Welcome to Scribd, the world's digital library. Read, publish, and share books and documents. See more
Download
Standard view
Full view
of .
Save to My Library
Look up keyword
Like this
2Activity
0 of .
Results for:
No results containing your search query
P. 1
Dotsent Elmar Kotkas

Dotsent Elmar Kotkas

Ratings: (0)|Views: 390 |Likes:
Published by Mäeinstituut
Uuendusmeelne insener, projekteerija, õppejõud. TPIs aastatel 1944 - 1960.
Uuendusmeelne insener, projekteerija, õppejõud. TPIs aastatel 1944 - 1960.

More info:

Categories:Types, Research
Published by: Mäeinstituut on Jul 01, 2013
Copyright:Attribution Non-commercial

Availability:

Read on Scribd mobile: iPhone, iPad and Android.
download as PDF, TXT or read online from Scribd
See more
See less

06/24/2014

pdf

text

original

 
Dotsent Elmar Kotkas
Elmar Kotkas kaotas varakult vanemad
 ja kasvas üles venna perekonnas. Ta oli väga õpihimuline, eriti keskhariduse
omandamisel, kasutades
ära õppimise võimalusi
 
töö kõrval
t jaomandades teadmisi mitmetel kursustel. Insenerina, teadlasena ja
õppejõuna oli ta vitaalne, uuendusmeelne, leiutaja, mis häiris tihtiülemusi, kes olid harjunud täitma ainult kõrgemalt poolt antudülesandeid.
Leningradi projekteerimise ja uurimise instituutides oli
ta väga hinnatud, T
PI-
s aga tülikas ja häiriv õppejõud, kes püüdisteha teadust ja leiutada. Veel halvem oli see, et ta luges välismaa
eriala ajakirju, kust ammutas uusi ideid.
Mäekateedri vilistlasedhindavad teda kõrgelt, kui energilist ja nõudlikku õppejõudu.
 Elmar Kotka
s sündis 08.05.1905. aastal Kärmu mõisas, Virumaal.Õppis Kiiu algkoolis ja Tallinna Õpetajate Seminaris 1920. aastal.Õppis 1921— 
1924 Tallinna Eeltehnikumis
 ja täienduskursustelTallinna Tehnilises Gümnaasiumis. Õppimise kõrvalt töötasehitustöölisena Jäg
alas ja Tallinnas ning joonestajana EVRaudteede Valitsuses.1926. aastal lahkus Elmar Kotkas Eestist Venemaale, lootes leida
sealt paremaid õppimisvõimalusi. 1926—1930 õppis LeningradiMäeinstituudis maagikaevandamise erialal, selle kõrval Leningradi
Ped
agoogilise Instituudi täienduskursustel veel süvendatult saksa
  ja inglise keelt.
Pärast Mäeinstituudi lõpetamist
suunati Elmar Kotkas
tööle KrivoiRogi, kuid mõne kuu pärast kutsuti Leningradi
 
sõjaväeteenistuse
 
asjus. Esialgu anti talle 6 kuune ajateenistuse pikendus. Sellel ajal
töötas ta ajutiselt mitmes ettevõttes, sealhulgas ka projekteerimise
 ja
uurimise instituudis „Giprotsvetmet“, kus tegeldi boksiidi, vase,
soonkulla, tsingi, inglistina ja niklikaevanduste projekteerimisega.
Peale ajapikenduse tähtaja lõppu määrati teda sõjaväeteenistuse
asemel instituuti
Giprotsvetmet“
strateegiliste metallide
kaevanduste projekteerimise tööle, Selles instituudis
 
töötasmäeinsener Elmar Kotkas
1930
 — 
1944 aastani, kuigi instituudinimetust muudeti korduvalt. 1938. aastal oli Elmar Kotkas NKVD
 poolt arreteeritud, kus süüdistati teda olematutes kuritegudes,millele võis järgneda surmaotsus. Need kohtuprotsessid olid seotud
vanade eestlastest kommunistide likvideerimisega Stalini poolt.Elmar Kotkas poliitikaga ei tegelenud, ei olnud ka partei liige
, küllvõis ta kohtuda kohalike eestlastega. Peale 9 kuulist vangistust tasiiski vabastati ja ta võis asuda tööle endisele töökohale.
Tema eest
astusid välja mõjukad instituudi juhid, kes päästsid ta kindlast
surmast. Elmar Ko
tkas töötas seal inseneri, brigadiri ja projekti peainseneri ametikohtadel. Ta võttis osa järgmiste kaevanduste projekteerimisest: Ridder (polümetall), Salaiz (tsink), Džeszkazkan(vask), Tihvin (boksiit), Džetõgora (kuld), Kounrad (vask)
; Onon,
Haptšeranga, Šerlovaja Gora, Imalka (inglistina); Ufalei,Akkerman, Soptšnaiventš (nikkel); Mordoi, Noril (süsi).
1947.aastal antud iseloomustuses projekteerimise instituudi juhtkond
hindas Elmar Kotkast kõrgelt, kes suhtus töösse kohusetruult, oli
kannatlik, visa
 ja algatusvõimeline, omas insenerina silmapaistvateruditsiooni, tema projektid olid hästi läbimõeldud ja neid hinnatikõrgelt.
 
