Mai 2009
Metsa on ja tuleb juurde
Hea lugeja!
Anu V aagen,
Vaagen,
Luua
Metsandus-
kooli
arendusjuht
Käes on mai, käes on traditsiooniline
metsanädal, käes on aeg ärgata ja
vaadata metsa poole.
Veel kolme aasta eest, kui töötasin
metsakauges valdkonnas, piirdusid
minu teadmised metsandusest sel-
lega, et Eestis on vähe metsa, ja mind
valdas alati pahameel, kui nägin met-
saveoautosid teedel vuramas ja raie-
masinaid teede ääres puid maha
võtmas. Seda teadmist ja pahameelt
jagas toona ka minu suur tutvus-
ringkond ja nagu 2008. aastal läbi
viidud Eesti metsandussektori kom-
munikatsiooniuuringust võib lu-
geda, näeb suurem osa avalikkusest
olukorda samamoodi.
Asunud tööle metsanduskooli,
avanesid mu silmad ja sain aru,
missuguses infopimeduses enamik
tegelikult kobab…
Puud seonduvad ju ikka metsaga,
kuid neil on oma hing ja ülesanne ka
koduaeda ehtides või linnatänavaid
ääristades. Puud on nagu inimesed,
nad vajavad hooldust ja haigestu-
mise korral kirurgi kätt. Kui tähele-
panelikult kuulata ja õigesti loodu-
ses käituda, oskavad puud ka inime-
se hinge tervendavaid jälgi jätta.
Metsandus on valdkond, kus on
alati vaja töökäsi, hoolimata sellest,
kas majanduses on tõusu- või lan-
gusperiood. Et metsa targalt majan-
dada, peab meil olema metsa-poole-
inimesi ehk tarku metsaomanikke
ning töötajaid, kes on õppinud ning
teavad, kuidas metsaga säästvalt
toimetada, et püsiks ökoloogiline
tasakaal ning mitmekesine kooslus.
Ja selleks, et ise targalt metsaga üm-
ber käia, piisab sageli väikesest
nõuandest, kuid veel parem on, kui
saab tarkust taga nõuda koolipingis
istudes.
Eesti rikkus on Eesti metsad, mida
on meil alati olnud, on praegu ja tu-
leb juurde. Vaadakem ainult metsa
poole!
Andres
Onemar
Onemar,,
Keskkonna-
ameti
peadirektor
Olen aastaid varunud Hiiumaal oma
kodu ümbert majapidamise tarbeks
küttepuid, et saada veidi füüsilist
koormust ja ennast “metsast välja
raiuda”, mis aga ei õnnestu, sest ühe
majapidamise puidutarve on väik-
sem kui metsa võime vallutada vaba
maad. Metsa tuleb juurde ja see
liigub järjekindlalt majale lähemale.
Metsa pindala on
suurenenud
Seda metsamaa pealetungi võib
täheldada kogu Eestimaal. Viimasel
sajal aastal on metsade pindala ja
tagavara kasvanud. Tõsi, metsade
pindala jätkuvat suurt kasvu pikas
perspektiivis ei julge vist keegi en-
nustada – kehvade põllumaade met-
sastumine on suures osas juba toi-
munud, põllumajandustootmise ja
poollooduslike koosluste hoidmise
toetused on kasvamas, valglinnastu-
mine ja infrastruktuuride arendus
survestavad metsamaad. Ka soode
kuivendamise ja nende metsasta-
mise aeg ei tule enam tagasi.
Metsapoliitika asjatundjad üt-
levad, et rohkem kui metsasektoris
toimuv, mõjutavad metsandust prot-
sessid teistes majandussektorites ja
-poliitikates. Ilmselt tuleb sellega
nõus olla ja tõdeda, et põllumajan-
duse osakaalu vähenemine, inimeste
liikumine maalt linna ja soode kui-
vendamine on kõige enam metsa-
maa kasvu põhjustanud. Samas on
metsa tootlikkuse kasvus olnud kin-
del roll metsasektori enda arengul –
metsamehed on istutanud kasvuko-
hale sobivat ja majanduslikult väär-
tuslikku metsa ja seda ka maksimaal-
se toodangu saamiseks vajalikul
moel kujundanud ja hooldanud.
Metsandustöötaja portree täna ja homme
Marku Lamp,
keskkonna-
ministeeriumi
metsaosakonna
juhataja
Nii, nagu ei ole võimalik metsas näha
vaid ühetaolisi väärtusi, ei saa luua
ka sarnast portreed kahest metsan-
dustöötajast. Aga kes üldse on met-
sandustöötaja? Kas see on endine
metsavaht, täna riigimetsa majanda-
ja juures töötav metsaülem, pui-
dutööstuse saeoperaator, eramet-
sanduse tugiisik või Eesti Metsa-
seltsi kommunikatsioonispetsia-
list?
Arusaam sellest, kes on metsan-
dustöötaja, on läbi aegade muutu-
nud. Ikka veel arvatakse, et metsa-
meheks saab pidada vaid seda, kes
on leidnud töökoha riigiasutuses või
riigimetsas, sest varem muid võima-
lusi polnudki. Tänapäeval on aga
metsandustöötaja mõiste laienenud
Neist väikestest taimedest sirguvad kord suured puud.
Huvitavad ajad
Tundub, et ka praegu peab metsa-
omanik majanduslikel põhjustel jär-
jest rohkem oma valdusi aktiivselt
majandama ja loodab sellelt järjest
suuremat tulemit saada. Tõsi, seda
mitte ainult puidu osas. Tasapisi on
kasvamas ka nn metsa kõrvalkasu-
tus. Vaieldamatult on metsade rek-
reatiivne kasutus metsaomanikule
kõige kiiremini arenenud uueks ma-
jandustegevuseks.
Huvitavad ajad metsaomanikule
ja metsas töötajale on tõesti kätte
jõudnud. Kasvanud ressurss ja kii-
resti arenenud metsatööstus toovad
uued võimalused. Moodsad masi-
eraomandi tekke ja turumajanduse
tulekuga.
