MAAILMA VEEREKESE PL 7.

Sstik mnguvljal
24.10.2013 KEERULISTE ADAPTIIVSETE SSTEEMIDE MNGUVLI Sellele teemale on phendatud Rachya Arzumanyani raamatu Kaose veer jrgmine, keeruliste adaptiivsete ssteemide phitunnuste kirjeldamisele jrgnev osa. Talgujatele peaks see huvi pakkuma kasvi juba seetttu, et oleme viimasel ajal ritanud siduda erinevaid vaateviise meid mbritsevasse maailma ja sellesse eluilma, mille omaksvtuga meil otseselt tegemist on ja mille loomises me osaleme. Vib elda, et selles mttes on keeruliste adaptiivsete ssteemide (KASide) mnguvli meie mnguvljaks: me igaks eraldi ja koos oleme ju ka hed KASid KASides. Selles jaos kirjeldatav tasakaaluoleku ja kaose veere vahel liikuv keerukussstik on minu meelest tabav metafoor nitlikustamaks seda, mida me vga sageli, kas intuitiivselt vi teadlikult, teinud oleme. Vastavalt keeruliste ssteemide kolmele staadiumile vib KASide mnguvljal vlja tuua kaks rmist tsooni sgava tasakaalu ja kaose tsoonid (1).Sgava tasakaalu tsoonis on keeruline ssteem sedavrd stabiilne ja korrastatud, et seda vib ksitleda kui lihtsat vi komplitseeritud (mehhaanilist) ssteemi. Kaose tsoonis, vastupidi, saavutavad mittelineaarne dnaamika ja turbulentsus ssteemis selliseid vrtusi, et ksikute elementide ja struktuuride kitumise ettearvamine muutub vimatuks. See on stohhastiline (termodnaamiline) vi lausa juhuslik ssteem, mis parimal juhul allub statistilistele seadusprasustele. Mnguvlja see osa, milles ssteem kitub keeruliselt (keerukuse regioon) asub kahe rmise tsooni vahel ja kujutab endast faasilemineku erijuhtu korra ja kaose vahel. Lihtsa kristallvreni klmutatud vesi pole vga keeruline. Sama kib ka veeauru kohta, mille molekulid vnguvad juhulikul moel. Kuid nende kahe rmuse vahel on vesi, mis vib liikuda keerukais mustreis. Keerukuse mnguvlja markeerivad bifurkatsioonipunktid (kaheks jagunemise punktid) enamasti on neid hest neljani, milles toimub ssteemse trajektoori harunemine, kuna ssteemil tekib valikuvimalus kahe alternatiivse arengu (liikumise) marsruutide elik oma kahe tulevikustsenaariumi vahel. Esimene bifurkatsiooni punkt, milles genereeritakse kaks alternatiivi, asub sgava tasakaalu ja keerukuse tsooni piiril. See on psiva tasakaalu piir.

Siis tuleb teine bifurkatsiooni punkt, mis genereerib juba neli alternatiivi, seejrel kolmas kaheksa tulevikustsenaariumiga, alternatiivide ja ssteemsete trajektooridega. Eksisteerib seadusprasus, et teise ja kolmanda bifurkatsioonipunkti vahel toimuvate protsesside erinevused, sh ka ajalised karakteristikud, moodustavad 22% nende protsesside karakteristikuist, mis kulgevad esimese ja teise bifurkatsioonipunkti vahel. See thendab, et iga punktiga muutub alternatiivide eristamine jrjest keerukamaks. See raskendab teadvustatud valikut trajektooride vahel, mis muutuvad ha eristamatumateks, olgugi et jvad erinevateks. Teine printsiip kneleb bifurkatsioonipunktide ilmumise kiirenemisest. Aeg esimesest bifurkatsioonipunktist jrgmisteni surutakse jrjest enam kokku ja niteks judmine kaose veerel asuva neljanda punktini vtab aega vaid 5% sellest, mis lahutas esimest ja teist punkti. Nii kujuneb situatsioon, kus ha kasvab ksteisega sarnaste alternatiivide ja stsenaariumide hulk ja samas lheneb aeg, mille jooksul on vaja hinnata toimuvat ja teha valik. Neljandas punktis