Rühmaõppe süsteem

10/1,2 ja 10/3,4? 60-liikmelineklass? Tasemetestid? Sellestartiklist saate lähemalt teada!

Lk 4

Elu ülikoolis

Vilistlane Siret kirjutab meilelähemalt tema elust heademõtete linnas.

Lk 5

Eurovisioon

Kas keegi veel kahtleb TIKlastelaulu- ja tantsuoskustes? Enammitte!

Lk 11

Natalie

Särasilme uus tüdruk, kessuurima heameelega jagasEnquga oma Eesti elu muljeid!

Lk 8

Sööklademokraatia

Probleemid, mida toob endagakaasa kell 11.45 helisevsöögivahetunnikell.

Lk 3

Martini seiklused USAs

Eesti väitlustiim teisel poolookeani.

Lk 4

Õpetajatepäev

Kuidas abituriendid võtsidvõimu.

Lk 6

OCOBER ISSUE 2008, PRICE 10 EEK

Juhtkiri

Kaija Pook, peatoimetaja

Jälle on möödas üks elamusterohke suvi ning jubapikemat aega oleme kõik pidanud igal tööpäevahommikul kooliuksest sisse astuma. Kooliajalehetoimetust õppeaasta algus vaid rõõmustab, sest järjest enam toimub sündmusi, millest saab lehe-numbritesse artikleid kokku panna. ervitame kõikiuusi õpilasi, kes sel sügisel astusid IKi 1. või 10.klassi ning tunneme head meelt vanade sõpradenägemisest. :)Enqu eelmine peatoimetaja Evelin on selleks aastakskolinud šiili. Oma ametikoha usaldas ta mullening ma annan endast parima, et kõik vähemaltsama hästi õnnestuks, kui eelmisel aastal, kuigi kohealguses tekkisid meil lehetrükkimise nantseerimiseltõsised probleemid. Oli valida kahe variandi vahel– kas loobuda lehe väljaandmisest üldse või tõstaüksiknumbri müügihinda. Et eelmisel aastal oli huvilehtede vastu äärmiselt suur, ei saanud ka sel aastalseda tegemata jätta. Loodame, et väike hinnatõus eivähenda meie lugejaskonda. Ka sel aastal plaanimelehte välja anda 4 korda aastas, uue numbri iga vee-randi lõpus. Ja ehk õnnestub käivitada ka koolileheveebiversioon.Esimese veerandi jooksul on juba juhtunud niipalju! Esimese klassi juntsud leiavad oma klassiruu-mid iseseisvalt üles ning kümnendike koolialgus-estress seoses üleminekuga uuele õppekorralduseleon peaaegu vaibunud. Abituurium seevastu püüabsiseneda täiskasvanute maailma ning pani endproovile õpetajate päeva korraldamisega. Sellest vägaõnnestunud päevast, samuti võõrkeeltenädala euro-visioonist ning paljust-paljust muust saategi lugeda järgnevatelt lehtedelt.Seniks aga olge tublid, tehke ära kõik kodused töödning ärge ajage õpetajaid tunnis lehe lugemiseganärvi. :)Kaijaenquirer@tik.edu.ee

Uus koduleht

Otsides vastust küsimusele, milline see meie uuskoduleht ikkagi on, tuli ta ühel ilusal esmaspäevavarahommikul ette võtta.Välimuse poolest on tehtud edusamme - uhke liikuv tabloo üleval äärel näeb hea välja. Sinine on ilusamkui kurikuulus tilkuvate süstaldega bänner ning ehk isegi vastab koolivormile. Google Maps paremasservas on ühest küljest mugav, kuid teisest näeb väljanagu odava äärelinna ööklubi lehelt. Alla keridestekkivad tühjad valged nurgad jätavad kummalisemulje, vajaks mingit lisa.Funktsionaalsuse aspektist tundub olukord enam-vähem korras olevat. Kõige olulisemate linkide ker-gesti kättesaadavaks muutmine on hea. Enamus in-ost olemas, isegi kuulus Borisi test. Kõik ühendusedtunduvad kuhugi välja viivat, vähemalt lubadusteniinot peatselt jagada. Kadunud on igavesti tulekulolev e-pood ja dubleerivad õppematerjalid. Ajakohasuse üle ei saa kurta, maha on jäänudkunagine 5 aasta tagune klassieksursioon ja samakauge lehetoimetaja Liisa Üüde. Sündmused tun-duvad veel sündmused olevat ning uudised veidigipäevakajalised, kuigi siin võibolla põhjuseks väheneaeg. Siiski ei tee õpilased veel mitte midagi ja õp-pekava puudub, rääkimata meie pikaajalise [sic]traditsiooniga projektipäevade materjalist. Segadusstabiilselt reanimatsiooni ja kooma vahel kõlkuvaõpilasomavalitsusega on mõistetav.Ometi on veel võimalik edasi minna. Ka õpilasedvõiksid keskmist hinnet näha. Kummaline päevade jagamine riivab silma. Ei teki ametliku koolikodule-hetunnet, pigem klassi või änniklubi oma. asakaalvaba ja konservatiivse vahel on veidi paigast ära.