Iga viieteistkümnes tööline
metsaga seotud
Arvulist statistikat on võimalik
teha vaid metsamajanduse, puidu-
ja paberitööstuse ning mööblitöös-
tuse tööliste kohta. Aastaraamatu
Mets 2007 järgi töötas aastal 2006
metsanduses rohkem kui neliküm-
mend tuhat töötajat, metsandus-
töötajate osakaal töötajate kogu-
arvust on taasiseseisvumisest alates
ligikaudu kolm korda kasvanud –
metsandus annab tööd juba igale
viieteistkümnendale töölisele. Hoo-
limata metsanduses toimunud muu-
datustest ei ole aga paljud metsan-
dustöötajad saanud erasektori
vajadustele vastavat koolitust. Eriti
puudulikuks peetakse just kompe-
tentsete tööliste ja spetsialistide
väljaõpet, kusjuures rõhutatakse
praktiliste oskuste puudumist.
Paljudel koolitajatel ei ole sead-
nad, mis meie riigimetsades on juba
valitsevaks muutunud, leiavad üha
enam tee ka erametsa, see võtab liht-
salt veidi kauem aega. Mootorsaega
metsaomanik on muutmas pühapäe-
vaharrastajaks. Erametsaomanike
ühine metsa majandamine on loo-
mulik lähiaastate areng. Seega on
elukutseliste metsakasvatajate ja
metsamasinajuhtide tööpõld kind-
lustatud.
Mõelda tuleb veel ühele viimastele
aastakümnetele iseloomulikule
protsessile – keskkonnakaitse täht-
suse kasvule ja kaitsefunktsiooniga
metsamaa osakaalu tõusule, sest
metsamaal on võime toota ja hoida
meid kvaliteetse praktilise väljaõppe
tagamiseks, mõnes valdkonnas ei
jätku erialaselt kompetentseid koo-
litajaid, kes oleksid võimelised spet-
sialiste välja õpetama (näiteks pa-
beritööstus). On ka erialasid (näi-
teks puidu keemiline töötlemine, pa-
beri ja tselluloosi tootmine, palkma-
jade ehitus), mida ei õpetata või te-
hakse seda ebapiisavas mahus. Ka
kutsekoolide ja ettevõtete omava-
helist koostööd on peetud kohati
väheseks.
Vaja pidevalt õppivat töötajat
Paljud metsandustöötajad on
vahetanud töökohta ettevõtte sees,
kuid osad on pidanud otsima tööd
ka teistel erialadel. Pidevalt muu-
tuvas keskkonnas läheb hästi neil,
kes on kohanemisvõimelised, paind-
likud ning täiendavad pidevalt oma
teadmisi ja oskusi.
Kogu maailm on suundumas tead-
mistepõhise ühiskonna ja majandu-
se poole. Elukestev õpe on töötaja
Mis on mets
FOTO: JÜRI PERE
paremat keskkonda. Kui 1957. aastal
oli keskkonna hea seisundi säilita-
miseks kehtestatud metsade majan-
damise piiranguid 22 protsendile
metsadest, siis 2006. aastal ulatus
see protsent 31-ni. Ühest küljest tä-
hendab see kõrgendatud tähelepanu
keskkonnaaspektidele, teisalt aga
nõuab suuremaid teadmisi selles val-
las. Ainult siis, kui metsamees suu-
dab adekvaatselt hinnata keskkonna-
muutusi metsa majandamisel ja se-
da oma töös arvestada ja avalikkusele
selgitada, saab metsa majandamine
olla tasakaalus ja jätkusuutlik. Täna-
päeval nõutakse seda oskust igalt
metsas töötavalt oskustööliselt.
Keskkonnaga seonduv on enamas-
ti piiriülene. Palju Eesti metsades
toimuvast on reguleeritud rahvusva-
heliste kokkulepetega ja rahvusvahe-
line on ka meie puiduturg. Just tä-
nasel majanduslikult raskel ajal tun-
neme seda seotust eriti selgelt. Sa-
mas annab see võimaluse olla osa-
line naabermaade metsade majanda-
mises. Meie õnneks ümbritsevad
meid metsarikkad maad ja koostöö
võimalused on väljakutseks ka os-
kustöölistele.
Võib rõõmuga tõdeda, et Eesti-
maa jääb väga suure tõenäosusega
metsarahva kodumaaks ka edaspidi
ja metsarahva tegevus metsas toe-
tub üha enam headele oskustöö-
listele.
investeering tulevikku, mis toetab
tema arengut ja potentsiaali ja võib
jätkuvalt kindlustada talle ka tööko-
ha. Üks peamisi motivaatoreid õppi-
da peaks olema soov säilitada kva-
lifikatsioon.
Eesti metsandus on üles ehitatud
jätkusuutlikkusele, mis on heaks
eelduseks ka metsandustöötajate
suure osakaalu säilimisele. Ka tu-
levikus on metsameheks saamisel
suur osa praktilisel õppel. Tuleviku
metsandustöötaja töökoht võib
paikneda ükskõik millises Eestimaa
otsas ning elektroonilised abiva-
hendid aitavad tal oma tööd tun-
duvalt efektiivsemaks muuta, kuid
ilmselt ei saa ka edaspidi metsa-
kasvatuslikke ja -majanduslikke
otsuseid teha vaid kabinetis istudes.
Usun, et tuleviku metsandus-
töötaja on heade erialaste algtead-
mistega, uuendusmeelne ning ko-
hanemisvõimeline ja valmis töötama
järjest laienevas sektoris, mis on
endiselt Eestile oluline.
V e i kko
o
Belials,
Luua
Metsandus-
kooli
õpetaja
Mis on mets, sõltub tihti vaatajast.
Kui ühe jaoks on mets vaid raha,
siis teine näeb seal hoopis ilu või
emotsiooni. Mets võib olla vaikus,
mets võib olla linnulaul, mets võib
olla marjad-seened, puhas värske
õhk, mets võib olla seiklus, mets on
maastik, mets on loomade kodu,
mõne jahimehe jaoks aga lihavaru.
Mets on sport ja tervis, mets on veel
palju asju, ja eelkõige on mets seda
kõike korraga.
Eesti maismaa pinnast moodus-
tab metsamaa 51,5 protsenti (Euro-
stat pakub viimases ülevaates Eesti
metsasuseks lausa 56 protsenti). Et
osa sellest ootab raiejärgset või
muul põhjusel uuendamist, on otse-
selt metsaga kaetud pind alati veidi
väiksem, moodustades praegu 48,4
protsenti maismaapinnast (Aasta-
raamat “Mets 2007”). Seda on ligi-
kaudu kolmandiku võrra rohkem kui
1958. aastal ja umbes 17 protsenti
rohkem kui 1988. aastal. Kui vaadata
puidu hulka, siis see on suurenenud
1958. aastaga võrreldes pea 3,5 kor-
da ja 1988. aastaga võrreldes 1,7
korda, mis näitab, et meie metsal
läheb hästi. Viimati oli siinsel pinnal
nii palju metsa umbes 17. sajandil.
