ja meremuda (3)
Järvelubi (2)
Kihilisus on settekivimite ehituse kõige iseloomulikum tunnus, nad Kaevandamise keskkonnamõju (2)
koosnevad erineva paksuse, koostise ja tekstuuriga paralleelsetest Kaevandamismoodus (1)
kihtidest ja kihikestest, mis on tekkinud pika geoloogilise aja jooksul Kaevandamistehnoloogia (1)
ja põhjustatud settetingimuste muutumisest. Kaevandamisviis (1)
Kaevandus (2)
Settekivimite lasundis võib esineda rütmiline kihilisus, ühesuguse Kaeveõõs (5)
koostisega kihid võivad korduda teatud järjekorras. Näiteks Kaldenurk (2)
viirsavides vahelduvad paksemad liivarikkad suvised kihid õhemate Kallur (5)
savirikaste talviste kihtidega. Kaldkihilisus ja põimkihilisus Kamberkaevandamine (3)
iseloomustab deltade tingimustes moodustunud liivakive, Eestis on Karjäär (3)
sellised kihid tavalised Kambriumi, Alam-Ordoviitsiumi ja Devoni Kihilisus (1)
liivakividele. Kaldkihilistes kivimites on kihi sees olevad tekstuurid Killustik (1)
ühele poole kaldu, põimkihilistes on kihtide kallakus sageli Kivim (5)
üksteisele vastu. Sellistes kivimites on sageli raske määrata üldist Kivimimassiiv (4)
kihilisust. Kivimimehhaanika (2)
Kivimimehhanika (1)
Kivimite füüsikalis-tehnilised omadused (
Kihilisus esineb ka vulkaanilistes katetes, kus iga katte koostis ja 2)
paksus muutub, ülemisel ja alumisel piiril võivad esineda mandlid. Kivimite omadused (5)
Eriti selgelt väljendub paralleelne kihilisus vulkaanilistes kivimites, Kivimitge omadused (1)
kui esinevad vulkaanilise tuha vahekihid. Klassifikatsioonid (2)
Klassifikatsioonisüsteemid (4)
Analoogne üksteisele järgneva kivimite moodustumine toimub Kobestustegur (1)
teatud süvakivimites, näiteks peridotiit-gabronoriitide massiivide Kombain (1)
alaosa moodustavad ultraaluselised erimid, ülemise osa järjest Konveier (2)
happelisemad aluselised kivimid. Sellist nähtust nimetatakse Kopp (4)
massiivi kihitatuseks, sest kihtide vahelised piirid on harva nii Kopplaadur (2)
selged, kui kihipinnad settekivimites. Kraapkonveier (3)
Kriit (1)
Posted by Gaia Grossfeldt Kristalliinne ehituskivi (1)
Labels: Kihilisus Krossing (1)
Kruus (4)
Kuivaine kütteväärtus (1)
Kvaliteedinäitaja (1)
esmaspäev, 23. Veebruar 2009 Käsiraamat (2)
Külmakindlus (1)
Laavakaevandamine (1)
Soonur Laeng (1)
Lahustamisega kaevandamine (2)
Soonurit kasutatakse veekõrvalduskraavide tegemiseks
Lasumustingimus (1)
karjäärides. Tööorgani ehk baari pikkus on 2 meetrit. Soonuri
Leiupaik (1)
lõikeinstrumendiks on kõvasulamiga armeeritud teradega
Levila (1)
massiivne lõikekett.
LHD (1)
Ligniit (1)
Liigendkallur (3)
Liiv (6)

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 3 of 29

Lintkonveier (3)
Lubjakivi (7)
Läbindamine (3)
Läbinduskombain (1)
Lõhkamine (9)
Lõhkeaine (3)
Lõhkevõrk (2)
Lõugpurusti (1)
Lühieekombain (1)
Maardla (1)
Maavara (40)
Maavara kaod (2)
Maavarade esinemine (1)
Mahumass (1)
Majandus (2)
Mass (1)
Mehaaniline raimamine (2)
Mineraal (1)
Modelleerimine (2)
Mudel (1)
Posted by Margit Kolats
Mäeinsener (2)
Labels: Mäemasin, Soonur Mäemasin (11)
Mäenduslikud omadused (13)
Mäendustingimused (5)
Mäendusõpik (3)
Pruunsüsi Mäerõhk (3)
Pruunsüsi ehk ligniit tekib taimse materjali mattumisel ja Mäetöö (1)
mittetäielikul lagunemisel (kivistunud puit). Sarnaselt kivisöele Mäeõpik (3)
kuulub pruunsüsi fossiilsete kütuste hulka tema kütteväärtus on Nidusus (1)
kivisöe omast väiksem. Pruunsütt kasutatakse keemiatööstuse Niiskus (1)
toorainena ning elektrijaamades. Nõlv (3)
Operatsioon (2)
Paljandamine (1)
Plastsus (1)
PLT (9)
Protsess (2)
Pruunsüsi (1)
Pumbad (1)
Pumbajaam (1)
Pump (1)
Purusti (2)
Puurimine (1)
Põhi (1)
Põiksus (1)
Põlevkivi (4)
Põlevmaavara (2)
Pöördkoppekskavaator (1)
Posted by Margit Kolats Raimamine (5)
Rakendusgeoloogia (2)
Labels: Ligniit, Maavara, Pruunsüsi
Ratasbuldooser (1)
Rikastamine (1)
Ripper (1)
Roomikbuldooser (1)
pühapäev, 15. Veebruar 2009
Rootorekskavaator (1)
RRR (5)
Rusikareegel (15)
Varistustoestik
Santa Barbara (1)
Varistustoestik on suure kandejõuga toestik, mida kasutatakse lae Savi (7)

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 4 of 29

Savikivi (2)
langetamiseks, paigutades selle langetusjoonele, mille taga peavad
Sete (1)
laekivimid varisema ja täitma kobestunult kaevanatud ala.
Settebassein (1)
Varistustoestikuna kasutatakse hüdrotoestikku, mis on ühendatud
Sisepuistang (1)
ühtsesse kompleksi eetoestiku ja kombainiga. Sitkus (1)
Soonur (2)
Varistustoestik Stope (1)
Survetugevus (2)
Suured kambrid (2)
Sõnaraamat (2)
Sõnastikud (1)
Tardkivim (1)
Tehnoloogia (5)
Tervik (1)
Tihedus (2)
Toestamine (5)
Toestik (6)
Tootlikkus (2)
Torutransport (1)
Traktorskreeper (2)
Transport (1)
Tugevusteooriad (6)
Tunnel (1)
Turvas (4)
From Toestamine Tuulutus (3)
Täitmine (1)
Uraan (2)
Varistusttoestik koos kombainiga Vaalkaevandamine (2)
Vaalkarjäär (1)
Vedu (3)
Veebiõpik (2)
Veeimavus (1)
Veekogur (1)
Veekõrvaldus (4)
Ventilaator (1)
Ventilatsioon (1)
Veotee (1)
Virtuaalne kaevandamine (3)
Väli (1)
Õpik (3)

Sõnastikud
Eesti-Inglise-Eesti mäenduse sõnastik 1
Eesti-Inglise-Eesti mäenduse sõnastik 2
From Toestamine Eestikeelne seletav sõnaraamat 1
Eestikeelne seletav sõnaraamat 2
Posted by Ave Õnnis
Ingliskeelne seletav sõnaraamat 1
Labels: Toestamine, Toestik
Ingliskeelne seletav sõnaraamat 2
Ingliskeelne seletav sõnaraamat 3
Mining Glossary
Mäenduse mõisted
Mäendussõnastikud Sõnastikud 1
Eesti - Inglise - Eesti mäendussõnastikud Sõnastikud 2
Eesti-Inglise-Eesti mäenduse sõnastik 1 Sõnastikud 3
Eesti-Inglise-Eesti mäenduse sõnastik 2 Wiktionary

Eestikeelsed seletavad sõnastikud

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 5 of 29

Eestikeelne seletav sõnaraamat 1


Eestikeelne seletav sõnaraamat 2 Lingid
Mäenduse mõisted Digiõpikud
Filmid
Ingliskeelsed seletavad sõnastikud Mäeinstituudi aineprogrammid
Mäendus wikipedias
Ingliskeelne seletav sõnaraamat 1
Mäeseltsi wiki
Ingliskeelne seletav sõnaraamat 2
Mäeõpik delicious
Ingliskeelne seletav sõnaraamat 3
Pildid
Mining Glossary
Tudengitööd
Wiktionary
Täiendkoolitus
Sõnastike lingikogud

Sõnastikud 1
Sõnastikud 2
Maavarad
Kruus
Sõnastikud 3
Maavarad
Põlevkivi
Posted by Ingo Valgma Savi
Labels: Glossary, Sõnaraamat, Sõnastikud Turvas

neljapäev, 12. Veebruar 2009


Toodang
Killustik

Draglain
Tehnika
Draglain e. mehhaaniline heitkopp paljandusekskavaator on Eestis
Ekskavaator
kasutatavaim ja mõõtmetelt maailmaklassi kuuluv ekskavaator.
Kopp
Draglaini nimetatakse nii sammuvaks ekskavaatoriks, kui ka Mäetehnika
trossekskavaatoriks.

Draglain asub põlevkivikarjääri lõhatud kaljuse katendi (lubjakivi)


Mäeblogid
astangul:
Kivid / Stones
TARBEKIVI 15
3 tundi tagasi

arvutigeoloog
Seminar "Seismoloogia ja
mäendustarkvarad"
1 päev tagasi

Liivakast
Video ülekanne
1 nädal tagasi

Maa Vara
TUNNE SEADUSI
1 nädal tagasi

Kaevandamine
Tüüpiline asjassepuutumatu pilt
1 nädal tagasi

From Draglain

Virtuaalne draglain:
Mäeveeb
mi.ttu.ee
8th International Conference,
September 14-18, Tallinn 2009,
Estonia

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 6 of 29

18 tundi tagasi
Eesti Mäeselts
Seminar "Seismoloogia ja
mäendustarkvarad"
1 päev tagasi

TTÜ mäeinstituut
Eesti Mäeseltsi
seminar "Seismoloogia ja
mäendustarkvarad"
1 päev tagasi

Mäeinstituut bloglines
Ore Geology Reviews , Volume 35,
Issue 1, Pages 1-110 (March 2009)
1 nädal tagasi

Mäendusuudised
http://mi.ttu.ee/film/
1 nädal tagasi
From Draglain
Põlevkivi
ERR.ee: Baškiiria insener näeb Eesti
Draglaini tööterrass: põlevkivijäätmetele lahendust
1 nädal tagasi

Mäendus internetis
Veebiaknad
2 nädalat tagasi

maeveeb
Interaktiivne mäeveeb
2 nädalat tagasi

mi.ttu.ee/maavarad/
Kaevandatud auto / Mining a Car
3 nädalat tagasi

Killustik
Algavad ehitusmaavarade
arengukava koostamise avalikud
arutelud
From Draglain 3 nädalat tagasi
Näita kõiki

Maailma suurim ja kuulsaim draglain - "Big Muskie":

Arhiiv
▼ 2009 (93)
▼ Märts (3)
Põiksus
Kriit
Kihilisus

► Veebruar (10)
► Jaanuar (80)
► 2008 (87)

mi.ttu.ee

Autorid
Ingo Valgma
Ain Anepaio

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 7 of 29

Ave Õnnis
Sergei Sabanov
Vivika Väizene
Märt Saum
Enno Reinsalu
Jüri-Rivaldo Pastarus
Ülo Sõstra
Margit Kolats
Karin Robam
Gaia Grossfeldt
Veiko Karu

Autorite postitused
Ain Anepaio
Ave Õnnis
Enno Reinsalu
Ingo Valgma
Jüri-Rivaldo Pastarus
Karin Robom
Veiko Karu
Vivika Väizene

From Draglain
Telli postitused
Vaata ka:

Draglaini kopp ja kopad

Draglainidest

Suurtest koppadest
Posted by Ingo Valgma
Labels: Draglain, Ekskavaator

teisipäev, 10. Veebruar 2009

Tarimine
on kaevise lähivedu (haulage, доставка, beförderung), raimatud
materjali toimetamine lasust veovahendisse. Kaevist taritakse
kopplaaduritega, liigendkalluriga, eekonveieriga (kraapkonveieriga)
jt.
Posted by Enno Reinsalu
Labels: Kraapkonveier, Liigendkallur, Mäetöö, Vedu

esmaspäev, 9. Veebruar 2009

Kivim
Kivim on tahke agregaat ühest või enamast mineraalist (näiteks
graniit, kilt, marmor) või diferentseerumata mineraalaine (näiteks

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 8 of 29

obsidiaan – vulkaaniline klaas) või tahke orgaaniline materjal


(näiteks kivisüsi) (Jackson, J. A. 1997).
Posted by Ülo Sõstra
Labels: Kivim

reede, 6. Veebruar 2009

Suurte kambritega kaevandamine


Suurte kambritega kaevandamistehnoloogiat kasutatakse
allmaakaevandustes peamiselt monoliitse ja püsiva kivimi
kaevandamiseks. Suures kambris saab kaevandada väikese
kuluga suure koguse e. suure tootlikkusega. Eestis saaks kasutada
kirjeldatud tehnoloogiat graniidi kaevandamiel ja varistamisega või
täitmisega suurte kambritega kaevandamist fosforiidi
kaevandamisel. Inglise keeles on suur kamber Stope.

From Suur kamber

Näited virtuaalsest suurest kambrist, suurus on tajutav, kuna


käikudest on näha inimesi ja masinaid :

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 9 of 29

From Suur kamber

Kambri põhjas võiks näha pilt välja selline, kui valgustus oleks
piisav:

From Suur kamber

Kui inimene siseneks koos puurmasinaga kambrisse, siis võiks hea


valgustuse korral pilt välja näha selline:

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 10 of 29

From Suur kamber

Lisaks maakidele kasutatakse suurte kambrite tehnoloogiat ka


soola kaevandamisel:
Celine Dion 600m sügavusel soolakaevanduse kambris
rootorekskavaatori kõrval

From Kaevandus
Posted by Ingo Valgma
Labels: 3D, Fosforiit, Graniit, Rusikareegel, Suured kambrid,
Tehnoloogia, Täitmine, Virtuaalne kaevandamine

teisipäev, 3. Veebruar 2009

Krossing
Krossing ehk õhusild ehitatakse kohtadesse, kus värske õhu juga
ristub riknenud õhu joaga. Krossinguga suunatakse ristuvad
õhujoad kas teineteisest üle või teineteisest mööda. Sedasi
välditakse värske õhu segunemist riknenud õhuga. Krossingu
ehitamiseks kasutatakse raudtorusid või raudbetooni, kuna tuleb
tagada konstruktsiooni piisav tugevus ja õhukindlus.

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 11 of 29

From Allmaakaevandamine
Posted by Ain Anepaio
Labels: Allmaakaevandamine, Krossing, Tuulutus

esmaspäev, 2. Veebruar 2009

Vedu
Vedu on kaevandamise protsess mille käigus veetakse kaevis,
aheraine või katendikivim ettenähtud kohta. Veoga on seotud
veovahendile laadimine ja veovahendi tühjendamine.

Veomasinad jagunevad pideva tööviisiga ja tsüklilise tööviisiga


masinateks. Pideva tööviisiga masin on konveier.

Konveierit mille tööorgan on lint, nimetatakse linkonveieriks:

From Konveier

Kraapide abil töötavat konveierit nimetatakse kraapkonveieriks:

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 12 of 29

From Konveier

Tsüklilise tööviisiga masin on kallur:

From Kallurid

Liigendkalluril on esi- ja tagaosa ühendadud liigendiga:

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 13 of 29

From Liigendkallur

Kopplaadurit kasutatakse nii laadimiseks kui veoks lühikese


vahemaa taha:

From Kopplaadur

Buldoosereid on kasutuses nii roomikvankriga kui ratasvankril:

From Buldooserid

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 14 of 29

From Buldooserid

Universaalne veomasin on traktorskreeper, mida kasutakase nii


ammutamiseks, veoks kui ka laotamiseks ühe veoprotsessi käigus:

From Traktorskreeper
Posted by Ingo Valgma
Labels: Buldooser, Kallur, Konveier, Kopplaadur,
Kraapkonveier, Liigendkallur, Lintkonveier, Ratasbuldooser,
Roomikbuldooser, Traktorskreeper, Vedu

pühapäev, 25. Jaanuar 2009

Veekogur
Veekogur on allmaakaevanduses kaeveõõs mis asub pumbast

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 15 of 29

allpool ja kuhu koguneb vesi. Veekogur peab olema nii suur, et see
mahutaks pumba rikke korral kaevandusse koguneva vee.

Rusikareegel: Veekogur peab mahutama vähemalt 24 tunni jooksul


koguneva vee. Veekogur rajatakse tavaliselt 36 tunni juurdevoolu
mahutamiseks.
Posted by Ingo Valgma
Labels: Pumbajaam, Pump, Rusikareegel, Veekogur,
Veekõrvaldus

Rootorekskavaator
Rootorekskavaator on paljukopaline, pideva tööviisiga suure
tootlikkusega raimamis- ja laadimismasin. Enim kasutatakse
rootorekskavaatoreid ligniidi, e. pruunsöe kaevandamisel.
Rootorekskavaatori tööorgan on rootor, millel asetsevad kopad.
Maailma suurima rootorekskavaatori rootoril asetsevad 18 koppa
mahuga 6 kuupmeetrit. Sellise masina tootlikkus on 240 000
kuupmeetrit päevas.

Pildid rootorekskavaatoritest:

Posted by Ingo Valgma


Labels: Ekskavaator, Rootorekskavaator

reede, 23. Jaanuar 2009

Settebasseini tähtsus turba tootmisel


Settebassein on turbatootmisala põhiline keskkonnakaitseline
rajatis. Settebasseini ülesandeks turba kaevandamisel on saada
heljumireostus kontrolli alla. Settebasseinis voolukiiruse
vähenemisega vees hõljuvad tahked osakesed langevad
settebasseini põhja. Osa heljumist on aga nii pisike, et ei setti välja.
Posted by Karin Robam
Labels: Settebassein

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 16 of 29

Vee erikasutusluba kaevandamisel


Kaevandamisega tegelevatel ettevõtetel on vaja taotleda vee
erikasutusluba. Vee erikasutuse eest tuleb maksta vee
erikasutuse tasu hüvitamaks vee seisundile või veekogule
kaevandamise käigus selle kasutamisel tekitatavat kahju. Vee
erikasutuse korral peab kaevandajal olema kas alaline või ajutine
vee erikasutusluba. Vee erikasutusloaga antakse vee erikasutajale
õigus vee erikasutuseks loas täpsustatud tingimuste kohaselt.
Posted by Karin Robam
Labels: Veekõrvaldus

Veekõrvaldusskeem kaevandamisel
Veekõrvaldusskeem ehk veeärastusskeem on kaevandamise
projekti osa. Skeemil tuleb ära näidata:
1) veekraavide, settebasseinide mõõtmed
2) veekraavide, settebasseinide rajamisviis ja kasutamistingimused
3) ööpäevane maksimaalne oodatav vee juurdevool
4) veeärastusseadmed, nende tüüp, arv, paigalduskohad
5) pumpade käivitus- ja töörežiim
6) pumbatava vee vastuvõtukohad (veekogur, kraav, maapinnale
jt).

Posted by Karin Robam


Labels: Veekõrvaldus

neljapäev, 22. Jaanuar 2009

Kopa maht
Kui tahetakse leida optimaalset kopa ja kalluri kasti vahelist suhet
siis rusikareegliks on:

Kopa maht on 5 korda väiksem kui kalluri kast maht, millesse ta


kaevist laeb.
Posted by Margit Kolats
Labels: Ekskavaator, Kallur, Kopp, Rusikareegel, Tootlikkus

kolmapäev, 21. Jaanuar 2009

Santa Barbara
St. Barbarat peetakse kaevurite pühakuks.
Tema elust on vähe teada, kuid legend räägib, et ta isa pani ta torni
luku taha, et ükski mees ei näeks ta ilu. Kuid üks kristlane,
maskeeritult arstiks õpetas talle salamahti usku ja haris teda. Kui
isa sellest teada sai mõrvas ta oma tütre. Pikselöök taevast
tuhastas isa. St. Barbara on kaitsepühak suurtükiväelastele,

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 17 of 29

arhitektidele ja ehitajatele, kaevuritele, vangidele, tuletõrjujatele,


meremeestele ja nendele, keda ähvardab surm ilma sakramendita;
tema abi võib paluda tule, äikese ja plahvatuste vastu.

Rusikareegel: St. Barbara mälestupäeva peetakse traditsiooniliselt


4. detsembril.

From maeveeb

Posted by Gaia Grossfeldt


Labels: Santa Barbara

teisipäev, 20. Jaanuar 2009

Virumaa uraanilevila
Virumaa põhjaosas, paekaldast raudteeni lasub 5...30 m sügavusel
umbes meetripaksune savikivi kiht. Geoloogide keeles on see
savikivi graptoliitargilliit, varem diktüoneemaargiliit. Savikivi igas
tonnis on kuni 300 g uraani. Seda on liiga vähe, et kaevandada.
Probleem ei ole kaevandamises, see on imelihtne. Probleem on
selles, mida teha peenestetud savikiviga, millest uraan on välja
lahustatud. Selle maht on kuni kaks korda suurem kui savikivil maa
sees.

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 18 of 29

Savikivi kaevandati Sillamäel 60 aastat tagasi ja saadi isegi mõne


pommi jagu uraani.
Posted by Enno Reinsalu
Labels: Savikivi, Uraan

Tunnel
Tunnel on horisontaalne kaeveõõs, mille mõlemad suudmed
(otsad) avanevad maapinnale. Tunneleid kasutatakse raudteede ja
maanteede ning veekanalite läbiviimiseks läbi mägede. Tunneleid
kasutatakse ka linnades metroode ja kanalisatsiooni ehituseks.
Tunnelid võivad olla ringi- või ristkülikukujulise ristlõikega.
Tunneleid toestatakse raudbetoon toestikuga, enamasti maa peal
valmistatud valmisdetailidest (sektsioonidest). Väga püsivates
kivimites võib tunnel olla toestamata.
Posted by Ain Anepaio
Labels: Allmaakaevandamine, Kaeveõõs, Kivim, Läbindamine,
Mäerõhk, Raimamine, Toestik, Tunnel

pühapäev, 18. Jaanuar 2009

Lintkonveieri laiuse rusikareegel


Rusikareegel on, et minimaalne konveierilindi laius on 3 korda
suurem suurimast transporditavast tükisuurusest.
Posted by Vivika Väizene
Labels: Lintkonveier, Rusikareegel

laupäev, 17. Jaanuar 2009

Kivimi purustamisest
Kivimi purustamiseks vajaliku energiakulu ja tekkinud kaevise
jämeduse vahel kehtib

Rusikareegel:

Purustatud materjali mahukeskmine tükisuurus ehk mediaan


(Me, mm) on võrdeline kivimi vastupanuga survele (P, MPa) ja
pöördvõrdeline raimamise ühikenergiaga (E, kWh/m3).

Valem: Me = P / E

Märkused:
Vastupanu survele = survetugevus
Ühikenergia = energia erikulu
Valem tuletub Rittingeri hüpoteesist, kuid kehtib ainult põlevkivi ja
kihindi vahekihtide suhtes.
Posted by Enno Reinsalu
Labels: Mehaaniline raimamine, Raimamine, RRR,

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 19 of 29

Rusikareegel, Survetugevus

Kambriteploki kollaps
Millal ja kus purunevad põlevkivikaevanduse koristuskambri
tugitervikud nii, et plokk variseb, tekib kollaps. Kehtib

Rusikareegel:

Kambriploki kollaps võib esineda, kui lage hoidvate


tugitervikute suhteline pindala (%) on arvuliselt väiksem kui
pool kaevandmissügavusest (½ H).

Kommentaar: Tammiku kaevandus on kuni 40 m sügavusel ja


tervikute suhteline pindala on üle 20 %. Kollapseid ei ole. Ahtme ja
Estonia kaevandus on 50-60 m sügavuses ja tervikute suhteline
pindala on enamasti 25%. Kollepseid on palju.
Posted by Enno Reinsalu
Labels: Kaevandamise keskkonnamõju, Kamberkaevandamine,
Maavara kaod, RRR

Põlevkivi
Palju on vaieldud, mis on põlevkivi.

Rusikareegel:

Põlevkivi on kivim, mis õhkkuivas olekus sütib tuletiku leegist.


Posted by Enno Reinsalu
Labels: Põlevkivi, Põlevmaavara, Rusikareegel

Kivimi tugevus
Kui tuleb otsustada, kas tegu on kivimi või settega, siis muljuge
käsipala

Rusikareegel:

Kui käsipala laguneb peos, siis see on sete, mitte kivim


Posted by Enno Reinsalu
Labels: Kivim, Kivimite füüsikalis-tehnilised omadused,
Rakendusgeoloogia, RRR, Rusikareegel, Sete

Rusikareeglid
Tihti tuleb käigu pealt otsustada, mis on mis või kui palju on palju.
Siis tulevad appi lihtsad seaduspärasused, nn rusikareeglid. Mõned
on juba kasutuses mäemajanduses. Näiteks:

Kilogramm mäemasinat maksab 10 USD

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 20 of 29

või

Mäemasin kulutab tunnis nii mitu liitrit diislikutust, kui mitu


tonni ta ise kaalub

Sellised reeglid, mida olen tuletanud, saavad ka selles õpikus


lisasildi RRR (Reinsalu RusikaReegel).

