 26.

mai 2009 algusega 18:00

(kogunemine alates 17:30) LUS-i majas
(Tartu, Struve 2) geoloogiasektsiooni
teeõhtu.

Esineb TTÜ mäeinstituudi doktorant Veiko

Karu ettekandega:
"Põhja-Saksamaal karjääride otsingul"

Maateaduste tudengitööde konkurssi 2009

võitjate autasustamine

05/27/09 1
 Põhja-Saksamaa
karjääride
otsingul
LUS Geoloogiasektsioon
26.05.09 Veiko Karu
TTÜ mäeinstituut
veiko.karu@ttu.ee

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 2
Kes ja Millal?
TTÜ mäeinstituudi tudengite õppereis
Saksamaa mäetööstusesse ning
kultuuri tundma õppimine.

Kuupäevad:
bussid 03...20.04.2008
põhigrupp 05...16.04.2008

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 3
Kui pikk teekond?
2486 - kilomeetrit laevasõitu
3265 - kilomeetrit läbisõitu

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 4
OBJEKTID

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 5
Rüdesdorfi lubjakivikarjäär ja selle
tsemenditehas
 Rüdersdorfis on lubjakivi kaevandatud
juba 750 aastat
 Karjääri mõõtmed: 50 m sügavus, 4 km
ida-lääne suunas ning 800m põhja-lõuna
suunas
 Kaevandamismaht on 3 mln tonni

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 6
Rüdesdorfi karjäär

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 7
Kaevandamine 5 astanguga

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 8
Hüdrauliline pärikopp-ekskavaator

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 9
Lõhketööd

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 10
Lõhatud materjali kallutamine purustisse

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 11
Purustuskompleks

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 12
Angaar materjali hoidmiseks
ja kvaliteedi ühtlustamiseks

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 13
Tehase territoorium

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 14
Lõpp-produkt

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 15
TTÜ Mäeinstituut05/27/09 16
Hõbedakaevandus Reiche
Seche,
Freiberg
 “Freiberg” tähendab tõlkes vaba, piiranguteta
kaevandamine
 Enam kui 800 aastat kaevandamise ajalugu
 Freibergis asub 1765. a asutatud
Mäeakadeemia, mis on maailma kõige
vanem mäendust õpetav kõrgkool
 Freiberg on 43 tuhande elanikuga linn

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 17
 14. sajandil avatud
 1919. a sai Freibergi Mäeakadeemia
kaevanduse endale eesmärgiga
kasutada seda praktikabaasina
 Võimalik on läbida 14 km erinevatel
ajajärkudel rajatud käike
 Kaevanduse sügavus on 700 m.
Laskuda saab aga kuni 230 m
sügavusele, ülejäänud on veega
täitunud

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 18
Õppelabor: Tunneli konstruktsioon

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 19
Tingimused
kaevanduses

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 20
TTÜ Mäeinstituut05/27/09 21
TTÜ Mäeinstituut05/27/09 22
Marmori kaevandus Hermsdorf,
Freiberg
 Alustas tööd 1992 aastal
 Kaevandus on 118 m sügavusel
 Kambri laius 6 m ja max kõrgus 9 meetrit
 Kasutatakse kamberkaevandamist ning puur- ja
lõhketöid
 Kaevandatakse kaltsiumilist ja dolomiitset
marmorit
 Täitematerjaliks (jahud, peenliivad, graanulid,
dekoratiivkruusad)
 Mittesobilik materjal kaevandusse tagasi täiteks

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 23
Marmori kaevandus ning puurmasin

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 24
TTÜ Mäeinstituut05/27/09 25
Soolakaevandus ja muuseum,
Bad Salzungen
 Kaevandus on üle 100 aasta vana.
 Kaevandamist alustati 1904. aastal
 Kaevanduse pikkus ~20 km
 Soola kihi paksus 300…400 m
 Kaevandus on Quinessi rekordite
raamatus mainitud kahel korral

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 26
Esimene korrus 440 m sügavusel
Seal on kontsertisaal, mis on mõeldud 1200
inimesele
Saali pikkus on 250 m ja kõrgus 50 m
Quinessi rekordite raamatus

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 27
Kaevanduse vanimas osas ajalooline kullatuba, mille leidsid ameerika
sõdurid 1945. a
Nn tuppa oli peidetud 230 tonni kulda, 3 billionit saksa marka, maale ning
erinevaid väärtesemeid

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 28
 ►Teisel korrusel kristalliruum
►800 m sügavusel, 28 kraadi
►Ruumi suurus on 45 x 10 x 50 m ning seal leiduvad maailma suurimad
soolakristallid

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 29
Muuseum

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 30
TTÜ Mäeinstituut05/27/09 31
 Basaldikarjäär
 Kaevandatakse Frankfurdi lähedal alates
1881.aastast basaltkillustiku
 Aastatoodang 1 miljon tonni killustikku
 Tootmisesse minev kiht 60 m paksune

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 32
Basalti aukkarjäär

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 33
Lõhkami
ne

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 34
Karjäärikallurile laetakse basaltkillustik
kopplaaduriga