Mets on elukeskkond, ökosüs-
teem, mis koosneb kõikidest elusa
ja eluta looduse elementidest, kes
või mis on seotud aineringega ja
toiduahelaga. Metsa elementideks
on lisaks puudele, taimedele ja loo-
madele ka metsa mikrokliimaga
õhkkond, metsa mullad.
Mets ei ole kunagi olemuselt üht-
ne, vaid koosneb osadest – puistu-
test –, mis üksteisest erinevad. Eri-
nevad võivad olla vanused, puuliigid,
kasvukoha viljakus, puude kõrgus
jpm. Kõige rohkem on meil männi-
kuid, järgnevad kaasikud ja kuusikud.
Kõige laiemat kasutust leiab männi-
ja kuusepuit, millest saab ehitus-
materjali kandekonstruktsioonidest
viimistluseni, paberit, puitplaate,
mööblit ja kütet. Just okaspuit on
oma laiade kasutusvõimaluste tõttu
saekaatrite puiduvajaduses esikohal.
Kasepuidust saab lauda ja uksi-ak-
naid, paberit, spooni, mööblit ja kü-
tet; haavast lauda, paberit ja kütet.
Elukeskkonnana on kõige väärtusli-
kumad liigirikkad segapuistud, mis
pakuvad elu- ja kasvukohti paljudele
liikidele, suutes rahuldada nende
erinevaid nõudmisi ja vajadusi.
Mets on elus tervik, mis on pidevas
muutumises ja kus kõik on kõigega
seotud.
Just seda ei tohiks unustada need,
kes näevad metsa ühekülgselt, olgu
selleks vaatepunktiks siis nägemus
metsast kui rahaallikast või arvamus,
et mets ongi ainult värske õhk ja
puutumatu keskkond. Kellegi jaoks
võib mets tähendada elatist ning
puitu tahame me ju kõik kasutada,
aga see ei tähenda veel, et ka looma-
dele-lindudele seal kohta ei jätkuks.
Mets peab jätkuvalt suutma pakkuda
kõigile kõike ja seda ka tulevasi
põlvkondi silmas pidades.
lk 2 mai 2009 METSA poole

Elu ilma puiduta

Märt
Riistop,
Puuinfo
Mitte väga ammu käibis hästi toi-
detud maailmas loosung “Save a
tree, use PVC” (Päästa puu, kasuta
PVC-d). Nüüd on plastmassi põlga-
mise aeg lõpuks käes, aga mõte, et
puid peab päästma, on jäänud. Näib,
et elu puiduga kiputakse samastama
eluga ilma puudeta. Püüame hetkeks
kujutleda, mida selline mõtlemis-
puue radikaalselt rakendatuna võiks
kaasa tuua.
Elu ilma puiduta tähendab elu
Vene maagaasiga, sest kuidagi pea-
me oma majadesse sooja saama ja
Omanik saab toetust ka uue metsapõlve rajamiseks. FOTO: JÜRI PERE põlevkivi kõlbab kütmiseks vaid
suurkateldes. Ka meid ümbritsevad
matuna. Vanu puitehitisi ei ole Eestis
eriti palju säilinud, erandiks on vaid
Ruhnu kirik aastast 1644, kuid vana-
de puitmajade kadumiseks on kind-
lasti muidki põhjusi peale puidu vä-
hese püsivuse. Kui palju meil üldse
on säilinud ehitisi, mis pärineksid
eelmise aastatuhande algusest nagu
Norra puukirikud?
Elu ilma puiduta tähendab ka se-
da, et meie metsade liigirikkus vä-
heneb, sest mitte kõigile ei meeldi
elu üleküpsenud metsas. Siberi küt-
tide hulgas olevat olnud levinud
komme pärast poja sündi sobivas
kohas üks korralik tulekahju korral-
dada. Seda mitte pohmellist värise-
vate käte soojendamiseks, vaid sel-
leks, et pojal jahimeheikka jõudes
oleks, kus jahti pidada. Näiteks Tal-
linnas Stroomi metsas kuuleb ke-
vadhommikul linnulaulu ikka roh-
kem võsastunud ja nooremas servas,

Abikäed metsaomanikele
Jaanus Aun,
SA Erametsa-
keskus
Metsa majandamine on keeruline
protsess. Õigete otsuste tegemi-
seks õpivad tulevased spetsialistid
aastaid, et asjatundjateks saada.
Metsaomanikel enamasti erialane
ettevalmistus puudub, samas saab
riik neile pakkuda professionaalide
tuge. Toetuste suunamisel usaldab
riik üha enam erainitsiatiivi ja toetub
vähem ametnikele. Erametsakeskuse
koordineerimisel arendatakse tugi-
süsteemi, mis erametsaomanikke
metsade majandamisel abistab. Kva-
liteetset abi peaks omanik saama
oma metsa lähipiirkonnast.
Tugiisikud
Metsaomaniku esmaseks abime-
heks maakonnas on tugiisik. Ta oskab
tutvustada piirkonna metsaühistute
tegevust, anda üldist informatsiooni
ning spetsiifilisemate küsimuste kor-
ral suunata inimest edasi konsulendi
jutule. Tugiisikute ülesanne on ka
metsaühistute tegevuse edendami-
ne. Samuti organiseerib tugiisik tea-
bepäevi ja muid infoüritusi. Info tu-
giisikult on metsaomanikule tasuta
– selle maksab kinni riik.
Nõustamine
Metsanõu saab praegu kolmel
moel:
1) individuaalnõustamisel konsu-
lendi juures;
2) rühmanõustamisel õppepäeva-
del osaledes;
3) koolituskursusel põhjalikumaid
teadmisi omandades.
Individuaalnõustamine tähendab,
et konsulent lahendab metsaoma-
niku probleemid. Konsulent on pro-
fessionaal, kes lisaks metsandus-
valdkonna heale tundmisele on lä-
binud ka nõustamismetoodika koo-
lituse. Praegu tegutseb üle 50 ates-
teeritud metsanduskonsulendi.
