J. Strebeleva Laste Arendamine Ja Ã Petamine Didaktiliste Mã Ngude

Jelena Strebeleva
Laste arendamine ja petamine didaktiliste mngude abil

Eripedagoogi ksiraamat
Jelena Strebeleva

Eripedagoogi ksiraamat
Tartu, 2010
Originaali tiitel: eaaee ee ee ecce aecx p ocoe ye-eeooa E. A.
Venekeelse vljaande kirjastanud: , 2007 Raamatu vljaandmist eesti keeles on toetanud Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik programmi Hariduslike erivajadustega pilaste ppevara arendamine kaudu
Tlkinud Tiiu Puik Toimetanud Meeli Pandis Keeleliselt toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Kairi Kullasepp Kljendanud Monika Paleviciute Tlge eesti keelde AS Atlex, 2010. Kik igused kaitstud.
AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 atlex@atlex.ee www.atlex.ee
ISBN 978-9949-9048-2-2
Sisukord
Sisukord
Autorilt............................................................................................................................................... 6 Didaktilise mngu roll arendus- ja kasvatusprotsessis. ........................................................................ 7 Sotsiaalset arengut suunavad mngud ja harjutused......................................................................... 12 Tiskasvanuga emotsionaalse suhtlemise kujundamine ja lihtsa juhise jrgimine. ................................ 12 Ettekujutuse loomine endast ja teistest............................................................................................... 14 Thelepanu arendamine............................................................................................................... 17 Matkimise arendamine................................................................................................................. 21 Tegevuste ppimine ettenitamise ja nidise jrgi......................................................................... 24 Didaktilised mngud ke ja srmede peenmotoorika arendamiseks................................................. 27 Haaramise arendamine....................................................................................................................... 27 Sobitamistegevuste arendamine.......................................................................................................... 29 Kelaba ja srmede motoorika arendamine. ........................................................................................ 31 Didaktilised mngud ja harjutused sensoorseks arenguks. ................................................................ 39 Ngemistaju areng.............................................................................................................................. 39 Vormitaju..................................................................................................................................... 39 Suuruse tajumine. ......................................................................................................................... 48 Vrvustaju.................................................................................................................................... 60 Esemete terviktaju kujundamine.................................................................................................. 66 Ruumitaju ja orienteerumine ruumis............................................................................................ 71 Ruumiliste kujutluste loomine. ..................................................................................................... 79 Taktiilse-liigutustaju arendamine.................................................................................................. 81 Kuulmistaju areng.............................................................................................................................. 87 Mitteknelise kuulmise areng....................................................................................................... 88 Knekuulmise areng..................................................................................................................... 91 Maitsetundlikkuse arendamine........................................................................................................... 94 Mtlemist arendavad didaktilised mngud ja harjutused.................................................................. 97 leminek tajult mtlemisele. .............................................................................................................. 97 leminek tajult ldistusele................................................................................................................. 97 leminek tajult nitlikule-kujundilisele mtlemisele ja loogilise mtlemise elementidele................. 101 Nitliku-praktilise mtlemise areng.................................................................................................. 104 Abivahendite vi triistade kasutuse kinnistamine.................................................................... 105 Vaatevljas olevate abivahendite ja triistade kasutamine.......................................................... 106 mbrusest leitavate abivahendite vi riistade kasutamine........................................................... 108 Abivahendite kasutamine esemete omadusi arvestades................................................................ 108 Mngutriistade kasutamine. .................................................................................................... 110 Kaheosaliste lesannete titmine. ................................................................................................ 111 Phjusliku mtlemise elementide areng............................................................................................ 112 Nitliku-kujundilise mtlemise areng............................................................................................... 114 mbrusega tutvumise mngud....................................................................................................... 116 Tutvumine esemetega....................................................................................................................... 116 Tutvumine loodusega....................................................................................................................... 118 Knearendusmngud ja -harjutused............................................................................................... 121 Knelise suhtlemise areng................................................................................................................. 121 Emotsionaalse ja tegusa suhtlemise areng.................................................................................... 121 Knega kaasnevate liigutuste arendamise mngud ja harjutused....................................................... 125 ldliigutuste arendamine kne saatel............................................................................................... 126 Knemngud srmeliigutuste saatel............................................................................................ 128 Mngud-dramatiseeringud......................................................................................................... 132 Kne tunnetusliku funktsiooni areng............................................................................................... 136 Sna thenduse laiendamine, tpsustamine ja ldistamine.......................................................... 136 Kasutatud allikad. ........................................................................................................................... 144
Minu petaja Aleksandra Abramovna Katajeva mlestuseks
Autorilt
Enamik siinse kogumiku materjalist on varem ilmunud koosts A. Katajevaga. A. Katajeva tegevus oli seotud kuulmislangusega (nrmikute ja kurtide) ning intellektikahjustusega lastele koolieelsete asutuste ssteemi loomisega. Tema elutee oli inimeste teenimise, teaduse ja kohusetunde ehe nide. A. Katajeva juhendas paljusid koolieelse pedagoogika, koolieelse surdo- ja oligofrenopedagoogika dissertante, kellest on ndseks saanud juhtivad oma eriala spetsialistid nii Venemaal kui ka mujal SR riikides. Tema sulest on ilmunud le saja teadusartikli kodu- ja vlismaal. Koolieelsete lasteasutuste pedagoogide ees seisab varase ja koolieelse ea laste arendamise oluline lesanne: valmistada kasvandikke ette nii koolis ppimiseks kui ka edaspidises iseseisvas elus toimetulekuks. Selle lesande titmiseks on vaja saavutada tielik kompensatoorsete mehhanismide toimimine ja areng, mis tagaks kigi pshiliste protsesside eakohase funktsioneerimise. Vaimse arengu probleemide puhul on oluline vimalikult varane sekkumine, mille abil saab ennetada lapse arengus tekkida vivaid teiseseid probleeme. Probleemse arenguga lapsed vajavad eriti lbimeldud ja sihikindlat petamist. Nad ei omanda sotsiaalseid oskusi spontaanselt, varases eas eriti. Teadlased on arenguprobleemidega laste puhul esmajoones mrganud huvi puudumist mbritseva vastu. Selleprast on nende laste petamisel ja kasvatamisel eriline roll tunnetustegevuse arendamisele suunatud tegevustel. Thtis koht on didaktilistel mngudel, millele siinne raamat on phendatud. Mned raamatusse koondatud mngud on vetud koolieelse kasvatuse metoodilistest juhenditest, kuid nende mngude eesmrgid, sisu ja metoodika arvestavad arenguprobleemidega laste arengu, petamise ja kasvatamise omapra. Raamat on meldud eripedagoogidele, kasvatajaile, koolieelsete erilasteasutuste juhatajatele, metoodikutele, alushariduse ja eripedagoogika lipilastele, aga ka lapsevanemaile, kelle laste arengus on probleeme.
Didaktilise mngu roll arendus- ja kasvatusprotsessis

Koolieelses ppeasutuses on lapse arendamise peamiseks vormiks tiskasvanute juhitud organiseeritud tegevused. Tegevusi korraldavad petajad ja eripedagoogid ppekava alusel. ppekava materjali omandamine sltub petusmeetodite valikust. Iga pedagoog peab hsti tundma arengupshholoogiat, teadma arengu vimalikke krvalekaldeid, mis on iseloomulikud eri probleemidega lastele. Tingimata on vaja kasutada metoodilisi vtteid, mis ratavad laste thelepanu ja tekitavad neis huvi toimuva vastu. Arenguprobleemidega lapsed on passiivsed, nad ei taha esemete ega mnguasjadega tegeleda. Tiskasvanute hooleks on pidev positiivse hoiaku kujundamine eelseisva tegevuse vastu. Didaktilised mngud ongi koostatud seda eesmrki silmas pidades. Didaktiline mng on lapse petamise ja mjutamise vorm. Mng iseenesest on lapse peamine tegevus. Seega on didaktilisel mngul kaks eesmrki: petav, mida juhib tiskasvanu, ja mnguline, mille nimel tegutseb laps. Mlemad eesmrgid tiendavad teineteist ja kindlustavad ppekava omandamise. Oluline on silmas pidada, et laps, kellel on raskusi ppekava materjali omandamisega, saavutaks mngulise eesmrgi. Niteks mngus Mis veereb, mis ei veere seisneb petav eesmrk selles, et laps piks eristama esemete vormi (kuubik ja pall), thelepanu on suunatud esemete omadustele. Laste jaoks on eesmrk ainult mnguline veeretada eset teatud jooneni, olles seejuures osav. Eesmrgi saavutab laps, kes oskab eristada kuubikut ja palli, kes saab aru, et jooneni veereb pall. Jrelikult on ppekava omandamise tingimuseks mngulise eesmrgi titmine. Didaktiline mng on ppeviis, mida saab kasutada igasuguse ppematerjali omandamiseks individuaalses ja grupits. Mngu saab kasutada nii muusikalistes tegevustes kui ka jalutuskikudel. Didaktilises mngus luuakse tingimused, mille puhul igal lapsel on vimalik iseseisvalt tegutseda mingis kindlas situatsioonis konkreetsete esemetega, saades sellest tegutsemis- ja tunnetusliku kogemuse. Arenguprobleemidega lapse jaoks on see eriti oluline, kuna esemelise tegutsemise kogemus on neil vaene, ldistamata ja thelepanu pole koondunud tegevusele. mbritsevas keskkonnas orienteerumise vtete omandamiseks, esemete omaduste ratundmiseks ja eristamiseks, he vi teise tegevuse mistmiseks on vaja tegevusi palju kordi korrata. Didaktiline mng vimaldab sama tegevust korrata erineva materjaliga ja silitada samal ajal positiivset suhtumist tegevusse. Seega teeb just mng tegevuse emotsionaalseks, mjuvaks ja annab lapsele vimaluse omandada kogemust. Koolieelsesse lasteasutusse tulles kontakteeruvad arenguprobleemidega lapsed tiskasvanutega halvasti, ei oska eakaaslastega suhelda ega kohane uues keskkonnas. Kui tavapraselt arenenud lapsed oskavad suurepraselt tegutseda matkides ja snalise juhise jrgi, siis arenguprobleemidega lapsi tuleb selleks eraldi petada. Siin raamatus on esitatud mngud, mida varasemates vljaannetes polnud: mngud, mis suunavad last tiskasvanuga koos tegutsema. Enamikul arenguprobleemidega lastest on kahjustatud vi vlja arenemata peenmotoorika ja ngemis-liigutuskoordinatsioon. Juhtiv ksi on vlja kujunemata, liigutused on kohmakad, koosklastamata. Nad ei suuda tegutseda hekorraga mlema kega. Niteks ei suuda laps hoida he kega torni alust ja samal ajal teise kega panna rngast vardale vi hoida eset hes kes ning teise kega haarata teist asja. Ngemis-liigutuskoordinatsiooni arenematus vljendub selles, et laps eksib tihti eseme jrele haarates, kuna ta hindab valesti liigutuse suunda ega suuda jlgida ke liikumist. Varast ja koolieelset iga nimetatakse mbritseva keskkonna tunnetamise eaks. Sel perioodil tekivad ja arenevad kik tajud: ngemis-, taktiilne-liigutuslik, kuulmistaju, kujunevad vlja kujutlused mbritseva maailma esemete ja nhtuste kohta. Lapsed omandavad tunnetusliku kogemuse mitmeklgsete orienteerumis- ja uurimistegevuste
kigus. Koolieelik pib maailma tundma ja selles orienteeruma otsimismeetodil, s.t juhtival kohal on katse-eksituse meetod, mis hiljem asendub tajumisega proovimise ja ngemise abil orienteerumisega. Katsetamine phineb lapse igete otsuste tegemisel, ekslikud variandid hljatakse. Katsemeetod on praktiline vte, mis samal ajal petab last orienteeruma sisemises plaanis, s.t petab tajuprotsesse. Tunnetamine kujuneb arenguprobleemidega lastel ilma sihiprase suunamiseta aeglaselt ega saavuta tegutsemiseks vajalikku taset. Eri lesandeid tites ei suuda laps orienteeruda tingimustes, ei tea, missugustele eseme omadustele ja suhetele toetuda ning seetttu ei saavuta ta soovitud tulemust. Tajude ja kujutluste arengut takistab see, et lapsed ei valda orienteerumiseks vajalikke vtteid. Nad tegutsevad esemete omadusi arvesse vtmata, proovides eemrki saavutada juga, vi kasutavad harjumuspraseid vtteid, mille nad on varem omandanud mne teise, tuttava esemega vi igapevases situatsioonis tegutsedes, kandmata teadmisi ja kogemusi le uuele mnguasjale vi sarnasele olukorrale. Mnikord nib, et arenguprobleemidega laps tegutseb proovimise meetodil. Tegelikult taaskasutab ta erinevaid tegutsemise variante. Kogemuste omandamise kigus jtab eakohase arenguga laps ebannestunud, tagajrjetud variandid krvale ega kasuta neid enam. Ta just nagu kseerib edukad katsed, pdes neid uuesti korrata. Teiste snadega on proovimine eesmrgiprane, positiivsele tulemusele suunatud tegevus. Variantide taaskasutamine, mida teeb probleemne laps, ei ole eesmrgistatud, vaid on juhusliku iseloomuga. Ta tegutseb uute ja tundmatute asjadega juliselt ning kaootiliselt ega oska ngemise abil leida sarnaseid tunnuseid. Niisamuti kui variantide taaskasutust ei saa pidada proovimise meetodiks, ei saa ka lapse ngemistaju abil tehtud otsustust pidada enamikul juhtudel ehtsaks seose leidmiseks, sest laps ei suuda tegelikult eristada olulist tunnust. Niteks ei oska ta torni ehitamisel silmaga hinnata rngaste suurust ega panna neid varda peale suuruse jrjekorras. Laps lihtsalt kordab varem omandatud liigutusi paneb rngaid varda otsa. Oma viga ei oska ta parandada. Selleprast ei arenda tuttava didaktilise materjaliga selgeks petatud tegevused arenguprobleemidega laste tajusid, mtlemist ega tegevust. Peamine sekkumise lesanne seisneb selles, et kujundada arenguprobleemidega lastel varases ja koolieelses eas vlja otsimis- ja uurimisvtted lesande titmiseks. Oluline on kujundada huvi esemete omaduste ja omavaheliste seoste ning nende kasutamise vimaluste vastu, arendades selle kaudu