Celex 02011R0057 20110904 Et

2011R0057 ET 04.09.2011 002.
002 1
Kesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
NUKOGU MRUS (EL) nr 57/2011, 18. jaanuar 2011, millega mratakse 2011. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurhmade pgivimalused, mida kohaldatakse ELi vetes ning ELi kalalaevade suhtes teatavates vljaspool ELi asuvates vetes (ELT L 24, 27.1.2011, lk 1)
Muudetud: Euroopa Liidu Teataja nr M1 M2 M3 M4 M5 Komisjoni rakendusmrus (EL) nr 476/2011, 17. mai 2011 Nukogu mrus (EL) nr 683/2011, 17. juuni 2011 Komisjoni rakendusmrus (EL) nr 865/2011, 29. august 2011 Komisjoni rakendusmrus (EL) nr 879/2011, 2. september 2011 Nukogu mrus (EL) nr 1106/2011, 20. oktoober 2011 L L L L L 131 187 223 228 287 leheklg 12 1 1 6 13 kuupev 18.5.2011 16.7.2011 30.8.2011 3.9.2011 4.11.2011
Parandatud: C1 Parandus, ELT L 143, 31.5.2011, lk 49 (57/2011)
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 2 B NUKOGU MRUS (EL) nr 57/2011, 18. jaanuar 2011, millega mratakse 2011. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurhmade pgivimalused, mida kohaldatakse ELi vetes ning ELi kalalaevade suhtes teatavates vljaspool ELi asuvates vetes
EUROOPA LIIDU NUKOGU,
vttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 liget 3,
vttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades jrgmist:
(1)
Aluslepingu artikli 43 like 3 kohaselt vtab nukogu komisjoni ettepaneku phjal vastu meetmed kalapgivimaluste kehtesta mise ja eraldamise kohta.
(2)
Nukogu 20. detsembri 2002. aasta mruse (E) nr 2371/2002 (hisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja sstva kasutamise kohta) (1) kohaselt tuleb kehtestada meetmed, mis reguleerivad juurdepsu vetele ja kalavarudele ning sstva kalandustegevuse, vttes arvesse kttesaadavaid teadus-, tehnika ja majandusnuandeid ning eelkige kalanduse teadus-, tehnikaja majanduskomitee (STECF) koostatud aruandeid.
(3)
Nukogul on kohustus vtta vastu meetmed iga kalavaru vi kalavarurhma kalapgivimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta ja sealhulgas mrata vajaduse korral kindlaks teatavad pgivimalustega funktsionaalselt seotud tingimused. Kalap givimalused tuleks jaotada liikmesriikide vahel nii, et kikidele liikmesriikidele oleks tagatud kikide kalavarude ja pgitege vuse suhteline stabiilsus ning vttes asjakohaselt arvesse mruses (E) nr 2371/2002 kehtestatud hise kalanduspoliitika eesmrke.
(4)
Kui lubatud kogupk on eraldatud ksnes hele liikmesriigile, on asjakohane anda asjaomasele liikmesriigile koosklas alusle pingu artikli 2 likega 1 volitused knealuse lubatud kogupgi taseme mramiseks. Tuleks kehtestada stted, millega tagatakse, et lubatud kogupgi taset kehtestades jrgib asjaomane liikmes riik tielikult hise kalanduspoliitika phimtteid ja eeskirju ning tagab asjaomase kalavaru kasutamise vimaliku suure tenosu sega tasemel, mis alates 2015. aastast tagab maksimaalse jtku suutliku saagi, vttes seejuures vajalikke meetmeid asjakohaste andmete kogumiseks, asjaomase kalavaru hindamiseks ja kne aluse kalavaru maksimaalse jtkusuutliku saagi taseme kindlaks mramiseks.
(1) ET L 358, 31.12.2002, lk 59.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 3 B

(5)
Lubatud kogupk tuleks kehtestada olemasoleva teadusnuande phjal ja arvestades bioloogilisi ja sotsiaalmajanduslikke aspekte ning tagades samal ajal eri kalandussektorite iglase kohtlemise, pidades ka silmas arvamusi, mida on esitatud sidusrhmadega toimunud konsultatsioonide kigus, eelkige kohtumistel kalan duse ja vesiviljeluse nuandekomiteega ja asjaomaste piirkondlike nuandekomisjonidega.
(6)
Nende kalavarude lubatud kogupk, mille suhtes kohaldatakse mitmeaastast kava, tuleks kehtestada koosklas knealustes kavades stestatud eeskirjadega. Sellest tulenevalt tuleks merluu sivaru, norra salehomaari varu, Biskaia lahe, La Manchei lneosa ja Phjamere merikeelevaru, Phjamere lestavaru, oti maast lnde jvate heeringavarude, Kattegati, Phjamere, Skagerraki, La Manchei idaosa, otimaast lnde jvate ning Iiri mere tursavarude lubatud kogupk kehtestada koosklas eeskirjadega, mis on stestatud vastavalt nukogu 21. aprilli 2004. aasta mruses (E) nr 811/2004, millega kehtestatakse meetmed phjapoolse merluusi varude taastamiseks, (1) nukogu 20. detsembri 2005. aasta mruses (E) nr 2166/2005, millega kehtestatakse meetmed Kantaabria mere ja Prenee poolsaare lnerannikuvete uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari varude taastamiseks, (2) nukogu 23. veebruari 2006. aasta mruses (E) nr 388/2006, millega kehtestatakse Biskaia lahe merikeelevaru sstva kasutamise mitmeaastane kava, (3) nukogu 7. mai 2007. aasta mruses (E) nr 509/2007, millega kehtesta takse La Manchei lneosa merikeelevaru sstva kasutamise mitmeaastane kava, (4) nukogu 11. juuni 2007. aasta mruses (E) nr 676/2007, millega kehtestatakse Phjamere lesta- ja meri keelevarude pgi mitmeaastane majandamiskava, (5) nukogu 18. detsembri 2008. aasta mruses (E) nr 1300/2008, millega kehtestatakse otimaa lneranniku vete heeringavarude ja nende pgi mitmeaastane kava, (6) nukogu mruses (E) nr 1342/2008, millega kehtestatakse tursavarude ja nende varude pgi pikaajaline kava, (7) ning nukogu 6. aprilli 2009. aasta mruses (E) nr 302/2009, milles ksitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaas tast kava (8).
(7)
Nukogu 6. mai 1996. aasta mruse (E) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupkide (TAC) ja kvootide haldamise tiendavad tingimused hest aastast teise lekandmisel, (9) artikli 2 kohaselt tuleks kindlaks mrata varud, mille suhtes kohalda takse erinevaid mruses osutatud meetmeid.
ELT L 150, 30.4.2004, lk 1. ELT L 345, 28.12.2005, lk 5. ELT L 65, 7.3.2006, lk 1. ELT L 122, 11.5.2007, lk 7. ELT L 157, 19.6.2007, lk 1. ELT L 344, 20.12.2008, lk 6. ELT L 348, 24.12.2008, lk 20. ELT L 96, 15.4.2009, lk 1. ET L 115, 9.5.1996, lk 3.
(1) (2) (3) (4) (5) (6) (7) (8) (9)
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 4 B

(8)
Mnede liikide, niteks mnede hailiikide jaoks vib isegi piiratud pgitegevus kaasa tuua tsise ohu nende silimisele. Selliste liikide pgivimalused tuleks nende liikide pgi ldise keelustamisega tielikult lpetada.
(9)
Norra salehomaari ptakse mitmeid liike hlmavates phjalhe dastes pgipiirkondades koos mitme teise liigiga. Porcupinei madalana tuntud Iirimaast lne poole jvas pgipiirkonnas on kiiresti vaja kaitse eesmrgil vhendada norra salehomaari pki nii palju kui vimalik. Seetttu on asjakohane piirduda knealuse piirkonna pgivimaluste puhul ksnes selliste pelaa giliste liikidega, kellega koos norra salehomaari ei pta.
(10)
Vttes arvesse viimast arengut seoses hirvkala pgiga ICESi VI, VII ja VIII alapiirkonnas ning et tagada selle kalavaru sstev majandamine, on asjakohane nha selle kalavaru puhul ette pgi piirnormid.
(11)
2011. aasta pgikoormuse lemmrad on vaja kehtestada koos klas mruse (E) nr 2166/2005 artikliga 8, mruse (E) nr 509/2007 artikliga 5, mruse (E) nr 676/2007 artikliga 9, mruse (E) nr 1342/2008 artiklitega 11 ja 12 ning mruse (E) nr 302/2009 artiklitega 5 ja 9, vttes samas arvesse nukogu 27. juuli 2009. aasta mrust (E) nr 754/2009, millega jetakse teatavad laevarhmad vlja mruse (E) nr 1342/2008 (1) III peatkis stestatud pgikoormuse reguleeri mise korra kohaldamisalast.
(12)
Mrusega (E) nr 754/2009 on rhm Prantsusmaa laevu jetud mruse (E) nr 1342/2008 artikliga 11 kehtestatud pgikoor muse reguleerimise korra kohaldamisalast vlja. Prantsusmaa poolt 2010. aastal esitatud teabe phjal ei too knealuse laevade rhma pgikoormuse reguleerimise korra kohaldamisalast vlja jtmine enam kaasa halduskoormuse vhendamist. Seetttu ei ole ks vljajtmise tingimustest enam tidetud. Seetttu on asjako hane hlmata taas knealune Prantsusmaa laevade rhm eespool nimetatud pgipiirkoormuse reguleerimise korraga. Kuna mruse (EL) nr 53/2010 (2) II lisa A osas kehtestatud pgipe riood lppeb 31. jaanuaril 2011, tuleks nimetatud hlmamist kohaldada alates 1. veebruarist 2011.
(1) ELT L 214, 19.8.2009, lk 16. (2) Nukogu 14. jaanuari 2010. aasta mrus (EL) nr 53/2010, millega mra takse 2010. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurhmade pgi vimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning henduse kalalaevade suhtes pgipiirangutega vetes (ELT L 21, 26.1.2010, lk 1).
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 5 B

(13)
ICESi nuande kohaselt on vaja ICES IIa ja IIIa rajooni ning ICES IV alapiirkonna ELi vetes silitada tobiapgi reguleerimise ssteem ja see lbi vaadata.
(14)
ICESi uusimate teadusnuannete phjal ning koosklas KirdeAtlandi kalanduskonventsiooni (NEAFC) raames vetud rahvus vaheliste kohustustega on vaja piirata teatavate svamereliikide pgi koormust.
(15)
Liit on kalandussuhteid ksitlevate kokkulepete ja protokollidega ettenhtud korras kalapgiiguste le nu pidanud Norra, (1) Fri saarte (2) ja Grnimaaga (3). Fri saartega peetavad konsultatsioonid ei ole lpule viidud ning selle partneriga jutakse 2011. aasta pgivimaluste osas kokkuleppele eeldata vasti 2011. aasta alguses. Selleks, et vltida ELi kalalaevade pgitegevuse katkemist ning selleks, et vimaldada 2011. aasta alguses knealuste kokkulepete slmimiseks vajalikku paindlik kust, on asjakohane, et EL kehtestab Fri saartega slmitava kokkuleppe objektiks olevate liikide osas ajutised pgivima lused.
(16)
Liit on mitme kalandusorganisatsiooni lepinguosaline ning osaleb muudes organisatsioonides mittelepinguosalise koostpartnerina. Lisaks sellele haldab liit 2003. aasta hinemisakti alusel alates kuupevast, mil Poola hines Euroopa Liiduga, kalandusalaseid lepinguid, mida Poola Vabariik on varem slminud, nagu niteks Beringi mere keskosa ssikavarude kaitse ja majandamise konventsioon. Nimetatud kalandusorganisatsioonid on soovitanud kehtestada 2011. aastaks mitmeid meetmeid, sealhulgas ELi laevade kalapgivimalused. Knealused pgivimalused tuleks rakendada liidu iguses.
(17)
Ameerika Troopikatuunide Komisjon (IATTC) ei suutnud 2010. aasta aastakoosolekul saavutada kokkulepet seoses kulduim-tuuni, suursilm-tuuni ja vttuuni kaitsemeetmete kehtestamisega. Enamik lepinguosalisi, sealhulgas liit, olid sellest hoolimata arva musel, et nimetatud kolme kalavaru pgivimalusi tuleks regu leerida, et tagada nende sstev majandamine. Seega peab liit vtma vastu sellekohased meetmed.
(1) Euroopa Majandushenduse ja Norra Kuningriigi vaheline kalanduskokkulepe (ET L 226, 29.8.1980, lk 48). (2) helt poolt Euroopa Majandushenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Fri saarte kohaliku valitsuse vaheline kalanduskokkulepe (ET L 226, 29.8.1980, lk 12). (3) helt poolt Euroopa henduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gr nimaa kohaliku valitsuse vaheline kalandusalane partnerlusleping (ELT L 172, 30.6.2007, lk 4) ning protokoll, millega mratakse kindlaks kalap givimalused ja rahaline toetus (ELT L 172, 30.6.2007, lk 9).
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 6 B

(18)
Rahvusvaheline Atlandi Tuunikaitse Komisjon (ICCAT) vttis oma 2010. aasta koosolekul vastu tabelid, milles esitatakse ICCATi lepinguosaliste poolt kasutamata jnud ja ettenhtust rohkem kasutatud kalapgivimalused. ICCAT vttis sellega seoses vastu otsuse, milles mrgitakse, et liit ei kasutanud 2009. aastal mkkala (nii phja- kui ka lunapiirkonnas), suur silm-tuuni ja pikkuim-tuuni kvoote tiel mral. Et arvesse vtta ICCATi kohandusi liidu kvootides, tuleks kvootide kasutamata osast tulenevate kalastusvimaluste jaotamisel aluseks vtta iga liikmesriigi vastav kasutamata osa, ilma et muutuks aastase TACi kesoleva mrusega kehtestatud jaotamisphimte. Samal koos olekul muudeti hariliku tuuni varude taastamise kava. htlasi vttis ICCAT vastu soovituse suursilm-rebashaide, vasarhaide ja pikkuim-hallhaide kaitse kohta. Kalavarude kaitsele kaasa aitami seks on vaja neid meetmeid rakendada liidu iguses.
(19)
India Ookeani Tuunikomisjon (IOTC) vaatas 2010. aasta aasta koosolekul le nende laevastike pgimahud, kes ajavahemikul 20062008 pdsid troopikatuune ja ajavahemikul 20072008 pdsid mkkala ja pikkuim-tuuni. IOTC kiitis samuti heaks laevastiku arengukavade rakendamise. htlasi kiitis IOTC heaks resolutsiooni rebashaide (perekond Alopiidae) kaitsmiseks, keda ptakse IOTC reguleerimisalasse kuuluvates pgipiirkondades kaaspgina.
(20)
Vaikse ookeani lunaosa avamerepiirkonnas Vaikse ookeani lunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni (SPRFMO) loomise kolmandal rahvusvahelisel kohtumisel 2007. aasta mais vtsid osalejad vastu ajutised meetmed, sealhulgas kalapgivi malused, nii pelaagilise kalapgi kui ka phjapgi reguleerimi seks knealuses piirkonnas kuni sellise piirkondliku kalandusor ganisatsiooni loomiseni. Knealused ajutised meetmed vaadati le 2009. aasta novembris, SPRFMO loomiseks peetud 8. rahvusva helistel lbirkimistel, ning need vaadatakse tenoliselt uuesti le 2011. aasta jaanuaris toimuval SPRFMO komisjoni etteval mistaval konverentsil. Osalejate poolt saavutatud kokkuleppe kohaselt on nimetatud ajutised meetmed vabatahtlikud ega ole rahvusvahelise iguse alusel iguslikult siduvad. Siiski on hinenud Rahvaste Organisatsiooni kalavarude kokkuleppe vastavaid stteid arvestades soovitav knealused meetmed raken dada liidu iguses.
(21)
Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsioon (SEAFO) vttis 2010. aasta aastakoosolekul vastu pgi piirnormid nelja kalavaru suhtes SEAFO konventsiooni piirkonnas. Need pgi piirnormid on vaja rakendada liidu iguses.
(22)
Koosklas aluslepingu artikliga 291 tuleks teatavate lhiealiste kalavarude pgi piirnormide kindlaksmramiseks vajalikud meetmed kiireloomulisuse tttu vastu vtta koosklas nukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/E, millega kehtesta takse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (1).
(1) ET L 184, 17.7.1999, lk 23.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 7 B