Nende kontaktandmed ja tööpiir-
konnad leiab erametsaportaalist
aadressil www.eramets.ee (vt.
nõustamise rubriik). Nõu vajav met-
saomanik sõlmib konsulendiga
nõustamislepingu (kui nõustamine
jääb alla kahe tunni, ei pea lepingutki
sõlmima, piisab oma andmete and-
misest konsulendile). Tasuta nõuan-
net saab metsaomanik kuni 15 nõus-
tamistunni ulatuses aastas. Kui
nõustamine kestab kauem, tuleb met-
saomanikul juurde maksta. Riigi
poolt hüvitatakse vaid nõustamiseks
kulunud aeg, konsulendi transpordi
maksab abivajaja. Enamasti viib met-
saomanik konsulendi ise metsa.
Pärast keskkonnaameti reformi
metsaomanike nõustamine nende
metsaspetsialistide kohustuste hul-
ka enam ei kuulu. Keskkonnaameti
poole peab metsaomanik pöörduma
vaid metsateatiste esitamiseks.
Rühmanõustamine tähendab õp-
pepäevade ja muude infoürituste lä-
biviimist. Osavõtt õppepäevadest on
metsaomanikele reeglina tasuta. In-
formatsiooni saab nii piirkondliku
tugiisiku käest kui ka erametsapor-
taalis ilmuvast ürituste kalendrist.
Põhjalikumate erialateadmiste ja-
gamiseks korraldab Erametsakeskus
metsaomanike koolitamist. Reeglina
osalevad koolitusel metsaomanikud,
kes ise metsa majandavad ja soovi-
vad seetõttu metsateemaga süvitsi
kursis olla. Oodatud on ka need, kes
oma metsast kaugemal elavad ja
metsatöödega harva kokku puutu-
vad. Metsaomanikelt tundides osale-
mise eest tasu küsitud ei ole. Infot
ürituste kohta saab erametsanduse
infoportaalist.
Toetused
Lisaks nõustamisele toetatakse
Erametsakeskuse kaudu ka praktilisi
tegevusi. Tuge saab nii metsamajan-
damiskava koostamiseks kui uue
metsapõlve rajamiseks. Metsa in-
venteerimisandmete koostamiseks
on toetuse määr kuni 100 protsenti
metsa inventeerimise kuludest, kuid
mitte rohkem kui 193 krooni inven-
teeritud metsamaa hektari kohta. Kui
tehakse ka metsamajandamiskava,
saab toetust kuni 248 krooni metsa-
maa hektari kohta. Toetust aluseks
on metsaregistrisse kantud inven-
teerimisandmed ja nende alusel
koostatud majandamiskava. Metsa
uuendamise toetust saab küsida
metsakultiveerimismaterjali soeta-
miseks (v.a seemnete ost), maapinna
ettevalmistamiseks, istutustöödeks
ja ka taimede hooldamiseks.
Lisaks siseriiklikele toetustele ja-
gatakse Erametsakeskuse kaudu ka
Euroopast erametsadele eraldatavat
abi (NATURA alade toetus, investee-
ringute toetus). Täpsemat teavet
toetuste kohta saab erametsapor-
taalist aadressil www.eramets.ee
(vt. link “toetused”, “EL metsanduse
toetused“). Toetusest huvitatud
metsaomanikul tasub kindlasti
pöörduda piirkondliku tugiisiku
poole, kes võib organiseerida ka toe-
tustaotluste koostamise ja esitami-
se metsaühistu kaudu. Kui toetusra-
ha napib, eelistatakse just ühistu
kaudu toetust küsinuid.
Abi metsade majandamisel
Eesti metsaühistud on nii metsa
majandamisel kui puidumüügi kor-
raldamisel olnud tagasihoidlikud,
kuid aktiviseerumist on märgata.
2008. a. lõpus käivitati Keskkonna-
investeeringute Keskuse rahastami-
sel projekt, mille eesmärgiks on
ühistute tugevdamine. Ühistu kaudu
on metsaomanikul võimalik müüa nii
raieõigust kui metsamaterjali.
Raieõiguse ehk raielangi müük
korraldatakse oksjonina. Ühistu viib
läbi langi hindamise ja korraldab
enampakkumise. Parima pakkujaga
sõlmib metsaomanik müügilepingu.
Ühistu korraldab omaniku eest nii
kogu paberimajanduse kui teostab
järelvalvet tehtavate tööde üle. Pä-
rast raiet saaks ühistu abil ka uue
metsakultuuri rajatud.
Metsamaterjali müügi korraldami-
seks on mitmed ühistud sõlminud
tarnelepingud suurte ostjatega.
Ühistu kaudu müües saab metsa-
omanik korraliku hinna. Selliste le-
pingute olemasolu muutus eriti täht-
saks läinud metsahooajal, mil puidu-
turg kokku kukkus.
Ka ühistu abi kasutamiseks tasub
pöördud piirkondliku tugiisiku poo-
le.
asjad oleksid suures osas naftal ja
gaasil põhinevad, sest midagi me ju
elukeskkonnaks ikkagi vajame. Kõik
puud on küll alles, aga nende alla
elama kolimist me vaevalt tõsiselt
kaaluksime. Ehitised ongi ühed pea-
mised energiaröövlid. Kuigi puitu
kasutatakse meie ehituses võimali-
kust mitmeid kordi vähem, tähen-
daks puidu täielik asendamine terase,
betooni, plastide ja muu taolisega
meie ehitussektori tuntavalt suure-
mat energiamahukust. Soome Met-
sainstituudi METLA uue puidust
kontorihoone ehitamisel arvutati
välja, et sama hoone ehitamisel pui-
du asemel betoonist oleks ehitus-
materjalide tootmiseks kulunud
3970 GJ energiat rohkem. Et arv oleks
kergemini hoomatav, anname selle
ka koduse elektriarvega samades
ühikutes, nimelt 1,1 miljonit kWh.
Et kütuste põletamine tähendab
CO2 atmosfääri paiskamist, siis on
betoonhoone materjali valmistami-
seks enam kuluv energiahulk väl-
jendatav ka täiendava CO2 emis-
sioonina, mis METLA hoone puhul
oleks olnud tervelt 623 tonni. Kesk-
mine sõiduauto toodab 1 kilomeetri
läbimisel umbes 200 grammi CO2,
seega võib keskmine soomlane oma
juhtide tarkust kiites ilma südame-
tunnistusepiinadeta maanteel üle
kolme miljoni kilomeetri läbida.
Elu ilma puiduta tähendab seda,
et metsade roll CO2 emissiooni pii-
ramisel väheneb tuntavalt, kuna
metsa keskmise vanuse kasvades
väheneb ka tema võime siduda süsi-
happegaasi. Üksikud puud võivad
küll mõnda aega jätkata kasvu nii
pikkuses kui jämeduses, aga selleks
peavad teised neile ruumi tegema.
