Kasutaja märkused
Autorid: Tiia Tammaru ja Ruth Alas Peatükk: Pidev parendamine
Sissejuatus
• •
Pideva parendamise idee pärineb Jaapanist, kus see on
kaizen
’i nimeall (muutus –
kai
ja paremaks – ehk pidev liikumine paremusepoole).
Kaizen
tugineb igapäevasele tervele mõistusele ning on suu-natud pidevale, lõpmatule parendamisele, kaasates sellesse protsessikõiki töötajaid ja juhtimistasandeid. Pidev parendamine tugineb prob-leemide lahendamisele – kehvade tulemuste algpõhjuste väljaselgita-mine, lahenduse väljatöötamine ja süstemaatiline rakendamine.
Kaizen
sobib stabiilse arengu tingimustes; lühiajalisele edule ja kiirelesuurele tulule orienteeritud organisatsioonikultuuris
kaizen
ei toimi.
Läimurre, innovatsioonPiev parenamine
oovusKoanamine (aapteerimine)niviuaismMeesonnatöö ja süsteemnelähenemineSpetsialistidele orienteeritudJuhtidele orienteeritudTähelepanu on suurtel ‘hüpetel’Tähelepanu detailidelTehnoloogiale orienteeritudInimestele orienteeritudnfo on suletudInfo on avatud, jagatudunktsionaalne orientatsioonRistfunktsionaalne orientatsioonOtsitase uusi tenooogiaiArenatase oemasoevattenooogiatiiratu tagasisieKõieõmav tagasisie
Tabel. Läbimurde ja pideva parendamise peamised erinevused
Organisatsiooni konkurentsivõime säilitamiseks on tarvis lisaks valmis-olekule muudatusteks ka pidevat õppimist. Õppimise protsess on ja-gatud kolmeks sammuks:)õppimise planeerimine;2)õppimine;3)õppimise hindamine.Õppimise planeerimine algab õpivajaduse määramisega, milleks saabkasutada eneseanalüüsi, mentorlust ja juhendamist. Planeerimisetapplõpeb õpilepingu sõlmimisega. Õppimist hõlbustavad õpimapi koos-tamine, rühmaarutelud, rollimängud ja töövarju-päev (üks jälgibkõrvalt, kuidas teine, kogenum töötaja teeb tööd). Õppimise hinda-miseks sobib kõige paremini järelanalüüsi meetod.Individuaalse enesearendamise võimalused võtab kokku ka juhtimis-konsultant Stephen R. Covey väga efektiivsete inimeste seitsme har-jumuse meetod. Järgnevas tabelis on ära toodud probleemilahenduseseitse sammu.
ÜlesandedPeamised töövahendid1.Oluliseprobleemi/ protsessiäratundmine japrobleemisõnastamine•muutuste otsimine olulistesnäitajates•probleemvaldkonna valik•probleemide jasümptomite eristamine•ndmete kogumine janalüüs•projekti keskpunktikitsendamine•eesmärgi snastamine
•
5 MIKS-i
•
jurünnak
•
insusdiagramm (KJ®)
•
ndmekogumisvormid
•
rengudiagrammid
•
ohjekaardid
•
histogrammid
•
seosdiagrammid
•
Pareto diagrammid
•
prioriteetide maatriksid
•
protsessi suutvusanalüüs
Kasutaja märkused
Autorid: Tiia Tammaru ja Ruth Alas Peatükk: Pidev parendamine
Sissejuhatus
ÜlesandedPeamised töövahendid2.Probleemikirjeldamineolemasoleva protsessikirjeldamineandmete kogumine japrotsessi kirjeldusetegelikkusele vastavusekinnitamine protsessiomanike, osalejate jaklientidegajurünnakvoodiagrammmaatriksdiagrammQFD / kvaliteedimajapuudiagramm3.Probleemipõhjusteuurimine jaalgpõhjusteväljaselgitaminepõhjus-tagajärg seostekirjeldaminefaktide ja arvamustekindlakstegemine jakogumine probleemipõhjus(t)e kohta;arvamuste kinnitamineandmetega võimaluselalgpõhjuste valiminealgpõhjuste kinnitamineandmetegajurünnakinsusdiagrammon/ei ole analüüspõhjus-tagajärg diagramm (kalaluu- ehkshikawa diagramm)onsensuse saavutamisemeetodidjõuvälja analüüsndmekogumisvormidhistogrammidareto diagrammidrengudiagrammidhajuvusdiagrammidseosdiagrammidmaatriksdiagrammid4.Lahenduse jategevuskavaväljatöötaminelahendusvariantidemääraminelahendusvariantideseadmine pingeritta japarima lahenduse valiminemuudatuste protsessiplaneerimine: mis? kes?millal?“katastroo planeerimine”uute ja riskantseteplaanide juuresparenduseesmärkidepüstitamine ja seiremeeto-dite kindlaksmääraminejurünnakvoodiagrammGantti diagrammorduvhääletamine, NGTprioriteetide maatriksidpuudiagrammidmaatriksdiagrammprotsessi otsustusdia-grammegevusvõrgu diagramm5.Lahenduse võiprotsessimuudatuseelluviiminetihti on mõistlik katsetadaesialgu väiksemateprobleemidegajärgi plaani ja jälgiverstaposte ning mõõdikuid•egevusvõrgu diagramm•voodiagramm•maatriksdiagramm•muud projektijuhtimisemeetodid•pidev andmete koguminerengudiagrammide,ndmekogumisvormide,histogrammide, protsessisuutvusanalüüsi jaohjekaartide abil6.Tulemusteülevaatus jahindaminemäära kindlaks või töötavälja lahenduse seire(jälgimise, monitooringu)vahendidKas mõõdikud on õiged?Kas lahendusel onsoovikohane toime?Kas esineb soovimatuidtagajärgi?•ndmekogumisvormid•ohjekaardid•voodiagrammid,•areto diagrammid•rengudiagrammid7.Kogemusestõppiminehinda tulemusi japrobleemi lahendusprot-sessitee muudatusettepanekuidjätka parendusprotsessi,kus on vaja; standardi, kuson võimaliktähista edu•insusdiagramm•jurünnak•adardiagramm
• •
Kasutaja märkused
Autor: Ruth Alas Peatükk: Pidev parendamine
Seitse arjumust
• •
Mis see on?