(23)
Teatavad liidu pgivimalusi loovad vi piiravad rahvusvahe lised meetmed vetakse asjaomaste piirkondlike kalandusorgani satsioonide poolt vastu aasta lpus ja neid hakatakse kohaldama enne kesoleva mruse justumist. Seega on vaja stestada, et vastavaid stteid, millega rakendatakse neid meetmeid liidu iguses, kohaldatakse tagasiulatuvalt. Eelkige kuna teatavad pgivimalused on CCAMLR konventsioonialas kehtestatud ajavahemikuks alates 1. detsembrist 2010, on asjakohane, et kes oleva mruse vastavaid stteid kohaldatakse alates nimetatud kuupevast. Selline tagasiulatuv kohaldamine ei piira igusprase ootuse phimtet, kuna CCAMLR liikmetele ei ole kalapk konventsioonialas ilma loata lubatud.
(24)
Kesolevas mruses kehtestatud pgivimaluste kasutamine toimub vastavalt nukogu 20. novembri 2009. aasta mrusele (E) nr 1224/2009 (millega luuakse henduse kontrollissteem hise kalanduspoliitika eeskirjade jrgimise tagamiseks) (1), eelkige selle artiklitele 33 ja 34, mis ksitlevad pgi ja pgi koormuse registreerimist ning andmete edastamist kalapgivi maluste ammendumise kohta. Seetttu on vaja tpsustada koodid, mida liikmesriigid kasutavad komisjonile andmete saatmisel kes oleva mrusega hlmatud kalavarude lossimise kohta.
(25)
Selleks et vltida pgitegevuse katkemist ja tagada liidu kaluri tele elatusvahendid, tuleks ettepandud mrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2011, vlja arvatud pgikoormuse piiranguid ksit levaid stteid, mida tuleks kohaldada alates 1. veebruarist 2011, ning eristteid teatud piirkondades, mida tuleks kohaldada konkreetsetel kuupevadel vastavalt phjenduses 23 osutatule. Olukorra kiireloomulisuse tttu peaks kesolev mrus justuma kohe prast avaldamist.
(26)
Kalapgivimalusi tuleks kasutada tielikus koosklas liidu kohaldatava igusega,
ON VASTU VTNUD KESOLEVA MRUSE:
I JAOTIS REGULEERIMISALA JA MISTED
M2 Artikkel 1 Sisu Kesoleva mrusega mratakse kindlaks jrgmised pgivimalused:
a) teatavate kalavarude ja kalavarurhmade pgi piirnormid 2011. aastaks;
b) teatavad pgikoormuse piirangud ajavahemikuks 1. veebruarist 2011 kuni 31. jaanuarini 2012;
(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 8 M2 c) Antarktika vete elusressursside kaitse (CCAMLR) konventsiooni piirkonna teatavate kalavarude pgivimalused artiklites 20, 21 ja 22 ning IE ja V lisas stestatud ajavahemikeks;
d) Ameerika Troopikatuunide Komisjoni (IATTC) konventsiooni piir konna teatavate kalavarude pgivimalused artiklis 28 stestatud ajavahemikeks ning;
e) tiendavad makrelli pgivimalused, mis tulenevad 2010. aasta kasutamata kvoodist.
B Artikkel 2 Reguleerimisala Kui ei ole stestatud teisiti, kohaldatakse kesolevat mrust:
a) ELi laevade suhtes; ning
b) ELi vetes tegutsevate kolmandate riikide laevade suhtes.
Artikkel 3 Misted Kesolevas mruses kasutatakse jrgmisi misteid:
a) ELi laev liikmesriigi lipu all sitev ja liidus registreeritud kala laev;
b) kolmandate riikide laevad kolmanda riigi lipu all sitvad ja kolmandas riigis registreeritud kalalaevad;
c) ELi veed liikmesriikide suvernsete iguste vi jurisdiktsiooni alla kuuluvad veed, vlja arvatud asutamislepingu II lisas osutatud territooriumidega klgnevad veed;
d) lubatud kogupk (TAC) igast kalavarust aastas pda ja lossida lubatav kogus;
e) kvoot liidule, liikmesriigile vi kolmandale riigile eraldatud osa lubatud kogupgist;
f) rahvusvahelised veed veed, mis ei kuulu hegi riigi suvernsete iguste vi jurisdiktsiooni alla;
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 9 B g) vrgusilma suurus vastavalt komisjoni mrusele (E) nr 517/2008 (1) kindlaksmratud vrgusilma suurus; h) ELi laevastikuregister koosklas mruse (E) nr 2371/2002 artikli 15 likega 3 komisjoni loodud register; i) kalapgipevik mruse (E) nr 1224/2009 artiklis 14 osutatud pevik.
Artikkel 4 Kalapgi piirkonnad Kesolevas mruses kasutatakse jrgmisi pgipiirkondade mratlusi: a) ICES (Rahvusvaheline Mereuurimise Nukogu) pgipiirkonnad, nagu on mratletud mruses (E) nr 218/2009 (2); b) Skagerrak ala, mis piirneb lnes Hanstholmi majakast Lindes nesi majakani ulatuva joonega ning lunas Skageni majakast Tist larna majakani ja sealt Rootsi ranniku lhima punktini ulatuva joonega; c) Kattegat ala, mis piirneb phjas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lhima punktini ulatuva joonega ning lunast Hasenrest Gnibenini, Korshagest Spodsbjergini ja Gilbjerg Hovedist Kullenini ulatuva joonega; d) VII (Porcupinei madal ksus 16) ala, mis asub jrgmiste koordinaatidega mratud loksodroomide vahel: 53 30N 1500W; 53 30N 1100W; 5130N 1100W; 5130N 1300W; 5100N 1300W; 5100N 1500W; 53 30N 1500W. e) Cdizi laht ICES IXa rajooni ala, mis jb ida poole72348 W;
(1) Komisjoni 10. juuni 2008. aasta mrus (E) nr 517/2008, millega kehtesta takse nukogu mruse (E) nr 850/98 ksikasjalikud rakenduseeskirjad kalavrkude silmasuuruse ja vrguniidi jmeduse kindlaksmramiseks (ELT L 151, 11.6.2008, lk 5). (2) Euroopa Parlamendi ja nukogu 11. mrtsi 2009. aasta mrus (E) nr 218/2009 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaal saagi statistiliste andmete esitamise kohta (uuesti snastatud) (ELT L 87, 31.3.2009, lk 70).
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 10 B f) CECAF (Kesk-Atlandi idaosa ehk FAO peamine pgipiirkond 34) pgipiirkonnad, nagu on mratletud mruses (E) nr 216/2009 (1);
g) NAFO (Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon) pgipiirkonnad, nagu on mratletud mruses (E) nr 217/2009 (2);
h) SEAFO (Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsioon) konvent siooni piirkond, nagu on mratletud Atlandi ookeani kaguosa kala varude kaitse ja majandamise konventsioonis (3);
i) ICCAT (Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon) konventsiooni piirkond, nagu on mratletud rahvusvahelises Atlandi tuunikala kaitse konventsioonis (4);
j) CCAMLR (Antarktika vete elusressursside kaitse konventsioon) konventsiooni piirkond, nagu on mratletud nukogu mruses (E) nr 601/2004 (5);
k) IATTC (Ameerika Troopikatuunide Komisjoni) konventsiooni piir kond, nagu on mratletud Ameerika hendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga moodustatud Amee rika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsioonis (6);
l) IOTC (India Ookeani Tuunikomisjon) pgipiirkond, nagu on mratletud India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepingus (7);
m) SPRFMO (Vaikse ookeani lunaosa piirkondlik kalandusorganisat sioon) konventsiooni piirkond 10 phjalaiusest luna poole jv avamerepiirkond SIOFA konventsiooni piirkonnast ida pool, nagu on mratletud India ookeani lunaosa kalanduskokkuleppes (8), ning avamerepiirkond Luna-Ameerika riikide kalandusjurisdikt siooni alla kuuluvatest piirkondadest lne pool;
n) WCPFC (Vaikse ookeani lne- ja keskosa kalanduskomisjon) konventsiooni piirkond, nagu on mratletud Vaikse ookeani lne- ja keskosa pika rndega kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis (9);
(1) Euroopa Parlamendi ja nukogu 11. mrtsi 2009. aasta mrus (E) nr 216/2009 nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates vljaspool Atlandi ookeani phjaosa asuvates piirkondades (uuesti snastatud) (ELT L 87,31.3.2009, lk 1). (2) Euroopa Parlamendi ja nukogu 11. mrtsi 2009. aasta mrus (E) nr 217/2009 Loode-Atlandi piirkonnas kalastavate liikmesriikide saagi ja kalandustegevuse statistiliste andmete esitamise kohta (uuesti snastatud) (ELT L 87, 31.3.2009, lk 42). (3) Slmitud nukogu otsusega 2002/738/E (ET L 234, 31.8.2002, lk 39). (4) Liit hines nukogu otsusega 86/238/EM (ET L 162, 18.6.1986, lk 33). (5) Nukogu 22. mrtsi 2004. aasta mrus (E) nr 601/2004, millega stesta takse teatavad kalastustegevuse suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni alla kuuluvas piirkonnas (ELT L 97, 1.4.2004, lk 16). (6) Slmitud nukogu otsusega 2006/539/E (ELT L 224, 16.8.2006, lk 22). (7) Liit hines nukogu otsusega 95/399/E (ET L 236, 5.10.1995, lk 24). (8) Slmitud nukogu otsusega 2008/780/E (ELT L 268, 9.10.2008, lk 27). (9) Liit hines nukogu otsusega 2005/75/E (ELT L 32, 4.2.2005, lk 1).
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 11 B o) Beringi mere avameri Beringi mere avamere piirkond, mis on kaugemal kui 200 meremiili lhtejoontest, millest mdetakse Beringi mere rannikursete riikide territoriaalmere laiust.
II JAOTIS ELi LAEVADE KALAPGIVIMALUSED I PEATKK
ldstted Artikkel 5 Lubatud kogupk ja selle eraldamine 1. ELi laevade lubatud kogupgi tasemed ELi vetes ja teatavates vljaspool ELi asuvates vetes, knealuste lubatud kogupgi tasemete jaotus liikmesriikide vahel ning vajaduse korral nendega funktsionaalselt seotud tingimused on esitatud I lisas.
2. ELi laevadel on lubatud kala pda I lisas stestatud lubatud kogupgi piires vastavalt kesoleva mruse artiklis 15 ja III lisas ning mruses (E) nr 1006/2008 (1) ja selle rakendusstetes stestatud tingimustele vetes, mis kuuluvad Fri saarte, Grnimaa, Islandi ja Norra kalandusjurisdiktsiooni alla ning Jan Mayeni mbruse kalapgi piirkonda.
3. Komisjon kehtestab liidu kasutada oleva lubatud kogupgi seoses moivaga ICES V ja XIV alapiirkonna Grnimaa vetes, vttes aluseks helt poolt Euroopa henduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Grnimaa kohaliku valitsuse vahelise kalandusalase partnerluslepingu ning sellele lisatud protokolli kohaselt Grnimaa kehtestatud lubatud kogupgi ja liidule eraldatud osa.
4. 2011. aasta esimesel poolel kogutud teaduslikke andmeid silmas pidades vib komisjon mruse (E) nr 2371/2010 artikli 30 likes 2 kehtestatud korras lbi vaadata I lisas stestatud lubatud kogupgi seoses jrgmiste varudega:
a) tobias ICES IIa ja IIIa rajooni ning ICES IV alapiirkonna ELi vetes vastavalt kesoleva mruse IID lisale;
M5 b) norra tursiku ja selle kaaspgi varu ICES IIIa alapiirkonna ning ICES IIa rajooni ja ICES IV alapiirkonna ELi vetes ning kilu varu ICES IIa rajooni ja ICES IV alapiirkonna ELi vetes.
(1) Nukogu 29. septembri 2008. aasta mrus (E) nr 1006/2008, mis ksitleb henduse kalalaevadele loa andmist pgitegevuseks henduse vetest vljas pool ning kolmandate riikide laevade juurdepsu henduse vetele (ELT L 286, 29.10.2008, lk 33).
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 12 B Artikkel 6 Eristted teatava lubatud kogupgi kohta 1. IA lisas esitatud teatava lubatud kogupgi, mis on joonealuses mrkuses varustatud ristviitega kesolevale artiklile, mravad kindlaks asjaomased liikmesriigid nende poolt kogutud ja hinnatud teabe alusel tasemel, mis:
a) jrgib hise kalanduspoliitika phimtteid ja eeskirju, eelkige varude sstva kasutamise phimtet, ning
b) mille tulemuseks on vimalikult suure tenosusega varude kasuta mine maksimaalse jtkusuutliku saagikuse tasemel aastal 2015 ja edaspidi.
2. Asjaomane liikmesriik teatab komisjonile hiljemalt 28. veebruariks 2011, milline on like 1 kohaselt kehtestatud tase ja milliseid haldus meetmeid ta kavatseb vtta selle meetme titmiseks. Selle teabe alusel ning kui mruse (E) nr 2371/2002 artikli 7 tingimused on tidetud, vib komisjon kehtestada erakorralised meetmed.
Artikkel 7 Tiendav jaotus tielikult dokumenteeritud kalapgi alastes katsetustes osalevatele laevadele 1. IA lisas esitatud teatavate kalavarude puhul, mis on joonealuses mrkuses varustatud ristviitega kesolevale artiklile, vib liikmesriik kesoleva artikli likes 2 stestatud tingimustel anda tielikult dokumen teeritud kalapgi alastes katsetustes osalevatele laevadele tiendava pgiosa IA lisas stestatud ldise piirvrtuse ulatuses protsendina knealusele liikmesriigile eraldatud kvoodist.
2. Liikmesriik vib eraldada laevadele tiendava pgiosa ainult jrg mistel tingimustel:
a) laeval kasutatakse andurite ssteemiga hendatud valvekaameraid (CCTV), mis salvestavad kik pgija ttlemistoimingud laeva pardal;
b) tielikult dokumenteeritud kalapgis osalevale laevale eraldatud tiendav kvoodiosa ei tohi olla rohkem kui 75 % sellist liiki laevade hinnangulisest tagasiheitest ning igal juhul ei tohi see moodustada knealusele laevale eraldatud osa rohkem kui 30 %list suurenemist;
c) kogu knealuse laeva asjaomase kalavaru pk arvestatakse maha talle eraldatud osast.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 13 B 3. Kui liikmesriik tuvastab, et tielikult dokumenteeritud kalapgis osalev laev ei tida kesoleva artikli likes 2 stestatud tingimusi, thistab liikmesriik kohe sellele laevale eraldatud tiendava pgi iguse ning keelab tal kogu 2011. aasta jooksul knealustes katsetes osaleda. 4. Liikmesriik, kes kavatseb kohaldada likeid 1, 2 ja 3, esitab enne mis tahes tiendavat eraldamist komisjonile jrgmise teabe: katsetes osalevate laevade nimekiri ning nende pardale paigaldatud elektroonilise kaugseiressteemi spetsifikatsioonid; sellistel laevadel kasutatavate pgivahendite maht, liik ja spetsifi katsioon; sellist liiki laevade hinnanguline tagasiheite mr ning selliste laevade poolt 2010. aastal ptud knealuse liigi, mille suhtes kohaldatakse vastavat lubatud kogupki, saagi kogus.
Artikkel 8 Keelatud liigid 1. ELi laevadel on keelatud pda, pardal hoida, mber laadida ja lossida jrgmisi liike: a) hiidhai (Cetorhinus maximus) ja mrtsukhai (Carcharodon carcha rias) kikides ELi vetes ja vljaspool ELi asuvates vetes; b) euroopa ingelhai (Squatina squatina) kikides ELi vetes; c) harilik rai (Dipturus batis) ICES IIa rajooni ning ICES III, IV, VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna ELi vetes; d) musterrai (Raja undulata) ja valgerai (Rostroraja alba) ICES VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna ELi vetes, M5 e) harilik heeringahai (Lamna nasus) kikides vetes, vlja arvatud neis, kus IA lisaga on ette nhtud teisiti, ning B f) logardrailased (Rhinobatidae) I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X ja XII alapiirkonna ELi vetes. 2. Likes 1 osutatud liigid lastakse viivitamata ja kahjustusteta, niivrd kui see on vimalik, vette tagasi.
Artikkel 9 Pgivimaluste jaotamist ksitlevad eristted 1. Kesolevas mruses stestatud kalapgivimalused jaotatakse liikmesriikide vahel nii, et need ei piira: a) mruse (E) nr 2371/2002 artikli 20 like 5 kohast kalapgivi maluste vahetamist;
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 14 B b) mruse (E) nr 1224/2009 artikli 37 vi mruse (E) nr 1006/2008 artikli 10 like 4 kohaseid mberjaotamisi; c) mruse (E) nr 847/96 artikli 3 kohast lubatud lisakoguste lossi mist; d) mruse (E) nr 847/96 artikli 4 kohast koguste kinnipidamist; e) mruse (E) nr 1224/2009 artiklite 37, 105, 106 ja 107 kohaseid mahaarvamisi. 2. Kui kesoleva mruse I lisas ei ole ette nhtud teisiti, kohalda takse mruse (E) nr 847/96 artiklit 3 selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse ennetuslikku lubatud kogupki, ning knealuse mruse artikli 3 likeid 2 ja 3 ning artiklit 4 kohaldatakse selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse lubatud analtilist kogu pki.
Artikkel 10 Pgikoormuse piirangud Alates 1. veebruarist 2011 kuni 31. jaanuarini 2012 kohaldatakse pgi koormuse piiranguid jrgmiselt: a) IIA lisa kohaldatakse Kattegati, Skagerraki, ICES IIIa rajooni selle osa, mida Skagerrak ja Kattegat ei hlma, ning ICES IV alapiirkonna ja ICES VIa, VIIa ja VIId rajooni, ning ICES IIa ja Vb rajooni ELi vete teatavate kalavarude majandamise suhtes; b) IIB lisa kohaldatakse merluusi- ja norra salehomaari varude taasta miseks ICES VIIIc ja IXa rajoonis, vlja arvatud Cdizi lahes; c) IIC lisa kohaldatakse ICES VIIe rajoonis merikeelevarude majanda mise suhtes.
Artikkel 11 Svamerepgi piirnormid ja pgikoormuse piirangud 1. Svalesta suhtes kohaldatakse mruse (E) nr 2347/2002 (1) artiklit 3. Svalesta pgi, pardal hoidmise, mberlaadimise ja lossimise suhtes kohaldatakse knealuses artiklis osutatud tingimusi. 2. Liikmesriigid tagavad, et 2011. aastal ei leta mruse (E) nr 2347/2002 artiklis 3 osutatud svamerepgi luba omavate laevade pgikoormuse tasemed (mdetuna sadamast raoldud kilovatt-pgi pevades) 65 % keskmisest aastasest pgikoormusest, mida asjaomase liikmesriigi laevad kasutasid 2003. aastal pgireisidel, mille jaoks neil oli svamerepgi luba vi mille jooksul pti knealuse mruse I ja II lisas loetletud svamereliike. Kesolevat liget kohaldatakse ainult nende pgireiside suhtes, kus pti le 100 kg svamereliike, vlja arvatud phja-atlandi hbekala.
(1) Nukogu 16. detsembri 2002. aasta mrus (E) nr 2347/2002, millega kehtestatakse svamere kalavarude pgi suhtes kohaldatavad konkreetsed juurdepsunuded ja nendega seotud tingimused (ET L 351, 28.12.2002, lk 6).
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 15 B Artikkel 12 Saagi ja kaaspgi lossimise tingimused Kalavarusid, mille suhtes on kehtestatud lubatud kogupk, vib pardal hoida vi laevalt lossida ainult juhul, kui: a) saagi on pdnud sellise liikmesriigi laevad, millel on kvoot, ning knealune kvoot ei ole ammendatud vi b) saak moodustab osa ELi kvoodist, mis ei ole kvootidena liikmesrii kide vahel ra jaotatud, ning knealune ELi kvoot ei ole ammen datud.
Artikkel 13 Teatavate pgivimaluste kasutamise piirangud 1. I lisas merilutsu, tursa, megrimi, euroopa merikuradi, kilttursa, merlangi, merluusi, sinise molva, hariliku molva, norra salehomaari, merilesta, pollaki, phjaatlandi ssika, railaste, merikeele ja hariliku ogahai suhtes kehtestatud pgivimalused ICES VII alapiirkonnas vi selle asjaomastes rajoonides on piiratud keeluga nimetatud liike Porcupinei madalal pda vi pardal hoida ajavahemikul 1. maist kuni 31. juulini 2011. I lisa asjaomastes kannetes viidatakse kesolevale artiklile. 2. Kesoleva artikli kohaldamisel hlmab Porcupinei madal ala, mis asub jrgmiste koordinaatidega mratud loksodroomide vahel:
Punkt
Laiuskraad
Pikkuskraad
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14
52 27 N 52 40 N 52 47 N 52 47 N 52 13,5 N 51 22 N 51 22 N 52 10 N 52 32 N 52 43 N 52 43 N 52 38,800 N 52 27 N 52 27 N
12 19 W 12 30 W 12 39,600 W 12 56 W 13 53,830 W 14 24 W 14 03 W 13 25 W 13 07,500 W 12 55 W 12 43 W 12 37 W 12 23 W 12 19 W
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 16 B 3. Erandina kesoleva artikli likest 1 lubatakse vastavalt mruse (E) nr 1224/2009 artikli 50 ligetele 3, 4 ja 5 Porcupine'i madalikult lbisidul hoida pardal nimetatud likes osutatud liike.
Artikkel 14 Andmete edastamine Kui liikmesriigid saadavad komisjonile ptud koguste lossimisandmeid mruse (E) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt, tuleb selleks kasutada kesoleva mruse I lisas stestatud kalavarude koode.
II PEATKK
Kalapgi lubamine kolmandate riikide vetes Artikkel 15 Kalapgiload 1. Kolmanda riigi vetes kala pdvatele ELi laevadele antavate kala pgilubade maksimaalne arv on stestatud III lisas.
2. Kui ks liikmesriik kannab mruse (E) nr 2371/2002 artikli 20 like 5 alusel kvoodi le teisele liikmesriigile (vahetusleping) III lisas stestatud pgipiirkondades, tuleb le kanda ka asjaomased pgiload ja teatada sellest komisjonile. III lisas stestatud pgilubade ldarvu pgipiirkonna kohta ei tohi siiski letada.
III PEATKK
Kalapgivimalused
piirkondlike kalandusorganisatsioonide reguleeritavates vetes 1. jagu
ICCAT konventsiooni piirkond Artikkel 16 Hariliku tuuni pgi-, kasvatamisja nuumamisvimsuse piirangud 1. Nende ELi sdaga ngelaevade ja veongelaevade arvu, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt pda harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm, piira takse IV lisa punkti 1 kohaselt.
2. Nende ELi rannalhedase pgi laevade arvu, millel on lubatud Vahemeres aktiivselt pda harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm, piiratakse IV lisa punkti 2 kohaselt.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 17 B 3. Nende ELi laevade arvu, mis pavad kasvatamise eesmrgil Aadria meres harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm, piiratakse IV lisa punkti 3 kohaselt.
4. Nende kalalaevade arvu ja kogumahutavuse abil vljendatud pgivimsust, millel on luba Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni pda, pardal hoida, mber laadida, transportida vi lossida, piiratakse IV lisa punkti 4 kohaselt.
5. Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel harilikku tuuni pdvate tuunimrdade arvu piiratakse IV lisa punkti 5 kohaselt.
6. Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni kasvatamisja nuumamisvimsust ning kalakasvandustesse viidava loodusest ptud hariliku tuuni maksimaalset kogust piiratakse IV lisa punkti 6 kohaselt.
Artikkel 17 ID lisas eraldatud hariliku tuuni kvootidega seotud lisatingimused Lisaks mruse (E) nr 302/2009 artikli 7 likes 2 stestatud keelupe rioodile on hariliku tuuni pk seinnoodaga Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel keelatud ajavahemikus 15. aprillist15. maini 2011.
Artikkel 18 Harrastus- ja sportpk Liikmesriigid eraldavad ID lisa kohaselt neile eraldatud kvootide arvelt erikvoodi hariliku tuuni harrastus- ja sportpgiks.
Artikkel 19 Haid 1. Suursilm-rebashaide (Alopias superciliosus) rmpade vi nende osade pardalhoidmine, mberlaadimine vi lossimine on keelatud mis tahes pgi puhul.
2. Keelatud on perekonda Alopias kuuluvate rebashaide liikide siht pk.
3. Sphyrniadae perekonna (v.a Sphyrna tiburo) vasarhai rmpade vi nende osade pardalhoidmine, mberlaadimine vi lossimine on keelatud seoses ICCAT konventsiooni piirkonnas toimuva pgiga.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 18 B 4. Pikkuim-hallhaide (Carcharhinus longimanus) rmpade vi nende osade pardalhoidmine, mberlaadimine vi lossimine on keelatud mis tahes pgi puhul.
2. jagu CCAMLR konventsiooni piirkond Artikkel 20 Keelud ja pgipiirangud 1. V lisa A osas nimetatud liikide sihtpk on knealuses lisas nime tatud piirkondades ja ajavahemikel keelatud. 2. Uutes ja teadusuuringutega seotud pgipiirkondades kohaldatakse V lisa B osas stestatud lubatud kogupki ja kaaspgi piirnorme knealuses osas nimetatud alapiirkondades.
Artikkel 21 Uurimuslik kalapk 1. Ainult CCAMLR komisjoni liikmeks olevad liikmesriigid vivad osaleda Dissostichus spp. ngejadaga uurimuslikus pgis FAO alapiir kondades 88.1 ja 88.2 ning rajoonides 58.4.1 ja 58.4.2 vljaspool riikliku jurisdiktsiooni all olevaid piirkondi 2011. aasta pgihooajal. Kui liikmesriik kavatseb osaled selles pgis, teavitab ta CCAMLR sekretariaati koosklas mruse (E) nr 601/2004 artiklitega 7 ja 7a hiljemalt 24. juuliks 2011. 2. FAO alapiirkondade 88.1 ja 88.2 ning rajoonide 58.4.1 ja 58.4.2 lubatud kogupk ja kaaspgipiirangud ning nende jaotus iga alapiir konna vi rajooni vikeste uurimisalade (SSRU) vahel mratakse kind laks V lisa B osas. Kalapk mis tahes vikeses uurimisalas lpetatakse niipea, kui deklareeritud saak ulatub kindlaksmratud lubatud kogu pgini, ning uurimisala suletakse lejnud pgihooajaks pgiks. 3. Kalapk toimub vimalikult suures geograafilises ja batmeetri lises ulatuses, et saada teavet, mis on vajalik pgipotentsiaali kindlaks mramiseks, ning vltida saagi ja pgikoormuse liiga tihedat koondu mist. Alapiirkondades 88.1 ja 88.2 ning samuti rajoonides 58.4.1 ja 58.4.2 on keelatud pk 550 m sgavusjoonest krgemal.
Artikkel 22 Tavalise hiilgevhi pk 2011/2012 pgihooajal 1. ksnes CCAMLR komisjoni liikmeteks olevad liikmesriigid vivad 2011/2012. pgihooajal pda tavalist hiilgevhki (Euphausia superba) CCAMLR konventsiooni piirkonnas. Kui liikmesriik kavatseb pda tavalist hiilgevhki CCAMLR konventsiooni piirkonnas, teavitab ta CCAMLR sekretariaati koosklas mruse (E) nr 601/2004 artikliga 5a ja komisjoni, tehes seda hiljemalt 1. juuniks 2011: a) oma kavatsusest pda tavalist hiilgevhki, kasutades selleks V lisa C osas esitatud vormi;
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 19 B b) pgivahendite kujust, kasutades selleks V lisa D osas esitatud vormi. 2. Kesoleva artikli likes 1 osutatud teatis sisaldab teavet, mis tuleb mruse (E) nr 601/2004 artikli 3 kohaselt esitada iga laeva kohta, millele liikmesriik tavalise hiilgevhi pgis osalemiseks loa annab. 3. Liikmesriigid, kes kavatsevad pda tavalist hiilgevhki CCAMLR konventsiooni piirkonnas, esitavad teatise ksnes nende laevade kohta, kellel on selleks luba ning kes teatamise ajal tema lipu all sidavad. 4. Liikmesriigid vivad lubada tavalise hiilgevhi pgis osaleda muul kui kesoleva artikli ligete 1, 2 ja 3 kohaselt CCAMLR sekre tariaadile teatatud laeval, kui laeval, kellel on luba, ei ole vimalik osaleda phjendatud funktsionaalsetel phjustel vi vramatu ju tttu. Sellisel juhul teavitab asjaomane liikmesriik viivitamatult CCAMLR sekretariaati ja komisjoni, esitades: a) tielikud andmed asenduslaeva(de) kohta, sealhulgas mruse (E) nr 601/2004 artikliga 3 ette nhtud teabe; b) phjaliku aruande asendamise phjuste kohta ning mis tahes asjako hased tiendavad dokumendid vi viited. 5. Liikmesriigid ei luba tavalise hiilgevhi pgis osaleda laevadel, kes on kantud CCAMLR ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kala pgiga tegelevate laevade nimekirja.
3. jagu IOTC piirkond Artikkel 23 IOTC piirkonnas kala pdvate laevade pgivimsuse piiramine 1. IOTC piirkonnas troopikatuuni pdvate ELi laevade maksimaalne arv ja nende vastav kogumahutavuse abil vljendatud pgivimsus on stestatud VI lisa punktis 1. 2. IOTC piirkonnas mkkala (Xiphias gladius) ja pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) pdvate ELi laevade maksimaalne arv ja nende vastav kogumahutavuse abil vljendatud pgivimsus on stestatud VI lisa punktis 2. 3. Liikmesriigid vivad ligete 1 ja 2 kohaselt hes vi teises pgi piirkonnas tegutsevad laevad mber jaotada, kui nad tendavad komis jonile, et see muutus ei suurenda asjaomase kalavaru pgi koormust. 4. Liikmesriigid tagavad, et nende laevastikus kavandatava pgi vimsuse lekandmise puhul oleksid lekantavad laevad IOTC laevade registris vi mne muu piirkondliku kalandusorganisatsiooni tuunipgi registris. Laevu, mis on mne piirkondliku kalandusorganisatsiooni nimekirjas kui teatamata, ebaseadusliku ja reguleerimata kalapgiga tegelenud laev, le ei kanta.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 20 B 5. Liikmesriigid vivad IOTC-le esitatud arengukavade rakendamise arvessevtmiseks suurendada oma pgivimsuse le kui ligetes 1 ja 2 osutatud pgivimsuse ksnes nimetatud kavades kehtestatud piiride ulatuses.
Artikkel 24 Haid 1. Kikide perekonda Alopiidae kuuluvate rebashaide liikide rmpade vi nende osade pardalhoidmine, mberlaadimine vi lossi mine on keelatud mis tahes pgi puhul.
2. Likes 1 osutatud liigid lastakse viivitamata ja kahjustusteta, niivrd kui see on vimalik, vette tagasi.
4. jagu SPRFMO konventsiooni piirkond Artikkel 25 Pelaagiline kalapk pgivimsuse piirangud Liikmesriigid, kes 2007., 2008. vi 2009. aastal tegelesid SPRFMO konventsiooni piirkonnas aktiivselt pelaagilise kalapgiga, piiravad 2011. aastal oma lipu all sitvate pelaagilisi kalavarusid pdvate laevade kogumahutavuse taset knealuses piirkonnas tasemeni koguma hutavusega 78 610, nii et oleks tagatud pelaagiliste kalavarude sstev kasutamine Vaikse ookeani lunaosas.
Artikkel 26 Pelaagiline kalapk lubatud kogupk 1. ksnes liikmesriigid, kes 2007., 2008. vi 2009. aastal tegelesid SPRFMO konventsiooni piirkonnas aktiivselt pelaagilise kalapgiga, nagu on osutatud artiklis 25, vivad knealuses piirkonnas pda pelaa gilisi kalavarusid koosklas IJ lisas stestatud lubatud kogupgiga.
2. Liikmesriigid teatavad igal kuul komisjonile oma kesolevas artik lis osutatud kalapgiga tegelevate laevade nimed ja tunnused, seal hulgas kogumahutavuse.
3. Kesolevas artiklis osutatud kalapgi jrelevalveks saadavad liik mesriigid komisjonile hiljemalt jrgneva kuu viieteistkmnendaks kuupevaks SPRFMO ajutisele sekretariaadile edastamiseks igakuised pgiaruanded, laevaseiressteemi (VMS) aruanded ja olemasolu korral andmed sadamaklastuste kohta.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 21 B Artikkel 27 Phjapk Artiklis 25 osutatud liikmesriigid piiravad SPRFMO konventsiooni piir konnas phjalhedase kalapgi pgikoormust vi saaki aasta keskmi sele tasemele ajavahemiku 1. jaanuar 2002 kuni 31. detsember 2006 phjal, arvestades kalalaevade arvu ja muid nitajaid, mis kajastavad saagi taset, pgikoormust ja -vimsust, ning ksnes nendes SPRFMO konventsiooni piirkonna osades, kus phjalhedane kalapk on toimunud eelneval kalapgihooajal.
5. jagu IATTC konventsiooni piirkond Artikkel 28 Seinnoodapk 1. Kulduim-tuuni (Thunnus albacares), suursilm-tuuni (Thunnus obesus) ja vttuuni (Katsuwonus pelamis) pk on seinnoodalaevadega keelatud jrgmiselt:
a) kas 29. juulist kuni 28. septembrini 2011 vi 18. novembrist 2011 kuni 18. jaanuarini 2012 jrgmiste piiridega mratud alal:
Vaikse ookeani Ameerika rannik,
150 lnepikkust;
40 phjalaiust;
40 lunalaiust;
b) 29. septembrist kuni 29. oktoobrini 2011 jrgmiste piiridega mratud alal:
96 lnepikkust;
110 lnepikkust;
4 phjalaiust;
3 lunalaiust.
2. Asjaomased liikmesriigid teavitavad komisjoni like 1 punkti a kohaselt valitud keeluajast enne 1. aprilli 2011. Kik asjaomaste liik mesriikide seinnoodalaevad lpetavad likes 1 mratud piirkonnas valitud perioodiks seinnoodapgi.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 22 B 3. IATTC konventsiooni piirkonnas tegutsevad tuunipgiseinerid hoiavad pardal ja seejrel lossivad kogu kulduim-tuuni, suursilm-tuuni ja vttuuni saagi, vlja arvatud kala, mis on inimtoiduks klbmatu muudel phjustel kui alamdulisuse tttu. Ainus erand on reisi lpuosa, kui kogu antud pgikorraga ptud tuuni mahutamiseks ei pruugi olla piisavalt vaba lastiruumi.
6. jagu SEAFO konventsiooni piirkond Artikkel 29 Svamerehaide kaitse meetmed SEAFO konventsiooni piirkonnas on keelatud jrgmiste svamerehaide sihtpk: railased (Rajidae), harilik ogahai (Squalus acanthias), tumehai (Etmopterus bigelowi), hai (Etmopterus brachyurus), suur tumehai (Etmopterus princeps), ronkjas tumehai (Etmopterus pusillus), hai (Apristurus manis), hai (Scymnodon squamulosus), ning Selachimorpha seltsi kuuluvad svamerehaid.
7. jagu WCPFC konventsiooni piirkond Artikkel 30 Suursilm-tuuni, kulduim-tuuni, vttuuni ja Vaikse ookeani lunaosa pikkuim-tuuni pgi koormuse piirangud Liikmesriigid tagavad, et suursilm-tuuni (Thunnus obesus), kulduimtuuni (Thunnus albacares), vttuuni (Katsuwonus pelamis) ja Vaikse ookeani lunaosa pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) pgi koormus WCPFC konventsiooni piirkonnas piirdub ksnes selle pgikoormu sega, mis on ette nhtud liidu ja knealuse piirkonna rannikuriikide vahel slmitud kalanduse partnerluslepingutes.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 23 B Artikkel 31 Peibutuspgivahenditega pgiks suletud piirkond 1. WCPFC konventsiooni piirkonna osas, mis asub 20 phjalaiuse ja 20 lunalaiuse vahel, on pk peibutusvahendeid kasutavate seinnoo dalaevadega keelatud 1. juulist 2011 (kell 00.00) kuni 30. septembrini 2011 (kell 24.00). Sellel ajal vib seinnoodalaev nimetatud WCPFC konventsiooni piirkonna osas pgiga tegeleda ksnes juhul, kui tema pardal on vaatleja, kes jlgib, et laev mitte mingil ajahetkel:
a) ei kasutata peibutuspgivahendit ega seonduvaid elektroonilisi sead meid;
b) ei pa kalaparvi peibutuspgivahenditega.
2. Kik likes 1 osutatud WCPFC konventsiooni piirkonna osas pgiga tegelevad seinnoodalaevad hoiavad pardal ning lossivad vi laadivad mber kik ptud suursilm-tuunid, kulduim-tuunid ja vt tuunid.
3.
Liget 2 ei kohaldata jrgmistel juhtudel:
a) reisi lpuosas, kui laeval ei ole piisavalt vaba lastiruumi kogu ptud kala mahutamiseks;
b) kui kala on inimtoiduks klbmatu muudel phjustel kui alamdu lisuse tttu vi
c) kui klmutusseadmetel tekib tsine rike.
Artikkel 32 Seinnoodaga kalapgiks suletud piirkonnad Suursilm-tuuni ja kulduim-tuuni pk on seinnoodalaevadega keelatud jrgmistes avamerepiirkondades:
a) Indoneesia, Palau, Mikroneesia ja Paapua Uus-Guinea majandus vnditega piirnevad rahvusvahelised veed;
b) Mikroneesia, Marshalli saarte, Nauru, Kiribati, Tuvalu, Fidi, Saalo moni saarte ja Paapua Uus-Guinea majandusvnditega piirnevad rahvusvahelised veed.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 24 B Artikkel 33 Mkkala pgiks luba omavate ELi laevade arvu piiramine WCPFC konventsiooni piirkonnas, paralleelist 20 lunalaiust luna pool asuvates piirkondades mkkala (Xiphias gladius) pgiks luba omavate ELi laevade maksimaalne arv on esitatud VII lisas.
8. jagu Beringi meri Artikkel 34 Pgikeeld Beringi mere avamerepiirkonnas Beringi mere avamerepiirkonnas on keelatud vaikse ookeani mintai (Theragra chalcogramma) pk.
III JAOTIS KOLMANDATE RIIKIDE LAEVADE KALAPGIVIMALUSED ELi VETES
Artikkel 35 Lubatud kogupk Norra lipu all sitvatel kalalaevadel ning Fri saartel registreeritud kalalaevadel on lubatud kalastada ELi vetes kesoleva mruse I lisas stestatud lubatud kogupgi alusel ning kesoleva jaotisega ja mruse (E) nr 1006/2008 III peatkiga ettenhtud tingimustel.
Artikkel 36 Kalapgiload 1. ELi vetes kalastavatele kolmanda riigi laevadele antavate kalap gilubade maksimaalne arv on stestatud VIII lisas. 2. Kalaliike, millele on kehtestatud lubatud kogupk, ei tohi pardal hoida ega lossida, vlja arvatud juhul, kui saagi on pdnud kolmanda riigi laevad, kellel on kvoot ning knealune kvoot ei ole ammendatud.
Artikkel 37 Keelatud liigid M5 1. Kolmandate riikide laevadel on keelatud pda, pardal hoida, mber laadida ja lossida jrgmisi liike: a) hiidhai (Cetorhinus maximus) ja mrtsukhai (Carcharodon carcha rias) kikides ELi vetes; b) Euroopa ingelhai (Squatina squatina) kikides ELi vetes; c) harilik rai (Dipturus batis) ICES IIa rajooni ja ICES III, IV, VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna ELi vetes;
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 25 M5 d) musterrai (Raja undulata) ja valgerai (Rostroraja alba) ICES VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna ELi vetes; e) harilik heeringahai (Lamna nasus) kikides ELi vetes ning f) logardrailased (Rhinobatidae) ICES I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X ja XII alapiirkonna ELi vetes. B 2. Likes 1 osutatud liigid lastakse viivitamata ja kahjustusteta, niivrd kui see on vimalik, vette tagasi.
IV JAOTIS LPPSTTED
Artikkel 38 Mruse (E) nr 754/2009 muutmine Mruse (E) nr 754/2009 artikli 1 punkt h jetakse vlja. Artikkel 39 Justumine ja kohaldamine Kesolev mrus justub jrgmisel peval prast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Mrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2011. Artiklit 38 kohaldatakse siiski alates 1. veebruarist 2011. Enne 1. jaanuari 2011 algavateks ajavahemikeks kehtestatud kalapgi vimaluste suhtes CCAMLR konventsiooni piirkonnas kohaldatakse ar tikleid 20, 21 ja 22 ning IE ja V lisa alates nimetatud pgivimaluste vastavate kohaldamisperioodide algusest. Kesolev mrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kikides liikmesriikides.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 26 B

I LISA EUROOPA LIIDU KALALAEVADE LUBATUD KOGUPK (TAC) PGIPIIRANGUTEGA PIIRKONDADES JA KOLMANDATE RIIKIDE LAEVADE PGI PIIRNORMID EUROOPA LIIDU VETES KALALIIKIDE JA PIIRKONDADE KAUPA (ELUSKAALU TONNIDES, KUI EI OLE ETTE NHTUD TEISITI) Jrgmistes tabelites stestatakse kalavarude kaupa lubatud kogupk (TAC) ja kvoodid (eluskaalu tonnides, kui ei ole stestatud teisiti) ning kvootide haldami sega seotud tingimused hest aastast teise lekandmisel. Kiki kesolevas lisas stestatud pgi piirnorme ksitatakse kvootidena kes oleva mruse thenduses ning seetttu kehtivad nende suhtes eeskirjad, mis on stestatud mruses (E) nr 1224/2009, eriti selle artiklites 33 ja 34. Viited pgipiirkondadele on viited ICES pgipiirkondadele, kui ei ole mratletud teisiti. Igas piirkonnas osutatakse kalavarudele liigi ladinakeelse nimetuse thestikulises jrjekorras. Kesoleva mruse kohaldamisel kasutatakse jrgmist tavanimetuste ja ladinakeelsete nimetuste vastavustabelit.
Teaduslik nimetus Kolmetheline kood Tavanimetus
Amblyraja radiata Ammodytes spp. Argentina silus Beryx spp. Brosme brosme Caproidae Centrophorus squamosus Centroscymnus coelolepis Chaceon maritae Champsocephalus gunnari Chionoecetes spp. Clupea harengus Coryphaenoides rupestris Dalatias licha Deania calcea Dipturus batis Dissostichus eleginoides Engraulis encrasicolus Etmopterus princeps Etmopterus pusillus Euphausia superba Gadus morhua Galeorhinus galeus Glyptocephalus cynoglossus
RJR SAN ARU ALF USK BOR GUQ CYO CGE ANI PCR HER RNG SCK DCA RJB TOP ANE ETR ETP KRI COD GAG WIT
Thtrai Tobiad Phjaatlandi hbekala Limapead Meriluts Hirvkala Hall lhiogahai Portugali svahai Svamere punakrabi Haugjkala Arktikakrabid Heeringas Kalju-tmppeakala okolaad-ogahai Pikk-koon-hai Harilik rai Patagoonia kihvkala Anoovis Suur tumehai Ronkjas tumehai Tavaline hiilgevhk Tursk Supi-nugishai Pikklest
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 27 B

Hippoglossoides platessoides Hippoglossus hippoglossus Hoplostethus atlanticus Illex illecebrosus Lamna nasus Lepidonotothen squamifrons Lepidorhombus spp. Leucoraja circularis Leucoraja fullonica Leucoraja naevus Limanda ferruginea Limanda limanda Lophiidae Macrourus spp. Makaira nigricans Mallotus villosus Martialia hyadesi Melanogrammus aeglefinus Merlangius merlangus Merluccius merluccius Micromesistius poutassou Microstomus kitt Molva dypterygia Molva molva Nephrops norvegicus Pandalus borealis Paralomis spp. Penaeus spp. Platichthys flesus Pleuronectes platessa Pleuronectiformes Pollachius pollachius Pollachius virens Psetta maxima Raja brachyura Raja clavata Raja (Dipturus) nidarosiensis Raja microocellata
PLA HAL ORY SQI POR NOS LEZ RJI RJF RJN YEL DAB ANF GRV BUM CAP SQS HAD WHG HKE WHB LEM BLI LIN NEP PRA PAI PEN FLE PLE FLX POL POK TUR RJH RJC JAD RJE
Harilik karelest Harilik hiidlest Atlandi karekala Lhiuimkalmaar Harilik heeringahai Hall nototeenia Megrimid Liivrai agrnrai Kgurai Ruske soomuslest Harilik soomuslest Merikuratlased Pikksabad Sinine marliin Moiva Kalmaar Kilttursk Merlang Euroopa merluus Phjaputassuu Vikesuulest Sinine molva Harilik molva Norra salehomaar Harilik svameregarneel Krabid Viburhnnakud Lest Atlandi merilest Lestalised Pollak Phjaatlandi ssikas Harilik kammeljas Blondrai Ogarai Norra rai Vikesilmrai
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 28 B

Raja montagui Raja undulata Rajiformes - Rajidae Reinhardtius hippoglossoides Rostroraja alba Scomber scombrus Scophthalmus rhombus Sebastes spp. Solea solea Solea spp. Sprattus sprattus Squalus acanthias Tetrapturus albidus Thunnus maccoyii Thunnus obesus Thunnus thynnus Trachurus spp. Trisopterus esmarkii Urophycis tenuis Xiphias gladius
RJM RJU SRX GHL RJA MAC BLL RED SOL SOX SPR DGS WHM SBF BET BFT JAX NOP HKW SWO
Thnikrai Musterrai Railased Liik Svalest Valgerai Makrell Sile kammeljas Meriahvenad Harilik merikeel Merikeeled Kilu Harilik ogahai Valge odanina Siniuim-tuun Suursilm-tuun Harilik tuun Stauriidid Norra tursik Valge ameerikaluts Mkkala
Jrgmine tavanimetuste ja ladinakeelsete nimetuste vastavustabel on esitatud ksnes selgitamiseks. Anoovis Arktikakrabid Atlandi karekala Atlandi merilest Blondrai Euroopa merluus Hall lhiogahai Hall nototeenia Harilik heeringahai Harilik hiidlest Harilik kammeljas Harilik karelest Harilik merikeel Harilik molva Harilik ogahai Harilik rai Harilik soomuslest Harilik svameregarneel ANE PCR ORY PLE RJH HKE GUQ NOS POR HAL TUR PLA SOL LIN DGS RJB DAB PRA Engraulis encrasicolus Chionoecetes spp. Hoplostethus atlanticus Pleuronectes platessa Raja brachyura Merluccius merluccius Centrophorus squamosus Lepidonotothen squamifrons Lamna nasus Hippoglossus hippoglossus Psetta maxima Hippoglossoides platessoides Solea solea Molva molva Squalus acanthias Dipturus batis Limanda limanda Pandalus borealis
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 29 B