Ruumi tegemine tähendab siin mä-
danemist ja süsinikuringe algfaasis
seotud CO2 atmosfääri tagasi
paiskamist.
Kogu meie elu põhineb fotosün-
teesil ja süsinikuringel. Puud on sel-
vanas rannamännikus, mis ju samuti
silmale ja hingele kosutust pakub,
on lindudest kuulda peamiselt va-
rest. Vaevalt rahuldab meid metsade
uuendamine liigirikkuse säilitami-
seks nende mahapõletamise teel,
ehkki sedagi on Eestimaal katse-
tatud.
Elu ilma puiduta tähendab ka
lihtsalt vähem ilu ja mugavust meie
ümber. Puidu loodusliku tekstuuri
mitmekesisust ja looduslikku soo-
just ei suuda asendada ükski tehis-
materjal. Laminaatparketi pealistus-
kihi paberile võib küll trükkida loo-
duslikule äravahetamiseni sarnase
mustri, aga paljas jalg tunneb ikka
puidule mitteomast jahedust ja jala
omanik otsib susse või katab põran-
da vaibaga. Puitpind ei kogu ka staa-
tilist elektrit ning toimib sobiva pin-
naviimistluse korral siseruumide
õhuniiskuse ühtlustajana. Näiteks
magamistoas tähendab see seda, et
öösel, kui õhuniiskus väljahingata-
vast veeaurust suureneb, imab puit-
pind seda endasse, ja päeval, kui
inimesi toas pole, annab jälle välja.
Elu ilma puiduta tähendab ka elu
ilma paberita ja see oleks tülikas ise-
gi neile, kes tõelise raamatu või aja-
kirja asemel lepivad selle elektroo-
nilise aseainega. Eks proovige kokku
lugeda, kui palju tualett- või majapi-
damispaberi rulle või muud taolist
te iga kuu koju tassite ja mõelge,
kas olete valmis sellest loobuma.
Pealegi toodetakse suur hulk pabe-
rist saematerjali tootmisel tekkiva-
test laastudest ja ülejäänu enamasti
istandustes kasvanud puidust. Pat-
rick Moore, ökoloog ja Greenpeace‘i
asutajaliige, on oma raamatus
“Puud on vastus” ( “Trees are the
answer”, www.greenspirit.com,
eestikeelne refereering www.
puuinfo.ee , Keskkond) selgitanud,
et kõik muud alternatiivsed kiudma-
terjalid paberitoormena koormaksid
keskkonda veelgi enam. Patrick

Ühistegevus Eesti erametsades. Kuidas edasi?

Taavi
Ehrpais,
Vardi
erametsaseltsi
juhatuse
esimees
Viimasel aastal on metsanduses toi-
munud palju muudatusi.
Riiklike ametkondade reformid ja
üleilmne majanduskriis koos ehitus-
turgude kokkukukkumisega on vä-
hendanud töökohti. Kas metsandus
on tõesti perspektiivitu valdkond,
töökohad metsanduses kaovad ja üks
traditsiooniline maaelu valdkond
hääbub?
Väheväärtuslikku metsa polegi
Mets ei ole Eestimaalt kadunud ja
ka ei kao. Lähiajal võetakse kasutu-
sele ka see 200 000 hektarit oman-
direformi käigus tagastamata met-
samaad, mis siiani on olnud jätkuvalt
riigi omandis, aga kus majanduste-
gevust pole toimunud. Skeptikud üt-
levad, et metsamaa on suurenenud
just väheväärtuslike metsade arvelt,
aga kui vaadata bioenergeetika aren-
gut, siis julgen väita, et väheväärtus-
likku metsa pole olemas.
Keskmine omandi suurus eramet-
sades on vaid kümme hektarit, mis
ei võimalda tegelda jätkusuutliku
majandamisega. Lahenduseks on
erametsanduslikud organisatsioo-
nid, mis vajavad tegusaid juhte ja
organisaatoreid, et käivitada majan-
duslikult efektiivne ühistegevus Ees-
ti erametsades.
Praeguseks on enamik metsaoma-
nikke omapäi tegutsedes esimesed
vitsad saamata jäänud raha või lagas-
tatud raielankide näol kätte saanud.
Ühistegevus annab tulu
Ühiselt ostetakse metsataimi, tel-
litakse maapinna ettevalmistamist,
taotletakse ühiselt metsanduslikele
tegevustele toetust. Juba on ka orga-
nisatsioone, kus on käivitunud ühine
puidumüük. Eesmärgiks on koon-
dada ühes piirkonnas olevad raielan-
gid ühte paketti ja saada seda müües
paremat hinda. Ka võib metsaomanik
siis kindel olla, et tema raielank on
raiutud ettenähtud piirides ja töö
kvaliteet on tagatud, sest metsaselts
on suurklient, kellest loobuda ei ta-
heta.
Uus ja arenev valdkond on bio-
energeetika jaoks toorme varumine.
Küttetoorme varumise eripära on
lised taimed, mille ring võib kesta Moore‘i raamatut soovitaksin kind-
isegi sadu aastaid, aga kunagi huk- lasti lugeda, sest tegemist on äär-
kub vanimgi puu ja tema puit mä- miselt köitva käsitlusega, milles muu
daneb. Eesti puud ei ole üldiselt eriti hulgas on jälgitav protestivaimulise
see, et küttehakkeks purustatavat pikaealised, kuid puidust ehitatud keskkonnaaktivisti kasvamine reaal-
materjali tekib peaaegu kõikide hooned võivad kesta aastasadu ja seid lahendusi pakkuvaks teadlaseks
tööde käigus, mida metsaomanik hoida süsinikku ringest välja tõm- ja ühiskonnategelaseks.
metsas teeb – kõik raied, kraavide-
sihtide ja liinialuste puhastamine
jne. Samas on materjali mahud ühe
omaniku kohta enamasti küllalt väi-
kesed. Siin tulebki appi metsaühistu,
kes koondab mahud külade või mas-
siivide kaupa ja otsib materjalile pa-
rima ostja.  
Erametsasektoris on jätkuvalt
puudus headest, haritud spetsialis-
tidest, kellel on hea organiseerimis-
võime ning kes ei karda vajadusel ka
saagi kätte võtta. Omanikud vajavad
nõustamist ja tugiteenust, omanike
organisatsioonid juhtimist, et vana-
sõna “Metsamees põline rikas” ka
tulevikus oma sisu ei kaotaks. Eesti vanim puitehitis – Ruhnu Püha Magdaleena kirik.
