TULEVIKU KONSTRUEERIMINE

18.06.2013

EURA vitaalseim osa Agu ja Aleksei isikuis on otsimas vimalusi sidemete loomiseks Lnemere rsete ja Uurali taguste soome-ugrilaste vahel. Permi-komi soomlaste teemale phendatud konverentsil Kudmkaris 21.-22.juunil sai Agu oma videoettekandega kena positiivse mrgi maha. Praegu kivad mtted ja teod juba kaugemate kontaktide suunas - Handi-Mansimaale! Sestap kis mul mingi resonants seest lbi, kui sattusin Vimeos Aleksandr Popovi kohtumisele Jamali noortega, kes lpetanud tema rajatud Humanitaarhariduse kooli ( ). Esiteks, tuli kohe meelde Lennart Meri Hbevalge ja tema oletus, et nende kaugete phjamaalaste Jamal thendab sama, mis meie Jumal. Ja A.Popovi elavast vestlusest tilkus veel vlja, et nende pealt kmne tuhande vilistlase hulka , kes selle koolivlise erakooli esimese 15 aasta jooksul on lbi kinud, kuulub ka Hanti-Mansiiski lapsi. Aleksandr Anatoljevit Popov, Venemaal oma Avatud Korporatiivse likooli asutanud ja seda juhtiv filosoofiadoktor, tmbas mu thelepanu endale tedrovitski fondi poolt vljaantavas vrguajakirjas Kentavr 8.veebruaril 2010 kell 22.12 llitatud artikliga Tuleviku konstrueerimine. Ontopedagoogika sotsiaalne positsioneerimine Venemaal.
http://circleplus.ru/content/summa/31

Kige esimeseks sugestiivseks mrgiks, mis kutsus seda artiklit avama, oli Popov kui talgujate he baasteksti autori Sergei Popovi perenimi. Kohe sain aru, et see pole katastroofilise mtlemise kohta kirjutanud Popov. Teiseks tmbas thelepanu tuleviku konstrueerimine. See haakus paljulubavalt talgujate ettemtlusega, meie foorsaitliku haridusksitlusega. Ja kolmandaks, see salaprane ontopedagoogika. Osutus, et selle sna taga peitus tegelikult ka talgujate ringis tunnustatud individuaalselt orienteeritud pedagoogika, mida A.Popov iseloomustab ka kui enesemramispedagoogikat. Just see, millest rkisime talgujate ttoas Tallinnas 22.augustil 2009
http://talgujad.forum.co.ee/t115-ettekanne-skeem-loovusest

A.Popov: Pedagoogiline avalikkus elab endiselt iseenda innovatiivsuse profanatsiooni strateegia voolusngis, kuna pole vimeline printsipiaalselt muutma juhtivate haridusinstituutide struktuuri. Individuaalselt orienteeritud pedagoogika ideed ei ole vimalik realiseerida olemasolevas pedagoogilises struktuuris ja harimislaadis. Phimtteliseks veaks on tehnoloogiliste ttluste primaarsus ja nende juurutamine vanade normidega haridusinstituutides.