Harilik tuun Haugjkala Heeringas Hirvkala Kalju-tmppeakala Kalmaar Kilttursk Kilu Krabid Kgurai Lest Lestalised Liik Svalest Liivrai Limapead Lhiuimkalmaar Makrell Megrimid Meriahvenad Merikeeled Merikuratlased Meriluts Merlang Moiva Musterrai Mkkala Norra rai Norra salehomaar Norra tursik Ogarai Patagoonia kihvkala Pikkkoon-hai Pikklest Pikksabad Pollak Portugali svahai BFT ANI HER BOR RNG SQS HAD SPR PAI RJN FLE FLX GHL RJI ALF SQI MAC LEZ RED SOX ANF USK WHG CAP RJU SWO JAD NEP NOP RJC TOP DCA WIT GRV POL CYO Thunnus thynnus Champsocephalus gunnari Clupea harengus Caproidae Coryphaenoides rupestris Martialia hyadesi Melanogrammus aeglefinus Sprattus sprattus Paralomis spp. Leucoraja naevus Platichthys flesus Pleuronectiformes Reinhardtius hippoglossoides Leucoraja circularis Beryx spp. Illex illecebrosus Scomber scombrus Lepidorhombus spp. Sebastes spp. Solea spp. Lophiidae Brosme brosme Merlangius merlangus Mallotus villosus Raja undulata Xiphias gladius Raja (Dipturus) nidarosiensis Nephrops norvegicus Trisopterus esmarkii Raja clavata Dissostichus eleginoides Deania calcea Glyptocephalus cynoglossus Macrourus spp. Pollachius pollachius Centroscymnus coelolepis
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 30 B

Phjaatlandi hbekala Phjaatlandi ssikas Phjaputassuu Railased Ronkjas tumehai Ruske soomuslest Sile kammeljas Sinine marliin Sinine molva Siniuim-tuun Stauriidid Supi-nugishai Suur tumehai Suursilm-tuun Svamere punakrabi agrnrai okolaad-ogahai Tavaline hiilgevhk Tobiad Tursk Thnikrai Thtrai Valge ameerikaluts Valge odanina Valgerai Viburhnnakud Vikesilmrai Vikesuulest ARU POK WHB SRX ETP YEL BLL BUM BLI SBF JAX GAG ETR BET CGE RJF SCK KRI SAN COD RJM RJR HKW WHM RJA PEN RJE LEM Argentina silus Pollachius virens Micromesistius poutassou Rajiformes - Rajidae Etmopterus pusillus Limanda ferruginea Scophthalmus rhombus Makaira nigricans Molva dypterygia Thunnus maccoyii Trachurus spp. Galeorhinus galeus Etmopterus princeps Thunnus obesus Chaceon maritae Leucoraja fullonica Dalatias licha Euphausia superba Ammodytes spp. Gadus morhua Raja montagui Amblyraja radiata Urophycis tenuis Tetrapturus albidus Rostroraja alba Penaeus spp. Raja microocellata Microstomus kitt
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 31 B

IA LISA Skagerrak, Kattegat, ICES I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV alapiirkond, CECAF ELi veed, prantsuse guajaana veed
Liik: Tobiad Ammodytes spp. Pgipiirkond: IV pgipiirkonna Norra veed (SAN/04-N.)
Taani hendkuningriik EL Lubatud (TAC) kogupk
0 0 0 Ei kohaldata Analtiline TAC Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 4.
M2
Liik: Tobiad ja seotud kaaspk Ammodytes spp. Pgipiirkond: IIa, IIIa ja IV pgipiirkonna ELi veed (1) (SAN/2A3A4.)
Taani hendkuningriik Saksamaa Rootsi EL Norra Lubatud (TAC) kogupk
334 324 7 308 511 12 277 354 420 (2) 20 000 374 420 Analtiline TAC
_____________ (1) Vlja arvatud kuue miili kaugusel hendkuningriigi lhtejoonest Shetlandi, Fair Islei ja Foula lhedal asuvad veed. (2) Vhemalt 98 % lossitud saagist vrreldes TACiga peab olema tobiasaak. Hariliku soomuslesta, makrelli ja merlangi kaaspk arvestatakse maha lejnud 2 protsendist TACist.
Eritingimused: Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi jrgmistes tobiavarude majandamispiirkondades pda rohkem allpool esitatud kogustest, nagu mratletud IID lisas:
Pgipiirkond:
tobiavarude majandamispiirkondade ELi veed 1 2 3 4 5 6 7
(SAN/*234_1) (SAN/*234_2) (SAN/*234_3) (SAN/*234_4) (SAN/*234_5) (SAN/*234_6) (SAN/*234_7)
Taani hendkuningri ik Saksamaa Rootsi EL Norra Kokku
282 989 6 186 433 10 392 300 000 20 000 320 000
32 072 701 49 1 178 34 000 0 34 000
9 434 206 14 346 10 000 0 10 000
9 434 206 14 346 10 000 0 10 000
0 0 0 0 0 0 0
395 9 1 15 420 0 420
0 0 0 0 0 0 0
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 32 B

Liik: Phjaatlandi hbekala Argentina silus Pgipiirkond: I ja II pgipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed (ARU/1/2.)
Saksamaa Prantsusmaa Madalmaad hendkuningriik EL Lubatud (TAC) kogupk
28 9 22 44 103 103 Analtiline TAC.
Liik:
Phjaatlandi hbekala Argentina silus
Pgipiirkond:
III ja IV pgipiirkonna ELi veed (ARU/3/4.)
Taani Saksamaa Prantsusmaa Iirimaa Madalmaad Rootsi hendkuningriik EL Lubatud (TAC) kogupk
1 040 11 8 8 49 41 19 1 176 1 176 Analtiline TAC
Liik:
Phjaatlandi hbekala Argentina silus
Pgipiirkond:
V, VI ja VII pgipiirkonna ELi ja rahvusva helised veed (ARU/567.)
Saksamaa Prantsusmaa Iirimaa Madalmaad hendkuningriik EL Lubatud (TAC) kogupk
357 8 331 3 733 262 4 691 4 691 Analtiline TAC.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 33 B

Liik: Meriluts Brosme brosme Pgipiirkond: I, II ja XIV pgipiirkonna ELi ja rahvusvahe lised veed (USK/1214EI)
Saksamaa Prantsusmaa hendkuningriik Muu EL Lubatud (TAC) kogupk
6 (1) 6 (1) 6 (1) 3 (1) 21 (1) 21 Analtiline TAC.
_____________ (1) ksnes kaaspk. Sihtpk ei ole selle kvoodi raames lubatud.
Liik:
Meriluts Brosme brosme
Pgipiirkond:
IIIa pgipiirkond; alarajoonide 22-32 ELi veed (USK/3A/BCD)
Taani Rootsi Saksamaa EL Lubatud (TAC) kogupk
12 6 6 24 24 Analtiline TAC.
Liik:
Pgipiirkond:
IV pgipiirkonna ELi veed (USK/04-C.)
Taani Saksamaa Prantsusmaa Rootsi hendkuningriik Muu EL Lubatud (TAC) kogupk
53 16 37 5 80 5 (1) 196 196 Analtiline TAC.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 34 B

Liik: Meriluts Brosme brosme Pgipiirkond: V, VI ja VII pgipiirkonna ELi ja rahvusva helised veed (USK/567EI.)
Saksamaa Hispaania Prantsusmaa Iirimaa hendkuningriik Muu EL Norra Lubatud (TAC) kogupk
4 14 172 17 83 4 (1) 294 2 923 (2) (3) (4) 3 217 Analtiline TAC. Kohaldatakse kesoleva mruse artiklit 13.
_____________ (1) ksnes kaaspk. Sihtpk ei ole selle kvoodi raames lubatud. (2) Vib pda IIa, IV, Vb, VI ja VII pgipiirkonna ELi vetes. (3) Selle alusel on lubatud Vb, VI ja VII pgipiirkonnas muude kalaliikide juhupk 25 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti vib suurendada esimese 24 tunni jooksul prast kalapgi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupgi ldkogus Vb, VI ja VII pgipiirkonnas ei tohi letada 3 000 tonni. (4) Kaasa arvatud harilik molva. Norra kvoodid on jrgmised: harilik molva 6 490 tonni ja meriluts 2 923 tonni ning need on vastastikku asendatavad kuni 2 000 tonni ulatuses ja pda vib ksnes ngejadadega Vb, VI ja VII pgipiirkonnas.
Liik:
Pgipiirkond:
IV pgipiirkonna Norra veed (USK/04-N.)
Belgia Taani Saksamaa Prantsusmaa Madalmaad hendkuningriik EL Lubatud (TAC) kogupk
0 165 1 0 0 4 170 Ei kohaldata Analtiline TAC. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 4.
Liik:
Hirvkala Caproidae
Pgipiirkond:
VI, VII ja VIII pgipiirkonna ELi ja rahvus vahelised veed C1 (BOR/678-)
Taani Iirimaa hendkuningriik Kik liikmesriigid EL Lubatud (TAC) kogupk
7 900 22 227 1 223 1 650 33 000 33 000 Ennetuslik TAC
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 35 M2

Liik: Heeringas (1) Clupea harengus Pgipiirkond: IIIa pgipiirkond (HER/03 A.)
Taani Saksamaa Rootsi EL Lubatud (TAC) kogupk
12 608 (2) 202 (2) 13 189 (2) 25 999 (2) 30 000 Analtiline TAC Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 4.
_____________ (1) Lossitud kogused, kui heeringas on ptud pgivahenditega, mille silmasuurus on vhemalt 32 mm. (2) Kuni 50 % sellest vib pda IV pgipiirkonna ELi vetes.
B
Liik: Heeringas (1) Clupea harengus Pgipiirkond: IV pgipiirkonna ELi ja Norra veed phja pool 5330 N (HER/4AB.)
Taani Saksamaa Prantsusmaa Madalmaad Rootsi hendkuningriik EL Norra Lubatud (TAC) kogupk
27 707 17 423 11 888 26 579 2 035 29 832 115 464 58 000 (2) 200 000 Analtiline TAC. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 4.
_____________ (1) Lossitud kogused, kui heeringas on ptud vrkudega, mille silmasuurus on vhemalt 32 mm. Liikmesriigid peavad komisjonile eraldi teatama IVa ja IVb pgipiirkonnas ptud heeringa lossitud kogused. (2) Sellest kuni 50 000 tonni vib pda IVa ja IVb pgipiirkonna ELi vetes. Selle kvoodi piires ptud saak arvestatakse maha lubatud kogupgi Norra osast.
Eritingimus: Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles pgipiirkonnas pda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
Norra veed luna pool 62N (HER/*04N-)
EL
50 000
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 36 B

Liik: Heeringas (1) Clupea harengus Pgipiirkond: Norra veed luna pool 62 N (HER/04-N.)
Rootsi EL Lubatud (TAC) kogupk
846 (1) 846 200 000 Analtiline TAC. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 4.
_____________ (1) Tursa, kilttursa, pollaki ja merlangi ja phjaatlandi ssika kaaspk arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha.
Liik:
Heeringas (1) Clupea harengus
Pgipiirkond:
kaaspk IIIa pgipiirkonnas (HER/03A-BC)
5 692 51 916 6 659 6 659 Analtiline TAC. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 4.
_____________ (1) Lossitud kogused, kui heeringas on ptud vrkudega, mille silmasuurus on viksem kui 32 mm.
Liik:
Heeringas (1) Clupea harengus
Pgipiirkond:
kaaspk IV ja VIId pgipiirkonnas ning IIa pgipiirkonna ELi vetes (HER/2A47DX)
Belgia Taani Saksamaa Prantsusmaa Madalmaad Rootsi hendkuningriik EL Lubatud (TAC) kogupk
82 15 833 82 82 82 77 301 16 539 16 539 Analtiline TAC. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 4.
_____________ (1) Lossitud kogused, kui heeringas on ptud vrkudega, mille silmasuurus on viksem kui 32 mm.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 37 B

Liik: Heeringas (1) Clupea harengus Pgipiirkond: IVc ja VIId pgipiirkond (2) (HER/4CXB7D)
7 100 (3) 395 (3) 248 (3) 6 447 (3) 10 092 (3) 2 254 (3) 26 536 26 536 Analtiline TAC Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 4.
_____________ (1) Lossitud kogused, kui heeringas on ptud pgivahenditega, mille silmasuurus on vhemalt 32 mm. (2) Vlja arvatud Blackwateri varu: viide heeringavarule merepiirkonnas, mis asub Thamesi suudme meresidupiirkonnas ning piirneb loksodroomiga, mis kulgeb otse luna suunas Landguard Pointist (5156 N, 119,1 E) laiuskraadini 5133 N ning sealt otse lne suunas hendkuningriigi rannikul asuva punktini. (3) Sellest kvoodist vib kuni 50 % pda IVb pgipiirkonnas. Sellise eritingimuse kasutamisest tuleb siiski komisjonile eelnevalt teatada (HER/*04B.).
M2
Liik: Heeringas Clupea harengus Pgipiirkond: Vb, VIb ja VIaN pgipiirkonna ELi ja rahvus vahelised veed (1) (HER/5B6ANB)
2 513 475 3 396 2 513 13 584 22 481 22 481 Analtiline TAC
_____________ (1) Viide heeringavarudele VIa pgipiirkonnas, phja pool 56 00 N ning VIa pgipiirkonna osas, mis paikneb ida pool 07 00 W ja phja pool 55 00 N, vlja arvatud Clyde.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 38 B

Liik: Heeringas Clupea harengus Pgipiirkond: VIIb, VIIc pgipiirkond; VIaS pgipiir kond (1) (HER/6AS7BC)
Iirimaa Madalmaad EL Lubatud (TAC) kogupk
4 065 406 4 471 4 471 Analtiline TAC
_____________ (1) Viide heeringavarudele VIa pgipiirkonnas, luna pool 56 00 N ja lne pool 07 00 W.
Liik:
Heeringas Clupea harengus
Pgipiirkond:
VI pgipiirkond, Clyde (1) (HER/06ACL.)
hendkuningriik EL Lubatud (TAC)
Kehtestatakse hiljem (2) Kehtestatakse hiljem (3)
kogupk Kehtestatakse hiljem (3)
Ennetuslik TAC
_____________ (1) Clydei varu: Clydei varu: viide heeringavarule merepiirkonnas, mis asub Mull of Kintyrei ja Corsewall Pointi vahele tmmatud joonest kirde pool. (2) Kohaldatakse kesoleva mruse artiklit 6. 3 ( ) Kinnitatakse samal tasemel, mis mrati kindlaks joonealuse mrkuse 2 kohaselt.
Liik:
Pgipiirkond:
VIIa (1) (HER/07A/MM)
Iirimaa hendkuningriik EL Lubatud (TAC) kogupk
1 374 3 906 5 280 5 280 Analtiline TAC
_____________ (1) Kesolevat pgipiirkonda on vhendatud piirkondade vrra, mis on lisatud VIIg, VIIh, VIIj ja VIIk pgipiirkonnale, ja selle piirid on jrgmised: phjas laiuskraad 52 30 N, lunas laiuskraad 52 00 N, lnes Iirimaa rannik, idas hendkuningriigi rannik.
Liik:
Pgipiirkond:
VIIe ja VIIf pgipiirkond (HER/7EF.)
Prantsusmaa hendkuningriik EL Lubatud (TAC) kogupk
490 490 980 980 Ennetuslik TAC.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 39 B

Liik: Heeringas Clupea harengus Pgipiirkond: VIIg (1), VIIh (1), VIIj (1) ja VIIk (1) (HER/7G-K.)
147 815 11 407 815 16 13 200 13 200 Analtiline TAC
_____________ (1) Seda pgipiirkonda on suurendatud alaga, mille piirid on jrgmised: phjas laiuskraad 52 30 N, lunas laiuskraad 52 00 N, lnes Iirimaa rannik, idas hendkuningriigi rannik.
Liik:
Anoovis Engraulis encrasicolus
Pgipiirkond:
IX ja X pgipiirkond; CECAF 34.1.1 ELi veed (ANE/9/3411)
Hispaania Portugal EL Lubatud (TAC) kogupk
3 635 3 965 7 600 7 600 Analtiline TAC.
Liik:
Tursk Gadus morhua
Pgipiirkond:
Skagerraki veed (COD/03AN.)
Belgia Taani Saksamaa Madalmaad Rootsi EL Lubatud (TAC) kogupk
10 (1) 3 068 (1) 77 (1) 19 (1) 537 (1) 3 711 3 835 Analtiline TAC. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 4.
_____________ (1) Sellele kvoodile lisaks vib liikmesriik anda tielikult dokumenteeritud kalapgi alastes katsetustes osalevatele laevadele tien dava pgiosa 12 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt kesoleva mruse artiklis 7 stestatud tingimustele.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 40 B

Liik: Tursk Gadus morhua Pgipiirkond: Kattegati veed (COD/03AS.)
118 2 70 190 190 Analtiline TAC
Pgipiirkond: Liik: Tursk Gadus morhua
IV pgipiirkond; IIa pgipiirkonna ELi veed; IIIa pgipiirkonna see osa, mida ei hlma Skagerrak ja Kattegat (COD/2A3AX4)
Belgia Taani Saksamaa Prantsusmaa Madalmaad Rootsi hendkuningriik EL Norra Lubatud (TAC) kogupk
793 (1) 4 557 (1) 2 889 (1) 980 (1) 2 575 (1) 30 (1) 10 455 (1) 22 279 4 563 (2) 26 842 Analtiline TAC. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 4.
_____________ (1) Sellele kvoodile lisaks vib liikmesriik anda tielikult dokumenteeritud kalapgi alastes katsetustes osalevatele laevadele tien dava pgiosa 12 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt kesoleva mruse artiklis 7 stestatud tingimustele. 2 ( ) Vib pda ELi vetes. Selle kvoodi piires ptud saak arvestatakse maha lubatud kogupgi Norra osast.
IV pgipiirkonna Norra veed (COD/*04N-)
EL
19 363
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 41 B

Liik: Tursk Gadus morhua Pgipiirkond: Norra veed luna pool 62 N (COD/04-N.)
382 (1) 382 Ei kohaldata Analtiline TAC. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 4.
_____________ (1) Kilttursa, pollaki, merlangi ja phjaatlandi ssika kaaspk arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka.
Pgipiirkond: Liik: Tursk Gadus morhua
VIb pgipiirkond; Vb pgipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed lne pool 12 00 W ning XII ja XIV pgipiirkond (COD/5W6-14)
Belgia Saksamaa Prantsusmaa Iirimaa hendkuningriik EL Lubatud (TAC) kogupk
0 1 12 17 48 78 78 Ennetuslik TAC.
Liik:
Tursk Gadus morhua
Pgipiirkond:
VIa pgipiirkond; Vb pgipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed ida pool 12 00 W (COD/5BE6A)
0 3 29 40 110 182 182 Analtiline TAC.
Liik:
Tursk Gadus morhua
Pgipiirkond:
VIIa pgipiirkond (COD/07A.)
Belgia Prantsusmaa Iirimaa Madalmaad hendkuningriik EL Lubatud (TAC) kogupk
7 19 332 2 146 506 506 Analtiline TAC.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 42 M5

Liik: Tursk Gadus morhua Pgipiirkond: VIIb, VIIc, VIIek, VIII, IX ja X pgipiir kond; CECAF 34.1.1 ELi veed (COD/7XAD34)
Belgia Prantsusmaa Iirimaa Madalmaad hendkuningriik EL Lubatud kogupk (TAC)
233 3 811 923 1 411 5 379 5 379 Analtiline TAC Kohaldatakse kesoleva mruse artiklit 12.
B
Liik: Tursk Gadus morhua Pgipiirkond: VIId pgipiirkond (COD/07D.)
Belgia Prantsusmaa Madalmaad hendkuningriik EL Lubatud (TAC) kogupk
67 (1) 1 313 (1) 39 (1) 145 (1) 1 564 1 564 Analtiline TAC
_____________ (1) Sellele kvoodile lisaks vib liikmesriik anda tielikult dokumenteeritud kalapgi alastes katsetustes osalevatele laevadele tien dava pgiosa 12 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt kesoleva mruse artiklis 7 stestatud tingimustele.
M5
Pgi-piirkond: Liik: Harilik heeringahai Lamna nasus Prantsuse Guajaana veed, Kattegat; Skager raki, I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV pgipiirkonna ELi veed; CECAF 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2 pgipiirkonna ELi veed (POR/3-1234)
Taani Prantsusmaa Saksamaa Iirimaa Hispaania hendkuningriik EL
0 (1) 0 (1) 0 (1) 0 (1) 0 (1) 0 (1) 0 (1) 0 (1)
Lubatud kogupk (TAC)

_____________
0 (1)
Analtiline TAC
(1) Nimetatud liiki kuuluv saak tuleb viivitamata ja vimalikult kahjustamata vette tagasi lasta.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 43 B

Liik: Megrimid Lepidorhombus spp. Pgipiirkond: IIa ja IV pgipiirkonna ELi veed (LEZ/2AC4-C)
6 5 5 30 24 1 775 1 845 1 845 Analtiline TAC.
Pgipiirkond: Liik: Megrimid Lepidorhombus spp.
VI pgipiirkond; Vb pgipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV pgipiir konna rahvusvahelised veed C1 (LEZ/56-14)
Hispaania Prantsusmaa Iirimaa hendkuningriik EL Lubatud (TAC) kogupk
385 1 501 439 1 062 3 387 3 387 Analtiline TAC.
Liik:
Megrimid Lepidorhombus spp.
Pgipiirkond:
VII pgipiirkond (LEZ/07.)
Belgia Hispaania Prantsusmaa Iirimaa hendkuningriik EL Lubatud (TAC) kogupk
494 5 490 6 663 3 029 2 624 18 300 18 300 Analtiline TAC. Kohaldatakse artiklit kesoleva mruse 13.
Liik:
Megrimid Lepidorhombus spp.
Pgipiirkond:
VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe pgipiirkond (LEZ/8ABDE.)
Hispaania Prantsusmaa EL Lubatud (TAC) kogupk
999 807 1 806 1 806 Analtiline TAC.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 44 B

Liik: Megrimid Lepidorhombus spp. Pgipiirkond: VIIIc, IX ja X pgipiirkond; CECAF 34.1.1 ELi veed (LEZ/8C3411)
Hispaania Prantsusmaa Portugal EL Lubatud (TAC) kogupk
1 010 50 34 1 094 1 094 Analtiline TAC.
Liik:
Harilik soomuslest ja lest Limanda limanda ja Platichthys flesus
Pgipiirkond:
IIa ja IV pgipiirkonna ELi veed (D/F/2AC4-C)
503 1 888 2 832 196 11 421 6 1 588 18 434 18 434 Ennetuslik TAC.
Liik:
Merikuratlased Lophiidae
Pgipiirkond:
IIa ja IV pgipiirkonna ELi veed (ANF/2AC4-C)
341 (1) 752 (1) 367 (1) 70 (1) 258 (1) 9 (1) 7 846 (1) 9 643 (1) 9 643 Analtiline TAC
_____________ (1) Sellest kuni 5 % vib pda VI pgipiirkonnas; Vb pgipiirkonna ELi ja rahvusvahelistes vetes; XII ja XIV pgipiirkonna rahvusvahelistes vetes (ANF/*56-14).
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 45 B

Liik: Merikuratlased Lophiidae Pgipiirkond: IV pgipiirkonna Norra veed (ANF/04-N.)
Belgia Taani Saksamaa Madalmaad hendkuningriik EL Lubatud (TAC) kogupk
45 1 152 18 16 269 1 500 Ei kohaldata Analtiline TAC. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 4.
Pgipiirkond: Liik: Merikuratlased Lophiidae
VI pgipiirkond; Vb pgipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV pgipiir konna rahvusvahelised veed C1 (ANF/56-14)
Belgia Saksamaa Hispaania Prantsusmaa Iirimaa Madalmaad hendkuningriik EL Lubatud (TAC) kogupk
196 224 210 2 412 546 189 1 679 5 456 5 456 Analtiline TAC.
Liik:
Pgipiirkond:
VII pgipiirkond (ANF/07.)
Belgia Saksamaa Hispaania Prantsusmaa Iirimaa Madalmaad hendkuningriik EL Lubatud (TAC) kogupk
2 984 (1) 333 (1) 1 186 (1) 19 149 (1) 2 447 (1) 386 (1) 5 807 (1) 32 292 (1) 32 292 (1) Analtiline TAC Kohaldatakse kesoleva mruse artiklit 13.
_____________ (1) Sellest kuni 5 % vib pda VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe pgipiirkonnas (ANF/*8ABDE).
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 46 B

Liik: Merikuratlased Lophiidae Pgipiirkond: VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe pgipiirkond (ANF/8ABDE.)
1 318 7 335 8 653 8 653 Analtiline TAC.
Liik:
Pgipiirkond:
VIIIc, IX ja X pgipiirkond; CECAF 34.1.1 ELi veed (ANF/8C3411)
1 310 1 260 1 571 1 571 Analtiline TAC.
Liik:
Kilttursk Melanogrammus aeglefinus
Pgipiirkond:
IIIa pgipiirkond; alarajoonide 2223 ELi veed (HAD/3A/BCD)
10 1 688 107 2 200 2 007 2 095 Analtiline TAC. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 4.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 47 B

Liik: Kilttursk Melanogrammus aeglefinus Pgipiirkond: IV pgipiirkond; IIa pgipiirkonna ELi veed (HAD/2AC4.)
Belgia Taani Saksamaa Prantsusmaa Madalmaad Rootsi hendkuningriik EL Norra Lubatud (TAC) Eritingimus: kogupk
196 1 349 858 1 496 147 136 22 250 26 432 7 625 34 057 Analtiline TAC.
Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles pgipiirkonnas pda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
IV pgipiirkonna Norra veed (HAD/*04N-)
EL
19 662
Liik:
Pgipiirkond:
Norra veed luna pool 62 N (HAD/04-N.)
707 (1) 707 Ei kohaldata Analtiline TAC Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 4.
_____________ (1) Tursa, pollaki, merlangi ja phjaatlandi ssika kaaspk arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka.
Liik:
Pgipiirkond:
VIb, XII ja XIV pgipiirkonna ELi ja rahvus vahelised veed (HAD/6B1214)
8 10 413 295 3 022 3 748 3 748 Analtiline TAC.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 48 B

Liik: Kilttursk Melanogrammus aeglefinus Pgipiirkond: Vb ja VIa pgipiirkonna ELi ja rahvusvahe lised veed (HAD/5BC6A.)
2 3 111 328 1 561 2 005 2 005 Analtiline TAC.
Liik:
Pgipiirkond:
VIIbk, VIII, IX ja X pgipiirkond; CECAF 34.1.1 ELi veed (HAD/7X7A34)
Belgia Prantsusmaa Iirimaa hendkuningriik EL Lubatud (TAC) kogupk
148 8 877 2 959 1 332 13 316 13 316 Analtiline TAC. Kohaldatakse kesoleva mruse artiklit 13.
Liik:
Pgipiirkond:
VIIa pgipiirkond (HAD/07A.)
21 95 570 631 1 317 1 317 Analtiline TAC.
Liik:
Merlang Merlangius merlangus
Pgipiirkond:
IIIa pgipiirkond (WHG/03A.)
Taani Madalmaad Rootsi EL Lubatud (TAC) kogupk
929 3 99 1 031 1 050 Ennetuslik TAC. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 4.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 49 B

Liik: Merlang Merlangius merlangus Pgipiirkond: IV pgipiirkond; IIa pgipiirkonna ELi veed (WHG/2AC4.)
286 1 236 321 1 857 714 2 8 933 13 349 1 483 (1) 14 832 Analtiline TAC. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 4.
_____________ (1) Vib pda ELi vetes. Selle kvoodi piires ptud saak arvestatakse maha lubatud kogupgi Norra osast.
IV pgipiirkonna Norra veed (WHG/*04N-)
EL
9 044
Pgipiirkond: Liik: Merlang Merlangius merlangus
VI pgipiirkond; Vb pgipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV pgipiir konna rahvusvahelised veed C1 (WHG/56-14)
Saksamaa Prantsusmaa Iirimaa hendkuningriik EL Lubatud (TAC) kogupk
2 39 97 185 323 323 Analtiline TAC.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 50 B

Liik: Merlang Merlangius merlangus Pgipiirkond: VIIa pgipiirkond (WHG/07A.)
0 4 68 0 46 118 118 Analtiline TAC.
Liik:
Pgipiirkond:
VIIb, VIIc, VIId, VIIe, VIIf, VIIg, VIIh, VIIj ja VIIk pgipiirkond (WHG/7X7A-C)
158 9 726 4 865 79 1 740 16 568 16 568 Analtiline TAC. Kohaldatakse kesoleva mruse artiklit 13.
Liik:
Pgipiirkond:
VIII pgipiirkond (WHG/08.)
1 270 1 905 3 175 3 175 Ennetuslik TAC.
Liik:
Pgipiirkond:
IX ja X pgipiirkond; CECAF 34.1.1 ELi veed (WHG/9/3411)
Portugal EL Lubatud (TAC)
Kehtestatakse hiljem (1) Kehtestatakse hiljem (2) kogupk Kehtestatakse hiljem (2) Ennetuslik TAC.
_____________ (1) Kohaldatakse kesoleva mruse artiklit 6. (2) Kinnitatakse samal tasemel, mis mrati kindlaks joonealuse mrkuse 1 kohaselt.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 51 B

Liik: Merlang ja pollak Merlangius merlangus ja Pollachius pollachius Pgipiirkond: Norra veed luna pool 62 N (W/P/04-N.)
190 (1) 190 Ei kohaldata Ennetuslik TAC. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 4.
_____________ (1) Tursa, kilttursa ja phjaatlandi ssika kaaspk arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka.
Liik:
Euroopa merluus Merluccius merluccius
Pgipiirkond:
IIIa pgipiirkond; Alarajoonide 22-32 ELi veed (HKE/3A/BCD)
Taani Rootsi EL Lubatud (TAC) kogupk
1 531 130 1 661 1 661 (1) Analtiline TAC
_____________ (1) Phjapoolsete merluusivarude 55 105-tonnise TACi piires.
Liik:
Pgipiirkond:
IIa ja IV pgipiirkonna ELi veed (HKE/2AC4-C)
28 1 119 128 248 64 348 1 935 1 935 (1) Analtiline TAC
_____________ (1) Phjapoolsete merluusivarude 55 105-tonnise TACi piires.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 52 B

Pgipiirkond: Liik: Euroopa merluus Merluccius merluccius VI ja VII pgipiirkond; Vb pgipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV pgipiirkonna rahvusvahelised veed (HKE/571214)
Belgia Hispaania Prantsusmaa Iirimaa Madalmaad hendkuningriik EL Lubatud (TAC) kogupk
284 (1) 9 109 14 067 (1) 1 704 183 (1) 5 553 (1) 30 900 30 900 (2) Analtiline TAC Kohaldatakse kesoleva mruse artiklit 13.
(1) Seda kvooti vib le kanda IIa ja IV pgipiirkonna ELi vetesse. Igast sellisest lekandmisest tuleb siiski eelnevalt komisjonile teatada. (2) Phjapoolsete merluusivarude 55 105-tonnise TACi piires.
Eritingimus: Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes pgipiirkondades pda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe pgipiirkond (HKE/*8ABDE)
Belgia Hispaania Prantsusmaa Iirimaa Madalmaad hendkuningriik EL
37 1 469 1 469 184 18 827 4 004
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 53 B