FOTO: TIINA KIVISÄKK
METSA poole
Puhkaja jalajälg
looduses
Ain Erik,
RMK
eruloodus-
hoidja
Praegusel kiire elurütmiga ajal soo-
vivad inimesed tööl, ühiskonna- või
eraelus tekkinud pingete maan-
damiseks ja tervise kosutamiseks
järjest rohkem päevadesse vaheldust
ehk teisisõnu – leida võimalusi puh-
kamiseks.
Puhata võib mitmeti: võib ilma
füüsilise pingutuseta lihtsalt la-
maskleda, vaadelda liikuvaid pilvi või
ilusat maastikku; puhkuse võib aga
siduda ka vaheldusrikka ja huvitava
tegevusega. Selline puhkus kannab
moodsamat nime – rekreatsioon,
eestipäraselt virgestus (töövõime
ning tervise taastamine aktiivse te-
gevusega looduses). Või lühemalt
– virgestus on aktiivne puhkus loo-
duses.
Puhkuse veetmiseks valitakse met-
sarikkad, soovitavalt veekogudega
maastikud. Aktiivseks puhkuseks
looduses võib olla lihtne jalutuskäik
või pikem matkamine omapäi või or-
ganiseeritult juhendajaga. Looduses
võib liikuda ka jalgratta, paadi, ka-
nuu, talvel suuskade ja suvel räätsa-
dega.
Vältige prahistamist
Sõltumata sellest, kas looduses
käiakse füüsilise koormuse saami-
seks või hoopis loodust tundma
õppides, n-ö vaimse lisakoormuse
ehk tarkuse kogumiseks või väsi-
muse peletamiseks ja energia kogu-
miseks, tehakse ikka peatusi, mille
juurde kuulub sageli lõkke tegemine
selleks ette valmistatud kohtades.
Selline käitumine võib suuremal või
vähemal määral muuta koha looduse
seisundit. Prahistamine, taimestiku
vigastamine, pinnase lõhkumine või
liivakivipaljanditele nimede kraapi-
mine, kuid olenevalt kohast ja päeva-
või aastaajast ka müra (vali muusi-
ka), kunstlik valgus, häiriv lõhn ei
kuulu loodusse. Ka liigsed teabe-
kandjad võivad vahel olla ülearused.
Kõiki selliseid puhkajate poolt
tekitatud kõrvalekaldeid loomupära-
sest seisukorrast maastikus võiks
nimetada “puhkaja negatiivseteks
jalajälgedeks” looduses. Nende tekki-
mise põhjusi ja dünaamikat riigi-
metsa puhkealadel on uurinud Met-
sakaitse- ja metsauuenduskeskus.
Koormustaluvuse uuringute tule-
musel on puhkealadel rakendatud
mitmeid abinõusid olukorra paran-
damiseks: külastuskoormuse vähen-
damine, radade laiuse piiramine, pin-
nase ja puujuurte kaitsmine laudkat-
tega, murude taastamine, hoiatavate
ja juhendavate siltide paigaldamine
jm.
Täiendavaid andmeid puhkajate
liikumise kohta ja ettepanekuid selle
paremaks korraldamiseks on saadud
ka korduvate külastajaküsitlustega
RMK puhkealadel. Looduse seisuko-
halt on matka korraldaja ja juhendaja
esmaseks ülesandeks just selliste
jälgede vältimine matkateel.
“Positiivsed jalajäljed“
Aga on ka jälgi, mis ei olegi otse-
selt nähtavad, neid võib lugeda “po-
sitiivseteks jalajälgedeks“. Rahva
meeles on uskumus, et igast inime-
sest puhkealal, igast teelisest õppe-
või matkarajal jääb midagi sellesse
paika või liikumisteele. Sinna jäävad
liikuja mõtted, soovid ja käiguga
seotud lootused. Iga puhkehetk või
matk, mis on kantud siirast huvist
looduse vastu, on täidetud väärtus-
liku sisuga ja jätab osavõtjasse oma
jälje. Need jäljed kajastuvad puhka-
jas-matkajas-õppijas – need on ter-
vise ja töövõime paranemine, uued
teadmised-tarkused, meeleolu tõus
ja vaimne virgestus. Need on “jala-
jäljed inimeses endas“ ning iga puh-
keala-matkaraja kasutajale jääb ko-
hustus koguda neid jälgi ümbritse-
vasse keskkonda negatiivseid jälgi
jätmata.
Looduse tundmist, hoidmist ja
mõistlikku kasutamist aitavad suu-
nata ja õpetada RMK puhkealade loo-
duskeskused ning Sagadi Metsakes-
kus. Seal korraldatakse temaatilisi
loodusõppeprogramme õpilastele ja
ka vanematele huvilistele.
Looduskeskuste õppetoad on va-
rustatud vajalike õppevahenditega ja
näitliku materjaliga (fotod, skeemid,
topised, puidunäidised jms). Saga-
dis on metsamuuseum ja loodus-
kool. Kindla teemasuunitlusega õp-
peradadel selgitatakse looduse sa-
ladusi ja õpitakse tundma elustikku.
Näiteks metsamajandusliku tegevu-
se, pärandkultuuri, liivakivipaljan-
dite, metsakuklaste, lindude- loo-
made jt rõhuasetusega õpperajad.
Kõrgemal tasemel loodusetund-
jaks õpetatakse Tartu Ülikoolis ja
Eesti Maaülikoolis ning Luua Met-
sanduskoolis.
Loodust tundma õppida või tead-
misi täiendada saab aga ka iseseis-
valt. Looduses liikudes on oluline
vaadelda ümbritsevat loodust ja tä-
hele panna seal toimuvat. Loodus-
uurijal peab jätkuma kannatlikku
meelt, et saada selgust kõigis teda
huvitavates küsimustes.
Ole looduses hea külaline
Retkejuhi või matkakorraldaja abi
kasutades tuleb tema ettekirjutusi
ka täita. Matkakorraldaja peab olema
igakülgselt ette valmistatud, et ra-
huldada matkajate ootusi, anda neile
lisateadmisi, õpetada märkama loo-
duses toimuvat ja sisendada retkelis-
tele, et nemad on looduses külalised,
mitte peremehed. See eeldab ka loo-
dust austavat käitumist külaliste
poolt. Matkal tuleb tagada kord ja
puhtus, et rada jääks peale läbimist
samasugusesse seisundisse, nagu
see oli enne grupi käimist. Keegi
meist ei taha ju minna elamusi ko-
guma loodusse, kus eelmiste külas-
tajate ebameeldivad jäljed risustavad
ka meie meeltesse jääva mõttelise
jälje.
