Welcome to Scribd, the world's digital library. Read, publish, and share books and documents. See more ➡
Download
Standard view
Full view
of .
Add note
Save to My Library
Sync to mobile
Look up keyword
Like this
7Activity
×
0 of .
Results for:
No results containing your search query
P. 1
folkloristika alused

folkloristika alused

Ratings: (0)|Views: 2,806|Likes:
Published by siimk

More info:

Published by: siimk on Sep 22, 2009
Copyright:Attribution Non-commercial

Availability:

Read on Scribd mobile: iPhone, iPad and Android.
download as PDF, DOC, TXT or read online from Scribd
See More
See less

11/07/2011

pdf

text

original

 
Folkloristika aluste kordamisteemad
I.Üldküsimused: ajalugu, teooria, mõisted, uurimisviisid
 
1.Rahvaluule mõiste eesti folkloristikas: mõiste kujunemise ajalugu,terminid ja definitsioonid; rõhuasetuste muutused ja nende põhjused.
Rahvaluule mõiste on kujunenud kahte telge pidi:
vertikaalne telg kujunes sõltuvalt eesti rahvaluule ja kultuuriajaloo, sh.teadusajaloo üldisest arengujoonest (19. sajandi kultuurimurrang; rahvaluule ainerohkus arhiivis; filoloogilise suuna domineerimine);
horisontaalset telge kujundasid rahvusvahelised teaduskontaktid (saksa,nõukogude, soome, viimase vahendusel Põhjamaad ja Ameerika).Eestikeelne rahvaluulealane terminoloogia kujunes 19. sajandil saksa keele mõjul. Hurt1896. a oma kõnes toob lõpuks saksakeelsetele terminitele eestikeelsed vasted.
Kreutzwald – „vana vara”
Hurt – „rahvamälestused” (kõik, mida rahvas oma minevikust mäletab: need on nii jutud kui ka kombed, arvamised, usk, ütlemised ja ka laulud)
1878. a esimest korda kasutas mõistet „rahvaluule” Jaan Bergmann vanarahvalaulu tähenduses.Üldine arusaam rahvaluule minevikulisest. Nõukogude folkloristika näeb rahvaluule all vaid suulist kunstiloomingut:
rahvalaul,
rahvajutt,
vanasõnad koos kõnekäändudega,
mõistatused.Oskar Loorits, Ülo Tedre ja Eduard Laugaste sõnastavad rahvaluule kitsamas ja laiemastähenduses.
Eduard Laugaste:
Terminid rahvaluule ja folkloor on vaimse loomingu tähenduses praegu üldkasutatavad.Otseses mõttes rahvaluule oleks kitsas, aineks pole üksnes luulelooming, vaid ka muusika,uskumused, kombed, koguni mängud ja tantsud.Rahvaluulet mõistetakse üldiselt kui kollektiivset, traditsioonilist, suuliselt levivat vaimset(kunsti)loomingut, kuhu kuuluvad:* laulud, jutud, lühivormid* tantsud, mängud* usund, kombestik.Rahvaluule kogumine ja sellest tulenev tunnetuslik rahvaluule käsitus ei ühti teooriaga,tunnetuslik käsitus oli teooriast märksa laiem. Terav vastuolu teooria ja praktika vahelteadvustub nõukogude aja lõpul. Tekib vajadus uue definitsiooni järele. 90ndatel seeteostataksegi, kuna folkloristide huviorbiiti kerkib ka tänapäeva folkloor. Samuti seisnes probleem selles, et nõuk ajal oli folkloristika allutatud kirjandusteadusele, see oli paljudeerinevate kultuurialade allüksus, mitte omaette teadus.1
 