Liik: Euroopa merluus Merluccius merluccius Pgipiirkond: VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe pgipiirkond (HKE/8ABDE.)
Belgia Hispaania Prantsusmaa Madalmaad EL Lubatud (TAC) kogupk
9 (1) 6 341 14 241 18 (1) 20 609 20 609 (2) Analtiline TAC
_____________ (1) Seda kvooti vib le kanda IV pgipiirkonda ja IIa pgipiirkonna EL vetesse. Igast sellisest lekandmisest tuleb siiski eelnevalt komisjonile teatada. (2) Phjapoolsete merluusivarude 55 105-tonnise TACi piires.
Eritingimus: Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes pgipiirkondades pda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
VI ja VII pgipiirkond; Vb pgipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV pgipiirkonna rahvusvahelised veed (HKE/*57-14)
Belgia Hispaania Prantsusmaa Madalmaad EL
2 1 837 3 305 6 5 150
Liik:
Pgipiirkond:
VIIIc, IX ja X pgipiirkond; CECAF 34.1.1 ELi veed (HKE/8C3411)
6 844 657 3 194 10 695 10 695 Analtiline TAC
Liik:
Phjaputassuu Micromesistius poutassou
Pgipiirkond:
II ja IV pgipiirkonna Norra veed C1 (WHB/24-N.)
0 0 0 0 Analtiline TAC Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 4.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 54 M2

Pgi-piirkond: Liik: Phjaputassuu Micromesistius poutassou I, II, III, IV, V, VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId, VIIIe, XII ja XIV pgipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed (WHB/1X14)
Taani Saksamaa Hispaania Prantsusmaa Iirimaa Madalmaad Portugal Rootsi hendkuningriik EL Lubatud (TAC) kogupk
1 533 (1) 596 (1) 1 300 (1) (2) 1 067 (1) 1 187 (1) 1 869 (1) 121 (1) (2) 379 (1) 1 990 (1) 10 042 (1) 40 100 Analtiline TAC
_____________ (1) Sellest kuni 68 % vib pda Norra majandusvndis vi Jan Mayeni mbruse pgipiirkonnas (WHB/*NZJM1). (2) Seda kvooti vib le kanda VIIIc, IX ja X pgipiirkonda; CECAF 34.1.1 ELi vetesse. Igast sellisest lekandmisest tuleb eelnevalt komisjonile teatada.
B
Liik: Phjaputassuu Micromesistius poutassou Pgipiirkond: VIIIc, IX ja X pgipiirkond; CECAF 34.1.1 ELi veed (WHB/8C3411)
824 206 1 030 (1) 40 100 Analtiline TAC
_____________ (1) Sellest kuni 68 % vib pda Norra majandusvndis vi Jan Mayeni mbruse pgipiirkonnas (WHB/*NZJM2).
Pgipiirkond: Liik: Phjaputassuu Micromesistius poutassou
II, IVa, V ja VI pgipiirkonna ELi veed phja pool 5630' N ja VII pgipiirkonna veed lne pool 12 W (WHB/24A567)
Norra Lubatud (TAC) kogupk
6 461 (1) (2) 40 100 Analtiline TAC Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 4.
_____________ (1) Arvestatakse rannikursete riikide lepingus Norrale kehtestatud pgi piirnormide hulka. (2) IV pgipiirkonna pk ei tohi letada 1 615 tonni, s.o 25 % Norrale kehtestatud juurdepsupiirangust.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 55 B

Liik: Vikesuulest ja pikklest Microstomus kitt ja Glyptocephalus cynoglossus Pgipiirkond: IIa ja IV pgipiirkonna ELi veed (L/W/2AC4-C)
346 953 122 261 793 11 3 905 6 391 6 391 Ennetuslik TAC.
M2
Liik: Sinine molva Molva dypterygia Pgi-piirkond: Vb, VI ja VII pgipiirkonna ELi ja rahvus vahelised veed (BLI/5B67-) (2)
Saksamaa Eesti Hispaania Prantsusmaa Iirimaa Leedu Poola hendkuningriik Muu EL Norra Lubatud (TAC) kogupk
20 3 62 1 422 5 1 1 362 5 (1) 1 717 150 (2) 2 032 Analtiline TAC Kohaldatakse kesoleva mruse artiklit 13.
_____________ (1) ksnes kaaspk. Sihtpk ei ole selle kvoodi raames lubatud. (2) Vib pda IIa, IV, Vb, VI ja VII pgipiirkonna ELi vetes. (3) Erieeskirjad kehtivad vastavalt mruse (E) nr 1288/2009 (*) artiklile 1 ja mruse (E) nr 43/2009 (**) III lisa punktile 7. (*) Nukogu 27. novembri 2009. aasta mrus (E) nr 1288/2009 tehniliste leminekumeetmete kehtestamise kohta ajavahemi kuks 1. jaanuarist 2010 kuni 30. juunini 2011 (ELT L 347, 24.12.2009, lk 6). (**) Nukogu 16. jaanuari 2009. aasta mrus (E) nr 43/2009, millega mratakse 2009. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurhmade pgivimalused ning lisatingimused, mida kohaldatakse henduse vetes ning henduse kalalaevade suhtes pgipiirangutega vetes (ELT L 22, 26.1.2009, lk 1).
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 56 B

Liik: Sinine molva Molva dypterygia Pgipiirkond: XII pgipiirkonna rahvusvahelised veed C1 (BLI/12INT-) (1)
Eesti Hispaania Prantsusmaa Leedu hendkuningriik Muu EL Lubatud (TAC) kogupk
2 778 19 7 7 2 (1) 815 815 Analtiline TAC
Liik:
Harilik molva Molva molva
Pgipiirkond:
I ja II pgipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed (LIN/1/2.)
Taani Saksamaa Prantsusmaa hendkuningriik Muu EL Lubatud (TAC) kogupk
8 8 8 8 4 (1) 36 36 Analtiline TAC
Liik:
Pgipiirkond:
IIIa pgipiirkond; konna ELi veed (LIN/3A/BCD)
C1 IIIbcd pgipiir
Belgia Taani Saksamaa Rootsi hendkuningriik EL Lubatud (TAC) kogupk
7 (1) 51 7 (1) 20 7 (1) 92 92 Analtiline TAC
_____________ (1) C1 Selle kvoodi alusel vib pda ksnes IIIa ja IIIbcd ELi vetes.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 57 B

Liik: Harilik molva Molva molva Pgipiirkond: IV pgipiirkonna ELi veed C1 (LIN/04-C.)
16 243 150 135 5 10 1 869 2 428 2 428 Analtiline TAC
Liik:
Pgipiirkond:
V pgipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed (LIN/05.)
Belgia Taani Saksamaa Prantsusmaa hendkuningriik EL Lubatud (TAC) kogupk
9 6 6 6 6 33 33 Ennetuslik TAC.
M2
Liik: Harilik molva Molva molva Pgi-piirkond: VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV pgipiir konna ELi ja rahvusvahelised veed (LIN/6X14.)
Belgia Taani Saksamaa Hispaania Prantsusmaa Iirimaa Portugal hendkuningriik EL Norra Lubatud (TAC) kogupk
30 5 109 2 211 2 357 591 5 2 716 8 024 6 140 (1) (2) 14 164 Analtiline TAC Kohaldatakse kesoleva mruse artiklit 13.
_____________ (1) Selle alusel on lubatud Vb, VI ja VII pgipiirkonnas muude kalaliikide juhupk 25 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti vib suurendada esimese 24 tunni jooksul prast kalapgi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupgi ldkogus VI ja VII pgipiirkonnas ei tohi letada 3 000 tonni. (2) Kaasa arvatud meriluts. Norra kvoodid on jrgmised: harilik molva 6 140 tonni ja meriluts 2 923 tonni ning need on vastastikku asendatavad kuni 2 000 tonni ulatuses ja pda vib ksnes ngejadadega Vb, VI ja VII pgipiirkonnas.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 58 B

Liik: Harilik molva Molva molva Pgipiirkond: IV pgipiirkonna Norra veed (LIN/04-N.)
6 747 21 8 1 67 850 Ei kohaldata Analtiline TAC Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 4.
Liik:
Norra salehomaar Nephrops norvegicus
Pgipiirkond:
IIIa pgipiirkond; Alarajoonide 22-32 ELi veed (NEP/3A/BCD)
3 800 11 1 359 5 170 5 170 Analtiline TAC
Liik:
Pgipiirkond:
IIa ja IV pgipiirkonna ELi veed (NEP/2AC4-C)
1 227 1 227 18 36 631 20 315 23 454 23 454 Analtiline TAC
Liik:
Pgipiirkond:
IV pgipiirkonna Norra veed (NEP/04-N.)
Taani Saksamaa hendkuningriik EL Lubatud (TAC) kogupk
1 135 1 64 1 200 Ei kohaldata Analtiline TAC Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 4.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 59 B

Liik: Norra salehomaar Nephrops norvegicus Pgipiirkond: VI pgipiirkond; Vb pgipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed (NEP/5BC6.)
28 111 185 13 357 13 681 13 681 Analtiline TAC
M5
Liik: Norra salehomaar Nephrops norvegicus Pgipiirkond: VII pgipiirkond (NEP/07.)
1 306 (1) 5 291 (1) 8 025 (1) 7 137 (1) 21 759 (1) 21 759 (1) Analtiline TACK ohaldatakse kesoleva mruse artiklit 13
_____________ (1) Millest vib VII pgipiirkonnas (Porcupinei madal ksus 16) (NEP/*07U16) kasutada ainult jrgmisi kvoote: Hispaania Prantsusmaa Iirimaa hendkuningriik EL 377 241 454 188 1 260
B
Liik: Norra salehomaar Nephrops norvegicus Pgipiirkond: VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe pgipiirkond (NEP/8ABDE.)
234 3 665 3 899 3 899 Analtiline TAC
Liik:
Pgipiirkond:
VIIIc pgipiirkond (NEP/08C.)
87 4 91 91 Analtiline TAC
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 60 B

Liik: Norra salehomaar Nephrops norvegicus Pgipiirkond: IX ja X pgipiirkond; CECAF 34.1.1 ELi veed (NEP/9/3411)
Liik:
Harilik svameregarneel Pandalus borealis
Pgipiirkond:
IIIa pgipiirkond (PRA/03A.)
2 891 1 557 4 448 8 330 Analtiline TAC Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 4.
Liik:
Pgipiirkond:
IIa ja IV pgipiirkonna ELi veed (PRA/2AC4-C)
Taani Madalmaad Rootsi hendkuningriik EL Lubatud (TAC) kogupk
2 673 25 108 792 3 598 3 598 Analtiline TAC
Liik:
Pgipiirkond:
Norra veed luna pool 62 N (PRA/04-N.)
357 123 (1) 480 Ei kohaldata Analtiline TAC Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 4.
_____________ (1) Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja phjaatlandi ssika kaaspk arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 61 B

Liik: Viburhnnakud Penaeus spp. Pgipiirkond: Prantsuse Guajaana veed (PEN/FGU.)
Prantsusmaa EL Lubatud kogupk (TAC)

_____________
Kehtestatakse hiljem (1) (2) Kehtestatakse hiljem (2) (3) Kehtestatakse hiljem (2) (3) Ennetuslik TAC
(1) Kohaldatakse kesoleva mruse artiklit 6. (2) Krevettide Penaeus subtilis ja Penaeus brasiliensis pk on keelatud alla 30 meetri sgavustes vetes. (3) Kinnitatakse samal tasemel, mis mrati kindlaks joonealuse mrkuse 1 kohaselt.
Liik:
Atlandi merilest Pleuronectes platessa
Pgipiirkond:
Skagerraki veed (PLE/03AN.)
48 6 189 32 1 190 332 7 791 7 950 Analtiline TAC Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 4.
Liik:
Pgipiirkond:
Kattegati veed (PLE/03AS.)
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 62 B

Pgipiirkond: Liik: Atlandi merilest Pleuronectes platessa IV pgipiirkond; IIa pgipiirkonna ELi veed; IIIa pgipiirkonna see osa, mida ei hlma Skagerrak ja Kattegat (PLE/2A3AX4)
Belgia Taani Saksamaa Prantsusmaa Madalmaad hendkuningriik EL Norra Lubatud (TAC) kogupk
4 238 13 772 3 973 795 26 485 19 599 68 862 4 538 73 400 Analtiline TAC Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 4.
Eritingimus Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles pgipiirkonnas pda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
IV pgipiirkonna Norra veed (PLE/*04N-)
EL
28 527
Pgipiirkond: Liik: Atlandi merilest Pleuronectes platessa
VI pgipiirkond; Vb pgipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV pgipiir konna rahvusvahelised veed C1 (PLE/56-14)
Prantsusmaa Iirimaa hendkuningriik EL Lubatud (TAC) kogupk
10 275 408 693 693 Ennetuslik TAC.
Liik:
Pgipiirkond:
VIIa pgipiirkond (PLE/07A.)
42 18 1 063 13 491 1 627 1 627 Analtiline TAC
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 63 B

Liik: Atlandi merilest Pleuronectes platessa Pgipiirkond: VIIb ja VIIc pgipiirkond (PLE/7BC.)
Prantsusmaa Iirimaa EL Lubatud (TAC) kogupk
16 62 78 78 Ennetuslik TAC. Kohaldatakse kesoleva mruse artiklit 13.
Liik:
Pgipiirkond:
VIId ja VIIe pgipiirkond (PLE/7DE.)
Belgia Prantsusmaa hendkuningriik EL Lubatud (TAC) kogupk
763 2 545 1 357 4 665 4 665 Analtiline TAC
Liik:
Pgipiirkond:
VIIf ja VIIg pgipiirkond (PLE/7FG.)
56 101 200 53 410 410 Analtiline TAC
Liik:
Pgipiirkond:
VIIh, VIIj ja VIIk pgipiirkond (PLE/7HJK.)
12 23 81 46 23 185 185 Analtiline TAC Kohaldatakse kesoleva mruse artiklit 13.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 64 B

Liik: Atlandi merilest Pleuronectes platessa Pgipiirkond: VIII, IX ja X pgipiirkond; CECAF 34.1.1 ELi veed (PLE/8/3411)
66 263 66 395 395 Ennetuslik TAC.
Pgipiirkond: Liik: Pollak Pollachius pollachius
VI pgipiirkond; Vb pgipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV pgipiir konna rahvusvahelised veed C1 (POL/56-14)
6 190 56 145 397 397 Ennetuslik TAC.
Liik:
Pollak Pollachius pollachius
Pgipiirkond:
VII pgipiirkond (POL/07.)
Belgia Hispaania Prantsusmaa Iirimaa hendkuningriik EL Lubatud (TAC) kogupk
420 25 9 667 1 030 2 353 13 495 13 495 Ennetuslik TAC. Kohaldatakse kesoleva mruse artiklit 13.
Liik:
Pgipiirkond:
VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe pgipiirkond (POL/8ABDE.)
252 1 230 1 482 1 482 Ennetuslik TAC.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 65 B

Liik: Pollak Pollachius pollachius Pgipiirkond: VIIIc pgipiirkond (POL/08C.)
Liik:
Pgipiirkond:
IX ja X pgipiirkond; CECAF 34.1.1 ELi veed (POL/9/3411)
Liik:
Phjaatlandi ssikas Pollachius virens
Pgipiirkond:
IIIa ja IV pgipiirkond; IIa, IIIb, IIIc pgi piirkonna ja alarajoonide 2223 ELi veed (POK/2A34.)
32 3 788 9 565 22 508 96 520 7 333 43 842 49 476 (1) 93 318 Analtiline TAC Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 4.
_____________ (1) Vib pda ksnes IV pgipiirkonna ELi vetes ja IIIa pgipiirkonnas. Selle kvoodi piires ptud saak arvestatakse maha lubatud kogupgi Norra osast.
Liik:
Pgipiirkond:
VI pgipiirkond; Vb, XII ja XIV pgipiir konna ELi ja rahvusvahelised veed C1 (POK/56-14)
Saksamaa Prantsusmaa Iirimaa hendkuningriik EL Lubatud (TAC) kogupk
543 5 393 429 3 317 9 682 9 682 Analtiline TAC
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 66 B

Liik: Phjaatlandi ssikas Pollachius virens Pgipiirkond: Norra veed luna pool 62 N (POK/04-N.)
880 (1) 880 Ei kohaldata Analtiline TAC
_____________ (1) Tursa, kilttursa, pollaki ja merlangi kaaspk arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka.
Liik:
Pgipiirkond:
VII, VIII, IX ja X pgipiirkond; CECAF 34.1.1 ELi veed (POK/7/3411)
6 1 375 1 516 446 3 343 3 343 Ennetuslik TAC. Kohaldatakse kesoleva mruse artiklit 13.
Liik:
Harilik kammeljas ja sile kammeljas Psetta maxima ja Scopthalmus rhombus
Pgipiirkond:
IIa ja IV pgipiirkonna ELi veed (T/B/2AC4-C)
340 727 186 88 2 579 5 717 4 642 4 642 Ennetuslik TAC.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 67 B

Liik: Railased Rajidae Pgipiirkond: IIa ja IV pgipiirkonna ELi veed (SRX/2AC4-C)
235 (1) (2) (3) 9 (1) (2) (3) 12 (1) (2) (3) 37 (1) (2) (3) 201 (1) (2) (3) 903 (1) (2) (3) 1 397 (1) (3) 1 397 (3) Analtiline TAC
_____________ (1) Kgurai (Leucoraja naevus) (RJN/2AC4-C), ogarai (Raja clavata) (RJC/2AC4-C), blondrai (Raja brachyura) (RJH/2AC4-C), thnikrai (Raja montagui) (RJM/2AC4-C) ja thtrai (Amblyraja radiata) (RJR/2AC4-C) pgist teatatakse eraldi. (2) Kaaspgi kvoot. Need liigid ei tohi eluskaalu jrgi moodustada rohkem kui 25 % pardal olevast ptud kalast pgiretke kohta. Seda tingimust kohaldatakse ksnes le 15 meetri pikkuste laevade suhtes. (3) Ei kohaldata hariliku rai (Dipturus batis) puhul. Nendest liikidest kalu ei tohi hoida pardal ja need tuleb viivitamata ja kahjus tusteta, niivrd kui see on vimalik, vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse vlja ttama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis vimaldavad knealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.
Liik:
Railased Rajidae
Pgipiirkond:
IIIa pgipiirkonna ELi veed C1 (SRX/03A-C.)
45 (1) (2) 13 (1) (2) 58 (1) (2) 58 (2) Analtiline TAC
_____________ (1) C1 Kgurai (Leucoraja naevus) (RJN/03A-C.), ogarai (Raja clavata) (RJC/03A-C.), blondrai (Raja brachyura) (RJH/03A-C.), thnikrai (Raja montagui) (RJM/03A-C.) ja thtrai (Amblyraja radiata) (RJR/03A-C.) pgist teatatakse eraldi. (2) Ei kohaldata hariliku rai (Dipturus batis) puhul. Nendest liikidest kalu ei tohi hoida pardal ja need tuleb viivitamata ja kahjus tusteta, niivrd kui see on vimalik, vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse vlja ttama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis vimaldavad knealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 68 B

Liik: Railased Rajidae Pgipiirkond: VIa, VIb ja VIIac, VIIek pgipiirkonna ELi veed (SRX/67AKXD)
Belgia Eesti Prantsusmaa Saksamaa Iirimaa Leedu Netherlands Portugal Hispaania hendkuningriik EL Lubatud (TAC) kogupk
1 027 (1) (2) (3) 6 (1) (2) (3) 4 612 (1) (2) (3) 14 (1) (2) (3) 1 485 (1) (2) (3) 24 (1) (2) (3) 4 (1) (2) (3) 25 (1) (2) (3) 1 241 (1) (2) (3) 2 941 (1) (2) (3) 11 379 (1) (2) (3) 11 379 (2) Analtiline TAC Kohaldatakse kesoleva mruse artiklit 13.
_____________ (1) Kgurai (Leucoraja naevus) (RJN/67AKXD), ogarai (Raja clavata) (RJC/67AKXD), blondrai (Raja brachyura) (RJH/67AKXD), thnikrai (Raja montagui) (RJM/ 67AKXD), vikesilmrai (Raja microocellata) (RJE/67AKXD), liivrai (Leucoraja circularis) (RJI/ 67AKXD) ja agrnrai (Leucoraja fullonica) (RJF/67AKXD) pgist teatatakse eraldi. 2 ( ) Ei kohaldata musterrai (Raja undulata), hariliku rai (Dipturus batis), norra rai (Raja (Dipturus) nidarosiensis) ja valgerai (Rostro raja alba) puhul. Nendest liikidest kalu ei tohi hoida pardal ja need tuleb viivitamata ja kahjustusteta, niivrd kui see on vimalik, vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse vlja ttama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis vimaldavad knealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta. (3) Sellest kuni 5 % vib pda ELi VIId pgipiirkonna vetes (SRX/*07D.).
Liik:
Railased Rajidae
Pgipiirkond:
VIId pgipiirkonna ELi veed (SRX/07D.)
Belgia Prantsusmaa Madalmaad hendkuningriik EL Lubatud (TAC) kogupk
80 (1) (2) (3) 670 (1) (2) (3) 4 (1) (2) (3) 133 (1) (2) (3) 887 (1) (2) (3) 887 (2) Analtiline TAC
_____________ (1) Kgurai (Leucoraja naevus) (RJN/07D.), ogarai (Raja clavata) (RJC/07D.), blondrai (Raja brachyura) (RJH/07D.), thnikrai (Raja montagui) (RJM/07D.) ja thtrai (Amblyraja radiata) (RJR/07D.) pgist teatatakse eraldi. (2) Ei kohaldata hariliku rai (Dipturus batis) ja musterrai (Raja undulata) puhul. Nendest liikidest kalu ei tohi hoida pardal ja need tuleb viivitamata ja kahjustusteta, niivrd kui see on vimalik, vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse vlja ttama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis vimaldavad knealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta. (3) Sellest kuni 5 % vib pda ELi vetes VIa, VIb ja VIIac, VIIek pgipiirkonnas (SRX/*67AKD).
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 69 B

Liik: Railased Rajidae Pgipiirkond: VIII ja IX pgipiirkonna ELi veed (SRX/89-C.)
Belgia Prantsusmaa Portugal Hispaania hendkuningriik EL Lubatud (TAC) kogupk
9 (1) (2) 1 760 (1) (2) 1 426 (1) (2) 1 435 (1) (2) 10 (1) (2) 4 640 (1) (2) 4 640 (2) Analtiline TAC
_____________ (1) Kgurai (Leucoraja naevus) (RJN/89-C.), ogarai (Raja clavata) (RJC/8910-C.) pgist teatatakse eraldi. (2) Ei kohaldata musterrai (Raja undulata), hariliku rai (Dipturus batis) ja valgerai (Rostroraja alba) puhul. Nendest liikidest kalu ei tohi hoida pardal ja need tuleb viivitamata ja kahjustusteta, niivrd kui see on vimalik, vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse vlja ttama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis vimaldavad knealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.
Liik:
Grni svalest Reinhardtius hippoglossoides
Pgipiirkond:
IIa ja IV pgipiirkonna ELi veed; Vb ja VI pgipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed (GHL/2A-C46)
Taani Saksamaa Eesti Hispaania Prantsusmaa Iirimaa Leedu Poola hendkuningriik EL Lubatud (TAC) kogupk
2 3 2 2 31 2 2 2 123 169 520 (1) Analtiline TAC
_____________ (1) Sellest 350 tonni on eraldatud Norrale ning seda vib pda IIa ja VI pgipiirkonna ELi vetes. VI pgipiirkonnas vib nimetatud kogust pda vaid ngejadadega.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 70 M2

Liik: Makrell Scomber scombrus Pgi-piirkond: IIIa ja IV pgipiirkond; IIa, IIIb, IIIc ja IIId pgipiirkonna ELi veed (MAC/2A34.)
Belgia Taani Saksamaa Prantsusmaa Madalmaad Rootsi hendkuningriik EL Norra Lubatud kogu pk (TAC)
_____________
517 (3) 18 084 (3) (5) 539 (3) 1 629 (3) 1 640 (3) 4 860 (1) (2) (3) 1 518 (3) 28 787 (1) (3) (5) 169 019 (4) Ei kohaldata Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 3.
(1) Kaasa arvatud 242 tonni, mis ptakse Norra vetes luna pool 62 N (MAC/*04N-). (2) Kalapgi korral Norra vetes arvestatakse tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja phjaatlandi ssika kaaspk nende kalaliikide kvootidest maha. (3) Vib pda ka IVa pgipiirkonna Norra vetes. (4) Arvestatakse maha TACi Norra osast (juurdepsukvoot). See kogus sisaldab Norra osa Phjamere TACis, kogumahuga 47 197 tonni. Selle kvoodi alusel tohib pda ksnes IVa pgipiirkonnas, vlja arvatud 3 000 tonni, mida vib pda IIIa pgipiir konnas. 5 ( ) Sisaldab 323 tonni 2010. aasta kasutamata pgivimalustest lekantud kvoodist.
Eritingimus Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi jrgmistes pgipiirkondades pda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
IIIa pgi-piir IIIa ja IVbc IVb pgi-piir kond pgi-piirkond kond (MAC/*03 A.) (MAC/*3A4BC) (MAC/*04B.)
VI pgipiirkond, IIa IVc pgi-piir rahvusvahelised veed, kond 1. jaanuarist31. mrtsini 2011 ning (MAC/*04C.) detsembris 2011 (MAC/*2A6.)
Taani Prantsusmaa Madalmaad Rootsi hendkuningriik Norra

_____________
0 0 0 0 0 3 000
4 130 490 490 0 490 0
0 0 0 390 0 0
0 0 0 10 0 0
9 764 (1) 0 0 1 847 0 0
(1) Sisaldab 183 tonni 2010. aasta kasutamata pgivimalustest lekantud kvoodist.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 71 M2

Pgi-piirkond: Liik: Makrell Scomber scombrus VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe pgipiir kond; Vb pgipiirkonna ELi ja rahvusvahe lised veed; IIa, XII ja XIV pgipiirkonna rahvusvahelised veed (MAC/2CX14-)
Saksamaa Hispaania Eesti Prantsusmaa Iirimaa Lti Leedu Madalmaad Poola hendkuningriik EL Norra Lubatud (TAC) kogupk
20 694 22 172 13 797 68 978 127 127 30 177 1 457 189 694 325 245 (3) 14 050 (1) (2) Ei kohaldata Analtiline TAC Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 3.
_____________ (1) ) Vib pda IIa, VIa (phja pool 56 30 N), IVa, VIId, VIIe, VIIf ja VIIh pgipiirkonnas. (2) Norra vib tiendavalt pda 33 804 tonni juurdepsukvoodist phja pool 56 30N ning see arvestatakse maha tema pgi piirnormist. (3) Sisaldab 674 tonni 2010. aasta pgivimalustest vlja jetud kvoodist.
Eritingimus Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi jrgmistes pgipiirkondades ning nimetatud ajavahemikel pda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid.
IVa pgipiirkonna ELi ja Norra veed (MAC/*04 A-EN) IIa pgipiirkonna Norra Ajavahemikul 1. jaanuar veed 15. veebruar 2011 ja (MAC/*2AN-) 1. september 31. detsember 2011
Saksamaa Prantsusmaa Iirimaa Madalmaad hendkuningriik EL
8 326 5 551 27 754 12 142 76 325 130 098
849 566 2 832 1 238 7 789 13 274
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 72 M2

Liik: Makrell Scomber scombrus Pgi-piirkond: VIIIc, IX ja X pgipiirkond; CECAF 34.1.1 ELi veed (MAC/8C3411)
30 609 (1) 203 (1) 6 327 (1) 37 139 Ei kohaldata Analtiline TAC Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 3.
_____________ (1) Teiste liikmesriikidega vahetatavaid koguseid vib pda VIIIa, VIIIb ja VIIId pgipiirkonnas (MAC/*8ABD.). Hispaania, Portugali vi Prantsusmaa poolt vahetamise eesmrgil antavad ja VIIIa, VIIIb ja VIIId pgipiirkonnas ptavad kogused ei vi letada 25 % doonorliikmesriigi kvootidest.
Eritingimus Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi jrgmises pgipiirkonnas pda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid.
VIIIb (MAC/*08B.)
Hispaania Prantsusmaa Portugal
2 570 17 531
Liik:
Makrell Scomber scombrus
Pgi-piirkond:
IIa ja IVa pgipiirkonna Norra veed (MAC/2A4 A-N.)
Taani EL Lubatud (TAC) kogupk
13 018 (1) (2) 13 018 (1) (2) Ei kohaldata Analtiline TAC Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 3.
_____________ (1) IVa (MAC/*04.) ja IIa (MAC/*02 A-N.) pgipiirkonnas ptud saagist tuleb eraldi teatada. (2) Sisaldab 272 tonni 2010. aasta kasutamata pgivimalustest lekantud kvoodist.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 73 B

Liik: Harilik merikeel Solea solea Pgipiirkond: IIIa pgipiirkond; Alarajoonide 22-32 ELi veed (SOL/3A/BCD)
Taani Saksamaa Madalmaad Rootsi EL Lubatud (TAC) kogupk
704 41 (1) 68 (1) 27 840 840 (2) Analtiline TAC
_____________ (1) Selle kvoodi alusel vib pda ksnes IIIa alarajoonide 2232 ELi vetes. (2) Sellest vib le 744 tonni pda IIIa pgipiirkonnas.
Liik:
Harilik merikeel Solea solea
Pgipiirkond:
II ja IV pgipiirkonna ELi veed C1 (SOL/24-C.)
Belgia Taani Saksamaa Prantsusmaa Madalmaad hendkuningriik EL Norra Lubatud (TAC) kogupk
1 171 535 937 234 10 571 602 14 050 50 (1) 14 100 Analtiline TAC
_____________ (1) Vib pda ksnes IV pgipiirkonna ELi vetes.
Pgipiirkond: Liik: Harilik merikeel Solea solea
VI pgipiirkond; Vb pgipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV pgipiir konna rahvusvahelised veed C1 (SOL/56-14)
Iirimaa hendkuningriik EL Lubatud (TAC) kogupk
Liik:
Pgipiirkond:
VIIa pgipiirkond (SOL/07A.)
179 2 73 56 80 390 390 Analtiline TAC
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 74 B

Liik: Harilik merikeel Solea solea Pgipiirkond: VIIb ja VIIc pgipiirkond (SOL/7BC.)
Prantsusmaa Iirimaa EL Lubatud (TAC) kogupk
7 37 44 44 Ennetuslik TAC. Kohaldatakse kesoleva mruse artiklit 13.
Liik:
Pgipiirkond:
VIId pgipiirkond (SOL/07D.)
1 306 2 613 933 4 852 4 852 Analtiline TAC
Liik:
Pgipiirkond:
VIIe pgipiirkond (SOL/07E.)
25 (1) 267 (1) 418 (1) 710 710 Analtiline TAC
_____________ (1) Sellele kvoodile lisaks vib liikmesriik anda tielikult dokumenteeritud kalapgi alastes katsetustes osalevatele laevadele tien dava pgiosa 5 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt kesoleva mruse artiklis 7 stestatud tingi mustele.
Liik:
Pgipiirkond:
VIIf ja VIIg pgipiirkond (SOL/7FG.)
775 78 39 349 1 241 1 241 Analtiline TAC
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 75 B