Väitlusklubi

Siit rubriigist Privesid ega Überblingeneid ei leia,küll aga tegevust kõikidele aktiivsetele, asjalikele võilihtsalt igavlejatele. Üritan saada teavet erinevatekoolis toimivate klubide kohta ja seda ka avalikkusehüvanguks siin edastada.

Mis on TIKi väitlusklubi ja mis seal tehakse ?

Väitlust võib lihtsustatult nimetada argumenteeritudvaidluseks ning sellega tegelemegi. Saame kokku,ajame olulistel teemadel tarka juttu ning teemetähtsa näo pähe. Käime aeg-ajalt turniiridel endteistelegi näitamas ning mõnikord isegi kooli eesesinemas.

Miks peaks keegi väitlusklubisse tulema?

Esiteks räägime nii tarka juttu, et kuulajagi sellestparemaks saab. Muidugi võib ühtteist külge jäädaka demagoogiliste võtete vallast, mida ise hiljemedukalt kasutada. Elementaarne argumentatsioonmõjub esseedele ja kirjanditele äärmiselt positiivseltning ei maksa unustada ka seda, kui lahe väitlus juba iseenesest on.

Kellel üldse TIKi väitlusklubisse asja on?

Kohustuslik kõigile, kel mõistus peas, keel vahe jasuu ei seisa kinni. Otsime huvilisi alates viiendastklassist kuni abiturientideni välja. Läbi tasub astudaka siis, kui esinemisjulgust napib või sõnu jääbväheks, ka selle vastu leiame abi. Loomulikult ei ajame kedagi ära ka siis, kui lihtsalt tekib huvi sellevastu, mida me räägime.

Kuidas saaks osa võtta?

Üritame igal nädalal ühe väitluse maha pidada ningseda on kõik huvilised kuulama oodatud. Ajad kipu-vad muutuma seoses tunniplaanide ja võimalusteerinevustega. Kõige kindlam viis omale ports väit-lust nõutada, on küsida Merle Kaldjärve või minukäest. Kui võtta mõnel suvalisel väitlejal varrukastkinni, on samuti suur tõenäosus teada saada, mil meuhked tõerüütlid taas kogunevad.

Kari Kalk

Enqu sisikond

Hanna-Maria Männik,10. klass,ajakirjanik Juta Moor,elukool,aktiivne kodanik Jaan Utno,10. klass, fotograaf Kaija Pook,10. klass, peatoimetajaKaisa Laever,12B klass, ajakirjanik Karl Hendrik Tomson,10. klass, ajakirjanik Kaur Lillipuu,10. klass, ajakirjanik Kari Kalk,12B klass, ajakirjanik Mari Haamer,10. klass, ajakirjanik Marie Vellevoog, 12B klass, peatoimetaja abi Karl Juhkami,9B klass, ajakirjanik Ott Vatter, 12A klass,külalisajakirjanik Riina Vainola,12B klass, ajakirjanik Kristi Kippasto,9A klass, ajakirjanik Siret Schutting,vilistlane Mihkel Joasoo,12B klass, küljendaja

Foto: Tallinna Inglise Kolledži koduleht

Slaava arvab...