1944. aastal saabus mäeinsener Elmar Kotkas
Eestisse. Tedakutsuti siia
kui spetsialisti mäenduse alal. Ta töötas ENSVPõlevkiv
i-
 ja Keemiatööstuse Rahvakomissariaadis
tootmis-
tehnilise osakonna juhataja asetäitjana.
18. mail 1945 toimus
mäespetsialistide nõupidamine, kus tegi ettekande Põlevkivi
- ja
Keemiatööstuse Rahvakomissariaadi esindajana Elmar Kotkas.Muuhulgas ta märkis, et lähemate aastatel vajatakse põlevkivi
-
tööstuses 250 mäeinseneri.
1945
 — 
1947 oli Elmar Kotkas TPI
 
mäekateedri assistent ja töötas kohakaasluse alus
el Maardu
fosforiidikaevanduses, kust kogus materjali väitekirjakirjutamiseks. Väitekiri käsitles fosforii
di maagi kaevandamiseteaduslik-
tehnilisi põhialuseid, mille kaitses
14.05.1947. TPI
 Nõukogus.
 ja talle omistati tehnikakandidaadi teaduslik kraad.
Kohalolnud 20 Nõukogu liikmest olid poolt 20, vastu 0.
Tuleb
märkida, et väitekiri
(127 lk. 62 teksti joonist ja tigu-laadimismasina mudel) oli eestikeelne, millest oli tehtud
venekeelne kokkuvõte.
1947
 —1949 töötas Elmar Kotkas ENSV
TA Geoloogia Instituudis vanemteaduri ametikohal, olles samal
ajal 0,5 kohaga TPI mäekateedri vanemõpetaja.
Tema tegemistestGeolo
ogia Instituudis on vähe teada, sest paljud sel ajalläbiviidavad uuringud olid salastatud. Küll oli
d
säilinud tema
koostatud eesti-vene-saksa-inglise-prant
suse mäenduseerialasõnade kartoteek.
1949
 — 
1950 oli Elmar Kotkas TPI
mäekateedris vanemõpetaja ja ko
hakaasluse alusel vanemteadur ENSV TA Geoloogia Instituudis, 1950
 — 
1960 a. oli ainult
mäekateedri vanemõpetaja, dotsent
.
Õppejõuna
 
töötas Kotkas väga
 pingeliselt. Ta luge
s väli
smaiseid eriala ajakirju, ja tutvustasnendes leiduvaid uuendusi
üliõpilastele, üritas propageerida uusi
kaevandamisviise, toestust, kaevise rikastamist, veekraaviderajamist, tihti katsetades neid primitiivsel viisil, sest puudusidmoodsad seadmed. Kolleegid meenutasid ja naersid, kuidasKotkas katsetas kaevise rikastamist rasketes suspensioonides,kasutades selle
ks tünni, segades
suspensioonis olevat kaevist puust
mõlaga.
 
Üldse pakkus ta palju uuendusi Eesti Põlevkivis
kasutamiseks, nagu kamberkaevandamine, ankurtoestik, kaeviserikastamine rasketes suspensioonides, veekraavide rajamine. Nii
kateedri kui ka Eesti Põlevkivi poolt lükati tema pakutudettepanekud tagasi, kuid kui mõne aasta pärast esitasidüleliidulised uurimisasutused
 
samad ettepanekud, siis võeti need
nii kateedris kui trustis kiiduavaldustega vastu. Ta katsetasViiv
ikonna karjääris oma leiutatud veekraavi rajamise masinat.Dotsent Kotkast hakkas häirima piiratud tegevus Eestis ja ta läkstagasi Leningradi oma endisele töökohale, kus hinnati tema

You're Reading a Free Preview

Download
/*********** DO NOT ALTER ANYTHING BELOW THIS LINE ! ************/ var s_code=s.t();if(s_code)document.write(s_code)//-->