Kuressaare

Linnaatlas

Linna kujunemise, linnaehituse arengu ja arhitektuurivaartuste ulevaade 1999

Kuressaare Linnavalitsus

Eesti Muinsuskaitseinspektsioon

Tiitel:

Kuressaare Linnaatlas.

Linna kujunemise, linnaehituse art ;'" ~ arhitektuurivadrtuste Iilel , e.

Valjaandjad:

Eesti Muinsuskait seit spet.tsioon

Eesti M uinsuskai tse

nUIII

Ronne Linnavali SIiS

Autorid. kujun lus ja makett:

Eva-Man Basihhina, Lilian Hansar

Artiklite autorid:

Ceoloo ia - Helle Perens, Rein Perens Kuressaare kindlus - Endel Piiiia

Joonistused:

Tuuli Org

Kaane kujundus:

Raul vaiksoo

Kaartide arvutitootlus:

Kaido Kalf

Fotod:

Eva-Maria Basihhina, Lilian Hansar, Tuuli Org, Irina Magi. Anti Kuus, Kuressaare Linnavalitsuse ja Eesti vabariigi Muinsuskaitseinspektsiooni arhiivid.

Konsultandid:

Boris Kivi, Bruno Pao, Endel Piiiia, Tonu Sepp, Karen Krist jansen, Hans Christian Vejhy

Teksti toimetaja:

J aanus Tamm

Ajaloolised linnaplaanid:

Ees ti Vabariig i M uins uskaitse inspe kts ioon, Saaremaa Muuseum, Jaak Ranna erakogu

Kirjastaja ja kiiljendus: oo TonniKiri

Triikikoda: 00 Greif

Tiraaz.:

2000 eksemplari

© Eesti Muinsuskaitseinspektsioon 1999

ISBN 9985-60-622-1

Linna vana kaev. Foto 1998. a.

4 Eessona

Sisukord

5 Sissejuhatus

6 Linn j a maastik

6 Asend
7 Reljeef
8 Siluett
9 Haljastus
10 Geoloogia Kuulutuste tulp.

Foto 1980. a-test.

10 Linnaehituse areng

10 Taani aeg ( 1559-1645 ) 11 Rootsi aeg ( 1645-1710)

12 Vene ri igi koosseisus ( 1710-1918 ) 14 Eesti Vabariik ( 1918-1940 )

14 II maailmasoda (1940-1944 )

15 N oukogude periood ( 1944-1991 ) 15 Eesti Vabariik (alates 1991. a. )

16 Linnaehituse kooslused

BERLIN

17 Kindlus
20 Lossija Tallinna tanav
23 Keskvaljak
24 Vanalinn
33 Puhkeala
37 Aedlinn
41 SuureJamud 42 Linna ehitised

Saaremaa on Balti mere ilks suuremaid saari. Koostoos Renne linnaga, mis asub Bornholmi saarel siindis Kuressaare Linnaatlas

43 Linna vanimad majad (17. sajand)

44 Vanemate elamute tiiubid (18.-19. sajand) 46 Kesklinnaesindushooned (18.-19. sajand) 49 Kuurordiarhitektuur (19.-20. sajand)

50 Sajandivahetuse puitelamud (19.-20. sajand) 52 Eesti Vabariigi aegsed hooned (1918-1940) 54 Noukogude perioodi ehitised (1945-1991)

56 Taasiseseisvumise jargsed hooned (1991-1999)

61 Linnaehituse kronoloogia

57 Ettepanekud

62 Linna ehitiste miljoovaartuste plaan

64 Kasutatud kirjandus

Saaremaa on Eesti suurim saar, pindalaga 2700 km2 Elanike arv saarel on 40 000.

Kuressaare linn on Saare maakonna keskus. Linna pindala on 15 km/. Elanike arv linnas on 16 000.

64 Tingmargid

3

Eess6na

Kaesoleva, Eestis esmakordselt ilmuva linnaatlase eellugu ulatub aastasse 1993, mil Kuressaare linnaplaneerijad ja Eesti muinsuskaitse ametnikud kulastasid Taani Keskkonnaministeeriumi ning tutvusid vastavasisulise tooga ehitiste vaartuste kaardistarnisel ning munitsi paal atlaste valj atootamisel.

Kaudselt olid taolise tooga 1970.- 80. aastatel tegelenud ka Eesti ehitusmalestiste kaitsjad, kui 1973. a. toimunud ajalooliste linnakeskuste kaitse alla v6tmise jarel asuti Vabariikliku Restaureerimisvalitsuse j6ududega koostama mitmesuguseid regenereerimisprojekte.

Taiesti uue taseme sai aga too 1995. aastal, mil Bornholrni saarel asuva Kuressaare sopruslinna Renne spetsialistid alustasid koos Kuressaare Linnavalitsuse tootajatega Kuressaare linna ehitiste vaartuste kaardistamise, registreerimise ja vastava registri loomise ettevalmistamist (InterSAVE). Praktiline too viidi Hans-Christian Vejby ja Lilian Hansari juhendamisel eesti uliopilaste poolt Iabi 1996. aasta suvekuudel ning esimesi resultaate tutvustati sarna aasta sugisel Kuressaares toimunud rahvusvahelisel seminaril. Jargmistel aastatel jatkus Kuressaare eeskujul too ka Haapsalus, Viljandis, Rakveres, Valgas, Narva-Joesuus ja V6rus. Olles innustatud edukast algusest otsustasid Kuressaare Linnavolikogu ja Linnavalitsus jatkata toid Kuressaare Linnaatlase koostamiseks, milleks saadi abi Taani Keskkonnarninisteeriumilt.

1998.-99. a. koostatud Linnaatlase tellijaks oli Eesti Muinsuskaitseinspektsioon. Kaasati ka Eesti Muinsuskaitse Selts ning rida oma ala spetsialiste, kes korduvalt koos kaies ja atlase kasikirja erinevate etappidega tutvudes selle valmirnisele igati kaasa aitasid.

Erilised tanusonad tuleb siinjuures oelda Kuressaare Linnavolikogu esinaisele Laine Tarvisele ning linnapeale Jaanus Tamkivile, kes atlase koostamisele igati kaasa aitasid. Tellijapoolse sligava kummarduse teeksin aga Hans-Christian Vejbyle, Lilian Hansarile ning Eva-Maria Basihhinale. Samuti tanaksin Muinsuskaitse Seltsi esimeest Mart Aru, Muinsuskaitseinspektsiooni peainspektorit Hain Tossi ning Saaremaa inspektsiooni juhti T6nu Seppa, Saaremaa Muuseumi direktorit Endel Puuat, linna ajaloo uurijaid Boris Kivi ja Bruno Paod, aga samuti paljusid teisi, kelle osalus atlase valmimisele oluliselt kaasa aitas.

JaanTamm

Muinsuskaitseinspektsiooni peadirektor

4

Kuressaare Linnaatlase koostamisele aitasid kaasa paljud linnakodanikud. Fatal: esireas vasakult Bruno Pao, Taivo Louk, Jaanus Tamkivi, Lilian Hansar, Eva-Maria Basihhina, Helju Part ja atlase konsultant, Ronne linnaarhitekt Hans-Christian Vejby, tagareas vasakult Boris Kivi, Tiinu Sepp, Urmas Lohmus, Endel Pili/a. Foto 26. miirtsil 1999. a.

Sissejuhatus

Atlase sisu ja ulesehitus

Kuressaare Linnaatlas annab u lev aate linna kujunemisest, linnaehituse arengustja arhitektuurivaartustest. Atlas on jarjeks hoonete hindamisele, kaardistamisele ning fotografeerimisele, rnis toi mus 1996. a. SAVE susteerni loornisel Kuressaares. SAVE on Iuhend ingliskeelsest nimetusest Survey of Architectural Values in the Environment (Ulevaade arhitektuurilistest vaartustest keskkonnas). Kuressaare Linnaatlase koostarnisel olid eeskujudeks Taani ornavalitsuste samalaadsed atlased.

Sisulise allikrnaterjalina on kasutatud Kuressaare kohta koostatud varasemaid ajaloolisi ja linnaehituslikke uurirnusi ning kirjutisi, linnavalitsuses olevaid projekte, mitmetest arhiividestja muuseumidest saadud materjale. Kuressaare, eriti vanalinna hoonete kohta on palju ajaJoolisi andmeid. Varemalt on vahern kasitletud linnaehitust ja selle arengut uldistavat teernat kuni tanapaevani. Koostajad on eesmargiks seadnud koondada linnaehitust puudutav materjal kokku, tehes sell est uldistuse kaesolevas linnaatlases.

Atlas algab linna asendi, umbruse, maastikuja looduse kirjelduse ning analuusiga, naidates, kuidas need komponendid m6jutasid linna kujunemist. Jargneb ulevaade linna tekkest, selle ajaloolisest arengust tanapaevani. Tapsernalt k irjeldatakse linnaehituslike kooslustelinnamarkide, -mustrite, -kujundite ornapara ning vaartusi fotode, jooniste ja linnaplaanide alusel. Kuressaare ehitised on esitatud ajaloolises jarjestuses, tuues naiteid igale perioodile iseloornulike ja vaartuslikumate hoonete kohta. Atlases on esitatud hoonestuse rniljoovaartuste plaan. Lopuks on tehtud ettepanekud linnaehituse kaitseks ning sobivaks arenguks.

Eesmargid

"Inirnene naeb seda, mida ta teab, " kirjutab kunstiajaloolane Villem Raam. Kuressaare Linnaatlase uheks pohieesmargiks ongi aidata inimestel naha Kuressaare linna. Koostajad Ioodavad tutvustada linnaelanikele, majaornanikele, projekteerijaile ja ehitajaile seda, mis Kuressaare linnaehituses leidub vaartuslikku ja sailitarnisvaarset.

Moistagi on nii ehitustraditsioonid kui vaartushinnangud labi aegade olnud erinevad. Tana v6ib aastasadade pikkust ehituskogemust vaadelda linna eri osades, tanavail ja majades. Keeruline on kedagi opetada objektiivselt hindarna ehitiste arhitektuurilisi vaartusi. Liialt erinevad on selleks inimeste arusaamad ilust ning esteetilistestja ajaloolj stest vaartustest. Koostajate hinnangud on ositi parit ajast, milles praegu elame. Ent millised on tanased eelistused, rnilliscna tahaksime orna kodulinna, Kuressaaret, naha iiha uuenevas hornses?

DIe kogu maailrna muutuvad iidsed, aegade hamaruses kasvama hakanud linnad uha olulisemalt. Kuid sed a enam juba loodut kaitstakse ja sellest kirjutatakse, uha en am inimesi ihkab eladajust ajaloolistes, ammuse auraga linnajagudes. Sest eks ole muistsed linnad ja iidsed majad nagu haid ning halvemaid aegu labi elanud inimesed, keJ1e elukogemusest meil nii m6ndagi oppida oleks, kui me seda vaid tahame. Kuid nii nagu elatunud inimesed vajaksid ka ajaloolised linnad tunduvalt enam tahelepanu, toetust, kaitsetja rnoistrnist.

M6ned p6hjused, miks peaks poorama suuremat tahelepanu ajaloolistele linnaosadele:

Paev-paevalt enam saab selgemaks, et lahitulevikus keskendub valdav osa ehitustegevusestjuba olemasolevate hoonete umberehitusele voi uute majade pustitamisele juba ajalooliselt valjakujunenud linnajagudes. Sellest tulenevalt voivad muinsusvaartusega ehitiste uuskujundamisel paastmatult havida nende hoonete arhitektuurselt ornaparased ajastulised jooned, sest kaasaegne tehniline ja olmeline noudestik erineb kunagisest pea taielikult.

Orneti , ja just seet6ttu, vajavad nii kohalik linnakeskkond kui ehitustavad hoolikat ning tapset ja asjatundlikku hoidrnist. Vastasel juhul suureneb ohtjaadagi igaveseks ilma igasugusest ornanaolisusest ja muutuda seoses rahvusvahelise ehitusturu sissetunzi nina euro-

b b

normatiividega uheulbaliseks standardlinnaks.

Hastisailunud, ajaloolise valis- ja sisekeskkonnaga majad muutuvad uha tahtsarnateks seoses turismi pideva arenguga. Nende majade korrasoleku jargi kujundavad mujalttulnud hinnangu kohalikust ornaparast, paikkondsest kuJtuurist. Hastisailinud ilmekas linn uheskoos vastava ajajargu miljoogajaab turismiobjektide kogumina iilimalt atraktiivseks ja ligimeelitavaks.

Paraku pole ehitustraditsioone voirnalik sailitada ainult ehitiste rangelt maaratletud sailitamisega. Poordurnatult paratamatu on kaasaegsete elementide Iisandumine olemasolevatele hoonetele

,

m6nedel lootusetutel juhtumitel aga ka vanade hoonete taielik asendamine uutega. Ent kindlasti tuleb kinni pidada sellest, et nii uksikosade kui uldise tervikuna peavad k6ikv6imalikud asendused vastama nii kvaliteediJt, valjanagemiselt, kui traditsioonilt neile pusivaile vaartustele linnapildis, mida Kuressaare Linnaatlas uritab esile tosta, kui meie kodulinnale ainuolemuslikke.

Ehkki see tundub keeruline, oleme me koostajatena kohustatud andma hinnanguidja tegema otsuseid selle kohta, mis Kuressaares on igal juhul sailitamist vaart. Loodame, et atlas suudab elanikke abistada vaatama selge pilguga tanasesse linnapilti ning tegema 6igeid jareldusi ja otsuseid, et tulevikus ei peaks oma luhinagelikku suhtumist kahetsema.

"Kui nouarne igalt emakeele k6nelejalt keele vormide suhtes pieteeti, siis seda enam peaksime noudrna sed a oigekeelsust arhitektuuri alaI, sest ehitised ei haihtu haalekolana vaid pusivad aastaki.imneid ja sajandeid." (Arhitekt E. 1. Kuusik)

5

Linn ja maastik

Asend

Kuressaare asub Saaremaa lounarannik zress r e I he aba-

jate aares. Linna levimispiiriks r·_· uunas

voolav i.ileujutatava luhaga P6du [ . jogi. ::T.:': mise jarel on eraldunud merest. Joest aar.e :

lahtja Suurlaht, rnis olid erine lindude pesitsemisalana loodu 'a: L ~_:-I2...e- 0 . r virnuda leiukoht. Kogu ala on madal ja ves.n <1:.c :-- : ega e olnud ehitisteta. Mitmed seni kaibel olev ii: ·~d -ellele, et piirkonna k6rgemad kohad oli

Kuigi linna pohja- ja idapoolne os oleva sajandi alguseni olnu nud pikka aega linnale. Ta dades joudsalr kasvanud L"

vali, p6hjas Kaarma vallale

Kuressaare planeerimi mojutanud kohaliku m nagu teedev6rk, veekog d. elj e~

- uur et ilmet on _--:1: ed tingimused ed, taimkate.

6

Suurlaht

Kuressaare laht

Linna iimbruse ja pohiteede skeeni.

Esimene iihendustee Kuressaare ja Saaremaa lddnepoolse osa vahel oli oletatavalt Kihelkonna maantee, mis vdljus linnast ule Poduste joe Kihelkonna suunas. Praegune linn a iihendustee Sorve poolsaarega labi Nasva kula tekkis alles /8. saj. Kuivastu maantee - iihendustee Saaremaa pohjapoolse osa ja mandriga - muutus Kuressaarest valjuvaks peateeks hiljemalt /7. saj.

Kuressaare linna iimbruse plaan 1790. a. Kunagised veekogudja margalad on koloreeritud.

Vaade linnale merelt. Foto /998. a.

Reljeef

Kuressaare asub merest kerkinud tasasel rannikumadalikul keskmise k6rgusega 4-6 meetrit merepinnast. Maa t6usmine jatkub vahehaaval praegugi, 2-3 mm aastas. Mere taandumine on loetav vanadelt linnaplaanidelt ja selgelt nahtav mererannas.

Linna p6hja ja kirdepiiril esinevad madalad k6rgendikud, kuid needki on sedav6rd lamedad, et ei too pinnavormi suuremat vaheldust. Kuressaare lahern umbrus on peaaegu laudtasane ja lage - suurte lahtedega madalik.

Geodeetilist kaarti jalgides ilmneb, et topograafia ei ole oluliselt mojutanud Iinna arengut ega tanavavorgu kujunemist. Tanavad ei ole tekkinud ega edasi arenenud arvestades soodsamaid maastikulisi tingimusi. Reljeefil on hill osa Iinna kujunemisel, kuid see ei olnud ainus ja maarav tegur. Linna kujunemine on pigem s61- tunud maaomanduslikest ja poliitilistest tingimustest.

Linna arengu piiranguid illustreeriv plaan. M 1: 25 000.

Linna arengut on kuni 20.· sa}. algaastateni piiranud lounast meri, lddnest madal Poduste joe luht, pohja poolt muldkindlustus ed ja idast Kaarma-Suuremiiisa maad.

Plaan, mis nditab rannajoone muutumist. Veepiiri nihkumine on tinginud korduvalt Tori abajas sadamakohtade muutumise.

Vaade Kuressaarele Roomassaare poolt.

1. K. E. von Ungem-Sternbergi graviiiir 1826. a.

Siluett

Linna siluett ei ole arhitektuurselt vaheldusrikas. Kaugvaateid varjab mets v6i v6sa. Linna asukoht mereaarsel tasandikul ei voirnalda luua kontraste ning kontuure. Veel 19. sajandil oli linnavaade mere poolt tunduvalt valjendusrikkam - kindluse vallidel ja nende umber ei kasvanud k6rgeid puid. Merelt avanes suureparane pilt linnusele ja sed a piiravale muldkindlustuste voondile. Linna kirikute tornid ning tuulikud olid vertikaalseks vastukaaluks kindluse ja linnahoonestuse horisontaalselt kulgevale massiivile. Meeldejaava mulje kujundasid k6rged punased kivikatused oma valgeks lubjatud harjadega, rohke roheluse rupes.

Vaateid linnale umbritsevatelt maanteedelt aitaks parandadaja ilmestada oskuslik haljasmassiivide kujundus.

Vaade Kuressaarele Roomassaare poolt. Foto 1998. a.

7

Tuup iline linnaaarne rannikumadalik kadakate ja miindideg a. FOIO 1998. a.

Haljastus

Kuressaare urnbruse looduslik keskkond on vaheldusrikas. Mereline kliima - pikk soe sugis, pehme talv, hiline jahe kevad, tugevad tuuled ja merevee suhteliselt korgern temperatuur - mojutavad taimkatet.

Linna lahipiirkonnas asuvad kaks looduskaitse all olevat tammikut. Sorve suunduva maantee aares on Loode ja Kuressaarest pohja pool Kudjape tammik. Linna iimbruses leidub segalehtmetsi, mannikuid, kadastikke, rohkesti mitmekesise rannataimestikuga kaetud luhti.

Vanadelt kaartidelt on naha, et linna iimbrus on olnud metsavaene. Maakasutus oli siis nii intensiivne, et mets ei leidnud isekiilviks kasvupinda. Linna urnbritsesid pohiliselt pollud, heinamaad, karjamaad.

Kuressaare suurimaks iluks on 19. sajandi keskel rajatud Iinnapark, mida piiravad hobukastanialleed. Hobukastan on terves pargis enim esinev ilupuu, Teistest puudest on linnas levinumad paplid, poopuud.jalakad, vahtrad, parnad, tammed, arukased ja remmelgad. Ilupoosaina esinevad sirel,jasmiin, magesostar, must leeder, kuslapuu ning lodjapuu.

Lounamaiste ilupuude kulti veerimiseks on Kuressaares pehme talve tottu haid eeldusi. Juba aastakiimneid tagasi on siin puutud kasvatada soojemast kliimast parinevaid puid. Kuressaares kasvab haruldasi liike nagu pook, lehis, valge akaatsia, aadikapuu, hall nulg, must mand, kreeka pahklipuu ja valge mooruspuu.

Polispuud kasvavad majade ja tdnavapiirile rajatud piirdeaia vahel. Piirna 43. FOlO 1996. a.

Hekk ja elupuud kujundavad eramu esist iluaeda.

Ristiku 12. FOlO 1996. a.

8

Paekiviaedade taus tal mojuvad kaunilt iiha haruldasemaks muutuvad oitsvad leedripoosad. Vaade Raua tanavalt Lossi tanavale. FOIO 1937. a.

vanalinn.as kasv av ad piilisp uud hoovides. Tolli 4, 4a hoov.

Foto 1998. a.

Linna erinevates osades on valj a kujunenud erisugused haljastustraditsioonid. Vanalinnas, kus hoonestus on tanavapiiril, paikneb haljastus kruntidel. Polispuud on oma oitsernise ajal korgetele paekivitaradele ilusaks dekoratsiooniks, JUlies meeleolu tanavapilti. Tanapaeval on havinenud hoonete asemele kasvanud puid-poosaid.

19.-20. sajandi vahetusel kujunenud linnaosades paikneb hoonestus paar meetrit tanavajoonest eemal. Seal kasvavad majade ees suured puud ja vabakujulised hekid. Lopsakas roheluses krundid mojuvad parkidena. Kohati on selle linnaosa haljastus siiski hooletusse jaanud.

20. sajandi keskel tekkinud uuemates eramurajoonides asuvad hooned tanavast kaugemal. Siin on majade ette rajatud iluaiad, mida tanava poolt piiravad hekid. Tuupiline on maja seinale voi tugiv6rele toetuv ronitaim, haruldane ilupuu v6i p66sas ja lillepeenrad. Korgeid puid ei ole tavaks majade lahedale istutada, need varjavad paikest. Elumaja tag a on hastihooldatud puu- ja koogiviljaaiad. Selle piirkonna hekid on kasvanud tihti liiga korgeks ja vajaksid piirarnist v6i sootuks uuendamist.

Kuressaare on just tanu eramukruntide rohkele rohelusele vaga looduslahedane linn. Ent see haljastus vajaks asjatundlikku korrastamist, kujundamist ja uuendarnist,

Geoloogia

Linna geoloogiline ehitus on tulem i.irgsetest protsessidest. Aguaegkonnas (ca 1700 MA) kujunes siin riia rabakivi massiivi idaserv, mis praegu on 550 m si.igavusel. Rahutu iseloomuga servaala on tugevalt mojutanud ka katvate settekivimite struktuurset plaani, soodustades lohesusteernide teket. Viimased omakorda on aidanud kaasa mandrijaa lammutavale ja sailitavale toimele. Maapinnal avanevad linna piires i.ilem-Siluri vanusega (ca 413 MA) Kuressaare lademe lubjakivid ja merglid, mida katab 0-11 m paksune kvaternaarsete setete kiht.

Kuressaare lademe kuni 11 m paksuse i.ilemise osa moodustab muguljas savikas lubjakivi, mil1es on ohukesi merglija ka tugeva tumehalli detriitse lubjakivi vahekihte. Kihtide avamus jaab linna idaossa korgerna aluspohja reljeefiga alale, kus ehitiste vundamendiauku kaevates voib sattuda otse fossiilide "leiukohale". Moni taolistest kaevistest vaariks sailitamist kui leheki.ilg i.irglooduse raamatust.