Kotka matkaraja puhkekoht.
FOTO: JÜRI PERE
mai 2009
Mõned võimalused linnapuude odavamaks
hoolduseks ja eluea pikendamiseks
Sulev Järve,
Eesti
Arboristide
Ühing
Linnapuude seisund on viimastel
aastatel muutunud üha kehvemaks
– põhjuseks linnasurutis (ehituste-
gevuse järelmõjud, suurenev autode
arv, lumetõrjesool, saastumine, kas-
vupinna vähenemine ja tihenemine,
haigused).
Puud istutades loodame, et ta elu-
iga oleks mitukümmend, kui mitte
mitusada aastat. Kahjuks mõjub lin-
nasurutis linnaloodusele järjest ne-
gatiivsemalt – kui kolmkümmend
aastat tagasi hinnati tänavapuude
keskmiseks elueaks 50 aastat, siis
nüüd on see langenud 10-15 aastani!
Ilu ja tervise kaotanud puid saetakse
maha rohkem, kui suudetakse asen-
dada, ja kahjuks on probleeme isegi
lihtsa istutamisega.
Linnapuude istutamisest
Istutustöödel tehakse mitmeid vi-
gu, millest paljud algavad juba pro-
jekteerija töölaualt: suureks kasvav
puu istutatakse liiga kitsasse ruumi
või liigile sobimatutesse valgustin-
gimustesse. Väga ohtlik on puule
ka liiga sügavale istutamine. Mõnede
hinnangute kohaselt on tänapäeval
noortest puudest rohkem kui kolm-
veerand istutatud valesti, st süga-
vamale, kui tohib. J. Vellemets
(“Puude ja põõsaste normaalsest sü-
gavamale istutamisest”, ajakiri Aed
nr 5/1940) jaotab selle juhuslikuks
ja süstemaatiliseks.
Juhusliku sügavale istutamise vea
teevad vähesed istutajad, kes küll
teavad istutustehnika teooriat, ent
eksivad mulla struktuuris – sellest
aga oleneb taime hilisem vajumine.
Õigesti istutatud puu juurekael peab
Puu kui aia ehe
Ülle Gri
Grišakak ov
ov,,
akov
maastikuarhitekt,
OÜ Kivisilla
Väikses aias ei tohiks pilgupüüdjaid
olla liiga palju – ilu kaotab oma mõ-
juvõimu, kui tal ei ole kellegi arvel
edvistada. Nii peakski aiaomanik
loobuma peibutavast plaanist valida
puukoolide uhkest ja rikkalikust tai-
mevalikust aeda ainult eriti dekora-
tiivseid taimi. Iga puu, mis aiakujun-
dusse kui tervikusse sobib, on aia
ehteks. Selleks võib olla lihtne too-
mingas kraaviserval, majesteetlik
tamm taluhoovil, vana viljapuu või
armastusega istutatud uudne deko-
ratiivne sort. Puude valikul tuleks
arvestada krundi loodusliku eripära-
ga. Väga lakoonilises maastikus
mõjuks sobimatu puuliik võõrista-
valt; elavas ja lopsakas ümbruses on
aga ootamatu liigivalik omal kohal.
Suur puu ei pruugi olla ehteks
Väikeste kruntide puhul tuleks
hoolega kaaluda suurte puude vaja-
dust. Kõle krunt ja suur maja tekita-
vad sageli tunde, et olukord paraneks
suurte puude istutamisega aeda.
Hiljem ülisuuri hobukastaneid või
pärnasid kirudes on aga juba hilja
mõista, et puust ei saanud aia ehet.
Krunt on jäänud pimedaks, kitsaks
Oksakrae ümbritseb oksa.
pärast kastmist ja pinnase vajumist
jääma ümbritseva maapinnaga sa-
male kõrgusele või isegi paar sen-
timeetrit ülespoole.
Süstemaatiline viga esineb peaae-
gu kõikjal; selle teevad need, kes pole
teadlikud istutustehnikast, juurte
kasvamisest ega oma töö tagajär-
gedest ning toimivad peamiselt ins-
tinktiivselt, arvates, et mida süga-
vamale puu istutada, seda paremini
ta püsti seisab ja kasvab.
Liiga sügavale sattunud juured ei
saa aga enam piisavalt õhku ning
taime juurdumine ja kasv pidurdub
mitmeks aastaks. Juhtvõrse kasv
aeglustub ning puule moodustub
ebanormaalne laiuv võra, lisaks te-
kivad juurekaelale vesivõsud. On
teada juhuseid, kus juured polegi
pinnasesse laiali kasvanud ning puu
on mõne aasta pärast pikali vajunud
või kuivanud.
Mugav on põhjendada puukeste
ja niiskeks. Muru ei kasva ja puu var-
jab lõunapäikese.
Aia põhivormid paljastuvad tal-
vel. Eriti huvitavaks muutuvad leht-
puud siis, kui härmatis toob sobival
taustal esile nende võra graafika.
Efektselt tulevad esile erikujulised
tüved ja oksad: rippuvad, püramiid-
jad, korgitserikujuliselt spiraalis.
Puude võrad annavad aiale rütmi, ka
värv pääseb paremini mõjule. Palju
rõõmsaid värve toovad aeda erineva
värvusega puutüved. Kõige silma-
torkavamad on kased, männid ja pa-
jud. Kevadtalvel tulevad hästi esile
ka tugevate ogadega liigid, näiteks
kuradipuu ehk araalia, millel on hu-
vitavad pikkade piigitaoliste ogade-
ga varred.
Värvid aeda
Juba mitu hooaega on populaarsed
värvilise lehestikuga puud ja põõ-
sad. Õige valik madalatest ja keskmi-
se kõrgusega puudest, millel on kas
dekoratiivne lehestik või vaimusta-
vad õied, on aia ehteks. Väikesed
puud, mis on ilusad igal aastaajal,
sobivad ka väikesele krundile.
Väikestes aedades on kerge kas-
vatada õunapuude (Malus) perekon-
na rikkalikult õitsvaid esindajaid,
mis oma ilusa võra ja punaste vil-
jadega on ilusad ka sügisel.