Tüüpilise 20. sajandi alguse käsituse järgi on rahvaluule tekkinud nn algtekstina, misvarieerub, kuni kaob käibelt. (Laugaste rahvaluule 3 faaasi). Tänapäeval mõistetakse, etalgteksti, kui sellist, ei eksisteeri - rahvaluule on protsess, mille käigus teksti kujundatakse1990-ndad:
huvi tänapäeva folkloori vastu;
arusaam, et rahvaluule ei ole minevikku kuuluv nähe
ei ole kaduv, vaid muutuv kultuuriilming
muutumisprotsess on pidevKaasaegsetes rahvaluulekäsitustes seatakse esiplaanile rühma kogemus (rahvaluuleteadusevarasel kujunemisajal olid kesksed mõisted vana ja rahvas).Veel 20. saj III veerandil kasutati sõnu „rahvaluule” ja „folkloor” nii uurimisainena kuiseda uuriva teadusena, praegu hoitakse neid aga lahus: aines on „rahvaluule” ja „folkloor”ning teadus, mis seda uurib „rahvaluuleteadus” ja „folkloristika”.
2.Rahvaluule e folkloori mõiste ja uurimine rahvusvahelises kontekstis.
Saksamaal oli nn teadus rahvast – volkskunde.Venemaa – geograafia, etnograafiaInglismaa – folklore – rahva teadmised20 saj lõpul kesk/põhja-euroopas rahvakultuuri uuriva teadusena üldmõistet etnoloogia.Saksakeelses tehakse vahet euroopa etnoloogia ja etnoloogia vahel.Inglise k teaduskirjanduses võib folkloristika hõlmata sama ala, mida mujal käsitatakseetnoloogiana. Eestis on need lahus. Ingl k folkloristika erijoon – kultuurantropoloogilistemeetodite eelistamine.19. Saj II pool – iseseisvate teadusharude väljakujunemine EuroopasFolkloristika eellugu kultuuriuurimise raames: 2 suundaAjalooline suundSotsiaalne suundKunstiajalugu, eelajalugu, germanistika(vennad Grimmid aretasid seda)Statistika, riigiteadused, kultuuriajalugu,sotsiaalpoliitika (Riehl´i teema)Erinevate koolkondade ja teooriate teke:
MÜTOLOOGILINE kk – Grimmid, germaani müütide süstematiseerimine jatõlgendus, müütide alus loodusjõudude seletamises.
LAENUTEOORIA – erinevate rahvaste muinasjuttude sarnasus tuleb nende ühisestalgupärast – nt Vana-Indiast on pärit või siis edasine laenamine Pärsiast jne
ANTROPOLOOGILINE kk – ideed tärkavad ISE. Seotud Usa & Inglismaakoloniaalpoliitikaga.
SOOME kk – tekstide analüüsiga selgitada välja nende omavaheline seos. Leidaalgtekst ja siis leida levikuteed. (Ajaloolis-geograafiline meetod seega)
Vene STRUKTURALISTID – aluseks teksti vorm.Erinevate regioonide lähenemisviisid:
Ingliskeelne folkloristika – tegeleb kaasaja ja inimeste endaga, sotsiaalantrop.Lähenemisviisid, kommunikatsiooniuuringud2
 
Saksakeelne folkloristika – minevikuline, ajaloolisi tekste uuriv. Oma kultuuriuurimine, tekstide struktuuri ja teemade leviku uuringud.Valitsevad teadusruumid eestis:
o
18.-19. saj – saksakeelne teadusruum
o
19. saj lõpp – 20. saj algus – soomekeelne teadusruum
o
1940-1980 – Nõuk Vene teadusruum
o
1990. aastad – USA, vähemal määral Euroopa, Skandinaavia.Folkloristika kesksemad suunad 20. SajTeemadSüžeed Nende levik (Eesti, Soome)StrukturalismSemiootikaVene strukturaal-semiootilised uuringudKommunikatsiooni-uuringud(et mismoodi siis on pärimus pärimuskeskkonnas olemas)3.
Rahvaluuleteaduse kujunemise eellugu valgustusajastul ja selle mõjuedasisele folkloristika arengule
Rahvaluuleteaduse kujunemise algus – valgustus, 18. saj II pool. Valgustusega kaasnesiddrastilised muudatused:
kiri saab valdavaks
teadmistele tuginev teadmine
seisuslikkus taandub, haritlaskonna esiletõus, industrialiseerumine
 poliitiline huvi rahva vastu
sotsiaalne eneseteadvuse tõus
eeldused haridus-, kohtu- ja majandussüsteemi tekkeks
VALGUSTUS:
RAHVAS = metsik, primitiivne, kirjaoskamatu
huvi kaasaegse vastu
huvi erinevate eluvaldkondade vastu – ühiskonna uurimine (etnograafia,geograafia, demograafia, rahvastiku-statistika)
Eestiga tegelevad sel ajal Herder (kogus erinevate maade rahvalaule, Eestist saatistalle neid Hupel, kellele omakorda saatsid neid kohalikud pastorid. Samuti Masing – tüüpiline valgustuse pastor – vaidles ebausu vastu, nõudis ilmalikku kooli)
4.Valgustuslik-romantiline rahvaluulekäsitus Eestis ja selle mõju edasiselefolkloristika arengule.
ROMANTISM:
RAHVAS=kirjaoskuseta talupojad, elab maal, on nn alamkiht
Juurtetunnetuse loomine, nt mõiste „sugupuu”
Toimub spetsialiseerumine, otsitakse uut ühtsust (etniline ja rahvuslik siis)
Rahvaluuleteadus hakkab teistest kultuurivaldkondadest eralduma.3

Activity (7)

You've already reviewed this. Edit your review.
1 hundred reads
1 thousand reads
murrmurre liked this
Raido Vagula liked this
Joosep Aru liked this
cxak_a liked this
kakuke89 liked this

You're Reading a Free Preview

Download
/*********** DO NOT ALTER ANYTHING BELOW THIS LINE ! ************/ var s_code=s.t();if(s_code)document.write(s_code)//-->