Lademe alumise osa moodustab Tahula kihtide ligi 10m paksune merglikompleks, mis paljandub madala veeseisuga Suursilla juures Poduste joe pohjas.

Merelahtedest kujuneriud jarvedes aga levivad noored kaasaegsed setted - ravimudad. Kuressaare kesklinnast vaevalt 3 km laane pool paikneb Suurlaht, mille lounaosas asub riikliku tahtsusega ravimuda leiukoht. Just ravimuda kasutuselevott moodunud sajandil maaras Kuressaare kui kuurortlinna arengu paljudeks aastateks.

Kuressaare linna veevarustus rajaneb pohjavee kasutamisele. Linna uhisveehaare asub 6 km Kuressaarest laane pool. Tolli veehaare rahuldab laherna 20 aastajooksul taielikult linna vajadused. Kaasaegne puhastusjaamja reservveehaare asuvad vahetult linnapiiri taga Unimael.

Ehituseks sobivat paekivi linna piires ei leidu. 3 km kaugusel linnast ida pool paiknevate Muratsi paemurdude detriitset lubjakivi on ki.ill sajandivahetusel kasutatud tehnoloogilise kivina, kuid ehitamiseks jaavad kihid ohukeseks. Sobiliku paksusega seinakivi voib leida mitmel pool vanades paemurdudes 8-10 km raadiuses limber linna. Mondagi neist on linnaski kasutatud, kuid Kaarma dolomiidil pole juba sajandeid kvaliteedinaitajate poolest voistlejaid. Veendumaks selles tarvitseb vaadelda Kuressaare !innuse ehitustja raietoid. Samast kivist on pea koik muugi kaunis, mis linnas paekivist on loodud. Lahiminevikus on tarvitatud ka Selgase ja Tagavere dolomiiti.

Leppemdrgid

D Kudjape kihid D Tahula kihid

I wi Paekivi levikuala

00 Tegutsevad paekivikarjddrid [·········1 Tektooniline rike

I 01 Linna piir

Ehituseks sobllikku paekivi voib leida Kuressaarest ka mone kilomeetri kauguseli, kuid eelistus on tehtud pea alati suurepdrase ehitus- ja raidkivi, Kaarma dolomiidi kasuks.

Paljude vanalinna hoonete kujundamiseks on kasutatud dolomiidist valmistatud detaile.

Foto /998. a.

~

.

.

Kuressaare linna lddneosa paikneb pehme mergli avamusel, mis on olnud oluliseks teguriks aluspohja reljeefi ning merelahtede kujunemisel. Ehituseks tunduvalt sobilikum idaosa asub koval paekorgendikul.

A

8

10

Suurlaht

Sepamaa !aht

--=-,-

o

10

K·3

·10

·10

Ldbiloige A-B

Leppemdrgid D Turvas l~i0~d Kruusja liiv 1·>1 Liiv

I I Sa vi

0=0 Saviliiv moreen

I·; I ; I Siluri lubjakivi Il:trltll Siluri merglid

I "T-,- -'-1 Ravimuda leiukoht I- K.31 Sugav puurauk

~ Stratotuiipne paljand ~ Unimde veepuhastusjaam I @ I Linna reservveehaare I~I Labiloike joon

o Linna piir

9

Linnaehituse areng

Kuressaare (Arensburg) asula tekke ajendiks peetakse uldtunnustatult 14. saj. keskel rajatud Saare-Laane piiskopi linnust. Asulat ennast on esmakordselt mainitud 1424. aastal. On arvatud, et enne linnuse rajamist asetses Kuressaare kohal muinasaegne eestlaste asula voi kaubitserniskohaga sadam.

Ei ole tapselt teada, kus paiknes asula esialgne tuumik. Vanimatele linnaplaanidele ja vahestele arheoloogiaandmetele tuginedes, voib oletada, et see paiknes Pika, Tolli ja Lossi tanavate pargipoolsete kvartalite kohal ja pargi territooriumil, kus asus ka linna vanim teadaolev kirikja kalmistu. Linn areneski peamiselt mooda Pikka ja Tolli tanavat, mis olid pohilisteks liikumissuundadeks sisemaalt linnusesse ja sadamasse.

Vanimateks turukohtadeks linnas on pakutud Tolli, Suur-Pol lu, Vaike-Sadama tanavate ristumiskohta nn. Sorve turgu, samuti Pika, Poik ja Turu tanavate vahelist ala, kui sisemaalt, sadamast ja linnusest tulevate teede ristumiskohta. Esmakordselt on need oletatavad turuplatsid margistatud Paul von Esseni poolt 1681.a. valmistatud linnaplaanil. Lisaks eel pool nimetatutele on turuna tahistatud ka Tallinna tanava aarne, raekojast linnuse poole jaav plats.

" ~ I • •

0',

C. von Schwengelni poolt 1641. a. valmistatud linn use plaanil mdrgitakse linna kohta, et "300 sammu kaugusel linnusest asuv alev on ebakorraparaselt ehitatud, on ainult tulepesa ning laialivalguv".

10

Ett ekujutuse tolleaegsest Arensburgist voib saada iihest anonuiimsest sulejoonisest, kus on kujutatud puitpalissaadi taha peitunud hiitte ja kirikut.

Taani aeg (1559-1645)

Saaremaa ajaloos kujunes poordeliseks 1558. a. alanud Liivi soda. Saare-Laane piiskop muus oma valdused Taani kuningas Frederik II-Ie, kes andis need edasi vennapoeg hertsog Magnuse1e. Alates 1564. aastast oli terve Saaremaa taanlaste voimupiirkonnas. Kuressaare kujunes kogu Saaremaa administratiivseks keskuseks.

Liivi soja ajal ja parast seda arenes linn margatavalt. Sojaaegne pogenikevool toi mandrilt joukaid kaupmehi ja kasitoolisi. Hertsog Magnus hankis linnale mitmeid soodustusi ja eesoigusi kaubanduse alaI. 1563. a. sai Kuressaare Riia linnaoiguse.

Valdav oli puithoonestus - vee] 1681. a. linnaplaanil on margitud vaicl uksikud kivimajad. Kuressaare hoonestus picli 17. saj. toesti horedalt asetsema, sest juba 1681. aastal paiknes linn terri tooriumil, mis jai muutumatuks 18. saj.Topuni. Asustus oli 17. saj. haaranucl encla alIa praeguse vanalinna ala Suur-Saclama tanavast Kitsa tanavani ja linnusest kuni Garnisoni tanavani kirdes ning Pika tanava lopuni pohjas. Kui ] 612. a. poles maha vana puukirik, mis asus Tolli tanava alguses, anti uus krunt kogudusele praeguse Laurentiuse kiriku kohale.

]7. saj. I poolel rajati Kuressaare linna kirclepiirile, Kihelkonnale ja manclrile vii va tee vahele valikindlustus, mis on selgesti loetav 1681. a.linnaplaanil. Plaani selgituses nimetatakse seda Taani ajal rajatuks. Tokkeehitise pikkuseks oli 320 m. Selle kaks bastioni-kujulist sakki oli suunatud pohja, Nimetatud kaitseehitis on linnaplaaniclel margitud 19. saj.Iopuni, mil see juba oluliselt piiras linna arengut pohja suunas.

1641. aasta kaarclil on naidatud ka saclamasilla asukoht linnusest loodes abaja kalc1al.

Rootsi aeg (1645-1710)

Vastavalt Rootsi ja Taani vahel solmitud Bromsebro rahulepingule laks Saaremaa 1645. a. Rootsi riigi valdusse. Kuressaare kindlus sailitas oma sojalised funktsioonid. Seet6ttu jatkati kaitseliinide ehitust ja moderniseerimist.

1648. a.Iaanistas Rootsi kuninganna Kristiina Kuressaare linna ja kindluse koos kuue laanepoolse kihelkonna riigimoisaga krahv Magnus Gabriel De la Gardiele. De la Gardied olid energilised majandusmehed, mist6ttu Kuressaare elu hakkas joudsalt tilespoole liikuma. Linnale laanistati Tiirimetsa mois j a 12 adramaad Lomalast, et parandada linna olukorda peale 1652. aasta tulekahju. Vastutasuks noudis De la Gardie kaalukojaja raekoja ehitamist. Linna majandusliku taseme t6stmiseks soovitas krahv ehitada tellise- ja lubjaahju, vesiveski ning asutada raehoonesse veinikeldri.

Intensiivistus kaubanduselu. Kuressaare sadamasse saabus aastate I 1646-50 tile 30 laeva valismaalt ning umbes 60-70 alust Saaremaaltja Kuramaalt. Kuressaarel oli vaikese linna kohta suur laevastik - 3 suurt laeva ja hulk vaiksernaid aluseid. Sadama lahedale rajati 1663. a. kivist ait. Uhenduse parandamiseks sisemaaga tehti raele korraldus seada korda lagunenud Suursild.

Hea iilevaate linna arengust annab P. von Esseni poolt J 681. a. valmistatud Kuressaare linnaplaan. See on koige varasem tervet linna haarav joonis. 17. saj. lopuks on linn ja kindlus muutunud iiheks linnaehituslikuks tervikuks. Tdnavate kulg ja linna struktuur on viilja kujunenud ning piisinud pohijoontes muutumatuna tdnaseni. Plaanilt nahtub, et linna p eatdnavaks on praegune Tallinna tdnav, millel on kaks vdljakut. Tallinna tdnava diires asuv ad raekoda, vaekoda ja kirik.

M. G. De la Gardie soovis Kuressaare linnuse muuta krahvkonna luksuslikuks lossiks. N. Tessini poolt 1652. a. teo statud Kuressaare kindlus e ja linna moderniseerimise plaan tostab esile linna ja linnuse uhtsust kui uut kompositsioonilist vormi. Selles kavandis on ette ndhtud Kuressaare iimberplaneerimine taisnurkselt 18ikuvate tiinavate viirg ug a linnaks, mida pidi piirama poolringikujuline kindlustusvoond koos bastionidega.

1654. a. loobus kuninganna Kristiina troonist, muutes Saaremaa isiklikuks tulundusmaaks. 17. saj. lopukumnendid toid Kuressaarele majandusliku ja kaubandusliku m66na. Viljaikalduse tottu langes sadama kaive, olukorda mojutas ka veetaseme pidev alanemine.

Pohjasoja kaigus sai Kuressaarele saatuslikuks 1710. aasta martsikuu. Venelased, kes piirasid tulutult kindlust, panid Iinna 4. rnartsil p6lema. Lisaks tabas saart sarna aasta kevadel mandrilt Saaremaale levinud katk. 1710.-11. a. tal vel oli Kuressaare elanikkonnast elus vaid II linnakodanikku, 400 sauniku perekonnast jai alles 60.

,- _- _ ..:..~----- -----'r-'--'--.-" -- .. -----'- _

11

Vene riigi koosseisus (1710-1918)

Parast P5hjas5da oli linn maha polenud ja e lanike arv kokku kuivanud. Laastatud olid ka linna tagamaad. Uute elanike Kuressaarde meelitamiseks pakuti neile rida soodustusi, millest oli aga vahe abi. Alanud ulesehitustoid takistasid korduvad tulekahjud aastatel 1746, 1748, 1773.

Linna sojajargset seisukorda iseloomustab 1747. aasta plaan, millel on margitud hooned, aiad, krundipiirid ning seleruskirjas ka omaniku elukutse ja nimi. Hoonestus oli k5ige tihedam turuplatsi umbruses, kuhu olid koondunud tahtsamad hooned - raekoda, vaekoda, kool, kroonuasutused, linna kirik. Pikaja Kohtu tanava lopu kruntide asend on korraparane. Kaanuliste j a ki tsaste teedega P51lu ja Sadama tanavate piirkond taastus s5jaeelsel kujul. See oli pohiliselt eestlastest lihtrahva asuala, mis moodustas ornaette eeslinna. Siin asusid kaalukoda, palvemaja Ja lahirn turuplats S5rve turg.

] 8. saj. keskel rajati linna pohiliselt vaikeelarnuid, est mahukate ehitiste pustitamine his linnaelanikel tile jou. 1776. a. on hulk endisi majaplatse veel ttihjad. Kuressaares oli 53 ki virnaja ja 115 puitmaja. Hooned olid enamasti 51g- ja rookatustega. Just puithoonetes nahti tulekahjude p5hjustajaid ja 1776. a. n5udis revisjonikornisjon saunikute timberasustamist I inna urnbritseva palissaadt5kke taha. Samal ajal larnmutati osali elt linna limbritsev pihttara, mis koosnes 8000 sullast palkidest ja rnida tuli igal aastal uuendada, sest tal vel tarvitasid linnae lanikud t5kke palke kutteks.

18. saj. II poolel taastas linn oma sisernise struktuuri: korrastus tanavatevork, ttihjad krundid hoonestati v51 rnuudeti haljasaladeks. Sajandi 15puktirnnenditel mojus linna arengule vaga soodsalt Liivimaa asekuberneri Balthasar von Campenhauseni elamaasumine Kuressaarde. Tema algatusel teosran rida reforme, mis taiel ikult muutsid linna ilmet. Sillutati olulisemad tanavad, majaomanikke kohustati suutama 5htuti majade ees laternad rasvakuunlaga. N5uti kivimajade, eriti aga tulekindlate katuste ehitamist ning hoonete rajamist tanavajoonele. Linna tanavatele anti nimed, mis esmakordselt margiti linnaplaani le 1786. a.lntensiivistus kultuurielu.

Kodanikuelamute k5rval kerkisid tol perioodil ka mitmed administratiiv- ja uhiskondlikud hooned: sojavaeehitiste kompleks kindluse hoovil (1788-93), kohtumaja (1789), apostliku 5igeusu kirik (1790) jmt.

Schlo~sfr"5se.

:{;1\fhOII;\)!,

Lossi tdnava vaade, paremal keskel Leone moisa koda. Enamik Kuressaare vanematest arhitektuurselt silmapaistvatest kivielamutest parineb J 8. sa). liipukiimnetest. Foto 20. sa). algusest.

Mandrile viiva maantee aarde, linna piirile, rajati 1780. a. uus kalmistu. Saaremaa nekropoliks nimetatud Kudjape kalmistule on maetud mitmeid silmapaistvaid kultuuri- ja poliitikategelasi, meremehi jt. Tuntumatest voiks nimetada I W L. von Lucet, S. Sterni, I B. Holzmayerit, M. Korberit. Kudjape kalmistul asub rida silmapaistvaid klassitsistlikus stiilis hauamonumente, suurte kiviplaatidega kaetud krupthaudu ja suureparaseid sepiseid. kohalikelt meistritelt. 1848. a. ehitati praegusesse kalmistuvaravasse kaks klassitsistlikus stiilis templikujulist hauakabelit. Foto 1998. a.

L

Graviiur 19. saj. alguse Kuressaarest, esiplaanil Suursild.

12

Poduste joe suudmes asu va Tori linnaosa planeering parineb 1794. aastast. Vastavalt ajastu planeerimispohimotetele jagati Tori reegliparasteks vaikesteks kruntideks, mis jaid kahe tanava (Mere ja Lootsi) vahele. Tori eeslinn oli veel 19. saj. Kuressaarest osaliselt eraldatud maasse ulatuva abajaga, millele oli rajatud labipaasutee. Eeslinna asukad olid meremehed - kalurid, lootsid ja kaptenid, paljud neist olid Pohjasoja-aegsete Rootsi sojavangide jareltulijad.

Loplikult kujunes Kuressaare vanalinn valja 18. saj. lopul ja 19. saj. algul. Surutuna linnlahedaste rnoisamaade vahele, arenes linn tagamaadega uhendavate teede suunas pohja ja kirdesse. Kuressaares oli 1819. a. 192 eramaja (90 kivistja 102 puidust) ning 15 uhiskondlikku hoonet.

Tori erlneb kardlnaalselt Piillu eeslinnast, mille tanavatevork on ebakorrapiiraneja kodarjas. Algse hoonestuse moodustasid regulaarsete tdnavate suhtes vabalt paiknevad iiksikud roogkatusega kalurimajad.

Tori linnaosaja Suur-Pollu tdnav. Fotod 20. sa). algusest.

Linna uus arenguetapp algas Suurlahe muda raviomaduste avastamisel 19. saj algul. Doktor G. E. Normanni ohutusel ehitas puusepp J. Weise 1840. a. esimese mudaravila mere aarde, kust see toodi iile 1858. a. Pargi tanavale rajatud hoonesse. Kuressaare tousis kiiresti ulevenemaalise tahtsusega kuurordiks. Linna majanduselu elavnes, elanikkond kasvas. Senisest enarn hakati tahelepanu poorama linna valisilmele. 186 I. a. alustati kindluse ja linna vahelisele vabale maati.ikile Iinnapargi rajamist ,

Asutati k aks uut mudaravilat - Roomassaare ja Uus mudaravila. Suvitajate jaoks ehitati mitu voorastemaja ja hulk pansione. Kuurordiga seotud hooned paiknesid enamikus linna lounaosas, lossipargis ning mere laheduses.

Linna pindala on sajandeid pusinud muuturnatuna. 19. saj. lopul rajati endisele karjamaale linna idaosas Uus tanav. Kuid sell ega oli linna territoorium ammendatud, edasi algasid Saaremaa Ruutelkonnale kuuluva Kaarrna-Suuremoisa rnaavaldused. 20. saj. esimesteJ aastakurnnetel trasseeriti sinna praegused Parna ja Transvaali tanavad,

Sajandivahetusel arenes Kuressaare 1892.-94. a. rajatud Roomassaare sadama suunas. Kujunesid Uus- ja Vana-Roomassaare tanavad. 20. saj. alguses Riias trukitud Kuressaare plaanil on naha ka linna laanepiiril asuv Aia tanav, mis oli hoonestamata. Tais oli ehitatud Veski tanava aar, mille puitarhitektuur omab uhiseid jooni mereaarse kuurordiarhitektuuriga.

19. saj. lopul kaotas Kuressaare oma tahtsuse valjaveosadamana, toostusettevotteid oli vahe: 1857. a. rajatud Wildenbergi nahaparkimistookoda, lukussepa- ja mehaanikatookoda Marienthalis ning Schmidti auruveski.

,

1., . I"

.. ' '; ..:,

\ .. _

-.

I' .... -

"

.,: ~ ~

. .-;(

... '

r-

-,

, .. '

I ,,: . t_ ;;.

"

. ,

I r

In~ I. /.,

I "

.. I.

/862 . a. linnaplaanil on Kuressaare jaanud endistesse piiridesse, tousnud on vaid hoonestustihedus. Kaardil naeme linnaparki, mis orgaaniiiselt iihendab linna llnnusega. Plaanidele on marg itud tiinavanimed - /7 tdnavat ja iiks turuplats. Plaanil uihistatud I Weise mudaravila juurest viib tamm iile abaja sadarnasildade juurde ning sealt paaseb liihemat teed pidi ka Tori eeslinna.

Saksa okupatsiooni ajal /9/7. - /8. a. rajati raudtee, mille uks haru iihendas Roomassaare sadarnat linnaga. Foto 1920. a-test.

13

Eesti Vabariik (1918-1940)

Pidev maapuuduse probleem, mis hoidis Kuressaare pindala sajandeid samades piirides, lahenes Eesti iseseisvumisel. Vastavalt maaseadusele v66randati Kuressaare linna piiravate Mullutu, Kudjape, Kaarrna-Suuremoisa, Kel lamae, Kaarrna, Muratsi ja Randvere moisate maad. Linnal tekkis voimalus laieneda.

Linna territoorium oli vaadeldaval perioodil 1336,8 ha. Sisuliselt jai juba linna piiridesse maa-ala linn~ idapiiril, mis administratiivselt kuulus Kaarrna-Suurvalla koosseisu. Teiseks Iinnale huvipakkuvaks piirkonnaks oli Suurlaht, kuna sealt saadav tervisernuda oli vajalik kuurortlinna arenguks. ] 929. a. liideti linnga 618,] 2 suurune ala, sealhulgas P611u alev ja Suurlaht. Linna elanikkond suurenes 765 Kaarma-Suurvalla elaniku vorra. 1934.a. kasvas linna territoorium maavalitsuselt tile v6etud Kuressaare kindluse arvel.

Linnale juurde tulnud P611u alevi maa-ala kohta koostas arhitekt Elmar Lohk 1934. a. esialgse planeerimise kava. Planeeritavaks piirkonnaks oli Uue, Parna ja Transvaali tanavate ala, Puha ja Orissaare maantee vaheline maa ning taaniaegsest valikindlustusest kirdesse jaav osa. Vaadeldav projekt realiseerus uldjoontes vaikeste muudatustega, olles aluseks vaikeelarnute rajooni arengule. Kehvema rahva elamurajoon kasvas endisele Suuremoisa pollule Tallinna tanava ja Vallimaa tanava vahele. Linnaga liidetud alast hakati kruntejagama 1936. a.

Kuressaare merepoolne osa kuulutati suvituspiirkonnaks, sinna keelati toostushoonete rajarnine. Need ehitati peamiselt linna pohja- ja idaossa. Linnavolikogu ehitusmaaruse muutuse kohaselt keelati alates 1925. a. kesklinna puit- ning segaehitiste raj arrune.

Perioodi iseloomustab eelkoige sotsiaalehitiste rajamine: ametikooli oppetookodade hoone Kohtu tanaval, rnaakonna haigla Aia tanaval, aJgkooJi hoone Garnisoni tanaval. Nimetatud hoonete arhitektuur oli igati kaasaegne, valjendades ajastu uute arhitektuuristiil ide - funktsionalismi ja hiliserna esindustraditsionalismi m6jusid.

Tanu rnoisamaade riigistamisele tekkis linnal voimalus aarelinna krunte soodsalt valja rentida, mis aitas kaasa aedlinliku eluviisi arengule. 1920.-30. aastatel kujunes Eestis valja uus "kodu" moiste, mis katkes endas uhe-kahe korteriga aarelinna "orna maja", rohelusse uppuval krundil. Sellist ideoloogiat arendati edasi ka n6ukogude perioodil, kuigi juba tapselt normeeritud tingimustel - tuupprojektide rakendamine kindla suuruse ja planeeringuga kruntidel .

Soja ajal havinud hoonete varemed Tallinna tdnaval. Foto /944. a.

14

vab adussoja monumendi avamine 29. juulill928. a. Autor A. Adamson skulptuuri ees.

Endine Kuivastu maantee, niiud Tallinna uinav. Vasa/at! teeservas Ruubi pood. Foto 1920. a-test.

