HENRIK PRAKS: Tuumarelv – militaarnekindlustuspoliis
Henrik Praks, Eesti NATO missiooni kaitsepoliitika nõunik
Henrik Praksi sõnul on NATO tuumarelvade roll tänapäeva julgeolekupoliitiliseskeskkonnas eelkõige poliitiline.Külma sõja ajastul etendasid tuumajõud NATO strateegias ja sõjaplaanides keskset rolli.Sõja korral Euroopas oleks Nõukogude bloki suurpealetungi tõrjumisel tuginetud paljuski just tuumajõudude kasutamisele. Seepärast paiknesid Euroopas väga erinevad taktikalisetuumarelva liigid ja nende kandesüsteemid. Olemas olid isegi tuuma-mürsudsuurekaliibriliste haubitsate tarvis ning nn tuumamiinid, mida oli kavas lõhata vaenlase prognoositud edasitungiteede äärde rajatud spetsiaalsetes šahtides. Nõukogude impeeriumi lagunemine ning ühes sellega külma sõja lõpp tõi kaasa julgeolekukeskkonna radikaalse muutuse. Sellest johtuvalt ei toetu NATO oma julgeolekupoliitika kujundamisel enam nii palju tuumarelvastusele. Siiski pole tuumarelvalliansi arsenalist kadunud.
USA ja Briti tuumajõud
NATO tuumajõud koosnevad Ameerika Ühendriikide ja Suurbritannia tuumavägedest.Prantsusmaa tuumajõud pole juba ajalooliselt NATO käsuliinis, kuid neid loetakse siiskiosaks alliansi üldisest kaitsepotentsiaalist.Tuumarelvade arvu üldist kärpimist silmas pidades on tunduvalt vähendatud Euroopasasuvate USA tuumarelvade kogust ning alandatud tuumaarsenali valmisolekuastmeid.Külma sõja tipphetkedel kasutusel olnud 11 taktikalise tuumarelva liigist on nüüdseks NATO arsenali jäänud vaid lennukipommid mitmeotstarbeliste lennukite tarvis.USA ja mitme Euroopa riigi vahel sõlmitud lepingute kohaselt oleks vajaduse korralnende pommide kandjateks lepinguosaliste Euroopa riikide lennukid. See unikaalnekokkulepe on kujukas näide alliansi solidaarsusest ja sellest tulenevalt liikmeks-olekugakaasnevate kohustuste jagamisest. Eeltoodu ei tähenda samas, et mittetuumariigid oleksoma käsutusse saanud tuumarelva, sest Ameerika sõjavägi säilitab pidevalt kontrollituumalõhkepeade endi üle. NATO strateegilisest käsitusest tulenevalt on NATO tuumarelvade roll tänapäeva julgeolekupoliitilises keskkonnas eelkõige poliitiline. Tuumarelvade kasutamine kriisikorral võiks kõne alla tulla vaid äärmuslikes situatsioonides, mille teket peetakse agaülimalt ebatõenäoliseks.Arvestades, et NATO põhieesmärk ei ole mitte sõdade pidamine, vaid nendeärahoidmine, on ka tuumarelvade varu eesmärgiks just rahu säilitamine ja igasugusetõsisema konflikti või sõja puhkemise välistamine juba eos. Seega täidavad tuumarelvadeelkõige heidutamiseesmärki, sest nende olemasolu muudab mis tahes NATO-vastaseagressiooniga kaasnevad riskid potentsiaalsele vastasele ettearvamatuks ja1
vastuvõetamatuks.Säilitades tuumarelva, lähtub NATO seisukohast, et ainuüksi tavarelvajõududel baseeruvheidutuspoliitika ei pruugi igas situatsioonis toimida. Siinkohal tuleb arvestada asjaolu, etlähemas tulevikus säilitavad ka mitmed NATO-sse mittekuuluvad riigid omamärkimisväärsed tuumajõud. Näiteks Venemaa relvajõudude arsenalis on endiselttuhandeid tuumalõhkepäid. Pole ka andmeid, et Venemaa oleks oma taktikalisestuumarelvastuses NATO-ga analoogseid kärpeid teinud.
