You are on page 1of 43

Eesti kunst

1955-1975
Sissejuhatus
 Kõige süngem aeg Eestis hakkas otsa saama.
Kommunistliku partei kontroll kunstielu üle nõrgenes pisut.
 Kunstnikke hakkas Siberist tagasi tulema ja väljeheidetuid
võeti tagasi Kunstnike Liitu.
 Nüüd oli aeg, mil kunstnikud hakkasid end vabastama
modernismi poole. Seda tehti samm-sammult, sest Lääne
kunsti kättesaadavus oli väga katkendlik.
 Ajutiselt avaldas mõju Ida-Saksa lahjendatud
ekspressionism, aga suuremat mõju avaldasid mõned
näitused, mida eesti kunstnikud pääsesid vaatama.
 Okupatsioonivõimud ja ametlik ideoloogia nõudsid ikka
sotsialistlikku realismi ja taunisid Lääne kunsti.
 Sellises olukorras mõjus iga samm modernismi suunas nii
kunstnikele endale kui ka suuremale osale eesti publikust
kui samm vabaduse poole.
Maalikunst
 Paljud vanemad kunstnikud leidsid tuge 1930.
aastate pärandist.
 Mõned kunstnikud loobusid tuhmist koloriidist ja
kuivalt täpsest joonistusest ning taastasid
impressionismilähedase värvierksuse.
 1960. aastate vältel areneti üha suurema
maalilise vabaduse, sh. abstraktsionismi suunas.
 Lepo Mikko kubismist mõjutatud üldistava vormi
ja kindla konstruktsiooniga maastikupildid ja
natüürmordid eemaldusid samuti sotsrealismi
dogmadest.
Maalikunstnikud
 Ilmar Malin  Lepo Mikko
 Olev Subbi  Elmar Kits
 Henn Roode  Aleksander Vardi
 Valdur Ohakas  Kaja Kärner
 Lembit Saarts  Valve Janov
 Heldur Viires  Olav Maran
 Ülo Sooster  Lembit Sarapuu
Lepo Mikko
 sündis 01.12.1911 Viljandimaal Arukülas taluniku
perekonnas.
 Suri 06.12.1978 Tallinnas.
 Pärast Tuhalaane Algkooli lõpetamist õppis 1927-
1930 Tallinnas Riigi Kunsttööstuskoolis
dekoratsioonimaali eriala.
 1931-32 ja alates 1936 aastast taas õppis Tartus
„Pallases” N. Triigi ateljees maalimist. Lõpetas
„Pallase” 1939. aastal.
 Kuulus kunstiühingusse „Pallas” alates 1939.
aastast ning Eesti Kunstnike Liitu alates 1944.
aastast
 Viljeles kõiki maaližanre, enim
figuurikompositsiooni ja natüürmorti.
“Kollased lilled”
(1960)
Ilmar Malin
 Sündis 16.01.1924 a. Tartus kaupmehe
perekonnas.
 Suri 15.03.1994 Tallinnas.
 Pärast osalemist vabatahtlikuna Soome armees II
maailmasõjas naases Eestisse 1944 aastal.
 Saksa sõjaväes võideldes vangistati ning mees
viibis kuni 1948. aastani Siberi vangilaagris.
 Alates 1948. aastast õppis Tallinna Riiklikus
Tarbekunsti Instituudis.
 Lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1954.
aastal.
 On töötanud Tartu Kunstikooli, Tallinna
Kunstiülikooli ning Tartu Ülikooli maaliosakonna
õppejõuna.