tegutsemist ngemise abil. Sarnasuse otsimine on vahelliks proovimise ja ngemise teel otsustamise vahel. Niteks kui lapsel tuleb lkata kolmnurkset kujundit karbi sisselikesse, ei proovi ta seda lkata igasse avausse, vaid paneb selle kolmnurgaga sarnase kujundi (poolringi) peale, neb neid krvutades erinevust ja valib siis kolmnurgakujulise ava. Ta jtkab katsetamist ka siis, kui kujund on juba ige avause juures, prab ja liigutab kujundit, et leida selle ige asend karpi panemiseks. Mngud ja harjutused, mille puhul laps proovib ja katsetab, arendavad tema thelepanu esemete omaduste ja tunnuste suhtes, kujundades nende omaduste arvestamise oskust. Lpptulemusena tiustub lapse ngemistaju. Eseme terviktaju on thtsaim tingimus lapse orienteerumiseks mbritsevas maailmas, mis on paljude teiste tegevuste, nagu mngu, esemetega tegutsemise, kujutava tegevuse ja t aluseks. See kujuneb lplikult vlja alles siis, kui lapsed ei taju mbritsevat maailma enam umbes, ligilhedaselt, vaid nevad eseme vormi ja suurust, oskavad eristada olulisi tunnuseid ja teavad, kuidas esemega tegutseda. Selleprast ei tohi eseme tajumist segi ajada asja esmase ratundmisega, sest ratundmine on alles esimene samm eseme tielikuks tajumiseks. Tavaprase arenguga lapsel hakkab esemete terviktaju intensiivselt arenema juba varases eas. Koolieelikud oskavad ilma tiskasvanu abita vabalt tegutseda nii mngus kui ts ja tulevad toime eneseteenindamisega. Nad oskavad joonistada ja voolida esemeid. Arenguprobleemidega lastel pidurdub terviktaju vljakujunemine ja ilma arendamiseta see enne kooli ei kujune. See omakorda mjutab eneseteeninduse oskuste tekkimist ja mngulist tegevust, mis hilinevad ja arenevad valesti. Sel perioodil ei oska probleemsed lapsed esemeid joonistada. Terviktaju kujunemisele avaldavad vga suurt mju mngud. Tinglikult vib taju arengu mngus jagada kaheks etapiks: esimene etapp ratundmine, mis valmistab lastele raskusi, ja teine etapp tervikliku kujundi tekkimine, kusjuures arvestatakse juba esemete kiki omadusi (vormi, suurust, vrvust, osade olemasolu ja vastastikust seost jm). Lapse arenguks ei piisa sellest, et petame teda mbritsevat maailma igesti tajuma. Tingimata on vaja kinnistada tajupilte, kujundada nende phjal vlja kujutlused. Seda saame teha, hutades last meelde tuletama eseme omadusi (puuduva osaga mngud). Kujutlused saavad tpseteks ja paindlikeks alles siis, kui need on seotud eseme nimetusega, omadust, tunnust, tegevust vljendava snaga. Sna kutsub mlus esile kujutluse. Niteks kui me tleme: Tdruk seisab. Tal on mmargune ngu, sinised silmad, heledad juuksed. Tal on seljas sinine kleit, vime mttes endale ette kujutada seda tdrukut, sest me teame, mida thendavad snad tdruk, seisab, heledad, mmargune, sinine jne. Arenguprobleemidega lapsed seda teha ei suuda, sest enamikul juhtudel on neile tuttavad ja kujutlusi esile kutsuvad ainult esemeid thistavad snad: tdruk, kleit, vahel ka ngu, juuksed, silmad. Snad, mis thistavad eseme osi, nendega seotud tegevusi ja omadusi, ei kutsu neis esile pildilist kujutlust. Just nimelt need
snad, mis seostuvad kujutlustega, on mrgilise thendusega. Mrgiliste thenduste loomine on lapse arendamisel kige thtsam. Arenguprobleemidega laste pildilised kujutlused (kui on) ei ole seotud snadega ja vastupidi snad pole seotud kujutlustega, nende snad on thjad. Niisugune olukord tekib, kui lastele tutvustatakse snu siis, kui nad veel ei suuda mista esemete olulisi tunnuseid vi nendega seotud tegevusi, kui snadel ei ole laste jaoks thendust. Seetttu on raske le hinnata sna ja kujutluse vahelise seose loomise mngude ning harjutuste thtsust. Need aitavad kaasa tisvrtusliku kne kujunemisele. Tajude ja kne arendamine sulavad heks protsessiks. Kne kasutamiseks suhtluses on vaja, et esialgselt esemega tutvudes (tunnuseid ja omadusi leides) piks laps neidsamu tunnuseid mrkama ja tajuma ka teistel esemetel, ja alles siis tuleks siduda need omadused snaga. Selleprast palutakse lapsel kigepealt nidise jrgi valida ks kahest esemest: Vali samasugune, nidates talle hena hupalli, mitte ei elda: Vali hupall. Selline korraldus sunnib last thelepanelikumalt nidist vaatama. Kui laps oskab nidise jrgi eset valida, vib petaja olla kindlam, et sna hupall seostub lapsel esemega. Siin kasutatakse vimalust anda sna selles vormis, mis kinnistab lapse valikut: ige, ma nitasin sulle hupalli ja sina andsid mulle hupalli. See on hupall. Sna esitatakse lapsele korralduse titmise kaudu, mis arendab tema taju, knet, mtlemist. Sna seos esemega kinnistub ka lapse mlus. Siia rhma kuuluvad mngud Loto nimetamisega, Mis puudub jt. Edaspidi aitavad loodud seosed lapsel situatsioonist olenemata mista muinasjuttu, juttu, aga ka iseseisvalt raamatut lugeda. Kesolevas raamatus pratakse suurt thelepanu taktiilse-liigutustaju arendamisele, mis on tugevasti seotud ngemistaju arenguga. Kompimine ja liigutused algavad samuti ratundmisest ja lpevad kujutluste loomisega ning nendega seotud snadega. Oluline on, et laps valdaks orienteerumis- ja mtmisvtteid, sensoorseid etalone, mis pole vimalik ilma kogemuse ldistuseta sna abil. Nii nagu ngemistaju puhul, on ka siin vaja, et laps saaks toetuda kogemusele, et sna kseeriks ja ldistaks kogemust, mitte ei ennetaks seda. Taju sisaldab loogilise mtlemise arengut kindlustavaid elemente. ldistamise esimeseks astmeks on eseme he tunnuse lekanne teistele esemetele. lekanne on vimalik ainult sel juhul, kui laps tegutseb iseseisvalt, ilma abita. Edaspidi tekivad taju alusel leminekuvormid tajudelt mtlemisele, kujutlustega opereerimine mttes, mida me neme osadeks ligatud pildi kokkupanekul vi osadest terviku loomisel: lahtikiva mnguasja kokkupanek; tervikeseme joonistamine eseme osade vaatamise phjal, esemete jrjestamine pikkuse, laiuse, helide krguse jrgi nende kasvavas vi kahanevas jrjekorras; esemete rhmitamine kindla tunnuse alusel (esimene klassitseerimise vorm) jne. Selline rhmitamine areneb jrk-jrgult: alguses valitakse ks ese nidise jrgi, seejrel valitakse rohkem esemeid sama nidise jrgi. Sellel etapil hakkavad kujunema analsi esimesed vormid. Laps pib iseseisvalt eristama tunnust vi omadust, mis on lesande titmisel kige thtsam. Niteks pannakse lapse ette mnguasjad, nidiseks antakse nukk ja auto. Ta peab snalise juhiseta taipama, et he nidise juurde tuleb valida kik sidukid, teise juurde nukud. Ta klassitseerib esemeid. Kui nidiseks on antud punane ja sinine kaart, tuleb mnguasjad valida teisel alusel: punase kaardi krvale panna punane auto, punase kleidiga nukk, punane pall, sinise kaardi juurde sinine auto, sinise kleidiga nukk jne. Sellise klassitseerimise puhul ei vali laps esemeid mitte nende funktsiooni jrgi, vaid vliste tunnuste hulgast tuleb valida ks vrvus. Juhul kui petaja tleb lapsele: Pane siia kik sinised, aga siia kik punased asjad, ei pea laps mtlema esemeid hendava tunnuse peale (tunnust eristama), vaid ta tidab lesande tajule toetudes valib esemeid vrvuse alusel. Terviktaju areng valmistab last ette edaspidiseks phjuse-tagajrje suhete mistmiseks. Kui laps kujutleb eset igesti, detailselt, leiab ta kergesti tervikust puuduva osa (kadunud, katki linud). Kui lapsel on selge kujutlus autost, teab ta, et sellel on kabiin, kast, rattad, leiab kiiresti phjuse, miks auto ei liigu ja vajub kljeli ratast pole. Tajude areng mjutab oluliselt snaliste mistatuste lahendamist. Ilma kindla kujutluseta tegutsevad lapsed (abiga) ainult harjumusprase, pitud materjaliga: mlu jrgi, mitte mtlemisele toetudes, s.t nad tegelikult ei lahenda neile antud mtlemislesannet. Seega mjutab leminek tajudelt mtlemisele kaemusliku-kujundilise ja loogilise mtlemise arengut. Kogumikus on mitmesugused mngud kaemusliku-praktilise mtlemise arendamiseks, mille puhul laps lahendab praktilisi probleemlesandeid vahendite kasutamise abil. Tavaprase arengu korral kujuneb lapsel kaemuslik-praktiline mtlemine varakult, esimese eluaasta lpus teise alguses, ja tiustub kogu elu jooksul praktiliste tegevuste kigus. Kaemuslik-praktiline mtlemine on nn tehnilise mtlemise aluseks, kindlustades professionaalsete oskuste ja vilumuste kujunemise. Samal ajal on see ka kikide probleemlesannete loomingulise lahendamise aluseks ja aitab inimesel orienteeruda tundmatutes olukordades. Kaemusliku-praktilise mtlemise areng on tihedalt seotud mbritsevas maailmas orienteerumise arenguga, esmajoones selle tundmappimisega katse-eksituste meetodil. Samal ajal pole areng vimalik kogemusi omandamata ega ldistamata. Selle alusel hakkab laps lahendama sama tpi lesandeid kaemusliku-kujundilise ja hiljem loogilise mtlemise abil.
Arenguprobleemidega lastel areneb kaemuslik-kujundiline mtlemine ilma eripetuseta vga aeglaselt. Nad ldistavad saadud kogemust vga halvasti, ei orienteeru praktiliste lesannete lahendamise tingimustes ega oska probleemlesandeid lahendada. Didaktilised mngud aitavad lapse tegevust nii korraldada, et see hakkab soodustama nende oskuste arengut, mis aitavad lahendada nii jukohaseid praktilisi kui ka lihtsamaid probleemlesandeid. Saadud kogemus aitab lapsel mista tema ees seisvaid tuttavaid lesandeid ja lahendada neid nii kaemuslikult-kujundiliselt kui ka snaliselt. Taktiilsel-liigutustajul on oma spetsiika, mis nuab teistsuguse lesande ja tingimustega mnge. Kui ngemistaju toimib teiste meelte (kuulmise, puudutuse) abita, siis taktiilse-liigutustajuga kaasneb ngemine ja puhtal kujul esineb taktiilset-liigutustaju harva. Mngus tuleb luua spetsiaalsed tingimused taktiilse-liigutustaju arenguks: siduda silmad kinni, kasutada eesriiet, imekotikest jne. Taktiilset-liigutustaju saab arendada mitmel viisil: eset katsudes, kontuure mda liikudes jne. Tekkiv kujutlus pole alati hesugune: kobades saame ettekujutuse eseme suurusest, niteks voolimisel, kontuure mda liikudes tekib kujutlus piirjoontest, tasapinnast, mida saab korrata, taastada pildiga. Mngud on koostatud nii, et alguses pivad lapsed ra tundma ja tajuma terviklikke ruumilisi objekte, seejrel nende kontuure, s.t alguses petatakse kompima, siis kontuure mda liikuma. Loomulikult ei saa taktiilse-liigutustajuga ppida tundma esemete vrvust. Seda saab teha ainult ngemistaju abil. Samas on olemas selliseid esemete omadusi, mida saab tunnetada ainult taktiilselt: temperatuur, kaal, pealispind (karedus, siledus, libedus, pehmus jm). Nii ngemis- kui ka taktiilse-liigutustaju abil tunneme ra vormi, suuruse, esemetevahelise kauguse, esemete osad jne. Just selliste omaduste eristamisega areneb vlja ngemis-liigutuskoordinatsioon. Taktiilse-liigutustaju arendamine nuab erilist thelepanu ja petamist ka tavaprase arenguga lastel, rkimata arenguprobleemidega lastest. Arenguprobleemidega lapsed ei pa ise esemeid kompida, neil pole vastavad liigutused vlja kujunenud. Kui neile antakse lesanne eset kompida, siis nad lihtsalt hoiavad seda kes, tegemata htki liigutust, mistttu ei saa nad ka eristada eseme vormi, suurust ja osade asukohta ning see takistab ngemis-liigutustaju omavahelise koordinatsiooni arengut. Taktiilset-liigutustaju arendavad mngud peavad neid puudujke korvama. Oluline on mngida kuulmistaju arendavaid mnge. Kuulmistaju aitab olukorras orienteeruda, vimaldab tegutseda kuuldud signaali jrgi, eristada esemeid nende tekitatud helide alusel. Helide jrgi tunneme ra lheneva auto, selle liikumissuuna, alarmi, ikese tuleku, kose kohina, hle jrgi tunneme ra lhedase ja vra inimese, loomade hlitsused jne. Arenguprobleemidega lastele valmistab kneliste ja mittekneliste helide eristamine ning nende jrgi tegutsemine suuri raskusi. Mngudega saab seda vga palju mjutada. Teine klg on vahetult seotud kne arenguga, nn knetajuga. Raskused tekivad esmajoones foneemitajuga (silinud toonkuulmise korral), sest laps ei erista ega taju emakeele hlikuid, foneemide ssteem ei kujune vlja, aga ilma sensoorse nidiseta ei saa kne foneetiline klg areneda. Arenguprobleemidega lastel on foneemitaju kahjustused nii suured, et neid peetakse sageli ekslikult kuulmislangusega lasteks vi sensomotoorseteks alaalikuteks. Selleprast on kuulmistaju arendavatel mngudel nende petamises eriti oluline roll. Kuulmistaju arendamine eeldab td nii mitteknelise kui ka knelise materjaliga. Esimesel etapil kasutatakse mittekneliste helide eristamiseks nii ngemis- kui ka taktiilset liigutustaju vi lihtsalt liigutustaju tuge. Kui lapsel on juba tekkinud vajalik kuulmiskujutlus, jetakse lisatugi ra. Seega loovad kuulmistaju arendavad mngud ja harjutused vajalikud eeldused arenguprobleemidega laste kne arenguks. Mtlemise kujunemisel on lapse pshilises arengus vga thtis roll. Just koolieelses eas tekivad kaemuslikupraktilise ja kaemusliku-kujundilise mtlemise vormid ning pannakse alus loogilise mtlemise arengule tekib oskus kanda eseme ht omadust le teistele (esimesed ldistamise alged), arenevad phjuse-tagajrje seoste leidmise alused, analsi ja snteesi oskused jm. Arenguprobleemidega laste puhul on mtlemise kigi vormide arendamiseks eriti oluline silmas pidada, et seda tehtaks igesti ja igel ajal. Mtlemist arendavates mngudes on kaks suunda: tajudelt mtlemisele ja kaemuslikult-praktiliselt kaemuslikule-kujundilisele ning loogilisele mtlemisele. Kogumikus olevad mtlemist arendavad mngud ja harjutused on esitatud jrk-jrgult keerulisemaks minevas ssteemis, arvestades lapse kogemuse kasvu. Kahtlemata on kogu pedagoogilises ts oluline roll petajal. Thtsaim tingimus on positiivse emotsiooni hoidmine kigis mngudes. petaja saavutab selle oma kitumise, meeleolu ja heasoovliku hoiakuga lapse suhtes. 10
Tiskasvanu headuse pinnal kujuneb koost lapsega, mis tekitab lapses soovi tegutseda koos ja saavutada hid tulemusi. Tiskasvanu roll mngus on kahesuunaline: helt poolt juhib ta tunnetusprotsessi, petab last, aga teiselt poolt on ta mngus osaleja, mngupartner, kes suunab iga last mngima ja annab mngimise mudeli. Tema lesanne on jlgida mngureeglitest kinnipidamist. Mngude valikus tuleb olla jrjekindel. Arvestama peab jukohasust, kordusi, jrkjrgulisust. Kogumiku mngud on koostatud neid phimtteid silmas pidades. Esimene osa Sotsiaalset arengut suunavad mngud ja harjutused on kiki teisi mnge ettevalmistava iseloomuga ja nendest tuleb alustada. Teiste osade mnge saab mngida rbiti, aga ka siin on oma iserasused. Mngud on les ehitatud oskuste jrkjrgulise kujunemise, lesandes orienteerumise ja ldistamisoskuse taseme kasvavas jrjekorras. Selleprast algavad mngud praktiliste harjutustega. Siis tulevad ngemistaju arengule suunatud mngud ning lpuks peab laps oskama kasutada mngus nii tajusid kui ka knet. Kogumiku mngud on koostatud oskuste omandamise etappide kaupa. Kik mngud on lastega lbi proovitud nii koolieelsetes rhmades kui ka kodus. Didaktilisi mnge saab kasutada igas ppekava osas, arendamaks tunnetustegevust ja kujundamaks kitumist (koostegutsemine, kaaslase tegevuse jlgimine, kannatlikkuse arendamine, hise eesmrgi poole pdlemine, oma tegutsemise kohandamine teistega).
11
Sotsiaalset arengut suunavad mngud ja harjutused

Laps areneb tiskasvanutega suheldes. Selle protsessi aluseks on lapse ja tiskasvanu vaheline emotsionaalne kontakt, mis pikkamda kasvab le koostegutsemiseks, ja see on lapse arengu hdavajalik tingimus. Koostegutsemine seisneb tiskasvanu soovis anda lapsele edasi oma kogemusi ja lapse soovis neid vastu vtta. hiskondliku kogemuse omandamise teed on vga mitmekesised: lapse ja tiskasvanu hine tegevus, ilmekate (eriti osutavate) estide kasutamine, tiskasvanu tegevuse matkimine, nidise jrgi tegutsemine. Tavaprase arengu korral omandavad lapsed kogemusi jrk-jrgult, ilma erilise petamiseta, ning juba enne kooli oskavad nad tegutseda tiskasvanu matkimise, nidise ja snalise juhise jrgi. Arenguprobleemidega lapsi iseloomustab inertsus, huvi puudumine mbritseva vastu, mistttu ei arene ka emotsionaalne kontakt tiskasvanuga ega teki suhtlemisvajadust. Selle tulemusena puudub lasteasutusse tulnud lastel sotsiaalne kogemus. Nad ei oska tegutseda ei snalise instruktsiooni, matkimise ega nidise jrgi. Arendamise esmalesanne on luua tiskasvanu ja lapse vahel emotsionaalne kontakt, suunata last koostegutsemisele ja anda suhtluskogemusi.