Liik: Harilik merikeel Solea solea Pgipiirkond: VIIh, VIIj ja VIIk pgipiirkond (SOL/7HJK.)
35 71 190 56 71 423 423 Analtiline TAC Kohaldatakse kesoleva mruse artiklit 13.
Liik:
Pgipiirkond:
VIIIa ja VIIIb pgipiirkond (SOL/8AB.)
Belgia Hispaania Prantsusmaa Madalmaad EL Lubatud (TAC) kogupk
53 10 3 895 292 4 250 4 250 Analtiline TAC
Liik:
Merikeeled C1 Solea spp.
Pgipiirkond:
VIIIc, VIIId, VIIIe, IX ja X pgipiirkond; CECAF 34.1.1 ELi veed (SOX/8CDE34)
403 669 1 072 1 072 Ennetuslik TAC.
Liik:
Kilu ja seotud kaaspk Sprattus sprattus
Pgipiirkond:
IIIa pgipiirkond (SPR/03A)
34 843 73 13 184 48 100 (1) 52 000 Ennetuslik TAC.
_____________ (1) Vhemalt 95 % lossitud saagist vrreldes TACiga peab olema kilu. Hariliku soomuslesta, merlangi ja kilttursa kaaspk arvesta takse maha lejnud 5 %st TACist.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 76 M2

Liik: Kilu ja seotud kaaspk Sprattus sprattus Pgi-piirkond: IIa ja IV pgipiirkonna ELi veed (SPR/2AC4-C)
1 835 145 273 1 835 1 835 1 835 1 330 (1) 6 057 160 000 (4) 10 000 (2) 170 000 (3) Ennetuslik TAC
_____________ (1) (2) (3) (4) Kaasa arvatud tobiad. Vib pda ksnes IV pgipiirkonna ELi vetes. Esialgne TAC. Lplik TAC kehtestatakse uute teadussoovituste phjal 2011. aasta esimesel poolel. Vhemalt 98 % lossitud saagist vrreldes TACiga peab olema kilu. Hariliku soomuslesta ja merlangi kaaspk arvestatakse maha lejnud 2 protsendist TACist.
B
Liik: Sprat Sprattus sprattus Pgipiirkond: VIId ja VIIe pgipiirkond (SPR/7DE.)
27 1 762 27 379 379 2 847 5 421 5 421 Ennetuslik TAC.
Liik:
Harilik ogahai Squalus acanthias
Pgipiirkond:
IIIa pgipiirkonna ELi veed (DGS/03A-C.)
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 77 B

Liik: Harilik ogahai Squalus acanthias Pgipiirkond: IIa ja IV pgipiirkonna ELi veed (DGS/2AC4-C)
0 (1) 0 (1) 0 (1) 0 (1) 0 (1) 0 (1) 0 (1) 0 (1) 0 (1) Analtiline TAC
_____________ (1) ngejadadega ptud supi-nugishai (Galeorhinus galeus), okolaad-ogahai (Dalatias licha) pikkkoon-hai (Deania calceus), hall lhiogahai (Centrophorus squamosus), suur tumehai (Etmopterus princeps), harilik tumehai (Etmopterus pusillus), portugali svahai (Centroscymnus coelolepis) ja harilik ogahai (Squalus acanthias) kaasa arvatud. Nimetatud liikidest saak tuleb viivitamata ja vimalikult kahjustamata vette tagasi lasta.
Liik:
Harilik ogahai Squalus acanthias
Pgipiirkond:
I, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV pgipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed (DGS/15X14)
Belgia Saksamaa Hispaania Prantsusmaa Iirimaa Madalmaad Portugal hendkuningriik EL Lubatud (TAC) kogupk
0 (1) 0 (1) 0 (1) 0 (1) 0 (1) 0 (1) 0 (1) 0 (1) 0 (1) 0 (1) Analtiline TAC Kohaldatakse kesoleva mruse artiklit 13.
_____________ (1) ngejadadega ptud supi-nugishai (Galeorhinus galeus), okolaad-ogahai (Dalatias licha) pikkkoon-hai (Deania calceus), hall lhiogahai (Centrophorus squamosus), suur tumehai (Etmopterus princeps), harilik tumehai (Etmopterus pusillus), portugali svahai (Centroscymnus coelolepis) ja harilik ogahai (Squalus acanthias) kaasa arvatud. Nimetatud liikidest saak tuleb viivitamata ja vimalikult kahjustamata vette tagasi lasta.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 78 B

Liik: Stauriid ja seotud kaaspk Trachurus spp. Pgipiirkond: IVb, IVc ja VIId pgipiirkonna ELi veed (JAX/4BC7D)
Belgia Taani Saksamaa Hispaania Prantsusmaa Iirimaa Madalmaad Portugal Rootsi hendkuningriik EL Norra Lubatud (TAC) kogupk
47 20 447 1 805 (1) 380 1 696 (1) 1 286 12 310 (1) 43 75 4 866 (1) 42 955 (3) 3 550 (2) 46 505 Ennetuslik TAC.
_____________ (1) Kuni 5 % VIId pgipiirkonnas ptud kvoodist vib arvestada koguseks, mis on ptud jrgmiste piirkondade kvoodi kohaselt: IIa, Iva, VI, VIIac, VIIek, VIIIa, VIIIb, VIIId, VIIIe pgipiirkonna ELi veed; Vb pgipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV pgipiirkonna rahvusvahelised veed. Sellise eritingimuse kasutamisest tuleb siiski komisjonile eelnevalt teatada (JAX/ *2A-14). 2 ( ) Vib pda ksnes IV pgipiirkonna ELi vetes. (3) Vhemalt 95 % lossitud saagist vrreldes TACigapeab olema stauriid. Hirvkala, kilttursa, merlangi ja makrelli kaaspk arvesta takse maha lejnud 5 %st TACist.
M2
Pgi-piirkond: Liik: Stauriid ja seotud kaaspk Trachurus spp. IIa ja IVa pgipiirkonna ELi veed; VI, VIIac, VIIek, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe pgipiirkond; Vb pgipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV pgipiir konna rahvusvahelised veed (JAX/2 A-14)
Taani Saksamaa Hispaania Prantsusmaa Iirimaa Madalmaad Portugal Rootsi hendkuningriik EL Lubatud (TAC) kogupk
15 781 (1) 12 314 (1) (2) 16 795 6 338 (1) (2) 41 010 (1) 49 406 (1) (2) 1 618 675 (1) 14 850 (1) (2) 158 787 (3) 158 787 Analtiline TAC
_____________ (1) Kuni 5 % knealusest IIa vi IVa pgipiirkonna ELi vetes enne 30. juunit 2011 ptud kvoodist vib arvestada koguseks, mis on ptud IVb, IVc ja VIId pgipiirkondade ELi vete suhtes kehtestatud kvoodi kohaselt. Sellise eritingimuse kasutamisest tuleb siiski komisjonile eelnevalt teatada (JAX/*4BC7D). 2 ( ) Sellest kvoodist vib kuni 5 % pda VIId pgipiirkonnas. Sellise eritingimuse kasutamisest tuleb siiski komisjonile eelnevalt teatada (JAX/*07D.). (3) Vhemalt 95 % lossitud saagist vrreldes TACiga peab olema stauriid. Hirvkala, kilttursa, merlangi ja makrelli kaaspk arvesta takse maha lejnud 5 protsendist TACist.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 79 B

Liik: Stauriidid Trachurus spp. Pgipiirkond: VIIIc pgipiirkond (JAX/08C.)
22 521 (1) (2) 390 (1) 2 226 (1) (2) 25 137 25 137 Analtiline TAC
_____________ (1) Nukogu mruse (E) nr 850/98 (1) artiklist 19 olenemata vib sellest kuni 5 % koosneda stauriidist pikkusega 1214 cm. Selle koguse kontrollimise eesmrgil kohaldatakse lossitud massi suhtes mberarvestustegurit 1,2. (1) Nukogu 30. mrtsi 1998. aasta mrus (E) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks vetud tehniliste meetmetekaudu (ET L 125, 27.4.1998, lk 1). (2) Kuni 5 % sellest kvoodist vib pda IX piirkonnas. Selle eritingimuse kasutamisest peab siiski komisjoni eelnevalt teavitama (JAX/*09).
Liik:
Stauriidid Trachurus spp.
Pgipiirkond:
IX pgipiirkond (JAX/09.)
7 654 (1) (2) C1 21 931 (1) (2) 29 585 29 585 Analtiline TAC
_____________ (1) Nukogu mruse (E) nr 850/98 artiklist 19 olenemata vib sellest kuni 5 % koosneda stauriidist pikkusega 1214 cm. Selle koguse kontrollimise eesmrgil kohaldatakse lossitud massi suhtes mberarvestustegurit 1,2. (2) Kuni 5 % sellest kvoodist vib pda VIIIc piirkonnas. Selle eritingimuse kasutamisest peab siiski komisjoni eelnevalt teavitama (JAX/*09.).
Liik:
Pgipiirkond:
X pgipiirkond; CECAFi ELi veed (1) (JAX/X34PRT)
Kehtestatakse hiljem (2) (3) Kehtestatakse hiljem (4) kogupk Kehtestatakse hiljem (4) Ennetuslik TAC
_____________ (1) Assoori saarte mbruse veed. (2) Nukogu mruse (E) nr 850/98 artiklist 19 olenemata vib sellest kuni 5 % koosneda stauriidist pikkusega 1214 cm. Selle koguse kontrollimise eesmrgil kohaldatakse lossitud massi suhtes mberarvestustegurit 1,2. (3) Kohaldatakse kesoleva mruse artiklit 6. (4) Kinnitatakse samal tasemel, mis mrati kindlaks joonealuse mrkuse 3 kohaselt.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 80 B

Liik: Stauriidid Trachurus spp. Pgipiirkond: CECAFi ELi veed (1) (JAX/341PRT)
Kehtestatakse hiljem (2) (3) Kehtestatakse hiljem (4) kogupk Kehtestatakse hiljem (4) Ennetuslik TAC
_____________ (1) Madeira mbruse veed. (2) Nukogu mruse (E) nr 850/98 artiklist 19 olenemata vib sellest kuni 5 % koosneda stauriidist pikkusega 1214 cm. Selle koguse kontrollimise eesmrgil kohaldatakse lossitud massi suhtes mberarvestustegurit 1,2. (3) Kohaldatakse kesoleva mruse artiklit 6. (4) Kinnitatakse samal tasemel, mis mrati kindlaks joonealuse mrkuse 3 kohaselt.
Liik:
Pgipiirkond:
CECAFi ELi veed (1) (JAX/341SPN)
Hispaania EL Lubatud (TAC)
Kehtestatakse hiljem (2) Kehtestatakse hiljem (3) kogupk Kehtestatakse hiljem (3) Ennetuslik TAC
_____________ (1) Ei ole kehtestatud Kanaari saarte mbruse veed. (2) Kohaldatakse kesoleva mruse artiklit 6. (3) Kinnitatakse samal tasemel, mis mrati kindlaks joonealuse mrkuse 2 kohaselt.
M4
Liik: Norra tursik ja seotud kaaspk Trisopterus esmarki Pgipiirkond: IIIa pgipiirkond; IIa ja IV pgipiirkonna ELi veed NOP/2A3A4
Taani Saksamaa Madalmaad EL Norra Lubatud kogupk (TAC)
4 496 (1) 1 (1) (2) 3 (1) (2) 4 500 (1) 0 Ei kohaldata Analtiline TAC. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 4.
_____________ (1) Vhemalt 95 % lossitud saagist peab olema norra tursik. Kilttursa ja merlangi kaaspk arvestatakse maha lejnud 5 %st TACist. (2) Selle kvoodi alusel vib pda ainult ICES IIa, IIIa ja IV pgipiirkonna ELi vetes.
B
Liik: Norra tursik Trisopterus esmarki Pgipiirkond: IV pgipiirkonna Norra veed (NOP/04-N.)
0 0 0 Ei kohaldata Analtiline TAC Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 4.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 81 B

Liik: Tnduslikuks otstarbeks ettenhtud kala Pgipiirkond: IV pgipiirkonna Norra veed (I/F/04-N.)
800 (1) (2) 800 Ei kohaldata Ennetuslik TAC. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 4.
_____________ (1) Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja phjaatlandi ssika kaaspk arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka. (2) Sellest kuni 400 tonni stauriidi.
Liik: Kombineeritud kvoot
Pgipiirkond:
Vb, VI ja VII pgipiirkonna ELi veed (R/G/5B67-C)
EL Norra Lubatud (TAC) kogupk
Ei kohaldata 140 (1) Ei kohaldata Ennetuslik TAC Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 4.
_____________ (1) Ptakse ainult ngejadaga, kaasa arvatud pikksabalased, pikksabad, mora (Mora mora) ja niituimluts.
Liik: Muud liigid
Pgipiirkond:
IV pgipiirkonna Norra veed (OTH/04-N.)
27 2 500 282 116 200 Ei kohaldata (1) 1 875 5 000 (2) Ei kohaldata Ennetuslik TAC. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 4.
_____________ (1) Kvoot, mille Norra eraldab Rootsile muude liikide pgiks tavaprastes kogustes. (2) Kaasa arvatud pk, mida ei ole eraldi viidatud. Kui see on asjakohane, vib prast konsultatsioone teha erandeid.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 82 B

Pgipiirkond: Liik: Muud liigid IIa, IV ja VIa pgipiirkonna ELi veed phja pool 5630' N (OTH/2A46AN)
EL Norra Lubatud (TAC) kogupk
Ei kohaldata 2 720 (1) (2) Ei kohaldata Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 4.
_____________ (1) ksnes IIa ja IV pgipiirkond. (2) Kaasa arvatud pk, mida ei ole eraldi viidatud. Kui see on asjakohane, vib prast konsultatsioone teha erandeid.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 83 B

IB LISA ATLANDI OOKEANI KIRDEOSA JA GRNIMAA ICES I, II, V, XII JA XIV alapiirkond ning NAFO pgipiirkondade 0 ja 1 Grnimaa veed
Liik:
Arktikakrabid Chionoecetes spp.
Pgipiirkond:
NAFO pgipiirkondade 0 ja 1 Grnimaa veed (PCR/N01GRN)
Iirimaa Hispaania EL Lubatud (TAC) kogupk
62 437 499 Ei kohaldata
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 84 B

Liik: Heeringas Clupea harengus Pgipiirkond: I ja II pgipiirkonna ELi, Norra ja rahvusva helised veed (HER/1/2.)
Belgia Taani Saksamaa Hispaania Prantsusmaa Iirimaa Madalmaad Poola Portugal Soome Rootsi hendkuningriik EL Norra Lubatud (TAC) kogupk
22 (1) 22 039 (1) 3 859 (1) 73 (1) 951 (1) 5 705 (1) 7 886 (1) 1 115 (1) 73 (1) 341 (1) 8 166 (1) 14 089 (1) 64 319 (1) 602 680 (2) 988 000 Analtiline TAC
_____________ (1) Komisjonile saakide kohta aruande esitamisel tuleb teatada ka igas jrgnevalt nimetatud piirkonnas ptud kogused: NEAFCi reguleeritav piirkond, ELi veed, Fri saarte veed, Norra veed, Jan Mayeni mbruse pgipiirkond, Svalbardi mbruse kalapgi kaitsepiirkond. 2 ( ) Selle kvoodi alusel ptud saak arvatakse maha lubatud kogupgi Norra osast (juurdepsukvoot). Selle kvoodi alusel vib kala pda ELi vetes phja pool 62o N.
Eritingimus Eespool nimetatud ELi lubatud kogupgi (64 319 tonni) piires ei tohi selles pgipiirkonnas pda rohkem kui 57 887 tonni:
Norra vetes phja pool 62 N ja Jan Mayeni mbruse pgipiirkonnas
(HER/*2AJMN)
Liik:
Tursk Gadus morhua
Pgipiirkond:
I ja II pgipiirkonna Norra veed (COD/1N2AB.)
Saksamaa Kreeka Hispaania Iirimaa Prantsusmaa Portugal hendkuningriik EL Lubatud (TAC) kogupk
1 707 211 1 904 211 1 567 1 904 6 623 14 127 Ei kohaldata Analtiline TAC Ei kohaldata mruse (EM) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata mruse (EM) nr 847/96 artiklit 4.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 85 B

Pgipiirkond: Liik: Tursk Gadus morhua NAFO pgipiirkondade 0 ja 1 Grnimaa veed; V ja XIV pgipiirkonna Grnimaa veed (COD/N01514)
Saksamaa hendkuningriik EL Lubatud (TAC) kogupk
2 045 (1) (2) 455 (1) (2) 2 500 (1) (2) (3) Ei kohaldata Analtiline TAC Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 4.
_____________ (1) Vib pda idas vi lnes. Grnimaa idaosas on pk lubatud ainult 1. juulist 31. detsembrini 2011. (2) Pk toimub vaatlejate 100 % lise kohalviibimisega ja laevaseiressteeme kasutades. Maksimaalselt 70 % kvoodist tuleb pda hes allpool nimetatud piirkonnas. Lisaks tuleks igas piirkonnas sooritada minimaalne pgikoormus 20 loomust vi 45 minutit pgiaega:
Piirkond
Piir
1. Grnimaa idaosa 2. Grnimaa idaosa 3. Grnimaa lneosa
phja pool 64o N ida pool 44o W luna pool 64o N ida pool 44o W Lne pool 44o W
(3) Kala vib pda maksimaalselt kolme laevaga.
Liik:
Tursk Gadus morhua
Pgipiirkond:
I ja IIb pgipiirkond (COD/1/2B.)
Saksamaa Hispaania Prantsusmaa Poola Portugal hendkuningriik Teised liikmesriigid EL Lubatud (TAC) kogupk
4 703 11 397 2 066 2 136 2 378 3 045 250 (1) 25 975 (2) 689 000 Analtiline TAC Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 4.
_____________ (1) Vlja arvatud Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Poola, Portugal ja hendkuningriik. (2) Liidu kasutuses olevate tursavarude osa jaotamine Teravmgede ja Karusaare pgipiirkonnas ei piira helgi viisil 1920. aasta Pariisi lepingust tulenevaid igusi ega kohustusi.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 86 M2

Liik: Tursk ja kilttursk Gadus morhua ja Melanogrammus aeglefinus Pgi-piirkond: Vb pgipiirkonna Fri saarte veed (C/H/05B-F.)
Saksamaa Prantsusmaa hendkuningriik EL Lubatud (TAC) kogupk
0 0 0 0 Ei kohaldata Analtiline TAC Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 4.
B
Liik: Harilik hiidlest Hippoglossus hippoglossus Pgipiirkond: V ja XIV pgipiirkonna Grnimaa veed (HAL/514GRN)
Portugal EL Lubatud (TAC) kogupk
1 000 (1) 1 075 (2) Ei kohaldata
_____________ (1) Tohib pda kuni kuue harilikku hiidlesta pdva ELi phjalhedaste ngejadadega laevaga. Sarnaste liikide pk arvestatakse selle kvoodi hulka. (2) Sellest eraldatakse Norrale 75 tonni pdmiseks ksnes ngejadadega.
Liik:
Harilik hiidlest Hippoglossus hippoglossus
Pgipiirkond:
NAFO pgipiirkondade 0 ja 1 Grnimaa veed (HAL/N01GRN)
EL Lubatud (TAC) kogupk
75 (1) Ei kohaldata
_____________ (1) Sellest eraldatakse Norrale 75 tonni pdmiseks ainult ngejadadega.
Liik:
Moiva Mallotus villosus
Pgipiirkond:
IIb pgipiirkond (CAP/02B.)
0 0
M3
Liik: Moiva Mallotus villosus Pgipiirkond: V ja XIV pgipiirkonna Grnimaa veed (CAP/514GRN)
EL Lubatud kogupk (TAC)

_____________
56 364 (1) (2) Ei kohaldata
(1) Millest 7 965 tonni eraldatakse Norrale. (2) Pk kuni 30. aprillini 2012.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 87 B

Liik: Kilttursk Melanogrammus aeglefinus Pgipiirkond: I ja II pgipiirkonna Norra veed (HAD/1N2AB.)
289 174 887 1 350 Ei kohaldata Analtiline TAC Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 4.
M2
Liik: Phjaputassuu Micromesistius poutassou Pgi-piirkond: Fri saarte veed (WHB/2A4AXF)
Taani Saksamaa Prantsusmaa Madalmaad hendkuningriik EL Lubatud (TAC) kogupk
0 0 0 0 0 0 40 100 (1) Analtiline TAC Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 4.
_____________ (1) ELi, Fri saarte, Norra ja Islandi vahel kokkulepitud TAC.
Liik:
Harilik molva ja sinine molva Molva molva ja Molva dypterygia
Pgi-piirkond:
Vb pgipiirkonna Fri saarte veed (B/L/05B-F.)
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 88 M2

Liik: Harilik svameregarneel Pandalus borealis Pgi-piirkond: V ja XIV pgipiirkonna Grnimaa veed (PRA/514GRN)
Taani Prantsusmaa EL Lubatud (TAC) kogupk
1 950 1 950 7 000 (1) Ei kohaldata Analtiline TAC Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 4.
_____________ (1) Millest 3 100 tonni eraldatakse Norrale.
B
Liik: Harilik svameregarneel Pandalus borealis Pgipiirkond: NAFO pgipiirkondade 0 ja 1 Grnimaa veed (PRA/N01GRN)
Taani Prantsusmaa EL Lubatud (TAC) kogupk
Liik:
Pgipiirkond:
I ja II pgipiirkonna Norra veed (POK/1N2AB.)
2 040 - 328 - 182 2 550 Ei kohaldata Analtiline TAC Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 4.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 89 B

Liik: Phjaatlandi ssikas Pollachius virens Pgipiirkond: I ja II pgipiirkonna rahvusvahelised veed (POK/1/2INT)
0 Ei kohaldata
M2
Liik: Phjaatlandi ssikas Pollachius virens Pgi-piirkond: Vb pgipiirkonna Fri saarte veed (POK/05B-F.)
Belgia Saksamaa Prantsusmaa Madalmaad hendkuningriik EL Lubatud (TAC) kogupk
B
Liik: Svalest Reinhardtius hippoglossoides Pgipiirkond: I ja II pgipiirkonna Norra veed (GHL/1N2AB.)
25 (1) 25 (1) 50 (1) Ei kohaldata Analtiline TAC Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 4.
_____________ (1) ksnes kaaspk.
Liik:
Svalest Reinhardtius hippoglossoides
Pgipiirkond:
I ja II pgipiirkonna rahvusvahelised veed (GHL/1/2INT)
0 Ei kohaldata
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 90 M2

Liik: Svalest Reinhardtius hippoglossoides Pgi-piirkond: V ja XIV pgipiirkonna Grnimaa veed (GHL/514GRN)
5 867 309 7 000 (1) Ei kohaldata Analtiline TAC Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 4.
_____________ (1) Millest 824 tonni eraldatakse Norrale.
Liik::
Svalest Reinhardtius hippoglossoides
Pgi-piirkond:
NAFO pgipiirkondade 0 ja 1 Grnimaa veed (GHL/N01GRN)
Saksamaa EL Lubatud (TAC) kogupk
1 850 2 650 (1) Ei kohaldata Analtiline TAC Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 4.
_____________ (1) Millest 800 tonni eraldatakse Norrale ja mida vib pda vaid NAFO pgipiirkonnas 1.
Pgi-piirkond: Liik: Meriahvenad (madalvee pelaagilised) Sebastes spp.
V pgipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV pgipiirkonna rahvusvahe lised veed (RED/51214S)
Eesti Saksamaa Hispaania Prantsusmaa Iirimaa Lti Madalmaad Poola Portugal hendkuningriik EL Lubatud (TAC) kogupk
0 (1) 0 (1) 0 (1) 0 (1) 0 (1) 0 (1) 0 (1) 0 (1) 0 (1) 0 (1) 0 (1) 0 (1) Analtiline TAC Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 4.
_____________ (1) Ei tohi pda ajavahemikul 1. jaanuar 9. mai 2011.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 91 M2

Pgi-piirkond: Liik: Meriahvenad (svavee pelaagilised) Sebastes spp. V pgipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV pgipiirkonna rahvusvahe lised veed (RED/51214D)
Eesti Saksamaa Hispaania Prantsusmaa Iirimaa Lti Madalmaad Poola Portugal hendkuningriik EL Lubatud (TAC) kogupk
177 (1) (2) 3 569 (1) (2) 633 (1) (2) 336 (1) (2) 1 (1) (2) 64 (1) (2) 2 (1) (2) 324 (1) (2) 757 (1) (2) 8 (1) (2) 5 871 (1) (2) 38 000 (1) (2) Analtiline TAC Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 4.
_____________ (1) Vib pda ksnes jrgmisi koordinaate hendavate joontega piiratud alal: Punkt nr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Phjalaius (N) 64 45 62 50 61 55 61 00 59 00 59 00 61 30 62 50 64 45 Lnepikkus (W) 28 30 25 45 26 45 26 30 30 00 34 00 34 00 36 00 28 30
(2) Ei tohi pda ajavahemikul 1. jaanuar 9. mai 2011.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 92 B

Liik: Meriahvenad Sebastes spp. Pgipiirkond: I ja II pgipiirkonna Norra veed (RED/1N2AB.)
Saksamaa Hispaania Prantsusmaa Portugal hendkuningriik EL Lubatud (TAC) kogupk
766 (1) 95 (1) 84 (1) 405 (1) 150 (1) 1 500 (1) Ei kohaldata Analtiline TAC Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 4.
_____________ (1) ksnes kaaspk.
Liik:
Meriahvenad Sebastes spp.
Pgipiirkond:
I ja II pgipiirkonna rahvusvahelised veed (RED/1/2INT)
Ei kohaldata (1) (2) 7 900 Analtiline TAC Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 4.
_____________ (1) Pk toimub ksnes ajavahemikul 15. augustist kuni 30. novembrini 2011. Pk lpetatakse, kui NEAFCi osalised on lubatud kogupgi tielikult ra kasutanud. Komisjon teavitab liikmesriike kuupevast, mil NEAFCi sekretariaat teatab NEAFCi lepin guosalistele, et lubatud kogupk on tielikult ra kasutatud. Liikmesriigid keelavad alates sellest kuupevast oma lipu all sitvatel laevadel meriahvena sihtpgi. (2) Liikmesriigid piiravad muu kalapgiga kaasnevat meriahvena kaaspki nii, et see ei moodustaks le 1 % kogu pardal hoitavast saagist.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 93 M2

Liik: Meriahvenad (pelaagilised) Sebastes spp. Pgi-piirkond: V ja XIV pgipiirkonna Grnimaa veed (RED/514GRN)
5 164 (1) (2) 26 (1) (2) 37 (1) (2) 5 227 (1) (2) Ei kohaldata Analtiline TAC Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 4.
_____________ (1) Vib pda ksnes pelaagilise traalnoodaga. Vib pda idas vi lnes. (2) Selle kvoodi alusel vib pda NEAFC reguleeritavas piirkonnas tingimusel, et Grnimaa kehtestatud aruandmise tingimused on tidetud (RED/*51214). NEAFC reguleeritavas piirkonnas tohib svavee pelaagilist meriahvenat pda ksnes alates 10. maist 2011 ning ksnes jrgmisi koordinaate hendavate joontega piiratud alal (RED/*514): Punkt nr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Phjalaius (N) 64 45 62 50 61 55 61 00 59 00 59 00 61 30 62 50 64 45 Lnepikkus (W) 28 30 25 45 26 45 26 30 30 00 34 00 34 00 36 00 28 30
B
Liik: Meriahvenad Sebastes spp. Pgipiirkond: Va pgipiirkonna Islandi veed (RED/05A-IS)
Belgia Saksamaa Prantsusmaa hendkuningriik EL Lubatud (TAC) kogupk
0 (1) (2) (3) 0 (1) (2) (3) 0 (1) (2) (3) 0 (1) (2) (3) 0 (1) (2) (3) Ei kohaldata Analtiline TAC Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 4.
_____________ (1) Kaasa arvatud vltimatu kaaspk (vlja arvatud tursk). (2) Tohib pda juulist kuni detsembrini 2011. (3) Esialgne kvoot kuni Islandiga 2011. aasta kohta peetavate kalanduslbirkimiste lppemiseni.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 94 B

Liik: Meriahvenad Sebastes spp. Pgipiirkond: Vb pgipiirkonna Fri saarte veed (RED/05B-F.)
Belgia Saksamaa Prantsusmaa hendkuningriik EL Lubatud (TAC) kogupk
0 0 0 0 0 Ei kohaldata Analtiline TAC Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 4.
Pgipiirkond: Liik: Kaaspk
NAFO pgipiirkondade 0 ja 1 Grnimaa veed (XBC/N01GRN)
2 300 (1) (2) Ei kohaldata
_____________ (1) Kaaspk on mis tahes sellise liigi pk, mis ei ole hlmatud laeva pgiloal mrgitud sihtliikidega. Vib pda idas vi lnes. (2) Millest 120 tonni kalju-tmppeakala eraldatakse Norrale, mis ptakse ksnes V, XIV pgipiirkonnas ja NAFO pgipiir konnas 1.
Liik: Muud liigid (1)
Pgipiirkond:
I ja II pgipiirkonna Norra veed (OTH/1N2AB.)
117 (1) 47 (1) 186 (1) 350 (1) Ei kohaldata Analtiline TAC Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 4.
_____________ (1) ksnes kaaspk.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 95 M2

Liik: Muud liigid (1) Pgi-piirkond: Vb pgipiirkonna Fri saarte veed (OTH/05B-F.)
_____________ (1) Vlja arvatud kaubandusliku vrtuseta kalaliigid.
Liik: Lestalised
Pgi-piirkond:
Vb pgipiirkonna Fri saarte veed (FLX/05B-F.)
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 96 B

IC LISA ATLANDI OOKEANI LOODEOSA NAFO Konventsiooni Piirkond Kik TACid ja seotud tingimused on vastu vetud NAFO raames.
Liik:
Tursk Gadus morhua
Pgipiirkond:
NAFO 2J3KL (COD/N2J3KL)
0 (1) 0 (1)
_____________ (1) Sihtpk selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki vib pda ksnes kaaspgina mruse (E) nr 1386/2007 (1) artikli 4 likes 2 mratud piires. (1) Nukogu 22. oktoobri 2007. aasta mrus (E) nr 1386/2007, milles stestatakse Loode-Atlandi Kalastusorganisatsiooni reguleeritavas piirkonnas kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed (ELT L 318, 5.12.2007, lk 1).
Liik:
Tursk Gadus morhua
Pgipiirkond:
NAFO 3NO (COD/N3NO.)
0 (1) 0 (1)
_____________ (1) Sihtpk selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki vib pda ksnes kaaspgina mruse (E) nr 1386/2007 artikli 4 likes 2 mratud piires.
Liik:
Tursk Gadus morhua
Pgipiirkond:
NAFO 3M (COD/N3M.)
Eesti Saksamaa Lti Leedu Poola Hispaania Prantsusmaa Portugal hendkuningriik EL Lubatud (TAC) kogupk
111 449 111 111 379 1 448 200 1 947 947 5 703 10 000
Liik:
Pikklest Glyptocephalus cynoglossus
Pgipiirkond:
NAFO 2J3KL (WIT/N2J3KL)
0 (1) 0 (1)
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 97 B

Liik: Pikklest Glyptocephalus cynoglossus Pgipiirkond: NAFO 3NO (WIT/N3NO.)
0 (1) 0 (1)
Liik:
Harilik karelest Hippoglossoides platessoides
Pgipiirkond:
NAFO 3M (PLA/N3M.)
0 (1) 0 (1)
Liik:
Harilik karelest Hippoglossoides platessoides
Pgipiirkond:
NAFO 3LNO (PLA/N3LNO.)
0 (1) 0 (1)
Liik:
Lhiuimkalmaar Illex illecebrosus
Pgipiirkond:
NAFO alapgipiirkonnad 3 ja 4 (SQI/N34.)
Eesti Lti Leedu Poola EL Lubatud (TAC) kogupk
128 (1) 128 (1) 128 (1) 227 (1) (1) (2) 34 000 Analtiline TAC Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 4.
_____________ (1) Tohib pda 1. juulist kuni 31. detsembrini 2011. (2) Puudub liidu kindlaksmratud osa. 29 458 tonni antakse kasutada Kanadale ja liidu liikmesriikidele, vlja arvatud Eesti, Lti, Leedu ja Poola.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 98 B

