NAZZUI SAPLÕKSID!

Mõtteid väljastpoolt TIKi seinu

Evelini, Sireti ja Kristo sulest.

Meie õpetajad

Saame lähemalt tuttavaks Kaupo jaMatthiasega.

Mõõtu võtavad 2A ja 2B

IB õpe

Kellele ja milleks?

Häid jõule!

Valik jõulusalme laiskadele ja joonistamist väikestele

DECEMBER ISSUE 2008, PRICE 10 EEK

Juhtkiri

Kaija Pook, peatoimetaja

Nüüd, kui on üle elatud mõned talvised tuisud,kui koolimaja on taaskord ära kaunistatud, olemekõik jõulumeeleolus ning ootame koolivaheaega ja jõuluvana. Jõulud aga ei ole ainult saamise aeg.Vanasõnagi ütleb, et andmise rõõm on suurem, kuisaamise rõõm. Niisiis pidage meeles oma sõpru-su-gulasi ning üllatage neid millegi meeldivaga. Soojadsõnad, mis tulevad südamest, teevad neile kindlastirõõmu. Isetehtud jõuluehe või piparkoogid pole kasamuti halvad mõtted. Ja kuna jõulud on ilus aeg,andmise aeg, siis vähemalt üks heategu päevas onkohustuslik!Enqu tegemine on puhas rõõm. Võin öelda, et saimeseekord ülesannetega palju paremini hakkama ja ajaplaneerimise oskus on kordades paranenud. Loodan,et igaüks leiab ka sellest lehenumbrist midagi enda jaoks põnevat.Samuti soovime kõigile ilusat viimast koolinädalat jaalgavat koolivaheaega. Lubatakse ju, et see talv tuleblumerohke ja „ nagu päris“. Eks siis kõigil kelgud-suusad-uisud kapist välja ja õue!

Kaija

enquirer@tik.edu.ee

I ja B ehk International BaccalaureateDiploma Programme

Kaija Pook ja iia Johansson

IB õpe on viimasel ajal palju jututeemat tekitanud.Mida see endast kujutab? Kas sinna tasub minna?Mida see mulle annab? Nüüd tulevad kõikidelenendele küsimustele vastused.IB diplomiõpe (IB DP) on rahvusvaheline stan-dardiseeritud kahe-aastane akadeemiline õppekava,mis valmistab motiveeritud gümnaasiumiõpilasi ettekõrgkooli astumiseks. Õppega alustati 1968. aastalGens. IB-õpet pakub 1780 kooli rohkem kui 100riigis ja nende arv kasvab pidevalt. IB DP diplomitaktsepteerib 80 ülikooli üle maailma, nende hulgastuntumatest näiteks Oxord, Harvard, MI.IB diplomiõppe programmi on võimalik läbida ing-lise, prantsuse ja hispaania keeles. Nagu enamik onmõistnud, on meie kool valinud õppekeeleks inglisekeele.IBO

missiooniks

on kujundada teadmishimulisi,laialdaste teadmistega, hoolivaid noori inimesi, keskultuuridevahelise mõistmise ja vastastikuse aus-tuse kaudu aitavad luua paremat ja rahumeelsematmaailma.IB programm on üles ehitatud

tuumiku

ümber,mille moodustavad:

•

Extended essay

/ uurimistöö, 4000 sõna, süven-datud uurimus õpilast huvitaval teemal ühes valitudkuuest ainest, läheb välishindamisele;

• TOK (

Teory o Knowledge

) / teadmiste teooria –õpetab õpilast mõtlema ja mõtestama õpitut, loomaseoseid ümbritseva maailma, isiklike kogemuste jaõpitu vahel. Kursus koosneb küsimustest, arutelud-est, väidete tõestamisest, lõpeb essee ja selle suuliseesitlemisega;

• CAS (

creativity, action, service

) – loomingulinetegevus, kehaline tegevus, ühiskondlikult kasulik tegevus.Lisaks mainitud tuumikule valivad õpilased 6-stakadeemilisest ainerühmast

6 ainet

, mida nad kaheaasta jooksull õpivad kas süvendatult (

Higher level

)või standardtasemel (

Standard level

). Vähemalt 3ainet tuleb õppida süvendatult. Süvakursused on240-tunnised, standardkursused 150-tunnised.Reaal- ja humanitaarainete tasakaalustamiseks tulebvalida igast ainerühmast üks aine.Õppeprogrammis on

6 akadeemilist ainerühma

Praegu õpib varem TIKis käinud Maarja JuntiInglismaal just IB programmi järgi. Küsisimetemalt, miks talle IB meeldib.