Heidutuspoliitika
On tähtis teada, et tänapäeval ei ole NATO tuumajõud enam mitte ühegi konkreetse riigivastu suunatud. Samuti käivad NATO tuumarelvadega kaasas väga tugevadkontrollimehhanismid, mis sisuliselt välistavad tuumarelva juhusliku või kogematakasutamise.Seoses NATO laienemisega räägiti 1990. aastate keskel palju sellest, nagu võikslaienemise järel paigutada tuumarelva uute liikmesriikide territooriumile. Nendespekulatsioonide kummutamiseks võtsid NATO välis- ja kaitseministrid 1996. aasta lõpusvastu avalduse, milles kinnitasid, et alliansi laiendamine ei nõua tuumarelvastusesmingite muudatuste tegemist ning NATO-l “ei ole kavatsust, plaani ega põhjust paigutadatuumarelvi uute liikmesriikide territooriumile”. Nimetatud “kolme EI poliitika” kehtib kaviimases laienemisringis liitunud riikide, sealhulgas Eesti kohta. Tänapäeva olukorras pole sellise sammu järele lihtsalt vajadust.Kokkuvõtteks võib öelda, et meie mitmepalgelises ja muutuvas maailmas on NATOkäsutuses olevate tuumarelvade näol tegu omamoodi pikaajalise kindlustuspoliitikagaettearvamatuste vastu. Alliansiga liitumine on ka Eesti suhtes laiendanud kaitsegarantiid,mille ülimaks tagatiseks on jätkuvalt NATO tuumajõud.http://epl.ee/artikkel_306362.html
Terroristi relvastus ja rünnakumeetodid
Toomas Väli
Terrorismi käsitlemisel peame loobuma kolmest selle terminiga seonduvast väär-arusaamast. Esiteks arusaamast, nagu oleks terrorism midagi totaalselt uut. Uurija Walter Laqueri järgi on terrorism: ”/…/ nähtusena sama vana kui mäed.” Roomlased põrkusidterroristlikele ilmingutele Juudamaa alistamisel ja ristisõdijad pidid võitlema Palestiinasassassiinidega.Teiseks peame loobuma arusaamast, nagu genereeriks terrorismi vaesus, tööpuudus,ühiskondade stagnatsioon ja ebavõrdsus. Probleemi uurinud eksperdid on leidnud, etvaesus ei tooda terrorismi ja rikkus ei paranda seda. Maailma 50 vaeseimas riigis on väheterroristlikke ilmingud või puuduvad need peaaegu üldse. Uuringud on näidanud ka, etenamasti on terroristide hulka kuuluvad inimesed hästi haritud.2
Kolmandaks väärarusaamaks on iga terroriilmingu kuulutamine automaatselt väljaspoolinimeetika piire olevaks kriminaalseks nähtuseks, mida saadavad korda vaimselttasakaalutud inimesed. Tabatud terroristide psühholoogilisel testimisel ei ole leitudorganisatsioonis tegutsevate terroristide seas rohkem hullumeelsust, kui seda on neidümbritsevas ühiskonnas. Ka see, keda terroristiks peetakse, oleneb suurel määral vaatlejaenda seisukohtadest. Mida suurriikide tasandil nimetatakse poliitikaks ja riiklike huviderealiseerimiseks, seda võib üksikisikute tasandil nimetada terrorismiks.Kahesugune sõjategevusTeoreetiliselt võime sõjategevuse jagada kaheks: konventsionaalseks jamittekonventsionaalseks sõjaks. Konventsionaalne sõda on sõjategevus kahe või mitmeosapoole vahel, kasutades kõiki osapoolte kasutuses olevaid relvi (sh koguni taktikalisttuumarelva). Konventsionaalset sõjategevust reguleerivad rahvusvahelisest sõjaõigusesttulenevad piirangud (selgelt alistunud vastast ei tapeta, kultuuriväärtusi ei rüüstata jne).Kuid sõjaliselt mittevõimsad riigid (ja miks mitte ka riikide okupeerimise järel tekkivadhuvigrupid) võivad rahvusvahelise õiguse järgi kasutada ja ongi läbi ajaloo kasutanudmittekonventsionaalse sõja meetodeid. Nendeks peetakse sissisõda oma erinevatesvormides: sissisõda maatingimustes (Mao Zedong) või sissisõda linnatingimustes (CarlosMarighella Brasiilias).Klassikaline sissitegevus on suunatud sõjaliste objektide vastu lähtuvalt põhimõttest, ettaktikaline edu sissisõjas võib anda strateegilist edu rahvusvahelisel areenil. Heaksnäiteks on siin Vietnam, kus ameeriklased ei kaotanud lahinguid, vaid sõja maailmasüdametunnistusega. Igas sõjas on alati suur osa hirmul. Me võime rääkida ka riiklikustterrorist – see on poliitika, mille näiteks võiks olla Saksamaa linnade lauspommitamineTeises maailmasõjas või Iisraeli armee tegevus 1980. aastatel Palestiinas. Kuid ka igassissisõjas on tubli annus terrorit. Eks Vietnami talupoegagi tuli kommunistlike vaadetegasissidel “ümber kasvatada” samade meetoditega, nagu bol‰evikud Tambovi talupoegi1920-ndateks “ümber kasvatasid”. Kuid linnasissid on kasutanud neidsamu sissisõjameetodeid (varitsused, pommirünnakud, poliitilised mõrvad jne) urbaniseerunudkeskkonnas. Ja linnas ei ole võimalik rünnata politseipatrulli isetehtud õhkeseadeldisega,ilma et kahjustaks ümbruskonda, sh tsiviilisikuid. Nii on sarnaseid rünnakuid kerge koheliigitada terroristlikeks.Sõna „terrorism“ tuleneb ladinakeelsest verbist terrare – hirmutama. Kui sissi või partisani eesmärgiks on rünnata vastase jõustruktuure, siis terrorist on vajaduse korralvõimeline ründama igat sihtmärki, tekitamaks hirmu. Selle hirmu najal on võimalik saavutada teatud strateegilisi eesmärke. Terroristide ebaedu näiteks on jakobiinidPrantsuse revolutsiooni ajal, kes ei suutnud giljotiini abil võimule jääda. Eduka terrorisminäiteks on aga bol‰evikud, kes oma oktoobriput‰i järel suutsid totaalse punaseterroriga võimule jääda ligi 70 aastaks. Terrorism on tegutsemismeetodina laialdaselthukka mõistetud kõikides kehtivates rahvusvahelist õigust (sh sõjaõigust) reguleerivateskonventsioonides. Seda kasutavad inimesed, huvigrupid, kellele on see sageli ainusrelvastatud meetod võidelda mingite ideede või vaadete eest.Ründemeetodid ja vahendidTerroristide ründemeetodeid ja vahendeid on väga raske piiritleda. Kõik meetodid,millega on võimalik mõjutada valitud “sihtgruppi” kas füüsiliselt või vaimselt, on3
Search History:
Result 00 of 00
00 results for result for
p.
Recommended
More From This User
Notes
Load more
