Professional Documents
Culture Documents
1955-1975
Sissejuhatus
Kõige süngem aeg Eestis hakkas otsa saama.
Kommunistliku partei kontroll kunstielu üle nõrgenes pisut.
Kunstnikke hakkas Siberist tagasi tulema ja väljeheidetuid
võeti tagasi Kunstnike Liitu.
Nüüd oli aeg, mil kunstnikud hakkasid end vabastama
modernismi poole. Seda tehti samm-sammult, sest Lääne
kunsti kättesaadavus oli väga katkendlik.
Ajutiselt avaldas mõju Ida-Saksa lahjendatud
ekspressionism, aga suuremat mõju avaldasid mõned
näitused, mida eesti kunstnikud pääsesid vaatama.
Okupatsioonivõimud ja ametlik ideoloogia nõudsid ikka
sotsialistlikku realismi ja taunisid Lääne kunsti.
Sellises olukorras mõjus iga samm modernismi suunas nii
kunstnikele endale kui ka suuremale osale eesti publikust
kui samm vabaduse poole.
Maalikunst
Paljud vanemad kunstnikud leidsid tuge 1930.
aastate pärandist.
Mõned kunstnikud loobusid tuhmist koloriidist ja
kuivalt täpsest joonistusest ning taastasid
impressionismilähedase värvierksuse.
1960. aastate vältel areneti üha suurema
maalilise vabaduse, sh. abstraktsionismi suunas.
Lepo Mikko kubismist mõjutatud üldistava vormi
ja kindla konstruktsiooniga maastikupildid ja
natüürmordid eemaldusid samuti sotsrealismi
dogmadest.
Maalikunstnikud
Ilmar Malin Lepo Mikko
Olev Subbi Elmar Kits
Henn Roode Aleksander Vardi
Valdur Ohakas Kaja Kärner
Lembit Saarts Valve Janov
Heldur Viires Olav Maran
Ülo Sooster Lembit Sarapuu
Lepo Mikko
sündis 01.12.1911 Viljandimaal Arukülas taluniku
perekonnas.
Suri 06.12.1978 Tallinnas.
Pärast Tuhalaane Algkooli lõpetamist õppis 1927-
1930 Tallinnas Riigi Kunsttööstuskoolis
dekoratsioonimaali eriala.
1931-32 ja alates 1936 aastast taas õppis Tartus
„Pallases” N. Triigi ateljees maalimist. Lõpetas
„Pallase” 1939. aastal.
Kuulus kunstiühingusse „Pallas” alates 1939.
aastast ning Eesti Kunstnike Liitu alates 1944.
aastast
Viljeles kõiki maaližanre, enim
figuurikompositsiooni ja natüürmorti.
“Kollased lilled”
(1960)
Ilmar Malin
Sündis 16.01.1924 a. Tartus kaupmehe
perekonnas.
Suri 15.03.1994 Tallinnas.
Pärast osalemist vabatahtlikuna Soome armees II
maailmasõjas naases Eestisse 1944 aastal.
Saksa sõjaväes võideldes vangistati ning mees
viibis kuni 1948. aastani Siberi vangilaagris.
Alates 1948. aastast õppis Tallinna Riiklikus
Tarbekunsti Instituudis.
Lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1954.
aastal.
On töötanud Tartu Kunstikooli, Tallinna
Kunstiülikooli ning Tartu Ülikooli maaliosakonna
õppejõuna.
“Pilk” (1986)
“Laps emaga”
(1957)
“Puhkekodus”(1959)
“Hommikuhaigur”
(1972)
Ülo Sooster
eesti modernistlik kunstnik.
Sündis 17. oktoobril 1924 Hiiumaal.
Suri 25. oktoober 1970.
1943 Hilissügisel astus Tartu Kõrgemasse
Kunstikooli "Pallas".
1944 Märtsis mobiliseeriti Saksa sõjaväkke
Tuntuks sai ta oma sürrealistlike töödega,
kus leitmotiividena korduvad kadakad,
muna ja kala.
“Valge muna”
(1968-1970)
“Värvilised kadakad”
(1966)
Elmar Kits
Sündis 27. aprill 1913 Tartus.
Suri 24. märts 1972 Tartus.
Lõpetas kunstikooli Pallas 1939. aastal Ado Vabbe
õpilasena.
Töötas joonistusõpetajana ja maaliõppejõuna ning
Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis
monumentaalmaali kateedri juhatajana 1947–
1949.
Viljeles kõiki tahvelmaaližanre, dekoratiivpnnood,
monumentaalmaali ning raamatuillustratsiooni.
Kunstnike Liidu liige alates 1944. aastast.
“Kompositsioon.
Abstraktne” (1967)
“Laps nukuga”
(1968)
“Kompositsioon
valgega” (1966)
Valve Janov
Sündinud 31. jaanuaril 1921 Tartus.
Suri 18. septembril 2003.
Kunstihariduse omandas aastatel 1938-
1948, algul Pallases ja seejärel Tartu
Riiklikus Kunstiinstituudis.
Alates 1969 Eesti Kunstnike Liidu liige.
Üks Tartu Kunstiühingu asutajaid (1988).
Alates 1992 Tartu Kunstnike Liidu liige.
Loonud maastiku- ja linnavaateid,
lillemaale, mängulisi fantaasiapilte.
“Punane kuukala”
(1963)
“Haapsalu vaade”
(1958)
“Lahang” (1960)
“Võhumõõgad”(197
5)
Skulptuur
Skulptuuris olid muutused
aeglasemad. (sõltus see ametlikest
tellijatest)
Oli siiski tunda julget üldistust ja uut
vabamat vormikäsitlust.