II maailmasoda (1940-1944)

Kuigi II maailmasoja ajal ehitustegevus linnas taielikult soikus, muutsid sojapurustused Kuressaare tanavapilti margatavalt. 1941. ja 1944. aasta sugisel oli lahingutegevuse kaigus taielikult havinud 4 koolimaja, 29 elurnaja, 7 tootmis- ja uhiskondlikku hoonet ning 38 k6rvalhoonet, osaliselt purustati koik kolrn Poduste joe silda. Linnapildist kadusid esinduslik Roomassaare mudaravila, Muhlemanni tuuleveski ja rannahoone, osa purustatud hooneid (end. gumnaasium, politseivalitsus, elektrijaam jrnt.) said hilisema taastamise kaigus hoopis teistsuguse valimuse.

K6ige rohkern sai kannatada Tallinna tanava alguse hoonestus. AIgselt paiknesid majad molernal pool tanavat uksteise k6rval. Linna hoivamisel Punaarmee poolt 1944. aasta sugisel p61esid mitmed kesklinna majad maha, taiel ikult havisid kaks esinduslikku kahekordset uhiskondlikku hoonet. Viimaste asemel haigutab tanavapi Idis praegugi tuhimik.

Soja lepus algas hoonete intensiivne andmine okupatsioonivagede kasutusse, kes hoolimatute valdajatena tekitasid eriti vanalinnale korvamatut kahju. Sel perioodil ehitasid sojavaelased Kuressaarde ka esimesed barakk-tuupi elamud.

Noukogude periood (1945-1991)

Parast soda, mil kogu riigis toimusid ulesehitustood, koostati linnale aastatel 1957 ja 196J esialgsed generaalplaanid. Ellu hakati viima 1970. a. "Eesti Projektis" koostatud linna generaalplaani, mille autoriteks olid H. Sepp ja 1. Luhthein. Planeerimise pohieesmargiks oli linna tsoneerimine elamu-, puhke- ja toostusrajoonideks ning uue liiklusskeerni koostamine. Planeerimisprojekt, mis on olnud kuni kaesoleva ajani linnaehituse aluseks nagi ette linna terri tooriumi olulist laiendamist.

Esimesed suurelamud ehitati soja ajal tuhjaks jaanud kruntidele (Tallinna, UlIS, Garnisoni, Pikk ja Poik tn.) Need juhuslikult paiknevad suuremahulised hooned on seni hannooniliselt arenenud vaikelinnas voorad. Sel ajal valitsenud vabaplaneeringu pohimotete alusel rajati suuremad sektsiooneJamute grupid Smuulija Vallimaa tanavate piirkonda. 1984. a. koostati arhitekt 1. Raua poolt "Eesti Projektis" esmakordselt terviklik planeerimisprojekt Ida-Niidu suurelamurajooni valjaehitamiseks.

Noukogude ajal jatkus arhitekt E. Lohu pooltjuba varem planeeritud individuaalelamurajooni hoonestamine linna idaosas. Vastavalt ajastu nouetele ehitati eramaju tuupprojektide alusel. Aegade jooksul on need piirkonnad rnuutunud hasti hooldatud haljastusega odusateks aedlinnaosadeks.

Toostusrajoon planeeriti linna pohjaossa. Eriti intensiivne toostuskornplekside ehitamine toi mus 1970.-80. aastatel. Enamus Saaremaa suurematest tootmisettevotetest koondus Kuressaarde. Suuremad kolhoosid planeerisid orna keskused kas linna voi selle piirile ("Saare Kalur", Kaarrna kolhoos). Kure ssaare elanikud moodustasid peaaegu poole kogu saare elanikkonnast. See omakorda tingis vajaduse linna infrastruktuuri arendarniseks. Sel ajal ehitati palju vajalikke uhiskoridiikke asutusi nagu kool id, lasteaiad, k aubarnaja, kultuurimaja, postkontor, saun, autobussijaarn, teeninduskombinaat, haigla juurdeehitis jm. Aina intensiivsemaks muutuva autoliikluse vahendarniseks kesklinnas ehitati ringtee. Ehitusala suuurenes Jigi kolm korda. Kuressaare linna arengus oli see uks ehitusmahukamaid perioode.

AjaJooJise arhitektuuriparandi kaitseks kehtestati 1973. a. vanalinna kaitsetsoon. Restaureerirnisealase eduka too eest palvis Kuressaare 1980. a. Noukogude Eesti preemia.

Mereaarne linnaosa "Tuulte Roos". Tuupelamuprojekti on. ilmestatud uute arhitektuursete kujundusvotetega. A rhitekt A. Aasmaa.

Foto J980. a-test.

Tiiiipelamud Tallinna tanaval. F oto 1980. a-test.

Vaade linna pohjapoolsele osale, Tallinna tanavale, mille suunas linn Noukogude perioodiljoudsalt arenes. Foto 1980. a-lest.

Lasteaed "Tuulte Roosi" elamurajoonis. Arhitekt A. Aasmaa.

Foro 1980. a-test

Noukogude perioodil havisid paljud peremeheta ajaloolised hooned.

FOLO 1970. a-test.

Eesti Vabariik (alates 1991)

Eesti Vabariigi taasiseseisvumise esimestel aastatel seiskus omandija maareformi tottu uusehitus linnas. Olulisemaks kui varern muutus olemasolevate hoonete renoveerimine. See tingis ka vajaduse poorata suuremat tahelepanu ajalooliste linnaosade ehitustraditsioonide sailitamisele. 1996. a. toimus taanlaste kaasabil SAVE susteemil baseeruv linna hoonete vaartuste hindamine, fotografeerimine ja kaardistamine. Seda tood jatkab kaesolev linnaatlas. Vanalinna arhitektuurivaartuste sailitamise eesmargil asutati 1998. a. Kuressaare Vanalinna Sihtasutus.

Linna atraktii vsernaks muutmise eesmargil on tahtsaimaks ulesandeks seatud Kuressaare kunagise kuurortlinna maine taastamine. Lopetati reovete I jargu puhastusseadmete ehitus, laiendati Roomassaare sadamat. Koostati puhkeala detaiIplaneering, mille alusel ehitatakse Tori lahe aarde supelrand ja jahisadam. Piirkonda on planeeritud ehitada jahtklubi, rannakohvikud, hotellid, spordiehitised jm. Kuressaare on taas avanemas merele.

15

Linnaehituse kooslused

Linnaehituse kooslused on valitud eesmargiga tutvustada Kuressaare vaartuslikke ja erinevaid linnaosi, tanavaid, kvartaleid. Linnaehituse kooslused on jagatud kolme gruppi: linnamiirgid, linnamustrid ja linnakujundid.

Linnamdrk on visuaalselt silmatorkav, arhitektuurselt vaartuslik ning selgelt eristatav kujund linnaplaaniI, omades tahtsat kohta Iinnaelus.

Linnamuster on kindla funktsiooni, ajaloolise tausta, tuupilise hoonestusviisi ning valjakujunenud plaanistruktuuriga linnaosa.

Linnakujund on tuupiline, terviklikja arhitektuurselt vaartuslik linnaruumi osa linnamustris.

Atlases kirjeldatakse koosluste iseloomulikke jooni, mis vajavad sailitamist ja edasiarendamist, arvestades valjakujunenud traditsioone.

Linnamargid

Lossi ja Tallinna tdnav, Keskviiljak

Kindlus

Linnamustrid

Vanalinn

Puhkeala

16

n

-.

I

Linnaehituse koosluste paiknemise skeem. Linnarnargid ja linnamustrid. M 1:20 000

Aedlinn

Suurelamud

Linnamark

Kindlus

Kuressaare vaartuslikurnaks ja pilkupuudvamaks ehitusmalestiseks on vana kindlus, mille tuumiku moodustab keskaegne linnus. Kuressaare lahe kaldal paiknev linnus-kindlus koos teda umbritseva pargi ja alleedega on linna peamisi ja armastatumaid puhkepiirkondi. Kogu kompleksi muudab veelgi atraktiivsemaks korval asuva rannapiirkonna taaselustumine supelranna ningjahisadama valjaehitamise naol,

Kuressaare piiskopilinnus on Eesti uks haruldasemaid arhitektuurirnalestisi, ainus terviklikult sailinud kindlusehitis Balti riikides.

1227. a. alistasid saksa ristis5dijad Eesti viimase vaba maakonna Saaremaa, millest suurem osa laks Saare-Laane piiskopkonna koosseisu. Piiskopkonna siinsete valduste kaitseks rajati vaidetavalt saarlaste kindlustatud sadama kohale konvendihoone tuupi Kuressaare linnus.

Varasema ehitusloo kohta on avaldatud mitmeid seisukohti. 1970.-80. aastatel linnuse restaureerirnistoid juhendanud arhitekti K. Aluve arvates eelnes konvendihoonele 1260. aastatel rajatud tornlinnus (hilisem Pika Hermanni torn), mis hiljem Iulitati konvendihoone koosseisu. Teise teooria kohaselt algas ehitus Sturvolti tornistja kulges enam-vahem jarjepidevalt umbes 40 aastat kuni hoone valmimiseni 1380. aastatel (A. Tuulse ja V. Vaga). Esmakordselt on linnusest kroonikais juttu 1381. aastal, esimene linnuse nime mainiv urik parineb ] 384. aastast.

Saaremaa dolomiidist ehitatud konvendihoone koosneb neljast kolmekorruselisest hoonetiivast, mille keskel asub ruudukujuline siseou, Hoone p6hjanurgal k6rgub seitsmekorruseline Sturvolt ehk Kaitsetorn, idanurgal saledam ja k6rgem Pikk Hermann ehk Vahitorn. Ehitist iseloomustab range suletus ja dekoratiivsete elementide puudumine valisfassaadil. Suhteliselt lihtsalt kujundatud keldrikorrusel asusid pohiliselt lao- ja abiruumid: kook, 511epruulikoda, sooja ohu kuttesusteemjms. Suurejooneliselt on valja ehitatud peakorrus. Sisehoovi iimbritseb kolmest kuljest koiki peakorruse ruume uhendav gootilike ristv5lvide ja teravakaarsete akendega ristikaik, Lounatiivas paiknevad esinduslik kapiitlisaal ehk pidurefektooriumja k5rge volvitud laega kabel. Kabeli loodeseina on muuritud 14. saj. esimesest veerandist parinevad Tallinna meistrile Reynkenile omistatud vappepitaafid: paremal piiskop Johannes III Orgase, vasakul Johannes IV Kieveli ning keskel piiskopkonnaja uhtlasi linnuse kotkakujutisega vapp. Sailinud on ka algne altarilaud. Loodetiiva kolme suhteliselt lihtsamalt kujundatud saali, mille seintel on eksponeeritud 17. saj. II poolest parinevad baroksed vappepitaafid, peetakse piiskopi eluruumideks. Kirde- ja kagutiivas paiknevad dormitooriumid ehk magamisruumid. Silinderv5lviga galerii ja puitlagedega saalruumidega ulakorrus oli arvatavasti moeldud meeskonnale ja teenijaskonnale.

Kuressaare kind/us. Aerofoto /987. a.

Kuressaare kind/us 16. saj. keskel. Arhitekt K. Aluve rekonstruktsioon.

Ldbiloige kindlusest ja selle iimbrusest

17

... ,,",,,

Algselt urnbritses Iinnust madal ringrnuur, mis asus konvendihoonele liiga lahedal. Uus 625 meetri pikkune, poolesaja laskeava ning fIankeerivate tornidega varustatud eelringmuur valmis 15. sajandi 30. aastateks. 17. sajandi keskpaigaks olid taanlased Limber eelringrnuuri rajanud muldvallidestja -bastionidest ning mereveega taidetud laiast vallikraavist koosnenud kindlustuste voondi. Seega oli Kuressaare piiskopilinnus kujunenud kindJuseks. Pohjalikult moderniseeriti kindlust Rootsi ajal. 1676. a. ehitati endise Pohjabastioni sissepaasu asernel uus juurdepaas labi kirdekurtiini. 1684. a. valmis fortifikatsiooniinsener E. Dahlbergi projekt, mille alusel toimus Kuressaare kindluse moderniseerimine kuni se l le kapituleerumiseni vene laste le 15. septernbril 1710. Rootsiaegne k indlustussusteem on pohiosas sailinud tanapaevani.

17 I 1. a. 6hkisid vene lased bastionid, polengus said tugevasti kannatada konvendihoone katusekonstruktsioonid ja ulernine korrus. 1783. a. kustutati linnus loplikult kindlustuste nimekirjast, kindlust aga hakati 18. sajandi lopul Vene voimude poolt tosiselt taastama. Aastail 1788-93 valrnisid konvendihoone ees asuvad uhekorruse lised k6rgete kelpkatustega garnisonihooned, mocdustades koos viimasega ornapar ase arhtektuuriansambli. Kogu kornpleksi ilmestab veelgi majadevaheline korgete postide ja laskeavaimitatsioonidega paekiviaed ning purarniidja katusega rataskaev.

1834. a. Kuressaare kindlus likvideeriti ja muudi kahe aasta parast Saarernaa Ruutelkonnale. Ruume kasutati juhuslikult, vallide vooderdist veeti ehituskivideks. Aastail 1904-12 toimusid linnuses pohjalikud restaureerirnistood. Taastati Kaitsetorni ulernised korrused, galeriide v6lvistikku, akende raidraame; kapiitlisaali ja dormitooriumi seinad kaeti puitpaneeli, porandad parketiga; osadesse ruumidesse ehitati kahhelahjud ja kaminad; lammutati konvendihoone ees olev massiivne garnisonihoone. Toode loppedes asusid linnuse ruurnidesse ruutelkonna kantselei, vaeslaste kohus, krediidikassa, ulernkiriku eestseisja amet, muuseum jne.

Eesti Vabariigi ajal sai kindluse valdajaks esialgu Saare Maavalitsus, alates 1934. aastast linn. Linnuses asus Saaremaa Muuseum, garnisonihoonetes erinevad asutusedja korterid.

18

Vaade Kuressaare linnusele.

F S Sterni lito 19. saj. keskpaigast.

.'.

I L.

Kuressaare kindluse seisukord pdrast 17 J 1. a. ohkimist. Gsa C. Cronstedti koostatud plaanist. Originaal Rootsi Sojaarhiivis.

Ohvitseride hooned linn.use ees, vasakpoolne lammutati 1910. a. linnuse restaureerimistoode ajal. Foto 20. saj. algusest.

1968. a. alustati kindluses arhitekt K. Aluve juhtimisel pohjalikke restaureerirnistoid. Koigepealt restaureeriti peavaravakaik, osa kirdekurtiinist, Idabastion ning Suurtukitorn. 1970. aastate II pooleI kandus toode pearaskus linnusesse ja 1985. a. suvel anti keskaegse ilme tagasi saanud hoone valdajale - Saaremaa Muuseumile tile. 1980. aastate II poolel ja 1990. aastatel restaureerimistood jatkusid: taastati Pohjabastion koos esialgse varavakaigu ja sillaga ning kurtiinide sise- ja valismuuritist, restaureeriti peasissepaas ja osa garnisonihooneid. Taas on paevakorda tousnud vallide ning vallikraavide puhastus- ja korrastustood.

Tanapaeval on kogu kindluse kompleks Saaremaa Muuseumi kasutuses. Linnuses paikneb muuseumi ekspositsioon, vahelduvad eri i I meli sed naitused, toimu vad kontserdid ja etendused. Endistes garnisonihoonetes asuvad kantseleiruurnid, fondihoidla, tookoda jms. Suveperioodil toirnuvad kindluse hoovis teatrietendused, kontserdid, spordivoistlused jm. vabaohuuritused - sundrnused, mis toovad selle kauni arhitektuuri- ja ajaloornalestise meie igapaevaellu.

Linnus-kindlus on taastatava puhkeala sudameks. Rajatav supelrand koos jahisadamaga annab voimaluse uha mitmekesisemaks vaba aja veetmiseks, muutes kogu piirkonna veelgi aktiivsemaks alaks. Randa planeeritavate uusehitiste - jahtklubide, rannahoonete ja hotellide arhitektuur peaks olema kooskolas linnus-kindluse karge monurnentaalse valisilrnega. Just vaade merelt peaks jaarna ka edaspidi rohutarna kindluse ulirnuslikkust linnasiluetis.

vaade restaureeritud kagukurtiinile. FOlo 1998. a.

l.innuse hoov on kujunenud Kuressaares toimuvate v ab aohuicrituste meelispaigaks.

Foto 1980. a-test.

Vaade linnusele ja endistele garnisonihoonetele. Folo 1998. a.

Linnuse kapiitlisaal peale 1980. a-tel toimunud restaureerimistoid. Kaunite gooti volvidega ruum on tiinu heale akustikale kasutatav suurepiirase klassikalise muusika kontserdisaalina. Foro 1998. a.

1980. a-tel toimunud restaureerimistoode kdigus taastati arhitekt K. Aluve joonistejargi konvendihoone fassaadil vdravat kaitsev langeviire ja noolekoda. Fotod 1980. a-test ja 1998. a.

Vaade Kuressaare linnus-kindlusele Kuurhoone tornist. Esiplaanil Pohjabastion ja Suurtukitorn rung kindluse algne, taastatud sissepaas.

Foro 1998. a.

19

Linnamark

Lossi ja Tallinna tanavad

Tallinnaja Lossi tanavad moodustavad koos Keskvaljakuga linna tuiksoone. Oma arengult liituvad need kaks uhiseks peatanavaks, mis uhendas ajalooliselt Kuressaare linnust idapoolsete tagamaade ja mandrile viiva teega. Rohutada tuleb ajaloolistjarjepidevust, sest labi aegade on neile kahele tanavale koondunud Kuressaare linna aktiivne igapaevaelu.

Tanavate sotsiaalne ja uhiskondlik iseloom avaldub nimedes. Tallinna tanava endine nimetus Kubermangu viitab asjaolule, et see viis omaaegsetesse Eesti ja Liivimaa kubermangu keskustesse suunduvale postimaanteele. Lossi tanava nimetus on tulnud sellest, et tavak5nepruugis kutsutakse linnust tihti lossiks, mille juurest tanav alguse saab.

Lossi ja Tallinna tanavad olid algselt joukate linnakodanike, kaupmeeste ja aadlike elamute piirkonnaks. Siin asusid ka tahtsamad uhiskondlikud hooned: Saaremaa Ruutelkonna hoone ning kohtumaja, samuti kaks kirikut - Nikolai oigeusu kirikja Laurentiuse luteri kirik.

Vaade Tallinna ja Lossi tanavaiele. Aerofoto J 930. a-test.

Tallinna ja Lossi koos Kitsa tanavaga olid kuni 19. saj. lopukiimnenditeni Iinna idapoolseimateks tanavateks. Suhteliselt laiadel tanavatel paaseb arhitektuurne i.ildpilt hasti mojule. Pohimahus on tegemist iihe- ja kahekordsete kivihoonetega, mis on rajatud tanavajoonele. Kinnistud olid suured, ulatudes labi kvartal i ja moodustades omaette hooneteansambleid.

20

Lossi tanava arhitektuurne uldilme parineb valdavalt 18. sajandist. Tanavaaarseid krunte iseloomustab aadlielamu kompleksile omane kompositsioon: esinduslik peahoone ja tagasihoidlik korvalehitis moodustavad uhtse ansambli. Hoonete juurde kuuluvad suured polispuudega oued. Krundi seob tervikuks seda piirav korge paekiviaed. Ajalooline hoonestus koos tanavaruumiga on enamikus sailinud.

Silmapaistvamad ehitised kuuluvad klassitsisrni perioodi: hoonete fassaadid on kaunistatud pilastrite ja kapiteelidega, neile lisanduvad valisseintel ning frontoonidel ornamentaalsed raidkivist reljeefid, konsoolid, karniisid, aknaraamistused. Vaga muljetavaldavalt mojusid esifassaadidel raskeparastele dolorniitsammastele toetuvad rodud, mis aegade jooksul jaid liiklusele ette ja seetottu korvaldati. Peatanavale kohaselt on dolomiidist varavapostid kujundatud sarna kaunilt kui hooned.

Lossi tdnav. Foto 1928. a.

Lossi tdnav. FOIO /998. a.

Hoonete miljoovdartuste plaan. M /:4000

o V~

[j

Saaremaa Riiiitelkonna hoone. F S. Sterni graviiiir /859. a.

Lossi tdnava Jrontaalvaade.

21

Tallinna tanava iildilme oli kuni II maailmasojani samuti klassitsistlik. Siin on piisavalt sailinud hooneid, mis annavad aimu endisaegsest tanavapildist.

Iseloomulikku tanavaseina naemeLaurentiuse kiriku poolses kuljes, kus asuvad endised aadlielamud ja praegune piirivalvele kuuluv hoone. Ka siin on tanavajoont rohutamas paekiviaiad. Tallinna tanava ajalooline hoonestus lopeb nn. Ruubi poe juures, kus tanavsein on lohutud ja vajab asjatundlikku taiendamist.

Tallinna tanav. Foto 1930. a-test.

Tallinna tiinav: F 0[0 1998. a.

1944. aastal havis suur osa tanava ehitistest, mida ei taastatud. Raekoja korvale rajatud valjak muudab tugevasti algset struktuuri, kuna varem oli siin iihtlaselt hoonestatud tanavasein. 1960.-70. aastatel ehitati tiiiipprojektide jargi Tallinna tanava aarde uued hooned (kultuurimaja, kauplustega tuupelamu ja veetorn-elamu), millel puudub seos ajaloolise tanavaga. Koos uute ehitistega havisid vanad krundid ning polispuudega aiad ja oued.

Hoonete vanuste plaan. M 1:4000

Tallinna tdnav. F oto /920. a-test.

Tallinna tdnava froniaalvaade.

22

Keskvaljak

Kuressaare Keskvaljak hakkas kujunema linna uueks keskuseks 17. sajandil, seoses uue kiriku ja raekoja ehitamisega. Ajalooliselt asus siin linna peaturg, mida peeti valjakul vee] kaesoleva sajandi 30. aastate lopul.

Keskvaljak on Tallinnaja Lossi tanavat liigendav kompositsiooniline kese. Vanimate sailinud hoonete - raekojaja vastas asuva vaekoja - asend linna peavaljakul on laanemereaarsetes linnades levinud keskaegse paritoluga linnaehituslik vote. Valjaku silmapaistvam hoone - range ja lihtsa arhitektuuriga raekoda -Toikub tugevalt tanavajoone sisse. Ulejaanud, valdavalt 18.-19. sajandist parinevad erineva korguse ja arhitektuuriga hooned paiknevad tihedalt uksteise korval tanavapiiril, luues valjakut piirava hooneteseina. Tallinna tanava poolt vaadatuna aaristavad valjakut nn. Holostovi kvartali majad, luues monoliitse ja tagasihoidliku fassaadigrupi. Raekojaja Lossi tanavate suunalt vaadatuna avaneb pilkupuiidev ja huvitava mitmekihilise arhitektuuriga valjaku kulg, kus asuvad kauplus "Edu", vaekodaja turuhoone.

Keskvaljakult voib jalgida kahte valjakulaiendust. Saare Maavalitsuse esine plats, kus asub Vabadussoja ausammas, on ajalooliselt kujunenud valjakuruum. Samas Kuressaare Linnvalitsuse ees asuv vaba ruum on tekkinud seal asunud hoonete lammutamise tagajarjel, mistottu Keskvaljaku terviklik ruumimoju on lohutud.