Rusikareegleid soovitades tuleb tingimata märkida ja kasutades


teada, kus ja millal nad kehtivad. Siin näitena toodud masinakulu
maksumuse hindamise reeglid kehtivad üsna üldiselt, ka väljaspool
Eestit ja põlevkivimajandust.
Posted by Enno Reinsalu
Labels: Hind, Mäemasin, RRR, Rusikareegel

reede, 16. Jaanuar 2009

Kivimi purustamisest
Kaasaegse purustamisteooria aluseks on Rittingeri hüpotees. Peter
von Rittinger,1811-72, oli Austria mäeinsener- ja tööstur,
mäemees, Montanist, kes peale kõnealuse hüpoteesi võttis
kasutusele soojuspumba ja leiutas mõned seni kasutusel olevad
rikastusseadmed.

Rittingeri hüpoteesi kohaselt on lõhkumiseks kulutatud energia


võrdeline protsessi tulemusel tekkinud uue pinnaga – purustatud
materjali osakeste pindalaga. Muidugi, purustamiseks vajalik
energia on eelkõige võrdeline materjali tugevusega, kuid ühe ja
sama kivimi puhul, kui kehtib selle auväärse mäemehe hüpotees,
on purustamisenergia erikulu (kWh/m3, lõhkeaine kg/m3) ja
purustatud materjali eripind (m2/m3) võrdelises sõltuvuses. Kuna
dispersse materjali iga osakese pindala ja mahu suhe on
pöördvõrdeline osakese läbimõõduga, siis purustatud materjali
eripindala on pöördvõrdeline materjali keskmise tükisuurusega.
Teisisõnu - purustamiseks vajaliku energia erikulu ja purustatud
materjali tükisuurus on omavahel pöördvõrdelises sõltuvuses. Ehk
veelgi lihtsamalt – purustamiseks kulutatud energia on võrdeline
materjali peensusega.

Praktikas on seda lihtne järele proovida: Võtke kirves ja lööge


männipakk pooleks. Värskelt lõhnav puhas pind ongi uus pind,
võrdne paku pikkuse ja diameetri korrutisega (kui keskelt pooleks
lõite). Kui võtate nüüd ühe pakupooliku ja selle lõhki lööte, kulub
poole vähem energiat, sest nüüd tekkiv pind on eelmisest poole
väiksem.

Seda, et purustamiseks kuluv energia on võrdeline kivimi


tugevusega, saate kontrollida, kui männipaku järel võtate ette kase-
, tamme- või saarepaku. Sellest, kuidas põlevkivi purustamist
mõjutavad paekivist suletised ja vahekihid, saate ettekujutuse, kui

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 21 of 29

laheda männipaku asemele võtate oksliku kuusepaku. Ja seda,


miks settekivi piki või põiki kihisust erinevalt käitub, võib tunda, kui
üritate pakule põigiti pihta anda.

Teades seda teooriat ja kõiki vajalikke lähteandmeid, saab


arvutada mistahes raimamismeetodeid ja purustusseadmeid.
Posted by Enno Reinsalu
Labels: Kivimite füüsikalis-tehnilised omadused, Lõhkamine

Mastaabiefekt
Mäemassiiv (mõõtmed meetrites ja kilomeetrites) erineb
katsekehast (mõõtmed sentimeetrites) lõhelisuse poolest.
Laboratoorsete katsete korral enamus lõhesid ei lähe arvesse, mis
on kivimimassiivis. Seepärast erinevad kivimite omadused ja
parameetrid massiivis ja katsekehas. Seda nähtust nimetatakse
mastaabiefektiks.
Posted by Jüri-Rivaldo Pastarus
Labels: Kivimimassiiv

Kivimimassiivi lõhelisus
Kivimimassiivi lõhelususe moodustavad geoloogilised rikked,
kunstlikud ja loomulikud lõhed.
Lõhedeks nimetatakse igasuguse keskkonna tasapinnalist
rebendit, mis on suurusjärgu võrra või rohkem suurem kui aatomite
vahekaugus kristallvõres.
Lõhede klassifikatsioon:
1. Kristallilised lõhed E-9 ... E-5 m. Need lõhed on tekkinud
kristalliseerumise käigus ja sisuliselt on kristalli defektid.
2. Kristallidevahelised lõhed E-5 ... E-4 m. Lõhed väikese ulatusega
ja orienteeritud kaootiliselt.
3. Tehnoloogilised, metamorfsed jne. lõhed. Lõhede pikkus võib
ulatuda kilomeetritesse, laius kümnete meetriteni. Lõhed, mis on
orienteerutud ühes suunas, moodustavad lõhede süsteemi ning
lõhuvad kivimimassiivi üksikuteks pankadeks, mille kuju on küllaltki
korrapärane.
Posted by Jüri-Rivaldo Pastarus
Labels: Kivimimassiiv

Kivimite klassifikatsioon
Kivimite olek ja nende omadused massiivis muutuvad väga suurtes
piirides, mis põhjustab mitmete erinevate kaevandamisviiside ja
tehniliste vahendite kasutamise. Tehnoloogilisel kaalutlusel kivimid
jagatakse gruppidesse:
1. Kõvad kivimid
a) Kaljused - praktiliselt kõik tardkivimid, osa moonde- ja
settekivimid. Survetugevus (5-35) E7 Pa.
b) Poolkalused - praktiliselt kõik settekivimid, osa tard- ja
moondekivimitest. Survetugevus (2-5)E7 Pa.

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 22 of 29

2. Seotud kivimid
a) Tihedad - tavaliselt kivisüsi, kõvad savid, kriit. Survetugevus (1-2)
E7 Pa. Löökkoormusel purunevad hapralt, kestval koormusel
haprad.
b) Pehmed - savid, pehmed söed. Survetugevus (1-10)E6 Pa.
Muutuvad kuivamisel poolkõvaks, vee mõjul punsuvad.
3. Kobedad kivimid
a) Puistekivimid - liiv, kruus, löss jne. Survetugevus praktiliselt
puudub.
b) Purunenud kivimid - kaljused või seotud kivimid, mis kunstlike või
looduslike mõjude toimel purunesid.
Posted by Jüri-Rivaldo Pastarus
Labels: Kivimimassiiv

Kivimimassiivi pingeolukord
Kivimimassiivis eristatakse kahte olukorda:
1. Massiiv ei ole purunenud
2. Massiiv on purunenud, mis on tekkinud mäetööde käigus.

Kivimimassiivi esialgset olukorda iseloomustatakse loomulike


füüsikaliste väljadega.
Kivimid massiivis on rõhu all. Tihedates monoliitsetes kivimites:
1. Maksimaalne vertikaalne rõhk (pinge) on võrdne kivimite
mahukaalu ja sügavuse korrutisena. See arvutusmeetod on heas
kooskõlas praktiliste andmetega ja kasutatav vertikaalrõhu
määramiseks.
2. Horisontaalne rõhk (pinge) on mingi osa vertikaalrõhust. Teda
iseloomustab ülemineku tegur, mille väärtus kõigub 0 ja 1 vahel.
Elastsusteooria määrab ta väärtuse, mis sõltub ainult Poissoni
tegurist. Eksperimendid on näidanud, et kui sügavus on <500 m,
siis horisontaalrõhk on suurem kui teoreetilised arvutused näitavad.
1 km sügavuses vertikaalne ja horisontaalne rõhk võrdsustuvad.

Soojusväljad massiivis on seotud radioaktiivsete elementide


lagunemisega, keemiliste reaktsioonidega jne. Kivimimassiivis
esineb samuti magnet- ja elektriväli, mis võib olla üleüldine või
lokaalne.
Posted by Jüri-Rivaldo Pastarus
Labels: Kivimimassiiv

neljapäev, 15. Jaanuar 2009

Tihedusomadused
1. Mahumass
Mahumass on kivimi mahuühiku mass, ühikuks kg/m kuubis.
2. Mahukaal
Mahukaal on kivimi mahuühiku kaal, N/m kuubis.
3. Erimass ehk tihedus
Erimassiks nimetatakse tema tahke faasi (mineraalse karkassi)

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 23 of 29

mahuühiku massi, kg/m kuubis.


4. Erikaal
Erikaaluks nimetatakse tema tahke faasi (mineraalse karkassi)
mahuühiku kaalu, N/m kuubis.

Mahumass ja erimass, mahukaal ja erikaal on omavahel seotud


poorsusega. Üleminekuvalemid on kirjandusest kergesti leitavad.

Näiteks lubjakivi mahumass on 2400-2500 kg/m kuubis, erimass


aga 2700 kg/m kuubis. Erinevus sõltub lubjakivi poorsusest.-
Posted by Jüri-Rivaldo Pastarus
Labels: Tihedus

Kivimite poorsus
Kivimite poorsus on kõigi tühimike kogum kivimites mineraalsete või
muude agregaatide vahel.
Kivimite poorsust iseloomustatakse:
1. Üldine poorsus P. Arvuliselt ta iseloomustab pooride ruumala
osakaalu kogu kivimi ruumala suhtes ja väljendatakse protsentides.
2. Poorsustegur K. Poorsusteguriks nimetatakse pooride ruumala
suhet nineraalskeleti ruumalasse.

Üldine poorsus ja poorsustegur on omavahel seotud. Teades ühte,


on kerge määrata teist.
Tekkepõhjuste järgi jagatakse poorid primaarseteks (tekkinud kivimi
moodustumise ajal) ja sekundaarseteks (tekkinud hiljem
geoloogiliste protsesside käigus).
Kivimi poorsus sõltub kivimi tüübist. On kivimeid, millel praktiliselt
poorsus puudub, aga ka selliseid, mille poorsus ulatub 90 %.
Suurem poorsus on settekivimitel, magmalistel aga väiksem.
Posted by Jüri-Rivaldo Pastarus
Labels: Tihedus

Kivimimehhanika ja rahvamajandus
Kivimimehhanika võimaldab leida uusi teid tööviljakuse tõstmiseks,
sest tööprotsessid mäenduses on otseselt seotud masinate ja
mehhanismide vahetu mõjuga kivimitele. Mäetööstuses
saavutatakse suurim efektiivsus siis, kui masinate ja mehhanismide
tööparameetrid on optimaalses vastavuses kivimite omadustega.
Masin on valitud või konstrueeritud lähtudes antud kivimi
füüsikalistest parameetritest.

Kaevanduste projekteerimisel on vaja teada kivimite omadusi


maardla piiride määramiseks, varude hindamiseks; optimaalse
avamisskeemi, kaevandamissüsteemi, veekõrvalduse, tuulutuse,
toestuse ja seadmete valikuks.
Posted by Jüri-Rivaldo Pastarus
Labels: Kivimimehhanika

Kaevandamisfilmid

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 24 of 29

Kivimimehhaanika ülesanded ja klassifikataioon


Kivimimehhaanika kui teaduse ülesanded:
1. Kivimite omaduste tundmaõppimine ja määramine.
2. Uute kivimite mõjutamisviiside väljatöötamine ja evitamine.
3. Põhimõtteliselt uute mäetööde tehnoloogiate väljatöötamine.
4. Kivimite omaduste kontrolli metoodika.

Klassifikataioon:
1. Kivimite mehhaanika
2. Kivimite akustika
3. Kivimite termodünaamika
4. Kivimite elektrodünaamika ja raadiofüüsika
Posted by Jüri-Rivaldo Pastarus
Labels: Kivimimehhaanika

Kivimimehhaanika uurimisvaldkond
Kivimimehhaanika on teadus, mis uurib kivimite füüsikalisi omaduse
ning neis toimuvaid füüsikalisi protsesse, et neid siis mäetööstuse
ülesannete lahendamisel kautada.
Uurimisobjektid: ta on lähedane geoloogiateadustele -
kristallograafia, mineraloogia ja petrograafia. Võimatu on määrata
ja põhjendada kivimite omadusi ja seal toimuvaid protsesse,
teadmata nende geoloogilist tagapõhja.
Uurimismetoodika: ta on tihedalt seotud tahke keha füüsikaga.
Kivimite omadusi ja seal toimuvaid füüsikalisi protsesse seletatakse
ja uuritakse kaasaegse tahke keha füüsika seisukohalt.

Kivimimehhaanika uurimisobjektid on mitmekesised,


komplitseeritud ja sõltuvad hulgast juhuslikest teguritest. Seetõttu
kasutatakse kivimite mehhaanikas tõenäosusteooriat ja
matemaatilist statistikat.
Posted by Jüri-Rivaldo Pastarus
Labels: Kivimimehhaanika

Kivimite füüsikalised omadused


Kivimite füüsikalisteks omadusteks nimetatakse tema spetsiifilist
käitumist temale mõjuvate füüsikaliste väljade või kehade mõjul.
Kivimi iga omadust mõõdetakse ühe või mitme parameetriga, mis
on omaduse kvantitatiivseks mõõduks. Otseselt mõõdetakse
parameetreid.
Posted by Jüri-Rivaldo Pastarus
Labels: Kivimite omadused

Kivimite mäetehnoloogilised omadused


Kivimite mäetehnoloogilisteks omadusteks nimetatakse kivimi
spetsiifilist käitumist konkreetse instrumendi või mehhanismi mõjul.
Posted by Jüri-Rivaldo Pastarus

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 25 of 29

Labels: Kivimite omadused

Füüsikalis-tehnilised parameetrid
Füüsikalis-tehnilisteks parameetriteks nimetatakse kogu füüsikaliste
ja mäetehnoloogiliste parameetrite kogumit, mis kirjeldab kivimit või
kivimimassiivi käitumist mäetööde teostamisel. Neid
klassifitseeritakse vastavalt muutusi esilekutsuvatele välistele
väljadele.
Posted by Jüri-Rivaldo Pastarus
Labels: Kivimite omadused

Väline väli
Väline väli on energia või aine liik, mille mõju all on kivim antud
hetkel.
Eristatakse: mehhaanilist, soojus-, elektri-, magnet- ja
radiatsioonivälja.
Posted by Jüri-Rivaldo Pastarus
Labels: Kivimite omadused

Baasilised füüsikalis-tehnilised parameetrid


Konkreetse ülesande lahendamiseks ei ole vaja määrata kõiki
parameetreid. Välja on valitud minimaalne parameetrite hulk, mis
iseloomustab vajalikul määral kivimit. Neid on 12. Nad on üksteisest
sõltumata ja nende kaudu saab arvutada ülejäänud.
Need on: mahumass, poorsus, surve- ja tõmbetugevus,
elastsusmoodul, Poisson'i tegur, soojusjuhtivus,
erisoojusmahtuvus, soojuslik joonpaisumistegur, eritakistus
(elektriline), suhteline dielektriline ja magnetiline läbitavus.
Posted by Jüri-Rivaldo Pastarus
Labels: Kivimitge omadused

Lõugpurusti
Lõugpurusti on traditsioonilisim purusti, mis surub kivi kahe
metallplaadi vahel väiksemaks tükiks. Lõugpurusti on suhteliselt
lihtne, aeglase käiguga, suur, raske, laseb avast läbi ka plaatjaid
tükke. Kuna ava on suur, siis on oht, et liiga suured kivid kinni
kiiluvad.

Lõugpurusti 3D skeem

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 26 of 29

From Purustid

Lõugpurusti ava, paremal on näha varbtoitur.

From Purustid

Lõugpurusti šahti sumbas, allmaakaevanduses.

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 27 of 29

From Purustid

Posted by Ingo Valgma


Labels: Lõugpurusti, Purusti

kolmapäev, 14. Jaanuar 2009

Kivimi kvaliteedi hinnang puursüdamikus (RQD)


1964. aastak esitas teadlane D. U. Deer kivimi kvaliteedi hinnagu
puursüdamikus, mis on puuritud teemandpuuriga. Hinnang osutus
edukaks ja on laialt kasutusel kogu maailmas, sealhulgas ka RMR
ja NGI kivimimassiivi klassifikatsiooni korral (läheb ühe
parameetrina sisse).
RQD määratakse puursüdamiku alusel ja on antud protsentides:
puursüdamiku osa pikkuste summa, mis on >10 cm jagatud kogu
puursüdamimu pikkusega. Kivimid on jagatud viieks klassiks, väga
halb, minimum <25 % ja maksimum 90-100 %, väga hea.
Posted by Jüri-Rivaldo Pastarus
Labels: Klassifikatsioonisüsteemid

Norra Geoloogia Instituudi (NGI)


klassifikatsioonisüsteem
NGI klassifikatsioonisüsteem on välja töötatud Norras ja
orienteeritud Skandinaavia kivimite jaoks. Süsteemi lähtealused on
samad, mis RMR süsteemil. Ta on sarnane Bieniawski
klassifikataioonisüsteemile, kui natuke keerulisem ja seoses sellega
peaks olema ka täpsem. Maailmapraktika on näidanud, et mõlemad
süsteemid on kasutatavad, kuid sobivamaks on osutunud
Bieniawski klassifikatsioonisüsteem, mis annab praktikas
täpsemaid tulemusi. On olemas ülemineku valemid NGI süsteemilt
RMR-le ja vastupidi.
Posted by Jüri-Rivaldo Pastarus

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 28 of 29

Labels: Klassifikatsioonisüsteemid

Biniawski maapõue klassifikatsioon (RMR)


Maapõue klassifikatsioon on välja töötatud Lõuna Aafrika Vabariigis
eelmise sajandi 70-nendatel aastatel. Ta põhineb ideel, et kivimi
lõhede ja pragude süsteem ning hüdrogeoloogilised ja
hüdroloogilised tingimused määravad rohkem keveõõne püsivuse
kui kivimi tüüp. Süsteemi on lihtne kasutada ja sobib
eeluuringuteks, kui andmed kivimite kohta puuduvad.
Klassifikatsioon arvestab viit parameetrit: katsekeha tugevus, kivimi
kvaliteedi hinnang puursüdamikus (RQD), lõhede vahekaugus,
lõhede pinna ja ta täitematerjali iseloomustus, veerohkus. Nende
andmete alusel antakse mäemassiivi hinnang 100 pallilises
skaalas, kusjuures kivimimassiiv on jagatud V klassi: <20 väga
halb, V klass ja maksimum 81-100 väga hea, I klass.
Klassifikatsioonisüsteem võimaldab hinnata, lähtudes lõhede
orientatsioonist, kaeveõõnte, vundamentide ja karjääri nõlvade
püsivust.
Klassifikatsiooni suureks eeliseks on see, et mäemassiivi hinnangu
alusel on võimalik arvutada nidusus, sisehõõrdenurk,
elastsusmoodul, nihkemoodul, Poisson'i tegur ja Hoek-Brown'i
tugevusparameetrid m ja s.
Klassifikataioonisüsteem ei anna täpseid parameetreid, kuid
võimaldab neid hinnata, et kasutada projekteerimistöödel, kui
täpsemad andmed puuduvad. Ta on üldtunnustatud ja laialt
kasutuses terves maailmas.
Posted by Jüri-Rivaldo Pastarus
Labels: Klassifikatsioonisüsteemid

M. M. Protodjakonovi kivimite klassifikatsioon


See kivimite klassifikatsioonisüsteem on välja töötatud vene
teadlase M. M. Protodjakonovi poolt ja on laialdast kasutust leidnud
Ida-Euroopa maades. Mõningal määral ka teistes riikides.
Kasutatakse mäemasinate projekteerimisel, valikul ja teiste
mäenduslike probleemide lahendamisel. Klassifikatsioonisüsteemi
on lihtne kasutada.
Vastavalt klassifikatsioonile, kivimid jagatakse 10-sse klassi. On
toodud ka kivimite tüübid vastavalt klassile. Kõvadustegur f määrab
kivimi tugevuse, alates ülitugevatest (f>20, I klass) kuni
ujupinnaseni (f<0,3, X klass).
Kõvadustegur f on määratud kivimi survetugevuse alusel. Kivimi
survetugevus kg/cm ruudus jagatakse 100-ga või MPa korral
jagatakse 10-ga.
Posted by Jüri-Rivaldo Pastarus
Labels: Klassifikatsioonisüsteemid

Hoek-Brown'i tugevusteooria
See tugevusteooria lähtub tunnelite läbindamise probleemidest ja

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 29 of 29

on kasutusel eesrindlikes mäendusriikides. Teooria kasutab


maksimaalset ja minimaalset peapinget, mis määrab kivimi
tugevuse. Kivimite tugevusomaduste kirjeldamiseks kasutatakse
konstante m ja s, mis ei oma füüsikalist sisu (fiktiivsed).
Tugevusteooria eeliseks on see, et konstandid m ja s on
määratavad Bieniawski klassifikatsiooni (RMR) alusel.
On välja töötatud seosed Hoek-Brown'i ja Mohr-Coulomb'i teooriate
vahel (üleminek ühelt teoorialt teisele, kui tekib vajadus).
Hoek-Brown'i ja Mohr-Coulomb'i tugevusteooriad on leidnud
laialdast kasutamist mäenduses.
Posted by Jüri-Rivaldo Pastarus
Labels: Tugevusteooriad

Energeetiline tugevusteooria
See teooria on laialdaselt levinud plastiliste materjalide korral. Ta
põhineb eeldusel, et sõltumatult pingeolukorrast tekib purunemine,
mis on seotud deformatsiooni potentsiaalse energiaga
piirväärtusega. Teooria on küll üldine ja põhineb energeetilisel
printsiibil, kui on vähe kasutatav oma keerukuse pärast. Sisuliselt ta
transformeerub Mohr-Coulomb'i teooriaks.
Posted by Jüri-Rivaldo Pastarus
Labels: Tugevusteooriad

Uuemad postitused Kodu Vanemad postitused


Telli: Postitused (Atom)

powered by

Mäendusõpik
ISBN 978-9949-430-25-3
Võrguteavik
http://mi.ttu.ee/opik
TTÜ mäeinstituut
MTÜ Eesti Mäeselts

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 1 of 24

mäendusõpik

Veebiõpik kaevandamisest,
rakendusgeoloogiast ja
geotehnoloogiast

Käsiraamatud
kolmapäev, 14. Jaanuar 2009 Rusikareeglid
Sõnastikud
Värvi ise
Suurimate nihkepingete (tangensiaalpingete) teooria
Selle tugevusteooria aluseks on oletus, et materjali ohtliku olukorra
(voolavuse) tekkimise põhjuseks on suurimad nihkepinged
Otsi õpikust
(tangesnsiaalpinged). Teooria esitati XVIII sajandi 80-nendatel
aastatel. Vastavalt teooriale, voolamine tekib sõltumata
pingeolukorrast, kui suurim nihkepinge saavutab piirväärtuse - tekib
voolamine. Teooria on küllaltki heas kooskõlas katsetulemustega,
eriti plastiliste materjalide korral. Selle teooria üldistuseks on Mohr-
Coulomb'i tugevusteooria.
Posted by Jüri-Rivaldo Pastarus
Labels: Tugevusteooriad

Selgitused
Suurimate lineaarsete deformatsioonide teooria Mis leht see on?
Teooria aluseks on oletus, et materjal (kivim), sõltumata Teie küsimused on oodatud siia
pingeolukorrast puruneb siis, kui suhteline pikenemine või RSS feed - uudisvoog
lühenemine mingis sihis saavutab kriitilise suuruse. Teooria loodi
XVII sajandi 90-nendatel aastatel. Praktilised eksperimendid seda Telli uuendused e-posti aadressile:
teooriat ei kinnita. Kasutatakse seda teooriat erandkorras.
Posted by Jüri-Rivaldo Pastarus
Labels: Tugevusteooriad Tellin

Teemad
Maksimaalsete normaalpingete teooria 3D (3)
Selle, juba Galilei poolt avaldatud tugevusteooria aluseks on oletus, Abrasiivsus (2)
et kivim (materjal) puruneb suurimate normaalpingete mõjul.Teisiti Aherdumine (1)
öeldes, kivim puruneb siis, kui normaalpinge mingis sihis saavutab Allmaakaevandamine (5)
sellise suuruse, mille puhul ta puruneb. ANFO (1)
See vanim teooria annab rahuldavaid tulemusi hapra materjali Animatsioon (1)
korral. Ruumilises pingeolukorras ei ole ta kasutatav. Ankurtoestik (3)
Posted by Jüri-Rivaldo Pastarus Astang (2)
Labels: Tugevusteooriad Aukkaevandamine (3)
Aukkarjäär (3)
Avakaevandamine (1)
Buldooser (2)
Mohr-Coulomb'i tugevusteooria Buldooserkobesti (1)
Detonaator (1)
Teooria põhineb ideel, et kivimi purunemist põhustavad nii normaal-
Digiõpik (2)
kui ka nihkepinged (tangensiaalpinged). Ta on leidnud laia
Dolokivi (7)
kasutusala kivimite ja mäenduskonstruktsioonide
Draglain (1)
tugevusarvutustes. Arvutustes on vaja teada kahte kivimi Ee pass (1)
tugevusparameetrit: nidusust ja sisehõõrdenurka. Ehitusmaterjal (1)
Meetod on kasutatav ka puiste- ja purustatud materjali korral, kus Ekskavaator (10)

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2009-01-14T11%3A45%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 2 of 24