„Erinevalt Eesti keskkooli õppesüsteemist on IBõppekavas igal õpilasel ainult kuus ainet, millele

lisanduvad TOK ja CAS. See annab rohkem vaba

-dust valida pärast põhikooli just selline suund, misteda ennast huvitab. Kuna Inglismaal on keskkoolis

traditsiooniliselt kasutusel A-level, milles esimesel

Enqu sisikond

Kaija Pook, 10., peatoimetajaKaisa Laever, 12B, ajakirjanik Kari Kalk, 12B, ajakirjanikKaisa Kotkas, 10., ajakirjanik Karl Hendrik Tomson, 10.,ajakirjanik Karl Juhkami, 9B, ajakirjanik Kaur Lillipuu, 10., ajakirjanik Jaan Utno, 10., otograa Kristi Kippasto, 9A, ajakirjanik Kristi Uustalu, 10., ajakirjanik Mari Haamer, 10., ajakirjanikMarie Vellevoog, 12B, ajakirjanik Mihkel Joasoo, 12B, küljendajaRauno Kiviloo, 10., ajakirjanik Riina Vainola, 12B, ajakirjanik Siret Schutting, vilistlane Kirti-Ly Jaanson, 9A, ajakirjanik Juta Moor, aktiivne kodanik

aastal enamus õpib nelja ja teisel kolme ainet, siispakub IB vaheldusena laiemat ainevalikut ja annabõpilastele vabamad käed ülikoolikursuse valikul.Eestis aga on õppekava viimase piirini venitatud jakõik peavad õppima kõike. Seetõttu võib IB ollaheaks võimaluseks neile, kes kindlalt teavad, midaülikoolis teha tahavad ja ei pea vajalikuks õppidakõike, mida Eesti õppesüsteem ette näeb.Samas ei tohi loota, et ainete vähesus tähendabvähemat tööd. Vastupidi - IB on keerulineprogramm ja kuigi esimene aasta tundub lihtne,siis teisel aastal saadakse teada, mida tähendab

tõsiselt tööd teha. Lisaks on CAS minule pigem

lisakoormus, sest tegeleksin muusika ja spordiga kavabatahtlikult. Ma ei pea vajalikuks sellest esseesidkirjutada, nagu IBs on ette nähtud. Siiski olen maIB poolt, sest see valmistab õpilasi iseseisvaks töökska ülikoolis ja muudab neid mitmekülgseks nii õp-

pekava kui ka CAS-i ja TOK-iga, mida näiteks Eesti

keskkoolisüsteem ei paku, sest see on suunatud vaidõppeainete kuiva teooria omandamisele.“Lähemat inormatsiooni IB DP kohta leiate IBOkodulehelt www.ibo.org. Diplomiõppe ettevalmistu-ste kohta IKis jagab teavet iia Johansson(tiia@tik.edu.ee).IB õppeprogrammi vältel toimub jooksvalt nii sise-kui välishindamine. Hinnatakse aine eesmärkidesaavutamist, ainekriteeriumitele vastavust ja õpilaseindividuaalset saavutust. Lõpueksameid on võima-lik sooritada kas mais või novembris toimuvateleksamisessioonidel. Hindamine toimub 7-palli-süsteemis, kus 6 eksamihinnet, uurimustöö ja OK annavad maksimaalselt kokku 45 punkti.

AinerühmIB klassikalisse õppeprogrammi kuuluvad ainedTIKi IB-õppes pakutavad ained*

I rühm

A1 keel: emakeel ja kirjandus

eesti keel ja inglise keelII rühmB keel: võõrkeeled kolmel erineval tasemelinglise-, prantsuse-, saksa- ja vene keelIII rühminimene ja ühiskond: ajalugu, geograaa, majandus, lo-sooa, psühholoogia, sotsiaal- ja kultuurantropoloogia,ettevõtlus ja juhtimine, inotehnoloogia globaalsesühiskonnasajaluguIV rühmeksperimentaalained: bioloogia, keemia, üüsika, kesk-konnaõpetus, disainitehnoloogiabioloogia ja keemiaV rühmmatemaatika ja arvutiõpetus: matemaatika, matemaa-tilised meetodid, matemaatilised uurimused, kõrgemmatemaatika, arvutiõpematemaatika on kohustuslik, kuid on võimalik validaerinevate kursuste vahelVI rühmloovained: visuaalne kunst, muusika, teatrikunstalternatiivina üks aine II-V rühmast

* IKi IB-õppe ainetevaliku koostamisel on võetud arvesse eelmistel aastatel enimvalitud riigieksamiaineid ja erialasid, kuhu IKi õpilased on edasi õppima läinud