Tiskasvanuga emotsionaalse suhtlemise kujundamine ja lihtsa juhise jrgimine

Emotsionaalne kontakt lapse ja tiskasvanu vahel saadakse koostegutsemise kigus sbraliku naeratuse ja lahke hle saatel. Tiskasvanu peab iga last rnalt puudutama, silitama, slle vtma jne. Tavaprase arengu korral tegutseb laps harjumusprases situatsioonis varakult tiskasvanu snalise juhise jrgi, millega kaasnevad estid, miimika ja kne. Niteks kui last toidetakse, pannakse ta sgitooli mugavalt istuma, seotakse pudipll ette, pannakse lauale toidunud jne, s.t luuakse harjumusprane situatsioon. Siis vtab tiskasvanu lusika, tleb: Hakkame sma, ja sdab last, kelle jaoks sna on seotud konkreetse olukorraga. Laps tajub snu kui selle olukorra hte osa. Kui mnes teises situatsioonis lapsele elda Hakkame sma!, siis laps sellest aru ei saa. Sellist kne mistmist nimetatakse situatiivseks kneks. Situatiivne kne ei juhi lapse tegutsemist. Arenguprobleemidega lastel silib situatiivne kne vga kaua ja kui neid pole spetsiaalselt petatud, siis kestab see koolieelse ea lpuni. Mngude ja harjutuste eesmrk on petada last jrgima lihtsat juhist uutes oludes, muuta sna tegutsemisjuhiseks. Snaline juhis koosneb hest tegevust thistavast snast vi fraasist, mis peab last tegutsema rgitama. Tegevuse objekt on ese, millega laps manipuleerib. Eseme omadused ega tunnused ei ole sellel etapil olulised. Need tulevad ilmsiks tiskasvanu estide ja esemega tegutsemise abil. Niteks annab petaja lapsele palli, tleb: Veereta! ja nitab estiga vrava poole.
12
Eesmrk. Tiskasvanuga emotsionaalse kontakti loomine. Mngu kik. Mngitakse kas he vi mitme lapsega. Tiskasvanu paneb lapse enda ette istuma, vtab tema ked oma ktte ja lapse ksi rtmiliselt kokku les tleb: Kus on, kus on meie ked? Siin on, siin on meie ked. Korratakse 23 korda.
Kekesed
Eesmrk. Sama Mngu kik. Tiskasvanu lheb lapse juurest paar sammu eemale ja viipab teda enda juurde, eldes: Tule siia, kullake! Kui laps tema juurde tuleb, kallistab tiskasvanu teda ja tleb: Oi, kui tubli Peeter minu juurde tuli! Tegevus kordub.
Tule siia
Eesmrk. Sama. Vahendid. hupallid. Mngu kik. petaja puhub palli tis, seob kinni ja ulatab lapsele: Vta! Kui laps on palli veidi aega oma kes hoidnud, tleb petaja: Anna mulle! Nd nitab petaja, kuidas pall lendab, ja tleb: Pall lendab!, andes palli tagasi lapsele. petaja vljendab rmu mngust, eldes: Oi kui ilus, vaata, kuidas lendab, ja plaksutab ksi.
Vta pall
Eesmrk. Jtkata emotsionaalse kontakti loomist, ratada huvi nuku vastu. Vahendid. Keskmise suurusega nukk. Mngu kik. (Mngitakse kahe-kolme lapsega.) petaja nitab lastele uut nukku. Nukk teeb igale lapsele tere ja pai. petaja palub jrjekorras igal lapsel nuku kest kinni vtta. Nd tahab nukk tantsida. petaja vtab lapsed ringi, vtab he kega nuku kest, nuku teise ke vtab keegi lastest. Liigutakse ringis paremale ja vasakule poole, lauldes lihtsat lastelaulukest. Variant: nuku asemel on mngukaru.
Ringmng nukuga
Eesmrk. Sama. Mngu kik. (Mngitakse kahe-kolme lapsega). Eelmisest mngust tuttav nukk tuleb laste juurde ja tleb, et tahab mngida tagaajamismngu. petaja suunab lapsi laiali jooksma, ennast toas olevate esemete taha ra peitma, aga nukk otsib neid, ajab taga, rmustab, kui ktte saab ja tleb: Ktte sain oma lapse! Variant: nuku asemel on mngukaru.
Tagaajamine
Eesmrk. Sama. Vahendid. Nukk (Kloun), kristid. Mngu kik. Mngitakse vikse lastegrupiga. petaja nitab lastele Klouni. Koos vaadeldakse teda. Kloun raputab kristeid, siis annab need lastele. Kik raputavad kristeid ja on rmsad.
Kloun tuli
Eesmrk. Juhtida laste thelepanu snade knni ja jookse thendusele, petada kuulama ja mistma snalist instruktsiooni. 13
Knni minu juurde jookse minu juurde
Vahendid. Nukk. Mngu kik. 1. variant. Mng nukuga. Lapsed istuvad toolidel poolringis petaja laua ees. petaja paneb nuku lauale. Nukk teretab lapsi. petaja teeb nukule ettepaneku temaga mngida. Ta vtab nuku paremasse ktte laua paremasse nurka. Vasaku kega viipab ta laua vasakust nurgast: Tule minu juurde! Kui nukk on judnud kohale, kallistab ja kiidab petaja nukku. Siis vtab petaja nuku vasakusse ktte ja kutsub parema kega: Jookse minu juurde! Nukk hakkab tulema, kuid petaja peatab ta ja tleb: Kuula hoolega! Ma tlesin jookse. Nukk jookseb ja petaja kiidab teda. Nukk lheb jlle paremasse ktte ja kui petaja tleb: Jookse!, siis nukk jookseb. Kui nukk on vasakus kes ja hakkab sna Tule! peale jooksma, siis petaja peatab teda: Kuula hoolega, ma tlesin knni. Nd tidab nukk lesande igesti. 2. variant. Mng lastega. Tiskasvanu paneb lapsed toa he seina rde ritta, aga ise lheb vastasseina rde ja tleb: Jookske minu juurde!, viibates lapsi kega. Kui lapsed jooksevad, saavad nad kiita. Kui nad tulevad kies, siis petaja peatab nad, kordab lesannet ja annab estidega mrku jooksmiseks. Nd lheb ta uuesti vastasseina juurde ja mng kordub. Kolmas kord muutub instruktsioon: Kndige minu juurde!
Eesmrk. Prata thelepanu snade vta, pane, viska thendusele, petada kuulama ja mistma snalist instruktsiooni. Vahendid. Kaks palli, korv. Mngu kik. Lapsed istuvad toolidel. petaja paneb lauale kaks palli ja tleb: Vtke pallid. Kaks last vtavad pallid, kolmas, hiljaks jja, jb ilma pallita. Nd tleb petaja hele lapsele: Pane pall siia! ja osutab kega lauale, teisele tleb samad snad ja osutab korvile, aidates lesannet tita. Lapsed istuvad toolidele. petaja tleb uuesti Vtke pallid!, pdes aidata seda last, kes esimesel korral ji pallist ilma. Nd tleb petaja: Viska palli!, nidates hele lapsele korvi, teisel lapsel aitab ta palli kes hoida.
Vta, pane, viska
Eesmrk. Jtkata snalise instruktsiooni titmise petamist; eristada snu vta ja veereta. Vahendid. Vravad, kuul, auto, pall. Mngu kik. Lapse ette lauale pannakse kolm vravat. Esimese vrava ette pannakse auto, teise ette kuul, kolmanda ette pall. petaja osutab kega autole ja tleb lapsele: Sida! Vajadusel aitab ta last. Nd osutab petaja kuulile ja tleb: Veereta! Pallile nidates tleb ta: Vta! Mng kordub, aga tegevused ja korraldused vahetuvad. Autole osutades tleb petaja Vta!, pallile nidates Veereta! jne. Oluline on vltida tegevuse kordumist samas jrjekorras.
Vta, veereta
Ettekujutuse loomine endast ja teistest

Selleteemaliste mngude eesmrk on aidata lapsel endast ettekujutust luua, petada ennast positiivselt hindama, arendada tiskasvanute ja eakaaslastega koostegutsemise oskusi, kujundada adekvaatset pilti mbritsevatest esemetest ja nhtustest, kasvatada heatahtlikku hoiakut elusa ja eluta looduse vastu. Mngude phisisu on sotsiaalse kogemuse saamine ja kinnistamine. Tiskasvanutega koostegutsemise aluseks on emotsionaalne kontakt, mis on kige thtsam lapsel motivatsiooni tekitamiseks. Vahetust tajust areneb sgavam tunnetuslik huvi, mis on teiste lastega suhtlemise ja koost aluseks Mngude kigus pib laps ennast ja oma mina avastama. Ta hakkab ennast eristama mbritsevatest esemetest ja inimestest. Oma mina avastamine saab teoks tnu isiklikule mlule, snaliselt kinnistatud kogemustele, llitumisele lhedaste inimeste ellu, ea ja sugupoolega seotud vrtustele.
14
Eesmrk. petada last reageerima oma nimele. Mngu kik. petaja vtab lapsed ringi ja ringis liikudes rgib: Kime, kime ringi. Kes lheb ringi sisse? Tule, Kalle, ringi, vta rtik oma ktte! Nende snade jrel jvad lapsed seisma ja plaksutavad ksi. Kalle lheb ringi sisse, vtab rtiku ja lehvitab sellega. Kalle lheb ringi tagasi. Mng jtkub, kuni kik lapsed on saanud ringi sees kia ja lehvitada.
Tule ringi
Eesmrk. petada lapsi ennast fotol ra tundma ja oma nime nimetama. Vahendid. Mngus osalejate fotod. Mngu kik. Lapsed istuvad poolringis toolidel. petaja nitab neile jrjekorras nende fotosid. Kui laps on ennast ra tundnud ja oma nime elnud, sirutab petaja foto lapse poole ja paneb siis selle lapse ette. Kui laps ei tunne ennast pildil ra, nimetab petaja ise selle lapse nime ja annab talle foto. Kui kik on oma nime ja foto hendanud, jvad fotod toolidele. Lapsed hakkavad petaja juhendamise jrgi ruumis lendama nagu linnukesed, hppama nagu jnkud jne. Teine tiskasvanu vahetab samal ajal laste piltide asukohad. Prast liikumist tleb petaja lastele, et igaks istuks sellele toolile, kus on tema pilt. Mngu lpus ksib petaja iga lapse kest, mis on fotol oleva lapse nimi.
Leia oma koht
Eesmrk. Kinnistada laste ettekujutust oma vlimusest, petada kasutama peeglit oma vlimuse kirjeldamiseks, keha- ja noosade nimetamiseks ja funktsiooni tpsustamiseks. Vahendid. Suur peegel lapse tispikkuses vaatamiseks, fotod, nukk. Mngu kik. petaja palub lapsel vaadata ennast peeglist ja vastata ksimusele Kes on peeglis?. Siis nidatakse lapsele rhmafotot ja palutakse tal nidata, kus ta sellel fotol on. Seejrel pannakse lapse ette kaaslaste ksikfotod ja palutakse tal enda foto teiste hulgast les leida. Ksitakse, kuidas ta ennast ra tundis. Nd palutakse lapsel ennast uuesti peeglist vaadata ja rkida endast: Vaata peeglisse ja rgi, milline sa oled (juuste ja silmade vrvus). Nimeta kehaosad, mis sul on. Nita, kus on su ked (jalad, keha, kael, pea, srmed). Nimetada no osad. Mis sul nos on. Nita, kus on su silmad (nina, suu). Milleks silmi vaja on (nina, suud, krvu, juukseid)? Milleks ksi vaja on (srmi, jalgu, pead, kaela)? Kui laps ei nita oma kehaosi, palutakse tal seda teha nuku peal.
Rgi endast
Eesmrk. petada lapsi nimetama oma kaaslasi nimepidi. Vahendid. Pall. Mngu kik. Lapsed seisavad poolringis petaja ees. petaja tleb lastele, et nad paksid palli ja viskaksid seda teistele, aga enne viskamist peab igaks tlema selle lapse nime, kellele ta palli viskab. petaja nitab tegevuse ette: Pa, Anni! ja viskab palli Annile. Anni pab ja jtkab mngu. Mngitakse seni, kuni kik on saanud palli pda, nime telda ja palli visata.
Viska palli
Eesmrk. Kinnistada kaaslaste nimede tundmist. Mngu kik. petaja tleb lastele, et nad hakkavad ringmngu mngima. Lapsed seisavad ringis, kest kinni, ja tlevad koos: Kime, kime ringi. Kes lheb ringi sisse? Laps, kelle nime nimetatakse, lheb ringi sisse, vtab rti ktte ja lehvitab sellega. Teised jvad seisma ja plaksutavad ksi. Mngu jtkatakse niikaua, kuni kik lapsed on ringi sees kinud.
Ringmng
15
Eesmrk. Saada selgeks rhmakaaslaste nimed. Mngu kik. Lapsed seisavad poolringis petaja ees. petaja palub lastel hoolega vaadata oma kaaslasi ja jtta need meelde. Nd valib petaja he lapse, nimetab ta mngujuhiks ja seob ta silmad kinni. Samal ajal lheb keegi lastest (Jaan) peitu. Teised lapsed plaksutavad ksi ja tlevad koos: Arva ra, kes on kadunud! Mngujuhil seotakse silmad lahti ja ta peab tlema, kes lastest puudub. Kui ta on kadunud lapse nime elnud, havad teised: Jaan, Jaan, tule vlja! Mngu korratakse 34 korda.
Kes on kadunud
Eesmrk. Kujundada lastes ettekujutust snnipevast kui pidulikust sndmusest, kinnistada selle peva sndmuste jrjekord. Vahendid. Pidulikus riides nukk, vikesed mnguasjad, raamatud, salvrtikud. Mngu kik. petaja palub lastel vaadata pidulikus riides nukku Katit, kes saab tna viieaastaseks ja kes kutsub lapsi oma snnipevale. petaja ja lapsed tnavad Katit kutse eest ja arutavad, kuidas snnipeva thistada. Tiskasvanu pakub vlja sndmuste jrjekorra. Valida olemasolevate asjade hulgast vlja sobiv kingitus (mnguasi, raamat, hupall, legod, viltpliiatsid). Minna nuku juurde ja elda talle: Palju nne snnipevaks, Kati! Siin on sulle kingitus. Nukk Kati tnab kingituste eest. Mngitakse ringis ja lauldakse nne soovime sul!. Kati on ringi keskel ja kostitab klalisi. Lapsed tnavad kostitamise eest. Mngu lpus tnab nukk Kati kiki veel kord ja kutsub neid (ue) mngima.
Nukul on snnipev
Eesmrk. Tpsustada laste ettekujutusi inimese vlimusest, petada eristama inimest teistest elusolenditest, tpsustada misteid inimesed, inimene, lapsed. Vahendid. Teemapildid Lapsed mngivad ues, Poiss loeb raamatut, Arst ravib last, Lambad svad karjamaal, Kana poegadega, Kass poegadega. Mngu kik. petaja asetab laste ette teemapildid ja palub neil pilte vaadata. Siis tleb ta lastele: Leia pilt, kus on inimesed. Kuidas sa tead, et need on inimesed?
Leia pildid
Eesmrk. Kinnistada emotsioonide eristamise oskust, seostada emotsioon selle phjustajaga. Vahendid. Teemapildid Tdrukule antakse kingitus (rm) ja Tdruk vnas jala vlja (kurbus). Mngu kik. petaja paneb lapsed poolringis istuma ja hakkab ksima: Millal sa rmus oled? Mida sa teed, kui sa oled rmus? Millal sa kurb oled? Mida sa siis teed, kui sul on kurb meel? Prast ksimustele vastamist paneb petaja laste ette teemapildid ja palub neid vaadata. Ksimused, mida petaja lastele pildi kohta esitab, peavad olema jrjestatud lihtsamalt keerulisema poole ldistelt tpsustavate ksimusteni. Niteks esimese pildi (Tdrukule antakse kingitus) ksimused oleksid jrgmised: Vaata seda pilti. Mida siin on kujutatud? Mis siin toimub? Mida poiss teeb? Mida tdruk teeb? Missugune ta on? Kuidas sa saad aru, et tdruk on rmus? Teise pildi kohta (Tdruk vnas jala vlja) ksib petaja: Vaata hoolega, mis siin juhtus. Miks tdruk istub maas ja hoiab oma jalast kinni? Mis tdrukuga juhtus? Mida ta tunneb? Missugune ta on? Tegevuse lpus kordab petaja pitut: Nita pilti, kus tdruk on rmus. Kus tdruk on kurb? Miks ta kurb on? Lpuks palub petaja lapsel nidata peegli ees, missugune on kurb ja missugune on rmus ngu.
Mis tunne tdrukul on?