Liik: Ruske soomuslest Limanda ferruginea Pgipiirkond: NAFO 3LNO (YEL/N3LNO.)
0 (1) (2) 17 000
_____________ (1) Vaatamata sellele, et liidul on juurdeps 85 tonni suurusele jagatud kvoodile, on otsustatud knealuseks koguseks mrata 0. Sihtpk selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki vib pda ksnes kaaspgina mruse (E) nr 1386/2007 artikli 4 likes 2 mratud piires. (2) Teave selle kvoodi alusel ptud saakide kohta esitatakse lipuliikmesriigile ja edastatakse NAFO peasekretrile iga 24 tunni jrel.
Liik:
Moiva Mallotus villosus
Pgipiirkond:
NAFO 3NO (CAP/N3NO.)
0 (1) 0 (1)
M2
Liik: Harilik svameregarneel Pandalus borealis Pgi-piirkond: NAFO 3L (1) (PRA/N3L.)
Eesti Lti Leedu Poola Muud liikmesriigid EL Lubatud (TAC) kogupk
214 214 214 214 213 (2) 1 069 19 200 Analtiline TAC Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 4.
_____________ (1) Vlja arvatud ala, mis on piiritletud jrgmiste koordinaatidega: Punkt nr 1 2 3 4 (2) Vlja arvatud Eesti, Lti, Leedu ja Poola. Phjalaius (N) 47 20 0 47 20 0 46 00 0 46 00 0 Lnepikkus (W) 46 40 0 46 30 0 46 30 0 46 40 0
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 99 B

Liik: Harilik svameregarneel Pandalus borealis Pgipiirkond: NAFO 3M (1) (PRA/*N3M.)
Lubatud (TAC)
kogupk
Ei kohaldata (1) (2)
_____________ (1) Seda varu vib pda ka rajoonis 3L jrgmiste koordinaatidega piiratud alal: Punkt nr 1 2 3 4 Phjalaius (N) 47 20 0 47 20 0 46 00 0 46 00 0 Lnepikkus (W) 46 40 0 46 30 0 46 30 0 46 40 0
Peale selle on krevetipk keelatud 1. juunist kuni 31. detsembrini 2011 jrgmiste koordinaatidega piiratud alal: Punkt nr 1 2 3 4 5 6 7 Phjalaius (N) 47 55 0 47 30 0 46 55 0 46 35 0 46 35 0 47 30 0 47 55 0 Lnepikkus (W) 45 00 0 44 15 0 44 15 0 44 30 0 45 40 0 45 40 0 45 00 0
(2) Ei ole asjakohane. Pki reguleeritakse pgikoormuse piiramise abil. Asjaomased liikmesriigid vljastavad knealuse pgiga tegelevatele oma kalalaevadele erikalapgilube ning teatavad koosklas mrusega (E) nr 1627/94 (1) nendest lubadest komisjonile enne laeva pgitegevuse algust. Liikmesriik Taani Eesti Hispaania Lti Leedu Poola Portugal Laevade maksimaalne arv 0 0 0 0 0 0 0 Pgipevade maksimaalne arv 0 0 0 0 0 0 0
Iga liikmesriik esitab 25 peva jooksul prast pgi toimumise kalendrikuu lppu komisjonile kuuaruande rajoonis 3M ja joonealuses mrkuses nr 1 kindlaksmratud piirkonnas viibitud pgipevade ja ptud saagi kohta. (1) Nukogu 27. juuni 1994. aasta mrus (E) nr 1627/94, millega nhakse ette kalapgilube ksitlevad ldstted (ET L 171, 6.7.1994, lk 7). (3) Sihtpk selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki vib pda ksnes kaaspgina mruse (E) nr 1386/2007 artikli 4 likes 2 mratud piires.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 100 B

Liik: Svalest Reinhardtius hippoglossoides Pgipiirkond: NAFO 3LMNO (GHL/N3LMNO)
Eesti Saksamaa Lti Leedu Hispaania Portugal EL Lubatud (TAC) kogupk
344,8 352,3 48,5 24,6 4 722 1 973,8 7 466 12 734 Analtiline TAC Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 4.
Liik:
Harilik rai Rajidae
Pgipiirkond:
NAFO 3LNO (SRX/N3LNO.)
Hispaania Portugal Eesti Leedu EL Lubatud (TAC) kogupk
5 833 1 132 485 106 7 556 12 000 Analtiline TAC Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 4.
Liik:
Pgipiirkond:
NAFO 3LN (RED/N3LN.)
Eesti Saksamaa Lti Leedu EL Lubatud (TAC) kogupk
297 203 297 297 1 094 6 000
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 101 B

Liik: Meriahvenad Sebastes spp. Pgipiirkond: NAFO 3M (RED/N3M.)
Eesti Saksamaa Hispaania Lti Leedu Portugal EL Lubatud (TAC) kogupk
1 571 (1) 513 (1) 233 (1) 1 571 (1) 1 571 (1) 2 354 (1) 7 813 (1) 10 000 (1) Analtiline TAC Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata mruse (E) nr 847/96 artiklit 4.
_____________ (1) See kvoot tuleb tita knealusele varule kigi NAFO lepinguosaliste jaoks kehtestatud 10 000-tonnise TACi ulatuses. TACi ammendamisel tuleb lpetada knealuse varu sihtpk pgimradest olenemata.
Liik:
Pgipiirkond:
NAFO 3O (RED/N3O.)
M5
Liik: Meriahven Sebastes spp. Pgipiirkond: NAFO alapiirkond 2, rajoonid IF ja 3K (RED/N1F3K.)
Lti Leedu Lubatud kogupk (TAC)
0 0 0
B
Liik: Valge ameerikaluts Urophycis tenuis Pgipiirkond: NAFO 3NO (HKW/N3NO.)
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 102 B

ID LISA SIIRDEKALAD Kik pgipiirkonnad Nende pgipiirkondade TACid on vastu vetud tuunipgi ksimustega tegelevate selliste rahvusvaheliste kalastu sorganisatsioonide raames nagu ICCAT.
M2
Liik: Harilik tuun Thunnus thynnus Pgi-piirkond: Atlandi ookean, ida pool 45 lnepik kust, ja Vahemeri (BFT/AE045 W)
Kpros Kreeka Hispaania Prantsusmaa Itaalia Malta Portugal Muud liikmesriigid EL Lubatud (TAC) kogupk
66,98 (4) 124,37 2 411,01 (2) (4) 958,42 (2) (3) (4) 1 787,91 (4) (5) 153,99 (4) 226,84 26,90 (1) 5 756,41 (2) (3) (4) (5) 12 900
_____________ (1) Vlja arvatud Kpros, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Malta ja Portugal, ning ksnes kaaspk. (2) Selle TACi piires kohaldatakse IV lisa punktis 1 (BFT/*8301) osutatud laevade suhtes hariliku tuuni, mille kaal ja suurus on 8 kg/ 75 cm ja 30 kg/115 cm vahel, jrgmisi pgi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel: Hispaania Prantsusmaa EL (3) 350,51 158,14 508,65
Selle TACi piires kohaldatakse IV lisa punktis 1 (BFT/*641) osutatud laevade suhtes hariliku tuuni, mille kaal on vhemalt 6,4 kg ja pikkus 70 cm, pgi jrgmisi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel: Prantsusmaa EL 45 (*) 45
___________ (*) Komisjon vib seda kogust Prantsusmaa taotlusel muuta kuni 100 tonnini, nagu osutatud ICCATi soovituses 0805. (4) Selle TACi piires kohaldatakse IV lisa punktis 2 (BFT/*8302) osutatud laevade suhtes hariliku tuuni, mille kaal on 830 kg, jrgmisi pgi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel: Hispaania Prantsusmaa Itaalia Kpros Malta EL (5) 48,22 47,57 37,55 1,34 3,08 137,77
Selle TACi piires kohaldatakse IV lisa punktis 3 (BFT/*643) osutatud laevade suhtes hariliku tuuni, mille kaal on 830 kg, jrgmisi pgi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel: Itaalia EL 37,55 37,55
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 103 B

Liik: Mkkala Xiphias gladius Pgipiirkond: Atlandi ookean, phja pool 5 N (SWO/AN05N)
Hispaania Portugal Teised liikmesriigid EL Lubatud (TAC) kogupk
7 184,1 1 480,0 332,9 (1) 8 996,9 13 700
_____________ (1) Vlja arvatud Hispaania ja Portugal, ning ksnes kaaspk.
Liik:
Mkkala Xiphias gladius
Pgipiirkond:
Atlandi ookean, luna pool 5 N (SWO/AS05N)
4 967,3 351,2 5 318,5 15 000
Liik:
Pikkuim-tuun Thunnus alalunga
Pgipiirkond:
Atlandi ookean, phja pool 5 N (ALB/AN05N)
Iirimaa Hispaania Prantsusmaa hendkuningriik Portugal EL Lubatud (TAC) kogupk
3 553,9 (2) 15 996,9 (2) 5 562,1 (2) 273,9 (2) 2 530,0 (2) 27 916,8 (1) 28 000
_____________ (1) Koosklas mruse (E) nr 520/2007 (1) artikliga 12 on sihtliigina pikkuim-tuuni pdvate ELi kalalaevade arv 1 253. (1) Nukogu 7. mai 2007. aasta mrus (E) nr 520/2007, milles stestatakse tehnilised meetmed teatavate pika rndega kalavarude kaitseks (ELT L 123, 12.5.2007, lk 3). (2) Maksimaalne liikmesriigi lipu all sitvate kalalaevade arv, kellel on koosklas mruse (E) nr 520/2007 artikliga 12 lubatud pda sihtliigina pikkuim-tuuni, jaotub liikmesriikide vahel jrgmiselt:
Liikmesriik
Laevade maksimaalne arv
Iirimaa Hispaania Prantsusmaa hendkuningriik Portugal
50 730 151 12 310
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 104 B

Liik: Pikkuim-tuun Thunnus alalunga Pgipiirkond: Atlandi ookean, luna pool 5 N (ALB/AS05N)
943,7 311 660 1 914,7 29 900
Liik:
Suursilm-tuun Thunnus obesus
Pgipiirkond:
Atlandi ookean (BET/ATLANT)
15 799,6 9 017,7 5 049,7 29 867 85 000
Liik:
Sinine marliin Makaira nigricans
Pgipiirkond:
Atlandi ookean (BUM/ATLANT)
34 69 103 Ei kohaldata
Liik:
Valge odanina Tetrapturus albidus
Pgipiirkond:
Atlandi ookean (WHM/ATLANT)
28,5 18 46,5 Ei kohaldata
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 105 B

IE LISA ANTARKTIKA CCAMLR konventsiooni piirkond Knealuseid CCAMLRi poolt vastu vetud TACe ei eraldata CCAMLRi liikmetele ning seetttu on liidu osa kindlaks mramata. Pgitulemusi kontrollib CCAMLRi sekretariaat, kes teeb teatavaks aja, millal tuleb pk TACi ammen damise tttu lpetada.
Liik: Haugjkala Champsocephalus gunnari Pgipiirkond: FAO 48.3 Antarktika (ANI/F483.)
Lubatud (TAC)
Liik:
kogupk
2 305
Haugjkala Champsocephalus gunnari
Pgipiirkond:
FAO 58.5.2 Antarktika (1) (ANI/F5852.)
Lubatud (TAC)
kogupk
78 (2)
_____________ (1) Knealuse TACi alusel on pk lubatud piirkonnas, mille moodustab FAO statistilise alarajooni 58.5.2 osa, mis asub alal, mis on piiratud jrgmise joonega: joon algab punktis, kus geograafiline pikkus 72 15 E likub Austraalia ja Prantsusmaa vahelise merealade piiritlemise kokkuleppe (Australia-France Maritime Delimitation Agreement) kohase piiriga, ning kulgeb luna suunas piki meridiaani kuni likumispunktini geograafilise laiusega 53 25 S, seejrel kulgeb ida suunas piki knealust laiust likumispunktini geograafilise pikkusega 74 E, seejrel kulgeb kirde suunas piki geodeetilist joont likepunktini geograafilise laiusega 52 40 S ja geograafilise pikkusega 76 E, seejrel kulgeb phja suunas piki meridiaani kuni likumispunktini geograafilise laiusega 52 S, seejrel kulgeb loode suunas piki geodeetilist joont likepunktini geograafilise laiusega 51 S ja geograafilise pikkusega 74 30 E, ning seejrel kulgeb edela suunas piki geodeetilist joont alguspunktini. 2 ( ) Seda TACi kohaldatakse 1. detsembrist 2010 kuni 30. novembrini 2011.
Liik:
Patagoonia kihvkala Dissostichus eleginoides
Pgipiirkond:
FAO 48.3 Antarktika (TOP/F483.)
Lubatud (TAC)
kogupk
3 000 (1)
Eritingimused Eritingimused Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud allpiirkondades pda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid: Majandamispiirkond A: 48 W kuni 43 30 W 52 30 S kuni 56 S (TOP/*F483A) Majandamispiirkond B: 48 30 W kuni 40 W 52 30 S kuni 56 S (TOP/*F483B) Majandamispiirkond C: 40 W kuni 33 30 W 52 30 S kuni 56 S (TOP/*F483C)
_____________ (1) Seda TACi kohaldatakse ngejadapgil 1. maist kuni 31. augustini 2011 ning mrrapgil 1. detsembrist 2010 kuni 30. novemb rini 2011.
900
2 100
Liik:
Pgipiirkond:
FAO 48.4 Antarktika phjaosa (TOP/F484N.)
Lubatud (TAC)
kogupk
40 (1)
_____________ (1) Seda TACi kohaldatakse alal, mille piirid on 55 30 lunalaiust ja 57 20 lunalaiust ning 25 30 lnepikkust ja 29 30 lnepikkust.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 106 B

Liik: Patagoonia kihvkala Dissostichus spp. Pgipiirkond: FAO 48.4 Antarktika lunaosa (TOP/F484S.)
Lubatud (TAC)
kogupk
30 (1)
_____________ (1) Seda TACi kohaldatakse alal, mille piirid on 57 20 lunalaiust ja 30 00 lunalaiust ning 24 30 lnepikkust ja 29 00 lnepikkust.
Liik:
Pgipiirkond:
FAO 58.5.2 Antarktika (TOP/F5852.)
Lubatud (TAC)
kogupk
2 550 (1)
_____________ (1) Seda TACi kohaldatakse ainult lne pool idapikkust 7920 E. Selles pgipiirkonnas on kalapk knealusest meridiaanist ida pool keelatud.
Liik:
Tavaline hiilgevhk Euphausia superba
Pgipiirkond:
FAO 48 (KRI/F48.)
Lubatud (TAC)
kogupk
5 610 000 (1)
Eritingimused Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud allpiirkondades pda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
C1
Rajoon 48.1 (KRI/*F481.) Rajoon 48.2 (KRI/*F482.) Rajoon 48.3 (KRI/*F483.) Rajoon 48.4 (KRI/*F484.) 155 000 279 000 279 000 93 000
B
_____________ (1) Seda TACi kohaldatakse 1. detsembrist 2010 kuni 30. novembrini 2011.
Liik:
Tavaline hiilgevhk Euphausia superba
Pgipiirkond:
FAO 58.4.1 Antarktika (KRI/F5841.)
Lubatud (TAC) Eritingimused
kogupk
440 000 (1)
Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud allpiirkondades pda allpool esitatud kogustest suuremaid kogu seid: Rajoon 58.4.1 lne pool 115 E (KRI/*F-41W) Rajoon 58.4.1 ida pool 115 E (KRI/*F-41E)
277 000 163 000
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 107 B

Liik: Tavaline hiilgevhk Euphausia superba Pgipiirkond: FAO 58.4.2 Antarktika (KRI/F5842.)
Lubatud (TAC)
kogupk
2 645 000 (1)
Eritingimused Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud allpiirkondades pda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid: Rajoon 58.4.2 lne pool 55 E (KRI/*F-42W) Rajoon 58.4.2 ida pool 55 E (KRI/*F-42E)
1 448 000 1 080 000
Liik:
Hall nototeenia Lepidonotothen squamifrons
Pgipiirkond:
FAO 58.5.2 Antarktika (NOS/F5852.)
Lubatud (TAC)
kogupk
80 (1) (2)
_____________ (1) ksnes kaaspk. (2) Seda TACi kohaldatakse 1. detsembrist 2010 kuni 30. novembrini 2011.
Liik:
Krabid Paralomis spp.
Pgipiirkond:
FAO 48.3 Antarktika (PAI/F483.)
Lubatud (TAC)
kogupk
1 600 (1)
Liik:
Pikksabad Macrourus spp.
Pgipiirkond:
FAO 58.5.2 Antarktika (GRV/F5852.)
Lubatud (TAC)
kogupk
360 (1) (2)
Liik: Muud liigid
Pgipiirkond:
FAO 58.5.2 Antarktika (OTH/F5852.)
Lubatud (TAC)
kogupk
50 (1) (2)
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 108 B

Liik: Railased Rajidae Pgipiirkond: FAO 58.5.2 Antarktika (SRX/F5852.)
Lubatud (TAC)
kogupk
120 (1) (2)
Liik:
Kergueleni jkala Channichthys rhinoceratus
Pgipiirkond:
FAO 58.5.2 Antarktika (LIC/F5852.)
Lubatud (TAC)
kogupk
150 (1) (2)
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 109 B

IF LISA ATLANDI OOKEANI KAGUOSA SEAFO Konventsiooni piirkond Knealuseid TACe ei jaotata SEAFO liikmetele ning seetttu on liidu osa kindlaks mramata. Pgitulemusi kont rollib SEAFO sekretariaat, kes teeb teatavaks aja, millal tuleb pk TACi ammendamise tttu lpetada.
Liik: Limapead Beryx spp. Pgipiirkond: SEAFO (ALF/SEAFO)
Lubatud (TAC)
kogupk
200
Analtiline TAC
Liik:
Svamere punakrabi Chaceon maritae
Pgipiirkond:
SEAFO alarajoon B1 (1) (CGE/F47NAM)
Lubatud (TAC)
kogupk
200
Analtiline TAC
_____________ (1) Selle TACi kohaldamisel on kalapgiks avatud ala mratletud jrgmiselt: selle lnepoolne piir on 0 idapikkust; selle phjapiir on 20 lunalaiust; selle lunapiir on 28 lunalaiust; selle idapiir ulatub Namibia majandusvndini.
Liik:
Svamere punakrabi Chaceon maritae
Pgipiirkond:
SEAFO, vlja arvatud alarajoon B1 (CGE/F47X)
Lubatud (TAC)
kogupk
200
Analtiline TAC
Liik:
Pgipiirkond:
SEAFO (TOP/SEAFO)
Lubatud (TAC)
kogupk
230
Analtiline TAC
Liik:
Atlandi karekala Hoplostethus atlanticus
Pgipiirkond:
SEAFO alarajoon B1 (1) (ORY/F47NAM)
Lubatud (TAC)
kogupk
Analtiline TAC
_____________ (1) Kesoleva lisa kohaldamisel on kalapgiks avatud ala mratletud jrgmiselt: selle lnepoolne piir on 0 idapikkust; selle phjapiir on 20 lunalaiust; selle lunapiir on 28 lunalaiust; selle idapiir ulatub Namibia majandusvndini.
Liik:
Atlandi karekala Hoplostethus atlanticus
Pgipiirkond:
SEAFO, vlja arvatud alarajoon B1 (ORY/F47X)
Lubatud (TAC)
kogupk
50
Analtiline TAC
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 110 B

IG LISA SINIUIM-TUUN Kik piirkonnad
Liik: Siniuim-tuun Thunnus maccoyii Pgipiirkond: Kik piirkonnad (SBF/F41-81)
10 (1) 9 449 Analtiline TAC
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 111 M2

IH LISA WCPFC Konventsiooni Piirkond
Liik: Mkkala Xiphias gladius Pgi-piirkond: WCPFC konventsiooni piirkond luna pool 20 lunalaiust. (SWO/F7120S)
3 170,36 Ei kohaldata Analtiline TAC;
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 112 M2

IJ LISA SPRFMO konventsiooni piirkond
Liik: Tiili stauriid Trachurus murphyi Pgi-piirkond: SPRFMO konventsiooni piirkond (CJM/SPRFMO)
Saksamaa Madalmaad Leedu Poola EL
10 223,67 11 080,80 7 112,63 12 231,90 40 649
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 113 B

IIA LISA KALALAEVADE PGIKOORMUS ICES IIIA, VIA, VIIA, VIID RAJOONI, ICES VI ALAPIIRKONNA NING ICES IIA JA VB RAJOONI ELI VETE TEATAVATE KALAVARUDE MAJANDAMISE RAAMES 1. Reguleerimisala
1.1. Kesolevat lisa kohaldatakse liidu kalalaevade suhtes, mille pardal on mni mruse (E) nr 1342/2008 I lisa punktis 1 nimetatud pgivahendeist vi mis kasutab mnda neist vahenditest ning mis viibib kskik millises k nealuse lisa punktis 2 osutatud geograafilises piirkonnas.
1.2. Kesolevat lisa ei kohaldata kalalaevade suhtes, mille ldpikkus on alla kmne meetri. Knealused laevad ei ole kohustatud kaasas kandma mruse (E) nr 1627/94 artikli 7 kohaselt vljastatud kalapgilube. Asjaomased liikmesriigid hindavad knealuste laevade pgikoormust pgikoormuse rhmade kaupa, kuhu need kuuluvad, kasutades asjakohaseid proovivtu meetodeid. 2011. aasta jooksul taotleb komisjon teaduslikku nuannet kne aluste laevade pgikoormuse hindamiseks, et edaspidi hlmata need pgi koormuse reguleerimise korraga.
2.
Kindlaksmratud pgivahendid ja geograafilised piirkonnad Kesolevas lisas kasutatakse mruse (E) nr 1342/2008 I lisa punktis 1 osutatud kindlaksmratud pgivahendite ning sama lisa punktis 2 osutatud geograafiliste piirkondade mratlusi.
3.
Maksimaalne lubatud pgikoormus
3.1. Mruse (E) nr 1342/2008 artikli 12 likes 1 ja mruse (E) nr 676/2007 artikli 9 likes 2 osutatud maksimaalne lubatud pgikoormus igale pgi koormuse rhmale ja igale liikmesriigile 2011. aasta pgiperioodiks alates 1. veebruarist 2011 kuni 31. jaanuarini 2012 on stestatud kesoleva lisa 1. liites.
3.2. Mruse (E) nr 1954/2003 (1) kohaselt kehtestatud maksimaalsed aastased pgikoormuse tasemed ei mjuta kesolevas lisas stestatud maksimaalset lubatud pgikoormust.
4.
Liikmesriikide kohustused
4.1. Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud pgikoormust vastavalt mruse (E) nr 676/2007 artiklis 9, mruse (E) nr 1342/2008 artiklis 4 ja artiklites 1317 ning mruse (E) nr 1224/2009 artiklites 2635 stestatud tingimustele.
4.2. Mruse (E) nr 1224/2009 artiklit 28 kohaldatakse kesoleva lisa regulee rimisalasse kuuluvate laevade suhtes. Nimetatud artiklis osutatud geograafi lise piirkonna all meldakse tursavarude majandamise eesmrgil igat kes oleva lisa punktis 2 osutatud geograafilist piirkonda ning merikeele ja meri lesta varude majandamise eesmrgil ICES IV alapiirkonda.
(1) Nukogu 4. novembri 2003. aasta mrus (E) nr 1954/2003, mis ksitleb teatavate henduse kalastuspiirkondade ja kalavarudega seotud pgikoormuse korraldamist (ELT L 289, 7.11.2003, lk 1).
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 114 B

5. Pgikoormuse jaotamine 5.1. Kui liikmesriik peab seda vajalikuks pgikoormuse reguleerimise korra psiva rakendamise tugevdamiseks, ei luba ta kala pda heski geograafi lises piirkonnas, mille suhtes kesolevat lisa kohaldatakse, kindlaksmratud pgivahenditega helgi oma laeval, kui ei ole tendatud, et laev on kne aluses piirkonnas kala pdnud, vlja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et reguleeritavas piirkonnas jetakse ra samavrse mootorivimsusega pk, mdetuna kilovattides. 5.2. Liikmesriik vib kehtestada pgiperioodid, et jaotada kogu maksimaalne lubatud pgikoormus vi osa sellest ksikute laevade vi laevarhmade vahel. Sellisel juhul mrab pevade vi tundide arvu, mille jooksul laev vib pgiperioodi jooksul piirkonnas viibida, kindlaks asjaomane liikmes riik. Selliste pgiperioodide jooksul vib liikmesriik pgikoormuse ksi kute laevade vi laevarhmade vahel mber jaotada. 5.3. Juhul kui liikmesriik lubab laevadel mingis piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jtkab see liikmesriik pevade kasutamise mtmist kesoleva lisa punktis 4 osutatud tingimuste kohaselt. Komisjoni taotlusel kirjeldab liik mesriik, milliseid ennetusmeetmeid on vetud selleks, et vltida pgikoor muse lemrast kasutamist piirkonnas tulenevalt sellest, et laev lahkub piirkonnast enne 24tunnise perioodi lppu. 6. Andmete edastamine
6.1. Ilma et see piiraks mruse (E) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohalda mist, edastavad liikmesriigid komisjoni taotlusel talle andmed eelneval kuul ja sellele eelnevatel kuudel liikmesriigi laevade kasutatud pgikoormuse kohta, kasutades selleks 2. liites stestatud aruandevormi. 6.2. Andmed saadetakse e-posti aadressil, mille komisjon liikmesriikidele teatab. Kui algab andmete edastamine kalanduse andmevahetusssteemi (vi mis tahes tulevasse komisjoni valitud andmessteemi), hakkavad liikmesriigid enne iga kuu 15. kuupeva edastama ssteemi andmeid eelneva kuu lpuni kasutatud pgikoormuse kohta. Komisjon teavitab vhemalt kaks kuud enne esimest andmete edastamise thtaega liikmesriike kuupevast, mil ssteemi hakatakse andmete edastamiseks kasutama. Esimene ssteemi saadetav pgikoormuse deklaratsioon sisaldab andmeid alates 1. veebruarist 2011 kasutatud pgikoormuse kohta. Komisjoni taotlusel edastavad liik mesriigid talle andmed liikmesriikide laevade kasutatud pgikoormuse kohta 2011. aasta jaanuaris.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 115 B

IIA lisa 1. liide Maksimaalne lubatud pgikoormus kilovatt-pevades
Geograafiline piirkond Kindlaksmratud pgivahend DK DE SE
a)
Kattegat
TR1 TR2 TR3 BT1 BT2 GN GT LL
197 929 1 106 722 441 872 0 0 115 456 22 645 1 100
4 212 6 987 0 0 0 26 534 0 0
16 610 436 675 490 0 0 13 102 22 060 25 339
Geograafiline piirkond
Kind laks mrat ud pgiv ahend
BE
DK
DE
ES
FR
IE
NL
SE
UK
b) Skagerrak, ICESi IIIa rajooni see osa, mida ei hlma Skagerrak ja Kattegat; ICES IV alapiirkond ja ICES IIa rajooni ELi veed; ICES VIId rajoon
1 094 4 139 276 M5 1 166 735 1 722 1 840 286 236 768 3 474 212 M5 436 666 0 2 545 009 M5 257 1 427 574 1 157 265 M5 29 271 5 818 587 84 053 M5 1 525 679
192
314 506 210 348 7 561 687 914 458 738 473 6 268 834 36 617 999 808 1 024 8 482
0 7 942 312 13 418 0 0 101 316 0 0 0
0 1 739 759 0 6 710 298 74 925 48 968 546 303 14 004 134 880
0 1 230 378 0 342 579
0 31 303 634 0 0 0 438 664 0
163 531 2 307 977 M5 224 484 0 0 224 124 M5 467 56 312 M5 0
0 4 338 315 245 125 141
0 110 468
Geograafiline piirkond
Kindlaksm ratud pgivahend
BE
FR
IE
NL
UK
c)
ICES VIIa rajoon
0 13 554 0 0 843 782 0 0 0
64 257 992 0 0 0 471 0 0
44 719 584 047 1 422 0 514 584 18 255 0 0
0 0 0 0 200 000 0 0 0
452 789 1 450 985 0 0 111 693 5 970 158 70 614
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 116 B

Geograafiline piirkond Kindlaksm ratud pgivahend BE DE ES FR IE UK
d) ICES VIa rajoon ja ICES Vb rajooni ELi veed
0 0 0 0 0 0 0 0
M5 12 427 M5 0 M5 0 M5 0 M5 0 M5 35 442 M5 0 M5 0
0 0 0 0 0 13 836 0 1 402 142
1 980 786 34 926 0 0 0 150 198 0 163 130
M5 107 088 M5 479 043 M5 273 M5 0 M5 3 801 M5 5 697 M5 1 953 M5 4 250
1 377 697 2 972 845 16 027 117 544 4 626 213 454 145 630 040
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 117 B

IIA lisa 2. liide II tabel Aruandevorm
Liikmesriik Pgivahend Piirkond Aasta Kuu Koonddeklaratsioon
(1)
(2)
(3)
(4)
(5)
(6)
III tabel Andmevorm

Maksimaalne thtede/ numbrite arv Joondamine (*) V(asakule)/P(aremale)
Rubriik
Mratlus ja mrkused
(1) Liikmesriik (2) Pgivahend
3 3
Liikmesriik (kolmetheline ISOkood), kus laev on registreeritud ks jrgmistest pgivahendite liik idest TR1 TR2 TR3 BT1 BT2 GN GT LL
(3) Piirkond
ks jrgmistest piirkondadest 03AS 02A0407D 07A 06A
(4) Aasta (5) Kuu
4 2
Aasta, mille ksitleb
kuud
deklaratsioon
Kuu, mida pgikoormuse deklarat sioon ksitleb (kahekohalisena, 0112) Kilovatt-pevades vljendatud pgi koormuse kumulatiivne summa aasta (4) 1. jaanuarist kuni kuu (5) lpuni
(6) Koonddeklaratsioon
13
(*) See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmratud pikkusega vormis.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 118 B