Kaunite õitsvate puudena on vii-
masel ajal propageerimist leidnud
hulk ploomi- ja kirsipuu ning too-
OTO: SULEV JÄRVE
kehva juurdumist ja kasvu nn is-
tutusshokiga, selmet õppida kor-
ralikku istutamistööde teostamist.
Oksakrae tähtsusest
puuhoolduses
Puuokste õige lõikus on midagi
enamat kui okste eemaldamine, see
on nii kunst kui ka teadus. Enamasti
põhjendatakse lõikuse vajalikkust
linnaelanike soovidega, arvestamata
puude vajadusi ning tervist. Igasu-
gune elusate okste lõikamine mõjub
puule halvasti. Et oksalõikusest sün-
divat kahju vähendada, tuleb lõigata
võimalikult vähe ja harva, eelistatult
peeneid oksi ning kindlasti kohast,
kus mädanike tekkeoht on väikseim.
Just puuseened on inimeste kõrval
peamised puude kuivamise või mur-
dumise põhjustajad.
Peamised evolutsiooni käigus ku-
junenud kaitsevööndid, millega puu
end kahjustajate vastu kaitseb, paik-
minga (perekond Prunus) sorte. Li-
saks kevadisele rikkalikule õitsemi-
sele on paljudel selle perekonna
puudel ka kaunis sügisvärvus. Uute
dekoratiivsete liikidena võib too-
minga perekonnast leida nii mõn-
dagi huvitavat.
Pihlakas (Sorbus) on hästi tuntud
taimeperekond, vahelduseks punas-
te marjadega pihlakale võiks aeda
tuua ka roosade või valgete viljadega
sorte.
Enne lehtimist õitsevad paljud
tuultolmlejad, näiteks lepad, mis on
ühed esimesed kevadekuulutajad.
Kevadpäikeses muutuvad ka pajud
hõõguvalt punakaspruuniks, kolla-
kaspruuniks, roheliseks ja kollaseks.
Toonid on looduslähedasemad kui
kontpuudel, kuid tervik näeb välja
nagu kunstniku palett.
Varakevad on tänuväärne aeg
lehtpuudega tutvumiseks. Kui pigis-
tada oksa käes, siis terve oks jääb
jahedaks, kuid surnud oks soojeneb
käe soojuse mõjul, sest surnud oks-
tes mahl ei liigu.
Suvises värvikirevuses jäävad
okaspuud sageli tähelepanuta, kui
aga sügistuul viib lehed puudelt,
saavad nad aia täieõiguslikeks pere-
meesteks. Eestis kasvab loodusli-
kult neli okaspuu perekonda: kuusk,
mänd, kadakas ja jugapuu. Meile on
sisse toodud ka hulk võõrpuuliike,
mida viimasel ajal palju kasutatakse.
Kõrged okaspuud ja eelkõige kuuse-
lk 3
nevad oksa ja tüve ühenduskohas –
oksakraes. Oksakrae on nähtav pak-
senduse või kontsentrilise vallina
ümber oksa aluse (kõige selgemini
näeb seda kuivanud okste alusel).
Õige lõikamise koht ongi seal, kus
oks tegelikult algab, st oksakrae
kõrval. Kui oks kuivab või lõigatakse
ära õigesti, siis aktiveeruvad oksa-
kraes olevad kaitsevööndid ning tõ-
kestavad mikroorganismide edasi-
pääsu oksakudedest tüvesse. Os-
kuslik ja õigeaegne okste lõikamine
hoiab meie linnapuud terved ning
elujõulised, neid pole vaja enne-
aegselt välja vahetada.
Tõsised mädanikuprobleemid tek-
kisid mootorsaagide kasutuselevõ-
tuga. Kui varem lõikasid aednikud
puuoksi käsisaega, oli neil otstar-
bekam teha lõige oksakrae kõrvalt,
kus oks on peenike. Mootorsaega on
aga väga mugav lõigata mööda tüve
ülalt alla, seega läbi oksakrae; selliste
kahjustuste vastu pole aga puudel
tõrjevahendeid välja kujunenud.
Loomulikust mitu korda suuremate
lõikehaavade sulgemiseks hakkas
puu kasvatama tavalisest laiemaid
haavapuiduringe, mida peeti kiire
“paranemise” tunnuseks ning lõigati
samamoodi edasi. Teadlased selgi-
tasid peatselt välja, et nn otselõige,
millega eemaldatakse puult oksa-
krae, põhjustab puutüves puidumä-
daniku ulatuslikku levikut, mida pole
väljastpoolt näha, ning muudab puu
murdumisohtlikuks.
Milleks meile arboristid
Arboristid ehk puuhooldajad (abi
saab www.eestiarboristid.ee) on
spetsialistid, kes tunnevad puu bio-
loogiat ning mõistavad puude vaja-
dusi. Tänu sellele oskavad nad hool-
dada puid nii, et nad suudaksid suu-
reks kasvada, oleksid kenad vaadata
ning vanemaks saades kellelegi pähe
ei kukuks.
hekid on maastikus ilusad maamär-
gid ja mikrokliima parandajad.
Taluaiad ja vanad puud
Suurte taluaedade puhul tuleks
rohkem lähtuda looduslikust vali-
kust. Ära tuleks kasutada krundi
taimkatte eripärad ja olemasolevad
väärtuslikud puud. Uute puude vali-
kul lähtuda kasvukohatüübist ja
üritada taimi sobitada põhimõttel,
et ka looduses ei leidu meie oludes
eriti rikkalike kooslusi. Valides neli-
viis liiki, tuleks uusi täiendliike lisada
olemasolevat taimestust säilitades.
Olemas olevaid puid ei hinnata
uute elamurajoonide arendamisel
sageli eriti kõrgelt, andmata endale
aru, et kasvav ja säilitatav puu sääs-
tab nii aega kui hiljem raha. Väga
ettevaatlik peab olema vanade puu-
de mahavõtmisega. Mõni vana
õunapuu, millel saagikuse seisuko-
hast ammu mingit väärtust pole, on
korralikult tagasi lõigatuna tühja-
võitu aias päris mõjuv aktsent. Seits-
me või kümne aasta pärast, kui uue
omaniku istutatud puu on oman-
danud paraja kõrguse, on võimalik
vanast loobuda.
Väärtusliku puistu puhul on tark
tellida krundile dendroloogiline tak-
seerimine. See sisaldab tavaliselt
puude hindamist, raieplaani ning
enamasti ka kooskõlastamist kesk-
konnaametis.