Tegemist on tervikliku lähenemisega isikliku ja kollektiivse efektiivsusearendamiseks. Meetodi tuumaks on lähtekoht, et inimene saavutabtulemuslikkuse, lähtudes oma käitumises teatud põhimõtetest.
Miks kasutada?
Võimaldab lahendada probleeme ja maksimeerida võimalusi. Võimal-dab saavutada head koostöösuhted teistega nii kolleegi kui ka juhina.Lihtsustub otsuste vastuvõtmine, mis lähtub nüüd rohkem inimeseenda eesmärkidest ja põhimõtetest, mitte tema kaaskondlaste erine-vatest soovidest. Saavutad kontrolli oma harjumuste üle. Omandadvõime elada täisväärtuslikku elu, mis eeldab oma missiooni leidmist jarealiseerimist.
Kuidas kasutada?
Esimesed kolm harjumust tegelevad enesevaldamise ehk isikliku võidusaavutamisega.
Harjumus 1
. Proaktiivsus ehk oma elu eest vastutamine. Võime valida,kuidas reageerida toimuvale ja ise olukordi luua. Sellega võetaksevälispidistelt asjaoludelt võimalus meid kontrollida. Proaktiivse inime-se põhitunnus on allutada impulss väärtushinnangule. Reageerivaidinimesi juhivad tunded, olukorrad, tingimused, nende keskkond.Proaktiivse lähenemise korral tunnistatakse oma eksimusi kohe, pa-randatakse ja võetakse õppust.
Harjumus 2
. Alustamine lõppeesmärki silmas pidades eeldab isiklikumissiooni või losooa loomist. See missioon on nii suurte, elu suuna-vate otsuste kui ka igapäevaste otsuste tegemise alus. Annab kindlus-tunde keset muutusi. Võimaldab välja arendada nii lühi- kui ka pika-ajalised eesmärgid.
Harjumus 3
. Oskus seada tähtsaim esikohale. See on 1. ja 2. harjumu-se rakendamine päevast päeva. Eeldab 1. ja 2. harjumuse valdamistning tõsist tegelemist igapäevase ajakorraldusega.Avalikule võidule peab eelnema isiklik võit, mille puhul on tähtsadjärgmised tegevused: inimeste mõistmine, tähelepanelikkus, lubadus-te pidamine, ootuste selgeksrääkimine, ausus ja vabandamine eksimu-se korral. Nende oskuste arendamiseks on mõeldud kolm järgnevatharjumust.
Harjumus 4
. Võidan-võidan põhimõtte rakendamine. See tähendab,et suhtes või äris teiste inimestega tuleb püüelda olukorra poole, kusvõidavad mõlemad. Nii saadakse vastastikust kasu ja õpitakse teine-teiselt.
Harjumus 5
Püüe kõigepealt ise mõista ja alles siis oodata, et teinesind mõistaks. See eeldab empaatiavõimet ehk oskust vaadata asjuteise inimese seisukohalt. Teise inimese mõistmise puhul saab omaideed esitada tema maailmanägemuse ja huvide kontekstis – nii onneed tema jaoks selgemad ja vastuvõetavamad.
Harjumus 6
. Loodusest õpitud koostööpõhimõtete rakendaminesotsiaalses suhtlemises ehk sünergia loomine. Sünergia põhiolemus oninimeste vaimsete, emotsionaalsete ja psühholoogiliste erinevusteväärtustamine ning rakendamine probleemi lahenduste otsimisel.Viimane harjumus ümbritseb ja hõlmab kõiki eelnevaid harjumusi jaon mõeldud tasakaalustatud eneseuuendamiseks.
Search History:
Result 00 of 00
00 results for result for
p.
More From This User
Notes
Load more