Change we need

arvi Räim, ÕE

Slaava

Kari Kalk

Ei ole see eluke ühti nii kerge kui räägitakse. Lootsin just pikemat puhkust ja rahulikku äraolemist, kui juba esimene lumi maas ja uus leht nõuab tegemist.Lugejate rõõmuks asun kroonikuna taas kord Vaba-duse väljaku äärset elu kajastama.Kui vaid kogu maailm suudaks progessi poolesammuda nõnda uhkelt kui meie juhtkond. Seeettenägelikkus, mis viib kooliperet võidult võiduni,on lihtsalt pretsedenditu. Ülemaailmne majan-duskriis võib küll kukutada valitsusi ja vähendadavarasid, aga Estonia puiestee 10 jääb sellest puutu-

mata. Aastatepikkune ettenägelik poliitika koolimaja

kütmisest loobumisel on ennast ära tasumas. Eri-nevalt aasta alguses plaanitust ei ole veel suudetudleida ostjat radiaatoritele, kuna veoks sobiliku autorent on tõusnud. Ometi pole põhjust kurvastada,küttekulude vähendamiseks on leitud siiski mõist-lik graak. Sooja jagatakse hommikul kella poolekuue ja seitsme vahel ja säästuajale kohaselt piiratudkoguses. Enim vajadust tundvatel isikutel on või-malus tulla katelt kütma. Kella kaheksa paiku, kuiülejäänud koolipere kohale jõuab, on veel mõniüksik soojus alles. Pärast seda ei ole võimalik enamkütta. Mõistus toimibki kõige paremini jahedas.Kui õpilased tunneksid end koolis pingis mugavalt, jääksid nad lihtsalt magama. Seega, ei saa jättapiisavalt kiitmata juhtkonna ettenägelikkust – niimitu kärbest ühe hoobiga.Veel võib esile tõsta õpetaja Kaldjärve revolutsiooni-lised kellukese meetodid ja härra Gatski järjekindladreedesed kontrollkäigud garderoobis. Kahjuks aga eitule ülejäänud koolipere järele. Ei mingit entusiasmiega tegutsemisindu, vaid tüdimus paistab õpilastenäol. See on uskumatult ebaeliidilik suhtumine, misei vii kuhugi. ülpimust ja loobumist ei saa nõndaväärikad noored inimesed, nagu seda on allinnaInglise Kolledži õpilased, endale lubada. Kooliklubid on varjusurma langemas, akadeemilisus kaob,kõigest muust rääkimata. Sellise suhtumisega keegiküll kuhugi ei jõua. uleb näidata pealehakkamist jateotahet. Ise tahate tähtsad olla ja veelgi tähtsamakssaada!Meie kooli õpilasesindus on juba üsna kaua vai-kuses tegutsenud. Pole kahtluski, et käsil on olnudkõik oluline, kuid selle õppeaasta esindusena onmeil plaanis kooliellu nii mõndagi uut ja huvita-vat tuua. Koosolekutel on arutusel olnud mitmedprojektid alates koolisisese WiFi leviala suuren-damisest pinkide toomiseni koridoridesse. Plaanison korraldada üritusi ja läbi viia projekte, hetkel onkõige päevakajalisem G5 jõulukorjandus kodututeloomade varjupaikade jaoks.Õpilasesindusena on üks meie peaeesmärke tuuateie probleemid ja mõtted kooli juhtkonnani, seegaon igati oodatud õpilastepoolne julge koostöö.Praeguse seisuga on meil 12 aktiivset ja teotahtelistliiget, kõik liituda soovijad võivad ühendust võttameie liikmete või kooli huvijuhi Marja-Liisaga. In-ot meie tegemistest leiate kooli stendilt. Stay tuned!IK õpilasesinduse president 2008/2009

Kas oled targem, kui Laura ja Annabel?

Mari Haamer

ähelepanelikumad on kindlasti märganud, et V3uues saates „Kas oled targem kui 5B?“ näitavadoma nutikust ka kaks IK-i neiut–

Annabel (6b)

Laura Greete (5b)

. Rõõmustamiseks on põhjust,sest ega kooli maine ennast ise tõsta. Seda aga, mil-lised on telesaate tegemise rõõmud, üllatused ja kapahupooled, olid tüdrukud lahkelt nõus jagama.

Kuidas te saatesse saite?

Laura: Kõigepealt nägime reklaamist, et V3-epeab saatma ankeedi ja siis valiti 30 kõige parematvälja ja kutsuti castingule. Sealt valiti edasi 10.

Mis te

castingul

tegite?

Laura: Kõigepealt vaadati, et kas nägu üldse sobibtelekasse, lmiti ja siis oli vaja veel topeltsuur ankeet

täita. Alguses ma saatsin ankeedi üldse nalja pärast,

aga seal hakkas juba asi tõsisemaks minema.