Ekskavaatorkobesti (1)
nidusus on nulli lähedane suurus.Sel juhul on vaja teada ainul
Esi (1)
puistematerjali sisehõõrdenurka. Lihtsustatud arvutustes võetakse
Fosforiit (4)
sisehõõrdenurk võrdseks loomuliku varisemise kaldenurgaga.
Freeskombain (1)
Mohr-Coulomb'i tugevusteooria on kõige laiemalt kasutatav ja Geotehnoloogia (1)
levinud tugevusteoori nii mäenduses kui ka ehituses. Glossary (1)
Posted by Jüri-Rivaldo Pastarus Graniit (2)
Labels: Tugevusteooriad Handbook (2)
Haprus (1)
Hind (2)
Hoidetervik (1)
Mineraalsed looduslikud ehitusmaterjalid Järve- ja meremuda (3)
Mineraalsed looduslikud ehitusmaterjalid ehk lihtsalt Järvelubi (2)
ehitusmaterjalid moodustavad kõige liigirohkema maavarade klassi. Kaevandamise keskkonnamõju (2)
Kaevandamismoodus (1)
Eestist kuuluvad siia: Kaevandamistehnoloogia (1)
Kaevandamisviis (1)
- lubjakivi (dolokivi ja paekivi)
Kaevandus (2)
- liiv
Kaeveõõs (5)
- kruus
Kaldenurk (2)
- kruusliiv
Kallur (5)
- savi
Kamberkaevandamine (3)
- graniit Karjäär (3)
Kihilisus (1)
Viide: Enno Reinsalu, Mäemajandus, 1998/2008 Killustik (1)
Posted by Veiko Karu Kivim (5)
Labels: Ehitusmaterjal, Graniit, Kruus, Liiv, Lubjakivi, Savi Kivimimassiiv (4)
Kivimimehhaanika (2)
Kivimimehhanika (1)
Kivimite füüsikalis-tehnilised omadused (
Põlevmaavarad 2)
Kivimite omadused (5)
Põlevmaavarad, mida nimetatakse ka energeetilisteks
Kivimitge omadused (1)
maavaradeks on:
Klassifikatsioonid (2)
- kivisüsi
Klassifikatsioonisüsteemid (4)
- pruunsüsi (ligniit) Kobestustegur (1)
- õli Kombain (1)
- maagaas Konveier (2)
- turvas Kopp (4)
- põlevkivi Kopplaadur (2)
Kraapkonveier (3)
Viide: Enno Reinsalu, Mäemajandus, 1998/2008 Kriit (1)
Posted by Veiko Karu Kristalliinne ehituskivi (1)
Labels: Maavara, Põlevmaavara Krossing (1)
Kruus (4)
Kuivaine kütteväärtus (1)
Kvaliteedinäitaja (1)
teisipäev, 13. Jaanuar 2009 Käsiraamat (2)
Külmakindlus (1)
Laavakaevandamine (1)
Lõhkeaukude ja ridade vahe puurlõhketöödel Laeng (1)
Lahustamisega kaevandamine (2)
Lõhkeaugud paigutatakse kivimi ühtlaseks kobestamiseks
Lasumustingimus (1)
ridadesse.
Leiupaik (1)
Levila (1)
Rusakareegel:
LHD (1)
Ligniit (1)
Aukkarjääris on tüüpiline ridade vaheline kaugus 25 kuni 40 Liigendkallur (3)
Liiv (6)

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2009-01-14T11%3A45%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 3 of 24

Lintkonveier (3)
lõhkeaugu läbimõõtu. Aukude vahekaugus on 25 kuni 80 augu
Lubjakivi (7)
läbimõõtu. Mida võimsam on lõhkeaine, seda suurem on suhteline
Läbindamine (3)
vahekaugus ridade vahel ja aukude vahel.
Läbinduskombain (1)
Lõhkamine (9)
Posted by Ingo Valgma Lõhkeaine (3)
Labels: Lõhkamine, Lõhkevõrk, PLT, Rusikareegel Lõhkevõrk (2)
Lõugpurusti (1)
Lühieekombain (1)
Maardla (1)
Mahumass: massiivis Maavara (40)
mahumass = Põlevkivi 1,5- 1,8 t/m3; Maavara kaod (2)
Lubjakivi 2,2- 2, 4 t/m3; Maavarade esinemine (1)
Kambriumi liivakivi 2,0- 2,1 t/m3; Mahumass (1)
Vendi liivakivi 2,1- 2,2 t/m3; Majandus (2)
Graniit 2,6- 2,65 t/m3; Mass (1)
Mehaaniline raimamine (2)
Kambriumi savi 2,26;
Mineraal (1)
Devoni savi 2,23;
Modelleerimine (2)
Tugev viirsavi 2,0;
Mudel (1)
Nõrk viirsavi 1,77;
Mäeinsener (2)
Holotseeni savi 1,62;
Mäemasin (11)
Holotseeni liivsavi 1,77; Mäenduslikud omadused (13)
Holotseeni saviliiv 2,03; Mäendustingimused (5)
Savikas moreen 2,2; Mäendusõpik (3)
Allikalubi 1,3- 1,9; Mäerõhk (3)
Järvelubi 1,0- 1,5; Mäetöö (1)
Turvas 0,9- 1,4; Mäeõpik (3)
Marmor 2,8- 2,9; Nidusus (1)
Liiv 1,4- 2,0; Niiskus (1)
Liivakivi 2,1- 2,9; Nõlv (3)
Kiltkivi 2,5- 2,7; Operatsioon (2)
Aleuroliit 2,5- 2,7. Paljandamine (1)
Posted by Veiko Karu Plastsus (1)
Labels: Mahumass, Mäenduslikud omadused PLT (9)
Protsess (2)
Pruunsüsi (1)
Pumbad (1)
Pumbajaam (1)
Külmakindlus
Pump (1)
Külmakindlus on kivimi omadus pidada vastu külmatsüklitele, Purusti (2)
seejuures ise mitte mureneda. Puurimine (1)
Posted by Veiko Karu Põhi (1)
Labels: Külmakindlus, Mäenduslikud omadused Põiksus (1)
Põlevkivi (4)
Põlevmaavara (2)
Pöördkoppekskavaator (1)
Kuivaine kütteväärtus Raimamine (5)
Kuivaine kütteväärtus on kivimi omadus sisaldada energiat. Rakendusgeoloogia (2)
Ratasbuldooser (1)
Näiteks: 1,4 kg kukersiit-põlevkivi on 1kWh Rikastamine (1)
Posted by Veiko Karu Ripper (1)
Roomikbuldooser (1)
Labels: Kuivaine kütteväärtus, Mäenduslikud omadused
Rootorekskavaator (1)
RRR (5)
Rusikareegel (15)
Santa Barbara (1)
Lasumustingimused
Savi (7)

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2009-01-14T11%3A45%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 4 of 24

Savikivi (2)
Lasumustingimused määravad ära: kihindi lagi, kihindi põhi ning
Sete (1)
kihindi sügavus
Settebassein (1)
Posted by Veiko Karu
Sisepuistang (1)
Labels: Lasumustingimus, Mäenduslikud omadused Sitkus (1)
Soonur (2)
Stope (1)
Survetugevus (2)
Abrasiivsus Suured kambrid (2)
Abrasiivsus on kivimite omadus kulutada teisi pindu. Sõnaraamat (2)
Sõnastikud (1)
Abrasiivsus määrab ära kasutatava tehnika (Näiteks raimamise Tardkivim (1)
viisi) Tehnoloogia (5)
Posted by Veiko Karu Tervik (1)
Labels: Abrasiivsus, Mäenduslikud omadused Tihedus (2)
Toestamine (5)
Toestik (6)
Tootlikkus (2)
Torutransport (1)
Niiskus
Traktorskreeper (2)
Niiskus on:
Transport (1)
- Kivimi omadus märguda Tugevusteooriad (6)
- Loomulikus asendis/olekus kindel veesisaldus Tunnel (1)
- Laos seistes vihmavee sisse imamine Turvas (4)
Posted by Veiko Karu Tuulutus (3)
Labels: Mäenduslikud omadused, Niiskus Täitmine (1)
Uraan (2)
Vaalkaevandamine (2)
Vaalkarjäär (1)
Veeimavus Vedu (3)
Veeimavus on kivimi omadus endasse imeda vett. Veebiõpik (2)
Posted by Veiko Karu Veeimavus (1)
Labels: Mäenduslikud omadused, Veeimavus Veekogur (1)
Veekõrvaldus (4)
Ventilaator (1)
Ventilatsioon (1)
Veotee (1)
Kivimi kvaliteedinäitajad
Virtuaalne kaevandamine (3)
Kivimite kvaliteedinäitajaid on erinevaid. Kvaliteedinäitajad Väli (1)
näitavad ära, kus ja kuidas vastavat kivimit saab kasutada. Õpik (3)

Kvaliteedinäitajad:
- survetugevus Sõnastikud
- külmakindlus Eesti-Inglise-Eesti mäenduse sõnastik 1
- veeimavus Eesti-Inglise-Eesti mäenduse sõnastik 2
- kuivaine kütteväärtus Eestikeelne seletav sõnaraamat 1
Posted by Veiko Karu Eestikeelne seletav sõnaraamat 2
Labels: Kvaliteedinäitaja, Mäenduslikud omadused Ingliskeelne seletav sõnaraamat 1
Ingliskeelne seletav sõnaraamat 2
Ingliskeelne seletav sõnaraamat 3
Mining Glossary
Kivimi käitlemine Mäenduse mõisted
Kivimi käitlemise seisukohalt on tähtsad järgmised mäenduslikud Sõnastikud 1
omadused: Sõnastikud 2
Sõnastikud 3
- kobestustegur
Wiktionary
- niiskus
- mahumass

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2009-01-14T11%3A45%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 5 of 24

- sisehõõrdenurk
Posted by Veiko Karu
Lingid
Labels: Mäenduslikud omadused Digiõpikud
Filmid
Mäeinstituudi aineprogrammid
Mäendus wikipedias
Kivimi töötlemine Mäeseltsi wiki
Kivimi töötlemise seisukohalt on tähtsad järgmised mäenduslikud Mäeõpik delicious
omadused: Pildid
- abrasiivsus Tudengitööd
- survetugevus Täiendkoolitus
- veeimavus
- lõhelisus
Posted by Veiko Karu Maavarad
Labels: Mäenduslikud omadused Kruus
Maavarad
Põlevkivi
Savi
Kivimi purustamine Turvas

Kivimi purustamise seisukohalt on tähtsad järgmised


mäenduslikud omadused:
Toodang
Killustik
- survetugevus
- sitkus
- nidusus
- plastsus
Tehnika
Ekskavaator
- paksus
Kopp
- lasumustingimused
Mäetehnika
- mahumass
- veeimavus
Posted by Veiko Karu
Mäeblogid
Labels: Mäenduslikud omadused
Kivid / Stones
TARBEKIVI 15
3 tundi tagasi

esmaspäev, 12. Jaanuar 2009 arvutigeoloog


Seminar "Seismoloogia ja
mäendustarkvarad"
1 päev tagasi
Plahvatusvõimsus
Lõhkeaine plahvatuse efektiivsus seisneb tema võimes kivimit Liivakast
kobestada. Video ülekanne
1 nädal tagasi

Rusikareegel: Mida tihedam on lõhkeaine, seda efektiivsem ta on. Maa Vara


Ammooniumnitraaadi (AN) plahvatusvõimsus on 1/3 TUNNE SEADUSI
ANFO võimsusest. ANFO erikaal on 0,8 kuni 1,3 t/m3, pasta või 1 nädal tagasi
emulsiooni tihedus on 1,1 kuni 1,3 t/m3. Kaevandamine
Posted by Ingo Valgma Tüüpiline asjassepuutumatu pilt
Labels: ANFO, Lõhkamine, Lõhkeaine, PLT, Rusikareegel 1 nädal tagasi

Mäeveeb
Maavara lasumissügavus
mi.ttu.ee
Maavara lasumissügavus on mäendustingimuste üks 8th International Conference,
põhitunnuseid. Igasuguse kaevandamise puhul määrab just September 14-18, Tallinn 2009,
Estonia

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2009-01-14T11%3A45%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 6 of 24

18 tundi tagasi
maavara lasumissügavus avamistööde maksumuse.
Posted by Karin Robam Eesti Mäeselts
Seminar "Seismoloogia ja
Labels: Mäendustingimused
mäendustarkvarad"
1 päev tagasi

TTÜ mäeinstituut
Maavaralasundi kallakus Eesti Mäeseltsi
seminar "Seismoloogia ja
Maavaralasundi kallakus, nii nagu ka maavaralasundi paksus, mäendustarkvarad"
määrab kaevandamisviisi, koristustöö tehnoloogia, kapitali- ja 1 päev tagasi
käitluskulu. Maavaralasundi paksus ja kallakus mõjuvad koos
Mäeinstituut bloglines
allmaatöö tingimustele. Väga õhukesed ja rõhtsad kihid on raskesti
Ore Geology Reviews , Volume 35,
kaevandatavad, kuna kaevandamistingimused on sel juhul Issue 1, Pages 1-110 (March 2009)
keerulised. 1 nädal tagasi
Posted by Karin Robam
Mäendusuudised
Labels: Mäendustingimused
http://mi.ttu.ee/film/
1 nädal tagasi

Põlevkivi
ERR.ee: Baškiiria insener näeb Eesti
Maavarade esinemine
põlevkivijäätmetele lahendust
Levila (leviala)- ala, kus esineb üks või mitu maavara (maaret) 1 nädal tagasi
Leiupaik (leiukoht)- levilal või omaette olulise tähtsusega maavara
esinemise koht. Mäendus internetis
Veebiaknad
Kui maare on teada või esineb ainult üksikutes kohtades, ent
2 nädalat tagasi
puudub informatsioon maarde lasumusest ning kogusest, siis on
tegu ilminguga. maeveeb
Maardla - geoloogiliste töödega uuritud, piiritletud ning riigi Interaktiivne mäeveeb
2 nädalat tagasi
maavarade registris arvele võetud maavaralasund.
Väli- suured levilad, leiukohad ja maardlad jagatakse väljadeks. mi.ttu.ee/maavarad/
Väljad jagunevad otsinguväljadeks, uuringuväljadeks, sõltuvalt Kaevandatud auto / Mining a Car
sellest, millises järgus on geoloogilised tööd. Kui väljal toimub 3 nädalat tagasi

kaevandamine, siis nimetatakse seda välja kaeveväljaks. Killustik


Posted by Karin Robam Algavad ehitusmaavarade
Labels: Leiupaik, Levila, Maardla, Maavarade esinemine, Väli arengukava koostamise avalikud
arutelud
3 nädalat tagasi
Näita kõiki

Maavaralasundi paksus
Maavaralasundi paksus on üheks mäendustingimuste
Arhiiv
põhitunnuseks. Maavaralasundi paksus määrab ära
▼ 2009 (93)
kaevandamise viisi ja kaevandamise tehnoloogia, kapitali- ja
▼ Märts (3)
käitluskulu. Mida suurem on maaaralasundi paksus, seda suurem Põiksus
on lasundi tootlus. Mida suurem on lasundi tootlus, seda vähem Kriit
tuleb teha ettevalmistustöid, seda väiksem on laekäitluskulud Kihilisus
allmaakaevandamisel ning seda võimsamaid laadimis- ja
veomasinaid saab kasutada. Seetõttu lasundi paksuse kasvades, ► Veebruar (10)
eriti avakaevandamisel, kaevandamiskulu väheneb. ► Jaanuar (80)
► 2008 (87)
Posted by Karin Robam
Labels: Mäendustingimused
mi.ttu.ee

Kivimi mäenduslikud omadused Autorid


Mäenduslikud omadused sõltuvad: Margit Kolats
Jüri-Rivaldo Pastarus

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2009-01-14T11%3A45%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 7 of 24

Märt Saum
- Kivimi purustamisest
Gaia Grossfeldt
- Kivimi töötlemisest
Veiko Karu
- Kivimi käitlemisest
Vivika Väizene
- Kivimi kasutusalast Karin Robam
Ingo Valgma
Peamised omadused on: Ülo Sõstra
- mahumass Ave Õnnis
- survetugevus Sergei Sabanov
- külmakindlus Ain Anepaio
- veeimavus Enno Reinsalu
- kuivaine kütteväärtus
- paksus
- lasumistingimused Autorite postitused
- abrasiivsus Ain Anepaio
- kobestustegur Ave Õnnis
- sitkus Enno Reinsalu
- haprus Ingo Valgma
- nidusus Jüri-Rivaldo Pastarus
- plastsus Karin Robom
- lõhelisus Veiko Karu
Vivika Väizene
- niiskus
- sisehõõrdenurk
Posted by Veiko Karu
Labels: Mäenduslikud omadused Telli postitused

Mineraal ja kivim
Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja
enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline
tahke aine

Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum


Posted by Veiko Karu
Labels: Kivim, Mineraal

Sitkus, Nidusus, Plastsus, Haprus


Sitkus on materjali omadus koormamisel enne purunemist taluda
olulist deformeerumist. Sitkuse vastand on haprus

Nidusus on materjali omadus mineraale koos hoida

Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rakendatud


väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat
deformatsiooni pärast välisjõu lakkamist
Posted by Veiko Karu
Labels: Haprus, Nidusus, Plastsus, Sitkus

Maavara kadu

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2009-01-14T11%3A45%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 8 of 24

Maavara kadu on kasutamiskõlbmatuks muutunud (arvel olnud)


maavara.
Kadu tekib, kui osa maavarast muutub kaevandamise ja
mittemäendusliku majandustegevuse käigus
kaevandamiskõlbmatuks. Samuti on kadu tingitud sellest, et
maavara on arvele võetud valesti, liiaga või nõuetele mittevastavalt,
maavarana on (ekslikult) arvel kaevandamisväärsuseta kivim. Seda
juhtub sageli siis, kui maavara on arvele võetud üht kaevandamise
ja kasutamise tehnoloogiat arvestades, aga majandustingimuste
muutudes hakatakse kasutama hoopis teist.
Posted by Karin Robam
Labels: Maavara kaod

Kobestustegur
Kobestustegur on kivimi omadus võtta kobestatuna rohkem ruumi
kui massiivis.

Kobestusteguri näited:
Argilliit: 1,2...1,3
Savi: 1,2...1,25
Liiv: 1,05...1,2
Kaljused kivimid: 1,8...2,5
Posted by Veiko Karu
Labels: Kobestustegur

Aherdumine
Maavara kadude arvestust ähmastab aherdumine, see tähendab
kaevandamisel maavarale lisanduv aheraine, kaasnev kivim.
Ähmastumine toimub seetõttu, et mäeettevõtte käsutusse antakse
mahu, massi ja kasulike ainete sisaldusega mõõdetav maavara
kogus, kaevandades läheb osa sellest kaduma, kuid samas
lisandub kaevisele kaaskivimeid ja vett. See toimub siis, kui
maavara esineb kihindina, millest vaid osa on maavara staatuses.

Intensiivne aherdumine toimub ka maagikaevandustes, kui nõrkade


kaaskivimite puhul kasutatakse varistamisega kaevandamist.

Aherdumist mõõdetakse aherdumisteguri abil.


Posted by Karin Robam
Labels: Aherdumine

Mäerõhu juhtimine
Mäerõhku on võimalik juhtida.
Mäerõhu juhtimiseks on mitmeid võimalusi:

 kaevandatud ala täielik täitmine


 kaevandatud ala osaline täitmine
 lae sujuv vajumine

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2009-01-14T11%3A45%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 9 of 24

 lae täielik langetamine tsüklite kaupa (lõhketöödega)


 lae pidev langetamine hüdraulilise toestiku kasutamisega
 hoidetervikutel lae ülalhoidmine

Posted by Karin Robam


Labels: Mäerõhk

Mäerõhk
Toestiku paigaldamisel peab arvestama mäerõhuga.
Mäerõhuks nimetatakse jõudusid, mis mõjutavad kaeveõõt
ümbritsevaid kivimeid. Need jõud avaldavad survet toestusele ja
tervikutele ning tekitavad pingeid kaeveõõne lae-, põhja- ja
külgkivimites.
Mäerõhu suurus oleneb kaevanduse sügavusest, kivimite
omadustest, geolooglistest tingimustest, ülalhoitava tööala laiusest,
koristusee edasinihke kiirusest, kasutatavast toestusest ning
hoidetervikute parameetritest.
Posted by Karin Robam
Labels: Kaeveõõs, Mäerõhk, Toestamine

pühapäev, 11. Jaanuar 2009

Veotee kaldenurk karjääris


Veotee kaldenurk on karjääris piiratud nii veomasina võimega
tõusust üles sõita kui ohutu sõiduga allamäge. Peamine veomasin
karjääris on kallur.

Rusikareegel:

Karjääri veotee kaldenurk on soovitav valida 8 kraadi. Suurimaks


lubatavaks kaldenurgaks loetakse 10 kraadi. Lühikesel teelõigul on
lubatud veotee kaldenurk väiksemas karjääris kuni 15 kraadi ja
suuremas karjääris kuni 12 kraadi.
Posted by Ingo Valgma
Labels: Kaldenurk, Kallur, Rusikareegel, Veotee

neljapäev, 8. Jaanuar 2009

Nõlva kaldenurk
Nõlv on astangu või puistangu alumist ja ülemist kontuuri ühendav
pind. Nõlva kaldenurk oleneb kivimite püsivusest. Puistekivimite
loomuliku varingu kaldenurk on alla 45 kraadi.

Rusikareegel:

Aukkarjääri nõlva kaldenurk on koos kaldteede (rampidega),


astangute ja abirajatistega 38 kraadi, kuigi kivimi varingu kaldenurk

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2009-01-14T11%3A45%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 10 of 24

astangus võib olla 50 kuni 75 kraadi.


Posted by Ingo Valgma
Labels: Aukkarjäär, Kaldenurk, Nõlv, Rusikareegel

EE pass
Ee pass on kaevandamise projekti graafiline osa kus on ära toodud
järgmised asjad

1) astangu kõrgus, nõlva nurgad, tööastangu ja vajadusel ohuperve


laius, võimaliku varisemisala piirid;
2) kaevandamissuund ja kaevesamm (siseku laius);
3) laadurseadme manööverdusskeem ja veovahendi
juurdesõiduskeem;
4) kasutatavad seadmed, vahekaugused seadmete ning astangu
serva või raudtee vahel;
5) kasutatavad signaalid ja põhilised ohutusnõuded.
Posted by Ain Anepaio
Labels: Astang, Ee pass, Nõlv

Ankurtoestik
Ankurtoestiku kasutamise all mõistetakse purunenud või nõrgalt
seotud kivimiplokkide kinnistamist põhimassiivi külge.
Ankurtoestikku kasutatakse kaeveõõnte toestamiseks kas iseseisva
toestikuna või teiste toestikega kombineeritult vastavalt
toestuspassi nõuetele.
Ankrute paigaldustihedus ja pikkus sõltuvad kaeveõõne
mõõtmetest ja geoloogilistest tingimustest.

Levinuim on laepinna suurus ühe ankru kohta 2-3 m² ja ankrupoldi


pikkus vahemikus 1,7-2,3 m. Geoloogiliste rikete ja ebapüsivate
laekivimite korral ankurdatakse kaeveõõne lakke täiendavalt
puidust poolpalgid. Ankurtoestikku kasutatakse kaeveõõne
ümbriskivimite loomuliku oleku tugevdamiseks. Ankurtoestiku
paigutamisel kivimimassiivi moodustab ankurtoestik ümbriskivimites
tervikliku võlvi, sarrusevöö või liittala, millele mõjub kivimimassiivi
koormus ja väldib selle lahtikihistumise, pudenemise ja punsumise
ning tagab kaeveõõne püsivuse ja mäetööde ohutuse, purunenud
või nõrgalt seotud kivimiplokkide kinnistamise põhimassiivi külge.

Toodetakse ankurtoestikku nii kaevandustele kui tunnelitele.


Tunnelite ankrute otsas on puurtera, st. puur ja ankur on üks ja
sama. Kaevandustes on profiili kumer külg kaeveõõne seespool,
kaevanduste toetusel aga kontaktis kivimiga e. väljaspool. See on
seotud sellega, et tunnelites kaetaks kaared betooniga.
Kaevandustes aga mitte ning vesi peab kaartelt hästi maha
voolama.

Kamberkaevandamisel kasutatav toestussüsteem: sambad hoiavad


üleval põhilage ja ankurtoestik vahetut lage.

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2009-01-14T11%3A45%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 11 of 24

Ankrute tüübid
Olenevalt oma tööpõhimõttest jagunevad ankrud:

1. mehaanilise kinnitusega ankrud


2. hõõrdankrud
3. kruviankrud
4. sarruseankrud
5. trossankrud

From Toestamine
Posted by Gaia Grossfeldt
Labels: Ankurtoestik, Toestamine, Toestik

Toestamine
Ohutu töö tagamiseks tuleb ala, kus töötavad inimesed, asuvad
seadmed ja liiguvad mäemasinad toestada. Toestik hoiab üleval
teatud osa kaeveõõne laest. Kaeveõõne lagi koosneb tavaliselt
vahetust laest ja põhilaest. Vahetu lae moodustavad laekivimite
kihid, mis ei ole piisavalt tugevad, et toestikuta püsida. Põhilae
moodustavad tugevamad kivimite kihid, mida ei ole vaja toestikuga
üleval hoida. Toestik hoiab üleval vahetut lage.

Mäekonstruktsioone saab jagada:

 Kaartoestik
 Hüdrauliline toestik
 Puittoestik
 Mehaaniline toestik
 Ankurtoestik
 Betoneerimine

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2009-01-14T11%3A45%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 12 of 24

Toestiku klassifikatsioon:

1. Individuaaltoestik
a) Mehaaniline toestik
b) Hüdrauliline tugi
2. Sektsioontoestik – väike grupp toestikke liigub koos
3. Komplekttoestik – suurem kompleks toestikke liigub koos
4. Agregaadid – täielikult mehhaniseeritud

Koristuskaeveõõnte toestamiseks kasutatakse:

1. Eetoestikku
2. Sammastervikuid + ankurtoestikku
3. Varistustoestikku

Posted by Gaia Grossfeldt


Labels: Ankurtoestik, Toestamine, Toestik

kolmapäev, 7. Jaanuar 2009

Õhu hulk tuulutamisel


Ventilatsiooni e. tuulutamise mahtu saab hinnata
maavara tootmismahu, kaevandamistehnoloogia jt
näitajate järgi.