Meie abilised
Eesmrk. Kinnistada arusaama silmade funktsioonist, petada oma silmi hoidma. Vahendid. Mnguasjad, pildid, kandikud, silmaside. Mngu kik. Lapsed istuvad laudade taga. Suured asjad on laual, viksed asjad kandikuil. 16
petaja rgib: Tna me mngime ja uurime, millised abilised inimesel on. Need abilised on igahel olemas. Mis need on? Nd palub petaja lastel jrjekorras kotist asju vtta ja neid iseloomustada: missugused need on, mis vrvi, kuidas nendega mngida. Siis seotakse lastel jrjekorras silmad kinni, palutakse vtta mnguasi ja telda, mis vrvi see on. Edasi nitab petaja seotud silmadega lapsele pilti ja palub tal rkida, mis pildil on. Loomulikult ei saa kinnisilmi midagi vastata. petaja teeb kellelegi lastest ettepaneku imiteerida mitmesuguseid liigutusi: ujuda, tantsida, lennata. Samu liigutusi, aga teises jrjekorras, lastakse ra tunda kinni seotud silmadega. Nd teevad lapsed jrelduse, et tegevusi on kerge ra tunda neid vaadates, aga neid ngemata ei saa otsustada. petaja tpsustab: Kes on teie abilised? Lapsed vastavad: Silmad. Nd rgib petaja, kuidas tuleb silmi hoida: silmi puudutades peavad ked olema puhtad, silma ei tohi liiva visata. Kui seep vi ampoon lheb silma, tuleb silmi puhta veega loputada.
Eesmrk. Kinnistada laste ettekujutusi kte thtsusest. Vahendid. Esemed ja mnguasjad, kandikud. Mngu kik. Lapsed istuvad laudade taga. Esemed on laual, viksed mnguasjad on kandikuil. petaja rgib lastele, et inimesed on valmis teinud palju asju (nimetab neid), masinaid ja triistu. Kui inimene ttab, siis ta kasutab oma abilisi. petaja tuletab meelde, et lapsed juba teavad vga vajalikke abilisi silmi. Ta palub lastel mtelda, mis abilisi lheb inimesel tks vaja. Kui lapsed on raskustes, esitab petaja suunavaid ksimusi: Millega vetakse asju, millega neid hoitakse ttamise ajal? Kuidas asja ktte saada, kui see on kaugemal? Kuidas asju hest kohast teise tsta? Seejrel palub petaja lastel anda talle mni asi, vtta pliiatseid ja panna need purki (karpi), ajada rngaid, npe jm nri peale. Lapsed veenduvad, et selleks tuleb kasutada kaht ktt. Mngu ajal teevad lapsed vga erinevaid tid. petaja kiidab nende kte osavust ja oskusi. Nd ksib ta lastelt: Missuguseid abilisi te kasutasite? Milleks veel ksi vaja on? Mngu lpetab petaja ldistusega: Tks on vaja ksi. Kogu elu, alati on meil ked abiks.
Inimese abilised ts
Eesmrk. Kinnistada laste arusaama mnedest elukutsetest (arst, kokk, petaja, mja). Vahendid. Neli suurt teemapilti arsti, koka, petaja ja mja kujutisega, iga pildi jaoks neli esemepilti nende elukutsete tvahenditega (kokku 16 pilti). Mngu kik. Lapsed istuvad laudade taga. petaja ksib lastelt, mis ameteid nad teavad, mis td teevad nende vanemad. Siis eldakse lastele, et nad hakkavad mngima mngu, kus tuleb anda igale ametimehele tema tvahendid. petaja paneb tahvlile teemapildid ja jagab lastele mbrikud, mille sees on esemepildid tahvlil olevate ametite tvahenditega. Lapsed vaatlevad oma pildikomplekte, nimetavad neil kujutatud asju ja panevad need pildid tahvlile sobiva teemapildi juurde. Nad phjendavad valikut: See on kraadiklaas, mida on vaja arstil. Aga see on kulp, mida kasutab kokk, jne.
Kes mida vajab
Thelepanu arendamine
Thelepanu on phitingimusi, mis vimaldab arenguprobleemidega lapsel omandada jukohaseid teadmisi ja oskusi ning saada kontakti tiskasvanuga. Kui thelepanu ei ole piisav, ei pi laps tiskasvanut matkima, nidise jrgi tegutsema ega snalist korraldust titma. Selleprast on algusest peale tingimata vaja kasutada thelepanu arendavaid mnge ja harjutusi nende mngude krval, mis petavad saavutama emotsionaalset kontakti tiskasvanuga ja jljendama, titma suulisi korraldusi vi tegutsema nidise jrgi. Alguses on arenguprobleemidega lapse thelepanu tahtmatu, spontaanne ja vga lhiajaline. Tema thelepanu tmbab uus erksavrviline asi, liikumine, heli. hel esemel vi tegevusel ei suuda ta thelepanu hoida le kahe minuti. See ei thenda, et laps ei suudaks kauem istuda, vaadata vi kuulata tiskasvanut. Ta ei omanda kuuldutnhtut. Et lapsed hakkaksid tulemuslikult tegutsema, on vaja arendada thelepanu psivust. Arenguprobleemidega 17
lapsel saab kujundada tahtlikku thelepanu, mis vimaldab tal keskenduda kigele, millega on vaja tegelda, mitte ainult uutele eredatele asjadele. Thelepanu areng on tihedalt seotud mlu arenguga. Selleprast on jrgnevate mngude lesanne arendada ka meeldejtmist. Psiva thelepanu kujundamiseks eri tegevustes on tingimata vaja anda selliseid lesandeid, mis nuavad eseme (mnguasja) thelepanelikku vaatlust, selle omaduste leidmist, asukoha mramist, s.t need tegevused on lapsele vajalikud mbritsevas maailmas orienteerumiseks.
Eesmrk. Arendada thelepanu, petada ootama nhtuse ilmumist, kujundada arusaamist, et peidetud asi ei kao ra, vaid ei pruugi lihtsalt olla nhtav. Vahendid. Suur vi silmapaistev mnguasi, eesriie. Mngu kik. petaja paneb lapsed istuma poolringis eesriide ette, ise istub eesriide taha. Eesriide tagant hakkab pikkamda ilmuma mnguasi ja tleb: Kuk-ku! petaja ja lapsed rmustavad mnguasja tuleku le. Siis tmbab petaja selle asja uuesti eesriide taha. Ese nitab ennast 34 korda hes ja samas kohas, et lapsed saaksid aru, kus on tema ilmumist oodata. Mngu kordamiseks valitakse teine mnguasi.
Kuk-ku
Eesmrk. Ngemis- ja kuulmisthelepanu arendamine. Vahendid. Mngulind, nukuserviisi taldrik. Mngu kik. petaja paneb lapsed poolringis oma laua ette istuma. Laud on thi. Kostab mnguasja piiks. petaja kuulatab ja ksib: Kes seal on? Kuulsite, piiksub? Kuulame veel! Koos piiksuga ilmub lind. petaja rmustab: See on lind! Ne, kus ta on! Lind hppab laua peal, teretab lapsi, piiksub jlle. Lind tahab sa, rgib petaja, vtab taldriku ja paneb selle linnu ette. Lind sb, nokib, seletab petaja. Lind tnab lapsi ja lendab ra.
Anna linnule sa (nukuteater)
Eesmrk. Ngemis- ja kuulmisthelepanu arendamine, liikuvate asjade jlgimine, lihtsa tegevuse mistmine, mnguasjadesse heatahtliku suhtumise kujundamine. Vahendid. Nukumaja (lahtikiv), nukk, mngukoer, vike eesriie vi ekraan. Mngu kik. Lapsed istuvad poolringis petaja laua ees. Laual on eesriide taga nukumaja. Nukk on majas peidus. petaja vtab eesriide ra, nitab lastele maja ja tleb, et seal elab nukk Kati. Kostab koera haukumist. 18
Jalutuskik (nukuteater)
petaja kuulatab ja ksib lastelt: Kes seal on? Ta toob koera nukumaja juurde, koer haugub. Nukk tuleb majast vlja ja ksib: Kes mind kutsus? Lapsed vastavad. Nukk vaatab ringi, neb koera, rmustab, paitab teda, jalutab temaga ja lheb koos koeraga majja.
Eesmrk. Sama mis eelmises mngus: petada mnguasju vaatlema, et oma lelu teiste hulgast ra tunda, jtkata positiivsete hoiakute kujundamist. Vahendid. Eri vrvuse, kuju ja suurusega mnguasjad. Igal lapsel ks asi. Esimest korda mngides peavad mnguasjad olema thenduse poolest erinevad (auto, nukk, karu, nukuvanker, pall jm). Edaspidi vivad asjad olla kigil sama tpi, kuid erinevate tunnustega (niteks on ks auto suur, teine vike; ks nukk on punase, teine sinise kleidiga jne). Mngu kik. (Mngitakse 46 lapsega.) petaja jaotab mnguasjad lastele ja mrgib endale les, kes mille sai. Ta aitab igahel saadud leluga mngu alustada. Mne aja prast korjab petaja mnguasjad kokku, paneb need lauale ja palub lastel oma asi teiste hulgast les otsida. Lapsed tulevad hekaupa laua juurde ja otsivad. petaja kas kiidab lapse tegevuse heaks (ige, sul oli auto!) vi tleb, et see polnud tema oma. Ta ksib valesti valitud asja kohta: Kelle mnguasi see oli? Nd aitab ta lapsel meelde tuletada, millega laps enne mngis. Lapsed hakkavad uuesti mngima. petaja hoiatab neid ette, et ta korjab varsti jlle asjad kokku ja igaks peab oma mnguasja hoolega vaatama, et seda ra tunda.
Otsi oma mnguasi les
Eesmrk. petada ruumis orienteeruma, kujundada positiivset hoiakut mngimise ja mnguasjade vastu. Vahendid. Lapsi ja mnguasju (thenduse, vrvi ja suuruse poolest erinevad) on hepalju, peale selle tamburiin vi trumm. Mngu kik. (Alguses mngitakse vikses 46-liikmelises grupis, mngu edenedes mngib kogu rhm.) Mngijad istuvad toa keskel olevatele toolidele. petaja annab igale lapsele he mnguasja (nuku, karu, koera, kassi, kristi, linnu, hobuse jt) ning nitab, kuidas sellega mngida (nukku ja karu vib kiigutada, koer vi kass teeb hlt, lindu saab peost sta jne). Vile vi trummi hle peale peavad lapsed oma mnguasjad tooli peale panema ja jooksma ruumis ringi trummi vi vile saatel. Kui heli katkeb, peavad nad kiiresti oma tooli peale istuma. Oma tooli leidmiseks tuleb igahel oma mnguasi ra tunda. petaja jlgib, et lapsed tegutseksid igesti, vajadusel abistab neid. Kui mng on lastel juba selgem, vib mnguasju laste ruumis jooksmise ajal helt toolilt teisele tsta.
Leia oma koht
Ole thelepanelik!
Eesmrk. Ngemisthelepanu ja mlu arendamine. Vahendid. Vljatmmatavate vikeste kastidega kapp, viksed mnguasjad (nbid, mosaiik jm), eesriie. 19
Panipaik koosneb kolmest karbist: kaks on all, ks leval. Edaspidi suureneb karpide arv 49-ni, nende asetus varieerub. Mngu kik. Lapsed istuvad petaja laua ees poolringis. petaja paneb panipaiga lauale, vaatab seda ja teeb karbid lahti. Ta vtab he vikse mnguasja, nitab seda lastele ja tleb: Ma peidan selle ra, aga teie jtke meelde, missuguse karbi sisse ma selle panin. Kiki toiminguid nitab petaja lastele aeglaselt. Seejrel tmbab ta panipaigale eesriide ette ja koputab kega 10 korda vastu lauda. Siis eemaldab ta eesriide ja palub kellelgi lastest nidata, kus karbis on asi peidus. Mngu korratakse 23 korda. Edaspidi suurendatakse koputuste arvu vastu lauda 1520-ni (tegevus katkeb pikemaks ajaks), karpe on rohkem ja muutub ka nende paigutus.
Eesmrk. Arendada tahtlikku thelepanu, tekitada positiivset hoiakut tiskasvanutega suhtlemise vastu. Vahendid. Kirevad lillelised rtikud. Mngu kik. Lapsed istuvad reas toolidel. petaja seisab nende ees, rtikud kes. Ta tantsib ja lehvitab rtikuid, kutsub lapsi jrjekorras nimepidi endaga koos tantsima. Laps, kes kuulis oma nime, peab psti tusma ja minema petaja juurde. petaja annab talle rtiku ja ta hakkab tantsima. Mngu lppedes kiidab petaja lapsi.
ra j ootama!
Eesmrk. Ngemistaju ja mlu arendamine, mbruse hoolikas vaatlemine, kindlatele orientiiridele toetumine. Vahendid. Mngukaru. Mngu kik. petaja nitab lastele karu ja tleb, et karu tahab peitust mngida. Karule tuleb leida hea peidukoht. petaja juhib lapsi he seina juurest teise juurde, peatub asjade ees ja rgib: See on suur kapp, karu ei saa selle otsa ronida. See on riiul, siin on palju raamatuid, karul ei ole siin ruumi. Lpuks leitakse sobiv koht tingimata avatud, lapse silmade krgusel. petaja paneb karu kohale ja viib lapsed ruumi teise otsa. Kik koos plaksutavad 10 korda ksi. petaja ksib, kes oskab karu les leida (vi palub seda teha kellelgi lastest). Kui lapsel on raskusi lesande lahendamisega, aitab petaja meelde tuletada, kus nad olid, kui karu ra peitsid, ja palub lapsel see tee uuesti lbi kia. Kui mngu uuesti mngitakse, peidetakse karu teise kohta ja toas liigutakse teist teed pidi. Vib ka mnguasja vahetada.
Karu on kadunud
20
Kui silmade krgusel oleva eseme leidmine lastele enam raskusi ei valmista, muudetakse lesanne raskemaks asi peidetakse krgemale vi madalamale kohale. Lastele seletatakse, et karu soovib olla niisuguses kohas, kust teda ei ole kerge leida. Mnguasja otsimise ajal suunab petaja lapsi vaatama les- vi allapoole.
Eesmrk. petada jlgima asja liikumist ruumis, mistma sndmust, kujundada positiivset hoiakut mnguasjade ja mngu vastu. Vahendid. Kass, pall, kaks korvi. Mngu kik. Lapsed istuvad poolringis petaja laua ees. Laua mlema otsa juures on prandal korv. petaja vtab palli ja paneb selle lauale. Siis vtab ta kassi, kes justkui hppab lauale, vaatab palli, lheb palli juurde ja lkkab seda kpaga mda lauda. Justkui kogemata tukab kass palli laualt korvi, peatub, vaatab ringi, otsib palli, palub lapsi appi. petaja palub hel lastest palli les otsida. Mngitakse 23 korda. Palli ei tuleks lkata kogu aeg samasse korvi, vaid alguses niteks kaks korda jrjest hte, siis teise, et lapsed ei orienteeruks sndmuste jrjekorras, vaid jlgiksid thelepanelikult palli liikumist laual.
Kuhu pall sai (nukuteater)
Matkimise arendamine
Matkimine on peamisi viise omandada sotsiaalset kogemust. Matkimise abil omandab laps igapevaelu kogemusi ja knet. Matkimine ei kujune lapsel kohe, iseenesest, vaid seda peab tiskasvanu teadlikult suunama. Arenguprobleemidega lapse matkima petamine on petamise alguses thtsamaid lesandeid. Ilma petuseta areneb matkimine vga aeglaselt ja see takistab lapsel igapevaste praktiliste oskuste omandamist. Matkida thendab korrata tiskasvanu liigutusi vi esemetega tegutsemist. Tiskasvanu nitab lapsele, mida teha, ja laps kordab tegevust. Selleprast nimetatakse matkimist ka nidise jrgi tegutsemiseks. Liigutust on lapsel kergem matkida kui tegevust esemetega. Isegi kolmeaastasele tavaprase arenguga lapsele valmistab liigutuste matkimine raskusi. Vikelaps ei suuda kllalt tpselt korrata liigutuse suunda ega ulatust. Seda raskem on tal korrata tegutsemist esemega, sest see koosneb mitmest jrjestikusest etapist. Niteks nuku stmiseks on vaja vtta lusikas, hoida seda varrest kinni, viia taldriku juurde, siis nuku no juurde jne. Laps ei suuda jlgida selles keerulises tegevuses operatsioonide jrjekorda, kui tiskasvanu teeb seda kike kiiresti, ilma ksikuid etappe vlja toomata. Selleprast tuleb tegevust ette nidata aeglaselt, kseerida eri etapid ja kinnitada need snaga. Kui arenguprobleemidega laps ei matki liigutust vi esemega tegutsemist, peab tiskasvanu vtma tema ked oma ktte ja sooritama vajaliku tegevuse koos temaga. Alles seejrel palutakse lapsel korrata tegevust iseseisvalt.