Erilist tahelepanu vaarib see, et Keskvaljak on tanaseni jaanud linna keskuseks. Valjaku tahtsust rohutavad erineva funktsiooniga hooned: kauplused, pangad, burood, administratiivhooned. Jarjepidevust tahistab seegi, et nii linna kui riigivoimudele kuuluvad ajaloolised, algse funktsiooniga hooned: raekoda, maavalitsus, kohtuhoone.

Perspektiivvaade Keskvaljakule.

Keskvdljak: Aerototo 1994. a.

Keskvdljaku kuju iseloomustavad skeemid. mis on koostatud J68J., 1747., 1999. a. linnaplaanide alusel. Tanapaeval on ajalooline terviklik valjakuruum Tallinna tdnaval asunud hoonete havinemise ti5ttu lohutud.

.: ~;\ ,-:. ~.; ~'- :

Keskviiljak. F S. Sterni graviiiir 1859. a.

1990. a. arhitekt T Reinu poolt koostatud. Keskvdljaku ddrse kvartali hoonestamise kava. Kvartalisse on planeeritud kaubanduskeskus, hotell. kultuurikeskus, mis moodustavad tiheda ja huvitava linnalise ruumi. Paraku ei ole liiga suurejooneline plaan olnud teostatav.

23

Linnamuster

Vanalinn

EsiaIgne Iinnaline asuIa hakkas arenema Kuressaare Iinnusest valja viivate peateede aarde. Nendeks on Pikk tanav, mis uhendas Iinnust Laane-Saarernaa aladega ja Lossi tanav, mis viis IdaSaaremaaIe. 17. saj. I pooleI kujunes administratiivne ja kaubanduslik Iinnakeskus TaIIinna ning Lossi tanavat iihendava uue peavaljaku aarde.

Kuressaare vanalinna tanavastruktuur, mis kujunes loplikult valja 18. sajandil on seIgelt eristatav uutest, hiljem rajatud linnaosadest. Tanavavork, mis uhendas tekkiva linna esimesi kasvuringe, arenes stiihiIiselt, ilma kindla ehitusliku plaanita.

Vanalinna plaanistruktuuri iseloomustab tanavate looklernine, hargnemine, ebauhtlane laius ning nende hargnemis- voi ristumiskohtadesse kujunenud kolmnurksed valjakud. Linna tanavavorgustik meenutab Saaremaa tuupilist surnbkula: tanavate kulgemises vaIitsev nailine juhuslikkus on tingitud liikumissuundade ja sihtide muutumisest sajandite jooksul. Kuressaare vanalinna tanavad on vanemad kui nende aares paiknev hoonestus. Ajalooline tanavavork on sailinud peaaegu muudatusteta tanapaevani. Seet6ttu on selle sailitamine eriti oIuIine.

Hoonestuse mahuline struktuur on linnaIine: keskuses on ehitised k6rgemad, krundid vaiksernad. Siin on hoonestust pidevaIt tihendatud. Aarelinna avaramatel kruntideI paiknevad madaIad majad h6redamalt. Tavaparane Kuressaare vanalinna maja on Iihtsa ristkulikukujulise p6hipIaaniga. Korge viil- v6i kelpkatusega kivimaja m6jub raskeparaselt, meenutades rehielamut. Summeetriliselt lahendatud fassaadid on kujundatud lakooniliselt. Aarelinna puitehitisi iseloomustab intiimsus ja detaiJirohkus.

Vanalinna miljood kujundavad vaikesed detaiIid, mis kooskolas hoonetega Ioovadki Kuressaarele omase linnapiIdi. Tahelepanuvaarsed on k6rged paeaiad ning hoonete fassaade ja piirdeaedu kujundavad dolomiitdetaiIid. Kruntidel paiknev korghaljastus on kiviseIe IinnaIe romantiliseks taustaks.

Kuna vanaIinn on kujunenud iIma planeeringuta ja linna hoonestus on korduvalt havinud v6i timber ehitatud, siis ei ole siin voimaIik eristada uksteisele sarnaseid kvartaIeid, tanavaid ega hoonetekomplekse. Kuressaare Linnaatlases on esitatud vanaIinnas paremini sailinud tervikIiku arhitektuurimiljooga, eriilmelised ning linnaehituslikult vaartuslikud kujundid.

Vanalinnas paiknevad ajaloolised hooned tanavajoonel.

Kitsas tdnav. Foto /998. a.

vanalinna tdnava tiiupiline labiloige, mis iseloomustab hoonete paiknemist tiinavajoone suhtes.

24

vanalinna tdnavate skeem, kus on tiihistatud tanavate hargnemiskohad ja kolmnurksed vdljakud. M 1: 1 J 000

Linnakujundid vanalinnas

Pika, Kauba ja Tolli tanava hargnemiskohad

Vanalinna kitsastele ja koveratele tanavatele loovad avarust tanavalaiendused ning kolmnurksed valjakud tanavate hargnemisvoi ristumiskohtades. Tanavate hargnemiskohal olev krunt oli tavaliselt piiratud korge paekiviaiaga v6i asus seal maja.

Valjakute terviklikule ruurnimojule aitab kaasa umbritsev hoonestus, mille mastaabiuhtsuse sailitamine on tahtis. Kahel suuremal platsil on sailinud linna kaev. Labi aegade on neis kohtades peetud turgu.

Olulised on valjakutelt avanevad vaated hargnevatele tan avatele. Esitatud Pika tanava naitel on tanavaruum vanalinlik. Tanavat aaristavad uhekordsed viilkatustega kivimajad, mis ei domineeri, vaid moodustavad koos haljastusega uhtselt kulgeva tanavajoone. Tolli tanava suunal asuvad uued hooned on korgernad ja tanavast eemal. Tuupiline tanavaruum on siin lohutud.

Hoonete miljoovddrtuste plaan. M 1:4000

Hoonete vanuste plaan. M 1:4000

......... :~ ~,,' . .x. .. :'

Tolli, Lasteaia ja Suur-Sadama tdnava ristumiskohal asuv vdljak kaevuga, endine Sorve turg. Foto 1998. a.

Pika ja Tolli tdnava hargnemiskohta iseloomustavad Kuressaare vanalinna miljoo klassikalised elemendid - tdnavate hargnemiskohal olevat krunti piirab paekivist aed, mille taga on haljastatud au. See on ilks vaheseid sailinud originaalseid lahendusi. Foto /998. a.

Perspektiivvaade endisele Sorve turule.

Vaade Sorv e turule Tolli tdn.av alt. Foto 20. saj. algusest.

Pika ja M. Korberi tanavate hargnemiskoht. Foto /998. a.

25

Kohtu 38. Foto 1962. a.

Kohtu 17. Foto 1971. a.

Kauba tanav.

Foto 20. saj. algusest.

Hoonete vanuste plaanid. M 1: 4000

26

Kohtu tanav

Kohtu tanav, mis kujunes valja 17. saj. seoses uue linnakeskuse tekkega, kulgeb Keskvaljakult Smuuli tanavani. Nimetus viitab seotusele kohtupidamisega. Legendi jargi asunud tanaval kohtumajaja selle lopus kaagiga hukkamispaik. Tanaval elas vanasti palju kasitoolisi: pagarid, kubarategijad, plekksepad, maalrid jne.

Tahelepanuvaarne on tanava looklev kulgernisjoon, mis annab iga poorangu jarel uue visuaalse elamuse. Kohtu tanava arhitektuurne ilme on mitmekesine. Siin voib eraldada kolme erineva hoonestusviisiga paremini sailinud miljoovaartusega osa.

Tanava alguses moodustavad tihedalt asetsevad i.i.he- ja kahekordsed kauplusehooned ja kivist aidad tanavaseina, mida ilrnestavad i.iksikud polispuud .

Tanava keskele jaab klassikaline Kuressaare vanalinna tan avapilt - hooned asetsevad pikiki.i.ljega tanavajoonel, neid i.i.hendavad paekiviaiad, mille taga kasvavad polispuud. Massiivseid i.i.hekordseid kivi- ja puithooneid katab punane kivikatus.

Tanava lopp justkui avarduks ja laieneks, luues mulje, et liigutakse linnast maale. Uhekordsed puitelamud on siin paigutatud tihedasti uksteise korvale, torjudes haljastuse ouedele. Tanavapilt on selles osas avaram, rnaalahedasern kui tanava alguses.

Af /\

Kohtu tdnav. vasakul endine Kuressaare Merekooli hoone. Foto 1905. a.

~- .. -.~" ~ ._.-

Kauba tdnav. Foto 1929. a.

Kauba tanav

Kauba tanav kulgeb paralleelselt Kohtu tanavaga, Nende tekke aegja p6hjused on sarnased. Kauba tanav on labi aegade olnud linna aritanav, kus elasid kaupmehedja kasitoolised.

Vaadeldava tanavaosa arhitektuurne uldilrne on eklektiline. Vahelduvad hoonete k6rgused, ehitusmaterjalid, katuseti.ii.ibid, arhitektuuristiilid. Siin on esindatud linna vanemad 17. sajandist parinevad hooned labisegi hilisematega - klassitsistlikest fassaadidest historitsistlike ekraan-fassaadideni. Tanav on nii sisult kui valimuselt kommertslik, mojudes sellisena isegi veenvalt.

Molernal tanaval on paljud ajaloolised hooned havinud. Uute ehitiste rajamisega on lohutud vanalinnale ti.ii.ipilist hoonestusviisi ja tanavaruumi: lamedate katustega uusehitised paiknevad ajaloolisest tanavajoonest eemal, on m66tmeilt liiga suured, nende ehitusmaterjal ja fassaadikujundus vanadest majadest liialt erinev. Seet6ttu on arhitektuurne i.ildilme tanavate koguulatuses ebauhtlane.

Kohtu tdnava keskosa. Foto 1998. a.

Kauba tanav. Foro 1998. a.

Hoonete miljoovaartuste plaanid. M 1: 4000

Kohtu tiinava Lapp. Foto 1998. a.

Kohtu tdnava keskosa. F 010 1998. a.

Kohtu tdnava aLgus. Foto 1998. a.

27

Kitsas tanav

Kitsas tanav, mis kulgeb paralleelselt Lossi tanavaga, oli kuni 19. saj. keskpaigani linna idapiiriks. Siit algasid Kaarma-Suurernoisa pol Iud. Tanava hoonestus on suhteliselt hiJine, 18. saj. linnaplaanidel on margitud vaid uksikud aidad. Kogu tanavaaar oli kivitaraga piiratud. Kitsas tanav oli piiriks ja kaitseks Lossi tanava aarsetele kruntidele.

Tanav on suhteliselt kitsas, millest k a nimi. Kitsa tanava vanemat hoonestust iseloomustavad sailinud aidahooned, mis kuuluvad Lossi tanava aarsete kruntide koosseisu ja hilisemad 19. saj. parinevad puitelamud. Tanav on alguses ahtake ning kivine, muutudes kindluse poole liikudes rohelisemaks ja avaramaks. Siin asuvad enarnasti tanavajoonele rajatud uhekordsed puitelamud, mille aiad on rikkalikult haljastatud. Piirkonna ornaparaseks arhitektuuriparliks on rornantiline nn. polluvahi majake.

Kesklinnale lahernas osas on tanavase in lohutud. Kaubamajapoolne kulg vajaks kindlasti vastaspoolega samalaadset hoonestust.

Perspektiivvaade Kitsale tanavale.

28

;;

-,

. j

~

Kitsas tdnav. Foto 1998. a.

Hoonete miljoovadrtuste plaan. M J: 4000

J-Ioonete vanuste plaan. M J: 4000

Kitsa uinava linn use poolne osa. Foto 1999. a.

Lasteaia, Pikk ja Poik tanav

Kirjeldatavad tanavad on kujunenud seoses uue Iinnakeskuse tekkega praegusesse kohta. Lasteaia oli algselt ilmselt uheks uue linnakeskuse ja linnuse vaheliseks iihendusteeks. Samas uhendab see Keskvaljakut endise S6rve turuga.

Lasteaia on uks paremini sailinud ajaloolise hoonestuse ja miljocga tanavaid, mille ornaparaks on tanavaruurnide paljusus. Lookleval tanaval avaneb igal sammul uusi vaateid, mis loovad vaheldusrikka olustiku. Eripara rohutab ka tanava erinev laius, hoonete k6rguste vaheldus ning mitmekesine arhitektuur.

Lasteaia tdnava alguse hoonestuslik rohk. asetseb tiinava paremal poolel, kus paiknevad 18. saj. parinevad hooned, mille ebaiihtlane paigutus tanavajoone suhtes nditab nende eakust. Hoonete ehitamist tanavajoonele hakati noudma alles 18. saj. lop us. Tanava teisel kuljel domineerib klassitsistlik kiviaed, mille taga kasvavad polispuud. FOIO 1998. a.

Hoonete niiljoovaartuste plaan. M 1:4000

Pikaja Poik tanava hargnemiskohale on ajalooliselt kujunenud huvitava hoonetekompleksiga vtiike kvartal, kus asub iiks vaheseid hastisdilinud paekivist keldreid. FOIO 1998. a.

Vaade Lasteaia ja Poik tdnavate hargnemiskohale.

Hoonete vanuste plaan. M 1:4000

Lasteaia ja Pika tdnava ristumiskohal asub 19. sa). parinev hoone, mille iiks sissekaikudest asets eb harvaesinevalt maja nurgal. Kuni ristumiseni Tolli tdnavaga on Lasteaia tiinava vasak kulg hoonestamata. Seal asub linna vanim park-haljasala nn. "Maacki aed". Foto 1998. a.

29

Suur-Sadama, Vaike-Sadama, Suur-Pollu ja VaikePollu tanava kvartalid

Ala, mis moodustas omaette eeslinna, peetakse pohiliselt eesti soost kasitooliste ja Wildenbergi nahavabriku tootajate asulaks.

Linnaosa on nii planeeringult kui arhitektuurilt ehituslik tervik. Kaarjas tanavavork moodustab omaette kujundi, luues omakorda aluse pingestatud ristmike tekkeks, kust avanevad huvitavad vaated. K vartal on tahistatud juba 1681. aastast parineval linnaplaanil.

Siinne arhitektuurimiljoo on vaga stiiliuhtne, kuna 19. sajandil rajatud hoonestus on pohiliselt sailinud. Historitsistlikud uhe- ja kahekorruselised puitelamud, millel on palju originaalseid detaile, asetsevad tanavajoonel tihedalt uksteise korval.jattes ruumi puitasumitele iseloomulikele piirdeaedadele ja varavatele.

See on vanalinnas k5ige terviklikumalt sailinud kvartal ja vajab seetottu erilist tahelepanu.

Vaade Suur-Sadama, Vaike-Sadama ja Vaike-Poluc tiinava ristmikule.

30

Suur-Pollu tdnav. Foto /998. a.

Hoonete miljoovddrtuste plaan. M l : 4000

Vaated Suur-Sadama tanavale. Fotod 1998. a.

Hoonete vanuste plaan. M I: 4000

Garnisonija Komandandi tanava kvartalid

Paralleelselt kulgevate Garnisoni ja Komandandi tanava kujunemisel oli tahtis roll taaniaegsel kindlustusehitisel, mis sai takistuseks linna arengule pohja suunas. Neil Kuressaares harva esinevail sirgeil tanavail rohutasid tanavajoont massiivsed kiviaiad. Kesklinnapoolsetes osades loovad erinevatest perioodidest parinevad hooned vahelduva rutmi ja kohati huvitava kontrastiga fassaadigruppe.

Terviklikuma tanavaruurni leiame Tallinna tanavasse suubuvates otstes. Selle osa kvartalites on sailunud ajaloolised oueansamblid: peatanava aarde jaab esinduslikum peahoone, korvaltanava aarde, krundi tagaossa, majandushoone. Krunti piirab ja hooneid seob pikk paekiviaed, mille taga asub haljastatud krunt. Sellist hoonete paiknemist kruntidel on vaja igati sailitada.

Hoonete miljoovaartuste plaan. M /:4000

V dljavote /798. a. linnaplaanist, kus on tdhistatud muldkindlustused, mis mojutasid Garnisoni ja Komandandi tdnavate kujunemist.

Hoonete vanuste plaan. M 1: 4000

Komandandi tdnav. Kuressaare vanalinna tanavad olid sarnaselt Saaremaa kulatdnavatelc tihtl iidristatud viimistlemaia paekivist piirdeaedadega. Foto 20. saj. algusest.

Komandandi tiinav. Erinevast ajast piirinevad hooned loovad kontraste. Foto /999. a.

Garnisoni tdnav. Tanava iihte kiilge piirab pikk paekivist aed, teisel kuljel on madal ja massiivne kivist ait.

Foto /998. a.

31

Keskvaljaku aarne nn. Holostovi kvartal

Kvartali kujunemine on otseselt seotud Keskvaljaku tekkega 17. sajandil uude linnasi.idamikku. 18. sajandil paiknes kvartalis neli eraldiseisvat hoonet, millest i.iks on tanaseni algses mahus sailinud. Jargnevatel sajanditel on hooneid korduvalt lammutatud, i.imber ehitatud ning kvartalit uute majadega tihendatud. Suuremad umberehitustood toimusid 20. saj. alguses. Sellest ajast parinevad Kauba tanava aarsed ehitised. 1930. aastatel ehitati koigi majade esimese korruse aknad suuremaks. Hoonetekompleksist kujunes uudne ja moodne kaubakeskus. Kvartalit nimetatakse tanaseni rahva seas kaupluste tolleaegse omaniku Holostovi nime jargi.

Kui plaaniliselt on kvartali hoonestus terviklik, siis mahulise i.ilesehituse kohta seda oelda ei saa. Erineva k6rgusega majad on ehitatudja kujundatud tulenevalt omanike voimalustest-vajadustest, m6tlemata sellele, kuidas need omavahel voi naaberhoonetega sobivad. Vaatamata sellele on kogu kompleks arhitektuurilt ning mahult neutraalne. Kvartal ei ole Keskvaljakul visuaalselt valitsev.

Oluline on Holostovi kvartali ja seda i.imbritsevate hoonete suhe ning vastastikune moju, K vartali tagasihoidlikud ehitised on neutraalseks taustaks Kauba ja Kohtu tanavatele asuvatele atraktiivsematele hoonetele.

Jargrnistel i.imberehitustel voiks sailitada kvartalijuhusliku kujunemise mulje. Samuti peaks arvestama i.imbritsevate teiste linnaruumi kujunditega.

Kovera, Tolli ja Suur-Pollu tanava kvartal

Selle aarelinna elamukvartali, mis on tahistatud juba 17. sajandi linnaplaanil, vanemad hooned parinevad 18.- 19. sajandist.

Ala vaarib tahelepanu seetottu, et siin on sailinud ajalooline hoonestusviis ja krundijaotus. Majad paiknevad tanavajoonel tihedalt uksteise korval. Kvartali keskel asusid vaikesed korvalhooned ning koogi ja puuviljaaiad.

Tanaseks on mitmed tanavaaarsed majad lammutatud ja tanavasein auklik. Arhitekt U. Arikese poolt kvartalisse projekteeritud Kuressaare Hcoldekodu on meeldivaks naiteks, kuidas jargida ajaloolist hoonestusviisi vanalinnas.

32

Vaade Keskvaljakult Holostovi kvartalile. Foto 1999. a.

Hoonete miljoovdartuste plaan. M /:4000

Hoonete vanuste plaan. M /:4000

Vaade Lossi tdnav alt Holo stovi kvartalile. Foto /999. a.

Hoonete miljoovadrtuste plaan. M /:4000

Hoonete vanuste plaan. M J :4000

Tolli tdnaval asuv Kuressaare Hooldekodu. Foto /999. a.

Linnamuster

Puhkeala

Kuressaare linna puhkeala koosneb kolmest omanaolisest, erineva ulesehitusega osast:

Kindlust urnbritsev alleedevork ja linnapark seal paiknevate uksikute hoonetega moodustavad kammerliku ning romantilise keskkonna. See on naide planeeritud haljastusest Kuressaares.

Pargi ja Allee tanavaid voib lugeda piiriks puhkeala ning vanalinna vahel. Neile tanavaile on iseloomulik kuurordiajast parinev uhe- ja kahekordne puithoonestus, mis paikneb tanava uhel kuljel, vastaspoolel asub linnapark voi allee.

Rand on Kuressaare ajaloos labi aegade olnud tahtsal kohal - seal asusid kauba- ja hiljem jahisadamad ning kuurordihooned. Rannaala kidurale pinnasele ei ole tekkinud markimisvaarset loomulikku haljastust. Ala hoonestus oli hore, voimaldades kindlusellinnasiluetis esile tousta.

Linna puhkeala on 1990. aastatel saamas oma esialgset funktsiooni - olla linnalahedaseks rannamonude ja veespordi harrastamise kohaks.

Rikkalikult p uitpitsidega deko reeritud rodu. Pargi 4. Foto 1996. a.

Kuressaare kindlust iimbritsev ala oli 19. sa}. /I pooleni kindluse esplanaadiks, mis hea nahtavuse tagamiseks pidi hoonestusest ja korglialjastusest vaba olema. 1836. a. kaotas kindlus sojalise tiihtsuse voimaldades muuta piirkonna senist funktsiooni. Foto 1990. a-test.

Pargiallee. Foto 1998. a.

33

Park

Hoonestuse ja haljastuse rajamine kindluse piirkonda hoogustus 19. saj. II poolel, mil Kuressaare tousis seoses ravimuda avastamisega Eesti kuurortlinnade hulka.

Kuressaare pargi asutamise au kuulub linnapea H. von der Borgile. Planeerimine usaldati Riia aednikule H. Goggingerile. Pargi rajamiseks ja haldamiseks moodustati 1861. a. pargikomitee. Mitrnekulgset abi osutasid linnakodanikud, annetades raha, istikuid ning andes rajamistoodeks hobuseidja veokeid.

Vabakujuliselt kavandatud park holmas praeguse linnapargi pohiosa, olles piiratud puittaraga. Pargi pinnase ettevalmistamisel satuti vanale kalmistule. Selle kohale pustitati monument, kasutades kohapealt leitud hauaplaate.

1880. aastatel hakati motlerna pargi laiendamisele. Kuna mudaravilate patsiendid kulastasid regulaarselt suplusmajakesi, mis asusid linnuse tag a meres, pikendati haljasala Pargi tanava lopust sinna. Vennad Fliessid ehitasid randajoogipaviljoni - Trinkhalle, korrastades uhtlasi selle urnbruse ja rajades paviljonini puiestee. 1887. a. kevadel alustas kuurordikomitee liikme R. Fliessi eestvotmisel ringpuiestee rajamist piki glassiid Umber kindluse.