“Pilk” (1986)
“Laps emaga”
(1957)
“Puhkekodus”(1959)
“Hommikuhaigur”
(1972)
Ülo Sooster
 eesti modernistlik kunstnik.
 Sündis 17. oktoobril 1924 Hiiumaal.
 Suri 25. oktoober 1970.
 1943 Hilissügisel astus Tartu Kõrgemasse
Kunstikooli "Pallas".
 1944 Märtsis mobiliseeriti Saksa sõjaväkke
 Tuntuks sai ta oma sürrealistlike töödega,
kus leitmotiividena korduvad kadakad,
muna ja kala.
“Valge muna”
(1968-1970)
“Värvilised kadakad”
(1966)
Elmar Kits
 Sündis 27. aprill 1913 Tartus.
 Suri 24. märts 1972 Tartus.
 Lõpetas kunstikooli Pallas 1939. aastal Ado Vabbe
õpilasena.
 Töötas joonistusõpetajana ja maaliõppejõuna ning
Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis
monumentaalmaali kateedri juhatajana 1947–
1949.
 Viljeles kõiki tahvelmaaližanre, dekoratiivpnnood,
monumentaalmaali ning raamatuillustratsiooni.
 Kunstnike Liidu liige alates 1944. aastast.
“Kompositsioon.
Abstraktne” (1967)
“Laps nukuga”
(1968)
“Kompositsioon
valgega” (1966)
Valve Janov
 Sündinud 31. jaanuaril 1921 Tartus.
 Suri 18. septembril 2003.
 Kunstihariduse omandas aastatel 1938-
1948, algul Pallases ja seejärel Tartu
Riiklikus Kunstiinstituudis.
 Alates 1969 Eesti Kunstnike Liidu liige.
 Üks Tartu Kunstiühingu asutajaid (1988).
 Alates 1992 Tartu Kunstnike Liidu liige.
 Loonud maastiku- ja linnavaateid,
lillemaale, mängulisi fantaasiapilte.
“Punane kuukala”
(1963)
“Haapsalu vaade”
(1958)
“Lahang” (1960)
“Võhumõõgad”(197
5)
Skulptuur
 Skulptuuris olid muutused
aeglasemad. (sõltus see ametlikest
tellijatest)
 Oli siiski tunda julget üldistust ja uut
vabamat vormikäsitlust.
Skulptorid
 Endel Taniloo
 Matti Varik
 Edgar Viies
Endel Taniloo
 Sündinud 5. jaanuaril 1923
Tartus.
 õppis 1940–1943 Tartu
Õpetajate Seminaris.
 1943–1944 Tartu Kõrgemas
Kunstikoolis Pallas.
 Aastal 1944 mobiliseeriti
Saksa sõjaväkke.
 Pärast vabanemist jätkas
õpinguid Tartu Riiklikus
Kunstiinstituudis 1946–1952.
 Töötanud on Tartu
Kunstikoolis õpetajana alates
1959. aastast.
 Viljelenud põhiliselt
figuuriplastikat.Hilisemais
teostes on valdav stiliseeriv
dekoratiivne
vormikäsitlus.Teinud palju
monumente.
Skulptuurid
 “Puhkus” (1956)
 “Mehhiklanna” (1957)
 “Töölise pea” (1958)
 “Istuv naine” (1971)
 “Suur lamav akt”
 “Punane lamav akt”
“Suur lamav akt”
“Punane lamav akt”
Edgar Viies
 Eluaeg: 12. jaanuar 1931 - 20. september
2006
 Ta õppis 1951–1952 ERKI-s ning seejärel
Leningradi Kunstiakadeemia Ilja Repini
nimelises instituudis, mille lõpetas aastal
1958.
 Ta tegutses kogu oma elu vältel
vabakunstnikuna.
 Aastatel 1960–1970 uuendas ta tuntavalt
Eesti skulptuuri kujundikeelt, tuues
omaaegsesse alalhoidlikku skulptuuriellu
abstraktsed motiivid ja uued materjalid,
alumiiniumi ja keevitatud raua.
Arhitektuur
 Stalinistlik stiil asendus labastatud
funktsionalismiga, mis ujutas Eesti
üle masendavate ühetaoliste
kastmajadega.
 Arhitektid pidid töötama Moskvast
saadetud normide raames.
 Loovamad saadi olla maaehituses ja
üksikutes eramutes, kus võeti
eeskujuks Soome arhitektide
orgaaniline stiil.
Arhitektid
 Voldemar Herkel
 Valve Pormeister – Lillepaviljon
Tallinnas
 Ilmar Laas – Kino “Kosmos”
 Henno Sepmann
 Toomas Rein – Haldushoone Raplas
 Alar Kotli
 Endel Paalmann
Alar Kotli
 Sündis köstri Johan Kotli perekonnas.
 Alghariduse sai kodus.
 Aastatel 1915-1922 õppis Rakveres Viru
maakonna reaalgümnaasiumis (millele 1935.
aastal projekteeris uue hoone).
 Seejärel lühikest aega “Pallases" skulptuuri ja
Tartu Ülikoolis matemaatikat.
 Arhitektikutse omandas õppides aastatel 1923–
1927 Danzigi Tehnikaülikoolis
arhitektuuriteaduskonnas, 1927–1928 oli
sealsamas assistent.
Suuremad tööd
 Mõisaküla puukirik (1933)
 Rakvere Gümnaasium (1935)
 Rakvere Pauluse kirik (1935)
 Toompea lossi juurdeehitused (1935–1936)
 Kadrioru administratiivhoone (1938)
 Tartu Kaitseliidu maja (vahepeal EPA) (1938)
 Pangahoone Pärnus (1939)
 Tallinna Ülikooli hoone Narva maanteel (1938–
1940)
 Estonia teatri taastamine (1945–1950)
 Tallinna laululava (1958)
Kadrioru
administratiivhoone
(1938)
Tallinna laululava
(1959)
Rakvere Pauluse
kirik (1935)
Henno Sepmann
 Õppis aastatel 1944–1945 Tallinna
Tehnikumis.
 Lõpetas 1946 Tallinna 7. Keskkooli ja
1952. aastal TPI.
 Alates 1952. aastast töötas Henno
Sepmann Eesti Projektis.
 1950. aastatel projekteeris Sepmann
Tallinna ja Narva koolimaju ja elamuid.
 1960. ja 1970. aastatel juhtis ta paljude
suurte rajatiste projekteerimist.
 Auhindu sai paljudelt
arhitektuurivõistlustelt.
Suuremad tööd
 Tallinna laululava (1960; tiibehitise projekt; Alar Kotli
ideekavand)
 TTÜ peahoone rektoraadi- ja aulaosa (1962–1968; koos Uno
Tölpuse ja Olga Kontšajevaga)
 Pirita velotrekk (1968)
 Viru hotell (1972; koos Mart Pordiga)
 Jõhvi pangahoone (1965)
 "Tallinngaasi" Aegviidu puhkekodu (1967)
 Narva ja Kuressaare veetornelamud (1969 ja 1970; koos
Mart Pordiga)
 Maarjamäe mälestusansambel (1975; koos Allan Murdmaa
ja Valve Pormeistriga)
 Päri küla üldplaan ja hoonestusprojekt (1968; koos Valve
Pormeistriga)
Pirita velotrekk
(1968)
Viru hotell (1972)
Kokkuvõte
 1970. aastate alguseks oli eesti kunst
tundmatuseni muutunud. See oli väga
pluralistlik.
 Kümmekonna aastaga oli eesti kunst
eemaldunud kaugele Moskva ametlikust
kunstist.
 Peaaegu kõik selle aja kunstnikud said
oma töid näitustel eksponeerida.
 Varem või hiljem võeti nad ka Kunstnike
Liidu liikmeks.
Tänan
tähelepanu
eest!
Rapla 2009

You might also like