21
Eesmrk. petada lapsi tiskasvanu tegevust matkima, arendada lapse ja tiskasvanu vahelist emotsionaalset kontakti. Mngu kik. Tiskasvanu kutsub kik lapsed enda juurde. Ta rgib: Tehke nii, nagu mina teen. Lendame nagu linnud. Ta tstab ked krvale, lehvitab nendega, jookseb mda tuba, meelitades lapsi tegutsema. Lapsed kordavad liigutusi. Kui laps ei tee vajalikke liigutusi, tstab tiskasvanu tema ked les, aitab tal tegutseda. Siis tleb ta: Linnud nokivad teri, ja laskub kkakile. Tehke nii. Ta koputab (toksib) kega vastu prandat. Lapsed matkivad teda. Mngu korratakse 23 korda.
Linnud
Eesmrk. Sama mis eelmises mngus. Mngu kik. Lapsed istuvad ringis toolidel. petaja istub nende krval ja tleb: Ma peidan ennast ra. Vaadake, kuidas ma seda teen, ja kkitab tooli seljatoe taha. Peitke ennast samamoodi ra. Lapsed kordavad liigutusi. petaja vaatab tooli tagant vlja ja tleb: Ma olen siin! ning rgitab lapsi sama tegema. Mngu korratakse 23 korda.
Peitus
Veereta palli
Eesmrk. petada matkima tiskasvanu tegevust esemega. Vahendid. Pall, vrav. Mngu kik. petaja istub laua taha, laps tema vastu teisele poole lauda.
Istujate vahel laua keskel on vrav. petaja vtab palli ja tleb: Tee nii nagu mina, ja veeretab palli lbi vrava lapse poole. Laps peab palli petajale veeretama. Seejrel pannakse lapsed vastamisi istuma ja nad hakkavad teineteisele palli veeretama.
Eesmrk. petada lastele mnguasja funktsiooni ja sellega tegutsemist. Vahendid. Kastiga mnguautod, viksemad mnguasjad. Mngu kik. petaja ees laual on karud. Autod on prandal. petaja rgib lastele, et karud tahavad autoga sita. Ta vtab he auto nrist kinni ja veab seda. Siis paneb ta karu autokasti istuma, sidutab teda ja palub lastel teha teiste karudega sama. Lapsed matkivad petajat. petaja jlgib, et lapsed veaksid autot nri pidi, ja vajadusel abistab neid.
Siduta karu (nukku, jnest)
Peida matrjoka ra
tele.
Eesmrk. Jtkata selle petamist, kuidas tiskasvanu tegevust matkida, prata thelepanu esemete omadus-
Vahendid. Kaheosalised matrjokad iga mngus osaleva lapse jaoks. Mngu kik. petaja jagab lastele kinnised matrjokad, raputab oma matrjokat ja rgib: Seal sees on midagi. Vaatame, mis seal on. Tehke teie sedasama. Ta teeb matrjoka lahti. Lapsed kordavad samu liigutusi. petaja 22
tleb: Ne!, vtab vikse matrjoka ktte ja paneb selle lauale. Lapsed pavad oma vikseid matrjokasid ktte saada. petaja jtkab: Peidame nd matrjokad ra, ja nitab aeglaselt, kuidas seda teha. Lapsed teevad sama. Siis hendab petaja suurema matrjoka pooled. Pole enam vikest matrjokat! Lapsed tegutsevad samuti. Mngu korratakse 23 korda.
Eesmrk. Sama mis eelmises mngus. Mngu kik. petaja nitab lastele peegli ees lihtsaid liigutusi ja prab laste thelepanu sellele, et peegel nitab tpselt samu liigutusi. Lapsed seisavad ringis ja petaja tleb: Tehke nii nagu mina. Siis nitab ta aeglaselt ette lihtsaid liigutusi (plaksutab ksi ees ja pea kohal, paneb ked puusa jne). Lapsed kordavad samu liigutusi. Kui tekib raskusi, aitab petaja last. nnestumise korral kiidab petaja lapsi.
Peegel
Eesmrk. petada lapsi jljendama vikseid liigutusi. Vahendid. Ahvipoiss (mnguasi). Mngu kik. Lapsed istuvad laua res. petaja rgib neile, et tal on ahv, nitab seda lastele ja jutustab, et ahvile meeldib kike jrele teha (ahvida). Tiskasvanu teeb he kega liigutusi, teise kega teeb sedasama ahvi kega (tstab ktt, laseb ke alla, lehvitab, koputab vastu lauda). Siis palub ta lastel olla ahvid ja korrata tema liigutusi. Mnguahv kiidab lapsi.
Ahv
Eesmrk. Sama mis eelmises mngus. Vahendid. Igal lapsel nukk. Mngu kik. Lapsed istuvad laua res. petaja tuleb koos nukuga tuppa. Nukk teretab lapsi ja tleb, et tahab nendega tantsida. petaja nitab laual nukuga mitmesuguseid liigutusi (prab end, plaksutab ksi, kummardab). Siis jagab ta igale lapsele nuku ja palub nendega tantsida. Minu nukk petab kik teised nukud tantsima, rgib petaja. Tehke nagu mina. Lapsed kordavad nukuga liigutusi. Vajaduse korral aitab petaja lapsi ja mngu lpus tnab nukk kiki tantsijaid.
Nukk tantsib
Eesmrk. Sama. Vahendid. Kloun, kristi igale lapsele. Mngu kik. petaja kutsub lapsed ringi ja teatab, et neile tuli klla lbus Kloun. Ta nitab, kuidas Kloun kristit raputab, ja palub lastel sedasama teha. Lastele jagatakse kristid ja petaja tleb: Vaadake mind ja tehke nii nagu mina. Ta tstab kristi les, raputab seda, koputab sellega vastu prandat, peidab selja taha jne. Lapsed matkivad tegevust. Kloun kiidab lapsi, jtab hvasti ja lubab tagasi tulla.
Lbus kloun
Eesmrk. Sama. Vahendid. Kaks nukku, nukumbel (laud ja kaks tooli), nukunud (kaks taldrikut ja lusikad). Mngu kik. Lastele tulevad klla kaks nukku. Nad teretavad ja tutvustavad ennast (Kati ja Mari). petaja teeb ettepaneku nukke kostitada. Ta paneb oma lauale nukumbli, nukud laua taha istuma, asetab nende ette nud ja annab hele nukule sa. Kati sb, aga Mari ei s, seletab petaja. Kes annab Marile sa? Ta kutsub he lapse enda juurde, annab lusika tema ktte ja nitab aeglaselt kigile lastele nhtavalt liigutusi: Alguses vtame lusika. (Nitab.) Nd vtame putru. (Nitab, kuidas.) Viime lusika nuku suu juurde. Kus on nuku suu? (Nitab, painutab nuku pead ettepoole.) S, nukuke! Laps kordab kiki petaja liigutusi. Seejrel teevad sedasama teised lapsed (23). Nukud tnavad lapsi ja lhevad ra. 23
Nukud tulid klla
Eesmrk. petada lapsi matkima petaja tegevust, tutvustada plastiliini (savi) omadusi, arendada kte peenmotoorikat. Vahendid. Plastiliini- vi savitkid, ruudukujulised paberid ja kaks kandikut igale lapsele. Mngu kik. petaja nitab paberit: Mul on ks suur paber. (Annab igale lapsele samasuguse paberi.) Teil on samasugused paberid. Nd rebime selle suure paberi kljest viksed tkid. (Nitab, kuidas rebida, ja paneb tkid kandikule, vtab plastiliini (savi). See on suur savi- vi plastiliinitkk. Jagab savi/plastiliini lastele. Ta rebib savi/plastiliini kljest vikseid tkke, paneb need kandikule ja palub lastel samuti teha.) Nd ma teen vikestest tkkidest suure tki. (Surub viksed tkid kokku heks suureks.) Tehke teie sama. Lapsed matkivad tegevust. petaja palub nd lastel paberitkid ka heks suureks tkiks kokku panna. Lapsed proovivad seda teha. petaja rgib: Kui paberitkk on katki, siis ei saa seda terveks teha. Aga savi (plastiliin) kleepub kokku.
Tee terveks (tegevus)
Tegevuste ppimine ettenitamise ja nidise jrgi

Sotsiaalse kogemuse omandamise oluliseks meetodiks on tegutsemine nidise jrgi, kuid see erineb matkimisest phimtteliselt, kuna nidise jrgi tegutseda on lapsele tunduvalt raskem kui matkida. Tiskasvanu loob nidise, kuid laps ei ne tegevuse vi asja loomisprotsessi, vaid tulemust. Niteks kui tiskasvanu tstab lapse ees ke les, siis neb laps, kuidas ksi hakkab alt les liikuma, ja ta saab liigutust matkida. Kui tiskasvanu tuleb lapse ette leststetud kega, siis on lapsel sama lesannet raskem tita. Samasugused raskused seisavad lapsel ees, tegutsedes esemetega nidise jrgi. Ta peab nidist analsima, s.t jaotama terviku mttes osadeks (ehitama kahest tkist kuubikust ja kolmtahkprismast koosneva maja), otsustama, missugune tkk asub all, milline leval, aru saama, kuidas ehitada. Laps peab nidise jrgi tegutsemise algetapil tegema sama, mida ta tegi matkides. Kui laps ei saa nidise jrgi tegutsemisega hakkama, tuleb prduda tagasi matkimise juurde. Nidise jrgi tegutsemist ei tohi segi ajada nidise jrgi valimisega, mis on seotud teatud tasemeni arenenud tajuga. Siin peatkis ei tegutseta esemetega nii nagu mngudes Anna mulle, Nita samasugust jt.
Eesmrk. petada lapsi mngima tiskasvanu ettenitamise jrgi. Vahendid. Mnguvedurid vagunitega, viksed matrjokad. Mngu kik. petaja nitab, kuidas rong sidab: vilistab, sidutab matrjokasid. Ta seletab lastele, et matrjokad tahavad metsalagendikule jalutama minna, nad tuleb vagunist vlja aidata. petaja nitab, kuidas matrjokasid vagunist vlja vtta ja nendega kulli mngida. Siis pannakse matrjokad vaguneisse tagasi. Seejrel saavad lapsed vedurid ja mngivad nendega.
Siduta matrjokasid
Eesmrk. petada lapsi titma lesannet tiskasvanu ettenitamise jrgi, mngima. Vahendid. Plastmassist jnesed, hevrvilised lauajupid. Mngu kik. petaja nitab lastele jnest ja seletab, et jnes kardab hunti, tal on maja vaja. petaja vtab 4 lauajuppi ja ehitab nendest jnesele maja. Siis annab ta igale lapsele jnese ja palub neil igahel oma jnesele maja ehitada. Lapsed teevad seda ja hakkavad siis majadega mngima: uksed avanevad, kik jnesed tulevad lagendikule hppama ja kepslema. htul jookseb iga jnes oma majja ja paneb uksed kvasti kinni.
Jnku maja
Eesmrk. petada titma lesannet tiskasvanu ettenitamise jrgi, mngida. Vahendid. Karud, hevrvilised kuubikud. Mngu kik. petaja nitab lastele karu ja rgib, et karule meeldib trepist les-alla kia. Ta ehitab 7 kuubikust trepi, rgib ja mngib: karu lheb trepist les mta-mta-mtt ja tuleb trepist alla mta-mta-mtt. Nd saavad lapsed endale kuubikud, ehitavad oma trepid ja mngivad karu kimist trepist. 24
Karu trepp
Eesmrk. petada tegutsema ettenitamise ja nidise jrgi. Vahendid. Eesriie. Mngu kik. petaja paneb lapsed poolringis eesriide ette istuma ja lheb ise selle taha. Ta vtab ktega mingi asendi (niteks tstab he ke les, teise sirutab krvale), tuleb eesriide tagant vlja ja rgib: Peeglike, peeglike, tee nii nagu mina. Lapsed tidavad lesande. petaja kiidab neid, kes tegutsesid igesti, aga neil, kes eksisid, laseb lesande tita matkimise teel. Mng kordub, kuid petaja tuleb eesriide tagant vlja teistsuguse kte asendiga (ks ksi puusas, teine ette sirutatud jne).
Peegel
Ahv
Eesmrk. Sama. Mngu kik. Mngitakse samuti kui matkimise jrgi, kuid kte asendit muudetakse eesriide taga.
Eesmrk. petada analsima elementaarset kaheosalist nidist, tegutsema nidise jrgi. Vahendid. Ehitusmaterjal kahes suuruses (suured ja viksed) kuubikud ja kolmnurkprismad iga lapse jaoks, samuti igale lapsele matrjoka. Mngu kik. Matrjokad tulevad lastele klla. Lapsed mngivad ja jalutavad nendega. petaja tleb: Varsti hakkab vihma sadama. Matrjokadele on vaja maja ehitada, et nad saaksid vihma eest varju minna. Ta jagab lastele ehitusmaterjali ja need hakkavad matkimise jrgi maja ehitama. petaja ehitab vikse maja eesriide taga, et lapsed ei neks maja valmimise protsessi. Siis nitab petaja seda maja lastele ja palub neil ehitada samasugused majad oma matrjokade jaoks. Neil, kes satuvad lesande titmisega raskustesse, aitab petaja analsida nidist, osutades maja osadele, vi peavad nad tegutsema ettenitamise jrgi.
Matrjokade majad
Eesmrk. Sama mis eelmises mngus. Vahendid. Savi, vakstud, igale lapsele taldrik, ekraan. Tegevuse kik. petaja annab lastele savi lauale. Ta nitab oma savitkki ja rgib: Minul on suur savitkk, teil on samasugused. Ta varjab oma tki ekraani taha, rebib savi vikesteks tkkideks, nitab neid lastele ja palub teha sama. Lapsed tidavad lesande. Kui kellelgi tekib raskusi, nitab petaja ette, kuidas seda teha. Nd paneb petaja ekraani taga viksed tkid suureks kokku ja nitab seda lastele: Mul on terve savitkk. Tehke teie samuti. Lapsed tegutsevad nidise jrgi. Vajadusel nitab petaja ette.
Tee terveks (tegevus)
Eesmrk. Sama. Vahendid. Igal lapsel on karu, ekraan. Mngu kik. petaja annab lastele karud ja rgib: Vaatame, kelle karu on kige osavam. Minu karu nitab ette, aga teie karud peavad tegema samamoodi. Ta paneb karu ekraani taga lauale, vtab siis ekraani ra ja lapsed nevad istuvat karu. Kelle karu on osav? ksib petaja ja palub lastel panna oma karud ka istuma. Ekraani taga muudab petaja karu asendit (pikali, seisev, hoiab kppa leval jm) ning palub jlle lastel samuti teha. Vajaduse korral aitab ta lapsi, nitab ette.
Osav karu
25
Eesmrk. Jtkata selle petamist, kuidas teha kaheosalist eset. Vahendid. Papist seeneosad (kbar ja jalg eraldi) igale lapsele, ekraan. Tegevuse kik. petaja paneb lapsed vikse laua mber istuma. Laual on roheline paber. petaja rgib: See on muru, siin hakkab kohe palju seeni kasvama. Ta annab lastele seeneosad ktte. Ekraani taga paneb ta oma seene kokku, tstab selle murule ja palub lastel sama teha.
Tee seen (tegevus)
Eesmrk. Sama. Vahendid. Viksed matrjokad, hevrvilised ehitusklotsid igale lapsele, ekraan. Mngu kik. Viksed matrjokad tulevad laste juurde, nad jalutavad, tantsivad, hppavad petajat matkides. Siis rgib petaja: Matrjokad vsisid ra, nad tahavad istuda. Neil on toole tarvis. Ta paneb ekraani taga ehitusmaterjalist oma matrjoka jaoks tooli kokku, eemaldab ekraani, nitab enda tooli lastele ja palub neil samasuguse tooli teha.
Matrjoka tool
26
Didaktilised mngud ke ja srmede peenmotoorika arendamiseks

Lapse kte motoorika areng saab alguse juba imikueas esemetega tegutsemisest. See on vga tihedalt seotud lapse fsioloogilise ja pshilise arenguga. Esmalt kujunevad haaramisliigutused. Laps haarab voodi kohale riputatud esemeid ja hakkab pikkamda eesmrgipraselt tegutsema, pib igesti mrama eseme asukohta (suunda ja kaugust) ruumis, tegutsedes arvestama esemete suurust ja kuju. Nii areneb tal taju ja ngemis-liigutuskoordinatsioon. Samal ajal areneb kte osavus, kujuneb vlja mlema ke koost (vikseid asju vtab ta he, suuri asju kahe kega) ja haaramistp kas kogu kega, kolme srmega vi nimetissrme ja pidlaga (osutav haaramine). Diferentseeruvad srmede liigutused ta oskab srmi laiali ajada, kokku suruda, kasutada hte vi kahte srme. Tavaprase arengu korral on kik need liigutused vlja kujunenud esimese eluaasta lpuks, teise alguseks. Kte motoorika arengus on varases eas oluline roll seostatud tegevustel. Neis tegevustes on vaja kokku panna kaks eset vi he eseme kaks osa. Seostavate tegevuste phimte on paljude didaktiliste mngude aluseks (tornide ehitamine, matrjokad, pramiidid jne). Nendega mngides tiustub lapse kte osavus, silmamt, kte koosklastatud tegevus. Arenguprobleemidega lastel ei kujune haaramisliigutused ilma petamiseta; koos fsioloogilise ebakpsusega thendab see keliste oskuste vljakujunematust. Need koolieelikud vajavad pikaajalist ssteemset td ngemisliigutuskoordinatsiooni arendamiseks, et neid ette valmistada kooliks (kirjutamiseks), tlesanneteks, edasises elus ametioskuste omandamiseks. Didaktilised mngud arendavad kte motoorikat.