Rusikareegel:

100 cfm e. 100 kuupjalga minutis (ca 212 L/s) vajatakse


õhku ühe maavaratonni kohta päevas (t/d) enamuse
almaakaevandamise tehnoloogiate korral. Kuuma
õhuga kaevandustes ja diiselmasinate kasutamisel on
vajadus suurem. Uraani kaevandustes vajatakse 500
cfm/t/d. Suurte kambritega kaevandamisel vajatakse
oluliselt vähem tuutulutatavat õhku- 20 kuni 40 cfm/t/d.

1CFM = 0.47195 L/s


Posted by Ingo Valgma
Labels: Rusikareegel, Stope, Suured kambrid, Tuulutus

Kivimi tugevus
Kivimi tugevus on tema vastupanuvõime survele, tõmbele, paindele
ja löögile ehk dünaamilisele survele. Kasutatakse ka kitsamaid
mõisteid, nagu vastupanu ekskaveerimisele, kobestamisele,
lõikamisele (võrdle kivimi kõvadus).

Kivimi tugevus on üldmõiste. Tugevuse määramise meetodeid on


palju ja neid valitakse sõltuvalt kivimi käitlemise ning kasutamise
eesmärgist. Seejuures, nagu ka paljude muude geotehnoloogia
ülesannete lahendamisel, tuleb eristada kivimite mikro- ja
makroomadusi.

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2009-01-14T11%3A45%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 13 of 24

Mikroomadused iseloomustavad väikest objekti: kivimi näidist,


katsekeha, käsipala, mille materjal on homogeenne.

Makroomadused iseloomustavad kivimit maapõues, kus tugevus


sõltub surveolukorrast, seotusest kaaskivimitega, lisandeist,
lõhelisusest, niiskusest ja settekivimitel lahutuspindadest, (savi)
kiledest jne.

Mikroomaduste tasandil sõltub kivimi tugevus mineraalide


kõvadusest, kristallistruktuurist ja lõhenevusest ning mineraale
siduva aine (tsemendi) tugevusest ja koostisest. Seepärast on seos
kivimite kõvaduse ja tugevuse vahel hägune. Näiteks kõvadest
mineraalidest kvartsist ja päevakividest koosnev graniidi erim
rabakivi on võrdlemisi nõrk, rabe kivim. Samas pehmed
savimineraalid muudavad kuiva kivimi sitkeks, suurendades
tugevust, eriti vastupanuvõimet paindele ja dünaamilisele survele.

Tugevuse määravad ka kivimi tüüp (tard-, sette- või moondekivim)


ja tekketingimused. Settekivimite tugevus sõltub koormamise
suunast – risti kihti on vastupanu survele kordi suurem kui piki kihti.
Kivimi vastupanu tõmbele on kordi väiksem kui vastupanu tõmbele.
Sellega on seotud ka enamiku kivimite võrdlemisi madal
vastupanuvõime paindele. Settekivimitel sõltub surve- ja
tõmbetugevuse erisus ka kihistuse suunast. Väga palju mõjutab
tugevust niiskus, kusjuures savikate kivimite tugevus on niiskelt
väiksem kui kuivalt. Samas mitmed kivimeid, näiteks liivakivi
nõrgeneb kuivades.

Mikroomaduste tasandil mõõdetakse (teimitakse) kivimi


vastupanuvõimet survele, purustades kas standardseid
katsekehasid või ebakorrapärase kujuga käsipalu. Kivimi tugevuse
tavaline mõõdik on vastupanu ühesuunalisele survele, erisurve
(MPa), mille juures standardne katsekeha puruneb. Nii saadud
tulemus on kivimi teimitugevus, sest katsekeha tugevus ei vasta
kunagi üks-üheselt sama kivimi tugevusele maapõues. Katsekeha
valmistamisel toimib tahes-tahtmata loomulik valik suurema
tugevuse poole – nõrgemad näidised lagunevad proovimisel ja
katsekeha tegemisel.

Teimitugevuse alusel eristatakse pudedaid, poolkaljuseid ja


kaljuseid kivimeid (tabel 1). Pudeda kivimi pala on võimalik käes
murendada. Poolkaljuseid ja nõrku kaljuseid kivimeid saab irrutada
ja purustada ekskavaatoriga. Keskmise tugevusega kivimid on
lõigatavad, kui nad ei ole väga abrasiivsed. Tugevaid ja väga
tugevaid kivimeid, mis enamasti on ka abrasiivsed, puuritakse
kõvasulam- või teemantpuuridega, ka leegiga. Keskmisest
tugevamaid kivimeid irrutatakse lõhkamisega.

Killustiku valmistamiseks kasutatava kivimi tugevuse tavaline


mõõdik on purunemiskindlus, mille hindamiseks veeretatakse
killustikuproovil keerlevas trumlis, lastes kivimiosakestel korduvalt
kukkuda, omavahel põrkuda ja liikudes kuluda. Materjali kõrgele
purunemiskindlusele vastab vähene kaalukadu teimimisel.

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2009-01-14T11%3A45%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 14 of 24

Makroomaduste tasandil määratavad tugevusehinnangud on


aluseks tehnoloogilistele arvutustele. Tavaline mõõdik on kivimi
massiivitugevust (tugevus maapõues) millest sõltub kivimi
vastupanuvõime irrutamisele (raimamisele, ekskaveerimisele),
lõhkamisele, lõikamisele, murdmisele, puurimisele, samuti kivimite
püsivus kaeveõõne laes ja seinas. Makroomaduste tasemel
käsitletakse kivimi tugevuse all ka külmunud pinnase omadusi.

Vene klassikalises mäenduses kasutatakse Moskva


Mäeakadeemia professori M. M. Protodjakonovi (4.10.1874 –
5.04.1930) loodud klassifikatsiooni, mille kohaselt kivimid, setted ja
kaevis jaotatakse kümnesse tugevuskategooriasse. Eriti tugevad
kivimid, nagu kvartsiit ja basalt kuuluvad esimesse, ning pudedad ja
püdelad setted, näiteks vesiliiv kõige viimasesse, kümnendasse
klassi. Klassifitseerimise esmaseks aluseks on kivimi või sette
tinglik massiivitugevus, arv f = 0 – 20. See empiiriline mõõdik on
ligikaudu võrdne ühe sajandikuga erisurvest ühikuga kg/cm2 või
kümnendikuga erisurvest ühikuga MPa. Kivimi, sette või kaevise
täpsem paigutamine tugevusklassi toimub ekspertmeetodil,
arvestades tema vastupanu erinevale käitlemisele. Eesti
kukersiitpõlevkivi on Protodjakonovi klassifikatsiooni kohaselt V (f =
4) paekivi valdavalt IV (f = 5…6) tugevusklassi kivim.

Kivimi massiivitugevust saab hinnata ka geoloogilise uuringu


käigus, proovipuurimisel. Levinud on nn RQD - klassifikatsioon
(Rock quality classification), mille aluseks on tähelepanek, et mida
nõrgem on kivim, seda lühemateks lõikudeks laguneb puursüdamik
(tabel 2).

Kivimimassiivi tugevuse hindamise tunnustatud aluseks on LAV


professor Z. T. Bieniawski süsteem, mis arvestab ja kaalub koos
mitmeid kivimi käitlemist mõjutavaid tugevustunnuseid:
teimitugevust, kuuluvust RQD klassi, lõhede sagedust ning nende
olemust ja iseloomu ning veerohkust jm. Kõiki tunnuseid ja omadusi
kaalutakse metoodiliselt vastavalt sellele, mil moel ja kuidas
kavandatakse tunneli läbimist, maavara kaevandamist
allamaaehitise rajamist või tugeda maapealset ehitist.

Kivimi tugevus. Tabel 1. Kivimite tugevusklassid teimitugevuse


alusel
Klass Vastupanu Näiteks
survele MPa Eestis, sh Maailmas
maakivid
Pudedad >5 Savi, nõrgalt tsementeerunud
liiv, kruus
Poolkaljused 5 - 10 Liivakivid, Soolad,
fosforiit, pruunsüsi,
kambriumi kips
savi
Kaljused:
Põlevkivi, Kivisüsi,
nõrgad 10 - 40 savikivi, porsunud

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2009-01-14T11%3A45%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 15 of 24

domeriit, kivimid, kriit,


mergel
Paekivi: lubja- Kildad, liiva-
keskmised 40…140 ja dolokivi ja lubjakivid,
rauamaak,
Moonde- ja tardkivimid,
tugevad 140…200
soonkivimid, marmor
ülitugevad > 200 Kvartsiit, basalt, diabaas
Kivimi tugevus. Tabel 2. Kivimi massiivitugevus puursüdamiku
terviklikkuse alusel
>10 cm pikkuste lõikude osalus
Kivim on
puursüdamikus, %
0...25 väga nõrk
25...50 nõrk
50...75 keskmise tugevusega
75...90 tugev
90...100 väga tugev

Posted by Enno Reinsalu


Labels: Kivim, Kivimite omadused, Mäenduslikud omadused

Kivimi kõvadus
Kivimi kõvadus on kivimi vastupanuvõime kriimustamisele,
lõikamisele, täkestamisele (võrdle kivimi tugevus). Mõiste
kinnistamiseks võib meelde jätta: klaas on kõva, teras on tugev
(RRR)

Kivimi kõvadus sõltub eelkõige tema mineraalide kõvadusest.


Mineraalide suhtelist kõvadust hinnatakse kümnepositsioonilise
Mohsi skaala (astmiku) alusel. Absoluutset kõvadust (kg/cm2)
mõõdetakse skleromeetriga, mille abil määratakse kivimi või
mineraali vastupanujõud temasse surutavale teravikule. Mineraali
absoluutne kõvadus kasvab võrdeliselt Mohsi kõvadustunnuse
kuubiga. Kõige kõvem mineraal, teemant, ei mahu selle reegli
piiridesse, ta on erandlikult kõva.

Kõvadus on üks mehhaanilistest omadustest, mis määrab kivimi


lõigatavuse ja puuritavuse. Teine on kivimi abrasiivsus, mis
enamiku kivimite puhul sõltub kvartsi (Mohsi skaala 7) sisaldusest.
Kivimi abrasiivsust hinnatakse selle järgi, kui palju ta suudab mingi
ajavahemiku vältel kulutada terasetaloni, mida hõõrutakse vastu
kivimit ühtlase surve ja kiirusega.
Posted by Enno Reinsalu
Labels: Abrasiivsus, Klassifikatsioonid, Mäendustingimused,
RRR

Kaevandamisfilmid

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2009-01-14T11%3A45%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 16 of 24

Tardkivimist terviku survetugevus


Survetugevus näitab kivimi vastupanuvõimet survele (ca
5...120MPa). Survetugevuse näitajat kasutatakse nii
stabiilsusarvutustes kui kivimi raimamise ja purustamise
protsesside projekteerimisel.

Rusikareegel:

Üheteljelise survetugevuse testiga saadud tulemust tuleb


vähendada 20..25%, et saada tegelik tardkivimist terviku
survetugevus.
Posted by Ingo Valgma
Labels: Rusikareegel, Survetugevus, Tardkivim

teisipäev, 6. Jaanuar 2009

Toestamine ankrutega
Ankurtoestikuks nimetatakse aukudesse paigutatud vardaid,
millega kaeveõõnt ümbritev kivim kihiti kinnitatakse. Ankurdamist
kasutatakse juhul kui lae- või külgkivim ei ole piisavalt stabiilne, et
ohutult töötada kuid on seda ankurdatult.

Rusikareegel:

Ankru pikkus soovitatkse valida 1,2..1,5 ankrute paigaldussammust


pikem. Lõheliste kivimite korral kasutatakse 2:1 suhet. Käigu
toestamisel valitakse laeankru pikkuseks 1/3 käigu laiusest ja
külgankrute pikkuseks 1/5 käigu kõrgusest.
Posted by Ingo Valgma
Labels: Ankurtoestik, Rusikareegel, Toestamine, Toestik

esmaspäev, 5. Jaanuar 2009

Mäendusõpikud
Mäendusõpikud ja kaevandamise käsiraamatud on avaldatud
levinumates keeltes. Maailma tuntuim ja kasutatavaim käsiraamat
on:

SME Mining Engineering Handbook

Eesti levinuim käsiraamat on:

ENSV maapõuevarad ja nende kaevandamine

Eesti digiraamatud asuvad siin:

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2009-01-14T11%3A45%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 17 of 24

Eesti mäendus II
Reinsalu, Enno // 2007

Eesti mäendusklassika III : Arthur Aleksander Linari-


Linholm artiklid
Reinsalu, Enno // 2008

Infotöötlus mäenduses
Reinsalu, Enno // 2007

Maavarade geoloogia
Pirrus, Enn; Reinsalu, Enno // 2007

Mäemajandus
Reinsalu, Enno // 2008

Kaasaegseim kaevandamise käsiraamat on


MÄEÕPIK: http://mi.ttu.ee/opik/

TTÜ raamatukogust leiate need mäendusraamatud.

Mäeseltsi ja Mäeinstituudi kogumikud leiate siit.

Mäeinstituudi artiklite nimekiri asub siin.

Mäeinstituudi projektide nimekiri asub siin.

Mäeinstituudi uudiskirjad asuvad siin.

SME raamatud.

SME publikatsioonid.

Posted by Ingo Valgma


Labels: Digiõpik, Handbook, Käsiraamat, Mäendusõpik,
Mäeõpik, Õpik

Ammoniit
Ammoniit on tööstuslik lõhkeaine, mille peamine koostisosa on
ammooniumnitraat (ammooniumsalpeeter).

Ammoniit koosneb 60–80% ammooniumnitraadist ja 10–20%


trinitrotoluoolist (trotüülist). Teda toodetakse ja turustatakse mitme
nimetuse all. Tolmu- ja plahvatusohtlikes kaevandustes
kasutamiseks lubatud ammoniit sisaldab kuni 20% lisandit, mis
alandab plahvatuse temperatuuri, tavaliselt naatrium- või
kaaliumkloriidi (keedu- või kaalisoola). Ammooniumnitraadist ja
mingist põlevast lisandist, nt diislikütusest, puidujahust, kerogeenist
jms, kokku segatud ammoniiti nimetatakse lihtlõhkeaineks.
Ammoniidi eeliseks on odavus ja käitlemisohutus, puuduseks
veetundlikkus. Märgades oludes võib ammoniit vettida ja mitte

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2009-01-14T11%3A45%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 18 of 24

plahvatada, see vähendab lõhkamise tulemuslikkust. Tõrkunud


laengute ammooniumnitraat lahustub ja lämmastikuühendid
jõuavad põhjavette. Veetundlikkuse vähendamiseks lisatakse
ammoniidile lahustuvust vähendavaid aineid või paigutatakse
lõhkeaine veekindlasse kesta. Ammoniiti võidakse turustada kas
padrunites või puistena. Viimasel ajal on rakendatud tehnoloogiat,
mille puhul lõhkeaine segatakse ohututest komponentidest kokku
vahetult lõhkamiskohas. Selline lõhkesegu võib olla nii lihtlõhkeaine
kui ka emulsioon. Ammoniiti kulub keskmise tugevusega kivimite
nagu põlevkivi ja pae erimid, lõhkamiseks 0,5 – 1kg kuupmeetrile.

Ammoniidi tegemine ja laadimine Narva põlevkivikarjääris


Posted by Enno Reinsalu
Labels: Lõhkamine, Lõhkeaine, PLT

teisipäev, 30. Detsember 2008

Allmaakaevandamine
Allmaakaevandamine on kaevandamismoodus mille korral
maavara katvaid kivimeid ei eemaldata vaid hoitakse üleval kas
kaevandamise ajal või ka hiljem. Kui lage pärast kaevandamist
üleval ei hoita, siis on tegemist langetamisega, varistamisega või
sundvaristamisega kaevandamisviisidega. Peamised kasutatavad
kaevandamistehnoloogiad on kamberkaevandamine,
laavakaevandamine ja nende kominatsioonid.

Filmid allmaakaevandamisest

powered by

Mäendusõpik
ISBN 978-9949-430-25-3

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2009-01-14T11%3A45%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 19 of 24

Pildid allmaakaevandamisest

Posted by Ingo Valgma


Labels: Allmaakaevandamine, Kaevandamismoodus,
Kaevandamistehnoloogia, Kaevandamisviis,
Kamberkaevandamine, Laavakaevandamine, Tehnoloogia

Lõhkevõrk
Lõhkevõrk on lõhkamisel kasutatav termin võrku ühendatud
lõhkelaengute süsteemi kohta. Üldjuhul on laengud paigutatud
laenguaukudesse ja ühendatud kas elektrivoolu juhtiva traadiga,
lõhkeimpulssi edastava detoneeriva nööri või juhtmega. Laengu
paneb plahvatama detonaator.

Puuraugud puuritakse nii, et ümber augu paiknev kivimimassiiv


kobestataks optimaalse suurusega tükkideks ja et kobestunud lasu
paiskuks soovitavas suunas ja mahus. Üldjuhul paigutakse
puuraugud korrapäraselt ridadesse paralleelselt eerinnaga. Ridasid
on mitu.

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2009-01-14T11%3A45%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 20 of 24

Allolevates filmides on näha, et laengud ei plahvata üheaegselt


vaid viidetega. See on vajalik selleks, et ühe laengu plahvatus
naaberlaengut ei purustaks, et kivim ühtlaselt kobestuks ega
kaugele ja kõrgele ei paiskuks ja et lõhkamisel kaasnev
maavõnkumine oleks väikeste parameetritega.

Filmid lõhkamisest

Posted by Ingo Valgma


Labels: Laeng, Lõhkamine, Lõhkevõrk, PLT

Kallur
Kallur on mobiilne veomasin, mille tööorganiks on kallutatav kast.
Kalluri tähtsaim, e. tootlikkust määrav omadus on kandevõime
tonnides. Esmajoones mõeldakse kalluri all jäiga raamiga
karjäärikallurit. Kui tegu on liigendkalluri, allmaakalluri või muu
veokiga, siis täpsustatakse seda nimetuses.

Filmid kalluritest

Võrguteavik
http://mi.ttu.ee/opik
TTÜ mäeinstituut
MTÜ Eesti Mäeselts

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2009-01-14T11%3A45%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 21 of 24

Pildid kalluritest

Posted by Ingo Valgma


Labels: Kallur

esmaspäev, 29. Detsember 2008

Traktorskreeper
Traktorskreeper on paljandustöödel kasutatav mobiilne veomasin
mis ammutab, veab ja tühjendab sama paljandusprotsessi käigus.

Filmid traktorskreeperitest

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2009-01-14T11%3A45%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 22 of 24

Posted by Ingo Valgma


Labels: Paljandamine, Traktorskreeper

Liigendkallur
Liigendkallur on kallur mille esiosa ja tagaosa on ühendatud
liigendiga. Liigendkallurit nimetatakse ka artikuleeritud kalluriks
(Articulated truck). Liigendkallur on jäiga raamiga kallurist suurema
läbitavusega, paindlikum ja kulukam.

Posted by Ingo Valgma


Labels: Kallur, Liigendkallur

Laadimine pöördkoppekskavaatoriga
Pöördkoppekskavaatori laadimisprotsessi operatsioonid on:

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2009-01-14T11%3A45%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 23 of 24

ammutamine, pööramine, tühjendamine ja pööramine. Nendest


operatsioonidest koosneb ekskavaatori laadimistsükkel.

Posted by Ingo Valgma


Labels: Ekskavaator, Operatsioon, Protsess,
Pöördkoppekskavaator

reede, 19. Detsember 2008

Kaeveõõnte elemendid
Karjääri elementide nimetused:

Kaevanduse elementide nimetused:

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2009-01-14T11%3A45%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 24 of 24

Posted by Ain Anepaio


Labels: 3D, Allmaakaevandamine, Astang, Aukkaevandamine,
Aukkarjäär, Avakaevandamine, Esi, Kaevandus, Kaeveõõs,
Karjäär, Nõlv, Põhi, Toestik, Virtuaalne kaevandamine

Uuemad postitused Kodu Vanemad postitused


Telli: Postitused (Atom)

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2009-01-14T11%3A45%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 1 of 54

mäendusõpik

Veebiõpik kaevandamisest,
rakendusgeoloogiast ja
geotehnoloogiast

Käsiraamatud
teisipäev, 30. Detsember 2008 Rusikareeglid
Sõnastikud
Värvi ise
Allmaakaevandamine
Allmaakaevandamine on kaevandamismoodus mille korral
maavara katvaid kivimeid ei eemaldata vaid hoitakse üleval kas
Otsi õpikust
kaevandamise ajal või ka hiljem. Kui lage pärast kaevandamist
üleval ei hoita, siis on tegemist langetamisega, varistamisega või
sundvaristamisega kaevandamisviisidega. Peamised kasutatavad
kaevandamistehnoloogiad on kamberkaevandamine,
laavakaevandamine ja nende kominatsioonid.

Filmid allmaakaevandamisest

Selgitused
Mis leht see on?
Teie küsimused on oodatud siia
RSS feed - uudisvoog

Telli uuendused e-posti aadressile:

Tellin

Teemad
3D (3)
Abrasiivsus (2)
Aherdumine (1)
Allmaakaevandamine (5)
ANFO (1)
Pildid allmaakaevandamisest
Animatsioon (1)
Ankurtoestik (3)
Astang (2)
Aukkaevandamine (3)
Aukkarjäär (3)
Avakaevandamine (1)
Buldooser (2)
Buldooserkobesti (1)
Detonaator (1)
Digiõpik (2)
Dolokivi (7)
Draglain (1)
Ee pass (1)
Ehitusmaterjal (1)
Ekskavaator (10)

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 2 of 54

Ekskavaatorkobesti (1)
Esi (1)
Fosforiit (4)
Freeskombain (1)
Geotehnoloogia (1)
Glossary (1)
Graniit (2)
Handbook (2)
Haprus (1)
Hind (2)
Hoidetervik (1)
Järve- ja meremuda (3)
Järvelubi (2)
Kaevandamise keskkonnamõju (2)
Kaevandamismoodus (1)
Kaevandamistehnoloogia (1)
Posted by Ingo Valgma
Kaevandamisviis (1)
Labels: Allmaakaevandamine, Kaevandamismoodus,
Kaevandus (2)
Kaevandamistehnoloogia, Kaevandamisviis,
Kaeveõõs (5)
Kamberkaevandamine, Laavakaevandamine, Tehnoloogia Kaldenurk (2)
Kallur (5)
Kamberkaevandamine (3)
Karjäär (3)
Lõhkevõrk Kihilisus (1)
Lõhkevõrk on lõhkamisel kasutatav termin võrku ühendatud Killustik (1)
lõhkelaengute süsteemi kohta. Üldjuhul on laengud paigutatud Kivim (5)
laenguaukudesse ja ühendatud kas elektrivoolu juhtiva traadiga, Kivimimassiiv (4)
lõhkeimpulssi edastava detoneeriva nööri või juhtmega. Laengu Kivimimehhaanika (2)
paneb plahvatama detonaator. Kivimimehhanika (1)
Kivimite füüsikalis-tehnilised omadused (
2)
Puuraugud puuritakse nii, et ümber augu paiknev kivimimassiiv
Kivimite omadused (5)
kobestataks optimaalse suurusega tükkideks ja et kobestunud lasu Kivimitge omadused (1)
paiskuks soovitavas suunas ja mahus. Üldjuhul paigutakse Klassifikatsioonid (2)
puuraugud korrapäraselt ridadesse paralleelselt eerinnaga. Ridasid Klassifikatsioonisüsteemid (4)
on mitu. Kobestustegur (1)
Kombain (1)
Allolevates filmides on näha, et laengud ei plahvata üheaegselt Konveier (2)
vaid viidetega. See on vajalik selleks, et ühe laengu plahvatus Kopp (4)
naaberlaengut ei purustaks, et kivim ühtlaselt kobestuks ega Kopplaadur (2)
kaugele ja kõrgele ei paiskuks ja et lõhkamisel kaasnev Kraapkonveier (3)
maavõnkumine oleks väikeste parameetritega. Kriit (1)
Kristalliinne ehituskivi (1)
Filmid lõhkamisest Krossing (1)
Kruus (4)
Kuivaine kütteväärtus (1)
Kvaliteedinäitaja (1)
Käsiraamat (2)
Külmakindlus (1)
Laavakaevandamine (1)
Laeng (1)
Lahustamisega kaevandamine (2)
Lasumustingimus (1)
Leiupaik (1)
Levila (1)
LHD (1)
Ligniit (1)
Liigendkallur (3)
Liiv (6)