Kari Kalk

Ei aita püssi- ega ussirohi, värske lehenumber ontaaskord lugejateni jõudnud. Ega minagi siis saakaugel olla, keegi peab ju ometi kirjeldama ka sedapoolt koolielust, mis tavaliselt tähelepanuta jääb võivalesti on. Sageli ei julgeta tähelepanu juhtida nur-gas seivatele elevantidele, kuid ignoreerimine polelahendus. Seega tulen appi mina, sügavalt analüü-sides ning näidates suunda rahulikumate vete poole.Esimese olulise muutusena meie koolielus paistabkindlasti silma direktsiooni eesrindlik lahenduskümnendate klasside probleemidele. Suur hulk kiljuvaid varateismelisi on kaugel meeldivast grupist.Kujutage ise ette ausat tööd tegevaid pedagooge,kes oma igapäevast leiba teenides peavad arvestamaõpilaste kui inimestega. aevas hoia, kui tekiksveel klassivaim - mida siis peaks peale hakkama!aaskord on käes hetk, kus tuleb appi vanaisadetarkusevaramu. Rahulolematud massid tuleb jagadaväiksemateks gruppideks, mida on võimalik kont-rollida. Edutades üht gruppi teise arvelt tekivadvastuolud seni ühtsena esinenud mässajate leeri, seeomakorda võimaldab autoriteetsuse asemel piitsa ja prääniku meetodi kasutamise tunnis. Esimestesaasides näitab plaan juba suurt edu, suurem vas-tupanu on maha surutud, vaid mingi end väitle- jateks nime-tav grupeering teeb suuremat kära.Neil puudub suurem kõlapind ning peale kirjadekirjutamise võime midagi korda saata. Järgmiselperioodil aset leidev uus rühmade ümbermängiminepeaks probleemid lõplikult kaotama. See aga avabtee veelgi suurematele uuendustele järgmisel õp-peaastal. Praeguste üheksandike tarbeks omandatudIB süsteem asendatatakse veelgi progressiivsema1234 süsteemiga. Nimelt saab iga õpilane unikaalsenumbrikombinatsiooni., mida kaasõpilased ja peda-googid hakkavad isiku poole pöördudes kasutama.Sihtasutuse pankrotist ülejäävat vara aga kasutamekambertüüpi lahenduse väljatöötamiseks. Siinkohalon meile eeskujuks Murru ja Patarei instituudidoma põhjapaneva tööga distsiplinaarpedagoogika ja isiksusekujundamise vallas. Lisaks võetakse etteõpilaste hulga oluline vähendamine umbes 4 õpila-seni kambri peale. Iga nädala tagant toimub vahetusvältimaks tutvuste väljakujunemist. Nende pro-gressiivsete meetoditega sammub väärikas IngliseKolledž rühikalt edasi kõrgemate eksamitulemuste,raudse korra ja ühtse erk-oranži koolivormi suunas.nautisid. änapäeval aga on olukord käest ära, ülbedlapsed söandavad isegi pedagoogide kostüüme järgiahvida. aolised tegevused poleks varem kõne allagitulnud. Pole ime, et allakäigutrepp on nõudnudoma esimesed ohvrid solvatud sekretäri ja lõhutudklaasi näol. Õnneks on siingi lahendus olemas. Altpoolt tulnud initsiatiiv sobib kui rusikas silmaauku. Olles näinud valitseva olukorra jätkusuutma-tust on põhikool asunud ise rünnakule. Keeldudesselle jandi ajal igasgusest koostööst, boikoteeridestunde ja tekitades muud segadust - nõnda murtakseselle jäleduse selgroog. Et tulevikus oleks võimatu selõpetajate päeval pead tõsta on vaja veelgi laialdase-mat koostööd. Algklassid peaksid lõpetamalugupidamise ja heatahtlikuse, põhikool viimaseinimlikkuse ja direktsioon sallivuse. Kui see ei peakstöötama, on võitlejatel siiski alles trumpkaart, midaseekord veel välja ei käidud. Nimelt ei jäänud avalik-kusele silma mitte ühtegi ebakainet isikut, mõttetutarmuavaldust mädanenud ideede vastu. Seega järgmisteks aastateks meelde jätta: vigadest tuleb õp-pida. Kõik, kes soovivad lõpetada seda traditsiooni,peaksid kindlasti olema oma lemmikmõjuainettarvitanud, ignoreerima abiturienti, kes on vaidõpetaja hale vari, ja kahtlemata valjusti kuulutamaoma plaane seda pühadustrüvetavat päeva üle lasta.Vastasel juhul võib see komme veelgi jätkuda ningmis veel hullem, taaskord saada edukaks tunnista-tud.Hoolimata mu pidevast pingutamist järeltulevatepõlvede koolitamisel olen jätkuvalt avatud uueleinole. Saatke mulle kiri lehetoimetuse kaudu, tulgeligi või pistke lipik taskusse, mis iganes tundubsobivaim. Kurjuse vastu on võimalik võidelda vaidüheskoos!Ülejäänud leheruumi kasutan juhtkonna tähelepanutõmbamiseks millelegi nõnda kohutavale naguõpetatajate päeva ümber käiv triangel. Selle asemel,et tähistada nagu kord ja kohus, üritatakse õpilasi ja õpetajaid eraldavat kuristikku täita. Vanasti tõidlapsed kaevurite päeva puhul poest viina ja kurkiniipalju kui kulus. Seda ei juhtunud, et nad oleks isemaa alla läinud, seganud oma jutuga või nõudnudmingeid kummalisi mänge. Kõik olid rõõmsad ja

Iga nädala tagant toimub vahetusvältimaks tutvusteväljakujunemist.