Annabel: Valitigi just selle järgi, et kui rõõm

-sameelne sa oled. Hindeid, tarkust ja niimoodiüldse ei vaadatud.

Kas klassikaaslased või õpetajad suhtuvadkuidagi teistmoodi pärast saadet?

Annabel: Hoopis hullemini ma ütleks. Näiteks ma

vastasin ükskord valesti, et mis on kartuli sugulane.Ma ütlesin porgand ja nüüd, kui klassi ees midagivalesti läheb, siis kõik on kohe „Porgand, porgand!“

Mis on saate juures kõige raskem?

Annabel: Võib-olla pikad võttepäevad. NII pikad

tegelikult ei olegi, aga seal on tohutult palav. Siismeil on taga need kastid, kus on mikroon, need onka nii rasked. Kui ära võtta on selline tunne, et olekskoolikoti seljast võtnud.Laura: Mul hakkas stuudios kuumusest ükskordisegi nii halb, et tehti see suur garaažiuks lahti.Salvestuse ajal me niisama rääkida ei tohi, aga meilon elektroonilised tahvlid kõigil ja kui midagi lahtion, siis kirjutame sinna.

Kindlasti kõige rohkem huvitab lugejaid küsi-mus, et kas teile öeldakse vastuseid ette?

Mõlemad koos: Eiii.

Annabel: Ei, meile absoluutselt ei öelda midagi ette,

aga meil on palju rohkem aega mõelda, kui telekastnäha. Kui tundub, et inimesed mõtlevad võib-ollaviis minutit seal, siis tegelikult neil lastakse kunitund aega mõelda. Vahel harva on ka nii, et kunaIndrek arandile öeldakse mikroonist vastus ette,siis mõnikord kuuleme me enda omadest umbes vii-

mast tähte või nii. Aga see on ainult siis, kui vaikus

on stuudios.

Laura: Ainult vähesed olid viienda klassi lõpetanud,

mina tulin neljandast näiteks ja ma nii kartsin, ethakatakse pahandama, et ma näiteks ajalooküsimusiei tea. egelikult ei olnud üldse nii ja saate mõteongi ju näidata, et lapsed panevad ka mööda.

Kas teil ei ole vahel selline tunne, et teie teetekogu töö ja teised saavad selle eest rahaendale?

Laura: Ma arvan, et sellest vist ei tohiks rääkida.

Annabel: No eks igaüks saab muidugi midagi,

peale selle saame ka ju süüa ja igaüks saab raamatu-kogumiku. Ja need riided, mis saates seljas on (hästiarmsad minu meelest), saame ka endale.

Kas teile on tänaval juurde tuldud, näiteksautogrammi küsima?

Laura: Ei, aga koolis on küll. Eriti esimesel korru-sel väiksed sosistavad ja näitavad järele, kui möödalähen.

Annabel: Ma ei tea, ma ei käi esimesel korrusel

üldse, aga kui ma ükskord sinna sattusin , siis kõik

kisasid „Annabel, Annabel!“ ja ma jooksin ruttu

minema.

Kas oli midagi, mida absoluutselt poleksosanud enne oodata?

Annabel: Osad asjad, mida telekast näha ei ole.

Näiteks ühel mehel hakkas saate ajal mõtlemise ajalniimoodi higi voolama, vaadates ei ole aru saadagi,sest et kohe pannakse kaamera kinni ja puuder-datakse nägu uuesti ära.Laura: See, et lõuna- ja õhtusöögid olid meil „Kodukeset linna“ köögis ja lapsevanemad ja meeskond ka.Kui ootasid, siis vaatasid seal samas elutoas telekat ja üldse seal samas majas tehakse näiteks saateid„õehetk“ ja „Rooside Sõda“. Ma arvasin enne, etkõik inimesed on seal kurjad ja karmid, aga hoopisvastupidi, kõik olid nii lahked, rõõmsameelsed jatoredad meie vastu. Siiamaani, kui telemajas käime,kõik ikka teretavad ja tunnevad ära.

Kas kõik saated on ära salvestatud?

Annabel: Jah, suvel juba. Aga mis on kõige kurvem

- V3 peab saatma mõned saated puhkusele ja sellesiis ka. Me saime juba nii headeks sõpradeks kõigiinimestega sealt, nüüd lihtsalt ei näegi enam, sestkõik elavad üle Eesti laiali.

Ja lõpuks, kas arvate, et ise võidaksitemiljoni?

Ei, aga kuskil kümme tuhat tuleks ikka ära.

Fotod: TV3

“Valitigi just selle järgi, et kui rõõmsameelnesa oled.”