Haaramise arendamine
Eesmrk. petada lapsi titma tiskasvanu ette nidatud lesannet vtta kuul ktte ja visata seda kindlas suunas (korvi). Vahendid. Karp, milles on erinevast materjalist (plastmassist, kummist, puust, rauast jm) mitmes suurusesja erinevat vrvi kuulid. Mngu kik. petaja juhib laste thelepanu kuulidega tidetud karbile, tleb, et kik need kuulid tuleb korvi visata, ja nitab ette, kuidas seda teha. Raskuste korral tegutsetakse koos vi kasutatakse matkimist. petaja saadab lapse tegevust snalise kommentaariga: Vtame ktte, siis viskame korvi hopp! Tubli!
Viska kuuli
Eesmrk. petada lapsi tegutsema eesmrgipraselt: haarama ja viskama asju he kega. Vahendid. Bassein (vi suur kauss, akvaarium) veega, mber plastmassist kaladega, mida lapsel oleks mugav he kega vtta. Mngu kik. Lapsed viskavad kalu mbrisse ja vtavad neid sealt vlja. 27
Uju, kala!
Eesmrk. petada haarama suuri asju kahe kega, sirutades srmed laiali, mrata igesti oma kaugust pallist, suunda ruumis (vasakul, paremal, ees), arendada ngemis-liigutuskoordinatsiooni, tegutseda kahe kega. Vahendid. Tispuhutav eredavrviline pall, nr, konks palli riputamiseks. Mngu kik. Laps istub toolil. Tema pea kohal lastakse hku nriga pall, nri ots on petaja kes. Nr lheb konksu tagant lbi. petaja laseb palli pikkamda allapoole ja lapsel palutakse seda pda ilma toolilt tusmata. Kui ta proovib palli haarata he kega, nitab petaja, kuidas seda srmi harali hoides teha. Vajadusel paneb petaja ise lapse srmed palli mber. Pall ilmub lapse ette kord vasakult, kord paremalt, niisuguses kauguses, et laps saaks seda kahe kega haarata.
Pa palli
Eesmrk. petada haarama vikseid asju he kega, arvestades nende suurust ja kuju, mrata enda kaugust mnguasjast, liikumissuunda ruumis, petada kindlalt ja kaua hoidma kristit tantsu ajal kes, matkida tiskasvanu tegevust. Vahendid. Erineva suuruse ja kujuga kristid, igal lapsel ks, nr. Mngu kik. Lapsed istuvad poolringis laudade taga niisuguses kauguses, et nad ulatuksid kristit vtma. Tiskasvanu liigutab kristit nri mda ja palub lastel seda pda. Kui kik lapsed on saanud kristid ktte, moodustatakse ring ja neile nidatakse, kuidas kristit kes hoida ning les tsta. Seejrel tantsivad lapsed tiskasvanut matkides kristitega.
Tantsime kristitega
Eesmrk. petada vtma vikseid asju srmeotstega, arendada kahe ke koordineeritud tegevust. Vahendid. Viksed asjad (nupud, nbid, mosaiik), viksed kandikud, krged lbipaistvad nud. Mngu kik. Lapsed istuvad laua taga, igahe ees on nu, lapsest paremal on kandiku peal viksed asjad. petaja ees laual on samasugused asjad.
Paiguta mnguasjad mber
petaja nitab, kuidas srmeotsi koos hoida, vtab asju ja paneb need purki (nusse). Laste thelepanu juhitakse sellele, et teise kega tuleb hoida nust kinni. petaja palub lastel teha samuti nagu tema. Vajadusel nitab petaja individuaalselt, kuidas srmedega haarata ja esemeid vtta. Prast seda kui lapsed on asju vtnud parema kega, raputatakse asjad uuesti kandikule. Kandik on nd lapsest vasakul. Laps peab asju vtma vasaku kega ja paremaga hoidma nud.
28
Eesmrk. Arendada ngemis-liigutuskoordinatsiooni, kinnistada srmedega haaramise oskust, arendada sobitamistegevust. Vahendid. Renn veeretamiseks, karp vrviliste kuulidega, korv. Mngu kik. petaja nitab, kuidas vtta kuule srmeotstega ja panna need renni lemise otsa peale. Ta juhib thelepanu sellele, et kuul veereb mda renni korvi. Seejrel kordavad lapsed hekaupa seda tegevust. Teised vaatavad, kuidas kuul veereb. Iga laps veeretab 23 kuuli.
Veereta kuule
Eesmrk. Sama. Mngu kik. petaja istub hele poole, laps teisele poole lauda. Ta paneb laua keskele vrava. petaja vtab he kuuli ja veeretab selle lbi vrava lapsele. Laps pab kuuli kinni ja veeretab selle petajale samasuguse liigutusega tagasi. Vib kutsuda mngima kaks last, kes veeretavad teineteisele kuule. Oluline on, et kuule haaratakse srmeotstega.
Veereta kuul lbi vrava
Sobitamistegevuste arendamine
Eesmrk. Jtkata lastele selle petamist, kuidas sihipraselt tegutseda, sobitada iga kuul oma avasse. Vahendid. Mitmevrvilised plastmassist kuulid, sisseligetega puust tahvel, milles on 6 horisontaal- ja 4 vertikaalrida, sisselike suurus on veidi viksem kui kuul. Mngu kik. petaja nitab lastele, kuidas tuleb kuule ktte vtta ja tahvlis olevasse avasse panna. Ta saadab oma tegevust knega: Vtame kuuli ktte, paneme auku. Lks! vi: Ei linud sisse, lks mda, kuul kukkus maha. Vajaduse korral kasutatakse matkimist vi koostegutsemist. Prast vib iga laps proovida lesannet iseseisvalt tita. Tuleb jlgida, et laps tegutseks eesmrgipraselt, auke vahele jtmata.
Jaga kuulid laiali
Eesmrk. petada eset avaga kokku viima (sobitamine), tegutseda eesmrgipraselt, jrjekindlalt, vasakult paremale, avausi vahele jtmata, hoida eset srmeotstega, tegutseda juhtiva kega, hoides teise kega karpi. Vahendid. Avadega karp vi laud, kuusk (kuuse jala diameeter htib ava diameetriga) vi muud asjad. Mngu kik. petaja vtab he kega kuusest kinni ja nitab, kuidas seda avasse panna. Teise kega hoiab ta lauda (karpi). Siis matkivad lapsed seda tegevust. Kui tekib raskusi, tegutseb petaja koos lapsega.
Istutame kuuski
29
Eesmrk. Arendada thelepanu ja eesmrgiprast tegutsemist, petada sobitama kuuli ava suurust pulga lbimduga. Vahendid. hevrviline kuulidest torn, igal lapsel vike kandik. Mngu kik. petaja vtab kik kuulid pulga otsast ra ja palub lastel teha sedasama. Ta vtab kuuli ktte, vaatab seda ja juhib laste thelepanu augu suurusele (nsusele). Lapsed leiavad samasugused augud oma kuuli sees. petaja osutab pulgale, rgib: Ma panen nd selle kuuli pulga otsa, ning teeb seda. Nd palub ta lastel teha sedasama. Lapsed matkivad tegevust. Kuuli pulga otsa lkkides jlgib petaja, et laps tegutseks kahe kega: hega hoiab alust kinni, teise, juhtiva kega vtab ja lkib kuule. Kui lapsel on raskusi kuuli ava sobitamisega pulga otsa (ngemis-liigutuskoordinatsioon pole tpne) ja laps eksib, aitab petaja teda tegutseb koos vi osutab estiga.
Vrviline torn
Eesmrk. petada sobitama rngast pulga otsa, arendades ngemis-liigutuskoordinatsiooni kahe kega tegutsedes, kujundada eesmrgiprast tegevust ja thelepanu psivust. Vahendid. Erineva suuruse ja kujuga pramiidid. Tegevuse kik: 1. variant. Lastele antakse 45 rngaga pramiid koos mtsiga. petaja vtab oma pramiidi lahti ja palub lastel sama teha. Ta juhib laste thelepanu rngas olevale augule ja nitab, kuidas rngast pulga otsa panna. Lapsed matkivad: hoiavad he kega pramiidi alust, teisega (juhtiva kega) vtavad rngaid. Rngad pannakse pulga otsa juhuslikus jrjekorras. Vajadusel tegutseb petaja lapsega koos vi osutab kega. Mngu korrates vahetatakse ktt: juhtiva kega hoiab laps alust, teisega lkib rngaid.
Pramiidid (tegevus)
2. variant. Lastele antakse kaks pramiidi ks on jmedama, teine peenema pulgaga. Pramiidide rngad aetakse omavahel segi. Lapsed peavad sobitama iged rngad ige pulga otsa. petaja petab kasutama proovimismeetodit iga ksiku rngaga, et kontrollida ava sobivust pulga jmedusega. 3. variant. Rngad on teisest materjalist. Lastele antakse erineva suurusega rngastega pramiidid.
Eesmrk. petada sobitama, arendada kteliigutuste tpsust, ngemis-liigutuskoordinatsiooni ja kahe ke koosklastatud tegevust, kujundada eesmrgistatud thelepanu, petada kasutama proovimismeetodit, juhtida thelepanu esemete omadustele (suurusele, vormile), selgitades, et nende tunnuste omavaheline sobivus aitab lesannet edukalt lahendada. 1. variant. Lastel palutakse panna kaaned kuju poolest erinevatele karpidele (valik kahe asja vahel). Vahendid. Igal lapsel on kaks tihedasti suletavat karpi (mmarguse ja kandilise kaanega). Mngu kik. petaja jagab igale lapsele kaks karpi ja vtab oma karpidelt kaaned ra. Lapsed peavad tegema sama.
Pane karbid kinni
30
Nd paneb petaja kaaned lauale nii, et need ei oleks ige karbi krval. Ta aitab lastel valida: tmbab mda kaane ja karbi ava piirjooni, nitab, kuidas sobitada kaant karbi peale. Kui laps paneb ige kaane, tleb petaja: ige, sa valisid mmargusele karbile mmarguse kaane, jne. Mngu korrates suurendatakse karpide arvu kolmeni, jrgmistel ppeaastatel kuni nelja-viieni. Edaspidi tuuakse mngu uued vormid ovaalne, tisnurkne, kolmnurkne vorm. 2. variant. Lapsel palutakse sulgeda erineva suurusega karpe. Vahendid. Igal lapsel on kaks hesuguse vormiga, aga erineva suurusega karpi tihedalt sulguvate kaantega. Mngitakse samuti kui esimese variandi puhul.
Eesmrk. Harjutada sobitamist, jtkata kahe ke samaaegsete liigutuste arendamist, kujundada thelepanu ja eesmrgiprast tegutsemist, luua positiivne hoiak mnguasjadega mngimise vastu. Vahendid. Veoauto, kaheosalised matrjokad igal lapsel. Mngu kik. Igale lapsele antakse neli matrjoka poolt. petaja paneb oma matrjoka kokku, nitab seda lastele ja rgib, kui ilus see on. Siis paneb ta matrjoka auto peale, teeb talle situ, toob auto laste laua juurde ja ksib: Kas teie matrjokad tahavad ka sita? Ta teeb ettepaneku matrjokad kokku panna ja neid sidutada. Lapsed teevad seda, mngivad nendega, teevad situ. petaja jtab lastega hvasti ja viib auto ra.
Siduta matrjokasid
Kelaba ja srmede motoorika arendamine

Eesmrk. petada tegema kteliigutusi tiskasvanu matkimise jrgi, arendada thelepanu. Mngu kik. petaja rgib: Teil on julged ja osavad ked, nad oskavad vga palju teha. Ta paneb peopesad kokku, paneb need enda ette lauale ja liigutab ksi kord vasakule, kord paremale poole. Samal ajal seletab ta: Vaadake minu ksi. Ma panin peopesad kokku ja tuli vlja nagu kala, kes ujub. Ne, kala ujub! Pange teie ka peod kokku ja tehke nii nagu mina. Ujuge, kalad! Raskuste puhul tehakse liigutusi koos.
Uju, kala!
Eesmrk. petada lapsi iga srme eraldi vlja sirutama. Vahendid. Karbid, milles igahes on 5 vrvilist rngast. Mngu kik. petaja teatab lastele, et nad hakkavad rngastega mngima. Ta teeb karbi lahti, vtab sealt vlja ilusa rnga, paneb selle viksesse srme: See on vikse srme rngas. Nd jagab ta lastele karbid, palub need avada, vtta sealt ks rngas ja panna see viksesse srme. Edasi tleb ta lastele, et need teeksid nii nagu tema: paneksid igasse srme he rnga. Rnga srme panekul nimetatakse srmede nimetusi: pialpoiss, kotinel, pikkpeeter, nimetamats, vikeats.
Igale srmele rngas
31
Eesmrk. Jtkata ktega tegutsemise petamist tiskasvanut matkides, arendada thelepanu. Mngu kik. Lapsed istuvad laua taga ja petaja teeb ettepaneku ktega mngida. Ta tleb: Meie ked oskavad koputada nagu haamrid. Ta paneb he ke srmed rusikasse, koputab vastu lauda ja rgib: Kop-kop! Teise kega teeb ta teistsuguse liigutuse paneb peopesa vastu lauda ja tleb: Pats-pats! Siis vahetab ta kte liikumist ja palub lastel teha sama: he kega ht, teise kega teist liigutust.
Ole thelepanelik!
Eesmrk. petada iga srme eraldi vlja sirutama. Vahendid. Igal lapsel 5 vrvilist srmkbarat. Mngu kik. petaja nitab lastele lbipaistvat karpi, milles on srmkbarad, ja nitab, kuidas srmkbarat srme otsa panna. Ta teeb lastele ettepaneku panna igasse srme kbar ja telda iga srme nime: See on pialpoiss, see kotinel, see pikkpeeter, see on nimetamats ja see vikeats. Nd eldakse koos salmi: Kus mu srmed, kus mu srmed? Nemad siin, nemad siin. Tantsivad kik srmed, tantsivad kik srmed. Tore tants, tubli poiss! (Kirjandusmuuseum) Mngu lpus ksib petaja lastelt srmede nimesid: Nita, kus on sinu pialpoiss, kus on kotinel... jne.
Igal srmel oma mts
Eesmrk. Jtkata tiskasvanu matkimise petamist srmeliigutusi tehes, hoida srmi koos, hendada pial nimetissrmega. Mngu kik. Tiskasvanu teeb ettepaneku mngida srmemngu ja nitab srmede asendit: mlema ke srmed on koos, aga pial ja nimetissrm on hendatud, moodustavad rnga. Ta tstab ked silmade ette ja tleb: Vanaema pani prillid ette ja vaatas lapselast. Lastele tehakse ettepanek matkida tiskasvanu liigutusi. Mngitakse mitu korda.
Vanaema prillid
Eesmrk. petada srmede ja kte heaegseid liigutusi ja kahe kega korraga pliiatsit peos veeretama, hoidma eset kahe ke srmedega. Vahendid. Tavaline kandiline pliiats igal lapsel. Mngu kik. Tiskasvanu nitab lastele pliiatsit ja rgib: See on pliiats, sellega saab joonistada. Ta nitab, kuidas pliiatsiga jooni tmmatakse. See on vlupliiats. Sellega saab mngida vilepilli: uu-uu-uu. Ma petan teid vilepilli mngima. Vtame pliiatsi pihku ja veeretame seda peos (nitab, kuidas seda tehakse), aga nd vtame pliiatsi kahe ke srmede vahele, toome ked suu juurde ja laulame: Uu-uu-uu, meie laul on uu-uu-uu. (Vib peaga rtmi kaasa noogutada.) Tiskasvanu aitab lapsel srmi pliiatsi peal hoida ja laulab lapsega kaasa. Seejrel vtab ta uue pliiatsi ja jlgib, et laps matkiks tema liigutusi: pliiatsi veeretamist peopesade vahel, srmedega pliiatsi hoidu, pliiatsi hoidmist no lhedal jne.
