• Embed Doc
  • Readcast
  • Collections
  • CommentGo Back
Download
 
 Globaalne soojenemineja kliimamuutusedUurimus
Kristjan Velbrijuhendaja: Marko Kaasik
Tallinn 2008
 
2
SISUKORD
1.
 
Globaalne soojenemine ja kliimamuutused2.
 
Kasvuhooneefekt ja kasvuhoonegaasid3.
 
Maavälised tegurid4.
 
Kasvuhoonegaaside emiteerijad5.
 
Süsiniku ringlus6.
 
Temperatuuri mõõtmine ja arvutamine7.
 
Kliimamudelid8.
 
Temperatuur ja sademed9.
 
Tormid ja ekstreemne ilm10.
 
Maailmamere veetaseme tõus ja ookeanide hapestumine11.
 
Liustikud ja polaaralad12.
 
Veemasside liikumine ja Golfi/Põhja-Atlandi hoovus13.
 
Ökosüsteemid ja põllumajandus14.
 
Amazonase vihmametsLISA 2 KokkuvõteLISA 3 Viited
 
3
Sissejuhatus
Autor valis antud teema, sest globaalse soojenemisel on otsesed tagajärjed niimajanduslikus kui ka sotsiaalses sfääris, nii kohalikul kui ka globaalsel tasemel. Antudteema kohta levid küllaltki palju valearusaamasid ning läbi selle uurimuse loodab autorlevinumaid neist kummutada. Antud probleemi uurimine on väga oluline, sest globaalsesoojenemise mõistmine võimaldab meil paremini mõista selle tagajärgi ning paika pannategevuskava, millele toetudes on võimalik vältida ootamatusi ning antud olukorraga kaskohaneda või seda paremuse poole muuta.Töö käigus üritas autor luua võimalikult täpse pildi antud teema põhitõdedest, võttesaluseks kinnitustleidnud fakti, et globaalne soojenemine on toimumas. Käesolevas tööson selgitatud ka seda, miks peavad teadlased globaalset soojenemist inimtekkeliseksprotsessiks. Töö eesmärk oli anda võimalikult täpne ülevaade globaalsest soojenemist jakliimamuutustest praegu saadavalolevate andmete põhjal.Töö koosneb 14 peatükist ning kolmest lisast (vt. sisukord). Esimese seitsme peatüki jooksul saab lugeja ülevaate globaalsest soojenemisest, selle tekkepõhjustest,temperatuurimõõtmise põhitõdedest ning kliimamudeliste koostamise alustest. Järgnevadseitse peatükki annavad ülevaate globaalse soojenemise tagajärgedest erinevateleökosüsteemi osadele. Lisatud on ka hulganisti erinevate teadlaste prognoose.Uurimuses on allikatena kasutatud nii raamatuid, teaduslikke artikleid kui kaveebipõhiseid andmebaase. Andmete hankimisel ning kasutamisel on piinliku täpsusega jälgitud andmete usaldusväärsust ning tunnustatust rahvusvahelises teaduskommuunis.Välditud on kaheldava väärtusega andmeid ning autoreid. Töö koostamisel on kasutatudka kahe kliimateadlase nõuandeid: Marko Kaasik Tartu Ülikooli Füüsika Instituudist ningGavin Schmidt www.realclimate.org-ist. Lisaks sellele on kasutatud ka vabakutseliseautori ning keskkonnaaktivisti Peter Bunyardi abi ning materjale. Käesoleva töö juhendaja on Marko Kaasik.
of 00

Leave a Comment

You must be to leave a comment.
Submit
Characters: ...
You must be to leave a comment.
Submit
Characters: ...