IIB LISA KALALAEVADE PGIKOORMUS SEOSES UUSMEREMAA MERLUUSI JA NORRA SALEHOMAARI TEATAVATE VARUDE TAASTAMISEGA ICES VIIIc JA IXa PGIRAJOONIS, VLJA ARVATUD CDIZI LAHES
1.
Reguleerimisala Kesolevat lisa kohaldatakse ELi laevade suhtes, mille ldpikkus on vhe malt kmme meetrit, kui nad hoiavad pardal vi kasutavad traale, phja nootasid vi samalaadseid pgivahendeid, mille vrgusilma suurus on vhemalt 32 mm, nakkevrke, mille vrgusilma suurus on vhemalt 60 mm, vi phjangejadasid, ning mis viibivad ICES VIIIc ja IXa rajoonis, vlja arvatud Cdizi lahes.
2.
Misted Kesolevas lisas kasutatakse jrgmisi misteid:
a) pgivahendite rhm rhm, kuhu kuuluvad traalid, phjanoodad ja samalaadsed pgivahendid, mille vrgusilma suurus on vhemalt 32 mm; nakkevrgud, mille vrgusilma suurus on vhemalt 60 mm, ja phjangejadad;
b) kindlaksmratud pgivahend kskik milline knealusest kahest pgivahendite kategooriast, mis kuulub pgivahendite rhma;
c) piirkond ICES VIIIc ja IXa rajoon, vlja arvatud Cdizi laht;
d) 2011. aasta pgiperiood ajavahemik 1. veebruarist 2011 kuni 31. jaanuarini 2012;
e) eritingimused kesoleva lisa punktis 5.2 stestatud eritingimused.
3. 3.1.
Laevad, mille suhtes rakendatakse pgikoormuse piirangut Liikmesriik ei anna luba kalapgiks knealuses piirkonnas kindlaksm ratud pgivahenditega helegi oma laevale, millel ei ole tendeid pgi tegevuse kohta piirkonnas aastatel 20022010 (vlja arvatud pgitegevus seoses kalalaevade vahel pevade lekandmisega), vlja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et asjaomases piirkonnas jetakse ra samavrse mooto rivimsusega pk, mdetuna kilovattides.
3.2.
Liikmesriigi lipu all sitvatel kalalaevadel, kellel ei ole selles piirkonnas kvoote, ei lubata pda kala knealuses piirkonnas kindlaksmratud pgivahendiga, vlja arvatud juhul, kui laevale on eraldatud kvoot prast mruse (E) nr 2371/2002 artikli 20 likega 5 lubatud lekandmist ja laevale on eraldatud merepevad vastavalt kesoleva lisa punktile 10 vi 11.
4. 4.1.
ldised kohustused ja tegevuse piirangud Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud pgikoormust vastavalt mruse (E) nr 2166/2005 artiklis 8 ja mruse (E) nr 1224/2009 artiklites 2635 stestatud tingimustele.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 119 B

4.2. Ilma et see piiraks mruse (E) nr 1224/2009 artikli 29 kohaldamist, tagab iga liikmesriik, et tema lipu all sitvad laevad, mille pardal on kindlaksmratud pgivahendid, ei viibi knealuses piirkonnas rohkem pevi, kui on stestatud kesoleva lisa punktis 5.
4.3.
Mruse (E) nr 1224/2009 artiklit 28 kohaldatakse kesoleva lisa regu leerimisalasse kuuluvate laevade suhtes. Nimetatud artiklis osutatud geograafilise piirkonna all meldakse kesoleva lisa punktis 2 mratletud piirkonda.
KALALAEVADELE ERALDATAV PIIRKONNAS VIIBIMISE PEVADE ARV 5. 5.1. Pevade maksimaalne arv 2011. aasta pgiperioodi maksimaalne arv pevi, mille jooksul vib liik mesriik tema lipu all sitval laeval lubada viibida piirkonnas, kusjuures laeva pardal on mni kindlaksmratud pgivahenditest, on esitatud I tabelis.
M2
5.2. Maksimaalse pevade arvu mramisel, mille jooksul liidu laev vib oma lipuliikmesriigi loal viibida piirkonnas, kohaldatakse I tabeli kohaselt jrg misi eritingimusi:
a) laeva poolt aastal 2008 vi 2009 lossitud merluusi ldkogus peab olema alla 5 tonni vi vhem kui 3 % lossitud kogusest (eluskaal) ning
b) laeva poolt aastal 2008 vi 2009 lossitud norra salehomaari ldkogus peab olema alla 2,5 tonni (eluskaal).
B
5.3. Punktis 5.2 osutatud eritingimusi vib le kanda helt laevalt teisele vi mitmele laevale, mis asendab (asendavad) seda laeva, tingimusel et asendav laev kasutab sarnast pgivahendit ega ole helgi oma tegevu saastal lossinud merluusi ega norra salehomaari rohkem punktis 5.2 stes tatud kogusest.
5.4.
Liikmesriik vib oma kalalaevade pgikoormust hallata kilovatt-pevade ssteemi phjal. Knealuse ssteemi kohaselt vib liikmesriik lubada laeval, mis kasutab mis tahes kindlaksmratud pgivahendit ja mille suhtes kohaldatakse I tabelis stestatud eritingimusi, viibida piirkonnas knealuses tabelis stestatust erineva maksimaalse arvu pevi, tingimusel et jrgitakse sellisele kindlaksmratud pgivahendile ja punktis 5.2 osutatud eritingimusele vastavat kilovatt-pevade ldkogust.
Selline kilovatt-pevade ldkogus on kigile selle liikmesriigi lipu all sitvatele laevadele, kellel on igus kasutada vastavat kindlaksmratud pgivahendit ja kelle suhtes vajaduse korral kohaldatakse vastavat eritin gimust, eraldatud ksikute pgikoormuste summa. Knealused ksikud pgikoormused arvutatakse kilovatt-pevades, korrutades iga laeva mootorivimsuse nende merepevade arvuga, mida laev kasutaks vastavalt I tabelile, kui ei kohaldataks kesolevat punkti. Kuna I tabeli kohaselt on pevade arv piiramatu, vidakse laevale eraldada kige rohkem 360 peva.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 120 B

5.5. Liikmesriik, kes soovib kasutada punktis 5.4 osutatud ssteemi, esitab komisjonile taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad I tabelis stestatud pgivahendite rhma ja eritingimuse kohta jrgmiseid arvutuse ksikasju:
pgiluba omavate laevade loetelu, koos viitega nende ELi laevastiku registri numbrile (CFR) ja mootorivimsusele;
knealuste laevade 2008. ja 2009. aasta pgiaruanded, mis kajastavad punkti 5.2 alapunktides a vi b osutatud eritingimustes mratletud saagi koostist, kui nende laevade suhtes kohaldatakse knealuseid eritingimusi;
merepevade arv, mis igale laevale oleks algselt eraldatud vastavalt I tabelile, ja merepevade arv, mis iga laev oleks saanud punkti 5.4 kohaldamise korral.
Knealuse kirjelduse alusel vib komisjon lubada liikmesriigil kasutada punktis 5.4 osutatud ssteemi.
6. 6.1.
Pgiperioodid Liikmesriik vib jagada piirkonnas viibimise pevad, mis on esitatud I tabelis, he- vi mitmekuuse kestusega pgiperioodideks.
6.2.
Pevade vi tundide arvu, mille jooksul laev vib pgiperioodi jooksul piirkonnas viibida, mrab kindlaks asjaomane liikmesriik.
Juhul kui liikmesriik lubab laeval piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jtkab liikmesriik pevade kasutamise mtmist punktis 4.1 tpsustatud viisil. Komisjoni taotlusel kirjeldab liikmesriik, milliseid ennetusmeetmeid on vetud selleks, et vltida pgipevade lemrast kasqutamist piir konnas tulenevalt sellest, et laev lahkub piirkonnast enne 24tunnise perioodi lppu.
7. 7.1.
Lisapevade eraldamine kalapgi alalise lpetamise eest Komisjon vib eraldada liikmesriikidele tiendava arvu merepevi, mille jooksul vib lipuliikmesriik lubada piirkonnas viibida laeval, mille pardal on mni kindlaksmratud pgivahend, vttes aluseks tulemused, mis on saavutatud 1. veebruarist 2010 kuni 31. jaanuarini 2011 kestnud kalap gitegevuse lpetamisel kas mruse (E) nr 2792/1999 (1) artikli 7 koha selt, mruse (E) nr 1189/2006 (2) artikli 23 kohaselt vi liikmesriikide poolt nuetekohaselt phjendatud teistel asjaoludel. Arvesse vib vtta ka kik laevad, mille kohta saab tendada, et need on piirkonnas pgitege vuse tielikult lpetanud.
Mratakse knealuseid pgivahendeid kasutanud ja pgitegevuse lpe tanud laevade kilovatt-pevades mdetud 2003. aasta pgikoormuse ja kikide samu pgivahendeid kasutanud laevade 2003. aasta pgikoor muse suhe. Tiendavad merepevade arvutamiseks korrutatakse leitud suhe pevade arvuga, mis oleks tabeli I jrgi eraldatud. Arvutuse tulemusena saadud mis tahes pevaosa mardatakse lhima tispevani.
(1) Nukogu 17. detsembri 1999. aasta mrus (E) nr 2792/1999, millega kehtestatakse kalandussektorile henduse struktuuriabi andmise ksikasjalikud eeskirjad ja kord (ET L 337, 30.12.1999, lk 10). (2) Nukogu 27. juuli 2006. aasta mrus (E) nr 1198/2006 Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.8.2006, lk 1).
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 121 B

Kesolevat punkti ei kohaldata, kui laev on kesoleva lisa punkti 3 vi 5.3 kohaselt asendatud vi kui pgitegevuse lpetamist on tiendavate mere pevade saamiseks eelmistel aastatel juba kasutatud.
7.2.
Liikmesriigid, kes soovivad kasutada punktis 7.1 osutatud lisapevi, esitavad komisjonile taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisal davad I tabelis stestatud pgivahendite rhma ja eritingimuse kohta jrgmiseid arvutuse ksikasju:
pgitegevuse lpetanud laevade loetelu, koos viitega nende ELi laevastikuregistri numbrile (CFR) ja mootorivimsusele;
knealuste laevade pgitegevus 2003. aastal, arvutatuna merepe vades vastavalt pgivahendite rhmale ja vajadusel eritingimuste kohta.
7.3.
Nimetatud taotluse alusel vib komisjon muuta punkti 5.1 kohast liikmes riigile mratud pevade arvu mruse (E) nr 2371/2002 artikli 30 likes 2 osutatud korras.
7.4.
Liikmesriik vib knealused tiendavad merepevad 2011. aasta pgipe rioodi jooksul mber jaotada kigi vi osa oma allesjnud kalalaevade vahel, kellel on igus kasutada vastavat kindlaksmratud pgivahendit. Punkti 5.2 alapunktis a vi b osutatud eritingimusi kasutanud ja pgite gevuse lpetanud laevade jrelejnud pevi on keelatud anda allesjnud laevadele, kellel ei ole igust kasutada eritingimusi.
7.5.
Pgitegevuse alalise lpetamisega seoses komisjoni poolt 2010. aasta pgiperioodiks mratud lisapevad lisatakse maksimaalsele arvule pevadele liikmesriigi kohta vastavalt tabelile I, ning need eraldatakse tabelis I esitatud pgivahendite rhmadele ning nende piirmrade suhtes kohaldatakse pgipevade muudatust, mis tuleneb kesolevast, 2011. aasta pgiperioodi ksitlevast mrusest.
7.6.
Erandina punktidest 7.1, 7.2 ja 7.3 vib komisjon erakorraliselt anda liik mesriigile 2011. aasta pgiperioodil tiendavaid pgipevi, vttes aluseks tulemused, mis on saavutatud kalapgitegevuse lpetamisel alates 1. veebruarist 2004 kuni 31. jaanuarini 2010 ja mille kohta ei ole esitatud eelnevat lisapevade taotlust.
8. 8.1.
Lisapevade mramine teadusliku vaatlemise thustamiseks Komisjon vib eraldada liikmesriikidele kolm lisapeva, mille jooksul laev vib viibida piirkonnas, kui tema pardal on kindlaksmratud pgivahen deid, teadlaste ja kalandussektori partnerluses lbiviidava thustatud teadusliku vaatlemiskava alusel. Selline kava keskendub eelkige tagasi heite hulgale ja saagi koostisele ning on phjalikum, kui on mratletud andmete kogumise nuetes, mis on stestatud nukogu 25. veebruari 2008. aasta mruses (E) nr 199/2008 (kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist ksitleva henduse raamistiku loomise ning hise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nustamise toetamise kohta), (1) ning selle rakenduseeskirjades seoses riiklike programmidega.
(1) ELT L 60, 5.3.2008, lk 1.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 122 B

Teaduslikud vaatlejad on laeva omanikust, kaptenist ning meeskonnaliik metest sltumatud. 8.2. Punktis 8.1 nimetatud eraldisi kasutada soovivad liikmesriigid esitavad komisjonile kinnitamiseks oma thustatud teadusliku vaatlemiskava kirjel duse. Nimetatud kirjelduse alusel ja prast konsulteerimist STECFiga vib komisjon mruse (E) nr 2371/2002 artikli 30 likes 2 stestatud korras muuta punkti 5.1 kohaselt liikmesriigile ning thustatud teadusliku vaat luskavaga hlmatud piirkonnale ja pgivahendite rhmale mratud pevade arvu. Kui liikmesriigi esitatud teaduslik vaatluskava on komisjon varem heaks kiitnud ning liikmesriik soovib jtkata selle kohaldamist muutusteta, teavitab liikmesriik komisjoni thustatud vaatluskava jtkamisest neli ndalat enne kava kohaldamisaja algust.
8.3.
8.4.
9.
Pevade eraldamisega seotud eritingimused Kui laevale on mratud piiramatu arv pevi seoses asjaomaste eritingi muste titmisega, ei tohi laev 2011. pgiperioodil lossida le 5 tonni vi 3 % lossitud ldkogusest merluusi (eluskaal) ega le 2,5 tonni norra sale homaari (eluskaal).
M2
9.1.
B
9.2. Kui laev ei tida kas vi ht neist nimetatud nuetest, kaotab ta kohe eritingimustel eraldatud pevade kasutamise iguse.
I tabel Laeva pgipiirkonnas viibimise pevade maksimaalne arv aastas pgivahendite kaupa
Eritingimus Kindlaksmratud pgivahend Pevade maksimaalne arv
Phjatraalid, phjanoodad ja muud samalaadsed traalid, mille vrgusilma suurus on 32 mm, nakke vrgud, mille vrgusilma suurus on 60 mm, ja phjangejadad 5.2.a ja 5.2.b Phjatraalid, phjanoodad ja muud samalaadsed traalid, mille vrgusilma suurus on 32 mm, nakke vrgud, mille vrgusilma suurus on 60 mm, ja phjangejadad
ES FR PT Thtajatu
158 142 172
ERALDATUD PGIKOORMUSTE VAHETAMINE 10. Pevade lekandmine sama liikmesriigi lipu all sitvate kalalaevade vahel
10.1. Liikmesriik vib anda tema lipu all sitvale kalalaevale loa kanda piir konnas viibimise pevad, mille kasutamiseks tal on luba, le teisele sama liikmesriigi lipu all asjaomases piirkonnas sitvale laevale, tingimusel et laeva poolt vastuvetud pevade arvu ja laeva kilovattides vljendatud mootorivimsuse korrutis (kilovatt-pevad) on vrdne doonorlaeva lekantud pevade arvu ja doonorlaeva kilovattides vljendatud mootori vimsuse korrutisega vi sellest viksem. Laevade mootorivimsus kilo vattides vastab kummagi laeva mootorivimsusele, mis on registreeritud ELi kalalaevastiku registris.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 123 B

10.2. Punkti 10.1. kohaselt lekantud piirkonnas viibimise pevade koguarvu ja doonorlaeva kilovattides vljendatud mootorivimsuse korrutis ei tohi olla suurem doonorlaeva poolt vastavalt kalapgipevikule aastatel 2008 ja 2009 samas piirkonnas kasutatud aasta keskmise pevade arvu ja laeva mootorivimsuse korrutisest.
10.3. Punktis 10.1. kirjeldatud viisil vivad omavahel pevi le kanda ainult need laevad, mis he ja sama pgiperioodi kestel kasutavad kindlaksm ratud pgivahendeid.
10.4. Pevade lekandmine on lubatud ainult kalalaevade puhul, mis kasutavad neile eraldatud pgipevi ilma eritingimusteta.
10.5. Liikmesriigid annavad komisjoni taotlusel teavet toimunud lekandmiste kohta. Kesolevas punktis nimetatud teabe kogumiseks ja edastamiseks vib vastavalt mruse (E) nr 2371/2002 artikli 30 likes 2 stestatud korrale vastu vtta tabelivormid.
11.
Pgipevade lekandmine eri liikmesriikide lipu all sitvate kalalae vade vahel Liikmesriigid vivad lubada piirkonnas viibimise pevade lekandmist nende lipu all sitvate kalalaevade vahel sama pgiperioodi ja piirkonna piires tingimusel, et kohaldatakse samu kesoleva lisa punktides 3.1, 3.2 ja 10 stestatud tingimusi. Kui liikmesriigid otsustavad anda sellise lekand mise loa, teatavad nad komisjonile enne lekandmise toimumist lekand mise ksikasjad, sealhulgas lekantavate pevade arvu, pgikoormuse ja vajaduse korral sellega seotud kvoodid.
ARUANDEKOHUSTUS 12. Andmete kogumine Liikmesriigid koguvad kesolevas lisas stestatud teabe alusel, mida kasu tatakse piirkonnas viibitud pgipevade haldamiseks, kvartalite kaupa andmeid kogu pgikoormuse kohta, mis on piirkonnas kasutatud veeta vate pnistega ja passiivpnistega pgil, ning eri pgivahendeid kasu tavate laevade kasutatud pgikoormuste kohta piirkonnas ja nende laevade mootorivimsuse kohta kilovattides.
13.
Andmete edastamine Komisjoni taotluse korral edastavad liikmesriigid punktis 12 osutatud andmed komisjonile tabeli kujul, mille vorm on stestatud II ja III tabelis, saates need e-posti aadressil, mille komisjon liikmesriikidele teatab. Komisjoni taotlusel saadavad liikmesriigid komisjonile ka neile eraldatud pgikoormuse ja selle kasutamise kohta ksikasjaliku teabe, mis hlmab kogu 2009. ja 2010. aasta pgiperioodi vi osa sellest, kasutades IV ja V tabelis stestatud vormi.
II tabel Aruandevorm kilovatt-pevade kohta aastate kaupa

Liikmesriik Pgivahend Aasta Pgikoormuse koonddeklaratsioon
(1)
(2)
(3)
(4)
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 124 B

III tabel Andmevorm kilovatt-pevade kohta aastate kaupa
Maksimaalne thtede/ numbrite arv Joondamine (*) V(asakule)/ P(aremale)
Rubriik
Mratlus ja mrkused
1) Liikmesriik 2) Pgivahend
3 2
Liikmesriik (kolmetheline ISO-kood), kus laev on registreeritud ks jrgmistest pgivahendite liikidest TR = traalid, phjanoodad ja samalaadsed pnised 32mm GN = gillnets nakkevrgud 60mm LL = phjangejadad Kas 2006 vi 2007 vi 2008 vi 2009 vi 2010 vi 2011 P Kilovatt-pevades vljendatud pgikoormuse summa knealuse aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.
3) Aasta 4) Pgikoormuse koonddeklaratsioon
4 7
(*) See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmratud pikkusega vormis.
IV tabel Aruandevorm laevaga seotud teabe kohta

Pevade arv, mil on lubatud kasutada teatatud pgivahendit/vahendeid Nr 1 Nr 2 Nr 3 Teatatud pgivahen Pevade arv, mil teatatud le di(te) lubatud kasutus pgivahendit/pgiva- kant ud hendeid kasutati pevade arv pe vad Nr 1 Nr 2 Nr 3 Nr 1 Nr 2 Nr 3
Liik CFR mesriik
Pardathis
Pgipe rioodi kestus
Teatatud pgivahendid
Nr 1
Nr 2 Nr 3
(1)
(2)
(3)
(4)
(5)
(5)
(5)
(5)
(6)
(6)
(6)
(6)
(7)
(7)
(7)
(7)
(8)
(8)
(8)
(8)
(9)
V tabel Andmevorm laevaga seotud teabe kohta

Maksimaalne thtede/ numbrite arv Joondamine (*) V(asakule)/ P(aremale)
Rubriik
Mratlus ja mrkused
1) Liikmesriik 2) CFR
3 12
Liikmesriik (kolmetheline ISO kood), kus laev on registreeritud ELi laevastikuregistri number. Kalalaeva kordumatu identifitseerimisnumber. Liikmesriik (kolmetheline ISO kood) ja identifitseeriv seerianumber (9 kohta). Kui seerianumber on lhem kui 9 kohta, tuleb vasakule poole nulle juurde lisada. V V V Vastavalt mrusele (EM) nr 1381/87 (1). Pgiperioodi pikkus kuudes. ks jrgmistest pgivahendite liikidest TR = traalid, phjanoodad ja samalaadsed pnised 32mm GN = nakkevrgud 60mm LL = phjangejadad
3) Pardathis 4) Pgiperioodi kestus 5) Teatatud pgivahendid
14 2 2
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 125 B

Rubriik Maksimaalne thtede/ numbrite arv Joondamine (*) V(asakule)/ P(aremale) Mratlus ja mrkused
6)
Teatatud pgiva hendi(te) suhtes kehtiv eritingimus Teatatud pgiva hendi(te) lubatud kasutuspevade arv Pevade arv, mil teatatud pgiva hendit/pgiva hendeid kasutati lekantud pevad
Mrkida, milliseid IIB lisa punkti 5.2 alapunktides a vi b osutatud eritingimusi kohaldatakse (kui neid kohaldatakse). Pevade arv, mille jooksul laeval on IIB lisa kohaselt igus valida teatatud pgivahendeid, ja teatatud pgi perioodi pikkus. Pevade arv, mil kalalaev on teatatud pgiperioodi jooksul tegelikult olnud pgipiirkonnas ja kasutanud teatatud pgivahendeid. lekantud pevade korral nidata lekantud pevade arv ja saadud pevade korral nidata + lekantud pevade arv.
7)
8)
9)
(*) See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmratud pikkusega vormis. (1) Komisjoni 20. mai 1987. aasta mrus (EM) nr 1381/87, millega kehtestatakse kalalaevade thistamist ja dokumenteerimist ksitlevad ksikasjalikud eeskirjad (ET L 132, 21.5.1987, lk 9).
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 126 B

IIC LISA LAEVADE PGIKOORMUS SEOSES MERIKEELE VARUDE MAJANDAMISEGA LA MANCHEI LNEOSAS ICES VIIE RAJOONIS LDSTTED 1. 1.1. Reguleerimisala Kesolevat lisa kohaldatakse ELi laevade suhtes, mille ldpikkus on vhe malt 10 meetrit ja mis hoiavad pardal vi kasutavad mnda punktis 2 osutatud pgivahenditest ning mis viibivad ICES VIIe rajoonis. Kesole va lisa kohaldamisel thendab viide 2011. aasta pgiperioodile ajavahe mikku 1. veebruarist 2011 kuni 31. jaanuarini 2012. Kesolevat lisa ei kohaldata kalalaevade suhtes, mis pavad passiivp nistega, mille vrgusilma suurus on vhemalt 120 mm, ja mis on pgi peviku kohaselt pdnud 2004. aastal eluskaalus vhem kui 300 kg hari likku merikeelt, tingimusel et: a) selline laev pab 2011. aasta pgiperioodil eluskaalus vhem kui 300 kg harilikku merikeelt; b) selline laev ei laadi merel viibides kala mber teisele laevale ning c) iga asjaomane liikmesriik esitab komisjonile 31. juuliks 2011 ja 31. jaanuariks 2012 aruande selliste laevade hariliku merikeele pgi kohta 2004. ja 2011. aastal. Kui mni neist tingimustest on titmata, kaotavad knealused laevad kohe vabastuse kesoleva lisa kohaldamisest.
1.2.
M2
2. Pgivahendid Kesolevat lisa kohaldatakse jrgmiste kalapgivahendite rhmade suhtes: a) piimtraalid, mille vrgusilma suurus on vhemalt 80 mm; b) passiivpnised, sealhulgas nakkevrgud, abarad ja takervrgud, mille silmasuurus on kuni 220 mm.
B
3. 3.1. ldised kohustused ja tegevuse piirangud Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud pgikoormust vastavalt mruse (E) nr 1224/2009 artiklites 2635 stestatud tingimustele. Mruse (E) nr 1224/2009 artiklit 28 kohaldatakse kesoleva lisa regu leerimisalasse kuuluvate laevade suhtes. Nimetatud artiklis osutatud geograafilise piirkonna all meldakse ICES VII rajooni. PGIKOORMUSE PIIRANGUTE RAKENDAMINE 4. 4.1. Laevad, mille suhtes rakendatakse pgikoormuse piirangut Laevadel, mis kasutavad punktis 2 nimetatud pgivahendeid ja mis pavad punktis 1 mratletud piirkonnas, peab olema pgiluba, mis on antud vlja koosklas mruse (E) nr 1627/94 artikliga 7.
3.2.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 127 B

4.2. Liikmesriik ei anna oma laevadele luba pda kala knealuses piirkonnas hegi punktis 2 osutatud rhmadesse kuuluva pgivahendiga, kui ei ole tendatud, et laev on aastatel 20022010 selles piirkonnas kala pdnud (vlja arvatud pgitegevus seoses pevade lekandmisega kalalaevade vahel), vlja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et reguleeritavas piir konnas jetakse ra samavrse mootorivimsusega pk mdetuna kilo vattides.
4.3.
Siiski vib laeval, kes on tendatult pdnud kala punktis 2 osutatud rhma pgivahenditega, olla luba kasutada teisi pgivahendeid tingi musel, et viimati nimetatud pgivahendite kohta eraldatud pevade arv on suurem kui esimesena nimetatud pgivahendite kohta eraldatud pevade arv vi sellega vrdne.
4.4.
Liikmesriigi lipu all sitval kalalaeval, kellel ei ole punktis 1 mratletud piirkonnas kvoote, ei lubata pda knealuses piirkonnas punktis 2 osutatud rhma pgivahendiga, vlja arvatud juhul, kui laevale on eral datud kvoot prast mruse (E) nr 2371/2002 artikli 20 likega 5 lubatud lekandmist ja laevale on eraldatud merepevad vastavalt kesoleva lisa punktile 10 vi 11.
5.
Pgitegevuse piirangud Liikmesriik tagab, et tema lipu all sitvad ja liidus registreeritud laevad, mille pardal on mni punktis 2 nimetatud rhma pgivahenditest, ei viibi piirkonnas rohkem kui punktis 6 stestatud arvu pevi.
KALALAEVADELE ERALDATAV PIIRKONNAS VIIBIMISE PEVADE ARV 6. 6.1. Pevade maksimaalne arv 2011. aasta pgiperioodi maksimaalne arv pevi, mille jooksul liikmesriik vib tema lipu all sitval laeval lubada viibida piirkonnas, kusjuures laeva pardal on mni punktis 2 nimetatud pgivahenditest ja neid kasutatakse, on esitatud I tabelis.
6.2.
2011. aasta pgiperioodil vivad liikmesriigid mratud pgikoormust reguleerida vastavalt kilovatt-pgipevade ssteemile. Knealuse ssteemi kohaselt vib liikmesriik lubada asjaomasel laeval viibida piir konnas maksimaalse arvu pevi, mis erineb I tabelis pgivahendite rhmade puhul kehtestatud pevadest, tingimusel et jrgitakse sellisele pgivahendite rhmale vastavat kilovatt-pevade ldkogust.
Teatavale pgivahendite rhmale vastav kilovatt-pevade ldkogus on kigile asjaomase liikmesriigi lipu all sitvatele laevadele, kellel on igus kasutada knealuseid pgivahendeid, eraldatud ksikute pgikoor muste summa. Knealused ksikud pgikoormused arvutatakse kilovattpevades, korrutades iga laeva mootorivimsuse nende merepevade arvuga, mida laev kasutaks vastavalt I tabelile, kui ei kohaldataks keso levat punkti.
6.3.
Liikmesriik, kes soovib kasutada punktis 6.2 osutatud ssteemi, esitab komisjonile taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad iga pgivahendite rhma kohta jrgmiseid arvutuse ksikasju:
pgiluba omavate laevade loetelu, koos viitega nende ELi laevastiku registri numbrile (CFR) ja mootorivimsusele;
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 128 B

merepevade arv, mis igale laevale oleks algselt eraldatud vastavalt I tabelile, ja merepevade arv, mis iga laev oleks saanud punkti 6.2 kohaldamise korral.
Knealuse kirjelduse alusel vib komisjon lubada liikmesriigil kasutada punktis 6.2 osutatud ssteemi.
7. 7.1.
Pgiperioodid Liikmesriik vib jagada piirkonnas viibimise pevad, mis on esitatud I tabelis, he- vi mitmekuuse kestusega pgiperioodideks.
7.2.
Pevade vi tundide arvu, mille jooksul laev vib pgiperioodi jooksul piirkonnas viibida, mrab kindlaks asjaomane liikmesriik.
Juhul kui liikmesriik lubab laeval piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jtkab liikmesriik pevade kasutamise mtmist punktis 3 tpsustatud viisil. Komisjoni taotlusel kirjeldab liikmesriik, milliseid ennetusmeetmeid on vetud selleks, et vltida pevade lemrast kasutamist piirkonnas tulenevalt sellest, et laev lahkumine piirkonnast ei hti 24tunnise perioodi lpuga.
8. 8.1.
Lisapevade eraldamine kalapgi alalise lpetamise eest Komisjon vib liikmesriikidele eraldada tiendava arvu merepevi, mille jooksul lipuliikmesriik vib lubada asjaomases geograafilises piirkonnas viibida laeval, mille pardal on mni punktis 2 nimetatud pgivahend, vttes aluseks tulemused, mis on saavutatud kalapgitegevuse lpetamisel alates 1. jaanuarist 2004 kas mruse (E) nr 2792/1999 artikli 7 kohaselt vi mruse (E) nr 1198/2006 artikli 23 kohaselt vi mruse (E) nr 744/2008 (1) kohaselt vi liikmesriikide poolt nuetekohaselt phjendatud muudel asjaoludel.
Knealuseid pgivahendeid kasutanud ja pgitegevuse lpetanud laevade kilovatt-pevades mdetud 2003. aasta pgikoormus jagatakse kigi samu pgivahendeid kasutanud laevade 2003. aasta pgikoormu sega. Tiendavate merepevade arvutamiseks korrutatakse leitud suhe pevade arvuga, mis oleks tabeli I jrgi eraldatud. Arvutuse tulemusena saadud mis tahes pevaosa mardatakse lhima tispevani.
Kesolevat punkti ei kohaldata, kui laev on punkti 4.2 kohaselt asendatud vi kui pgitegevuse lpetamist on tiendavate merepevade saamiseks eelmistel aastatel juba kasutatud.
8.2.
Liikmesriigid, kes soovivad kasutada punktis 8.1 osutatud lisapevi, esitavad komisjonile taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisal davad iga pgivahendite rhma kohta jrgmiseid arvutuse ksikasju:
pgitegevuse lpetanud laevade loetelu, koos viitega nende ELi laevastikuregistri numbrile (CFR) ja mootorivimsusele;
(1) Nukogu 24. juuli 2008. aasta mrus (E) nr 744/2008, millega nhakse ette ajutine erimeede, et edendada majanduskriisi tttu kannatavate Euroopa henduse kalalaevastike mberkorraldamist (ELT L 202, 31.7.2008, lk 1).
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 129 B

knealuste laevade pgitegevus 2003. aastal, arvutatuna merepe vades asjaomaste pgivahendite rhmade kohta.
8.3.
Nimetatud taotluse alusel vib komisjon muuta punkti 6.2 kohast liikmes riigile mratud pevade arvu mruse (E) nr 2371/2002 artikli 30 likes 2 osutatud korras.
8.4.
Liikmesriik vib knealused tiendavad merepevad 2011. aasta pgipe rioodi jooksul mber jaotada kigi vi osa oma allesjnud kalalaevade vahel, kellel on igus kasutada vastava pgivahendite rhma pgivahen deid.
8.5.
Liikmesriik ei vi 2011. aasta pgiperioodi jooksul mber jaotada pgi tegevuse alalise lpetamisega seoses komisjoni poolt varem mratud lisa pevi, kui komisjon ei ole vastu vtnud otsust, et hindab knealused lisapevad mber, vttes aluseks kasutatavate pgivahendite rhmad ja merepevade piirangud. Kui liikmesriik on esitanud taotluse knealuste lisapevade arvu mberhindamiseks, vib ta enne komisjoni otsuse tege mist ajutiselt mber jagada 50 % neist pevadest.
9. 9.1.
Lisapevade mramine teadusliku vaatlemise thustamiseks Komisjon vib teadlaste ja kalandussektori partnerluses lbiviidava thus tatud teadusliku vaatlemiskava alusel eraldada liikmesriikidele ajavahe mikus 1. veebruar 2011 31. jaanuar 2012 kolm lisapeva, mille jooksul laev vib viibida piirkonnas, kui tema pardal on punktis 2 nimetatud rhma pgivahendeid. Selline kava keskendub eelkige tagasiheite hulgale ja saagi koostisele ning on phjalikum, kui on mratletud andmete kogumise nuetes, mis riiklike programmide jaoks on stestatud mrustes (E) nr 199/2008 ja (E) nr 665/2008 (1).
Vaatlejad on laeva omanikust, kaptenist ja meeskonnaliikmetest sltu matud.
9.2.
Punktis 9.1 nimetatud eraldisi kasutada soovivad liikmesriigid esitavad komisjonile kinnitamiseks oma thustatud teadusliku vaatlemiskava kirjel duse.
9.3.
Nimetatud kirjelduse alusel ja prast konsulteerimist STECFiga vib komisjon mruse (E) nr 2371/2002 artikli 30 likes 2 stestatud korras muuta punkti 6.1 kohaselt liikmesriigile ning thustatud vaatluskavaga hlmatud piirkonnale ja pgivahendite rhmale mratud pevade arvu.
9.4.
Kui liikmesriigi esitatud teaduslik vaatluskava on komisjon varem heaks kiitnud ning liikmesriik soovib jtkata selle kohaldamist muutusteta, teavitab liikmesriik komisjoni thustatud vaatluskava jtkamisest neli ndalat enne kava kohaldamisaja algust.
(1) Komisjoni 14. juuli 2008. aasta mrus (E) nr 665/2008, millega kehtestatakse nukogu mruse (E) nr 199/2008 (kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist ksitleva henduse raamistiku loomise ning hise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nustamise toetamise kohta) ksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 186, 15.7.2008, lk 3).
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 130 M2