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 3 of 54

Lintkonveier (3)
Lubjakivi (7)
Läbindamine (3)
Läbinduskombain (1)
Lõhkamine (9)
Lõhkeaine (3)
Lõhkevõrk (2)
Lõugpurusti (1)
Lühieekombain (1)
Maardla (1)
Maavara (40)
Maavara kaod (2)
Maavarade esinemine (1)
Mahumass (1)
Majandus (2)
Mass (1)
Mehaaniline raimamine (2)
Mineraal (1)
Modelleerimine (2)
Posted by Ingo Valgma Mudel (1)
Labels: Laeng, Lõhkamine, Lõhkevõrk, PLT Mäeinsener (2)
Mäemasin (11)
Mäenduslikud omadused (13)
Mäendustingimused (5)
Mäendusõpik (3)
Kallur
Mäerõhk (3)
Kallur on mobiilne veomasin, mille tööorganiks on kallutatav kast.
Mäetöö (1)
Kalluri tähtsaim, e. tootlikkust määrav omadus on kandevõime Mäeõpik (3)
tonnides. Esmajoones mõeldakse kalluri all jäiga raamiga Nidusus (1)
karjäärikallurit. Kui tegu on liigendkalluri, allmaakalluri või muu Niiskus (1)
veokiga, siis täpsustatakse seda nimetuses. Nõlv (3)
Operatsioon (2)
Filmid kalluritest Paljandamine (1)
Plastsus (1)
PLT (9)
Protsess (2)
Pruunsüsi (1)
Pumbad (1)
Pumbajaam (1)
Pump (1)
Purusti (2)
Puurimine (1)
Põhi (1)
Põiksus (1)
Põlevkivi (4)
Põlevmaavara (2)
Pöördkoppekskavaator (1)
Raimamine (5)
Rakendusgeoloogia (2)
Ratasbuldooser (1)
Rikastamine (1)
Ripper (1)
Roomikbuldooser (1)
Rootorekskavaator (1)
Pildid kalluritest RRR (5)
Rusikareegel (15)
Santa Barbara (1)
Savi (7)

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 4 of 54

Savikivi (2)
Sete (1)
Settebassein (1)
Sisepuistang (1)
Sitkus (1)
Soonur (2)
Stope (1)
Survetugevus (2)
Suured kambrid (2)
Sõnaraamat (2)
Sõnastikud (1)
Tardkivim (1)
Tehnoloogia (5)
Tervik (1)
Tihedus (2)
Toestamine (5)
Posted by Ingo Valgma
Toestik (6)
Labels: Kallur
Tootlikkus (2)
Torutransport (1)
Traktorskreeper (2)
Transport (1)
esmaspäev, 29. Detsember 2008
Tugevusteooriad (6)
Tunnel (1)
Turvas (4)
Traktorskreeper Tuulutus (3)
Traktorskreeper on paljandustöödel kasutatav mobiilne veomasin Täitmine (1)
mis ammutab, veab ja tühjendab sama paljandusprotsessi käigus. Uraan (2)
Vaalkaevandamine (2)
Filmid traktorskreeperitest Vaalkarjäär (1)
Vedu (3)
Veebiõpik (2)
Veeimavus (1)
Veekogur (1)
Veekõrvaldus (4)
Ventilaator (1)
Ventilatsioon (1)
Veotee (1)
Virtuaalne kaevandamine (3)
Väli (1)
Õpik (3)

Sõnastikud
Eesti-Inglise-Eesti mäenduse sõnastik 1
Eesti-Inglise-Eesti mäenduse sõnastik 2
Eestikeelne seletav sõnaraamat 1
Eestikeelne seletav sõnaraamat 2
Ingliskeelne seletav sõnaraamat 1
Ingliskeelne seletav sõnaraamat 2
Posted by Ingo Valgma
Ingliskeelne seletav sõnaraamat 3
Labels: Paljandamine, Traktorskreeper Mining Glossary
Mäenduse mõisted
Sõnastikud 1
Sõnastikud 2
Liigendkallur Sõnastikud 3
Liigendkallur on kallur mille esiosa ja tagaosa on ühendatud Wiktionary
liigendiga. Liigendkallurit nimetatakse ka artikuleeritud kalluriks

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 5 of 54

(Articulated truck). Liigendkallur on jäiga raamiga kallurist suurema


läbitavusega, paindlikum ja kulukam.
Lingid
Digiõpikud
Filmid
Mäeinstituudi aineprogrammid
Mäendus wikipedias
Mäeseltsi wiki
Mäeõpik delicious
Pildid
Tudengitööd
Täiendkoolitus

Maavarad
Kruus
Maavarad
Põlevkivi
Savi
Turvas

Posted by Ingo Valgma Toodang


Killustik
Labels: Kallur, Liigendkallur

Tehnika
Ekskavaator
Laadimine pöördkoppekskavaatoriga
Kopp
Pöördkoppekskavaatori laadimisprotsessi operatsioonid on:
Mäetehnika
ammutamine, pööramine, tühjendamine ja pööramine. Nendest
operatsioonidest koosneb ekskavaatori laadimistsükkel.

Mäeblogid
Kivid / Stones
TARBEKIVI 15
3 tundi tagasi

arvutigeoloog
Seminar "Seismoloogia ja
mäendustarkvarad"
1 päev tagasi

Liivakast
Video ülekanne
1 nädal tagasi

Maa Vara
TUNNE SEADUSI
1 nädal tagasi

Kaevandamine
Tüüpiline asjassepuutumatu pilt
1 nädal tagasi

Posted by Ingo Valgma


Labels: Ekskavaator, Operatsioon, Protsess,
Mäeveeb
Pöördkoppekskavaator mi.ttu.ee
8th International Conference,
September 14-18, Tallinn 2009,
Estonia

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 6 of 54

18 tundi tagasi

reede, 19. Detsember 2008 Eesti Mäeselts


Seminar "Seismoloogia ja
mäendustarkvarad"
1 päev tagasi
Kaeveõõnte elemendid
Karjääri elementide nimetused: TTÜ mäeinstituut
Eesti Mäeseltsi
seminar "Seismoloogia ja
mäendustarkvarad"
1 päev tagasi

Mäeinstituut bloglines
Ore Geology Reviews , Volume 35,
Issue 1, Pages 1-110 (March 2009)
1 nädal tagasi

Mäendusuudised
http://mi.ttu.ee/film/
1 nädal tagasi

Põlevkivi
ERR.ee: Baškiiria insener näeb Eesti
põlevkivijäätmetele lahendust
1 nädal tagasi
Kaevanduse elementide nimetused:
Mäendus internetis
Veebiaknad
2 nädalat tagasi

maeveeb
Interaktiivne mäeveeb
2 nädalat tagasi

mi.ttu.ee/maavarad/
Kaevandatud auto / Mining a Car
3 nädalat tagasi
Posted by Ain Anepaio
Labels: 3D, Allmaakaevandamine, Astang, Aukkaevandamine, Killustik
Aukkarjäär, Avakaevandamine, Esi, Kaevandus, Kaeveõõs, Algavad ehitusmaavarade
arengukava koostamise avalikud
Karjäär, Nõlv, Põhi, Toestik, Virtuaalne kaevandamine
arutelud
3 nädalat tagasi
Näita kõiki

kolmapäev, 17. Detsember 2008

Arhiiv
▼ 2009 (93)
Puistangute moodustamine ja struktuur ▼ Märts (3)
Põiksus
Kriit
Kihilisus

► Veebruar (10)
► Jaanuar (80)
► 2008 (87)

mi.ttu.ee

Autorid
Margit Kolats
Sergei Sabanov

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 7 of 54

Gaia Grossfeldt
Ain Anepaio
Enno Reinsalu
Ingo Valgma
Veiko Karu
Karin Robam
Vivika Väizene
Ülo Sõstra
Märt Saum
Jüri-Rivaldo Pastarus
Ave Õnnis

Autorite postitused
Ain Anepaio
Ave Õnnis
Enno Reinsalu
Ingo Valgma
Jüri-Rivaldo Pastarus
Karin Robom
Posted by Enno Reinsalu
Veiko Karu
Labels: Ekskavaator, Vaalkaevandamine
Vivika Väizene

teisipäev, 16. Detsember 2008 Telli postitused

Lahustamisega kaevandamine
Allmaalahustamine puuraukude kaudu on rakendatavaim soola
kaevandamise puhul. Puuraugu kaudu suunatakse soolakehasse
vesi ja pumbatakse teisest august välja. Kui vett või muud lahust
suunatakse surve all või raimamisvahendit kasutada, siis võib seda
kaevandamistehnoloogiat nimetada hüdrokaevandamiseks
hüdromonitori abil. Kaevis pumbatakse maapinnale pulbina toru
kaudu (torutranspordi abil).

Posted by Ingo Valgma


Labels: Lahustamisega kaevandamine

Kaevandamisfilmid

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 8 of 54

Uraani kaevandamine
Uraani kaevandatakse sarnaste tehnoloogiatega kui teisigi maake.
Kuna uraani kontsentratsioon maagis on väike, siis tuleb maaki kas
kaevandada suures koguses või kasutada kasuliku ainese
väljalahustamist maagist. Seega on kasutusel peamiselt
aukkaevandamine, kamberkaevandamine ja allmaalahustamine
e. hüdrokaevandamine.

Uraani leidub ja kaevandatakse mitmes kohas maailmas.

Posted by Ingo Valgma


Labels: Lahustamisega kaevandamine, Tehnoloogia, Uraan

esmaspäev, 15. Detsember 2008

Maavarad
Maavaraks loetakse maapõues leiduvat kivimit, mineraali, vedeliku,
gaasi või orgaanilist ainet, mille kaevandamine on majanduslikult
kasulik ja mis seetõttu on ressursina arvel.

Maavarad jagatakse üldjoontes nelja klassi:

 Põlevad maavarad;
 Looduslikud ehitusmaterjalid;
 Maagid;
 Keemiline toore;
 Muu

Vastavalt Maapõueseadusele on kehtestatud maavaradele ka


nõuded, mille alusel saab need liigitada vastavalt kasutusaladele.

Maavaravaru liigitatakse tema kaevandamisväärsuse ja


usaldatavuse järgi järgmiselt:

 maavara kõrge usaldatavuse puhul nimetatakse seda


tarbevaruks,

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 9 of 54

 keskmise usaldatavuse puhul reservvaruks,


 madala puhul prognoosvaruks.

Usaldatavus oleneb geoloogilisest uuritusest.


Kaevandamiseväärsuse annab aga maavaravaru, kaevandamise
väike kulu, toodangu kõrge hind ja püsiv turg.

Maavaravaru on aktiivne, kui selle kaevandamisel kasutatav


tehnoloogia ja tehnika tagavad maapõue ratsionaalse kasutamise
ja keskkonnanõuete täitmise ning maavara kasutamine on
majanduslik kasulik.

Maavaravaru on passiivne, kui selle kasutamine ei ole


keskkonnakaitseliselt võimalik või puudub vastav tehnoloogia, kuid
mis võib tulevikus osutuda kasutuskõlblikuks.

Maavara staatuse taotluse vaatab läbi Keskkonnaministeeriumi


nõustav organ Eesti Maavarade komisjon ning selle kinnitab
keskkonnaminister.

Viide: E.Reinsalu Mäemajandus

Posted by Ave Õnnis


Labels: Maavara, Majandus

Maavarade kaevandamine
Maavarasid on võimalik kaevandada mitmel erineval moodusel,
viisil ja tehnoloogial. Siinne tabel annab ülevaate Eestis leiduvate
maavarade kaevandamisest ja kasutatud meetoditest.

From Maavarad
Posted by Ave Õnnis

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 10 of 54

Labels: Maavara, Tehnoloogia

pühapäev, 14. Detsember 2008

Big Hole
Maailma tuntuim kaevandamisauk on Lõuna-Aafrikas, Kimberleys
1866–1914 tegutsenud Big Hole’i teemandikaevandus.

Pärast seda, kui auk liiga sügavaks sai, mindi maa alla:

powered by

Mäendusõpik
ISBN 978-9949-430-25-3
Võrguteavik
http://mi.ttu.ee/opik
TTÜ mäeinstituut
MTÜ Eesti Mäeselts

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 11 of 54

Posted by Enno Reinsalu


Labels: Aukkaevandamine

Hoidetervik
Hoidetervik on maapõue massiivi osa mis hoiab üleval ehitisi ja
infrastruktuuri rajatisi. Hoidmiseks võib jätta kas lausterviku või
tavapärasest suuremate mõõtmetega tervikud. Tervikute suurus
arvutatakse vastavalt hoitava rajatise nõuetele.

From Tervik
Posted by Ingo Valgma
Labels: Hoidetervik, Kamberkaevandamine, Tervik

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 12 of 54

Aukkaevandamine
Aukkaevandamine on uus termin, mis tähistab seda kui karjääris
kaevandades jääb järgi auk. Aukkaevandamist kasutatakse juhul
kui katendikivimeid ei saa paigutada kaevandataud alasse, kuna
need kataksid maavara või neid ei ole piisavalt, et auku täita.

Aukkaevandamisega kaevandatakse maagikehadest maake.

Mirnõi 500m sügavusene aukkarjäär

From Aukkarjäär

Posted by Ingo Valgma


Labels: Aukkaevandamine, Aukkarjäär, Karjäär

reede, 12. Detsember 2008

ENSV maapõuevarad ja nende kaevandamine


ENSV maapõuevarad ja nende kaevandamine on olnud
aastakümneid mäemeeste käsiraamatuks ja lähiajalooõpikuks. See
on ka käesoleva veebiõpiku analoog - lihtne, arusaadav, käepärane
ja asjalik. Peamine erinevus nimetatud vihiku ja Mäeõpiku vahel on
see, et Mäeõpik uueneb iganädalaselt, sisaldab pilte, linke, filme ja
tsitaate ning mis peamine - sellel on palju oma ala parimaid
autoreid ning neid lisandub aja jooksul. Lisaks koondab see endas
hulgaliselt digiõppematerjale.

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 13 of 54

From Eesti NSV maapouevarad ja nende kaevandamine

From Eesti NSV maapouevarad ja nende kaevandamine

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 14 of 54

From Eesti NSV maapouevarad ja nende kaevandamine

From Eesti NSV maapouevarad ja nende kaevandamine

From Eesti NSV maapouevarad ja nende kaevandamine


Posted by Ingo Valgma
Labels: Digiõpik, Handbook, Käsiraamat, Mäendusõpik,
Mäeõpik, Veebiõpik, Õpik

Maavarad ja majandus

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 15 of 54

Maavara on maapõue vara, mida kasutame oma igapäevases elus,


ilma et me sellele mõtleksime

Majandus on kaupade ja teenuste tootmine, vahetus, jaotus ja


tarbimine.

Mis seob maavarasid ja majandust?

•Majandus vajab maapõue ressursse ehk maavarasid.


–Ehitusmaterjalid => majad, manteed
–Kütused => diisel, õlid
–Põhjavesi => inimeste joogivesi
Posted by Veiko Karu
Labels: Maavara, Majandus

neljapäev, 11. Detsember 2008

Mäemasina mass
Mäemasina hinda saab hinnata masina massi järgi. Rusikareegel
on see, et mäemasin=viina hind, st 1 kg mäemasinat maksab sama
palju kui 1 kg viina so ca. 10 eurot/kg.

Väike mäemasin kaalub kuni 50 tonni. Normaalne mäemasin


kaalub 100 tonni ja kõige raskem 30 000 tonni.

From Mäemasinad
Posted by Ingo Valgma
Labels: Hind, Mass, Mäemasin

Klassifikatsioonid
Mäenduses kasutatakse mitmesuguseid klassifikatsioone. Peamine
neist on protsesside ja tehnoloogiate jaotus süsteemi loomise

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 16 of 54

eesmärgil.

From Tehnoloogia
Posted by Ingo Valgma
Labels: Klassifikatsioonid, Operatsioon, Protsess, Tehnoloogia

pühapäev, 7. Detsember 2008

Virtuaalne kaevandamine
Virtuaalne kaevandamine on leidnud rakendust kahel põhjusel -
arvutitehnika arengu tõttu ja tõsiasja tõttu, et kaevandusi, karjääre
ja mäemasinaid on odavam ja kiirem katsetada virtuaalselt.

Virtuaalse kaevandamise teevad võimalikuks kolm tingimust: 1.


Vajadus, 2. Mäeinseneri olemasolu ja 3. Modelleerimissüsteemi
olemasolu mida mäeinsener suudab hallata

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 17 of 54

Modelleerimine
Posted by Ingo Valgma
Labels: 3D, Modelleerimine, Mudel, Virtuaalne kaevandamine

Kopp
Kopp on ekskavaatori, kopplaaduri või elevaatorkonveieri tööorgan.

Paljukopalise kettekskavaatori kopad

From Kopp ja kopad

Mitme haaraga haardkopp

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 18 of 54

From Kopp ja kopad

Kahe haaraga haardkopp

From Kopp ja kopad

Rootorekskavaatori kopad

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 19 of 54

From Kopp ja kopad

Hüdraululise pärikoppekskavaatori kopp

From Kopp ja kopad

Mehaanilise pärikoppekskavaatori kopp

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 20 of 54

From Kopp ja kopad

Elevaatori kopad

From Kopp ja kopad

Tõstetoober

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 21 of 54

From Kopp ja kopad

Toober

From Kopp ja kopad

Draglaini hetkopp

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 22 of 54

From Kopp ja kopad

Ripperkopa hammas

From Kopp ja kopad

Vt. ka:

Mis on kopp?

Excavator bucket
Ekskavaator

Draglaini kopp

Posted by Ingo Valgma

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 23 of 54

Labels: Kopp

neljapäev, 4. Detsember 2008

Posttehnoloogiline protsess

Posted by Enno Reinsalu


Labels: Kaevandamise keskkonnamõju

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 24 of 54

teisipäev, 2. Detsember 2008

Mäeinseneri kutse
Mäeinseneri kutse peab olema maapõueinseneril, kes korraldab või
juhib maardla uuringut, maavara kaevandamist ja rikastamist,
lõhketööd, allmaaehitamist ning mäemõõdistamist nii ava- kui ka
allmaakaevandustes. Kutseline mäeinsener projekteerib ja juhib
projekte mäenduse- ning rakendusgeoloogia inseneribüroodes.
Mäeinseneri kutse saamise eelduseks on varasem mäeharidus või
viimase aja geotehnoloogiline kõrgharidus. Kõrgharidusega
(magistrikraadiga) isik võib taotleda diplomeeritud mäeinseneri (V
aste) või volitatud mäeinseneri (VI aste, vastab Euroinseneri
tasemele) kutset. Keskeriharidusega või bakalaureusekraadiga
saab taotleda IV astme (vastab mäetehniku tasemele) kutset.

Mäeinseneri enam levinud ametinimetused (töökohad) on:


mäemeister, mäetööde juht, markšeider (mäemõõdistaja),
jaoskonna (töökonna, karjääri) juhataja, projektiinsener, mäe-,
lõhke-, puurimis- jm tööde juht, mäeettevõtte või projekti
peainsener, peatehnoloog.

Vaata lisaks:

Kes on mäeinsener?

Milline on mäeinsener aastal 2010?

Kutseomistamisest
careers in the minerals industry

This career guidance booklet is presented as a public service to students,


parents and teachers by the Society for Mining, Metallurgy and Exploration
(SME), Inc. SME is devoted to serving members who are involved in mineral
resources exploration, mining, processing and reclamation.

Click here to download.

Posted by Enno Reinsalu


Labels: Mäeinsener

Geotehnoloogia
(kr gē ’maa’ + tęchnē, ’kunst, meisterlikkus’), maapõue
menetlustehnika, inseneriteaduste valdkonda kuuluv õpetus
maaressursside: maavarade, ehitustoe ja põhjavee kasutamise
tehnikast ja tehnoloogiast, samuti allmaaehitamisest.
Geotehnoloogia on eesti lokaalne mõiste, mis ühendab mäendust
ja rakendusgeoloogiat. Geotehnoloogia alane haridus annab

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 25 of 54

võimaluse taotleda mäeinseneri või geoloogiainseneri


(rakendusgeoloogia) kutset.

Geotehnoloogiat õpetatakse Tallinna Tehnikaülikoolis.


Posted by Enno Reinsalu
Labels: Geotehnoloogia

esmaspäev, 1. Detsember 2008

Savikivi
...on karbonaatkivimite kolmikdiagrammi ülemises tipus olev kivim,
mis koosneb ainult savimineraalidest, st polegi karbonaatkivim.

From Maavarad

Eesti tuntuim savikivi (võimalik et ainukene) on graptoliitargilliit,


vana nimega diktüoneemaargilliit, või -kilt. Rahvakeeles ka
konnatahvel. Savikiviks nimetas teda Jaan Kunder oma
geoloogiaõpikus 120 aastat tagasi.

Kes soovib, võib saksa laenu mergel asemel kasutada eestimaist


lubja-savikivi või savi-lubjakivi ning Herbert Viidingu ristitud
domeriit võiks olla dolo-savikivi või savi-dolokivi. Seejuures
savikivid oleksid diagrammi ülemisel poolel (savi > 50%) ja
lubja/dolokivid alumisel.
Posted by Enno Reinsalu
Labels: Savi, Savikivi

Rakendusgeoloogia

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 26 of 54

Rakendusgeoloogia on õpetus geoloogiliste meetodite


kasutamisest praktiliste
probleemide lahendamisel. Rakendusgeoloogia tuntumad harud on
ehitusgeoloogia, hüdrogeoloogia ja maavarade geoloogia.
Rakendusgeoloogi kutsenimetus on geoloogiainsener.

Ehitusgeoloogia sisuks on maapõue, eelkõige selle pindmise osa


ehituse, omaduste ja muutuste uurimine maapõue kui
ehituskeskkonna ja -toe kasutamiseks. Ehitusgeoloogia toetub
struktuurigeoloogiale, kasutab sedimentoloogia, geofüüsika ning
maavarade uuringu meetodeid. Ehitusgeoloogia kõige
rakenduslikum osa, mis on seotud otseselt ehitustoe uurimise ja
projekteerimisega on geotehnika ja selle haru, mis käsitleb maa
pealiskihi ehitusomadusi on pinnasemehhaanika. Kuna
ehitusgeoloogilistel uuringutel kasutatakse mitmeid tehnilisi
vahendeid ja tehnoloogiaid ning suhteliselt keerulisi arvutus- ning
modelleerimismeetodeid tuntakse ehitusgeoloogiat ka
insenergeoloogia nime all.

Hüdrogeoloogia on õpetus põhjavee moodustumisest, levikust,


liikumisest, koostisest ja omadustest, samuti põhja- ja pinnavee
omavahelisest seostest. Hüdrogeoloogia toetub sellistele geoloogia
harudele nagu stratigraafia, litoloogia, geokeemia, geofüüsika jm.
Hüdrogeoloogial on tihe side teiste maateadustega, eelkõige
hüdroloogia ja meteoroloogiaga.

Suuremate ehitusobjektide kavandamisel ja alade planeerimisel


ehitus- ja hüdrogeoloogialised uuringuid ühendatakse. Vajadusel
laiendatakse uuring ka maavaradele, maagaasi emissioonile,
keskkonna seisundile, eriti saaste- ja reostusilmingitele.

Maavarade geoloogia tegeleb eelkõige perspektiivsete maavarade


otsinguga, toetudes geoloogia teiste harudele nagu mineraloogia,
sedimentoloogia, petroloogia, struktuurigeoloogia, geokeemia,
geofüüsika ja geoloogiline kaardistamine. Kasutatakse praktiliselt
kõiki Maa uurimise vahendeid süvapuurimisest kosmoseseireni.
Maavarade geoloogia kõige rakenduslikum osa on konkreetsete
maardlate uuring, maavara varude hindamine ja registreerimine.

Kaasajal on tekkimas uus rakendusgeoloogia haru,


tehnogeoloogia, mis uurib inimtekkeliste alade, maastike ja
pinnavormide ehitus- ning hüdrogeoloogilisi omadusi. Suund on
eriti aktuaalne Eestis, kus ligikaudu 2 % pindalast on kaevandatud
kaevanduste ja karjääridega, hõivatud jääk-turbarabadega ning
mineraalkütuse ja –toorme töötlemisjääkidega. Suurem osa
kaevandatud maast on paikkonnas, kus tuntakse puudust
ehitusmaa järele. Tehnogeensete alade ja puistete geotehnilised
omadused erinevad looduslikest. Kaevandatud alal ei kehti enamik
tavalistest pinnasemehhaanika valemitest ja mudelistest.
Tehnogeense põhjavee vee moodustumine, liikumine ja omadused
erinevad looduslikust veerežiimist. Mitmed tehnogeensed setted,
nagu põlevkivituhk ja puisted, nagu rikastamisjäätmed on
kasutatavad mineraalsete ehitusmaterjalidena. Tehnogeoloogias
kasutatakse enamasti samu uurimismeetodid, mis

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 27 of 54

rakendusgeoloogiaski, kuid paljude piirangute ja arendustega.

Rakendusgeoloogilised uuringud jaotuvad väli- ja sisetööks.


Välitööl toimub vaatlus, uuringuala ja objekti mõõdistamine (sh
maapõues), kivimite, setete ja vee proovimine ning mitmesugused
katsetööd nagu koormustestid, katsepumpamised jne. Sisetöö on
laboratoorne (proovide teimimine), analüütiline (arvutamine,
modelleerimine, riskide hindamine, prognooside koostamine) ning
vormistav (kaartide ja plaanide koostamine).
Posted by Enno Reinsalu
Labels: Rakendusgeoloogia

laupäev, 29. November 2008

Lühieekombain
Lühieekombain on mehaanilise raimamise masin mis trumlil
asetsevate hammaste abil lõikab kivimit massiivist. Lühiesi on
lühike esi e. töökoht mis sobib ühele masinale. Lühieekombaini
kasutatakse nii läbindamiseks kui kaevandamiseks.

Posted by Ingo Valgma


Labels: Kombain, Läbindamine, Läbinduskombain,
Lühieekombain

Ripper
Ripper on metallist konks mille abil purustatakse kivimit massiivis.
Ripperi konks (pii, hammas) on lihtne selektiivse väljamise vahend.
Konks paigutatakse üldjuhul buldooseri tagaossa. Sel juhul tähistab
ripper buldoosrkobestit. Kui ripperi konks on kinnitatud ekskavaatori
noolele, siis nimetatakse masinat ekskavaator-kobestiks või
ripperekskavaatoriks.