tuleb valida 16 ksteisest raskesti eristatava alternatiivi vahel 20 korda lhema ajaga, kui seda tuli teha, valides esimeses punktis kahe alternatiivi vahel(2). Viiendas punktis oleks asi juba pris hull: valikuid 32 ja aega selleks vaid 1/100 esimese punkti aegsest kahe vahel valimisest. Aga see viies bifurkatsioonipunkt asub juba kaose veere taga, kus turbulentsus on sedavrd suur, et siin juhitavusest rkida on juba vga raske vi lausa vimatu. Kaose veere taga asuvate sotsiaalsete ssteemidega on vimelised toime tulema vaid geniaalsed ajud. Hoolimata sellest, et tegemist on deterministliku kaosega ja ssteemi kitumise aluseks on hed vi teised mustrid, varjutab turbulentsus kike ja tavamistusele nib kik mttetu juhuslikkusena. 2.3. Mng ja keerukussstik Mngu mte taandub sellele, kuidas sgava tasakaalu ja kaose vahel hoida end edasi-tagasi sstikliikumises keerukuse regiooni piiride sees. Stanfordi majandusmees Arthur Brian toob niteid keerukussstikust inimsuhetes. Ta tleb, et ka siis, kui ssteem paistab oma ha kasvava keerukuse tttu phja minevat, ilmub varem vi hiljem ikka mingi uus lihtsustav kontseptsioon, mis likab juurelt maha vana ssteemi aluseks olnud idee ja asendab selle uuega (3).Vapustavalt lihtne Koperniku heliotsentriline ssteem asendas likeeruliseks linud Ptolemaiose geotsentrilise. Srases aeglases edasi-tagasi tantsus kasvavale keerukusele jrgneb sageli lihtsus, kuigi tavaliselt on keerukustumise tulemuseks veerele judmine. Enne

keerukusteadust ja KASide teooriat oli keerukussstiku ratabamine paljuski intuitiivne, viis sageli vigadele ja asjatuile ressursside raiskamistele. KASide teooria areng vimaldab loodetavasti vallata keerukate ssteemide kitumise piire ja kvalitatiivselt parandada juhtimisprotsessi. KASide teooria vidab, et ssteemi areng ja adaptatsioon toimuvad kige edukamalt neljanda bifurkatsioonipunkti piirkonnas, kaose veere peal, kus keskkonna kasvava turbulentsuse survel ssteemi protsessid kiirenevad. hest kljest, kui ssteem pole vimeline vastukaja kujundama, kukub ta kaose veere taha. Teisest kljest funktsioneerimine vimaluste piiril, balansseerimine veerel vimaldab ssteemil olla maksimaalselt efektiivne. Evolutsiooni kontseptsiooni, mille aluseks on postulaat vormide tormilise arengu etappide vaheldumisest praktiliselt tieliku konservatismiga (kus puuduvad sujuvad leminekud) esitasid Stephen Gould ja Niles Eldredge 1972.aastal (4). Gould Stephen Jay and Niles Eldredge. Punctuated equilibria: the tempo and mode of evolution reconsidered, Paleobiology 1977, Vol. III, No. 2, pp. 115151.) Millal keerukussstik les tleb? Langemine kaosesse thendab sattumist katkendliku tasakaalu (punctuated equilibrum) olekusse, mida initsieerib iseorganiseeruv kriitilisus (IOK) (self-organizing criticality (SOC)). SOC miste tid sisse Ilja Prigogine (5) ja Per Bak (6). Suured vastastiktoimes ssteemid organiseerivad end pidevalt kriitilise oleku poole, milles vike sndmus vib esile kutsuda ahelreaktsiooni, mis viib katastroofini. Petlikult lihtsa ssteemi niteks, mis toetub paradigmana IOKile, klbab liivahunnik. Kuigi ssteem mitte alati ei osutu olevaks katkendliku tasakaalu olekus, siiski need mehhanismid, mis viivad ssteemi IOK olekusse , osutuvad neiks samadeks, mis mravad ssteemi lemineku teistesse olekutesse. See thendab, et nii vikeste