Skulptorid
Endel Taniloo
Matti Varik
Edgar Viies
Endel Taniloo
Sündinud 5. jaanuaril 1923
Tartus.
õppis 1940–1943 Tartu
Õpetajate Seminaris.
1943–1944 Tartu Kõrgemas
Kunstikoolis Pallas.
Aastal 1944 mobiliseeriti
Saksa sõjaväkke.
Pärast vabanemist jätkas
õpinguid Tartu Riiklikus
Kunstiinstituudis 1946–1952.
Töötanud on Tartu
Kunstikoolis õpetajana alates
1959. aastast.
Viljelenud põhiliselt
figuuriplastikat.Hilisemais
teostes on valdav stiliseeriv
dekoratiivne
vormikäsitlus.Teinud palju
monumente.
Skulptuurid
“Puhkus” (1956)
“Mehhiklanna” (1957)
“Töölise pea” (1958)
“Istuv naine” (1971)
“Suur lamav akt”
“Punane lamav akt”
“Suur lamav akt”
“Punane lamav akt”
Edgar Viies
Eluaeg: 12. jaanuar 1931 - 20. september
2006
Ta õppis 1951–1952 ERKI-s ning seejärel
Leningradi Kunstiakadeemia Ilja Repini
nimelises instituudis, mille lõpetas aastal
1958.
Ta tegutses kogu oma elu vältel
vabakunstnikuna.
Aastatel 1960–1970 uuendas ta tuntavalt
Eesti skulptuuri kujundikeelt, tuues
omaaegsesse alalhoidlikku skulptuuriellu
abstraktsed motiivid ja uued materjalid,
alumiiniumi ja keevitatud raua.
Arhitektuur
Stalinistlik stiil asendus labastatud
funktsionalismiga, mis ujutas Eesti
üle masendavate ühetaoliste
kastmajadega.
Arhitektid pidid töötama Moskvast
saadetud normide raames.
Loovamad saadi olla maaehituses ja
üksikutes eramutes, kus võeti
eeskujuks Soome arhitektide
orgaaniline stiil.
Arhitektid
Voldemar Herkel
Valve Pormeister – Lillepaviljon
Tallinnas
Ilmar Laas – Kino “Kosmos”
Henno Sepmann
Toomas Rein – Haldushoone Raplas
Alar Kotli
Endel Paalmann
Alar Kotli
Sündis köstri Johan Kotli perekonnas.
Alghariduse sai kodus.
Aastatel 1915-1922 õppis Rakveres Viru
maakonna reaalgümnaasiumis (millele 1935.
aastal projekteeris uue hoone).
Seejärel lühikest aega “Pallases" skulptuuri ja
Tartu Ülikoolis matemaatikat.
Arhitektikutse omandas õppides aastatel 1923–
1927 Danzigi Tehnikaülikoolis
arhitektuuriteaduskonnas, 1927–1928 oli
sealsamas assistent.
Suuremad tööd
Mõisaküla puukirik (1933)
Rakvere Gümnaasium (1935)
Rakvere Pauluse kirik (1935)
Toompea lossi juurdeehitused (1935–1936)
Kadrioru administratiivhoone (1938)
Tartu Kaitseliidu maja (vahepeal EPA) (1938)
Pangahoone Pärnus (1939)
Tallinna Ülikooli hoone Narva maanteel (1938–
1940)
Estonia teatri taastamine (1945–1950)
Tallinna laululava (1958)
Kadrioru
administratiivhoone
(1938)
Tallinna laululava
(1959)
Rakvere Pauluse
kirik (1935)
Henno Sepmann
Õppis aastatel 1944–1945 Tallinna
Tehnikumis.
Lõpetas 1946 Tallinna 7. Keskkooli ja
1952. aastal TPI.
Alates 1952. aastast töötas Henno
Sepmann Eesti Projektis.
1950. aastatel projekteeris Sepmann
Tallinna ja Narva koolimaju ja elamuid.
1960. ja 1970. aastatel juhtis ta paljude
suurte rajatiste projekteerimist.
Auhindu sai paljudelt
arhitektuurivõistlustelt.
Suuremad tööd
Tallinna laululava (1960; tiibehitise projekt; Alar Kotli
ideekavand)
TTÜ peahoone rektoraadi- ja aulaosa (1962–1968; koos Uno
Tölpuse ja Olga Kontšajevaga)
Pirita velotrekk (1968)
Viru hotell (1972; koos Mart Pordiga)
Jõhvi pangahoone (1965)
"Tallinngaasi" Aegviidu puhkekodu (1967)
Narva ja Kuressaare veetornelamud (1969 ja 1970; koos
Mart Pordiga)
Maarjamäe mälestusansambel (1975; koos Allan Murdmaa
ja Valve Pormeistriga)
Päri küla üldplaan ja hoonestusprojekt (1968; koos Valve
Pormeistriga)
Pirita velotrekk
(1968)
Viru hotell (1972)
Kokkuvõte
1970. aastate alguseks oli eesti kunst
tundmatuseni muutunud. See oli väga
pluralistlik.
Kümmekonna aastaga oli eesti kunst
eemaldunud kaugele Moskva ametlikust
kunstist.
Peaaegu kõik selle aja kunstnikud said
oma töid näitustel eksponeerida.
Varem või hiljem võeti nad ka Kunstnike
Liidu liikmeks.
Tänan
tähelepanu
eest!
Rapla 2009