Vilepill
Eesmrk. Tegutseda matkides, arendada kelaba liikuvust, petada tahtlikult liigutuste kiirust reguleerima. Mngu kik. petaja pigistab ked rusikasse, paneb need lauale ja tleb: Kuulake, rong tuleb. Ta hakkab aeglaselt koputama vastu lauda, eldes iga koputuse juures tuh-tuh-tuh ja paludes lastel teha samu liigutusi vagunid sidavad. Pikkamda suurendab petaja koputuste kiirust ja tuh-tuh-tsuh tlemist. Lapsed pavad teha sama. 32
Rong
Srmede kokkupanekuga saab seinal nidata paljude loomade kujutisi: jnest, koera, hunti, hane jt. Vahendid. Ekraan, laualamp (valgusallikas).
Varjuteater
Eesmrk. Arendada kelaba ja srmede liigutusi, matkimisoskust, tekitada huvi ja positiivset emotsionaalset hoiakut mngu vastu. Mngu kik. petaja paneb srmed kokku nii, et ekraani peal tekiks jnese vari: pial hoiab peopessa painutatud vikest ja nimeta srme kinni (jnese pea), aga kaks esimest srme on les tstetud need on jnese krvad, kelaba on ettepoole kallutatud. Jnes hppab ekraanil. petaja tleb lastele: Jnkuema otsib oma lapsi. Nidake talle, kus pojad on. Ta aitab igal lapsel srmed igesti paika sttida. Kik jnkud hppavad ja rmustavad, teevad ekraanil jneste varje. petaja kiidab lapsi. Jnest tehakse ka teise kega.
Jnesed
Eesmrk. Jtkata thelepanu ja srmede ning kelaba liigutuste arendamist, petada sooritama korraga kahe ke liigutusi, tekitada huvi mngu vastu. Mngu kik. petaja rgib lastele, et tna tulevad lastele klla haned, mitte jnesed. Ta hendab neli srme omavahel, pial toetab neid altpoolt, kelaba on jrsult ette kallutatud.
Haned
Ka-ka-ka, kus mu pojad on? ksib petaja ja aitab lastel hel kel hane asendit vtta. Hanepojad jalutavad koos emahanega. Haneema hab: Haned, haned! Lapsed vastavad: Ka-ka-ka! Kas kht on thi? jtkab petaja. Ja-ja-ja! vastavad lapsed. Edaspidi vib mngu keerulisemaks muuta. Iga laps toob jalutama kaks hanepoega, s.t ta teeb hane kahe kega. Hanepojad vivad kndida ema krval vi taga.
Eesmrk. Arendada mlema ke srmede peenliigutusi, petada matkima tiskasvanut, jtkata positiivse emotsionaalse hoiaku kujundamist mnguasjade vastu ja tekitada soovi tegutseda koos tiskasvanuga. Vahendid. Lasteklaver, nukk. Mngu kik. petaja paneb lauale klaveri ja palub lastel tuletada meelde muusikatundi. Siis nitab ta lastele nukku ja palub, et lapsed laulaksid nukule laulu. Alguses mngib petaja ise mingit lihtsat, lastele tuttavat viisi, lauldes (la-la-la) ja rgitades lapsi kaasa laulma. Seejrel lvad lapsed petaja abiga parema ke nimetissrmega vastu klahve, prast teiste srmedega ja laulavad la-la-la. Edaspidi mngivad nad karule vi mnele teisele mnguasjale klaverit, nii he kui kahe kega. 33
Klaverimng
Eesmrk. petada haaramist srmeotstega, tutvustada osutavat tpi haaramist, arendada thelepanu, matkimisoskust, lihtsa nidise analsimise ja taastamise oskust. Vahendid. Mosaiik (kuuekandilised elemendid) igale lapsele, viksed teemakohased mnguasjad (matrjokad, jnesed, nukud jne). Mngu kik. petaja nitab lastele mosaiigi plaati, prab thelepanu avadele. Ta vtab he mosaiigitki, nitab igale lapsele kbarat ja jalga (nagu seen), petab, kuidas panna kujund avasse, jagab igahele komplekti ja palub lastel tkid avasse panna. Tegutsemise ajal juhendab ta lapsi, kuidas vtta tkke srmeotstega. Jrgmistes mngudes teevad lapsed matrjokale teed (ta knnib seda mda), jnesele maja, nukule lille jne. Prast seda kui lapsed on ppinud tegutsema matkides, hakkavad nad lesannet titma nidise jrgi.
Mosaiik
Eesmrk. Jtkata srmeliigutuste arendamist, srmeotstega ja kahe srmega haaramist, kujundada kahe kega korraga hesuguseid koordineeritud liigutusi, tegutseda eesmrgipraselt ja kasvatada positiivset suhtumist mngimisse, petada matkima petaja tegevust. Vahendid. Plastmasskonstruktori osad. Mngu kik. petaja palub lastel ehitada rong ja jagab neile konstruktori tkid. Osade hulk suureneb mnguoskuse kasvades (alguses 45, hiljem 1015 osa).
Rong
petaja seletab, et punane tkk on vedur, aga vagunid on kollased. Ta hendab tkid omavahel, nidates iga liigutust. Alguses nitab ta, mida teeb ks ksi, hiljem nitab, mida teevad kaks ktt korraga. Lapsed matkivad petajat. Kui kik rongid on valmis, lhevad need sitma: tuh-tuh-tuh.
Eesmrk. Jtkata ksikesemete ja vikeste esemegruppide vtmise ppimist, arendada kahe ke koordinatsiooni, kujundada eesmrgiprast tegutsemist, emotsionaalsust mngus, tiskasvanu matkimist. Vahendid. Viksed valmis majad, viksed kassipojad. (Konstruktorid Ehita kla ja Koonus.) Mngu kik. petaja jagab lastele majad ja rgib, et majas elavad viksed kassipojad. Maja mber on vaja ehitada aed, et koer ei pseks kasside majja. petaja ehitab jrk-jrgult aeda ja nitab, kuidas detaile hendada. Siis annab ta lastele konstruktorid, et nad ehitaksid ka aia. Kui vaja, aitab petaja lapsi. Kui ehitis on valmis, vtab petaja he kassipoja ja mngib temaga: kassipoeg tuleb ue ja vaatab, kuidas on maja ning aed ehitatud jne. Siis hakkavad lapsed kassipoegadega mngima.
Aed (tara)
34
Eesmrk. Arendada sobitustegevusi, kahe ke koordinatsiooni, positiivset suhtumist oma t tulemusse. Vahendid. Vrviline traat, plastmassist vrvilised niidirullid. Mngu kik. Lapsed istuvad laua mber. petaja nitab lastele vrvilisi niidirulle ja tleb, et nad hakkavad kuuseehteid tegema. Ta paneb kaks esimest rulli traadi klge, nidates lastele aeglaselt, kuidas seda teha. Siis tulevad lapsed jrjekorras petaja juurde ja kinnitavad oma rullid traadiga. Lpuks pannakse ehted kuuse klge.
Kuuseehted
Eesmrk. Sama. Vahendid. Suured prlid, vrviline traat, nr. Mngu kik. petaja juhib laste thelepanu nukkudele, kes istuvad mngunurgas, ja rgib, et nad tahavad pidu korraldada. Nukkudele on tarvis ehteid kaelakeesid. petaja jagab lastele prlid, vrvilise traadi ja nitab, kuidas hoida he kega prlit ning teise kega traati, leida prli sees olev auk ja ajada traat lbi augu. Ta aitab igal lapsel esimest prlit traadi peale ajada. Siis ttavad lapsed iseseisvalt. Traadi otsad hendab pedagoog. Seejrel pannakse keed nukule ja karule kaela. Lapsed tantsivad ja mngivad.
Nuku prlikee
Eesmrk. petada lapsi npe kinni panema, jtkata kte peenliigutuste arendamist, kujundada positiivset emotsionaalset hoiakut mngu vastu ja eesmrgistatud tegutsemist. Vahendid. Igal lapsel on poole vihikulehe suurune papitkk Totu kujutisega. Totu lhedale on kinnitatud suur np. Seal on ka neli paksust vrvilisest riidest ielehte, mille klge on mmeldud riidest aas, vi on ieleht keskelt lahti ligatud. Sedamda kuidas lapsed mngu omandavad, mmeldakse papi klge 24 npi ja suurendatakse ielehtede arvu.
Totu
35
Mngu kik. petaja nitab Totut ja tleb, et ta tahab teha lille, aga ei oska. Teda on vaja aidata. petaja seletab lastele, kuidas riideribasid aasaga nbi mber kinnitades saab teha ilusa lille. Totu rmustab ja tnab teda. petaja jagab lastele papitkid ja ielehed ning lapsed hendavad need iseseisvalt nbi klge. Alguses nitab petaja igale lapsele veel kord, kuidas aasa nbi taha kinnitada. Edaspidi hakatakse koos tegutsema. Mngu lpus tnavad Totud lapsi.
Eesmrk. petada lapsi npe lahti tegema, jtkata kte peenliigutuste arendamist, kujundada huvi esemeliste-mnguliste tegevuste vastu. Vahendid. Igal lapsel on jalutuskiguks valmis olev nukk (npidega kampsun ja palitu), nukunud. Mngu kik. Nukud tulevad laste juurde ja paluvad neid aidata lahti riietuda, sest nad ei oska ise npe lahti teha. petaja aitab lastel nukkude palitu ja kampsuni npe lahti saada. Nukud on rmsad ja tnavad kiki. Siis annavad lapsed nukkudele sa. Analoogiliselt mngitakse jrgmisi mnge: Paneme nuku (karu) ueminekuks riidesse (kui lapsed oskavad juba npe kinni panna), Paneme nuku magama (npe tehakse lahti viksematel riideesemetel kitlil, vestil, kampsunil), Nukk rkas (pannakse kinni vikseid npe).
Nukud kisid jalutamas
Eesmrk. Jtkata npide kinnipaneku petamist kte peenmotoorikat arendades, kujundada eseme tervikpildi loomist osade kokkupaneku teel. Vahendid. Papist ligatud ja riidega kaetud karu (jnese, kassi, Potsataja) kehaosad, karu samasugustest osadest kokku pandud tervikguur. Osad on omavahel hendatud npide ja aasadega (sidega).
Tee mnguasi terveks (tegevus)
Tegevuse kik. petaja nitab karu guuri, vaatleb seda koos lastega, juhtides thelepanu kehaosadele: peale, kerele, kppadele, krvadele. Ta tpsustab, et pea on leval, kere on allpool, kpad all klgedel. Siis nitab petaja, kuidas teha samasugust karu ksikuid osi kokku pannes. Kigepealt paneb ta kik osad igesti lauale, siis paneb nbid kinni, hendades osad nii, et need koos psiksid. petaja teeb lastele ettepaneku teha samasuguseid karusid ja jagab igale lapsele osade komplekti. Lapsed panevad osad lauale, panevad petaja kontrollimise all osadest kokku terviku ja siis panevad nbid kinni. petaja jlgib kike ja abistab. Lpuks mngitakse karudega. Analoogilist tegevust korratakse teiste mnguasjadega.
Eesmrk. petada petajat matkides paela august lbi pistma, jtkata kte peenliigutuste arendamist ja eesmrgistatud tegutsemist, kujundada positiivset hoiakut lesande titmise vastu, arendada ngemis-liigutuskoordinatsiooni ja ruumitaju paberil. Vahendid. Igal lapsel on paksud papitkid maja kujutisega (all on pael, maja krval on auk) ja jneste papist guurid. Kordusmngus tehakse papi sisse kolm ava, et tee lheks tisnurga all. 36
Jnese tee
Mngu kik. petaja jagab lastele papitkid ja palub nidata maju. petaja rgib: Need on jneste majad, aga jnesed ei saa koju minna, sest teed ei ole. Aidake jneste jaoks teed teha. Ta nitab, kuidas teed teha tuleb panna paela ots august lbi. Ta juhib oma jnese teed mda majja. Lapsed tidavad lesande matkimise abil. Raskuste puhul petaja aitab.
Eesmrk. Jtkata paela august lbi ajamist, alguses matkimise abil, hiljem nidise jrgi, arendada kte peenliigutusi ja eesmrgistatud tegevust, jlgida liikumist diagonaale mda (hoolimata katkendlikest joontest), jtkata positiivse hoiaku kujundamist mngu ja oma tulemuse suhtes. Vahendid. Igal lapsel on papp, millele on joonistatud seen ja rohi. levalt alla diagonaalis on papile kinnitatud kolm paela, igas diagonaalis on viis auku, millest tuleb lbi pael vihm. Kik kolm joont peavad olema rbitised. Lastel on ka papist jneseguurid.
Vihma sajab
Mngu kik. petaja vtab oma papitki ja nitab, kuidas jnes murul hppab. Vihma hakkas sadama, tleb petaja, prab papi tagurpidi, nitab, kuidas ajada paela aukudest lbi, et saaks vihma teha. Ta juhib thelepanu sellele, et vihm sajab levalt alla mda diagonaale, et iga pael tuleb panna august lbi oma joont mda, jooned on krvuti. Nd jagab petaja lastele nende papitkid ja abistab lapsi lesande titmisel. petaja prab papitkid teistpidi (ige pool ette) ja rgib: Jlle hakkas vihma sadama, peitke oma jnkud seene alla vihmavarju. Lastele jagatakse jneste guurid. Nad peidavad jnesed seene alla. Samal phimttel mngitakse mngu Juhata tibu kana juurde (jnes jneseema juurde, kutsikas koera juurde jne). Muuta saab aukude arvu papitki sees, paela suunda vertikaalis, diagonaalis, horisontaalis.
Eesmrk. Jtkata srmede peenliigutuste arendamist ja eesmrgistatud tegutsemist paberiga, petada hindama oma t tulemust, mistma, et oma tegevusega saab lhedastele rmu teha. Vahendid. Valmistkid paksust vrvilisest paberist (ruudu- vi ristklikukujulised tisnurksed kolmes reas kolme sisselikega lehed), kolm vrvuse ja tooni poolest erinevat pabeririba igale lapsele, liim, pintslid, lapid.
Ema vaip (tegevus)
37
Tegevuse kik. petaja rgib lastele, et nad hakkavad tegema emadele kingitust (emadepevaks, snnipevaks). Ta nitab, kuidas ajada pabeririba aluse piludest lbi, et tuleks vlja ilus vaip. Siis jagab ta lastele vaiba aluse valmistkid ja igahele he pabeririba. Ta aitab iga last riba ajamisel lbi rmise pilu, tuletab meelde, et riba tuleb ajada kord les, kord alla. Siis jagatakse lastele teine pabeririba. Nd juhitakse thelepanu sellele, et riba nhtavad kohad vahelduvad: seal, kus alguses (esimese reas) oli riba all, peab teine riba olema leval jne. Kui kik ribad on igesti kohal, nitab petaja, kuidas liimida paberi otsi vaiba teisel poolel. Ta jagab lastele liimi, pintslid ja lapid. Pidupeval kingivad lapsed omatehtud vaibad emale.
Eesmrk. Arendada kelaba liikuvust (painutust ja sirutust). Vahendid. Kaks pappkarpi, pisikesed mnguasjad vi 23 cm lbimduga kuulid, khvel. Mngu kik. petaja nitab lastele pisikesi mnguasju vi kuule (alguses mitte le 3 asja) ja rgib, et neid vib he kega khvliga tsta hest karbist teise. Ta nitab, kuidas seda tehakse. Siis teeb ta lastele ettepaneku saada ka osavaks ja tsta asju. Iga laps vtab khvliga asju juhtiva kega.
Kes on osav?
Eesmrk. Sama kujundada positiivset hoiakut mngu vastu. Vahendid. Plastmassist kalad, akvaarium, khvlid. Mngu kik. Mngitakse samuti nagu eelmist mngu. Lapsed viivad ptud kalad khvlit kasutades akvaariumisse. petaja nitab kik tegevused ette.
Pa kala
38
Didaktilised mngud ja harjutused sensoorseks arenguks

Sensoorika arendamine on lapse tajuprotsesside ja mbritsevast maailmast ettekujutuste arendamine. Sndides on lapsel olemas arenenud meeleorganid silmad, krvad; nahk on tundlik ja vimaldab esemeid taktiilselt tajuda jne. Need on vaid eeldused mbritseva maailma tajumiseks. Et sensoorne areng kulgeks tisvrtuslikult, on vaja seda sihipraselt suunata. Last tuleb petada vaatlema, kompima, kuulama jne, s.t kujundada vlja tema tajud. Eseme uurimisest, ngemisest ja kompimisest ksi jb vheks. Tingimata on vaja he eseme omaduste ja tunnuste eritlemise krval mratleda ka selle suhted teiste esemete omaduste ja tunnustega. Selleprast on vaja anda lapsele mdupuud, millega saaks vrrelda parajasti tajutavat eset. Tajutut vrreldakse ja vastandatakse ldtunnustatud mdupuudega, nn ajalooliselt vlja kujunenud etalonidega. Nendeks mdupuudeks on geomeetrilised kujundid, suuruste skaalad, kaalud, helide krgused, vrvide spekter, emakeele foneemide ssteem jne. Tajuprotsessis kogub laps pidevalt ngemis-, kuulmis-, liigutus- ja kompimiskujutlusi. On oluline, et tajutavate esemete omadused ja tunnused oleksid hendatud, s.t need oleksid snaga thistatud, kuna see aitab kinnistada esemete kujutlusi ja muuta need psivaks, tpseks ja selgeks. Kui tajutud kujutlused on snaga kinnistatud, saab neid lapse kujutluses esile kutsuda ka siis, kui tajuhetkest on mni aeg mdas. Selleks piisab sna tlemisest. Arenguprobleemidega lapse sensoorne areng jb tunduvalt maha tavaprasest arengust ja kulgeb vga ebahtlaselt laps vib kord tita vga keerulist lesannet, suutmata samas toime tulla lihtsa lesandega. See on seotud oskamatusega lesandes orienteeruda: tavaprases lesandes vrdleb ta tunnuseid ngemise abil, toetudes omandatule, tundmatus lesandes hakkab ta tegutsema kaootiliselt. Lapsed ei oska orienteerumisel kasutada uurimisvtteid katsetamist ega proovimist. Seda on neile vaja petada.