I tabel
Pgivahend Punkt 2 Nimetus Kasutatakse ainult punktis 2 esitatud pgivahendite rhmade La Manchei lneosa mratlusi
2(a) 2(b)
Piimtraalid, mille vrgusilma suurus on vhemalt 80 mm Passiivpnised, mille vrgusilma suurus on kuni 220 mm
164 164
B
ERALDATUD PGIKOORMUSTE VAHETAMINE 10. Pevade lekandmine sama liikmesriigi lipu all sitvate kalalaevade vahel
10.1. Liikmesriik vib anda tema lipu all sitvale kalalaevale loa kanda piir konnas viibimise pevad, mille kasutamiseks tal on luba, le teisele sama liikmesriigi lipu all asjaomases piirkonnas sitvale laevale, tingimusel et laeva poolt vastuvetud pevade arvu ja laeva kilovattides vljendatud mootorivimsuse korrutis (kilovatt-pevad) on vrdne doonorlaeva lekantud pevade arvu ja doonorlaeva kilovattides vljendatud mootori vimsuse korrutisega vi sellest viksem. Laevade mootorivimsus kilo vattides vastab kummagi laeva mootorivimsusele, mis on registreeritud ELi kalalaevastiku registris.
10.2. Piirkonnas viibimise pevade koguarvu ja doonorlaeva kilovattides mdetud mootorivimsuse korrutis ei tohi olla suurem kui doonorlaeva poolt kalapgipeviku jrgi aastatel 2001, 2002, 2003, 2004 ja 2005 knealuses piirkonnas kasutatud aasta keskmise pgipevade arvu ja laeva kilovattides mdetud mootorivimsuse korrutis.
10.3. Punktis 10.1 kirjeldatud viisil vivad omavahel pevi le kanda ainult need laevad, mis he ja sama pgiperioodi kestel kasutavad samasse punktis 2 nimetatud rhma kuuluvaid pgivahendeid.
10.4. Liikmesriigid esitavad komisjoni taotlusel aruande toimunud lekandmiste kohta. Nende aruannete esitamiseks komisjonile vib vastavalt mruse (E) nr 2371/2002 artikli 30 likes 2 stestatud korrale vastu vtta ksi kasjaliku tabelivormi.
11.
Pgipevade lekandmine eri liikmesriikide lipu all sitvate kalalae vade vahel Liikmesriigid vivad lubada piirkonnas viibimise pevade lekandmist nende lipu all sitvate kalalaevade vahel sama pgiperioodi ja piirkonna piires tingimusel, et kohaldatakse samu punktides 4.2, 4.4, 6 ja 10 stes tatud tingimusi. Kui liikmesriigid otsustavad anda sellise lekandmise loa, teatavad nad kigepealt komisjonile enne lekandmise toimumist lekand mise ksikasjad, sealhulgas lekantavate pevade arvu, pgikoormuse ja vajaduse korral sellega seotud kvoodid, mille suhtes nad on kokku leppinud.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 131 B

ARUANDEKOHUSTUS 12. Andmete kogumine Liikmesriigid koguvad kesolevas lisas stestatud teabe alusel, mida kasu tatakse piirkonnas viibitud pgipevade haldamiseks, kvartalite kaupa andmeid kogu pgikoormuse kohta, mis on piirkonnas kasutatud veeta vate pnistega ja passiivpnistega pgil, ning eri pgivahendeid kasu tavate laevade kasutatud pgikoormuste kohta kesolevas lisas ksitletud piirkonnas.
13.
Andmete edastamine Komisjoni taotluse korral edastavad liikmesriigid punktis 12 osutatud andmed komisjonile tabeli kujul, mille vorm on stestatud II ja III tabelis, saates need e-posti aadressil, mille komisjon liikmesriikidele teatab. Komisjoni taotlusel saadavad liikmesriigid komisjonile neile eraldatud pgikoormuse ja selle kasutamise kohta ksikasjaliku teabe, mis hlmab kogu 2009. ja 2010. aasta pgiperioodi vi osa sellest, kasutades IV ja V tabelis stestatud vormi.
II Tabel Aruandevorm kilovatt-pevade kohta aastate kaupa

Pgikoormuse koonddeklaratsioon
Liikmesriik
Pgivahend
Aasta
(1)
(2)
(3)
(4)
III Tabel Andmevorm kilovatt-pevade kohta aastate kaupa

Maksimaalne thtede/numbrite arv Joondamine (1) V(asakule)/ P(aremale)
Rubriik
Mratlus ja mrkused
(1) Liikmesriik
Liikmesriik (kolmetheline ISO-kood), kus laev on registreeritud
(2) Pgi-vahend
ks jrgmistest pgivahendite liikidest BT = piimtraalid 80 mm GN = nakkevrk 220 mm TN = abar vi takervrk 220 mm
(3) Aasta
Kas 2006 vi 2007 vi 2008 vi 2009 vi 2010 vi 2011
(4) Pgikoormuse koonddeklaratsioon
Kilovatt-pevades vljendatud pgikoormuse summa knealuse aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.
(1) See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmratud pikkusega vormis.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 132 B

IV Tabel Aruandevorm laevaga seotud teabe kohta
Teatatud pgivahendi(te) lubatud kasutuspevade arv Nr 1 Nr 2 Nr 3 Pevade arv, mil teatatud pgivahendit/pgivahen deid kasutati Nr 1 Nr 2 Nr 3
Liik CFR mesriik
Pgipe Pardat rioodi his kestus
Teatatud pgivahendid Nr 1 Nr 2 Nr 3
lek antud pev ad
(1)
(2)
(3)
(4)
(5)
(5)
(5)
(5)
(6)
(6)
(6)
(6)
(7)
(7)
(7)
(7)
(8)
V Tabel Andmevorm laevaga seotud teabe kohta

Maksimaalne thtede/numbrite arv Joondamine (1) V(asakule)/ P(aremale)
Rubriik
Mratlus ja mrkused
(1) Liikmesriik (2) CFR
3 12
Liikmesriik (kolmetheline ISO kood), kus laev on registreeritud ELi laevastikuregistri number. Kalalaeva kordumatu identifitseerimisnumber. Liikmesriik (kolmetheline ISO kood) ja identifitseeriv seerianumber (9 kohta). Kui seerianumber on lhem kui 9 kohta, tuleb vasakule poole nulle juurde lisada. V V V Vastavalt mrusele (EM) nr 1381/87. Pgiperioodi pikkus kuudes. ks jrgmistest pgivahendite liikidest BT = piimtraalid 80 mm GN = nakkevrk 220 mm TN = abar vi takervrk 220 mm Pevade arv, mille jooksul laeval on IIC lisa kohaselt igus valida teatatud pgivahendeid, ja teatatud pgi perioodi pikkus. Pevade arv, mil kalalaev on teatatud pgiperioodi jooksul tegelikult olnud pgipiirkonnas ja kasutanud teatatud pgivahendeid. lekantud pevade korral nidata lekantud pevade arv ja saadud pevade korral nidata + lekantud pevade arv
(3) Pardathis (4) Pgiperioodi kestus (5) Teatatud pgivahendid
14 2 2
(6) Teatatud pgiva hendi(te) suhtes kehtiv eritingimus (8) Pevade arv, mil teatatud pgiva hendit/pgivahen deid kasutati (9) lekantud pevad
(1) See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmratud pikkusega vormis.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 133 B

IID LISA KALALAEVADE PGIVIMALUSED TOBIAPGIL ICES IIa JA IIIa RAJOONIS NING ICES IV ALAPIIRKONNAS 1. Kesolevas lisas stestatud tingimusi kohaldatakse ELi laevade suhtes, kes pavad ICES IIa ja IIIa rajoonis ning ICES IV alapiirkonnas kala phja traali, nooda vi samalaadsete veetavate pgivahenditega, mille silma suurus on alla 16 mm. Kesolevas lisas stestatud tingimusi kohaldatakse kolmandate riikide laevade suhtes, millel on lubatud pda tobiat ICES IV alapiirkonna ELi vetes, kui ei ole mratud teisiti, vi liidu ja Norra vaheliste konsultatsioo nide tulemusel, nagu on stestatud Euroopa Liidu ja Norra vaheliste lppotsuste protokollis. Kesoleva lisa kohaldamisel on tobiavarude majandamispiirkonnad esitatud allpool ja kesoleva lisa liites:
Tobiavarude majandamispiirkond
2.
3.
ICESi statistiline ruut
1 2 3 4 5 6 7 4.
31-34 E9-F2; 35 E9- F3; 36 E9-F4; 37 E9-F5; 38-40 F0-F5; 41 F5-F6 31-34 F3-F4; 35 F4-F6; 36 F5-F8; 37-40 F6-F8; 41 F7-F8 41 F1-F4; 42-43 F1-F9; 44 F1-G0; 45-46 F1-G1; 47 G0 38-40 E7-E9; 41-46 E6-F0 47-51 E6 + F0-F5; 52 E6-F5 41-43 G0-G3; 44 G1 47-51 E7-E9
Vttes aluseks ICESi ja STECFi soovitused tobia pgivimaluste kohta igas punktis 3 mratletud tobiavarude majandamispiirkonnas, pab komisjon 1. mrtsiks 2011 lbi vaadata I lisas stestatud tobia lubatud kogupgi ja kvoodid ja eritingimused ICES IIa ja IIIa rajooni ELi vetes ning ICES IV alapiirkonna ELi vetes. Kutseline kalapk phjatraali, nooda vi samalaadsete veetavate pgi vahenditega, mille silmasuurus on alla 16 mm, on keelatud 1. jaanuarist kuni 31. mrtsini 2011 ning 1. augustist kuni 31. detsembrini 2011.
5.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 134 B

IID lisa 1. liide Tobiavarude majandamispiirkonnad
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 135 B

III LISA Kolmanda riigi vetes kala pdvate ELi laevade pgilubade maksimaalne arv
Korraga kohalviibivate laevade maksimaalne arv
Pgipiirkond:
Pgiliik
Pgilubade arv
Pgilubade jaotamine liikmesriikide vahel
Norra veed ja Jan Mayeni mbruse pgipiirkond
Heeringas, phja pool 62 00 N
93
DK: 32, DE: 6, FR: 1, IE: 9, NL: 11, PL: 1, SV: 12, UK: 21 DE: 16, IE: 1, ES: 20, FR: 18, PT: 9, UK: 14
69
Phjalhedased liigid, phja pool 62 00 N Makrell Tehniliseks otstarbeks ettenhtud liigid, luna pool 62 00 N
80
50 70 (1)
480
DK: 450, UK: 30
150
(1) Ilma et see mjutaks Rootsile Norra poolt vastavalt vljakujunenud tavale antud tiendavaid litsentse.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 136 B

IV LISA ICCATi KONVENTSIOONI PIIRKOND 1. ELi sdaga ngelaevade ja veongedega laevade maksimaalne arv, kellel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt pda harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm:
Hispaania Prantsusmaa EL 2.
63 44 107
ELi rannalhedase pgi laevade maksimaalne arv, kellel on lubatud Vahemeres aktiivselt pda harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahe mikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm:
Hispaania Prantsusmaa Itaalia Kpros Malta EL 3.
139 86 35 25 83 368
ELi laevade maksimaalne arv, kellel on lubatud kasvatamise eesmrgil aktiivselt pda Aadria meres harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115:
Itaalia EL 4.
68 68
Liikmesriikide nende kalalaevade arv ja kogumahutavuse (GT) abil vljen datud pgivimsus, millele vib anda loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni pda, pardal hoida, mber laadida, transpor tida vi lossida (1). Tabel A
Kalalaevade arv Kpros Kreeka Itaalia Prantsusmaa Hispaania Malta
Seinnoodalaevad ngejadalaevad Sdalaevad Ksingelaevad Traalerid Muud rannalhe dase pgi laevad
(1) (2) (3) (4)
1 10 (2) 0 0 0 0
1 0 0 0 0 250 (4)
9 30 0 0 0 0
(1)
17 0 8 29 78 (3) 87
6 81 61 2 0 33
0 83 0 0 0 0
Seda arvu vib veel suurendada, tingimusel et liidu rahvusvahelised kohustused on tidetud. Mitmeotstarbelised laevad, mis kasutavad erinevaid pgivahendeid (ngejada, ksing, veongejada). Millest 8 on veongedega laevad. Mitmeotstarbelised laevad, mis kasutavad erinevaid pgivahendeid (ngejada, ksing, veongejada).
(1) Tabelid A ja B, sealhulgas jaotus liikmesriikidele igas laevaliigis, vaadatakse lbi prast seda, kui ICCATi istungitevaheline vastavuskomitee (Compliance Commitee) vtab 2011. aasta veebruaris vastu ELi pgivimsuse kavad, tingimusel et sellistes kavades laevaliikide suhtes kehtestatud ldisi piirvrtusi ei suurendata.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 137 B

Tabel B
Kogumahutavuse abil vljendatud pgivimsus Kpros Kreeka Itaalia Prantsusmaa Hispaania Malta
Seinnoodalaevad ngejadalaevad Sdalaevad Ksingelaevad Traalerid Muud rannalhe dase pgi laevad 5.
pm pm pm pm pm pm
pm pm pm pm pm pm
pm pm pm pm pm pm
pm pm Pm pm pm pm
pm pm pm pm pm pm
pm pm pm pm pm pm
Mrdade arv, millele liikmesriigid on andnud hariliku tuuni pgi loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres.
Mrdade arv
Hispaania Itaalia Portugal
6 6 1 (1)
(1) Seda arvu vib veel suurendada, tingimusel et liidu rahvusvahelised kohustused on tidetud.
6.
Hariliku tuuni kasvatamise ja nuumamise maksimaalne vimsus ja kala kasvandustesse viidava loodusest ptud hariliku tuuni maksimaalne kogus, mille iga liikmesriik vib eraldada oma kalakasvandustele Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres Tabel A
Tuunide kasvatamise ja nuumamise maksimaalne vimsus Kalakasvatusettevtete arv Tootmisvimsus tonnides
Hispaania Itaalia Kreeka Kpros Malta
14 15 2 3 8
11 852 13 000 2 100 3 000 12 300
Tabel B
Kalakasvandusse viidava loodusest ptud hariliku tuuni maksimaalne kogus (tonnides)
Hispaania Itaalia Kreeka Kpros Malta
5 855 3 764 785 2 195 8 768
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 138 B

V LISA CCAMLRi KONVENTSIOONI PIIRKOND A OSA SIHTPGI KEELD CCAMLRi KONVENTSIOONI PIIRKONNAS
Sihtliigid Piirkond Keeluaeg
Haid (kik liigid) Notothenia rossii
Konventsiooni piirkond FAO 48.1. Antarktika, poolsaareala FAO 48.2. Antarktika, Orkney saarte lunaosa mbrus FAO 48.3. Antarktika, LunaGeorgia saare mbrus FAO 48.1. Antarktika (1) FAO 48.2. Antarktika (1) FAO 48.3.
Kogu aasta Kogu aasta
Merikogerlased Gobionotothen gibberifrons Chaenocephalus aceratus Pseudochaenichthys georgianus Lepidonotothen squamifrons Patagonotothen guntheri Electrona carlsbergi (1) Dissostichus spp. Dissostichus spp.
Kogu aasta Kogu aasta
FAO 48.5. Antarktika
1. detsember 2010 kuni 30. november 2011
Kogu aasta FAO 88.3. Antarktika (1) FAO 58.5.1. Antarktika (1) (2) FAO 58.5.2. Antarktika ida pool 79 20 E ja vljaspool majandus vndit lne pool 79 20 E (1) FAO 88.2. Antarktika phja pool 65 S (1) FAO 58.4.4. Antarktika (1) (2) FAO 58.6. Antarktika (1) FAO 58.7. Antarktika (1) FAO 58.4.4. (1) (2) FAO 58.5.2. Antarktika Kogu aasta 1. detsember 2010 kuni 30. november 2011
Lepidonotothen squamifrons Kik liigid, vlja arvatud Champso cephalus gunnari ja Dissostichus eleginoides Dissostichus mawsoni
FAO 48.4. Antarktika (1) ala, mille Kogu aasta piirid on 55 30 lunalaiust ja 57 20 lunalaiust ning 25 30 lne pikkust ja 29 30 lnepikkust
(1) Vlja arvatud teadust eesmrgil. (2) Vlja arvatud riikide jurisdiktsiooni all olevad veed (majandusvndid).
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 139 B

B OSA PGIJA KAASPGI PIIRNORMID CCAMLRi KONVENTSIOONI PIIRKONNA UUTES TEADUSUURINGUTEGA SEOTUD PGIPIIRKONDADES AASTATEL 2010/2011 JA
Allpiir kond/ rajoon
Piirkond
Hooaeg
SSRU
Dissotichus spp pgi piirnorm (tonnides)
Kaaspgi piirang (tonnides) Railased Macrourus spp Muud liigid
58.4.1.
Kogu rajoon
1. detsember 2010 kuni 30. november 2011
SSRU A, B, D, F ja H: 0 SSRU C: 100 SSRU E: 50 SSRU G: 60
Kokku: 210
Kik Rajoon: 50
Kik Rajoon: 33
Kik Rajoon: 20
58.4.2.
Kogu rajoon
1. detsember 2010 kuni 30. november 2011 1. detsember 2010 kuni 31. august 2011
SSRU A: 30 SSRU B, C ja D: 0 SSRU E: 40 SSRU A: 0 SSRU B, C ja G: 372 SSRU D, E ja F: 0 SSRU H, I ja K: 2 104 SSRU J ja L: 374 SSRU M: 0
Kokku: 70
Kik Rajoon: 50
Kik Rajoon: 20
Kik Rajoon: 20
88.1.
Kogu allpiirkond
Kokku: 2 850
142 SSRU A: 0 SSRU B, C ja G: 50 SSRU D, E ja F: 0 SSRU H, I ja K: 105 SSRU J ja L: 50 SSRU M: 0
430 SSRU A: 0 SSRU B, C ja G: 40 SSRU D, E ja F: 0 SSRU H, I ja K: 320 SSRU J ja L: 70 SSRU M: 0 92 (1) SSRU A ja B: 0 SSRU C, D, F ja G: 34 SSRU E: 58
20 SSRU A: 0 SSRU B, C ja G: 60 SSRU D, E ja F: 0 SSRU H, I ja K: 60 SSRU J ja L: 40 SSRU M: 0 20 SSRU A ja B: 0 SSRU C, D, F ja G: 80 SSRU E: 20
88.2.
Luna pool 65 S
1.12.2010 kuni 31.08.2011
SSRU A ja B: 0 SSRU C, D, F ja G: 214 SSRU E: 361
Kokku: 575 (1)
50 (1) SSRU A ja B: 0 SSRU C, D, F ja G: 50 SSRU E: 50
(1)
Vikeste uurimisksuste (SSRU) kaaspgi piirnormidega seonduvad eeskirjad, mida kohaldatakse alapiirkonna kogu kaaspgi piirnormide raames jrgmiselt: railased: 5 % Dissostichus spp. pgi piirnormist vi 50 tonni, olenevalt sellest, kumb on suurem; Macrourus spp: 16 % Dissostichus spp. pgi piirnormist vi 20 tonni, olenevalt sellest, kumb on suurem; muud liigid: 20 tonni SSRU kohta.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 140 B

C OSA EUPHAUSIA SUPERBA PGIS OSALEMISE KAVATSUSE TEATIS Lepinguosaline: ................................................................... ................................................................................ ................ Pgihooaeg: .......................................................................................... ............................................................................. Laeva nimi: ................................................................................ ......................................................................................... Eeldatav pgimaht (tonnides): ................................................................................................ .......................................... Pgitehnika:
tavaline traalpk pidevpgissteem noodaprasse pumpamine muud heakskiidetud meetodid: tpsustada
Ptud tavalise hiilgevhi eluskaalu otseseks hindamiseks kasutatud meetodid (1): Saagist saadavad tooted ja nende mberarvestustegurid (2):
Toote liik
Protsent saagist
mberarvestustegu (3)
(1) Teatis peab sisaldama ptud tavalise hiilgevhi eluskaalu hindamise tpse ja ksikasjaliku meetodi kirjeldust ning juhul, kui kasutatakse mberarvestuskoefitsienti, tpse ja ksikasjaliku meetodi kirjeldust, kuidas iga mberarvestustegur saadi. Liikmesriigid ei pea sellist kirjeldust jrgmistel hooaegadel taas esitama, va kui on muudetud eluskaalu hindamismeetodit. 2 ( ) Anda teavet niipalju kui vimalik. (3) mberarvestustegur = eluskaal/kaal prast ttlemist.
Dets
Jaan
Veebr
Mrts
Apr
Mai
Juuni
Juuli
Aug
Sept
Okt
Nov
48.1 48.2 48.3 Allpiirkond=rajoon 48.4 48.5 48.6 58.4.1 58.4.2 88.1 88.2 88.3 X Mrkida ristiga kige tenolisem pgiaeg. Kuna ennetuslikke pgi piirnorme ei ole kehtestatud, ksitatakse seda uurimusliku pgina. Siin esitatavad ksikasjad on ksnes informatiivsed ega takista pgi lbiviimist tpsustamata piirkondades ja aegadel.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 141 B

D OSA PGIVAHENDITE KUJU JA PGITEHNIKAD
Vrgu ava (suudme) mbermt (m) Vertikaalne ava (m) Horisontaalne ava (m)
Vrgu paneeli pikkus ja vrgusilma suurus

Paneel Pikkus (m) Vrgusilma suurus (mm)
1. paneel 2. paneel 3. paneel Viimane paneel (noodapra) Esitada iga kasutatud vrgu kuju joonis.
Kasutatakse mitut pgitehnikat (*): jah/ei
___________
(*) Kui jah, siis kui sageli pgitehnikat vahetatakse: ...............................................................................................................................
Pgitehnika
Kui suurt osa ajast eeldatavalt kasutatakse (%)
1 2 3 4 5 Kokku 100 %
Kas on olemas mereimetajate vrku sattumist vlistav seade (*): jah/ei
___________
(*) Kui on, siis esitage seadme joonis:
Selgitage pgitehnikat, pgivahendite kuju ja omadusi ning pgistruktuuri:
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 142 B

VI LISA IOTC PIIRKOND 1. ELi laevade maksimaalne arv, kellel on lubatud IOTC piirkonnas pda troopikatuune
Pgivimsus (kogumahutavus)
Liikmesriik
Hispaania Prantsusmaa Portugal EL
22 22 5 49
61 364 33 604 1 627 96 595
2. ELi laevade maksimaalne arv, kellel on lubatud IOTC piirkonnas pda mkkala ja pikkuim-tuuni
Pgivimsus (kogumahutavus)
Liikmesriik
Hispaania Prantsusmaa (1) Portugal hendkuningriik EL
27 26 15 4 72
11 590 2 007 6 925 1 400 21 922
(1) Lisaks vib Prantsusmaa kuni 2011. aasta lpuni anda pgiloa 15 kalalaevale, mis sidavad Prantsuse lipu all ja on registreeritud eranditult Runionil, tingimusel, et nende laevade kogumahutavus ei leta kogumahutavust 3 375.
3. Nendel laevadel on luba pda IOTC piirkonnas ka mkkala ja pikkuimtuuni. 4. Punktis 2 osutatud laevadel on luba pda IOTC piirkonnas ka troopikatuuni.
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 143 M2

VII LISA WCPFC KONVENTSIOONI PIIRKOND ELi laevade maksimaalne arv, kellel on lubatud pda mkkala Vaikse ookeani lne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) piirkonnast luna pool 20o lunalaiust Hispaania EL 14 14
2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 144 B

VIII LISA Eli vetes kala pdvate kolmanda riigi laevade pgilubadega seotud kvantitatiivsed piirangud
Korraga kohalvii bivate laevade maksimaalne arv
Lipuriik
Pgiliik
Pgilubade arv
Norra Venezuela (1)
Heeringas, phja pool 6200' N Riffahvenad (Prantsuse Guajaana veed)
20 41
20 41
(1) Knealuste kalapgilubade saamiseks tuleb tendada, et pgiluba taotleva laevaomaniku ja Prantsuse Guajaana departemangus asuva ttlemisettevtte vahel on olemas kehtiv leping, mis sisaldab kohustust lossida asjaomaselt laevalt knealuses departemangus vhemalt 75 % kogu riffahvena pgist ttlemiseks lepingujrgses ttlemisettevttes. Knealuse lepingu peavad kinnitama Prant suse ametiasutused, kes tagavad, et leping vastab nii lepinguosalise ttlemisettevtte tegelikule mahule kui ka Guajaana majanduse arenguga seotud eesmrkidele. Lepingu nuetekohaselt kinnitatud koopia lisatakse pgiloa taotlusele. Knealusest kinnitusest keeldumise korral teatavad Prantsuse ametiasutused sellest asjaomasele lepinguosalisele ja komisjonile ning esitavad keeldumise phjendused.

Celex 02011R0057 20110904 Et

Uploaded by

Document Information

Original Title

Copyright

Available Formats

Share this document

Share or Embed Document

Sharing Options

Did you find this document useful?

Is this content inappropriate?

Copyright:

Available Formats

Celex 02011R0057 20110904 Et

Uploaded by

Copyright:

Available Formats

2011R0057 ET 04.09.2011 002.

Parandatud: C1 Parandus, ELT L 143, 31.5.2011, lk 49 (57/2011)

vttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades jrgmist:

(1) ET L 358, 31.12.2002, lk 59.

2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 3 B

(1) (2) (3) (4) (5) (6) (7) (8) (9)

2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 4 B

2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 5 B

2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 6 B

(1) ET L 184, 17.7.1999, lk 23.

2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 7 B

Kalapgivimalusi tuleks kasutada tielikus koosklas liidu kohaldatava igusega,

ON VASTU VTNUD KESOLEVA MRUSE:

I JAOTIS REGULEERIMISALA JA MISTED

M2 Artikkel 1 Sisu Kesoleva mrusega mratakse kindlaks jrgmised pgivimalused:

a) teatavate kalavarude ja kalavarurhmade pgi piirnormid 2011. aastaks;

e) tiendavad makrelli pgivimalused, mis tulenevad 2010. aasta kasutamata kvoodist.

B Artikkel 2 Reguleerimisala Kui ei ole stestatud teisiti, kohaldatakse kesolevat mrust:

a) ELi laevade suhtes; ning

b) ELi vetes tegutsevate kolmandate riikide laevade suhtes.

Artikkel 3 Misted Kesolevas mruses kasutatakse jrgmisi misteid:

e) kvoot liidule, liikmesriigile vi kolmandale riigile eraldatud osa lubatud kogupgist;

II JAOTIS ELi LAEVADE KALAPGIVIMALUSED I PEATKK

12 19 W 12 30 W 12 39,600 W 12 56 W 13 53,830 W 14 24 W 14 03 W 13 25 W 13 07,500 W 12 55 W 12 43 W 12 37 W 12 23 W 12 19 W

piirkondlike kalandusorganisatsioonide reguleeritavates vetes 1. jagu

2. Keelatud on perekonda Alopias kuuluvate rebashaide liikide siht pk.

Vaikse ookeani Ameerika rannik,

a) ei kasutata peibutuspgivahendit ega seonduvaid elektroonilisi sead meid;

Liget 2 ei kohaldata jrgmistel juhtudel:

c) kui klmutusseadmetel tekib tsine rike.

III JAOTIS KOLMANDATE RIIKIDE LAEVADE KALAPGIVIMALUSED ELi VETES

2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 26 B

2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 27 B

2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 28 B

2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 29 B

2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 30 B

2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 31 B

Taani hendkuningriik EL Lubatud (TAC) kogupk

Taani hendkuningriik Saksamaa Rootsi EL Norra Lubatud (TAC) kogupk

tobiavarude majandamispiirkondade ELi veed 1 2 3 4 5 6 7

(SAN/*234_1) (SAN/*234_2) (SAN/*234_3) (SAN/*234_4) (SAN/*234_5) (SAN/*234_6) (SAN/*234_7)

Taani hendkuningri ik Saksamaa Rootsi EL Norra Kokku

32 072 701 49 1 178 34 000 0 34 000

9 434 206 14 346 10 000 0 10 000

9 434 206 14 346 10 000 0 10 000

395 9 1 15 420 0 420

2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 32 B

Saksamaa Prantsusmaa Madalmaad hendkuningriik EL Lubatud (TAC) kogupk

28 9 22 44 103 103 Analtiline TAC.

Phjaatlandi hbekala Argentina silus

III ja IV pgipiirkonna ELi veed (ARU/3/4.)

1 040 11 8 8 49 41 19 1 176 1 176 Analtiline TAC

Phjaatlandi hbekala Argentina silus

V, VI ja VII pgipiirkonna ELi ja rahvusva helised veed (ARU/567.)

Saksamaa Prantsusmaa Iirimaa Madalmaad hendkuningriik EL Lubatud (TAC) kogupk

357 8 331 3 733 262 4 691 4 691 Analtiline TAC.

2011R0057 ET 04.09.2011 002.002 33 B

Saksamaa Prantsusmaa hendkuningriik Muu EL Lubatud (TAC) kogupk

6 (1) 6 (1) 6 (1) 3 (1) 21 (1) 21 Analtiline TAC.

Meriluts Brosme brosme

IIIa pgipiirkond; alarajoonide 22-32 ELi veed (USK/3A/BCD)

Taani Rootsi Saksamaa EL Lubatud (TAC) kogupk

(SAN/234_1) (SAN/234_2) (SAN/234_3) (SAN/234_4) (SAN/234_5) (SAN/234_6) (SAN/*234_7)