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 28 of 54

Posted by Ingo Valgma


Labels: Buldooser, Buldooserkobesti, Ekskavaator,
Ekskavaatorkobesti, Mäemasin, Ripper

Vaalkaevandamine
Vaalkaevandamine on peamine kihtmaardlate
kaevandamistehnoloogia mille puhul katendikivimid paigutatakse
sisepuistangusse vaaludena. Eesti põlevkivi ja fosforiidikarjäärid on
vaalkarjäärid.

Paljandustööd
Katend teisaldatakse ekskavaatoriga kaevandatud alale 30-40 m laiuse
ribana, sellega valmistatakse põlevkivi varud ette väljamiseks e
koristustöödeks. Katendi ülemine osa, kvaternaarsetted, on lihtsalt
ekskaveeritavad. Katendi alumine, tunduvalt paksem osa, mille
moodustavad mergel ja lubjakivi, vajab eelnevat kobestamist
lõhketöödega.

Lõhkamine toimub kaeveribade laiuste plokkidena. Selleks puuritakse


sadakond puurauku, mis laetakse emulsioonlõhkeainega. Pumbatav
lõhkeaine tuuakse spetsiaalsete autotega kohale otse tehasest
komponentinena, nende segamine toimub auto peal ja lõhkeaine
valmib lõplikult alles puuraugus. Selline käitlemine on täiesti ohutu ja
võimaldab moodustada laengu ka veega täidetud puuraugus. Laengud

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 29 of 54

pannakse lõhkema spetsiaalse initsieerimissüsteemiga nn


lühiviitrežiimis, mis vähendab tunduvalt seismilist mõju ja tagab hea
kobestumise.

Paljandusekskavaator asub lõhatud katendikivimite tasandatud pinnal.


Tal on kaks tööett: alumisest eest ammutab ta kobestatud kaljust
kivimit ja paigutab moodustuva puistangu alumiseks osaks, ülemisest
eest ammutab ta pehmeid kvaternaarsetteid ja paigutab puistangu
kaljuste kivimite peale.

Koristustööd
Põlevkivi väljatakse osaliselt selektiivselt, e kihindite kaupa:

kihid E - F toodangusse
vahekiht E - C puistangusse
kihid C - B toodangusse
vahekiht B - A puistangusse
kihid A/A' toodangusse

Väljatavad kihindid kobestatakse võimsa buldooser-kobestiga, so


kihindid küntakse üles buldooseri külge ühendatud lõiketera kujulise
tööorganiga kuni 1,5 m sügavuseni.

Põlevkivi vahekihid ekskaveeritakse puistangusse. Põlevkivi laetakse


kalluritesse, kas kopplaaduri või ekskavaatoriga, ning veetakse
vahelattu.
Posted by Ingo Valgma
Labels: Fosforiit, Karjäär, Põlevkivi, Sisepuistang,
Vaalkaevandamine, Vaalkarjäär

Rikastamine
Rikastamine on kasuliku kivimi eraldamine aherainest. Enimlevinud
rikastusmeetod on raskes vedelikus kergema e. hulpiva kivimi
koorimine ja raskema e. põhja vajuva kivimi juhtimine
aherainepuistangusse.

Aheraine võib osutuda mingil tingimusel ka kasulikuks toormeks. Nii


purustatakse ja sõelutakse põlevkivi aherainet e. vahekihtide ja
suletiste lubjakivi, tootes sellest killustikku. Samuti kasutatakse
fosforiidi rikastusjääki e. flotoliiva täietamaterjalina.

Rikastusmeetoditeks on veel flotatsioon, õhujoas või veejoas


rikastamine, magnetsepareerimine ja teised nn. kõrgtehnoloogilised
eraldamismeetodid - optiline, elektromagnetkiirguse jm alusel
rikastamine.
Vanim meetod on käsitsirikastamine.

Põlevkivi rikastamine

Viru ja Estonia kaevanduses ning Aidu karjääris kasutataval


põlevkivikihindi puur- ja lõhketöödega lausväljamisel saadakse
kaevis, milles on liiga kõrge lubjakivi sisaldus ja seetõttu ei vasta
kütteväärtus tarbijate poolt esitatud nõuetele.

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 30 of 54

Põlevkivi rikastamine seisneb lubjakivi eraldamises, see põhineb


lubjakivi märksa suuremal tihedusel (2,5 g/cm3) võrreldes
põlevkiviga ja toimub separaatorites raske suspensiooni
keskkonnas. Suspensiooniks on peeneksjahvatatud
magnetiidipulber vees. Suspensiooni tiheduseks on võetud 2,1
g/cm3. Separaatori vannis olevas suspensioonis ujuvad kõik
kaevise tükid, mille keskmine tihedus on väiksem kui 2,1 g/cm3,
pinnal, andes nii kontsentraadi. Raskemad tükid aga vajuvad põhja
ja moodustavad rikastamisjäägi.
Kokkuvõtvalt on rikastusvabrik tsehh, milles toimub kaevise
ettevalmistamine rikastamiseks purustamise ja sõelumise teel,
rikastamisprotsess ise, põlevkivi jagamine klassidesse tükisuuruse
järgi ja suspensioonimajanduse tööshoidmine.

- Rikastamisprotsessis ei osale peenkaevis tükisuurusega alla 25 mm,


mis eraldatakse sõelumise teel, ja mille osakaal on ligi 40 %
kaevandusest tulevast reapõlevkivist ning mis kütteväärtuselt on
tarbijaile sobiv peamiselt energeetilise kütusena.
- Rikastamisproduktiks on kontsentraat tükisuurusega 25-125 mm, mis
on sobivaim termiliseks töötlemiseks õlitootmisgeneraatoreis, aga mida
saab kasutada ka energeetilise põlevkivi keskmise kütteväärtuse
suurendamiseks.'
- Veetustamine on protsess, mis toimub sõeltel pärast separaatorit ja
seisneb magnetiidi mahapesemises ja produktide nõrutamises ning
magnetiidi eraldamises korduvkasutamiseks.
- Hiivamajandus on rikastamisprotsessi tülikas lisand, millega
tagatakse rikastamiseks vajaliku suure veehulga tsirkulatsioon pärast
selle selitamist mudataolisest jääkproduktist. Hiib segatakse peale
kuivatamist põlevkivilaos peenpõlevkivi hulka ja turustatakse tarbijale.
- Rikastamisjääk (aherkivim) veetakse kallurautodes kaevanduse
aherainepuistangusse (karjääris - kaevandatud alale). Väike osa
rikastamisjäägist töödeldakse vastavalt tarbimisele ehituskillustikuks.

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 31 of 54

vitoodangust kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks. Umbes


19% kasutatakse põlevkivi termiliseks töötlemiseks, peale VIRU
ÕLITÖÖSTUS AS-i ja T.R.TAMME AUTO OÜ toodetakse õli Eesti
elektrijaama õliretordis. Vaid 1,4% kogutoodangust kulub tsemendi
tootmisele.

Posted by Ingo Valgma


Labels: Rikastamine

Läbindamine
Läbindamine on kaeveõõnte rajamine kaevevälja avamise
eesmärgil või uue kaevandamisala ettevalmistamise eesmärgil.
Peamised avamiskaeveõõned on šaht, strekk, stoll ja tranšee.

Vt: tunneli läbindamise animatsioon

Ettevalmistustööd e. strekkide läbindamine

Läbindus- ehk ettevalmistustöödega rajatakse juurdepääs


kaevandatavasse alasse töörinde loomiseks, tuulutamiseks,
inimeste liikumiseks, veoseadmete ja vajalike kommunikatsioonide
paigutamiseks.
Põlevkivikaevanduses seisnevad ettevalmistustööd peamiselt
põlevkivikihindisse pea- ja paneelstrekkide (konveier-, rööbas-,
tuulutusstrekk) ning kogumis- ja külgstrekkide läbindamises.

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 32 of 54

Läbindamine toimub puur- ja lõhketöödega. Läbindamise ajal või


järel soonitakse streki põhja küljele asetatud soonuriga
drenaažisoon, tuulutusstrekki rajatakse aga veekõrvalduskraav.
Strekkide eelneva läbindamisega tagatakse massiivi mitmeaastane
kuivendamine enne koristustööde alustamist. Läbindustöödelt
saadav põlevkivitoodang moodustab umbes 13% kaevanduse
kogutoodangust, kuid on reeglina kallim koristusete toodangust.
Lõhkeaukude käsitsi puurimine on asendumas puurvankrite
kasutamisega. Lõhkamiseks kasutatakse emulsioonlõhkeaine 38
mm läbimõõduga padruneid. Vahetuse kestel tehakse üks või mitu
läbindustsüklit, edasinihe lõhkamisel on ligi 2 m. Niššide rajamine
kaeveõõne külgedele on vajalik seadmete paigutamise seisukohalt
ja ristuvate kaeveõõnte läbindamise alustamisel kasutatakse nišše
suudmetena.
Ete tuulutamiseks kasutatakse kohaliku tuulutuse ventilaatoreid.
Värske õhk juhitakse töökohtadele kummeeritud paindtorudega,
heitõhk (lõhketööde gaasid, diiselajamiga masinate heitgaasid)
väljub mööda strekki ja juhitakse krossingute, tuulutusstrekkide
ning tuulutusšurfide kaudu maapinnale.
Kaevis laetakse laaduriga vagonettidesse. Vagonettide vahetus
manööverdamine toimub vintsiga. Ee edasinihke järel pikendatakse
rööbasteed ja tuulutustoru. Läbindusetes on võetud kasutusele
elektriajamiga käpplaadurite asemele diiselajamiga mobiilsed
kopplaadurid. Estonia kaevanduses katsetatakse ka kalluritega
kaevise vedu läbindusetest. Kaeveõõne lae toestamiseks
puuritakse lakke kindla paiknemistihedusega puuraugud, kuhu
paigaldatakse ankurtoestik Mäetööde liikumisel
ettevalmistuskaeveõõntest ankurtoestikku ei eemaldata.
Posted by Ingo Valgma
Labels: Animatsioon, Kaeveõõs, Läbindamine

teisipäev, 25. November 2008

Tuulutus
Tuulutus on kaevandamise abiprotsess heitgaaside väljaviimiseks
töökohalt ja puhta õhu toomiseks töökohale (kaeveõõnde).
Tuulutamiseks e. ventileerimiseks või ventilatsiooniks kasutatakse
ventilaatoreid. Kaevandusventilaatori on tootlikkus on ülisuur.

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 33 of 54

Posted by Ingo Valgma


Labels: Allmaakaevandamine, Kaevandus, Tuulutus,
Ventilaator, Ventilatsioon

Veekõrvaldus
Veekõrvaldus e. veeärastus e. vee eemaldamine on kaevandamise
abiprotsess mille eesmärk on hoida kaevandamiskoht e. tööfront
kuiv või töökõlbilik. Veekõrvalduse jaoks rajatakse karjääri või
kaevndusse veekogumissüsteem, veekogur, paigaldatakse pumpla.
Vesi pumbatakse pumba abil settetiiki ja juhitakse äravoolu-
veekogusse.

View Album

Pump wikipedias

Pump wikipedias Eng.

Posted by Ingo Valgma


Labels: Pumbad, Veekõrvaldus

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 34 of 54

neljapäev, 13. November 2008

Turba kaevandamine
Freesturvas
Freesturba tootmisel loetakse tootmisperioodiks ajavahemikku mai
algusest kuni augusti lõpuni.
Freesturba algmaterjal on vähelagunenud kõrgsooturvas, mis omab
head veemahtuvust ja taimede juurestiku arenguks vajalikku
poorsust.
Kasvuturbal on freesitava kihi paksus 15 – 20 mm ja kütteturbal
keskmiselt 11 mm. Freesitud kihi paksusest sõltub turba
kuivamisaeg.

Üks tsükkel freesturba tootmisel koosneb järgmistest


operatsioonidest:
- freesimine
- pööramine
- vallitamine
- kogumine
- aunatamine

From Kaevandamine

Pilt:Turba pööramine (foto: Tootsi Turvas)

Kõigi nende operatsioonide tegemiseks on spetsiaalsed masinad ja


mehhanismid, mida võib ühe operatsiooni jaoks olla väga erinevaid.
Freesturba hooajatoodanguks 1 ha võib jämedalt arvestada
kasvuturbale maksimaalselt 200 t/ha aastas, keskmiselt 140…160
t/ha aastas.

Tükkturvas

Küttetükkturba tootmiseks sobib turvas lagunemisastmega üle 25


%.
Tänu rabaturba kiulisele struktuurile püsivad turbatükid paremini
koos ka pärast mitmekordseid kuivatus-, sõelumis- ja
laadimisoperatsioone. Tükkturvast toodetakse silindri või lindi kujul.

Tükkturvas on tootmisrabast kuni 50 cm sügavuselt lõigatud


turbamass, mis pressitakse kokku 40-60 mm läbimõõduga
tükkideks. Lõigatud tükid kuivavad looduslikul teel. Seejärel
korjatakse kuivanud tükkturvas masinatega kokku. Tükkturba
keskmine niiskus on 37-39% ja see sisaldab energiat keskmiselt

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 35 of 54

3,4 MWh / tonnile.

From Maavarad

Plokkturvas

Lõike- e. plokkturvas kaevandatakse selleks ettevalmistatud


tootmisväljadelt naturaallademikust ja kuivatatakse
tarbimisniiskuseni ca 65 %, kasutatakse kõrgsooturvast
lagunemisastmega alla 25 %. Turbaplokkide suurus oleneb
tarbijast, ilmastikust ja lasundi omadustest.

Posted by Ave Õnnis


Labels: Maavara, Turvas

Hästilagunenud turvas
Hästilagunenud turvast kasutatakse peamiselt kütteks, väetiste ja
kompostide valmistamiseks, aktiivsöe ja vaha tootmiseks ning
mudaravis.
Põhjaveest toitunud hästikõdunenud madalsooturvast kasutatakse
peamiselt kütteturbana, vähem väetisturbana. Moodustab 85%
varude üldhulgast.

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 36 of 54

From Maavarad
Pilt: Hästilagunenud turvas (foto: Tartu Geoloogiamuuseum)

Kütteturvas

Freesturvas
Küttefreesturvast kasutatakse eelkõige suurtes katlamajades
küttena. Küttefreesi keskmine niiskus on 46-47 protsenti ja see
sisaldab keskmiselt 2,8 MWh/t energiat. Lisaks on kasutusel ka
kuivatatud freesturbast pressitud peened sõrmejämedused
turbapulgad, mida nimetatakse turbapelletiteks ehk graanuliteks.

From Maavarad
Pilt: Freesturvas (foto: Tootsi turvas)

Turbabrikett
Turbabriketi valmistamisel kasutatakse samuti kütte freesturvast

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 37 of 54

From Maavarade kasutamine

Pilt:Turbabrikett (foto: Tootsi Turvas)

Tükkturvas
Sobib kütteks tahketel kütustel töötavates jõujaamades,
küttekolletes, kateldes, kasvuhoonetes ja eramutes. Tükkturvas on
sobiv kütmiseks nii suurtes kui väikestes kateldes Tükkturba
kasutamisel kütteks on võimalik automatiseerida
teenindusoperatsioonid katlamajades.
Tükkturvast võib kasutada ka koos teiste tahkete kütustega, nagu
puiduhake, küttepuu, ja turbabrikett.

From Maavarade kasutamine


Pilt:Tükkturvas (foto: A.Õnnis)

Väetised ja kompost
Turba kasvukeskkond on taimedele parim, ning seda ei saa
kvaliteedilt võrrelda mulla keskkonnaga. Turvesegude peamised
eelised on:
· Optimaalne kasvupinnase õhutus ja kõrge vee siduvus
· Optimaalne mikroelementide vahetus keskkond ( turvas imeb,
hoiab, ja vabastab toitaineid taimedele).

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 38 of 54

· Ei sisalda seemneid ega taimehaiguseid.

From Maavarade kasutamine


Pilt: Kasvuturvas

Meditsiin
Turvast saab kasutada ka meditsiini ning kosmeetika otstarbel. On
tõestatud, et Eestis leiduv muda sobib hästi taastusraviks. Muda
mähised aitavad hästi liigesevaeguste ja psoriaasi puhul

Biodiiselkütus

Uueks toote suunaks on võetud puidust ja turbast valmistatav teise


põlvkonna biodiisel. Tehnoloogia põhineb gaasistamisel, mille
tehnoloogiaga on kogemusi Soomel, Saksamaal ning Ameerika
Ühendriikidel. Biodiislikütust tootev tehas on kavandatud Kundasse.
Posted by Ave Õnnis
Labels: Turvas

Vähelagunenud turvas
Vähelagunenud turvast kasutatakse aiandusturbana, allapanuks
lautades ning söödalisandite, kasvustimulaatorite ja absorbeerivate
materjalide tootmiseks.
Sademeteveest toitunud vähekõdunenud kõrgsoo- ehk rabaturvast
kasutatakse põllumajanduses alusturbana, vähem aiandusturbana.

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 39 of 54

From Maavarad
Pilt: Vähelagunenud turvas (foto: Tartu geoloogiamuuseum)

Aiandus ja alusturvas

Kasutatakse iluaedade rajamisel, aedade mullastruktuuri


parandamisel. Freesturvast võib kasutada allapanuna
loomakasvatuses (alusturvas kaitseb loomi külmetumise eest, kuna
ta hoiab sooja ja seob hästi niiskust) või fekaalgaaside sidujana
kuivkäimlates. Kasutatud alusturvast on kerge koristada.
Koristusjääke on sobiv kasutada komposti valmistamisel.

Plokkturvas
Kuivatades lõiketurvast niiskuseni alla 50 % võib teda kasutada
purustatuna aianduses, alusturbana, fekaalgaaside sidujana
loomalautades ja kuivkäimlates .

From Maavarad

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 40 of 54

Pilt:Plokkturvas talvel turbaväljal (Foto:A.Õnnis)

Posted by Ave Õnnis


Labels: Turvas

kolmapäev, 12. November 2008

Turvas
Eestis on turvas väga oluline energeetiline maavara .
Turvas on kõrgemate taimede jäänustest koosnev orgaaniline
setend, milles mineraalainete sisaldus ei ületa 35% kuivainest.
Turvas kujuneb surnud taimeosakestest soodes, kus need vees
hapnikuvaegusel täielikult ei lagune.
Soode tekkimise tingimustest ja turvast tekitava taimestiku
koostisest olenevalt jagatakse nad kahte põhitüüpi - madalsood ja
kõrgsood e. rabad. Nende vahel kahe põhitüübi vahel eristatakse
veel nn. ülemineku- ehk siirdesood. Eesti territooriumist on soode
all 22,3 %. Suuremate soode turbakihi paksus on keskmiselt 4-5 m,
harva ka 7-8 m. Turba juurdekasv on Eestis ca 1 mm aastas;
juurdekasv soodes on suurim aasta jahedal ja niiskel perioodil.

From Maavarad

Pilt: Turbaväli (foto: Ramsi Turvas)

Turba kui maavara kvaliteedi hindamise põhinäitajad on:


1) botaaniline koostis;
2) lagunemisaste;
3) tuhasus;
4) happesus;
5) kütteväärtus

Lagunemisaste iseloomustab rakulise struktuuri kaotanud


orgaanilise materjali ja identifitseeritavate taimejäänuste mahu
protsentuaalset
suhet turbas.

Lagunemisastme alusel liigitatakse turvas:


1) vähelagunenud turbaks, mille hulka kuulub raba- ja
siirdesooturvas lagunemisastmega alla 25% ning madalsooturvas
lagunemisastmega alla 15%;
2) hästilagunenud turbaks.

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 41 of 54

Statistika

Seisuga 31.detsember 2006 on Eesti Vabariigi turbabilansis 279


maardlat, millest 6 – ELLAMAA, ENDLA, EPU-KAKERDI,
LAVASSAARE, PUHATU, SANGLA on üleriigilise tähtsusega
maardlad.
2007. aastal kaevandati Eestis 900,8 tuh tonni turvast ( sealhulgas
515,8 tuh tonni hästilagunenud ja 385,1 tuh tonni vähelagunenud
turvast) kokku 62-st maardlast. Eestis kaevandatakse turvast kõigis
maakondades. Suurim turbakaevandamine toimub Pärnumaal[3]

Turba kaevandamise tehnoloogia

Posted by Ave Õnnis


Labels: Maavara, Turvas

Järvelubja kaevandamine
Varangu maardla näitel:

Välja võetakse 1 m paksune kriidikiht. Kriidi väljamine toimub 0,5


m³ pöördlabida tüüpi ekskavaatoriga, mis piki põhja-lõunasuunalist
tööett liikudes laeb kaevise vagonetti. Edasi veetakse kaevis
kuivatustsehhi. Esi liigub läänest ida suunas. Ee jõudmisel katendi
vallini tõstetakse see sama ekskavaatoriga väljatöötatud ala
põhjale. Vesi valgub kaevandamiseest väljatöötatud alasse ja sealt
jõkke.

From Kaevandamine

Pilt: Järvelubja kaevandamine (foto: E. Tomberg)

Viide: E.Tomberg Varangu järvekriit LÄÄNE-VIRU ROHELISE


MAAKONNA KONTSEPTSIOONIS
Posted by Ave Õnnis
Labels: Järvelubi, Maavara

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 42 of 54

Järvelubi
Järvelubi – magevee karbonaatne setend, mis sisaldab CaO
vähemalt 40% kuivaine massist.
Järvelubi (järvekriit) on Kvaternaari ajastul tekkinud karbonaatne
pude setend (värvilt valkjaskollane, kollakasvalge või helebeež),
mis sisaldab lisandina turvast, liiva jms.

From Maavarad
Pilt: Järvelubi (foto: Tartu geoloogiamuuseum)

Varangu järvemudamaardlas on järvelubi põhimaavara, ülejäänutes


on järvelubi kaasnevaks maavaraks. Järvelubja paksus on
enamasti 0,5-1,0 meetri piires, kuid Pandivere kõrgustiku alal on
moodustunud kohati ka tüsedad (kuni 2 m) ja üsna väljapeetud
lasundid. Järvelubja kättesaadavus muda- ja turbakihi alt on siiski
raskendatud.
Järvelubja teeb hinnaliseks kõrge CaCO3 sisaldus (90-95%) ja
keemiline puhtus ning madal Mg sisaldus. Järvelubja kvaliteeti
kahjustab sagedasti esinev savi- või turbalisand, mis muudab
koostise ebapüsivaks

Järvelupja kasutatakse põhiliselt mineraalsete söödalisandite


tootmiseks ja happeliste muldade lupjamiseks, samuti ka
lubivärvide valmistamisel.

Viide: TÜ Geoloogiamuuseum

Kaevandamise tehnoloogia
Posted by Ave Õnnis
Labels: Järvelubi, Maavara

Meremuda
Meremuda- mineraalmaterjalist koosnev meretekkeline stend, mis
sisaldab orgaanilist ainet üle 5% kuivaine massist.
Mudakiht lasub suhteliselt madalas vees 0,7 - 2 meetri paksuse

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 43 of 54

kihina. Meremuda on sinakashall pehme ja kleepuv savitaoline


mass, millel on väävelvesiniku lõhn. Meremudal on hinnatavad
raviomadused, nende toime on pikaajalise kliinilise kasutuse
jooksul kinnitust leidnud.
Muda kasutatakse sanatooriumides ja haiglates perifeerse
närvisüsteemi haiguste ja põletike ravis.

Viide:TÜ Geoloogiamuuseum

From Maavarade kasutamine


Pilt: Meremuda kasutatakse ka kosmeetikatoodetes

Statistika
Seisuga 31. detsember 2007. a on Eesti Vabariigi
meremudabilansis 3 maardlat. Kõik maardlad on üleriigilise
tähtsusega. (Haapsalu, Käina, Mullutu-Suurlahe meremudamaardla)
2007. aastal kaevandati Eestis 0,4 tuh tonni meremuda, ühest
maardlast Saaremaal (Mullutu- Suurlahe maardla)
Posted by Ave Õnnis
Labels: Järve- ja meremuda, Maavara

Järvemuda

Järvemuda- stend, mis sisaldab orgaanilist ainet vähemalt 35%


kuivaine massist.
Järvemuda esineb hõljuva massina enamikus järvedes, aga ka
kinnikasvanud vanades järvenõgudes mõnevõrra tihenenult
turbakihi all. Järvemuda jagatakse vastavalt kasutusalale:
1) Põlluväetis
2) Lisasööt
3) Raviotstarbeline järvemuda

Põlluväetis
Järvemuda sisaldab rikkalikult orgaanilisi aineid, mille tõttu teda
võib edukalt kasutada põllumajanduses põldude väetamiseks ja

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 44 of 54

lubisapropeeli ka põldude lupjamiseks. Sapropeeli ja


mineraalväetiste baasil on võimalik valmistada granuleeritud
orgaanilist väetist, mida taimed omastavad hästi.

Lisasööt
Sültjat sapropeeli võib edukal kasutada ka looma –ja linnusöödana.

Raviotstarbeline järvemuda
Ravimudana kasutatakse üksnes Värska lahe väävelvesinikurikast
sapropeeli, mida sanatoorseks tarbeks pruugitakse väga väikestes
hulkades. Järvemuda sisaldab vitamiine B1, B2, B12 ja D1,
fooliumhapet ning bioloogiliselt aktiivseid mikroelemente.

Tehnoloogia
Ermistu järve ääres toimub sapropeeli ammutamine järgmiselt:
sapropeeli ammutatakse kottidesse ning kaldal sapropeel
nõrutatakse veest ja pumbatakse transportautosse.