Seoses suvituselu elavnemisega tekkis vajadus suurema seltskondliku koosviibimiskoha jarele. Kuna linnal puudus teatrimaja, sooviti ehitada hoone, kus oleks ruumi ka teatrile. 1889. a. avatud Kuurhoones asusid saal teatri, muusika ja tantsu jaoks ning puhvet, restoran, lugemistuba, kaardimangutuba, daamide tuba, ametikorter ja vaatetorn. 1861. a. rajatud muusikapaviljon, mis asus Kuurhoone korval, ehitati osaliselt limber kohvikuks "Tivoli". 1884. a. mainitakse kolakoja rajamist. Seega oli parki tekkinud intiimne valjakuruum, mida aaristasid kuurhoone, kohvik, kolakoda ja park. Siia kujunes kuurordielu keskus, kus toimusid vabaohuetendused, i lutulestik, mangis orkester.

1920. aastatel tegeldi pohiliselt I rnaailrnasoja kahjustuste likvideerimisega - korrastati park, ehitati uus kolakoda, remonditi Kuurhoone. 1930. aastatel istutati linnaparki uusi haruldasi puuliike, mis telliti Tartu Olikoolist. Linnapargi taimestik on rikas, siin leidub ligi 80 puu- ja poosaliiki.

Apteeker R. Fliessi eestvottel rajatud ringpuiestee. Foto /998. a.

Kuurhoone esine valjak. /922. a. rajati uus kolakoda ja vdljakule paigutati dekoratiivse alusega lillevaas. Foto /998. a.

34

Kuurhoone esine plats oli suvitajate meelispaigaks. Foto 1920. a-test.

Parast -II maailmascda kaotas Kuressaare tahtsuse kuurordina. Linnapargis asuvad hooned ei leidnud kasutust ning amortiseerusid.

Alates 1980. aastatest, mil tahelepanu poordus taas linna ajaloolistele piirkondadele, arkas linna puhkeala uuele elule. Rekonstrueeriti park (arhitektid T. Made ja A. Kama), 1988. a. avati taastatud Kuurhoone ja kolakoda.

Jatkub pargi merepoolse osa korrastamine. Ees seisavad kindlusemuuride ja vallikraavide taastamistood. Vaated ennistatud kindlusele lisavad pargile vaartust. Vaieldamatult on see uks kaunimaid puhkuse veetmise kohti Kuressaares.

Pargi kujunemise ning Pargi ja Allee tdnava hoonete miljooviidrtuste plaan. M /:5000

vanim pargiosa, rajamist alustati /86/. a. Uuem pargiosa, rajatud 19.-20. saj. vahetusel.

I I rs-;: I

Paekivist tugimiiiir - glassii.

Pargi ja Allee tanav

Allee tanav tekkis 19. saj. lopuaastatel parast Roomassaare sadama kasutuselevottu, Pargi tanav kujunes seoses linnapargi rajamisega. Tanavad olid aaristatud p6hiliselt pansionaatide ja mudaravilatega.

Piirkonna ehitiste arhitektuur erineb taiesti vanalinna omast. 1850. aastatel levima hakanud sveitsi magimajakeste stiil, mida meil seotakse vene puitarhitektuuriga, t6stis esimest korda esile puithoone materjali vaarikuse. Lisaks konstruktiivsetele elementidele poorati suuremat tahelepanu vaikedetailide kujundamisele. Rohkesti kasutati pitsilist saeloike ornamenti.

Pargi ja Allee tanava hoonestus asub tanavajoonest pisut eemal, olles urnbritsetud rohkest haljastusest. Suuremad pansionaadid ja villad on ehitatud krundisugavusse. 19. saj. lopus rajatud hooned olid enamasti kahekorruselised avarad puitehitised, mida kaunistasid rodud, verandad, sambad, tornikesed. OIles koondunud iihte piirkonda, moodustasid nad stiilse ansambli. Mitmed Pargi tanava kaunimad hooned on tanaseks havinud. Vaga hasti on sailinud ajastule iseloomulik hoonestus Allee tanaval.

1980. aastatel, kui alustati pargi ja selle umbruse korrastamist, seati eesrnargiks taastada sajandivahetuse miljoo. Mitmed pargis asunud hooned taastati ja uute projekteerimisel arvestati valjakujunenud stiili.

Puhkeala planeerimisprojektis on pooratud tahelepanu sellele, et pargiaarsetele kruntidele rajatavad uued ehitised jargiksid kuurordi hoonestustraditsioone.

Allee 1. Endine Michelseni pansionaat. Praegu tugevasti iimherehitatud. Foro 1906. a.

Endine puhvet "Salubriias" Foro 1996. a.

Endine p argivaksal Allee tanaval. Taastatud 1990. a-iel. Foto 1999. a.

1988. a. restaureeritud endine E. Kingissepa pansionaat. Arhitekt K. -M. Loover. Foro 1999. a.

Roomassaare mudaravila. Rajatud Peterburi arsti dr Mierreyewvski eestv8tte11876. a. Havis 1941. a.

Foto 1920. a-test.

Uus mudasupelasutus Pargi tanaval. Asuiatud 1883. a. Lammutatud 1970. a-tel. F ala 1920. a-test.

1898. a. ehitatu.d lug emismajake linnapargis. Restaureeritud 1980. aastatel. FOIO 1996 a.

EICl/n~1 Pargi 3. Uusehitis, mille arhitektuur on kooskolas iimbritseva ajaloolise kuurordimiljoo gao A rhitekt L Hansar. Foto 1996. a.

3S

Rand

Labi aegade vaid sadamatena kasutatud mereaarne ala sai seoses kuurordi arenguga uue funktsiooni. Siia rajati 19. saj. lopus jahisadam, kohvik, suplusmajakesed. Linna esimene mudaravila ehitati 1840. a. rannaheinamaale, praeguse staadioni kohale.1884. a. ehitati randajoogipaviljon "Trinkhalle" mineraalvee ja mitmesugust liikijookide muugiks.

I maailmasoja ajal suvituselu katkes. Saksa vaed rajasid Roomassaare sadamat linnaga uhendava raudteeharu, mis labis pargija rannaala. Peale sakslaste lahkumist laks raudtee tile Kuressaare Linnavalitsusele. 1924. a. ehitati Allee tanava aarde parki uus vaksalihoone.

1929. a. ehitatijoogipaviljoni asemele rannakohvik, selle juurde rajati liivarand. Taas alustasid tegevust Tori abaja aares asunud jahtklubid.

Rannapiirkonna hoonestus koosnes pohiliselt kergetest ja vaikesemahulistest historitsistlikest puitehitistest, mis olid moeldud hooajaliseks kasutamiseks. Ainsaks moodsama arhitektuuri esindajaks oli 1937. a. valminud traditsioonilises funktsionalistlikus stiilis rannahoone, mis asus staadioni taga.

Parast soda endisaegne kuurordielu vaibus, hooned lagunesid, merevesi reostus. Viimased aastakumned on kuressaarlased pidanud rannamonude nautimiseks soitma linnast valja. 1991. a. valminud puhastusseadmed voirnaldasid mereaarset ala taas kasutama hakata.

1990. aastate marksonaks on puhkeala taastamine. Kaivad supelrannaja uue jahisadama ehitustood. Mere aarde on planeeritud rannahoone, vetelpaaste torn, kohvikud, restoranidja muud ehitised, mis puhkealale sobivad. Uued hooned on pohiliselt kavandatud kohtadesse, kus need varemgi asusid. Puhkealal on domineerivana esikohallinnus-kindlus, mistottu randa rajatavate ehitiste korgus ja maht ei tohi olla suur. Eesmargiks on jatkata ajaloolist hoonestustraditsiooni, sidudes need kaasaegse arhitektuuriga.

Kuressaare jahtklubi.

Ehitatud 1930. a. Foto 1930. a-test.

Joogipaviljon "Trinkhalle". Foto 20. saj. algusest.

--

Paadisadam, nn. "<Tursa kirik". F oto 1920. a-test.

Linnainsener E. Haameri projekteeritud rannahoone, mis valmis 1937. a. Foto 1930. a-lest.

36

19() I 11 'I')J/'

I 'c II' ! r.l1r.cnsb,'IIr.g.

Vaade Tori abajale ja kindluseie 19. saj. lop us.

Olemasolevad ja hiivinenud hooned puhkealal, mis on esitatud algsete nimedega:

1. Muusikapaviljon,

hiljem kohvik "Tivoli"

2. Kuurhoone

3. Kolakoda

4. Endise surnuaia asupaigale

pustitatud monument

5. Puhvet "Salubritas"

6. Lugemismaja

7. Joogipaviljon "Trinkhalle ", hiljem Rannakohvik

8. Linna mudaravila , endine Weise mudaravila

9. Uus mudasupelasutus

10. Roomassaare mudaravila

11. O. von Ekesparre elamu

12. 0. von Ekesparre elamu

13. Rannahoone

14. Michelseni pansionaat

15. Waldmanni pansionaat

16. E. Klngissepa pansionaat

17. Kuressaare jahtklubi

18. Saksa jahtklubi

19. Paadisadam nn. "Tursa kirik"

20. Pargivaksal

Linnamuster

Aedlinn

Kuressaare vaikeelamute piirkond hakkas kujunema 19. saj. II poolel, mil kiire sotsiaal-majanduslik areng surus Iinna tema senistest piiridest valja. Perspektiivikamad olid linnatuumikust ida poole jaavad maad - endisele linnakarjamaale trasseeriti Uus tanav, Idas sai linn kasvada vaid Saaremaa Ruutelkonnale kuuluvale Kaarrna-Suuremoisa alale. Sinna kujunesid 20. saj. esimesel aastakumnel Parna (end. Landrati) ja Transvaali tanav. Uued tanavad rajati paralleelselt Lossi ja Tallinna tanavaga ning hoonestati valdavalt 19. saj. lopus - 20. saj. alguses.

Kuressaare laienemisprotsessi kaigus li.i1itati 1929. a. linna koosseisu Kaarma-Suurvallale kuulunud maa linna idaosas, mida nimetati Pollu aleviks. Arhitekt Elmar Lohk koostas piirkonnale 1934. a. planeerimiskava.

Uue tanavavorgu aluseks vottis Lohk olemasolevad tanavad, taiendades neid labimurretega. Kuressaare idaosa sai regulaarselt planeeritud sirgjoonelise tanavasusteemi. Pihtla teest Tallinna tanavani teevad tanavad kaarja poorde, uhinedes orgaaniliselt pohja jaava linnaosaga. Planeerimisprojektis on arhitekt kasutanud Kuressaare vanalinnale omaseid kujundeid nagu kolmnurksed platsid ning teedelaiendused.

Aedlinna planeering moodustab linnaplaanil omaette terviku. Tulenevalt hoonestusviisist on eraldatavad kaks osa. Vanemate tanavate (Uus, Transvaali, Parna) i.ildilme on ebauhtlane, kuna tegemist on ajaloolise ulerninekupiirkonnaga vanalinnast uutele eramurajoonidele. Seevastu uuernad tanavad (Ida, Kevade, Talve, Raudtee jt.) on tanu uhtsele planeerimisskeemile terviklikumad.

Tanavate liibiloiked illustreerivad majade ja haljastuse p aiknemist aedlinna eri piirkondades.

Uus-Roomassaare tiinava vaade ja labiloige.

f-

A edlinna tdnavate skeem. M J: 15 000

Vue tdnava vaade ja labiloige.

Raudtee tdnava vaade ja lobiloige.

37

Linnaku jundid aedlinnas

Transvaalija Uus tanav

Tanavad on ulerninekuks vanalinnalt uuselamurajoonidele, kus ajuti rajati elamuid vaga intensiivselt, samas susteemitult.

1920.-30. aastatel, kui ehitustegevus noores Eesti Vabariigis elavnes, oli tihti kasutusel skeem: krundil olev tanavaaarne 19. saj. parinev uhekordne puithoone lammutati ja krundisugavusse rajati uus k6rgem elamu. Nii kujunes tanavapilt vaga mitmekihiliseks. Hiljemgi on sellesse piirkonda ehitatud uusi maju, mille paigutus ega arhitektuur ei jarginud varasemaid hoonestustavasid. Seet6ttu esineb konfliktseid kooslusi, mis tanavate uldilrnet rikuvad.

Neil tanavail on esindatud sajandivahetuse historitsistlikud puithooned, eestiaegsed traditsionalistlikus laadis elamudja noukogudeaegsed tuupmajad.

Majade ees kasvavad polispuud ja ilupoosad varjavad tanavalt vaadeldes suuresti hoonestuse. Tanavajoont markeeritakse puitlippaiaga. Selline miljoo annab tunnistust 19. saj. II poolel tekkinud aedlinlikust planeeringust, mida iseloomustab individualism ja looduslahedus.

Kotval asuvatel plaanidel on naited Uue ja Transvaali tanava loikudest, mis oma terviklikuma miljooga v6iksid olla eeskujuks piirkonna hoonestamisel.

J

Vue tdnava elamu projekt /892. a.

38

Vus 26. Foto 1998. a.

t: tdnava hoonete miljoovaartuste 'plaan. M 1:4000

Siin tuleb hinnata terviklikku tiinavariitmi, mille moodustavad vaikesed iihekordsed puithooned. paiknedes tdnavajoonel voi 1-2 m tagasiastega.

Transvaali tdnava hoonete miljoovdiirtuste plaan. M 1 :4000

Selle! loigul asuvad eri aegadel ehitatud majad tdnavast eri kaugustel. Vaatamata sellele on tdnavapilt vastuvoetav, sest kindla riitmiga paiknevad tagasihoidliku valimusega elamud on peaaegu uhesuurused. Siduv aks jooneks on sarnane ehitusmaterjal, valdavalt puit.

Transvaali tiinav. Foto /999. a.

Uus-Roomassaare 9. Foto 1996. a.

Uus-Roomassaare tanav

Uus-Roomassaare tanav kujunes i.ihenduse pidamiseks 1894. a. samaaegselt valminud Roomassaare sadamaga. Nimetatud ala muutus kiiresti perspektiivikaks elamu- ja suvitustsooniks.

Hoonestus on p6himahus samast perioodist nagu Uuel, Parna ja Transvaali tanaval, kuid rohutada tuleb ranna lahedust, mis testis linnaosa prestiizi. Vaikesemahulised, originaalsena sailinud majad paiknevad kogu tanava ulatuses kindla ri.itmiga, luues tervikliku arhitektuurse keskkonna. Uhe- ja kahekordsete puitelamute silmapaistvateks osadeks on verandad ja lahtised r6dud. Suhteliselt tagasihoidlikku arhitektuuri vaartustab oskuslik tisleri- ja sepatoo: profileeritud sarikaotsad, sael6iketehnikas puitpits, sepistatud varikatused jm. tahelepanu vaarivad vaikedetailid.

Piirkonda on rajatud uksikuid villasid, mis asetsevad keskmisest suurematel kruntidel 10-15 meetrise tagasiastega krundi sugavusse. Krunte ilmestavad polispuud. Peale II maailmas6da rajati tanava aarde parnaallee.

Ajalooline Uus-Roomassaare tanav tuleks haarata vanalinna muinsuskaitseala voondisse.

Uus-Roomassaare tiinav. FOIO 1998. a.

~~ •. c

I '\.,_

, ,

u. " .. '

["---- I

"e • ~ " " J

Uus-Roomassaare 9 elamu asendiplaan 1932. a.

Uus-Roomassaare tdnava hoonete miljoovaartuste plaan. M 1:4000

39

Ida, Kevade, Talve ja Raudtee tanav

Ehitustegevus Ida, Kevade, Talve jt. tanavate piirkonnas muutus elavaks peale II maailrnasoda, kui 1950.-60. aastatel vastavalt uutele ehitusmaarustele muutus valdavaks tiiiiphoonestus. Nii kujundavadki ala arhitektuurse iildilme pea sarnased iihekordsed viilkatusega elamud. Perioodi alguses rajatakse puiduga vooderdatud hooneid. Hilisem aeg soosib krohvitud seina, eramuid ilmestatakse erinevate akna ja uste krohviraamistustega. Palju kasu tatakse puhas vuuk vi i m i stl ust, kauni stuselemendi ks punasest tellisest laotud mustrid fassaadil ning akende-uste umber,

Kuigi iildiselt nouti tiiiipprojektide kasutamist, lasksid omanikud elarnu valisilrne kujundamisel fantaasiaI lennata - tulemuseks on mahuliselt iihetaoliste hoonete kogum, kuid milles iga hoone on omanaoline.

Krundi koosseisu kuuluvad abiehitised, mille paigutus elamute vahel toonitab elamurajooni riitmilis-korduvat planeeringut. Majandushoonetel on tanava iildilme kujundamisel oluline osa, paraku on neid sageli laiendatudja umber ehitatud, arvestamata sobivust elumajaga.

Aedlinlikus keskkonnas on haljastusel tahtis kujundusosa. Arenenud reglementeerimata, allub see siiski ajastu stiili- ja maitsesuundumustele. Ouesid ilmestavad vaikevormid - skulptuurid, kiiged, veesilmad, tuulikud jms. Tagaaed on kujundatud vastavalt omaniku soovile ja voimalustele kas puuvilja- ja lille- voi koogiviljaaiaks.

e> o o )

<

o

o

Ida, Kevade, Talve ja Raudtee tdnava hoonete miljoovaartuste plaan. M 1:4000

40

Raudtee tdnav. Foto 1998. a.

ESIVAADE

,.1,0: :~ZD !}; :OJ ,,:' ":~' ; If)ii ~ __ '~'1 _J

,I/;}_ ...••. _. __ ... ___.. !

POHI KORrws

Elamu tiiiipprojekt E-9. 1958. a.

Ida 6. Foto 1996. a.

5: _ _.

KATU5Ek:ORRUS

Raudtee 30. Foto 1996. a.

Suurelamud

Ida- Niidu suurelamute rajooni planeering on koostatud J984.a. arhitekt Irina Raua poolt. Tegemist on Kuressaare ainsa kavandatud sektsioonelamute alaga, mis on peaaegu terviklikult valja ehitatud.

Planeeringus juhinduti sujuvast ulerninekust madalamate eramajade piirkonnalt k6rgemale, valdavalt kolmekordsele hoonestusele. Siin jatkatakse Kuressaare vaikeelamute linnaosas kasutatud kaarjat tanavate kulgu. Parast aastakiimneid valitsenud vabaplaneeringut uritati uuesti ule minna traditsioonilisele linnalisele laadile. Tanavad ja kvartalid on hoonestatud perimetraalselt. Vaikesi kvartaleid umbritsevad elamud asetsevad nii, et tekivad sisehoovid, kuhu on kavandatud laste manguvaljakud, pesu kuivatamise varjualused ja muud vaikevormid. Arhitekti ettepaneku jargi voiksid kvartali elanikud ise oma hoovi kujundada, raj ada sinna kasvuhoone ja viljapuuaia. Paraku on see uhistegevusele suunatud idee vaikelinna elanikule sobimatu ega ole seni realiseerunud.

Paneelelamute k61eda valisilrne mahendamiseks on kasutatud tumedaks peitsitud puitu. Uhetaoliste elamute uhenduskohtadesse on ehitatud individuaalse lahendusega vahesektsioonid, mis rikastavad uldilrnet. Piirkonda on planeeritud vajalikud teenindusasutused, kaubanduskeskus ja lasteaed.

Suurelamurajooni hoonestamine ei ole loppenud. Hea tulemuse saavutamiseks oleks vaja see planeeringukohaselt valja ehitada, poorates pohitahelepanu heakorrastusele, haljastusele ja majade arhitektuursele ilmele.

Planeeringujdrgselt valja ehitatud kvartal Niidu tdnaval, kuhu on rajatud garaaiid, piirdeaiad ja viiikevormid. M 1: 4000

Vaade elamukvartali sisehoovi kujundatud nuinguvaljakule. Foto 1999. a.

lda-Niidu suurelamute rajooni plaan olemasolevate ja planeeritud hoonetega. M 1:8000

Vaade Ida tanavale. Foto 1999. a.

41

Linna vanimad majad (17. sajand)

Veski 6

Tori abajasse ehitatud sadamaait on iik s v animaid Kuressaare ehitis i. i 663. a. valminud dolomiitplokkidest kivikatusega h.oone on labi aegade kasutusel olnud laohoonena. i 870. a. ehitati ho onc kaup nie es Schmidti pOOl1 umber auruv eskiks, andes sellega nime ti inavale, kus ehitis asub.

Vaekoja viilu astmeid ilmestavad raidkivist baroksed voluudid, tipus as ub o rvandimotiivig a h.arjakivi aastaarvuga i 663 ja sepistatud tuule-

lipp - i 664. Aknaavad on iimbritsetud dolomiidlst piirdekividega.

: Ir"

II 1 ;:~!

Tallinna 3

Raekoja vastas asub /663. a. valminud vaekoda, mis on ainus sailinud sellc hoonetuubi esindaja Eestis. v aikesemahulise hoone viilu. peitub ranges summcetrias ja astmestikviilus, mis kaunistab [assaadi. Peale kaalukoja asus hoones /8. - /9. saj. vahetusel linna vahtkond, J 9. -20. sa]. Kuressaare postijaam. Aastaiel /980- J 982 toiniunud restaureeriniistoodel taastati valiuurimiste kaigus selgunud algne [assaadikujundus ja 18. sa]. pdrinev ruumijaotus. Arhitekt L. Hansar; ajaloolane A.-M. I-Iallik.

Tallinna 2

Range, lihtsa ja suursuguse vorniiga raekoda. mis rajati aastatel 1654-1670, esindab nn. pohjamaade barokki. Raekoja hoone ehitamise initsiaator ofi krahv M. C. De fa Gardie, ehitusmeister F Stiemer]a kiviraidur 1. Hansson. Aastatel 1847-J931 paiknes hoonel puidust lorn. Raekoda sai 1710. a. tulekahjus tugevasti kannatada. Parast mitmekordseid umberehitusi taastaii hoone esialgne ilme 1961.-1973. a. toimunud restaureerimistoode kaigus, mil raekoda sai tagasi linna esindushoone funkisioonid. Arhitekt A. Maasik, kunstiajaloolane H. Sirel.

Korge kelpkatusega kahekorruselise h.oo ne [assadi p ilkup uiidvaks eleniendiks on. barokne raidportaal, millel as-Lib leks I "Semper officio fung itur utilitati hominum consulens et societati. Anno MDCLXX" - "Alati taidab ta oma kohust inimeste kasuks ja uhiskonna huv ang uk:s. Aastal J 670 ". Portaali valvavad kaks lovi skulptuuri ei kuulu alg selt hoone juurde. 20. sa). algusest piirinevad f()vid on v almistanu d Kaarma kiviraidur 1. Vella

Tallinna 5

Hoene ehitu.sa]a kohta p uuduvad tapsed andmed. Sarnaselt ko rval asuva vaekojag a on hoone olnud 18-19 .. saj. vahetusel linna vahtkonna kasutuses. Maja nimetatakse kadettide kooLiks. Ehitis rekonstruee riti 1980. a-tel turuhooneks.

43

Linna ehitised

Kuressaare ehitised on esitatud ajaloolises jarjestuses, mis voimal dab tutvuda arhitektuuri arenguga linnas. Naidetena on toodud heatasemelise arhitektuuriga ja erinevaid ajastuid iseloomustavad hooned.