Sööklademokraatia ehk “Gümnaasium saab sisse kui võimalik”

Kaur Lillipuu

Neil kirevatel aegadel, mil maailmas on hakanudtoimuma sündmused, mis on pidanud lääneriikeastuma demokraatia kaitseks välja, on IKi sööklasaga välja kujunenud vaatamata riiklikule propagan-dale hoopistükis oma režiim. Kui gümnaasiumil onluba sööklasse siseneda kaheteistkümnest, peavadpaljud gümnasistid siiski selles reeglis pettuma.

Kui võimalik?!

ihtipeale tõuseb kell kaksteist, mil gümnaasium onalustanud pealetungi söökla territooriumile, ukseval-vuri käsi kõrgele ja kaugele, märgiks: „Seis!”.„Millega on gümnaasium ära teeninud sellise suh-tumise?“ mõeldakse supijärjekorras. Inspektor ei aitasamuti kaasa, sest temalt saadakse vaid napp vastus:„Gümnaasium saab sööklasse kui võimalik”.Mis tähendab „kui võimalik“?! Kas majanduslanguson läinud juba nii kaugele, et supi jaotuses on min-dud säästurežiimile? Või on hoopis mingi õnnetus juhtunud? Aga toho tillae, asi hoopis teine. Nimeltkell kaksteist peab gümnaasium jääma ootele, sestpõhikool (ja üllatuseks veel osa algkooligi) polesuutnud selleks ajaks veel sööklasse siseneda, rääki-mata sööklast lahkumisest.

Alaku ajakavast kinnipidamine

Kuuldes nurinat prolenoortelt, kes austavad kom-munistliku lähenemisviisi letile ning headel päe-vadel suudavad maratonootamise läbida, tuleksvalitseval korral siiski kõrvu teritada ja silmad lahtihoida. Nagu ajalugu õpetab, siis näljane pööbelvõib kergesti lahkuda lõa otsast ning hakta maro-dööritsema, millega saab teha alguse pikale revolut-sioonile.Kuid massides esineb ka intelligentsi. Marti (10.klass) arvates oleks võrdõiguslik see, kui unustat-aks Gruusia sündmustega liikvele sattunud GM(Georgia Maybe ime) aeg ning algaks ajakavastkinnipidamine. Algkool sööks oma vaheajal, põhi-kool suudaks ennast organiseerida sööklasse ennekeskpäevast praami ning kui nad seda ka teha polesuutnud, siis alates kella kaheteistkümnest algakssissesõidu eesõigus gümnaasiumil. Sellega kaasneksparatamatu viisakusreegel: „Kes tuleb hiljem, lähebrivi lõppu.“ Ükskõik, mis imeline vabandus tal kaväljamõeldud oleks.

Puhvetiprobleemid

Sööklaga üksi aga lugu ei lõppe. Nimelt needuusrikkad, kel jätkub raha puhvetis einesta-miseks, on rahutud. Väiksemate klasside esinda- jad on jätkuvalt arusaamisel, et kui keegi nendeklassist on ees, siis võib kogu hordiga sinna tahaliikuda, mistõttu gümnasistid rahulikult toitumanustada ei jõuagi. Samuti kaevatakse nendekäitumisoskuste puudumise üle. Kas selleks, etnoortest saaksid kodanikud, kelle üle Eestimaavõib uhkust tunda, peaks kooliprogrammi lisamakäitumise- ja suhtlemisõpetuse tunnid?Olles juba heitnud pilgu puhvetisse, vaatab sealtvastu veel üks küsimus. Nimelt käivad paljudõpilased vahetundide ajal koolimaja seinte vaheltväljas, ettekäändel, et raha võtta. Seda ikka selleks,et saaks puhvetis burgerit osta. Kas siis poleks koolilmõttekam minna kaasa liberaalsete muudatusega jatuua puhvetisse kaardiga maksmise süsteem?