Statistika
Seisuga 31. detsember 2007. a on Eesti Vabariigi
järvemudabilansis 10 järvemuda maardlat
põlluväetisena ja 2 maardlat raviotstarbeliseks kasutamiseks. 2007
a. kaevandamist ei toimunud.

Posted by Ave Õnnis


Labels: Järve- ja meremuda, Maavara

Mere- ja järvemuda
Eesti mudad on oma tekkelt settemudad, mis on ladestunud seisva
veega järvedes ja varjatud merelahtedes. Sõltuvalt ladestumise
keskkonnast jagatakse mudad kahte põhirühma: mageveejärvede
muda ehk sapropeel ja soolaste veekogude muda ehk meremuda.
Muda on tumedat värvi püdel aine, mida kasutatakse kas ravi- ehk
tervisemudana või põllumajanduses olenevalt mineraalide ja
orgaanilise aine sisaldusest.
Posted by Ave Õnnis
Labels: Järve- ja meremuda, Maavara

Fosforiidi kaevandamine
Aastast 1920- 1965 toimus allmaa kaevandamine
kamberkaevandamisega. Töötingimused olid rasked, kaeveõõnte
kõrgus oli 1,3-1,6 m. Kasutati käsitööd, mäetehnikat oli vähe. 50-
ndate aastate keskel alustati pealmaakaevandamisega (
vaalkaevandamine) Aastast 1965 lõpetati allmaakaevandamine ja
mindi üle täielikult avakaevandamisele. Aastal 1987. alguses
puhkenud fosforiidisõda lõpetas ka fosforiidi kaevandamise Eestis.

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 45 of 54

From Allmaakaevandamine
Pilt: Ülgase kaevanduse stolli suue (foto:A.Õnnis)

From Vaalkaevandamine
Pilt: Maardu fosforiidikarjäär (foto:A.Õnnis)
Viide: Enno Reinsalu Mäemajandus

Posted by Ave Õnnis


Labels: Fosforiit, Maavara

Fosforiit
Eesti fosforiit on tuntud ka kui oobulusliivakivi nime all. Fosforiit
kujutab endast lukuta käsijalgsete jt karbipoolmete ja detriidi
kuhjumit kvartsliivas.

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 46 of 54

From Maavarad
Pilt: fosforiit (foto:A.Õnnis)

Fosforiidi kasutusalad ja kasutusalade määramise nõuded

Maavarale esitatavad nõuded vastavalt seadusandusele:


fosforiit – kivim, mille P2O5 keskmine sisaldus on vähemalt 6,0%

Minimaalne P2O5 sisaldus tööstuses kasutataval toormel peab


olema vähemalt 28%.
Kloori lubatav piirsisaldus kontsentraadis on 200–300 g/t.

Fosforiiti kasutatakse põhiliselt fosforhappe, vaba fosfori,


fosforkompleksväetiste ning söödafosfaatide tootmiseks.
Praegusaja tingimustes ei ole Eesti fosforiit maailmaturul
konkurentsivõimeline. Peale väljamist maapinnale tuleb teha
arvestatavaid kulutusi toorme rikastamiseks ja rajada fosforiidi
keemilise töötlemise keerukas kompleks, mis nõuab suuri
investeeringuid. Lahendada on tarvis ka mitmeid
keskkonnakaitselisi probleeme. Maailmas on palju odavamalt
kättesaadavaid fosforiite nagu Maroko, Lääne-Sahara ja Tuneesia
maardlad.

Fosforiidi kaevandamise tehnoloogia


Posted by Ave Õnnis
Labels: Fosforiit, Maavara

Põlevkivi kaevandamine
Põlevkivi saab kaevandada kahte viisi: avakaevandamine ( karjäär)
ja allmaakaevandamine (kaevandus).

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 47 of 54

From Maavarad
Pilt: Põlevkivi kaevandamise ja kasutamine

Kohtades, kus põlevkivikihind lebab väiksemal sügavusel on


otstarbekas kasutada karjääriviisilist kaevandamist:
• odavam ja kiirem tootmise ettevalmistamine võrreldes
allmaakaevandamisega
• võimalus kasutada suurema jõudlusega masinaid, sellest tingitud
kõrge tööviljakus
• minimaalsed põlevkivikaod
• ohutud ja tervislikumad töötingimused kui allmaakaevandustes.
Käesoleval ajal toimub põlevkivi pealmaakaevandamine Narva ja
Aidu karjääris. Olemasolev paljandusmasinate park võimaldab
majanduslikult efektiivselt kaevandada põlevkivi kuni 30 m
sügavuselt.

From Karjäärid
Pilt: Narva karjäär (foto: A.Õnnis)

From Allmaakaevandamine

Pilt: Estonia kaevandus (foto:H.Bauert)

Lahtimurtud kaevis rikastatakse vabrikus, kus põlevkivist


eraldatakse paevahekihtidest pärinevad kivitükid. Rikastatud

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 48 of 54

suuretükiline ja kõrge kütteväärtusega põlevkivi sobib


õlivabrikutele. Peenpõlevkivi kasutatakse elektrijaamade kütteks.
Kaevisest eraldatud paas ehk aheraine, mida on ligikaudu 40%,
sobib ehituskillustiku valmistamiseks. Kuna seda on rohkem kui
vajatakse, siis kuhjatakse ülejääk puistangutesse, millest on
rikastusvabrikute juurde kuhjunud suured aheraine mäed

Viide: AS Eesti Põlevkivi


Posted by Ave Õnnis
Labels: Maavara, Põlevkivi

Põlevkivi
Põlevkivi ehk kukersiit on Eesti tähtsaim maavara. Oma tekkelt on
põlevkivi settekivim, mis koosneb keskmiselt umbes 50%
mineraalosast ja 50 % põlevast e. orgaanilisest ainest.
Eestis on kahte liiki põlevkivi: kukersiiti ja diktüoneemaargilliiti.
Kaevandatakse kukersiiti, mis ongi tuntud eesti põlevkivi nime all.
Argilliit on väga madala kütteväärtusega ega sobi põletamiseks.
Eesti teist liiki põlevkivi ehk diktüoneemaargilliiti kasutati 1949-
1952. aastal Sillamäel uraani tootmiseks.

From Maavarad

Pilt: Kukersiit

Põlevkivikihind ei koosne ainult puhtast kukersiidist. Kihind koosneb


põlevkivikihtidest, mida tähistatakse A…F ja nende vahel olevatest
pae vahekihtidest. Ühel ruutmeetril lasub keskmiselt 3,5 tonni
põlevkivi ehk ligikaudu 10 000 kWh potentsiaalset energiat.

Seadusandlusest tulenevad nõuded põlevkivile :


Põlevkivi ehk kukersiit –orgaanilise aine sisaldus on suurem kui
10% ning mille tootuskihindi mäemassi (põlevkivikihtide A–F1 koos
nendevaheliste lubjakivikihtidega) kütteväärtus on vähemalt 6,1

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 49 of 54

MJ/kg (1450 kcal/kg)

Eestis kasutatakse põlevkivi põhiliselt:


1) kütusena energeetikatööstuses
2) toormena keemiatööstuses

Energiatööstuses läheb põlevkivi elektri – ja soojusenergia


tootmiseks. Keemiatööstuses kasutatakse põlevkivi kütteõli,
õlikoksi, pigi, bituumeni, honeyoli, rezolil jne tootmiseks .
Keemiatööstusest tulenevaid produkte kasutatakse nii
autokummide, juuksevärvi lisanditena kui plastikute, liimide jm
tootmiseks.

From Maavarade kasutamine

Pilt: VKG näidised

Põlevkivi põletamisel tekkivat lendtuhka võib kasutada


põllumajanduses põldude lupjamiseks ning
ehitusmaterjalitööstuses portlandtsemendi tootmiseks,
tuhkbetoonplokkide valmistamiseks ja teedeehitusel.

Pilt: tuhkbetoonplokid

Põlevkivi kaeavndamise tehnoloogia


Posted by Ave Õnnis
Labels: Maavara, Põlevkivi

Kristlliinne ehituskivi
Kristalliinne ehituskivi, mida maardlate nimistus esindab graniit, on
tugevusomaduste ja külmakindluse poolest lubja- ja dolokivist
tunduvalt kvaliteetsem. Eesti ainuke kristalliinse ehituskivi maardla
asub Maardu lähedal. Sellele on esitatud kaks kaevandamisloa
taotlust ja esmased menetlustoimingud on tehtud .Graniidi
lasumissügavus maapinnast on ligi 150 m. Maardu maardla
avamisega väheneks graniitkillustiku importimise vajadus.

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 50 of 54

From Maavarad
Pilt: Graniidikillustik (Ehitusplaat OÜ)

Nõuded lähtuvalt seadusandlusest :


Kristalliinne ehituskivi – aluskorrakivimid, mille survetugevus kuivalt
on vähemalt 1200 kg/cm2

Kristalliinset ehituskivi kasutatakse põhiliselt killustikuna


betoonides, teekatetes ja mujal ning tükikivina ehitus- ja
viimistlusdetailide valmistamiseks.

From Maavarade kasutamine


Pilt: Graniidist köögi viimistlus (Haapsalu paekivi)

Tehnoloogia
Kuigi aastal 2007 ei toimu graniidi kaevandamist näeb
kaevandamise loa taotlus ette allmaakaevandamist,
kamberkaevandamise viisiga. Tehnoloogia: puur- ja lõhketööd.

Statistika
Seisuga 31. detsember 2007. a on Eesti Vabariigi kristalliinse
ehituskivi bilansis üleriigilise
tähtsusega MAARDU graniidimaardla. Graniiti on Eestis 1970-

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 51 of 54

ndatel uuritud ka Hiiumaal Paluküla leiukohas, kuid materjali halva


kvaliteedi ja kaevandamisraskuste tõttu hinnati ala perspektiivituks
ning arvutatud varu ei kinnitatud.
Kristalliinset ehituskivi 2007. aastal kaevandatud ei ole.
Posted by Ave Õnnis
Labels: Kristalliinne ehituskivi, Maavara, PLT

Paekivi
Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus.
Tegelikult on paekivi lubjakivi, dolokivi ja mergli ühisnimetus.
Paekivi kõige levinum vorm on lubjakivi. Aastast 1992 on paekivi
Eesti rahvuskivi.

From Maavarad
Pilt: Pakri panga klindiastang (foto:A.Õnnis)
Posted by Ave Õnnis
Labels: Dolokivi, Lubjakivi, Maavara

Savi kaevandamise tehnoloogia


Savi kaevandamise moodus on avakaevandamine. Kaevandamise
viis on aukkaevandamine Savi väljamise tehnoloogiaks karjäärist
kasutatakse ekskavaatoreid või/ja mitmekopalist ekskavaatorit.
Transport toimub veoautodega.

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 52 of 54

From Karjäärid
Pilt: Arumetsa savikarjäär (foto:V.Kõpp)
Posted by Ave Õnnis
Labels: Ekskavaator, Maavara, Savi

Keraamika- ja keramsiidisavi
Keraamikasavist toodetakse telliseid (ahju-, korstna-, viimistlustellis
jne), drenaaztorusi, katusekive, keraamilisi plaate (seina-, põranda-
, fassaadi-, mosaiikplaadid), kraanikausid jne.

From Maavarade kasutamine

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 53 of 54

From Maavarade kasutamine

Pilt: Fassaadi-,ning ahjutellised (Misso Savitööstus)

Keramsiidisavi kuulub kergsavide klassi ning on kiirel põletamisel


erakordse punsumisomadustega. Seetõttu valmistataksegi sellest
kerget, graanulitest koosnevat toodet – kergkruusa ehk keramsiiti,
mis segus betooni ja tsemendiga võimaldab valmistada
mitmesugusid ehituses vajaminevaid tooteid.

From Maavarade kasutamine

Pilt: Kergkruus (AS maxit Estonia)

From Maavarade kasutamine


Pilt: Kergplokk (AS maxit Estonia)
Posted by Ave Õnnis

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 54 of 54

Labels: Maavara, Savi

Uuemad postitused Kodu Vanemad postitused


Telli: Postitused (Atom)

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-min=2008-01-01T00%3A00%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 1 of 28

mäendusõpik

Veebiõpik kaevandamisest,
rakendusgeoloogiast ja
geotehnoloogiast

Käsiraamatud
kolmapäev, 12. November 2008 Rusikareeglid
Sõnastikud
Värvi ise
Raskeltsulav savi
Nagu nimigi ütleb loetakse seda raskeltsulavate savide ehk
tulekindlamate savide hulka ( sulamistemperatuur 1380-0150 C ).
Otsi õpikust
Raskeltsulava savi kihid põimuvad kohati liivakate vahekihtidega ,
mis teeb nende leiukohtade mäetehnilise evitamise suhteliselt
keeruliseks. Seega on nad sobivamad kasutamiseks väiketootjatele.
2007 a seisuga Eestis raskeltsulavat savi ei kaevandata.
Posted by Ave Õnnis
Labels: Maavara, Savi

Tsemendisavi
Tsemendisavi kuulub kergeltsulavate savi hulka ( sulamistäpp Selgitused
alla1380 C) . Sobib hästi telliste, tsemendi ja katusekivide Mis leht see on?
tootmiseks. Sinisavi ehk Lontova sinisavi leidub Põhja-Eestis ning Teie küsimused on oodatud siia
selle lasundi paksus on ligikaudu 90 meetrit, mis teeb selle savi RSS feed - uudisvoog
tööstuslikuks tootmiseks mugavaks ja mäetehniliselt lihtsaks.
Telli uuendused e-posti aadressile:

Tellin

Teemad
3D (3)
Abrasiivsus (2)
Aherdumine (1)
Allmaakaevandamine (5)
ANFO (1)
Animatsioon (1)
Ankurtoestik (3)
From Maavarade kasutamine
Astang (2)
Pilt: Kuivtsement ( foto: www.knc.ee)
Aukkaevandamine (3)
Kaevandatakse Kundas Mereäärse karjääris
Aukkarjäär (3)
Posted by Ave Õnnis Avakaevandamine (1)
Labels: Maavara, Savi Buldooser (2)
Buldooserkobesti (1)
Detonaator (1)
Digiõpik (2)
Savi Dolokivi (7)
Savi on maailma levinuim ehitusmaavara. Maades , kus ehituskivi Draglain (1)
napib, on saviehitus valdav. Kuiva kliimaga maades kasutatakse Ee pass (1)
põletamata savitooteid, niiske kliima nõuab põletatud savikivi ehk Ehitusmaterjal (1)
Ekskavaator (10)

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2008-11-12T15%3A49%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 2 of 28

Ekskavaatorkobesti (1)
telliste kasutamist.
Esi (1)
Savi koosneb peamiselt savimineraalidest, mille osakeste suurus
Fosforiit (4)
on alla 0,01 mm. Savi iseloomulik tunnus on plastilisus ja
Freeskombain (1)
voolitavus. Põletamisel omandab plastne mass kivimile omase Geotehnoloogia (1)
kõvaduse. Glossary (1)
Graniit (2)
Handbook (2)
Haprus (1)
Hind (2)
Hoidetervik (1)
Järve- ja meremuda (3)
Järvelubi (2)
Kaevandamise keskkonnamõju (2)
Kaevandamismoodus (1)
Kaevandamistehnoloogia (1)
Kaevandamisviis (1)
Kaevandus (2)
Kaeveõõs (5)
Kaldenurk (2)
Kallur (5)
Kamberkaevandamine (3)
Karjäär (3)
Kihilisus (1)
Killustik (1)
Kivim (5)
Kivimimassiiv (4)
Kivimimehhaanika (2)
Kivimimehhanika (1)
Kivimite füüsikalis-tehnilised omadused (
From Maavarad 2)
Kivimite omadused (5)
Pilt: Lontova savi Kunda Mereäärse karjääris (foto: A.Õnnis) Kivimitge omadused (1)
Klassifikatsioonid (2)
Savi kasutusalad ja kasutusalade määramise nõuded Klassifikatsioonisüsteemid (4)
Kasutusalade järgi jaotatakse savi: Kobestustegur (1)
1) tsemendisaviks; Kombain (1)
Konveier (2)
2) raskeltsulavaks saviks;
Kopp (4)
3) keraamika- ja keramsiidisaviks.
Kopplaadur (2)
Kraapkonveier (3)
Piiratud ulatuses on savi kasutatud ka vormisavina
Kriit (1)
metallitööstuses. Looduslikus olekus savi kasutatakse
Kristalliinne ehituskivi (1)
isolatsioonimaterjalina ehitiste ja prügilate rajamisel. Krossing (1)
Kruus (4)
Statistika Kuivaine kütteväärtus (1)
Kvaliteedinäitaja (1)
Seisuga 31. detsember 2007. a on Eesti Vabariigi savibilansis 46 Käsiraamat (2)
savimaardlat. Üleriigilise tähtsusega maardlaid on 6 – ARUMETSA, Külmakindlus (1)
ASERI, JOOSU, KALLAVERE, KUNDA, KÜLLATOVA. Laavakaevandamine (1)
2007. aastal kaevandati Eestis ühest maardlast 124,0 tuh m3 Laeng (1)
tsemendisavi, ühest maardlast 56,3 tuh m3 keraamilist savi ja ühest Lahustamisega kaevandamine (2)
maardlast 85,6 tuh m3 keraamsiidsavi. Kokku kaevandatigi ainult Lasumustingimus (1)
kolmest maardlat. Leiupaik (1)
Suurim savi tootmine toimub Lääne-Virumaal. Levila (1)
LHD (1)
Ligniit (1)
Suurimad savi kaevandajad:
Liigendkallur (3)
As Kunda Nordic Tsement – Mereäärse karjäär
Liiv (6)

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2008-11-12T15%3A49%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 3 of 28

Lintkonveier (3)
Maxit Estonia AS- Arumetsa karjäär
Lubjakivi (7)
As Wienerberger- Aseri karjäär
Läbindamine (3)
Läbinduskombain (1)
Savi kaevandamise tehnoloogia Lõhkamine (9)
Posted by Ave Õnnis Lõhkeaine (3)
Labels: Maavara, Savi Lõhkevõrk (2)
Lõugpurusti (1)
Lühieekombain (1)
Maardla (1)
Liiva ja kruusa kaevandamine Maavara (40)
Liiva ja kruusa kaevandamiseviis on aukkaevandamine. Kõigepealt Maavara kaod (2)
eemaldatakse katend ning siis alustatakse liiva või kruusa Maavarade esinemine (1)
kaevandamisega. Mahumass (1)
Liiva saab kaevandada kahel viisil: Majandus (2)
Aukkaevandamine - ekskavaatoriga. Ekskavaator laeb Mass (1)
Mehaaniline raimamine (2)
kaevandatud liiva puistangusse või otse autole .
Mineraal (1)
Allveekaevandamine ehk hüdrokaevandamine –
Modelleerimine (2)
ujuvpinnasepumbaga. Liiva ja vee segu pumbatakse välja ning
Mudel (1)
pannakse kuivama. Hiljem sõelutakse ning transporditakse.
Mäeinsener (2)
Vee alt saab kaevandada ka ekskavaatoriga.
Mäemasin (11)
Kruusa kaevandatakse Eestis vaid ekskavaatoriga. Mäenduslikud omadused (13)
Mäendustingimused (5)
Mäendusõpik (3)
Mäerõhk (3)
Mäetöö (1)
Mäeõpik (3)
Nidusus (1)
Niiskus (1)
Nõlv (3)
Operatsioon (2)
Paljandamine (1)
Plastsus (1)
PLT (9)
Protsess (2)
Pruunsüsi (1)
Pumbad (1)
Pumbajaam (1)
Pump (1)
Purusti (2)
Puurimine (1)
From Laadimine Põhi (1)
Põiksus (1)
Pilt: Liiva laadimine mehaanilise labidaga (foto:A.Õnnis) Põlevkivi (4)
Põlevmaavara (2)
Pöördkoppekskavaator (1)
Raimamine (5)
Rakendusgeoloogia (2)
Ratasbuldooser (1)
Rikastamine (1)
Ripper (1)
Roomikbuldooser (1)
Rootorekskavaator (1)
RRR (5)
Rusikareegel (15)
Santa Barbara (1)
Savi (7)

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2008-11-12T15%3A49%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 4 of 28

Savikivi (2)
Sete (1)
Settebassein (1)
Sisepuistang (1)
Sitkus (1)
Soonur (2)
Stope (1)
Survetugevus (2)
Suured kambrid (2)
Sõnaraamat (2)
Sõnastikud (1)
Tardkivim (1)
Tehnoloogia (5)
Tervik (1)
Tihedus (2)
Toestamine (5)
Toestik (6)
Tootlikkus (2)
Torutransport (1)
Traktorskreeper (2)
Transport (1)
Tugevusteooriad (6)
Tunnel (1)
From Pumbad Turvas (4)
Tuulutus (3)
Täitmine (1)
Pilt: Pinnasepumba tööorgan (foto:A.Õnnis)
Uraan (2)
Vaalkaevandamine (2)
Posted by Ave Õnnis Vaalkarjäär (1)
Labels: Ekskavaator, Kopp, Kruus, Liiv, Maavara Vedu (3)
Veebiõpik (2)
Veeimavus (1)
Veekogur (1)
Veekõrvaldus (4)
Dolokivi kaevandamine
Ventilaator (1)
Dolokivi kaevandamise moodus on avakaevandamine ning viis
Ventilatsioon (1)
aukkaevandamine. Dolokivi kaevandamisel saab kasutada Veotee (1)
mitmesuguseid tehnoloogiaid: puur- ja lõhketööd, raimamine Virtuaalne kaevandamine (3)
hüdrovasaraga , saagimine. Väli (1)
Ehitusd Vajaliku fraktsiooni saamiseks rajatakse karjääri purustus- Õpik (3)
sorteerimissõlm.

Sõnastikud
Eesti-Inglise-Eesti mäenduse sõnastik 1
Eesti-Inglise-Eesti mäenduse sõnastik 2
Eestikeelne seletav sõnaraamat 1
Eestikeelne seletav sõnaraamat 2
Ingliskeelne seletav sõnaraamat 1
Ingliskeelne seletav sõnaraamat 2
Ingliskeelne seletav sõnaraamat 3
Mining Glossary
Mäenduse mõisted
Sõnastikud 1
Sõnastikud 2
Sõnastikud 3
Wiktionary

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2008-11-12T15%3A49%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 5 of 28

From Karjäärid
Pilt: Kaarma dolokivikarjäär Lingid
Posted by Ave Õnnis Digiõpikud
Labels: Dolokivi, Maavara Filmid
Mäeinstituudi aineprogrammid
Mäendus wikipedias
Mäeseltsi wiki
Täitematerjalina kasutatav dolokivi Mäeõpik delicious
Täitepinnaseks loetakse dolokivi, mis keemilise koostise poolest ei Pildid
vasta tehnoloogilisele dolokivile esitatavatele nõuetele ja mis ei Tudengitööd
sobi viimistluskiviks ja mille survetugevus on alla 200 kg/cm2. Täiendkoolitus
Posted by Ave Õnnis
Labels: Dolokivi, Maavara
Maavarad
Kruus
Maavarad
Viimistlusdolokivi Põlevkivi
Savi
Dokoratiivkivi kasutatakse lähtuvalt füüsikalis-mehaanilistest
Turvas
omadustest ning samuti dekoratiivsusest.
Dolokivi on ilmastikukindel ja -heade –töötlemisomadustega kivim, -
mis sobib hästi majade fassaadide viimistluseks -(karniisid,
sambad, korstnad), -kiviaedadeks,. väravapostideks, sise- ja
Toodang
Killustik
välikaminateks, -kaevuraketeks, hauamonumentideks,
ehisvaasideks ja aia-skulptuurideks.
Dolokivi kasutamisest väärivad märkimist Kuressaare baroksed ja
Tehnika
klassistlikud linnaehitised, Tallinna Niguliste kiriku sammasportikus
Ekskavaator
(1676), Võru pangahoone raidkaunistused jne
Kopp
Mäetehnika

Mäeblogid
Kivid / Stones
TARBEKIVI 15
3 tundi tagasi

arvutigeoloog
Seminar "Seismoloogia ja
mäendustarkvarad"
1 päev tagasi

Liivakast
Video ülekanne
1 nädal tagasi

Maa Vara
TUNNE SEADUSI
1 nädal tagasi
From Maavarade kasutamine
Kaevandamine
Tüüpiline asjassepuutumatu pilt
Pilt: Skulptuur (www.kamin.ee) 1 nädal tagasi

Mäeveeb
mi.ttu.ee
8th International Conference,
September 14-18, Tallinn 2009,
Estonia

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2008-11-12T15%3A49%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 6 of 28

18 tundi tagasi
Eesti Mäeselts
Seminar "Seismoloogia ja
mäendustarkvarad"
1 päev tagasi

TTÜ mäeinstituut
Eesti Mäeseltsi
seminar "Seismoloogia ja
mäendustarkvarad"
1 päev tagasi

Mäeinstituut bloglines
Ore Geology Reviews , Volume 35,
Issue 1, Pages 1-110 (March 2009)
1 nädal tagasi

Mäendusuudised
http://mi.ttu.ee/film/
1 nädal tagasi
From Maavarade kasutamine
Põlevkivi
ERR.ee: Baškiiria insener näeb Eesti
Pilt: Dolokivist kell (http://www.kamin.ee/) põlevkivijäätmetele lahendust
1 nädal tagasi

Mäendus internetis
Veebiaknad
2 nädalat tagasi

maeveeb
Interaktiivne mäeveeb
2 nädalat tagasi

mi.ttu.ee/maavarad/
Kaevandatud auto / Mining a Car
3 nädalat tagasi

Killustik
Algavad ehitusmaavarade
arengukava koostamise avalikud
arutelud
3 nädalat tagasi
Näita kõiki

From Maavarade kasutamine


Arhiiv
Pilt: Orgita dolokivist käsipuu (http://www.kamin.ee/) ▼ 2009 (93)
Posted by Ave Õnnis ▼ Märts (3)
Labels: Dolokivi, Maavara Põiksus
Kriit
Kihilisus

► Veebruar (10)
Ehitusdolokivi ► Jaanuar (80)
Heade ehitusomadustega on peenkristallilised ja peenpoorsed
► 2008 (87)
dolomiidid, kuid poorsus ei tohiks ületada 10%. Tänu poorsusele on
dolokivi veeimavus natuke suurem kui lubjakivil. Samuti ulatub
mõningatel dolokivide survetugevus pea kahekordseks võrreldes
mi.ttu.ee
lubjakiviga
Ehitusdolokivi kasutatakse ehituses ja teedeehituses.
Eesti parimad, massiivsemad dolokivid on Kaarma, Orgita, Selgase
Autorid
ja Mündi dolokivid.
Märt Saum
Sergei Sabanov

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2008-11-12T15%3A49%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 7 of 28

Karin Robam
Jüri-Rivaldo Pastarus
Ave Õnnis
Ain Anepaio
Margit Kolats
Veiko Karu
Vivika Väizene
Enno Reinsalu
Ingo Valgma
Ülo Sõstra
Gaia Grossfeldt

Autorite postitused
Ain Anepaio
Ave Õnnis
Enno Reinsalu
Ingo Valgma
From Maavarade kasutamine
Jüri-Rivaldo Pastarus
Pilt: Dolokivist ehitatud sein, põrand, laud (foto: www.dolokivi.ee) Karin Robom
Veiko Karu
Vivika Väizene

Telli postitused

From Maavarade kasutamine

Pilt: Dolokivist aed ( foto: www.dolokivi.ee)


Posted by Ave Õnnis
Labels: Dolokivi, Maavara

Tehnoloogiline dolokivi
Tehnoloogiliseks dolokiviks loetakse dolokivi kus MgO sisaldus on
mitte alla 18% ning lisantite ja lahustumatu jäägi ( Sio2+ R2O3)
sisaldus mitte üle 10%.