kui suurte sndmuste dnaamika on mratud htede ja samade ssteemse arengu seadustega. KAS seega ei tardu kunagi, saavutades tieliku tasakaalu, vaid liigub hest metastabiilsest olekust teise, kusjuures alati jb tenosus, et lemineku protsessis satub ssteem IOK olekusse, mille tulemuseks vib olla kas selle ssteemi mnede elementide vi ssteemi kui terviku hvimine vi ka leminek uude metastabiilsesse olekusse. Mikrotasandil thendab viga keerukussstiku ts KASi vljakukkumist keerukuse piirkonnast kas kaose vi sgava tasakaalu tsooni. Nii vib juhtuda ssteemi vimetuse tttu reageerida vajalikul moel keskkonna hiritustele, riskantsete vi valede toimingute valiku tttu. Kui KAS asub kaose veere taga, siis on naasmine keerukuse piirkonda ilma vliste regulaatorite toimeta raske ja ohtlik. Ka sgava tasakaalu tsoon kujutab endast ohtu, kuna tekib kvalitatiivne lhe ssteemi sisemise dnaamika ja keskkonnaprotsesside kiiruse vahel. Kui kaose veerel on ohuks turbulentsus ning keskkonna hirituste liiga kiire rtm ja amplituud, siis sgava tasakaalu tsoonis peitub oht liig aeglases protsesside dnaamikas, mis iutavad ssteemi mitte olevaks valmis ootamatuteks hiritusteks, mis sunnivad teda liikuma teises tempos. KAS ei jua mber hlestuda ja adekvaatselt reageerida hiritustele, kuigi potentsiaalselt oleks selleks suuteline, kui olnuks vormis, mille aga on sgava tasakaalu tsoonis kaotanud. Sgava tasakaalu olekus olnud KASi niteks klbab NSV Liit stagnatsiooniaastatel. Seega pab KASide teooria kirjeldada kiki keeruliste ssteemide kitumise aspekte htse paradigma alusel, seletades ja interpreteerides nii sgava tasakaalu kui kaose olekuid. Inimlikes ja sotsiaalsetes ssteemides pimuvad lineaarne korrastatus ja kaos teineteisega erineval mral ja vahelduvad ssteemi elu loo jooksul. Suhtelise korra perioodid

vahelduvad kaose perioodidega, mis omakorda viivad uuele korrale. Sgava kaose periood on normaalne ja vajalik iga elusa vi sotsiaalse ssteemi arengu osa. Ta viib bifurkatsiooni ja katkendlike muutuste punkti. Tingimused, mis on viljakaks pinnaseks uue korra loomisele, snnivad kaose turbulentsusest(7). KIRJANDUS 1. . May, Robert M. Simple mathematical models with very complicated dynamics, Nature, Vol. 261, 10 June 1976, pp. 459467. 2. Johnson, George. Researchers on Complexity Ponder What Its All About, New York Times, May 6, 1997, p. C7. 3. Arthur, Brian. Why Do Things Become More Complex? Scientific American, Vol. 268, No. 5, May 1993, p. 144 4. Gould Stephen Jay and Niles Eldredge. Punctuated equilibria: the tempo and mode of evolution reconsidered, Paleobiology 1977, Vol. III, No. 2, pp. 115151.) 5. 159 Prigogine, Ilya and Isabelle Stengers. Order out of Chaos. New York: Bantam Books, 1984; Bak, Per. How Nature Works: The Science of Self-Organized Criticality 6. . Bak, Per and Kan Chen. Self-Organized Criticality, Scientific American, Vol. 264, No. 1, January, 1991, pp. 4653; p. 46. 12 January 2012. <http://www.jstor.org/pss/2 117 870> 7. Merry, Uri. Coping With Uncertainty Insights From the New Sciences of Chaos, SelfOrganization and Complexity. Westport, CN: Praeger Publishers, 1995, p. 41. 12 January 2011. <http://www.questia.com/library/book/coping-with-uncertainty-insights-fromthenew-sciences-of-chaos-self-organization-and-complexity-by-uri-merry-natali-kassavin. jsp>.