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 35
 Koonuspurus
ti

Rootor- ehk
löökpurusti

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 36
TTÜ Mäeinstituut05/27/09 37
Kiltkivi kaevandus Katzenberg,
Mayen
 Kiltkivi peamine kasutusala - katusekivi
 Käisime 220 m sügavusel
 Tehnoloogia: korrustega kamberkaevandamine
 Kambrite mõõtmed on 5x8x6 m
 Maa alla minekuks vertikaalšaht.
Kongi mahub 4 inimest
 Ainult 50% kogu väljatavast materjalist jõuab maa
peale
 Väga palju läheb praaki tagasitäiteks

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 38
Kiltkivi

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 39
Plokkide saagimine

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 40
Plokid kopplaaduriga vagonettidesse

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 41
Kongid inimeste ja
materjali transpordiks

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 42
 Tõstetorn

Garderoob

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 43
Katusekivi valmimine

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 44
 Katusekiv
id

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 45
Hambachi ligniidikarjäär

 Maailma suurima ligniidikarjäär

 Pindala 85 km2
 Karjääri toodangust saadakse ~50%
elektrist, mida Saksamaa vajab
 Ligniidi kihi paksus on 70 m
 Karjääris 7 astangut
 Maailma suurim rootorekskavaator

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 46
Karjääris lintkonveierisüsteem

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 47
18 kopaline rootorekskavaator, mille iga kopa maht 6 m3
TTÜ Mäeinstituut05/27/09 48
Kaevandatud ala täitmine puisturiga

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 49
Karjääri kõrval korrastatud ala

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 50
Treeningkaevandus
Recklinghausen
 Kaevanduses asuvad kõik vajalik korralikuks
väljaõppeks
 Mida saab õppida?
◦ Puittoestiku paigutamist
◦ Lõhkevõrgu koostamist
◦ Monorelsi juhtimist
◦ Elektri ohutut paigaldust (koostöö
Siemensiga)
◦ Puurimist
◦ Mäepäästet
◦ Lae hoidmise tehnoloogiaid
 Võimalus õppida virtuaalselt juhtima erinevaid

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 51
Transpordiviis ja suruõhuvasar

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 52
Toestikud

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 53
Söehöövel

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 54
Laavakomb
ain
TTÜ Mäeinstituut05/27/09 55
Bochumi kaevandusmuuseum

 Maailma suurima väljapanekuga

kaevandusmuuseum
 Väljapanekud on alates videodest,
piltidest, kivimitest kuni
kaevandamismasinateni välja
 Võimalus käia maa-all, maa peal ning
kõrgustes

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 56
TTÜ Mäeinstituut05/27/09 57
Kaevuri
d

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 58
Toestike näidis

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 59
Mäepääste
vahendid

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 60
 Maketi
d
TTÜ Mäeinstituut05/27/09 61
Monorels
s

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 62
Töörõivad

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 63
Gaasi allmaahoidla,
Dötlingen

 Gaasi hoidlana kasutatakse looduslikku

reservuaari
 Mahutavus 13 mld m3 gaasi
 Gaasi hoitakse maa all liivakivis 2735 m
sügavusel. Liivakivi poorsus on 8-15%
 Väga keskkonnasõbralik hoidla
 Pealmaakompleksis asub kontorihoone,
pumbad ja gaasiturbiinid
 Kompleks asub looduse keskel

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 64
Maapealsed
pumbad

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 65
Lõbusad hetked

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 66
Berliin

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 67
TTÜ Mäeinstituut05/27/09 68
Bremen

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 69
Välitöö

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 70
TTÜ Mäeinstituut05/27/09 71
Enne ja pärast

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 72
TTÜ Mäeinstituut05/27/09 73
 Lõpetuseks

 Saksamaa - maailma mäenduse sünnimaa

 Mäeinstituudil tihedad sidemed Saksamaa
mäeülikoolidega
 Kõik saab alguse kaevandamisest

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 74
GLÜCK AUF!

http://studytripgermany2008.blogspo
t.com/

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 75
 Tudengitööde
konkurss 2009
Tudengitööde konkursi, mille teemaatika on:
Mäendus, geoloogia, geotehnika, geograafia jt
maateadused 2009

05/27/09 76
Valdkondade parimad tööd:
(auhinnaks väärt raamat)
Parim ainetöö: Marko Vainu "Vidzeme kõrgustiku
loodusgeograafiline ülevaade"
Parim kursusetöö: Vivika Väizene
"Graniidikaevanduse rajamine Maardu
graniidimaardlas"
Parim artikkel: Egert Vandel "Sette makrojäänuste,
fraktsioonilise jaotuse ja litoloogilise koostise
analüüsi rakendamine Ruusmäe järve veetasemete
muutuste rekonstrueerimisel“
Parimad tehnoskeemid: Ain Anepaio
"Kolmedimensionaalsed visualiseeringud“
Parim lõputöö: Anette Sedman "Põlevkivi poolkoksi
nihketugevus“
Parim konkursil osalenud muu töö: Margit Kolats
ja Ain Anepaio "Graniidikaevanduse makett"

05/27/09 77
Kolm parimat tööd:
1.koht: Anette Sedman tööga
"Põlevkivi poolkoksi nihketugevus“
2.koht: Martin Liira tööga
"Hüdratiseeritud põlevkivituhasette
fosfori sidumisvõime aktiivse
filtratsiooni tingimustes“
3.koht: Raido Kivinurm tööga
"Vertikaalse plaatankru kandevõime"

05/27/09 78
LUS Geoloogiasektsiooni
eripreemia

Margit Kolats ja Ain

Anepaio
"Graniidikaevanduse

TTÜ Mäeinstituut05/27/09 79