Chardonnay

Kasvatamispiirkonnad
Chardonnay on maailma levinuim viinamarjasort. Chardonnay'le sobivad nii jaheda kliimaga alad kui ka soojad, kuivad alad. Tema peamised kasvualad jvad Ameerika hendriikidesse (California), Austraaliasse, Prantsusmaale (Burgundia, Langudoc-Roussilion, Champagne), Itaaliasse, Tiilisse, Luna-Aafrikasse ja Argentinasse.

(Chardonnay Avizes)

Chardonnay'st valmistatud veinide omadused

Chardonnay-vein on tavaliselt tidlane, suhteliselt krge alkoholisisaldusega ja tundub seetttu mitte pris kuiv olevat. Sellest marjast valmistatud vein vib olla kerge, vrske, elav, nooruslik, samas mnes teises kliimas vine, kreemjas, kompleksne ja korraliku arengupotentsiaaliga.

Kus ja millal?
Chardonnay pritolu kohta on olnud erinevaid teooriaid. Kord videti, et ta on Kproselt Prantsusmaale toodud, teisalt aga, et hoopis Lhis-Ida on tema ennemuistne kodupaik jne. Tnapeva DNA-testide ajastul on vlja selgitatud, et see mari on hoopis Pinot Noir ja Gouais Blanci nimeliste marjade ristand... Tema peamised kasvualad jvad Ameerika hendriikidesse (California), Austraaliasse, Prantsusmaale (Burgundia, LanguedocRoussillon, Champagne), Itaaliasse, Tiilisse, Luna-Aafrikasse ja Argentiinasse. Ohtralt leidub teda lejnudki veiniriikides. Parimad nited tulevad siiski Prantsusmaalt Burgundiast veinidena ning Champagneist vahuveinidena. Burgundia tippklaveinidel pole kunagi sildil kirjas, et tegu on Chardonnay veiniga, sest seda peetakse peaaegu enesestmistetavaks. Parimaks loetakse Phja-Burgundia (Cote dOri) Meursault, PulignyMontrachet, Chassagne-Montrachet ja Corton-Charlemagnei valgeid burgundereid. Tuntuim on kindlasti Chablis alati kindel valik, kui muud klad on tundmatud. Valge burgunder neilt aladelt on valmis joomiseks tihti juba 23 aastaga ning tiskps alles 810 aastaga. Tiesti omaette stiiliga on Chardonnay Uue Maailma

riikides (Ameerika hendriikides ja Austraalias). Seal ei leidu kll burgundialikku pinnast, kuid leidus pealehakkamist ning uusi ja huvitavaid veinivalmistamise viise. Valmivad veinid on puuviljased, kreemjad, nende aroomis on tunda troopilisi puuvilju, mett, melonit ja tammevanilli. Maitse on pehme, puuviljane, tihti vhese happega, mis teeb ta kergesti vastuvetavaks ka algajamale veinisbrale. Joogiklbulikud on need veinid juba aasta prast korjet ning seismine vaid vhendab vrskust ja kaotab veini sravuse. Kige kergemad ja vrskemad Chardonnayd prinevad Phja-Itaaliast (Trentino, Alto Adige), Bulgaariast, Ungarist, kuid ka Luna-Prantsusmaalt.

Milline on siis Chardonnay?

Kerge ja vrske mgisemates ning jahedates rajoonides, puuviljane ja kreemjas soojema kliimaga piirkondades.

Tiendus
Max 14 vol alkoholisisaldus Tehakse chabliid
Sobib hsti kala ja valge lihatoitude krvale

Valge veini valmistamine

Valged viinamarjad
Riesling Chardonnay Smillon Sauvignon Blanc Gewrtztraminer Muscat

Valgeid veine valmistatakse puhtast mahlast, mis pressitakse marjade viljalihast ja on igal juhul hele, seetttu vib valge veini valmistamiseks kasutada nii heleda- kui ka tumedakestalisi viinamarju. Et saada head valget veini, tuleb saaki eriti ettevaatlikult korjata, kuna heledad viinamarjad on vga haprad ja marju on lihtne kergesti vigastada. Et tagada viinamarjade kvaliteet, tuleb need ettevaatlikult vimalikult ruttu prast koristamist viinamelt veinitehasesse transportida. Valge vein on noorena on hele-rohekas, seejrel ta tumeneb, muutudes kollasest kuldseks, siis merevaigu vrvi ja lpuks hgusaks pruuniks.

Pressimine ja purustamine[muuda]
Enne kui marjad mahla vallandamiseks ja kestas sisalduvate fermentidega kokku puutumiseks purustatakse, eemaldatakse varred ja seemned. Ainult esimese pressimise mahl ja see, mis vabalt vlja jookseb, on piisavalt vrske, et seda valge veini tegemiseks kasutada. Marjad pressitakse nrga surve all pressimismasinas. Seda tehakse, et saada marjade pressimise abil mahla. Viinamarjade pressimine vib olla erinev:

Staatilist pressimist kasutatakse suure vvli anhdriidi sisaldusega mahla jaoks, see lkkab krimisprotsessi alguse 24 vi 48 tundi edasi. Dnaamiline pressimine toimub masinate ning tsentrifuugi abil.

Nrutamine
Mahla nrutatakse, et seda puhastada suurematest kvadest osadest. Nrutatakse enne krima panemist. Saadud mahl pannakse 12-48 tunniks seisma suurtesse anumatesse. Selle aja jooksul settivad viksemad kivikesed ja muud heljumid, kui neid veel mahla sisse ji, anuma phja.

Fermenteerimine ehk kritamine

Fermentatsioon toimub kas roostevabast terasest trtes vi tammevaatides. Krimisprotsess kestab olenevalt aastaajast ja veinisordist 1-6 ndalat. Esmaklassilise valge veini valmistamiseks peetakse kige sobivamaks tammevaate. Kritamine kivitatakse spetsiaalse kultuurprmiga (saccharomyces ellipsoideus), ning kulgeb rangelt kontrollitud temperatuuril. Valge veini valmistamiseks peab temperatuur krimisprotsessi vltel olema madal.

Filtreerimine e. selitamine
Jrgnevalt selitatakse veini naturaalsete vahenditega (elatiin, munavalge, kuiv veri jne). Kiki neid aineid kasutatakse ametlikult ning vetakse lpuks veinist vlja. Samuti kasutatakse neid eraldamaks veinist tahkeid heljumeid, mis muudavad veini hguseks. Veini selitatakse, et anda talle vimalikult kaunis vlimus ja et eeemaldada veini hguseks muutvad osakesed.

Silitamine
Valget veini silitatakse tammevaatides maksimaalselt 12 vi 24 kuud. Harilikult toimub valge veini mbervalamine ja selitamine kohe prast krimist ja enne pudelitesse valamist. See vimaldab saavutada parimat selgust ja vrvi.

Villimine
Enamus valgetest veinidest filtreeritakse ja pannakse otsemaid pudelitesse, et silitada nende vrskust. Valge veini valmistamine