Linna vanimad majad (17. sajand)

Barokkarhitektuuri esindavad Kuressaares pohjamaiselt lihtsad hooned. Ehituskehandit ilmestavad ajastule omased vaikeseruudulised aknadja tagasihoidlik dolomiitdekoor. Labi aegade korduvaid urnberehitusi uleelanud majad on tanapaeval saanud tagasi oma esialgse ilme olles kahtlemata vanalinna arhitektuuriparlid.

Vanemate elamute tuubid (18.- 19. sajand)

Linna vanematest puithoonetest on korduvate tulekahjude tottu sailinud vaid iiksikud elumajad, mille vanusest annavad tunnistust ruumijaotus ja varasemad ehitusvotted. Ehitiste valisilme oli lakoonilineja detail ide poolest napp, meenutades taluhooneid. Oluline kujund oli maja keskel asuv mantelkorstnaga kook, mille Umber paiknesid eluruumid. Vorreldes seinapinnaga oli hoone katusepind tunduvalt suurem. Vaikestes aknaavades asusid enarnasti kuueruudulised aknad, mida katsid luugid. Hooneid kujundasid tagasihoidliku profiiliga katusekarniisidja akende-uste piirdelauad, valjasseinad olid vooderdatud pustlaudisega.

Kesklinna esindushooned (18.-19. sajand)

Pohjasoja ajal puhkenud tulekahju laastas Kuressaaret pohjalikult. Nuudsest lubati linnas ehitada vaid tulekindlate k atustega kivimaju.

Linna uus klassitsistlik uldilme kujunes valja 18. sajandi lepus, 19. sajandi alguses. Antiikeeskujudele toetuvale klassitsismile on omane lihtsus, rangus ja sumrneetria. Kuressaares tuleb erijoontena nimetada hoonete massiivsust ja vordlernisi korget katust. Tihti kaunistati hoonete fassaade dolomiidist detailidega: nurga kvaadercius, karniisid, uste ja akencie piirded, sambad, pilastrid, kolmnurksed frontoonidjm. Maju uhendavad korged kivirnuurid, mida ilmestavaci dekoratiivsed varavapostid.

Kuurordiarhitektuur (19.- 20. sajand)

19.-20. sajandi vahetuse ehitised erinevad kesklinna raskeparaselt mojuvatest kivihoonetest. Omaette ansambli moociustasid pargi piirkoncia rajatud mudaravilacija pansionaadid, millest kahjuks enamik on havinud. Paremini on sail inud elamud. Nailiselt uhelaadsete madala katusekalciega puitelamute valisilmes voib margata vaikesi erinevusi nagu naiteks uste-akende paigutus ja rutrn, veranda voi trepikoja asend ja kujuncius, varikatused ja arkliaknad. Sellised hooned omavacl suurimat vaartust stiiliuhtse tervikuna, millele lisavad romantilist meeleolu mitmesugusecl kujunduselernendid: saeloikeornamendid, originaalse kujundusega ukseci-aknaclja nende piircielauad, katusekarniisid, sepisdetailicl jne. Dekooririkas historitsism andis tood tisleritele, seppaciele ja teistele kasitoolistele, kes olicl majade valisilme loplikud kujundajacl.

42

Eesti Vabariigi aegsed hooned (1918 - 1940)

1920.-30. aastatel intensiivistunud ehitustegevuses poorati suuremat tahelepanu uhiskondlike hoonete rajamisele. Arhitektuuris pecgeldub kaks pohilist suundumust - funktsionalismja traclitsionalism.

Funktsionalistlikus stiiJis rajatucl hooned on Iihtsate vormide, dekoorivaesete fassaadipindacle, suurte akende ja uudse, avarama siseplaneeringuga. Traditsionalism elamuarhitektuuris vottis palju iile funktsionalismilt, kuid sailitas valjaehitisega korge kelp- voi viilkatuse. Tislerite ja seppacie too oli encliselt au sees, mis hoiciis alles kohalikke ehitustavasid ja tagas ehituskvaliteecli.

II maailmasojas havis Kuressaares palju hooneici, linnapilti tekkis tiihimikke, kuhu parast soda rajati ehitisi, mis ei sobi ajalooliselt valjakujunenud miljoosse.

Noukogude perioodi ehitised (1944 - 1991)

Sojajargsel periooclil suurenes maaelanikkonna siirclumine Iinnadesse, mis tekitas elamispinnakriisi. Ehitusprotsessi kiirenciamiseks tootati 1950.-60. aastatel valja vaikeelarnute tuupprojektici. Plaanilahenduselt iisna uhelaadsed hooneci muuclab omanaoliseks valisviimistlus. Katusekatte materjalina tuli kasutusele asbest-, hiljem laineline eterniitplaat. Uutest ehitusmaterjalidest kasutati silikaltsiidist suurplokke ja silikaattellist. Valisviimistluses varieeriti erinevat varvi krohvipindade ja puitlaudisega.

1970. aastate e larnueh ituses oli trenciikamaks jooneks nn. uusfunktsionalism, mis Eestis oli mojutatud pohjanaabrite arhitektuurist. Pohiliselt silikaattellistest rajatucllamekatusega kuupjad mahuci andsicl kul laltki erinevaicl vormilahenciusi. Valisviimistluses kasutati punast fassaaclitellist, millega kujunclati akende-uste umbrust ning puitlauciist, mis ilmestas katuse- ja roduservi, Tuupprojekte kohanciati umber vastavalt tellija soovile. Tihti kavandasid ja ehitasicl omanikud maju ise vastavalt oma maitsele.

Kuni noukogude perioodi lopuni rahastas uhiskondlike hoonete rajamist riik, mis andis arhitektile suurema manguruumi. TeisaIt koikus ehituskvaIiteet tugevasti ja iga hea iclee ei tarvitsenud realiseeruda algsel kujul.

1980.-90. aastate elamuehitust iseloomustavad uued, postmoclernistlikuci ja uusfunktsionalistlikud tenclentsicl, mille valjenduseks on uute vormide ja siseplaneeringute otsingud. Populaarseks muutus traditsioonilise korge katuse ja vaikeseruuduliste akenclega maja.

Taasiseseisvumise jargsed hooned (1991-1998)

1990. aastaid iseloomustab olemasoleva linnakeskkonna uuendamine. Uute materjalide kasutamine muudab ehitised hill kvaliteetsemaks, kuid rohkem kui varem dikteerib nende ilmet omanik, vottes tile nii haid kui halbu naited avatucl maailmast.

Linnaehituses on marksonadeks ajaloovaartuste saihtamine ja uute hoonete voimalikult valutu sulatamine vanasse Jinnapilti.

Vanemate elamute tuubid

(18.-19. sajand)

Suur-Sadama 39

Vanas elumajas on siiilinud hoone keskel asuv mantelkorstnaga kook, mille umber paiknevad eluruumid. Hoone viilisvooderdus ei ole algsena sailinud.

Komandandi 2a

Poolkelpkatusega puidust elamu, mis ajastu maitse kohaselt imiteerib kivihoonet.

KohUt 15

Hoonel on sailinud osa algsest vertikaallaudisest ja originaalne profileeritud uksepiire. Siin. elas postmeister N. W von Engel, kelle majas asus 1865. -89. a. postkontor Puithoonete seinakonstruktsioonist on naha, et algselt olid need tavaiised rist p alks einad, mis hiljem v aoderdati v dljast laia piistise voodrilauaga.

44

Kuressaare tanavapildile on iseloomulikud paekiviaiad, mis moningatel juhtudel krohviti, kuid enamasti omavad rustikaalset valisilmet. Dolomiitkivist varavapostid ja nende kujundusdetailid annavad lopliku lihvi klassitsisliku kivilinna uldilmele.

Lootsi 14

Algselt rookatusega kaetud traditsiooniline laevniku elamu on rajatud 18. saj. lopus. Palkmajas on siiilinud palju origlnaalset: mantelkorstnaga kook, mille umber paiknevad neli tuba, algsed kuueruudullsed luukidega aknad ja viilisseina laudis, mis on viiga laija paigaldatud sepanaeltega. 1885. a. peatus siin mudaravil viibinud luuletaja Lydia Koidula.

Lootsi 14 Elamu uks.

Kauba 11

Korgete viilkatustega vanemad hooned mojuvad massiivselt. Neile hoonetele on tuiipiline, et katused ei ulatu ide otsaviilu. Maja on labi aegade kasutanud kaupmehed, kellassepad, kingsepod, kullassepad, plekksepad, rdtsepad ja sadulsepad.

TaLLinna I I

Uks vaheseid originaalsena sailinud sepistatud llpualuseid.

Tallinna J 9 Tallinna J I

Dolomiitraamistus es algse ruudu- vanematei elamutel on dolomiidist

jaotusega aken. massiivsed korstnad.

Tallinna 22

Esialgses mahus sailinud hoone, mille esifass aadi on hilisemate umberehituste kaig us kujundatud dolomiidistfrontooniga.

ToLLi 4a

Tahveluks, mida iimbritseb dolomiidist profileeritud raamistus.

ToW 4a

Klassitsistliku nurg arustika ja dolomiidist varavapo stidega hoone on kvaliteetselt rekonstrueeritud. Majas paiknes 1920-40. a-tel tolliamet ja sadama kontor.

Tolli 2

Tallinna 2 I

Doloniiidist katusekarniisid ja nurg akv aadri kivid, mille k.ujundus oli erinevatel hoonetel isesugune.

::

.:

Komandandi 9

18. sa]. lo p ul rajatud klassitsislik ho one on eh itat u d tahutud dolomiitplokkidest soklile. Maja on traditsioone loov ehitis linnas iis elo omuliku d ko rg e p unane kivikatu s, do lomiidist uste ja ak.ende raidraamistused, stlilne tahveluks ja omapiirane nurgarodu teevad majast uhe Kuressaare silmapaistvama hoone. Hoone rekonstrueeriti 1979. a. Arhitekud A. Kukkur ja R. Raie.

45

Kesklinna esindushooned

(18.-19. sajand)

oro.

"" -

Lossi J

Praegune Saare Maavalitsuse hoone rajati von Delling shausenite poolt J8_ saj. lopus. 19. saj. algaastail omandas maja Saaremaa Riiiitelkond, /9/2. a. aadliklubi "Ressource". 1920. a. ostis hoone Saare Maavalitsus. Siimmeetrilise pohiplaaniga ehitis on korge soklikorrusega. Peafassaadi rohutab katuse poolkaarfrontoon [a sissekaigu dolorniitkaaristu, millel asub merallb alustraadig a rodu. Ot sarisaliite kaunistav ad kolmnurkfrontoonid. Hoone soklikorrusel asusid kaupluseruumul. Aegade jooksul toiniunud umberehitused likvideeriti ja hoone fassaad restaureeriti 1976_ a. (arhitekt A_ Kukkur) oma esialgsel kujul F S. Sterni 1859. a. graviiiiri jargi.

Tallinna 19

Range ja siimmectrilise vdlisilmega varaklassitsistlik hoone, endine po litseijaoskond ja vangla projekteeriti 1786. a. arhitekt von Richteri poolt, ehitati /789_-90_ a-tel. Fassaadiriitmi loovad 14 korintose kapiteelidega pilastrit, mis vahelduvad akendega. Portaali kohal asub girlandidega stukkdekoor; hoone aknad on dolomiitraamistuses. Kohtuhoonet ehitati aegade jooksul tugevasti umber. Peale ll maailmasoda sailisid vaid ehltise seinad, majataastati noukogude sojavae tarbeks. Praegu on hoone piirivalve kasutuses. 1998. a. restaureeriti maja [assaad, varviga kaetud dolomiitdetailid puhastati.

Tallinna 20

vaatamaia korduvatele iimbcrehitustele on hoone (nn. uus Meedla koda) siiilitanud klassitsistliku iildilme. Hoonel on suur kultuuriajalooline viidrtus. 1911. a. omandas maja Kuressaare Eesti Sells. Siin asusid seltsi raamatukogu ja lugemislaud. 1923. a. naidati kino ning tegutses ruiitegrupp, (alates 1935. a. Kuressaare teater). 1917. a_ p aiknes hoones Saaremaa Mewkonnavalitsus. Noukogude perioodil oli siin linna kultuurimaja. seejarel ohvitseride klubi. 1990_ a-tel toimunud rekonstrueerimistoode ( arhitekt M_ Kinksijarel voetakse hoone taas kasutusele teatrina. 1998. a. rajati majale lavatorn (arhiteki R. Vaiksoo).

46

Lossi 1 ja 3 Tallinna 19

Kuressaare kiassitsistlikel hoonetel Girlanddekoor peasissepddsu kohal. on tihti kasutatud kujundatud leht-

ritega vihmaveetorusid. Mitmed neist

on originaalseina sailinud.

Lossi 6

Joonia stiilis kapiteelidega pilastrid.

Lossi 6

Rippratiku motiiv.

Lossi 6

Hilisklassitsistliku fassaadiga aadlielamu (nn. Meedla koda) sai oma praeguse ilme /924. a., mil hoone rekonstrueeriti pangaks. Keskrisaliiti liigendavad kuus joonia stiilis pilastrit, millede vahel on rippratiku motiiviga raidreljeefid. Sissepaase kaunistavad kanncluiiridega poolsambad. Hoone iimberehitamisel lammutati kahele dolomiitsambale toetuv sepisrodu, mis oli Kuressaare peatiinava iidrsete hoonete meelisdetail.

Tallinna 9

Fassaadirodu toetavad dolomiidist paarissarnbad.

Kauba 4

Kaubahoovi restaureeritud /I korrus b alustermotiivide ja hammaskarnllslga.

-

__ -

=~-

Kauba 4

Uhekorruselisele kivist kaubamajale rajati /853. a. juurde paarissammastega sammaskaik ja teise korruse rikkaliku dekooriga puidust kolmnurkfrontoon. Projekti koostas Kuressaare tolleaegne linnaarhitekt 1. F Schrader, juhindudes ulevenemaalistest tuupfassaadidest. Rekonstrueerimistoode kaigus (arhiteki R .. Vaiksoo) anti majale pangahoone funktsioon. Osa detaile restaureeriti, kuid muudeti /I korruse ehitusmahtu ja / korruse akende jaotust. /995. a. K uressaare parim ehius.

Tallinna 9

Keskviiljaku ansamblisse kuuluv hoone (nn. kuberneri maja) piirineb /8. saj. IJ pool est. Korg e kelpkatuseg a, alg selt mantelko rstnag a ehitis, jadb arhitektuurilt uleminekuperioodi baroki ja klassitsismi vahel. Maja oli aastail /889- J 9 J 9 kasutusel p ostkontorina. 1980. a-tel toimunud restaure erimistoodel taastati hoone algne valisilme, s.h. dolomiidist paarissammastega [assaadirodu ja laiadest laudadest vertikaalne vooderdus.

Tallinna /5 Tallinna 15

Laurentiuse kiriku karval asuv hoone Dolomiitraamistuses aken. kuulus kuni /940. a. Buxhoevedenite

aadlisu guv o sale, p drast IJ maa-

ilmasoda as us siin noukogude armee

sidevaeosa. Traditsiooniliselt dolomiitdetailidega kaunistatud aadlielamu on hea ruiide ajaloolisele hoonele kaasaegse funktsiooni andmisest. Maitsekalt teostatud uued detailid sulanduvad pieteeditundeliselt hoone klassitsistliku iildilmeg a. Rekonstruktsiooniprojekii auto rid on arhitektid E. Luiis ja E. Eharand.

/997. a. Kuressaare parim ehitis.

Tallinna 15

Peasissepiids varikatuse ja fassaadiroduga.

47

Lossi 8

Apostliku oigeusu Nikolai kirik on silmapaistev varaklassitsistlik ehitis, /IUS v almis /786.-90. a-tel. Ladina risti kujulise pohiplaanig a hoonel on traditsiooniline oigeusu kiriku ulesehitus. Samalaadne kirik rajati 1789. a. Vi5rru. Kirikut iimbritsev polispuudega krunt on piiratud paekiviaiaga, milles domineerib dolomiidist kujundatud viiravaehitis.

/

Tallinna 4

Raekoja karval asuv tuletorjedepoo ehitati 1870. a. p aiku ja 1882. a. taiendati seda puust kellatorniga. Depood on korduv alt umber ehitatud. Praeguse valisilme sai hoone 19/ /. a. ehitustoode kaig us, arhitekt O. von Moelleri juhendamisel. Kivist torn pdrineb /958. a.

Tallinna 13

Laurentiuse kirik rajati praegusele asukohale 17. so). Korduvad polengud havitasid algse kehandi. Praegune klassitsistlikus stiilis ehitatud iihelooviline kirik pdrineb J 836.a. Omapara lisavad dolomiidist ehisdetailid ja torni ampiirstiilis noelkiiver. Polispuudega au timber hoone on kivisele kesklinnale meeldivaks vahelduseks.

48

Nikolai kiriku varavaehitis on kirikuga iiheaegne. See on suurepiirane ndide dolomiidi kui oilsa materjali oskuslikust kasutusest. Metallvarav on sepistatud 1930. a-tel.

Kitzbergi 2

Kitsa ja Kitzbergi tdnava nurgal asetseb omapiirane romantiline kivihoone, nn. polluvahi maja. 18. saj. lopul rajatud vaike lihtsate dolomiitdetailidega ehitis oli ette ndhtud p611uvahile, kes jalgis, et linna loomad ei piiaseks Kitsa tdnavaga piirnevatele Kaarma-Suuremoisa piildudele.

Parna /9

Ho llandi tiiiip i 8-nurkse p ohiplaaniga kivituulik ehitati 1899. a. Tuulik restaureeriti /974. a. kohvikbaariks, mille sisekujunduses riihutati rahvuslikkust, kasutades natu raalseid materjale. Saaremaa siimbolina omab veski tahelepanuviidrset kohta linnapildis. Arhitekt F Tamps, sisearhitekt A. Maasik.

r ~.

YI

Kuurordiarhitektuur

(19.-20. sajand)

1922_ a. rajatud kolak.oda haakub sobivalt kuurordiarhitektuuri traditsioonidega, olles linnapargi roheluse kammerlikuks aktsendlks.

Lossi 25

Telgsumnieetrilis e plaanilahendusega 20_ sa). algusest ptirinev elamu on tahelep an.uviiariva originaalse p easissekaigug a. Tag asiho idliku lehtmotiivig a kaunistatud valgmikuga tahvelukse kohal asub filigraanselt teostatud sepistega ri5du_

Lossi 27

Romantilises miljoos asuv, 0_ von Ekesparrele rajatud elamu parineb 1909 a. Ho onel ndeme Kuressaares ainulaadsena saksa heimatstiili elemente: asiimmeetril ine plaanilahendus, p easissekdigul neljale massiivsele dolomiitsambale toetuv varikatus, ki5rge sokkel, eri suuruses vaikeseruudulised aknad. Ehitise tagafassaadil taastati 1980_ a-tel puitrodu.

Lossipargi 1

Lossipargis asuv Kuurhoone on rajatud 1889_ a. linnaarhiteki C Lorenzeni projekti jargi. Ristkiilikukujulise pohiplaaniga ehitis jaguneb [unktsionaalselt kolmeks osaks: keskel restoran - kohvik, paremas tiivas kontserdisaal ja torn koos vaateplatvormiga, vasakul abiruumid. Kuurho one arhitektuuris on rohutatud puiikonstruktsioone, sambaid ja diagonaaltugesid. Kuurhoone taastati 1988. a_ arhitektide M Taakeri ja A_ Buldase projekti alusel.

Pargi 4

Endine Waldman,ni pension, esitab suureparaselt perioodi puithoonete arhitektuurivotete kasutamist, mida iseloomustavad horisontaalne ja vertikaalne profileeritud voodrilaudis, saeloiketehnikas p uitp its, ust e ja akende p rojileeritud piirded, sammastel rodu, tornikesed jt. historitsistlik-romanulised stiilivotted. Juugendlik sepisvarav on ilks viiheseid originaalkujul sailinud metallitoo nditeid Kuressaares.

Hiivinenud hoone taastati endis el kujul 1980_ a-tel.

ii

D'

Lossi 16

1888. a. 0. von Ekesparrele rajatud elamu on historitsistliku puitarhitektuuri silmapaistvamaid naiteid Kuressaares. Villa valisilmes on elemente mitmetest arhitektuuristiilidest, mis loovad eklektilise uldmulje. Romantiline ulekuhjatus detailides - rodud, katuseaknad, kinnine veranda, dolomiidist trepipiire, erineva kuju jajaotusega aknad - loovad omapiirase ansambli vastas asuva Lossi 27 villaga.

49

Sajandivahetuse puitelamud (19.-20. sajand)

s/aike-Sadama 6

Algsel kujul sailinud puitelamu, mille originaalse valgmikuga tahveluks asub hoone keskteljel.

Suur-Sadama 13

Hiisti hooldatud plekk-katusega puitelamu, mille tahveluks on tavalisest enam kujundatud.

Suur-Sadama 12

Korrekiselt korrastatud elamu, millel on sailunud enamus selle ajastu hoonete arhitektuurile tiiupilisi kujundusvoueid.

so

Viiike-Sadam.a 10

Ko r g« poolkelpkatuseg a p uitelamu, mille maht on tavalisest suurem meenutades massiivseid vanalinna kivimaju.

Suur-Sadama 12

Originaalsed profileeritud piirlaudadega aken, tahveluks ja varikatus.

Suur-Sadama 12

s/intskapi ja katusekarniisi detailid on hasti viimistletudja kujundaiud.

Piirna 56

Rikkalikult dekoreeritud tuulekoda kassipea- ja lillcmotiividega viilul.

Parna /8

Kuressaarele iselooniulik elamu, mille hoovile oli rajatud suveniaja, kuhu kolis pcrerahvas, et majutada supelsaksu. Katusekorruse vdljaehitamisel rajati boone otsaseinale eraldi trepikoda.

Allee 6

Uus JJ

Ajastule on tiiiipilised seplskaunistusega varikatused. Eriti haruldane on sepistatud lilledega varikatus Uus In. II.

ALLee 6

Tiiiipiline sajandivahetuse madala kaldkatuse ja summeetrilise pohiplaaniga puitelamu, nus on sailinud algsel kujul.

Parna 56

Omaparase plaanilahenduse [a dekoratiivse peasissepaasuga elarnu.

Kitsas 8

Originaalsena sdilinud vdike elamu, mille aknadja tahveluks 01'1 kaunisuuud saeloiketehnikas puitkarniisiga.

Allee 5 A llee 4a

Hoone fassaadi keskel on vaikese- v arvilistc aknaklaasidega veranda,

ruudulist e klaasidega veranda. mis 011 rajatud elaniu otsaseinale.