Individuaalselt orienteeritud pedagoogika (enesemramispedagoogika) nuab teistsugust infrastruktuuri ja laadi, mida ta vimalust mda oma le suure Venemaa aretatava Humanitaarhariduse koolide vrgu kaudu olemasoleva struktuuri krvale, aga niivrd kui see on vimalik, ka sisse ehitab. Seejuures ei melda siinkohal individualiseerimise ja individuaalselt orienteeritud pedagoogika all mitte meetodit, mitte pedagoogilist vtet, vaid teist tpi antropopraktikaid. HARIDUSEL,VAADELDUNA KUI INIMPOTENTSIAALI ARENDAMISE PRAKTIKA, ON PHISISUKS HARIDUSTEGEVUSE SUBJEKTI ENESEMRATLUS EKSISTEERIVATE JA VIMALIKE SOTSIOKULTUURILISTE PRAKTIKATE SUHTES , KOOS SELLEGA VABANEMINE TEGEVUSEST KUI REFLEKSIIVSE JA PROJEKTSE SUHTE VIMALIKKUSE TINGIMUS. Sellise hariduse organiseerimise paradigma on individuaalselt orienteeritud pedagoogika kui ontoloogilise konstrueerimise pedagoogika ontopedagoogika. Hariduspraktika ruumis eristub ontopedagoogika NIDISPEDAGOOGIKAST ( ), milles sotsiokultuurilised praktikad on esitatud vahetult, mitte refleksiivselt; DIDAKTILISEST PEDAGOOGIKAST, mis transleerib kultuurinormi teadmiste ssteemi ja tegevuse normide vormis, mis on vrandatud haridussubjektist; TEGEVUSPEDAGOOGIKAST, mis llitab haridussubjekti OLEMASOLEVATESSE tegevusskeemidesse. Haridus kui INIMPOTENTSIAALI ARENDAMISE PRAKTIKA NUAB HARIDUSRUUMI VRGULIST JA AVATUD ORGANISATSIOONI, erinevalt HARIDUSEST KUI TEGEVUSEST, MIS ON SUUNATUD KULTUURI TRANSLEERIMISELE , MIS NUAB HARIDUSE ORGANISEERIMIST ETAPPIDE LINEAARSE JRGNEVUSENA, MIS ON SEOTUD KULTUURINORMIDE JRKJRGULISE OMANDAMISEGA NENDE JRKJRGULISE KEERUSTUMISE JRGI (didaktiline pedagoogika) VI NENDE GENEESI JRGI (tegevuspedagoogika).

A.Popov: Hariduse liidri arendamise trend Venes see on uue hariduslaadi () organiseerimine , mis phineb TRADITSIOONIDE KONSTRUEERIMISELE. See konstrueerimine phineb kahte tpi teadmiste eeldamisel: reaal-kontekstuaalsed ja tuumolemuslikud. Tuleviku konstrueerimise all peab A.Popov silmas osutamist mitte konkreetsele tegevusliigile, vaid TOIMIMISE METAFOORILE. Kuid on ilmne, et see toimimine kib kaasaja eliidi kohta, konkreetselt aga, esimene grupp on prognosistid, futuroloogid ja marketoloogid (krge lennuga), teine grupp poliitikud, kolmas grupp innovatsioonilised uurijad (nt bioinseneeria), neljas kaasaja kunsti esindajad. Vastavalt sellele realiseerib A.Popovi programm nelja profiili, mis vastavad vimalikele juhtimispositsioonidele: Oikos geokonoomiline, Polis sotsiaalpoliitiline, Eidos teaduslik-uurimuslik, Poesis kultuuri ja kunsti suund. Seega neli haridustuuma organiseerimistpi on: 1.Korporatiivsed top-managerid, 2. Ametnikud, 3. Teaduse organisaatorid. 4. Produtsendid. Seega brndi slogan Tuleviku Konstrueerimine osutab justkui sellele, et hest kljest siin konstrueeritakse tulevikku , aga teisest kljest valmistatakse nelja tpi inimesi, kes seda

tulevikku hakkavad tegema. Vi teisiti eldes, tuleviku konstrueerimise kigus valmivad neli selle realiseerimise tpi. Selles uut pedagoogikat kirjeldavas tekstis tin suurte thtedega vlja need eriprad, mille poolest see erineb vanadest pedagoogikatest. Originaalne oli minu arust juba see pedagoogikate klassifikatsioon: Nidispedagoogika Didaktiline pedagoogika Tegevuspedagoogika Enesemramispedagoogika e. ontopedagoogika

Eks meiegi ole (kasvi mullukevadises avatud virtuaalses arenguruumis) ligilhedasi eristusi teinud, kneldes jljendamisele, ppematerjali rappimisele vi mineviku tegevustele orienteeritud pedagoogika piiratusest ja/ vi mittesubjektsusest selliselt korraldatud haridusssteemis. Konkreetsest projektist ja selle realiseerimisest ei hakkaks siinses levaates rkima. Tunnistan ausalt, et mina seda isiklikult kindlasti kopeerima ei hakkaks. Mitmesuguseid vga erinevatel lhtealustel les ehitatud projekte on paberil ja elus tnasel Venemaal oi kui palju! Ka A.Popov, vastates he Jamali neiu ksimusele, tles, et niteks USAst vi kust iganes mujalt on sisuliselt vimatu haridusasju Venemaale le kanda. Loodan aga, et see levaade hlestab lugeja enesemratlusele enesemramispedagoogika suhtes.