• Embed Doc
  • Readcast
  • Collections
  • CommentGo Back
Download
 
Ameerika ÜhendriigidRiigikord
Riigikord põhineb 1789 aasta konstitutsioonil, mida on väga vähe muudetud.
USA on föderatiivne riik (liitriik), mis koosneb 50 osariigist + 1föderaalringkonnast. Osariikidel on siseküsimustes suur 
autonoomia
 
omakongress ja seadusandlus.
Kõikides demokraatlikes riikides on võimudelahusus:1) keskvalitsuse ehk 
föderaalvõimude
jaosariikide vahelriigikaitseliiklusvälispoliitikausuküsimusedrahandusharidusväliskaubanduspolitseiõiguskord2) erinevate föderaalvõimude vahel (st et seadusandlik, täidesaatev jakohtuvõim on lahutatud)TÄIDESAATEV VÕIM… kuulub 4-aastaks valitavale
presidendile
, kes on nii riigipea kui ka valitsusjuht e peaminister. Seega on USA
presidentaalne vabariik 
. Presidenti võib tagasivalimisekorral ametis olla kaks ametiaega (8 aastat) järjest.President:
nimetab ametisse valitsuse (kui president vahetub, siis vahetatakse väljakogu administratsioon e valitsusaparaat - ca 7000 riigiametnikku)
relvajõudude ülemjuhataja
ülemkohtu liikmed
tal on õigus algatada seaduseelnõusidSEADUSANDLIKKU VÕIMu teostab
KongressEsindajate Koda
(435liiget)
Senat
(100 liiget)
valitakse kaheks aastaks valitakse igast osariigist 2 saadikut6-aastaks (iga 2 aasta tagantvalitakse 1/3 saadikutest ümber)Seadusandlikku võimu kontrollivad:
 president, kellel on edasilükkava veto õigus
ÜlemkohusKOHTUVÕIM kuulub
Ülemkohtule
, millel on 9 eluaegset parteitut liiget.Ülemkohus:
teostab põhiseaduse ja seadusandluse õiguslikku järelevalvet
on kõrgemaks kohtuinstantsiks riigis
 
PARTEID:Demokraatlik ParteiVabariiklik Partei
* algul traditsiooniliselt tugev Lõunas,nüüd pigem Põhjas (seotudsisemigratsiooniga)* algul tugev Põhjas, nüüd pigem Lõunas* suurem tähelepanu sotsiaalküsimustele jaharidusele* on konservatiivsem, rõhutabkonservatiivseid väärtusi (perekonda,kirikut, enne viimaseid presidendivalimisi abordivastasedloosungid)* toetavad enam vähemused (naised,neegrid ja teised värvilised, noored jne)* toetavad mittenoored, mittevärvilised,mehed, jõukamad)Alates 1990´aastate algusest parteide programmides (majandus, välispol,sotsiaalpoliitika) sisuliselt erinevusi enam ei ole ja mõlemad parteid üritavad pingsaltneid erinevusi leida, et valijatele end atraktiivsemaks ja meelepärasemaks,meeldejäävamaks muuta.
II USA presidendid peale II maailmasõda:1945-1953 Harry Truman (DP)1953-1961 Dwigth Eisenhower (VP)1961-1963 John Fitzgerald Kennedy (DP)1963-1969 Lyndon Johnson (DP)1969-1974 Richard Nixon (VP)1974-1977 Gerald Ford (VP)1977-1981 Jimmy Carter (DP)1981-1989 Ronald Reagan (VP)1989-1993 George Bush (VP)1993-2001 Bill Clinton (DP)
2001-
George W. Bush (VP)Vt: XX sajandi ajalugu lk 50-52, 91-96.
 
Lääne-Euroopa riigid
XX sajandi ajalugu lk. 97-106; Üldajalugu lk. 163-172, 186-219.
Külmas sõjas kandis demokraatliku Lääne liidrirolli USA. Lääne-Euroopariikide roll oli teisejärguline. Selle põhjused:
Lääne-Euroopa riikide kaitse ja julgeoleku tagas eelkõige USA sõjaline võimsus;
 peale II ms-i saadi oma majandusele jalad alla tänu Marshalli plaanile (1948-1952)e USA majandusabile.
I Ühised tunnusjooned:
1)
kiire majanduskasv
1950´-1960´, mis võimaldas tegeleda sotsiaalpoliitikaga eehitada üles
sotsiaalse turumajandusega demokraatlik ühiskond
:
kus kõigil kodanikel on isikuvabadused ja -õigused;
majandus baseerub eraomandil ja turumajandusel;
igale kodanikule tagatakse teatud elatusstandard tuludeümberjaotamisega riigieelarvest (maksudest saadud vahendid; progressiivne tulumaks) ning teiste riikliku reguleerimise mehhanismideabil.2) 1960´aastatel noorsooliikumine (lugeda Lähiajalugu lk. 163-165).3) 1970´ aastatel enamikus riikides võimul
sotsiaaldemokraadid
, kelle poliitikatiseloomustas riigi osa suurendamine majanduses ja sotsiaaltoetuste kasv.1) 1970´aastaid iseloomustas majanduslik langus (põhjuseks naftahindade järsk kasv,rahanduskriis; osades riikides liigsed kulutused sotsiaalabile).2) 1980´aastate toimus poliitikas pööre
paremale
st, et paljudes riikides (Ing, SLV,ka USA) tulid võimule
konservatiivid
- algas nn
neokonservatismi 
ajajärk. Seeoli tingitud 1970´majanduskriisist. Parempoolsed rakendasid
monetaristlikkumajanduspoliitikat:
kärbiti sotsiaalprogramme, vähendati riigi rolli majanduses janaasti vaba konkurentsi juurde. Tulemuseks oli majanduskasv 1980´aastatel.3) 1990 ´II poolest alates toimus poliitikas taas nihe vasakule ja enamikus riikidessaid võimule
sotsiaaldemokraatlikud
e vasakpoolsed parteid (N: Ing, SLV,Rootsi). Samal ajal tugevdasid oma positsioone mitmetes riikides ka paremäärmuslikud jõud, kes rõhutavad rahvuslust, nõuavad immigratsiooni piiramist ja on Euroopa Liidu vastased (N: Austria, Pr, Itaalia).4) Euroopa ühendamine (
eurointegratsioon
) ja
Euroopa Liidu
loomine. Selle põhjused:
riikide ühinemist nõudsid majandushuvid - ühtse majandusruumi loominetähendas tugevamat majandust, et konkureerida USA-ga;
võimalus ühiselt vastu seista kommunistlikule blokile;
lahendamaks julgeolekuprobleeme ja vältida uue sõja puhkemist Euroopas.Ühinemisel probleemiks erinevate riikide kultuurilised ja ajaloolised eripärad.Ühinemisele etapid:
1952 Euroopa Söe- ja Teraseühendus
1957
Euroopa Majandusühendus
e
Euroopa Ühendus,
alates
1992 EL.
Suurt majandusedu ei ole siiski saavutatud. Selle põhjuseks:
Eurobürokraatia kasv, mille haldamine nõuab tohutult suuri kulutusi;
erinevate riikide majanduse ühtlustamise nimel on toimunud majanduselureeglistamine pisiasjadeni
uute majanduslikult nõrgemate riikide liitumine nõuab Liidult suurikulutusi
Ühendatud Kuningriik (UK) e Suurbritannia
of 00

Leave a Comment

You must be to leave a comment.
Submit
Characters: ...
You must be to leave a comment.
Submit
Characters: ...