51

Eesti Vabariigi aegsed hooned (1918 - 1940)_

Kohtu 22

K uressaare Ametikooli rustikaalse viilisilmega oppetookodade hoone valmis 193/. a. Kuupjat mahtu ilmestavad horisoniaalselt kulgevad erinevad krohvipinnad. Peasissepaasu kaunistamiseks on kasutatud klombitud dolomiiti. Kontrasti loovad punastes raamides vaikeseruudulised aknad.

Aia 25

K uressaare haiglahoone on rajatud kahes osas. Vanema osa, esindustraditsionalismi mojude ga [unkt.sion.alistliku hoone, projekteeris arhitekt E. 1. Kuusik /937.-/940. a. Uus hoonekorpus, mis rajati 1982.-1985. a. jarg ib pi cteeditun.delis elt vana liaig ia [as saadikujundust ja maht u. Arhitektid P Jdnes ja 1. Heinsoo.

Raekoja 1

Maainsener N. Jurissoni poolt /936. a. projekteeritud Saare Maavalitsuse juurdeehitis sulandub hasti viiga noudlikusse ansamblisse, nagu seda on raekoja ja Ruiitelkonna hoone naabrus. Ehitise eslmesele korrusele planeeritud maa-apteegi ruumid on tanaseni apteegina kasutusel. Siiilinud on originaalsed ja stiilsed puidust metalldetailidega vitriinaknad ja apteegi valisuks.

Tolli 1

Hoone lakooniliselt kujundatud dolomiidist peasissepdds.

~
4
.L_

W ,
I I
-'
Tolli /

Saaremaa Keskraamatuko gu kahekordset lihtsat hoonemahtu ilmestab peasissepdasu iimarkaar koos lukukiviga. Dekoratiivne katusealune karniis on heaks naiteks dolomiidi kasutusviiimalustest kaasaeg se arhitektuuri kujundamisel.

Garnisoni /6

Funktsionalistlikult lihtsates vormides Kuressaare Pohikooli (end. algkooli) hoone projekteeris linnainsener E. Haamer. Ehitis valmis /939. a. Koolimaja pilkupiitidvaks aktsendiks on peasissepiidsu kujundus.

52

Parna 62

Traditsionalistlikes vormides korge kelpkatusega elamu, mille suurtel akendel on tavapiirane kolmikjaotus. Tuupiline on varikatusega ukse lahendus selle karval asuvate viiikeste akendega.

Uus 32

Elamul on sailinud algne lahendus - valjaehitisega viilkatus, kiirge sokkel ja traditsiooniline viilisuks kahel pool asuva aknaga.

• /J ,h /f

/" ~

,_,_

Too J

Kuressaares mitte eriti tihti esinev lihtsates vormides kahekordne [unktsionalistlik elamu, mis on viimistletud valgeks varvitud silekrohviga. Sdilinud on funkisionalismile tuiipiline akende kujundus ja paigutus fassaadil.

I i

. . .

-

_J

,

,

,

,

... ) ~-, '

Uus-Roomassaare 4

Hasti korras hoitud tiiiipiline eestiaegne elamu. Tiihelepanu vaarib kaunilt kujundatud uks.

Garnisoni 7

Ajastusele iseloomuliku kujundusega sepistatud varikatus.

Uus 22

Huvitava kujundusega uks, mille kohalon sepistatud tugedega varikatus.

Uus 22

Tegemist onfunktsionalismiga. kuid omapdra lisab asjaolu, et hoone on kaetud puitvoodriga. Kitsa rohtlaudisega kaetud maja algne varv oli kollakasbeez, mis viitab junktsionalismi varvikusele vahemalt puithoonete [uures.

S3

J.~6ukogude perioodi hooned ( 1944-1991)

Kuressaare uuenta aedlinna tdnavate uldilmet kujundavad kindlas riitmis paiknevad sarnased elamud ja nendevahelised abihooned.

Ida 13

1950. -60. a-te puidust tuiipelamu. Sarnase lahendusega tihti estnevad hooned erinevad vaid uste ja akende asetuse, katuse valjaehitiste ja seirue viirvilahenduste poolest.

54-1

Kastani 12

1950. -60. a-te kivist tuiipelamu, milliseid leidub Kuressaare uuemas aedlinnas rohkesti. Hooned muudab erinevaks valisviimistlus, rodud, katusekate ja -kuju ning muud detailid.

54

D

D

Liiva 18

1970. a-te uusfunktsionalistlikus laadis elamu, mis on iiks paremaid selle hoonetuubi esindajaid Kuressaares. Maja lihtsad mahud ja fassaad on viiga hdsti proportsioneeritud.

Veski 10

1950. a-te iiks kaunimaid elamuid Kuressaares, mille omanik on ise kavandanud ja chitanud.

Ristiku 6

1960. a-te rnadala katusega elamutuiip on Ristiku tdnaval va ldav.

Uus-Karja 1

1970. a-te kahekordne madala kaldkatusega kivielamu, milliste ehitus rnuutus populaarseks elanike jiiukuse kasvad.es.

Tuule la

Uks esimesi 1980. a-tel kutselise arhitekti poolt Kuressaarde projekteeritud uusfunktsionalistlikke elamuid, mis kajastab Eestis levima hakanud suurejoonelisust eramuehituses. Arhitekt V Kiinnapu.

Transvaali 38

1980.a-le elamu, mis on sobitatud vane rna aedlinna hoonestusega. Arhitekt T Org,

Tallinna /8

veetom-elamu oli tuupiline ehitis Eesti vaikelinnades /960. a-tel. Rajatud uue g e ncraalplaani alusel, kujunes hoonest uus dominant sissesiiidul Kuressaarde. Tugevalt vertikaalset, saledate p ropo rtsioonidega silikaattellisest hoonet on kujundatud punase [assaaditellisega. See on Kuressaare ilks korgeimaid ehitisi - 40,6 m .. Arhitektid M. Portja H. Sepman, /966. a.

Raekoja /

Kaubamaja vorm 011. ratsionalistlik-: kahekorruselise ho o neg a liitub kolmekorruseline sookla ja restorani plokk. Ge omeetrilise viilisilmeg a ehitlse fassaadil on kasutatud avarate klaaspindade karval dolomiiti, mis seob hoonet Kuressaare vanema ehitustraditsiooniga.

ArhitektA. Orm, /968. a.

Pihtla tee 4

Autobussijaam on konstruktivistlike vormitaotlustega hoone, mis paistab silma esifassaadis domineeriva varikatusega ooteplatvormi kohal. Ehitusmaterjalina on kasutatud punast tellist, mis on valdav ka interjooris. A rhite kt M. Pe I1.jal11, /980. -84. a.

Tolli 27

Elekirijaam 011. rajatud /944.-47. a. kohalike ehitusmeistrite A. Korsari ja 1. vessiku juhtimisel. Noone arhitektuurne vormikone on. [unktsionalistlik. Vaatamata mitmetele juurde- ja iimberehitustele on sailinud stiilne, terviklik iildilme.

Kalevi /0

Saare KEK-i haldushooneks ehitatud uusfunktsionalistlikus stiilis ehitis. Lihtsale koridorsiisteemis pohiplaaniga ehitisele loovad vaheldust mitmekesise riamiga avad ning vestibuuli ja otsmisi trepikodasid piiravad klaasvitriinid. Peasissepiidsu rohutavad ekraansein ja supergraafika.

Arhiieki M. Looke, /979.-/982. a.

Pikk 5

Van.alinn.a kavandatud uute elamuprojektide konkursi voitnud p rojekti alusel eliitatu d eluma]a. A rhitekt U. Arike, /99 J. a.

Kiriku 5

"Saare Kaluri" esinduskaupluseks ehitatud iihekorruseline kelpkatusega hoone jargib Kuressaare aja- 100Lisi ehitustraditsioone - pun.ane kivikatus, dolomiidist karniisid ja aknapiirded. Vks esimesi postmodernismi ndite id Ee s ti viiike linnades, sulandub veenvalt vanalinna konteksti. Arhitekt T Kivi, /982.-83. a.

Tallinna 27

Postmo dernistlik. kor g e katuseg a ehitis on projekteeritud spetslaalselt pangahooneks. Tegemist on suurepdraselt vanalinna miljoosse sobituva majaga. viimistluses kasutatud dolomilt, valged krohvipinnad ja punane katusekivi loovad seose teiste peatdnava ajalooliste esindushoonetega, lubades pangahoonel vordvaiirselt silma paista. Arhitekt S. Kasemets, /983. -84. a.

¢ .J

5S

Taasiseseisvumise jargsed hooned (1991-1998)

Tallinna 45

Siioni kirik paikneb linna peatiinaval. Vaatamata esinduslikkuse taotlusele ei ole ehitis tanavapildis hairivalt esiletukkiv. M itmekesise vormikonega maja viiliskujunduses on kasutatud nii traditsioonilisi kui kaasaegseid ehitusmaterjale nagu dolomiit, kaiusekivi, klaas ja metall. Arhitekt P Kaljapulk, /993. a.

Pikk 20

Hiisti restaureeritud traditsioonlline vanalinna puitelamu voiks olla eeskujuks teistelegi majaomanikele Kuressaares. Arhitekt U. Arike, 1998. a.

Lossi /1

Korrektselt restaureeritud pangahoone kaunistab linna peatiinavat. Arhitekt U. Arike, 1996. a. Kuressaare parim ehitis.

Ahaja /4

Hasti proportsioneeritud mahtudega ehitise fassaadikujundus on meeldivalt lihtne. Ehituskvaliteet ja krundi heakord nditab omanikupoolset hoolt ja soovi elada ilusas majas. A rhiiekt K. Soosaai; J 998. a.

56

Pikk ] a

Kolmepereelamu asub p arguidrses kvartalis. Arhitekt T Rein on piiiidnud sobitada maja nii romantilise kuurordiarhitektuuri kui naabruses asuvate siijajargsete uuselamutega. Hoone ei ole tervenisti lopetatud, osa sellest valmis J 994. a.

Pihtla tee 20

Kunagise autobaasi hoonete kompleksi ehitatud modernse lahendusega ehitis on naide voimalusest vddrtustada tootmisho onete arhitekru uri. Arhitekt R. Puusepp, /993. a. Kuressaare parim ehitis.

Pargi 2

Kuressaare Laste Tugikodu kahekordne krohvitud kivimaja asub vanalinna piirkonnas, kus dominee rivad mitmekordsed uuselamud. Lakoonilise lahendusega hoone on sobivaks tdienduseks sellel tdnavaosal. Arhitekt S. Glop, /997. a.

Kauba /3

Hotelli - pohimahus uusehitise vana fassaadi taha on ehitatud neutraalne [assaad-ekraan ja lihine kahekordne hoone, mis taiendab Kauba tdnava arhitektuurselt eklektilist iildilmet. Arhitekt U. Muru, /998. a.

Roomassaare sadama ootepaviljon.

Hoone on ehitatud tervenisti puitkonstruktsioonis olles sellisena moodunud sajandivahetuse sadamaehitiste traditsioonide tiinapiievane esindaja. Ehitise valis- ja sis ekujundus moodustavad iihtse lahenduse. Suured klaaspinnad annavad viiimaiuse n.autida ruumidest avanev at vaadet merele. Arhiteki L. Hansar, /998. a. Kuressaare parim ehitis.

Ettepanekud

Linnakodanikule

Kuressaare kui ajaIooline vaikelinn on osa rahvusIikust kultuuriparandist, mille sailitarnisele iga Iinnakodanik saab kaasa aidata. Linnakeskkond, milIes iga paev elame, tootame, puhkame, on elav ja muutuv. Osalt tingivad muutusi arenev ja uuenev i.ihiskond, teisalt kujundavad linnapilti meie endi soovid ning arusaamad paremast elukeskkonnast. Linnaatlases on piiutud naidata ja kirjeldada i.ildisi vaartusi, millega Kuressaare linnakodanik oma isiklike huvide k6rval samuti arvestada v6iks. Linn on koht, kus elatakse koos ning meist igai.ihest solrub selle parem valjanagemine.

Linnapilti kujundavad eelkoige hooned, tanavad, piirdeaiadja haljastus, mis on linnaositi erinevad. Et sailiks valjakujunenud Iinnaosade terviklikkus ja samas omanaolisus, on vaja koiki neid isearasusi tundaja ehitamisel silmas pidada.

Hooned

Eri aegadel rajatud linnaosades on hoonete suurus, arhitektuuristiil ja sellest tulenev kujundus olul iselt erinevad. Seda on v6imalik jalgida atlase ehitiste ulevaates.

Hoonete remontimisel ja urnberehitamisel on vaja arvestada erinevate aegade arhitektuuristiilidega. Maja uldilrnet kujundavad paljud ehitusdetailid, mis peavad olema ornavahel koosk6las. Tuupilised vead on jargrnised: muudetakse katuste kaIdeidja korgusi, kasutatakse valesid viimistlusmarerjale, eernaldatakse fassaadi ku jundavad detailid, rajatakse sobimatuid juurdeehitisi, asendatakse vanad uksed-aknad uute, kaasaegselt kujundatute vastu. Sel liselt Limber ehitatud hoone muutub igavaks, isik uparatuk s, stiilituks majaks, mis 011 minetanud vaartuse.

Iga i.iksiku hoone arhitektuuriline hinnalisus mojutab ka korvalasuvate hoonete vaartust rnajanduslikus mottos. Dha lahemale jouab aeg, kui soovitakse osta maju tervikliku miljooga linnaosadesse, kus asuvad stiilsed hooned. Seega ei tasuks peljata vaeva ega kulusid ehitise parema valjanagemise ja vaartustamise nimel.

vanemasse aedlinna ossa sobiv puitlippaed Uuel tanaval. See on iiks vdheseid tanavaid, kus on sailunud munakiviga sillutatud soiduiee ja selle tiiiipiline iileminek: kiinniteele. Foro 1980. a-test.

Tanavapilt

Vanalinnas paiknevad enamus maju pikiki.ilje ja fassaadiga tanavajoonel. Peatanavate aares asuvad valdavalt esinduslikud elamud, korvaltanavate aares abihooned. Hoonestus moodustab linnaosas tuupilise suletud tanavaruurni. Ehitiste nihutamine tanavajoonest eernale lohub vanalinna hoonestusviisi. Tanavafassaadi rutrn on tanavati erinev. KeskIinna majad on Liksteisega kokku ehitatud, aarealadel uhendab neid paekiviaed, puitlinnajagudes puitlippaed. Kuressaares ei ole tanavaid aaristav hoonestus i.ihtselt valjakujunenud korgusega. Tanavafassaadi ri.itm vaheldub, k6rvuti paiknevad valdavalt i.ihe- ja kahekordsed majad. Koike seda tuleb arvestada eriti uute ehitiste kavandamiseI vanaIinna.

Aedlinnas asuvad majad tanavajoonest eernal. Vanemas osas on nende paiknemisri.itm mitmekesine, kuid jargima peaks ehitise proportsiooni ja tanavaseina vahekorda: madalarn hoone peaks paiknema tanavapiiril, k6rgem tagasiastega krundi sees. Uuemas elamurajoonis asuvad vaikesed elumajad kindIa rutrni ja kaugusega tanavast, mis peaks samuti sailima.

Piirdeaiad

Tanavapilti kujundavad oluIiseIt ka piirdeaiad - nende asend, korgus, kujundus, materjalid. Erinevatesse linnaosadesse sobivad erisuguse kujundusega aiad. VanaIinnale on tuupilised k6rged paeaiad voi tihedast Iaudisest tarad. Omaaegse kuurordiala krunte piiravad erinevad puitIippaiad. Uuemas aedIinnas on vahern siImatorkavate piirete taga oIuIisem hekk. Vabaplaneeringuga suurelamualadeI aiad puuduvad. Seda hooldamata eikellegimaad v6iks tsoneerida madalate muuritiste, vaikevorrnide voi haljastusega. Eestlasele on omane privaatsustunne, mida aed tekitab. Paraku on Kuressaare tanavapilt paljude piirete korratu valimuse t6ttu vaga lohakas.

Tanavad

Vanalinna vanirnaks, vaartusl ikurnaks osaks on looklevad, kaanulised, eri laiusega tanavad, nende hargnemiskohadja valjakud, mida ei tohiks muuta. Vanalinna liiklust korraldades peaks pi.ii.idlema selle poole, et ajalooline miljoo oleks intiimsemja rahulikum. Autode, aga eriti busside parkimine tanavatel varjab Kuressaare vaikesernahulist hoonestust. Tahelepanuta ei tohiks jatta tanavapinna traditsioonilisi kujundusvotteid munakivisillutise ja paeplaatidest konniteedega.

Puhkeala teedev6rgustik on valja ehitamata, ent selle kujundus ning materjal peaksid olema looduslahedased. Autode arvukust sellel alaI v6iks pi i rata.

Suurelarnute vabaplaneeringuga linnaosades on uldjuhul sirged ja laiad autoliiklusest lahtuvalt rajatud tanavad. Vaid moned neist on planeeringukohaselt valja ehitatud. Seet6ttu puuduvad tihti konniteed ja neid autoteedest eraldavad puudega haljastusribad, mis muudaksid tanavad marksa inimsobralikumaks.

Suurelamualade tuuphocnemassiive aitaksicl elustada nende vahele rajatavad ponevama arhitektuuriga vaheehitised.

57

Krundid

Erinevates linnaosades on isesugune kruntide SUUl'US ning hoonestustihedus. Need maaravad linnaosa mahulise uldilrne. Et hoida ara soovimatuid ehituslikke kontraste, mis voivad tekkida kruntide erinevast hoonestustihedusestja konflikte krundiomanike vahel, oleks uldplaneeringus vaja maarata linnaosade lubatavad krundi suurused ja taisehitusmahud.

Vanalinnas on ajalooliselt kujunenud kinnistupiiride muutmine muinsuskaitseala pohimaaruse kohaselt keelatud.

Haljastus

Kindlus, kui linna uks sumboleid peab linnasiluetis valitsema. Selleks on vaja avada lahi- ja kaugvaated nii merelt kui linnapiirilt. Kindlust ei tohiks varjata ei korgehitiste ega haljastusega. Tanane rohelusse uppunud Kuressaare on kaugvaadetes usna ilmetu. Linna siluett vajaks oskuslikku kujundamist.

Vanalinna haljastus on kujunenud loomulikult. Polispuud ja p55- sad kasvavad kruntide sees, aedade taga. Tanavapiirile, havinenud hoonete asemele vabalt kasvanud puud-poosad ei tohiks olla vana linnaehitusmiljoo taastamisel takistuseks.

Puhkealal on linna ainus rajatud ning kujundatud park. Umber selle paiknevad tanavad ja suured krundid on haljastatud polispuudega. Selle ala rohelust tuleb sailitada eriti hoolikalt, seda jarkjargult uuenclades. Kuna rannaaarsetel aladel k5rghaljastus puudub, vajab piirkond kindlasti asjatundlikku haljastusprojekti.

Aedlinna vanema osa tanavate aares on majade ees kasvavad polispuud tanavatele kauniks dekoratsiooniks. Sealne haljasmassiivide kujundus v5ib olla vabam kui aedlinna tuupelarnurajoonides.

Suurelamute alaI on tanavate aarde vaid osaliselt rajatud sinna planeeritucl puiesteid. Elanike endi ettevotmisel on hoovidesse istutatud puid ja kujundatud lillepeenraid. Need alad vaariksid suuremat linnapoolset tahelepanu ning haljastusabi.

vanalinnale tiiiipiiine tiinav, mille uhte pooh aaristavad hoon.ed, teist kiviaed ja selle taga korg ed puud. Tdhelepanu vaarivad ka tdnava originaalne munakivikate ja paeplaatidest kimnitee.

Vaade Lutsu tanavale. Foto 1998. a.

58

Torni tanaval on. kiirvuti erinevatest acgadest ehitised. Esiplaanil 18. saj. parinev hoone, mille karval on uus, vanalinna sobitatud ehitis. Jargnev postkontor jargib kull ajastu ehitusstiili, kuid mojub ajalooliste hoonete vahel liiga kontrastselt. F oto 1999. a.

Uute ehitiste sobitarnine vanalinna

Viimastel aastakumnetel on uute ehitiste planeerimine vanalinna muutunud aktuaalseks, sest mitmed elarnud on tehniliselt nii halvas seisus, et neid pole olnud voirnalik korcla teha ning paljud varern hoonestatud krundicl on tuhjaks jaanud, Vanacle hoonete maketeerimine ei ole enamasti oigustatud, valja arvatud juhtudel, kui on tegemist vaga vaartusliku arhitektuuriga. Vanalinna on labi aegade ehitatud erinevates stiilides maju, mis loovadki mitmekesiselt huvitava linnapildi. Seega oleks kahersusvaarne, kui kaasaegne ehituskunst siin vaarikalt esindatucl ei oleks. Kuidas taiendada vanal inna nii, et sail iksid tasakaal ja harrnoonia?

Uue ehitise kavandamine vanasse keskkonda eeldab teadmisi linna ajaloost, linnapildistja ehitiste kohalikest isearasustest. Kuna vanalinn on arhitektuurilt ning hoonestusviisilt vaga mitrnetahuline, ei ole siin voimalik kehtestada iihtseid reegleid. Iga uue hoone planeerimisel on vaja jalgida ja jargida sed a, mis on konkreetsele kohale iseloomulik. Arvestama peab hoonestuse paiknemist krundilja tanavajoone suhtes, tanavafassaadi rutrni, umbritsevate ehitiste mastaape, arhitektuurseid kujundusvotteid ning ehitusmaterjale. Uus hoone peab sobima i.imbrusesse, kuid olema samas kaasaegselt stiilne osa tervikust.

Veski 8 ehitatud uus elamu, mis nii mahult kui arhitektu urselt kujunduselt sobib olemasolevasse keskkonda. Hoone valisviimistluses on kasutatud traditsioonilisl materjale - katusekivi, puitu ja silekrohvi. Maja kujundusdetailid on aga kaasaegsed. Arhitekt T Kaljundi. Foto 1998. a.

Majaomanikule

Oma maja, korter, ridaelamuboks - need koik on rnoisted, mida seob sona "kodu". Kodu kui turvalisuse surnbol eeldab tuttavat, stabiilset elukeskkonda, mille kujundarnine ja hoidmine on iga inimese vaga intiimne tegevus. Eestlane on kinnine ja individualistlik, linnakeskkonna uhiselu ei ole ta rahvuslikule natuurile omane. Kuid nagu kodus umbritsevad meid teised pereliikrned, kellega tuleb arvestada, nii asuvad ka meie kodud linnakeskkonnas korvuti teistega.

Vanade tanavapiltide volu on tingitud hoonete suhteliselt iihtsest ilmestja kujust. Me ei ole oma majaga uksi tanava aares. Olles lihtne ja tagasihoidlik vormis, kasutades vaarikaid, poliseid materjale, ehitad endale hoone, mis puuab pilku ka aastate parast.

Enne, kui otsustate ette votta suurernahulisi umberehitustoid, rnoelge koik hoolikalt labi, konsulteerige kindlasti arhitekti, inseneri ning ehitusmeistriga. Paljude toode teostamiseks on vaja linnavalitsuse ehitusosakonna ja muinsuskaitse inspektsiooni esindaja luba, neilt saab ka asjatundlikku erialast nou.