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2008-11-12T15%3A49%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 8 of 28

Kasutusala:dolomiidipulber,mineraalväetised
Posted by Ave Õnnis
Labels: Dolokivi, Maavara

Lubjakivi kaevandamine
Lubjakivi kaevandamise moodus on avakaevandamine ning viis
aukkaevandamine. Lubjakivi kaevandamisel saab kasutada
mitmesuguseid tehnoloogiaid: puur- ja lõhketööd, raimamine
hüdrovasaraga , saagimine.
Transport toimub auto või raudteetranspordiga.

raimamine hüdrovasaraga (foto:A.Õnnis)

From Hüdrovasar

puur-lõhketööd( PLT) (foto:A.Õnnis)

From Lõhketööd

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2008-11-12T15%3A49%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 9 of 28

raudtee transport (foto:A.Õnnis)

From Transport

Posted by Ave Õnnis


Labels: Ekskavaator, Lubjakivi, Lõhkamine, Maavara, PLT,
Raimamine

Täitematerjalina kasutatav lubjakivi


Täitematerjaliks loetakse kivimit, mis keemilise koostise poolest ei
vasta tehnoloogilisele lubjakivile esitatavatele nõuetele ning mille
survetugevus on alla 200 kg/cm2.
Posted by Ave Õnnis
Labels: Lubjakivi, Maavara

Ehituslubjakivi
Kasutatakse lähtuvalt füüsikalis- mehaanilistest omadustest.
Survetugevus kuivalt peaks olema vähemalt 200kg / cm2,
külmakindlus 15 tsüklit. Kõrgemargilise karbonaatikivimi
survetugevus peab olema üle 600 kg/cm2 ning külmakindlus mitte
alla 25 tsükli.
Ehituslubjakivi kasutatakse killustiku tootmiseks, müürikividena,
kõnniteeplaate, trepiastmeid jne.
Killustikku kasutatakse omakorda betooni täitematerjalina,
teedeehituses, pinnasele toetuvate põrandate alusena jne.
Peamised killustiku omaduste näitajad on lähtekivimi survetugevus
külmakindlus, kulumiskindlus, savi ja tolmu sisaldus. Teekillustikul
kontrollitakse veel terade purunevust survesilindris. Vastavalt
kvaliteedile jagatakse klassideks - mida madalam klass seda
kvaliteetsem ( I- kõige kvaliteetsem)
Ehituslubjakivist on ehitatud suur osa Tallinna vanalinnast,
uuematest ehitistest Birgitta kloostri fassaad Pirital ja KUMU.

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2008-11-12T15%3A49%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 10 of 28

Suurim ehituslubjakivi kaevandaja aastal 2007 AS Väo Paas Tondi-


Väo maardlast, 421,9 tuh m³.

From Maavarade kasutamine

Pilt: KUMU

From Maavarade kasutamine

Pilt: Killustik

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2008-11-12T15%3A49%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 11 of 28

From Maavarade kasutamine

Pilt: lubjakivist laotud maja


Posted by Ave Õnnis
Labels: Killustik, Lubjakivi, Maavara

Tehnoloogiline lubjakivi
Tehnoloogilise lubjakivi kasutatakse keemilisest koostisest lähtuvalt
mitmes tehnoloogilises protsessis nagu tsemendi tootmiseks, lubja
põletamiseks, paberi- ja metallitööstuses, samuti põllumajanduses
(loomasöötade toorainena, maaparandus), heitvete puhastamisel,
joogivee töötlemisel ning muudel eesmärkidel.
Lubjakivipulbrit leidub heledavärvilistes kahhelkivides, krohvis,
tasandussegudes, katusepapis ja fiibriga tugevdatud
tsementplaadis. Kustutamata lupja on vaja sideainena lubjaliiva
tellistes ning kustutatud lupja igat liiki krohvides ja
tasandussegudes. Paberitööstus kasutab lubjakivitooteid
täiteainetena ja kattepigmentidena. Kvaliteetpaber sisaldab
märkimisväärsel hulgal mineraale, sest need parandavad paberi
trükiomadusi, tehes selle läbipaistmatuks ning suurendades
heledust ja läikivust.
Keemiatööstus kasutab lubjakivil põhinevaid materjale näiteks
plastide, värvi ja liimi tootmisel.
Seadusandlusest tulenevad nõuded maavarale:
CaO sisaldus ei tohi olla alla 50%, lisandite ja lahustumatu jäägi
(SiO2+ R2O3) sisaldus mitte üle 10%
Suurim tehnoloogilise lubjakivi kaevandaja aastal 2007 oli Nordkalk
AS Karinu maardlast 97,4 tuh m³.

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2008-11-12T15%3A49%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 12 of 28

From Maavarade kasutamine

Pilt: Tehnoloogilise lubjaivi kasutamise näited- keraamilised plaadid


ja tasandussegu
Posted by Ave Õnnis
Labels: Lubjakivi, Maavara

Kruus
Kruus on aga jämepurruline sete (tera suurus üle 5 mm), mis
koosneb kulutatud tard-, moonde- ja settekivimite veeristest ning
munakatest ja ümardunud mineraalide osakestest.Kruus jagatakse
ehituskruusaks ja täitekruusaks. Kruusa kasutusalad on mõnevõrra
piiratumad kui liival - betoonitäiteks, teedeehituses, raudtee
ballastkihindiks jt.

From Maavarad

Foto: Ehtituskruus
Posted by Ave Õnnis
Labels: Kruus, Maavara

Täiteliiv

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2008-11-12T15%3A49%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 13 of 28

Täiteliiva kasutatakse ehitustel vundamendi kaevikute, vee ja


kanalisatsiooni- ning gaasitrasside, elektri-sidekaablite ning muude
trasside tagasitäiteks. Samuti haljastatavate alade, teatud teede ja
platside aluse täitematerjalina.

From Maavarad

Foto:Täiteliiv
Posted by Ave Õnnis
Labels: Liiv, Maavara

Ehitusliiv
Ehitusliiv- peensusmoodul 1,3 või enam, savi- ja tolmusisaldus ei
tohi olla üle 10% ja osakesi läbimõõduga üle 5 mm peab olema alla
35%.

From Maavarad

Pilt: sõelutud ehitusliiv (foto: Liivakallur OÜ)

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2008-11-12T15%3A49%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 14 of 28

Ehitusliiva kasutatakse ehitusmaterjalitööstuses ja ehitustel betooni


ja segude valmistamiseks, teedeehituses teetammide ja
aluspindade täitematerjalina ning asfaltsegude koostises.

From Maavarade kasutamine

From Maavarade kasutamine

Pilt: Ehitusliiva kasutusala näited


Posted by Ave Õnnis
Labels: Liiv, Maavara

Tehnoloogiline liiv
Tehnoloogilisele liivale on esitatud üsna kõrged nõuded tera
suuruse ja lisaainete sisalduse kohta.
Tehnoloogiline liiv- SIO2 sisaldus ei tohi olla alla 95%, Al2O3
sisaldus ei tohi olla üle 4% ega Fe2O3 sisaldus üle 0,6 % .

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2008-11-12T15%3A49%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 15 of 28

From Maavarad

Klaasiliiva kvaliteeti on võimalik mõnevõrra parandada ka selle


läbipesemise teel, eemaldades niiviisi sellest saviosakesed ja
kahjulikke lisandeid sisaldavad rasked mineraalid.
Klaasliiva kasutatakse näiteks klaasi, värvilise klaastaara ja
liivapritside tootmisel. Vormiliiva kasutatakse metallurgias näiteks
ühekordsete valuvormide valmistamisel.

From Maavarade kasutamine


Posted by Ave Õnnis
Labels: Liiv, Maavara

Liiv ja kruus
Kruus ja liiv on laialt kasutatavad maavarad ja neid on Eestis
peaaegu kõikjal.

Liiv on peeneteraline sete (tera suurused alla 5 mm), mille


koostisesse kuuluvad põhiliste mineraalidena kvartsi, päevakivi,

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2008-11-12T15%3A49%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 16 of 28

vilgu, glaukoniidi jt. osakesed.


Vastavalt seadusandlusele esitatakse liivale ja kruusale järgnevad
nõuded:
Liiv on mitmekomponendiline purdsetend, milles osakesi
läbimõõduga üle 5 mm on vähem kui 35%;
Kruus on mitmekomponendiline purdsetend, milles osakesi
läbimõõduga üle 5 mm on rohkem kui 35%;
Liiva kasutusalal on välja töötatud oma nõuded ehk standardid, mis
määravad materjali sobivuse ühe või teise toote valmistamiseks või
kasutamiseks ehitustöödel.
Peamine liiva tarbimine on ehitustegevuses - mörtide
valmistamiseks, betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks,
silikaattoodete valmistamiseks, puiste- ja täitematerjalina
teedeehituses, lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses
jne

Kasutusalade järgi liigitatakse liiva:


1) Tehnoloogiliseks liivaks;
2) Ehitusliivaks
3) Eriotstarbeliseks liivaks

Kasutusalade järgi liigitatakse kruusa:


1) Ehituskruusaks
2) Eriotstarbeliseks kruusaks.

Liiva ja kruusa kvaliteedi põhinäitajad on:


1) Lõimis, sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus
2) Kruusaterade, veeriste ja rahnude kivimiline koostis, kuju ja
mõõtmed
3) Liiva mineraalne ja keemiline koostis ning orgaaniliste lisandite
sisaldus;
4) Kruusaterade füüsikalis-mehaanilised omadused.

Statistika

Seisuga 31. detsember 2007. a on Eesti Vabariigi liivabilansis 240


liivamaardlat, millest 7 on üleriigilise tähtsusega liivamaardlad –
HIIUMADALA, KAKU, NAISSAARE, PANNJÄRVE, PIUSA,
PRANGLI ja TALLINNA-SAKU. 2007. aastal kaevandati kokku 41,6
tuh m3 tehnoloogilist liiva, 3398,5 tuh m3 ehitusliiva ja 183,3 tuh m3
täiteliiva. Kaevandati 76-st maardlast.
Seisuga 31. detsember 2007. a on Eesti Vabariigi kruusabilansis
145 kruusamaardlat 2007. aastal kaevandati Eestis kokku 1835,8
tuh m3 ehituskruusa 77-st maardlast. Täitekruusa ei kaevandatud.
Kõige enam liiva ja kruusa kaevandatakse Harjumaal.

Liiva kaevandamise tehnoloogia


Posted by Ave Õnnis
Labels: Kruus, Liiv, Maavara

Dolokivi

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2008-11-12T15%3A49%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 17 of 28

Dolokivi - karbonaatkivim, mille karbonaatsest osast moodustab


dolomiit üle 50%, MgO sisaldus on 14% ja enam ja lahustumatu

From Maavarad

Dolokivi jagamine kasutusalade järgi:


1) Tehnoloogiline dolokivi
2) Ehitusdolokivi
3) Viimistlusdolokivi
4) Täitematerjalina kasutatav dolokivi

Statistika
Seisuga 31. detsember 2007. a on Eesti Vabariigi dolokivibilansis
30 maardlat
Üleriigilise tähtsusega maardlaid on 6 – ANELEMA, HELLAMAA,
KAARMA, KOONGA,
KUREVERE, ORGITA-HAIMRE. 2007. aastal kaevandati vabariigis
kahest maardlast 135,2 tuh m3 tehnoloogilist dolokivi, kolmest
maardlast 1,1 tuh m3 viimistlusdolokivi ja viiest maardlast 432,9 tuh
m3 ehitusdolokivi.

Lubjakivi kaevandamise tehnoloogia

Posted by Ave Õnnis


Labels: Dolokivi, Maavara

Lubjakivi
Lubjakivi on kõige levinum ja kõige enam kasutatav looduslik kivim
Eestis.
Lubjakivi on karbonaatikivim, mille karbonaatsest osast moodustab
kaltsiit üle 50 %, MgO sisaldus on kuni 14% ja lahustumatu jäägi
sisaldus kuni 25%

Kasutusalade järgi liigitatakse lubjakivi:


1) Tehnoloogiline lubjakivi
2) Ehituslubjakiviks
3) Täitelubjakivi

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2008-11-12T15%3A49%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 18 of 28

From Maavarad

Statistika

Seisuga 31. detsember 2007. a on Eesti Vabariigi lubjakivibilansis


56 lubjakivimaardlat
Üleriigilise tähtsusega maardlaid on 9 – AAVERE, HARKU,
KARINU, KUNDA, METSLA, NABALA, VASALEMMA, VÕHMUTA
ja VÄO.
2007. aastal kaevandati Eestis ühest maardlast 484,9 tuh m3
tsemendilubjakivi, viiest maardlast 132,5 tuh m3 tehnoloogilist
lubjakivi ja 14 maardlast 2 738,7 tuh m3 ehituslubjakivi. Kokku
kaevandati kahekümnest maardlast.
Lubjakivi kaevandamise tehnoloogia
Posted by Ave Õnnis
Labels: Lubjakivi, Maavara

teisipäev, 11. November 2008

Modelleerimine
Modelleerimiseks nimetatakse mudeli loomist. Mudeli järgi saab
hinnata objekti tegelikku olukorda ning kujutada tuleviku olukorda.

Posted by Mäefilm
Labels: Modelleerimine

Kaevandamisfilmid

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2008-11-12T15%3A49%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 19 of 28

pühapäev, 9. November 2008

Konveier
Kraapkonveier (Chain conveyor)
Kasutatakse suure gabariidiliste materjalide transpordiks.
Kasutatakse enamasti esmase materjali transportiks I astme
purustisse.

Lintkonveier (Belt Conveyor)


Kasutatakse purustatud materjali transpordiks
karjäärist/kaevandusest tehasesse.

Torutransport (Pneumatic Conveyor)


Kasutatakse gaasi ja vedeliku transportimiseks. Torutransporti
kasutatakse ka tolmuosakeste transpordiks suruõhuga.

Posted by Ain Anepaio


Labels: Konveier, Kraapkonveier, Lintkonveier, Mäemasin,
Torutransport, Transport, Vedu

reede, 7. November 2008

Mäendustingimused
Mäendustingimused on geoloogilised, tehnoloogilised ja
keskkonnatingimused mis mõjutavad otseselt kaevandamist.
Levinuimad neist on maavara kihi paksus, sügavus, kaldenurk,
kivimite püsivus, ekskaveeritavus jms.
Posted by Ingo Valgma
Labels: Mäendustingimused

Freeskombain
Freeskombain on masin mis trumlil asetsevate hammastega lõikab
kivimit kihiti.

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2008-11-12T15%3A49%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 20 of 28

http://maefilm.blogspot.com/search/label/freeskombain

Posted by Ingo Valgma


Labels: Freeskombain

laupäev, 25. Oktoober 2008

Kaeveõõned
Kaeveõõned on rajatud maapõue kaevandamise või
allmaaaehitamise eesmärgil. Kaeveõõntel on nimed.

Levinuim kaeveõõs Eestis on strekk.

Avalikkusele tuntuim kaeveõõs on šaht.

Lisainfo:

1. Pildid

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2008-11-12T15%3A49%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 21 of 28

2. Nimetusest
3. Pildid
4. Artikkel
5. Otsingutulemused
6. Seadus
7. Loenguslaidid
8. EP jutt
9. Mõistetest
10. Artikkel

Posted by Ingo Valgma


Labels: Kaeveõõs

esmaspäev, 20. Oktoober 2008

Purusti
Purusti on seade, millega purustatakse raimatud kivimeid.

Posted by Ingo Valgma


Labels: Mäemasin, Purusti

Soonur
Soonur on masin, millega saab soonida soont. Sooni soonitakse
püstasendis veekraavide rajamiseks ja kaablikraavide lõikamiseks.
Horisontaalasendis sooni kasutatakse kaevandamisel vaba pinna
tekitamiseks lõhkamisel.

powered by

Mäendusõpik
ISBN 978-9949-430-25-3
Võrguteavik

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2008-11-12T15%3A49%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 22 of 28

Posted by Ingo Valgma


Labels: Lõhkamine, Mäemasin, PLT, Soonur

Detonaator
Detonaator on seade (lõhkeainega täidetud padrun), mis paneb
lõhkeaine plahvatama.

From Lõhketööd
Posted by Ingo Valgma
Labels: Detonaator, Lõhkamine, PLT

pühapäev, 19. Oktoober 2008

Ekskavaator
Ekskaaator on ühe või mitme kopaga kaevandamis- või
kaevamismasin. Ekskavaatori tööorgan on kopp. Kopp ei ole

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2008-11-12T15%3A49%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 23 of 28

ekskavaator.

Pildid ekskavaatoritest

Filmid ekskavaatoritest

Posted by Ingo Valgma


Labels: Ekskavaator, Kopp, Mäemasin

LHD
LHD tähistab lühendit Load Haul Dump e. kopplaadurveokit. Kui
seda masinat kasutatakse laadimisrežiimis, on see kopplaadur.
Posted by Ingo Valgma
Labels: Kopplaadur, LHD, Mäemasin

PLT
Lühend PLT tähistab Puurlõhketöid.

http://mi.ttu.ee/opik

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2008-11-12T15%3A49%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 24 of 28

Puurtööd tähistavad kivimisse laengu- või lõhkeaukude puurimist.


Aukudesse paigutatakse lõhkeaine.

Lõhketööd tähistavad lõhkeaine ja lõhkematerjalide käitlemist,


aukude laadimist ja lõhkamist.

Lõhkamine on üks raimamise moodustest.

Vt:
http://www.oricaminingservices.com/ProductDetail.aspx?
ProductID=339&CultureID=80&SectionID=9

Lõhketööd
Lõhkeaineks on spetsiaalselt tolmuplahvatusohtlikes kaevandustes
kasutamiseks mõeldud polüetüleenkilesse padrundatud
emulsioonlõhkeaine Nobelit EP. Padruni läbimõõt on 38 mm ja kaal 600
g. Lõhkeainepadrunid lükatakse lõhkeaukudesse käsitsi puidust
laadimisvarda abil. Initsieerimiseks kasutatakse momentseid ja
lühiviitelektridetonaatoreid viivitusega 40-150 millisekundit.
Lühiviitlõhkamise eeliseks on kivimi efektiivsem purustamine ja
väiksem seismiline mõju. Detonaatori löökpadrunisse viimiseks teeb
lõhkemeister ora abil padrunisse süvendi, millesse asetab detonaatori
täies pikkuses. Lubatud on nii päri- kui vastassuunaline initsieerimine.
Topise (vajalik pikkus vähemalt 0,3 m) kasutamine lõhkeaukudes
suurendab lõhkamise efektiivsust enam kui 10 %.
Estonia kaevanduses katsetatakse ka pumbatava emulsioonlõhkeaine
Nobelit 2000U löökpadrunita kasutamist allamaatingimustes pikkade
puuraukude korral. Vahetult lõhkeaukudesse pumpamise momendil
segab segisti-moodul maatriksi gaasetekitavate komponentidega, mis
sensibiliseerivad vooliku abil lõhkeauku pumbatud massi 15-20 minuti
jooksul lõhkeaineks.
Sõltuvalt kambri kõrgusest ja ristlõikest kulub 1000 t põlevkivi
väljamiseks 600-700 kg lõhkeainet ja keskmiselt 500-600
elektridetonaatorit.
Lõhkamisel tekkinud gaasid eemaldatakse kamberplokist tuulutamise
teel, milleks on ette nähtud tehnoloogiline vaheaeg. Kogumisstreki
kaudu juhitakse kamberplokki pidevalt värsket õhku umbes 20-25

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2008-11-12T15%3A49%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 25 of 28

m3/s, mis tagab nõutava õhu puhtuse ka diiselajamiga masinate


töötamisel.
Posted by Ingo Valgma
Labels: Lõhkamine, Lõhkeaine, PLT, Puurimine, Raimamine

Raimamine
Raimamine on kivimi purustamine või eraldamine massiivist.

Raimamine jaguneb mehaaniliseks ja puurlõhketöödeks. Lisaks


kasutatakse keemilisi, termilisi ja teisi erilisemaid mooduseid.

Posted by Ingo Valgma


Labels: Mehaaniline raimamine, Mäemasin, Raimamine

Tootlikkus
Tootlikkus on mäemasina või tehnoloogilise protsessi võime teha
tööd mingis ajaühikus.

Tegelik tootlikkus on tavaliselt väiksem kui teoreetiline tootlikkus.

Teoreetiline tootlikkus on ideaalne e. makimaalne tootlikkus.

Tehniline tootlikkus on tehniliste ja mäenduslike tingimuste tõttu


väiksem tootlikkus kui teoreetiline.

Tegelik tootlikke on tehnilisest inimfaktori tõttu väiksem.

Tootlikkuse põhiühik on t/h.


Posted by Ingo Valgma
Labels: Tootlikkus

laupäev, 18. Oktoober 2008

TTÜ mäeinstituut
MTÜ Eesti Mäeselts

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2008-11-12T15%3A49%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 26 of 28

Mäemasinad
Mäemasinad on kaevandamisel kasutatavad põhimasinad.

Traditsiooniliseim memasin on buldooser.

Ajalooliseim mäemasin on skreeper.

Enimkasutavaim mäemasin on ekskavaator.

Maailma suurimad mobiilsed masinad on mäemasinad.

Pildid mäemasinatest:

Posted by Ingo Valgma


Labels: Mäemasin

Mäeinsener
Mäeinsener on mäeinstituudis (Mäeinstituut) insenerihariduse saanud isik.
Hilisemas elus kutsub ta end ühise nimetajaga - mäemees.

http://maeselts.pbwiki.com/mäeinsener
Posted by Ingo Valgma
Labels: Mäeinsener

Ingliskeelne mäenduse seletav sõnaraamat

Dictionary of Mining and Mineral Terms »

Mine It!

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2008-11-12T15%3A49%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 27 of 28

Posted by Ingo Valgma


Labels: Sõnaraamat

Mäendusõpik
Mäendusõpik on veebiõpik mäendusest. Veebiõpikut täiendatakse
pidevalt, teemad lisanduvad jooksvalt.

Teie küsimused ja märkused on oodatud kommentaaride rubriigis


ja ka teistel viisidel - suuliselt, e-mailides jne.

Õpiku väljundiks saavad mäeinstituudi ja mäeseltsi


aastakogumikud, veebikursused, loengumaterjalid, digi- ja
paberõpikud. Siia kogume ka seni hajusalt leitavad veebis
avaldatud mäendusõppe materjalid. Osa õppematerjalidest on e-
õppekeskkondades, sinna pääsevad ligi vastavatel kursustel
osalejad.

Võtke palun autoritega ühendust, kui soovite samuti mäeõpiku


täiendamisesse panustada.

Head õppimist ja otsimist!

Mäendusõpik
ISBN 978-9949-430-25-3
Võrguteavik
http://mi.ttu.ee/opik
TTÜ mäeinstituut
MTÜ Eesti Mäeselts

Õpiku kasutatavusega saad tutvuda järgnevates kohtades:

Blogstation
z-kaunter
delicious
google
Posted by Ingo Valgma
Labels: Mäendusõpik, Mäeõpik, Veebiõpik, Õpik

Uuemad postitused Kodu


Telli: Postitused (Atom)

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2008-11-12T15%3A49%3A00%2... 12.03.2009
Mäendusõpik Page 28 of 28

http://maeopik.blogspot.com/search?updated-max=2008-11-12T15%3A49%3A00%2... 12.03.2009

You might also like