Pohjalikurnate ehitustoode kaigus oleks huvitav pi dada teostatavate too de kohta paevikut ja fotografeerida vanu ehitusosi. Nii oleks lapselastel ponev lugeda-vaadata, rnitu kihti ja sorti tapeeti oli elutoa seinas ning mis aastast patines tapeedialune kiht ajalehti vms. Boone valisseinal voiks naiteks silmapaistmatus kohas olla nn. varvitrepp, mis naitaks varasemaid valis varvi toone.

Enne rernonttoodega alustamist oleks hea hoonet tundrna oppida. See annaks ettekujutuse toode tapsest ulatusest ja vahendaks kulusid. Vanade majade kohta on ka kirjalikku infot. Boonete projekte ja fotosid leidub Saaremaa Muuseumis, Kuressaare Linnavalitsuse planeerimise- ja ehitusosakonnas ning mitmetes teistes Eesti muuseurnides ja arhiivides.

Boone valisilrne korrastamine ei pea seisnema kapitalimahukates voodrilaudise vahetus- ja varvimistoodes. Tihti aitab vana laudise parandamisest, vihmaveetorude kordaseadmisestja muudest pisihooldustoodest. Oigeaegsed hooldus- ja korrastustood on odavamad, pikendavad hoone iga, aitavad enarn sailitada alguparaseid ehitusosi, kui laguneva hoone ulatuslik remont.

Enamik kahjustusi tuleb halvast hooldusest ja valest remondist. Hooldusvabu materjale ei ole olemas. Kasutage samu materjale ja ehitusvotteid - uuendused kuuluvad uusehituste juurde.

Sarnast parandatakse sarnasega: olivarvi kaetakse olivarviga, lubikrohvile krohvitakse lubikrohviga, puitu asendatakse puidugao Kaasaegsed materjalid on "tugevamad" s.t. nende keemiline koostis mojub lagundavalt vanadele majaosadele. Vigade parandamine on sel juhul vaevaline too. Naiteks valesti valitud, tiheda kaasaegse varvikihi eemaldamine on aeganoudev ja toomahukas ning voib rikkuda aluspinda.

Boone ei ole labimada ja vilets seeparast, et ta on vana, vaid tegemara korrastus- ja rernonttoode tottu. Percrneheta omandit kultiveerinud noukogude aeg janis paljud suureparased hooned lagunerna. Kahjuks jatkub see tanapaevalgi.

Vana maja vaartus ei seisne mitre ainuuksi stiilis vaid k a ajaloolistes materjalides, Tihti vahetatakse sisuliselt heas korras olevad vanad uksed-aknad voi soojustusmaterjalid uute vastu lihtsalt seeparast, et uusehitistega harjunud projekteerija voi ehitaja ei oska vanade materjalidega limber kaia. Mida rohkem vana eemaldad, sed a enarn ajaloolist vaartust kaob. Asendatud detailid voivad hill valja naha nagu van ad, kuid saja-aastase majaosa saamiseks kulub ometigi sada aastat.

Soojapidavuse parandamiseks piisab enamikes hoonetes tihendamisest. Lihtsam on isolatsioonikiht asetada lae peale, kui seintele, efekt on suurern. Paksu soojusisolatsiooni asetarnine valisseinale rikub valisilme ja proportsioonid - aknad jaavad koobastesse, raastaalune luheneb. Puumajade l tuleks kasutada "hingavaid" soojustusmaterjale - saepuru, tislerilaastu, tselluvilla, pappi. Aurutokete kasutamine on mottetu, sel juhul tuleb rajada kulukas ventilatsioonisusteem. mis vanades majades ei tarvitse soovikohaselt toole hakata.

Akende ja uste vahetus on kulukas, mistottu peaks eelnevalt uksik asjalikult uurima nende olukorda. Kui siiski otsustatakse vahetuse kasuks, tuleks tahelepanu poorata akna - ukse stiilile, seda eriti ajalooliste hoonete juures. Sailitarna peaks vana akna ruudujaotuse ning jargima liiste ja profiile. Uus uks peaks sobima hoone arhitektuuriga, mitte olema rajatud turvaeesrnarkidel massi i vse ja isikuparatuna.

Lepi vi ldakuste, vaikeste ebauhtluste ja stiilik ihistustega orna vanas majas nagu sa lepid orna vanaerna kortsudega. Ajaga toimunud muudatused ongi vananemine. Kosmeetilist operatsiooni voib ju teha, kuid jaavad arrnid ning kortsud tulevad tagasi. Iga muudatus sisaldab riski, et tehniline tasakaal vanas hoones nihkub paigast. Tulernused avalduvad aja jooksul ning seetottu tuleks suuri muudatusi valtida. Vana maja "liigutab ja hingab". Seetottu ei ole mottekas muuta midagi liiga sirgeks, tihedaks, tugevaks.

Iga hoone peaks olema kasutuses, see on parirn garantii terna sail imisel. Tuhi ja hooldamata ehitis laguneb kiiresti.

/9. sajandist parinev elamu Suur-Pollu tiinaval, mis on voluvalt vana ja ajahambast puretud, ootab kannatlikult abi. FOlO /999. a.

59

Vanalinna muinsuskaitseala ja kaitsevoond

Eesti Vabariigi Valitsuse maarusega nr.153. 31. martsist 1995. a. on moodustatud Kuressaare linna muinsuskaitseala ja sed a urnbritsev kaitsevoond. Jargnev on liihikokkuvote maarusest.

Muinsuskaitseala eesmargiks on vanalinnas ajalooliselt kujunenud linnaehitusliku struktuuri, arhitektuurse keskkonnaja haljastuse sailitamine, uurimine, korrastamine ning linnakeskkonna jarkjarguline parandamine.

Kaitse eesmargil taotletakse muinsuskaitsealal:

- Linna ajalooliselt kujunenud ilme, seda kujundava planeeringu ja hoonestusstruktuuri sailitamist ning selle terviklikkuse jarkjargul ist taastamist ja arendamist.

- Kuressaarele omaste hoonestus- ja ehitustavade ning arhitektuuritraditsioonide (kinnistud, hoonete korgused, katusekatted, tanavakatted, ehitusmaterjalid, kujundusvotted, haljastus) arvestamist olemasolevate hoonete rernontimisel, hooldamisel, rekonstrueerimisel, saneerimisel, restaureerimisel ja uusehitiste pustitamisel.

- Ehitusajalooliselt vaartuslike ehitiste fassaadide, interjooride, konstruktsioonide ja detailide uurirnist, fikseerirnist, sailitamist, taastamistja eksponeerirnist.

- Linna tekke ja arengulugu ning seisundit kasitlevate komplekssete uuringute jatkarnist.

- Kultuurikihi kaitsmist ja selle jarkjargulist arheoloogilist labiuurimist vanernat asustust ja inirntegevust puudutavate and mete saamiseks.

- Ajaloolist hoonestust kahjustavate tegurite (autoliiklus, ohusaaste, vajumine jm.) toime minimaliseerimist ja vanalinna hoonestusele sobimatute kasutamisviiside (toostus, laomajandus jms.) kaotamist.

- Elamisfunktsiooni, turismi ja nendega seotud teeninduse arengut.

- Kinnis- ja vallasvara omanikele nende valduses olevatest kul-

tuurivaartustest tulenevate kaitsekohustuste teadvustamistja taitmise tagamist.

VALISUKSED

AKNAD

RENOVEERIMINE

RENOVEEI,\IMINE

lnfolehed vanalinna uste ja akende kohta, mis koostati 1997. a.

60

Muinsuskaitsealal on ilma Kuressaare Linnavalituse ja Muinsuskaitseinspektsiooni loata keelatud: muuta ajalooliselt valjakujunenud planeeringut ja kinnistute piire, teha mistahes ehitustoid, lammutada olemasolevaid ehitisi, muuta hoonete interjoore, teha uurimis- ja kaevetoid, mis voivad kahjustada hoonestust, haljastustja maapoues sailinud kultuurikihti, muuta hoonete kasutusviisi ja otstarvet, paigaldada hoonetele reklaami, muuta piirdeaedu ja haljastust.

Muinsuskaitseala kui malestist piirab kaitsevoond, mille ulesandeks on valtida muinsuskaitseala vahetusse lahedusse mastaabilt ja korguselt ebasobivate ehitiste ja rajatiste pustitamist.

Ettepanekud kaitse kohta

Vanalinna muinsuskaitseala ja kaitsevoondi piirid vajavad korrigeerimist ja tapsustamist linnaplaanil jargides krundi piiride ning hoonete paiknemist kvartali sees.

Muinsuskaitseala piir Pika ja Kauba tanava osas viia kokku k aitsevoondi piiriga ja haarata muinsuskaitseala sisse SuurPollu, Vaike-Pollu, Suur-Sadama, Vaike-Sadama kvartalid ning Uus-Roomassaare tanav.

Maarata Kuressaare kindlusele muinsuskaitse voond, et reglementeerida ehitustegevust selle umbruses.

Vanalinna arhitektuurirnalestiste korval vaariksid tahelepanu ka mitmed uuemad ehitised. Kaitse alIa tuleks votta silmapaistvarna arhitektuuriga hooned erinevatest ehitusperioodidest.

Traditsiooniliste ja oigete ehitus- ning kujundusvotete sailitamiseks jatkata infolehtede valjatootamist ehitusdetailide ja konstruktsioonide kohta.

Kuressaare linna arhitektuurimalestised:

r. Tuuleveski, Parna 19. (1899)

2. Suursild, Kihelkonna rnnt, (17. saj.)

3. Polluvahi maja ja piirdernuur, Kitzbergi 2. (18. saj.)

4. Kuressaare li nnus, (14. saj.)

5. Kuressaare kindluse bastionid, ravel iinid ja vall ikraav, (15.-19. saj.)

6. Kaubahoov, Kauba 2. (1845)

7. Elarnu, Lootsi 14. (I8. saj.)

8. Elamu, Suur-Sadarna 39. (1790)

9. Nikolai kirik, Lossi 8. (1790)

10. Nikolai kiriku muur sepisvaravaga, Lossi 8. (1790)

11. Elamu, Lossi 6. (1850)

12. Elamu, Lossi 7. (18. saj.)

13. Vaekoda, Tallinna 3. (1664)

14. Kacletticle kooli hoone, Tallinna 3. (17. saj.)

15. Administratiivhoone, Lossi 1. (18. saj.)

16. Raekocla, Tallinna 2. (1670)

17. Administratiivhoone, Tallinna 19. (18. saj.)

18. Saclama kaubaaiclacl, Veski 9. (1663)

Linnaehituse kronoloogia

13. saj. algus

1381 1424

1559-1645 1563

1612 1645-1710 1648-1654

1654-1670 1664

1663

1710

1710-1918 1729

1783

1780 1783-1797

1788-1793 1787

1.790

1790

[794

18. saj. lopp

1811 1824 1828 1834

1836 1836 1840

1847

1850 1856

1857 1861

1868 1870

Oleratav eestlaste kindlustatud sadamakoht ja asula Kuressaare lahe aares.

Piiskopilinnuse esmamainimine kirjalikes allikates. Linnuse juures oleva asula esmamainimine kirjalikes allikates.

Saarernaa ja Kuressaare Taani voirnu all.

Kuressaare saab nn. Riia 6iguse alusel linnaoigused. Suur tulekahju Kuressaares. Havib linna esimene kirik. Kuressaare Rootsi v6imu all.

Kuressaare on krahv Magnus Gabriel De la Gardie 'Ie kuulunud samanimelise krahvkonna keskus.

Raekoja ehitarnine.

Vaekoja valmirnine.

Viljaaitade rajarni ne tol leae gse sadama juurde praegusel Veski ranaval.

Pohjasoja kaigus havib tule kahjus enamus Kuressaare hoonetest. Suurern osa lin na el an ikkonnast sureb katku.

Kuressaare Vene riigi koosseisus. Laurentiuse kiriku ulesehitarnine.

Kuressaare saab krcisilinriaks. Kudjape kalmisiu rajarnine.

Li i vimaa asckuberneri Balthasar von Campenhauseni tegutsernisaasrad Kuressaares. Silluratakse tanavad,

ne ile aniakse nirned, kohustaiakse majaornanikke suutarna l aiernad rnajade ees, intensiivistub kultuurielu.

Kindluse hoovi ehitatakse garnisonihoonecl.

Polluvahi map rajamine Kitsale tanavale.

Suur-Sadarna 39, linna uhe vanirna puitelamu ehitamine. Aposil iku O!gCL!SU Nikolai k iriku sissepuhitsemine.

Tori eeslinna planeering.

Mitrnete aadlielarnure e. k odade ja uhiskondlike hoonete rajamine Tallinnaja Lossi tanavale.

Kreiskooli hoone rajamine Pikk 19.

Kaubaboovi ehitus.

Laurentiuse kiriku polernine

Kuressaare kindlus kustutatakse Venernaa kindlustuste nirnekirjast.

Kuressaare kindlus muuakse Saarernaa Ruurclkonnale Laurentiuse kiriku taaspuhitsernine.

Puusepp J. Weise asutab Kuressaare esimese mudaravila.

Kaupmees C. Brockhausen laseb raekojale ebitada torni, mis Iarnrnutatakse 1931. a.

Lossi 6 aadlielamu rajarnine.

J. Weise mudaravila tuuakse ule Pargi tanavale ehitatud uude hconesse.

Wildenbergi nahavabriku rajamine.

Linnapargi rajamine kindluse esplanaadi alale. Kohvik "Tivoli" ehitarnine linnaparki.

Kudjape kalrnistu laiendarnine.

Kuressaare pritsimaja ehitamine. 1882. a. lisatakse hoone le puust kellatorn. Praeguse ilme saab

hoone 1911. a. Kivist torn parineb 1958. a.

1876

1879

1880. aastad 1883

1889

1890 aastad

1890. aastad

1894

1899 1904-1912 1907-1910

1914 1929

1931 1934

1937

1938

1939 1941-1944 1968

1970 1973 1980

1980

1985 1987-1991 1992

1996

1996 1997

1998-1999 1999

Peterburi arst Mierzeyewski asutab "Roornassaare" mudaravila.

Kebtestatakse uus linnaseadus. Rae asemel hakkab linna juhtima linnavalitsusja -volikogu.

Kujuneb valja linnapargi umbruse puitboonestus.

Dr. Wiedemanni "Uue rnudasupelusasutuse" rajarnine. Esimeste Iaternate illesseadmine linnapargis.

Kuurboone avamine. Lugernisrnajakese rajamine linnaparki.

Apteekri R. Fliessi ecstvedamisel rajatakse linnapargi merepoolsesse ossa puiestee.

Suvitus- ja aedlinna kujunernine Uus- ja Vana-Roornassaare ning Allee tanavale.

Roomassaare sadama valmimine.

Hol land i tiiupi tuuleveski rajarnine Parna tanavale. Saarernaa Ruutelkonna tellirnisel restaureeritakse linnust.

Giimnaasi urni juugendstiilis juurdeebitise rajami ne Pikk3.

Linnas seatakse sisse tanavate elektrivalgustus. Kuressaarega liideiakse Kaarma-Suurernoisa maadel asuv P611u alev.

Valrnib arnetikooli oppetookodade hoone Kohtu 22. Valmib arbitekt E. Lohu kavandatud osaline linna planeer irnise kava erarnute rajarniseks l inna

ida- ja pohjapi irile.

Valrnib funktsionalistlikus stii l is rannahoone nn. Weise heinamaal. Linnahaigla ehituse algus Aia tariaval. Valrnis 1941. a.

Kuressaare saab lipu ja vapi.

Algkooli hoone valmirnine Garnisoni tanaval.

II maailrnasoja k aigus havib osa Kuressaare vanalinnast.

Aigab vanalinnaja kindluse plaaniparane restaureerirnine.

Valmib Kuressaare linna generaalplaan. Kehtestatakse vanal irma kaitsetsoon.

Kuressaare restaureerijaid autasustatakse N6ukogucle Eesti preerniaga.

Koostatakse vanalinna detailplaneerimisprojekt. Lopeb linnuse restaureerimine.

Linna reovete puhastussusteerni rajamine. Koostatakse linna puhkeala planeering. Linna hoonete vaartuste hindamine ja SAVE registri loomine.

Alustatakse linna puhkeala valjaehitamist. Kindluse pohjabastioni varavakaigu ja jalakaijate silla avamine.

Kuressaare Linnaatlase koostarnine.

Linna uue iildplaneeringu koostamise alustarnine.

61

Linna ehitiste

miljoovaartuste plaan

1996. a. loodi SAVE susteerni osana Kuressaare hoonete vaartushinnangute register.

Hindamine toimus 9 palli susteemis: 1-3 korge

4-6 keskmine

7-9 madal

Hindamise tulemusena on linna hoonete vaartused jargmised: arhitektuurne viiiirtus - 5,6

kultuurilooline vddrtus - 6,0

miljoovddrtus - 2,6

originaalsuse vaartus - 2,9

seisukorra viidrtus- 3,2

iildvddrtus - 5,5

Kuressaare linnaehituse uldvaartus on keskmine. Hoonestuse arhitektuuri ei ole eriti korgelt hinnatud. Kuid kullalt tervikliklikult sailinud linnaehitusmiljoo vaartus on korge. Seetottu on atlases esitatud ehitiste miljoovaartuste plaan, mis linna uldilmet koige paremini iseloomustab. Plaaniga on holrnatud korge vaartusega terviklikumad linnaosad.

Hindamisel voetakse aluseks erinevatele tanavatele ja linnaosadele iseloomulik hoonestus. Ehitisele hinnangu andmisel arvestatakse eelkoige seda, kuidas see sobib korvalasuvate majadega. Kaudselt mojutab miljoohinnangut ka hoonete arhitektuur ja heakord.

Kuressaare vaartuslikumaks osaks on vanalinn. Valdavalt korge miljoovaartusega ehitistega korvuti asuvad siin sellesse keskkonda mittesobivad hooned. Vanalinlik miljoo on kohati rikutud.

Seni on vahe tahelepanu pooratud vanalinna umbritsevale eramurajoonile. Selle korget miljoovaartust hoiab ala uhtlane hoonestusviis, majade pretensioonitu valisilrne ning elanike poolt vaartustatud keskkond.

Ida-Niidu suurelamute ala on uhtse ilmega. Keskmine miljoovaartus tuleneb siin ehitiste madalast arhitektuurivaartusest.

Pidevalt korrigeeritav ja taiendatav SAVE register voimaldab arvutiprogrammide abil koostada kogu Iinna voi selle vaiksemate osade erinevaid vaartushinnangute kaarte.

Hoonete miljoovaartuste plaan. M 1: 8000

62

Kasutatud allikad ja kirjandus

Eesti arhitektuuri ajalugu. Tallinn 1965.

Eesti arhitektuur. Laanemaa. Saaremaa. Hiiumaa. Parnumaa. Viljandirnaa. Tallinn 1996.

Kingissepa rajoonis. Tallinn 1985.

Saaremaa. Kogumik materjale. Toimetanud E. Tooms. Tallinn 1959.

Saaremaa. Koguteos. Tartu 1934.

K. Aluve. Kuressaare 1innus. Tallinn 1980.

V. Vaga. Kuressaare linn us. Tallinn 1957.

o. Pesti. K. Rikas. Saaremaa ajaloo- ja kultuurimalestised. Kaitstavad malestised.

Tallinn 1991.

H. Part. K1assitsistlik Kuressaare. Kuressaare 1993.

1. Rand. Kuressaare linna asustus 1780-1820. Diplornitoo. Tartu 1993.

1. Saron. Kuressaare raekoda sajandite muutudes. Kuressaare 1997.

Kingissepa ajalooline linnakeskus. Kingissepa linnaehitusajalooline ja arhitektuuriajalooline i.ilevaade muinsuskaitse aspektist.

Tallinn 1969.

Koostaja: ENSV MN Riikliku Ehituskornitee Teaduslik Restaureerimise tookoda. Ajaloolane H. Sirel

Koide A. Tekstiline osaja linnaplaanid.

Koide B. Kingissepa (Kuressaare) linna vaated. Koide C. Kartogrammid.

Kingissepa vana1 inna detai1p1aneerimine. Tallinn. 1980.

Koostaja: Kultuurirnalestiste Riiklik Projekteerimisinstituut. Arhitekt K.-M. Looveer. Ajaloolane L. Ki.innapu.

Koide I. Kingissepa vanalinna hoonestuse ja tanavavorgu vaartuste hindamine.

Koide II. Kingissepa (Kuressaare) linna areng.

Koide III. Kuressaare ajaloolised linnaplaanid, linnaplaanide lokaliseerimine, vaartused, ettepanekud.

Koide IV A. Fotod 1-82.

Koide IV B. Fotod 83-159.

Kingissepa vanalinna detailplaneerimisprojekt. Tallinn 1982.

Koostaja: Kultuurirnalestiste Riiklik Projekteerimisinstituut. Arhitektid K.-M. Looveer ja L. Hansar.

Koide V. A, B, C. Seletuskiri. Koide VI. Graafiline osa.

Kingissepa linna park. Tallinn 1983.

Koide II. Ajalooiine 6iend.

Koostaja: Kultuurirnalestiste Riiklik Projekteerimisinstituut Ajaloolane L. Ki.innapu.

Kuressaare kinnisvaraomanike nimekirjad ajavahemikust 1897-1940. Saaremaa Muuseumi kogud.

Kuressaare ehitusajalugu puudutavad artiklid ajalehtedest "Meie Maa", "Om a Saar", "Saarte Haal", "Kornrnunismiehitaja".

Tingmargid

Hoonete vanuste plaanid Lk. 20-41

_ 17. sajandist piirinev hoone

_ 18. sajandist piirincv hoone

19. sajandist pdrinev hoone

~-------.---------.--:

i. j Hiivinenud hoone

Hoonete miljoovaartuste plaanid Lk. 20-41

_ Kiirge miljoovaartus

Keskmine miljoovaartus

Madal miljoovaartus

Tdnav, tee, viiljak

Planeeritud hoone

Puu

Piirdeaed

Vesi

Linna ehitiste miljoovaartuste plaan Lk. 62-63

_ Arhitektuurimdlestis

_ Korge miljoovdartus

,- __ -,I Keskmine miljoovaartus

'-- __ -'I Madal miljoovaartus

Toimetuse siiul on Kuressaare Linnaatlasesse sattunud moned ebatapsused:

Lk.22 Hoonete vanu te plaanil on 17. saj. hooned Tallinna tn. 2 - Raekoda, Tallinna tn. 3 - Vaekoda, Tallinn tn. 5 - turuhoone jaanud tahistamata.

Lk.26 Hoonete vanu te plaanil on J 7. saj. hooned Kauba tn. 5 ja II jaanud tahistarnata.

Lk.43 Veski tn. 6 rotc on eegelpildis.

Lk. 50 Vaike-Sadarna 6 ja Suur-Sadarna 13 hoonete fotod on vahetuses.