Ngemistaju areng
Vormitaju
Esemetega tegutsedes pib laps eristama nende vormi. On vaja valida selliseid tegevusi, kus laps taipaks, et tegevuse tulemus sltub vormi ratundmisest. Selleprast peavad esimesed mngud ja harjutused olema seotud praktiliste lesannetega, mis nuavad lhtumist esemete vormist. Laps ei pruugi esialgu veel eristada vormi ngemise abil, veel vhem teada selle nimetust. lesandes orienteerumise vtteks on eseme uurimine, mida arenguprobleemidega lapsele ongi kigepealt vaja petada. Edaspidi hakkab ta vormi mrama ngemise teel. Alguses ei tee ta seda tpselt, kontrollides proovimise abil. Alles pikaajalise eri situatsioonides mitmekesiste objektidega katsetamise ja proovimise tulemusel hakkab lapsel tekkima terviklik vormide ngemise taju, oskus mrata eseme vormi ja vrrelda seda teiste esemete vormidega.
39
Praktiline vormi eristamine
Eesmrk. petada praktiliselt vormi eristama asetama srmi esemele selle vormist sltuvalt, et eset kes hoida, valmistada ktt ette he vi teise vormi kttevtmiseks. Vahendid. Nri peale riputatud mnguasjad. Mngu kik. petaja on enne tegevust mnguasjad les riputanud ja vaatab neid koos rmsate lastega. Siis kutsub petaja lapsi hekaupa vtma nrilt 23 mnguasja. Kui laps saab kll asja ktte, kuid ei oska seda kes hoida, palub petaja last veel kord proovida ja aitab tal srmi igesti asja peale (mber) panna. Mngu korrates palub petaja lastel enne ke vastavasse asendisse panna, et saaks eset haarata ja kes hoida. Vormi ei nimetata.
Pa mnguasja
Peida mnguasi (pilt) ra

pildid.
Eesmrk. petada esemete vormi sobitama proovimise teel. Vahendid. Erikujulised kaanega karbid (mmargused, kandilised, hulknurksed), viksed mnguasjad vi
Mngu kik. petaja asetab lauale lbisegi kaks karpi ja kaant. Ta nitab lastele vikest mnguasja vi pilti, mis mahub karpi, ja rgib, et mnguasi tuleb ra peita ja hiljem les otsida. Kutsutakse vlja kaks last: ks peidab mnguasja karpi ja suleb karbid, aga teine peab asja les otsima. petaja petab lapsi valima kaasi proovimise teel (sobib, ei sobi). Mngu korrates vahetatakse karbipaarid ra ja nende arvu suurendatakse 36-ni.
Eesmrk. petada viima vastavusse tasapinnalist ja ruumilist vormi praktiliselt esemetega tegutsedes, petada kasutama proovimismeetodit, jttes valed variandid krvale ja kinnistades igeid. Vahendid. Neli paksust materjalist karpi, igahes ks kolmnurkne, mmargune, kuusnurkne, nelinurkne ava (sisselige), ruumilised geomeetrilised kujundid (kuul, kuubik, kuus- ja kolmnurktahukas), mis sobivad avadesse.
Kelle maja?
40
Mngu kik. petaja paneb he (niteks mmarguse auguga) karbi lauale. Ta paneb karbi krvale kuuli ja kuubi ning rgib, et nd saavad lapsed teada, kelle maja see on ja mis sellesse kib: kas kuul vi kuubik. petaja kutsub he lapse enda juurde ja palub tal he kuju avasse panna, innustades teda proovima. Teisel lapsel palub ta proovida juba teist vormikombinatsiooni, niteks kuuli ja tahukat, sest need ei erine omavahel nii tugevasti. Edaspidi muudetakse karpide kuju ja suurendatakse nende arvu. Ei tohi unustada lesande sooritamise jrel kinnitamist snadega: Sa valisid ige auguga (kujuga) karbi, siia kib kuul (kuubik).
Eesmrk. Sama. Vahendid. Tugevast materjalist karbid, igahes kaks erineva kujuga ava (mmargune ja nelinurkne, nelinurkne ja kolmnurkne, mmargune ja ovaalne jne), geomeetrilised kujundid. Mngu kik. Mngitakse nagu eelmist mngu, kuid laps proovib iga kujundit panna kahte avasse, mis teeb lesande raskemaks, sest nuab rohkem lbimtlemist ja suuremat proovide arvu.
Leia aken
Eesmrk. Muuta eseme vorm lapsele oluliseks, petada tegutsedes sellele toetuma. Vahendid. Vrav, hesugusest materjalist ja hte vrvi kuul ja kuubik. Mngu kik. petaja paneb lauale vrava ja tmbab selle lhedale paela. Ta palub hel lapsel veeretada kuubik lbi vrava paelani, teine laps peab veeretama kuuli sama kaugele. Siis vahetavad lapsed asjad omavahel. Muidugi taipavad nad, et kuul veereb, kuubik ei veere. Seejrel tehakse lastele ettepanek valida niisugune ese, mida saab lbi vrava veeretada. Need, kes taipasid tulemuse sltuvust eseme kujust, valivad kuuli. petaja teeb mngu lpus kokkuvtte: Kuul veereb, kuubik ei veere.
Mis veereb ja mis ei veere
Eesmrk. petada ngema eseme vormi, seostama avaust ja selle sisse pandavat eset, koostama mitmesugustest geomeetrilistest vormidest ja osadest tervikut, teha valikuid proovimise ja katsetamise teel. 1. variant. Vahendid. Kaks Seguini tahvlit (kummaski 23 ava): hel on avad palli (ring) ja kahest osast koosneva maja (ruut ja kolmnurk) sissepanekuks, teisel on kaks ava kaheosalise jonnipunni (ring ja ovaal) sissepanekuks, kolmeosaline vagun (nelinurk ja kaks ringi), puust guurid, mis vastavad kujult avadele.
Tee pilt valmis (tegevus)
Tegevuse kik. petaja paneb lapse ette esimese tahvli (avades on vastavad vormid), ksib, mis asjad need on, aidates lapsel need ra tunda. Siis vtab ta vormid avadest vlja, segab need ja palub lapsel nendest uuesti pilt teha. Raskuste korral proovib laps vormi avaga sobitada. Teine tahvel antakse lapsele ilma kujunditeta. Laps peab alguses kik kujundid kohale panema ja siis rkima, mis tal vlja tuli. 41
2. variant. Vahendid. Tahvlid avadega esemete vljavtmiseks sama vrvi, kujult erinevad pall ja hupall (kaks poolovaali), kahekorruseline maja (kaks ristklikut), kaks poolringikujulist eri vrvi guuri, kaks ht vrvi poolovaali, kaks ristklikut. Tegevuse kik. Lapse ette pannakse tahvel ja kujundid lbisegi. Lapsel palutakse koostada kik tervikkujundid ja prast elda, mis kujundid need on. 3. variant. Vahendid. Mned avadega tahvlid. Esimesel tahvlil on kuusekujulised sisseliked (kolm kolmnurka), tdruk (ring ja kolmnurk, jalad ja ked on juurde joonistatud), rong (vedur ja vagunid: veduriks on suur ristklik, vike kolmnurk on veduri korsten ja kaks ringi rattad, vaguniks on vike ristklik ja kaks ringi), guurid (kolmnurgad, ringid, ristklikud), mis kik sobivad tahvli avadega. Teine avadega tahvel on jonnipunni kujuga (neljaosaline kolm eri suurusega ringi ja ovaal), kloun (kuueosaline viis eri suurusega ovaali, ring, krvad on tahvlile joonistatud), kujutistele vastavad geomeetrilised kujundid. Tegevuse kik: Alguses annab petaja lapsele ainult he kujutisega sobivad guurid ja palub ra arvata, mida nendest saaks teha. Ta suunab last katsetama ja proovima. Edaspidi vib anda kogu materjali korraga, kuid raskuste puhul tuleb kujundite arvu vhendada.
Eesmrk. Sama. Vahendid. Plastmassist vi puidust kast kuue erineva kujuga sisselikega, kmme ruumilist geomeetrilist kujundit, mis on avade kujulised.
Postkast
Mngu kik. petaja paneb lapse ette karbi, juhtides tema thelepanu karbis olevatele avadele, ja krvale asetab ruumilised kujundid nii, et iga kujundi phi, mis on sisselike kujuga, oleks leval. Lapsel palutakse panna kik pakid postkasti, s.t ra tunda, missugusesse avasse ks vi teine kujund sobib. Raskuste korral palub petaja lapsel proovida guuri prates selle sobivust avaga.
Vormi tajumine ngemise abil

Selles osas toodud mngudes ei tohi tegutseda proovimise abil, vaid vormi tuleb vaadata ja sobitada ngemise teel. Mnikord vib tulemust kontrollida pealepaneku ja proovimise teel.
Eesmrk. petada tajuma tasapinnalist kujundit, valida nidise jrgi, kontrollida pealepaneku teel, jtkata thelepanu ja ruumis orienteerumise arendamist. Vahendid. Paarisarv tasapinnalisi papist vi plastmassist ht vrvi kujundeid (ringid, ruudud, kolmnurgad, ovaalid, ristklikud, kuusnurgad, trapetsid jm) vastavalt laste arvule. 42
Leia oma tool
Mngu kik. (Alguses mngitakse alagrupis 23 lapsega, hiljem vib laste arvu suurendada 56-ni). petaja paneb oma lauale kolm tasapinnalist kujundit, niteks ringi, ruudu ja kolmnurga. Ta kutsub enda juurde kolm last ja annab igahele he kujundi. Siis tstab ta he kujundi les ja ksib: Kellel on samasugune? Laps, kellel on selline kujund, lheb laua juurde ja petaja kontrollib valiku igsust, aidates lapsel panna tema kujund nidiskujundi peale ning tmmata kega mda nende kontuuri, tpsustades klgede kokkulangevust. Laps istub oma kohale tagasi, petaja tstab les jrgmise kujundi. Tuleb teine laps ja talitab nii nagu esimene. Selle jrel algab mng: petaja asetab lauast eemale kolm tooli. Lapsed hakkavad trummiprina vi tamburiini helide saatel toas ringi jooksma, kujund kes. petaja paneb toolidele nidiskujundid ja palub lastel leida oma koht. Laps peab istuma selle tooli peale, kus on samasugune kujund, kui temal kes on. Tulemuse igsust kontrollitakse kujundite teineteise peale paneku ja kontuuride vrdlemisega. petaja aitab lastel seda teha. Mngu korratakse teiste lastega. Mngureeglite omandamise jrel vib tulemuste kontrolli lhendada pealepanek vib ra jda.
Eesmrk. Sama. Vahendid. Laste arvule vastavalt kaks ht vrvi hesugust geomeetriliste kujundite komplekti. Mngu kik. petaja jagab lapsed kahte gruppi ja paneb nad ruumi vastasseinte rde. Kummalegi grupile antakse ks kujundite komplekt. Mrguande peale hakkavad lapsed ksteise poole liikuma ja igaks otsib oma paarilist, s.t vtab kest kinni sellel lapsel, kellel on samasugune kujund. Oma valikut kontrollivad nad kujundite teineteise peale asetamise ja kega mda kontuure liikumisega. Siis lhevad paarid marssides lbi kujutletava vrava.
Leia paariline
Eesmrk. Jtkata nidise jrgi vormi valimist, muuta vorm tegevuse oluliseks tunnuseks, arendada thelepanu ja signaali jrgi tegutsemise oskust. Vahendid. Samavrvilised erineva kujuga (ruudu-, ristkliku- ja kolmnurgakujulised) lipud igale lapsele, tamburiin (vike ksitrumm).
Jookske minu juurde
Mngu kik. Lastele jagatakse lipud htedele ruudukujulised, teistele kolmnurgakujulised, kolmandaile ristklikukujulised. Nad jooksevad laiali tamburiini lkide peale. Kui heli katkeb, jvad kik seisma. petaja tstab he lipu les, ja need, kellel on sama kujuga lipp, jooksevad tema juurde. Siis jooksevad lapsed uuesti tamburiinihelide saatel laiali. Mng algab uuesti, aga petaja tstab les teise lipu. Lippude nitamise jrjekord varieerub, et lapsed ei hakkaks orienteeruma nende ilmumise jrjekorra jrgi. Signaaliks on lipu kuju.
43
Eesmrk. Sama. Vahendid. Laste arvule vastav hulk papitkke majade kujutistega. Igale lehele on joonistatud kaks maja (he maja uksel on koer, ruut hambus, teise maja uksel on karu, kolmnurk kppade vahel), papist loomaabloonid, viksed geomeetrilised kujundid kandikul. Mngu kik. (Alguses mngitakse iga lapsega individuaalselt, hiljem kogu grupiga.) Lapse ees laual on kaart majade kujutistega, kahe looma abloonid ja kandik vikeste geomeetriliste kujunditega. petaja palub lapsel vaadata loomi, nimetada, kes need on, ja arvata ra, mis majas keegi elab. Ta vtab karu ja ksib: Mis sa arvad, kus tema maja on? Koos leitakse karu maja les. petaja tleb: Karu maja uks on lukus. Vaata, missugune lukk seal on. Aita karul samasuguse kujuga vti les leida. (Ta osutab karu kppade vahel olevale geomeetrilisele kujundile.) Laps vtab kandikult kolmnurga kujundi. Tubli, sa leidsid ige vtme siin on kolmnurk ja sa vtsid selle. Geomeetrilist vormi nimetatakse ainult siis, kui laps tegi ige valiku ise. Seejrel leitakse koera maja vti.
Leia karu (jnku, nuku, koera, kassi) vti
Kui mngitakse grupiga, jagatakse mnguvahendid korraga kigile, sest mng on kigile tuttav. Sel juhul tegutsevad lapsed iseseisvalt, petaja kontrollib iga lapse tulemust.
Eesmrk. petada eristama eseme kontuuri, sobitada ruumilist kujundit tasapinnalisega, tunda ra joonistatud esemeid, osata neid nimetada. Vahendid. Mitmesugused esemed, paber, viltpliiatsid. Tegevuse kik. Mngu esimest korda mngides valitakse lihtsa geomeetrilise vormiga esemed (kuul, kuubik, pikk neljakandiline palk, munajas ovaal). Edaspidi kasutatakse keerulisema vormiga mitmeosalisi esemeid. Alguses sobib lihtne vorm (jonnipunn), siis tulevad 23 lihtsast kujundist koosnevad esemed (lumememm, kanapoeg, kaheosaline maja, kolmest palgist tehtud vrav jne). petaja paneb oma lauale kaks asja kuubiku ja kuuli , vtab paberi ja viltpliiatsi ning rgib lastele, et tema hakkab joonistama, aga nemad peavad ra arvama, mida ta joonistab. Seejrel tmbab petaja srmega aeglaselt mda he, siis teise eseme kontuuri, s.t toob vlja mlema eseme tasapinnalise kuju. Peab meeles pidama, et kontuuri veetakse alati hes ja samas, kellaosuti liikumise suunas ja ainult ks kord, lpetades algpunktis. marate esemete vormi veetakse sujuvalt, peatusteta, kandilistel vormidel tehakse nurkades peatus ja pratakse jrsult teisele kljele. Prast seda kui mlema eseme kontuurid on veetud, joonistab petaja he eseme paberile ja palub kellelgi lastest vtta see ese, mille ta joonistas, ning panna see joonistusele. ige, ma joonistasin kuuli ja sina valisid ka kuuli, rgib petaja, tstab les nii joonistuse kui ka palli ja nitab neid lastele. Siis joonistab ta teise asja (kuubiku) ja palub teisel lapsel panna ese joonistuse peale. Ta teeb kokkuvtte: ige, see on kuul, aga see on kuubik. Kui mngus kasutatakse keerulisemate vormidega esemeid, ei pane lapsed neid joonistuse peale, vaid asetavad joonistuse krvale. 44
Arva ra, mis ma joonistasin (tegevus)
Eesmrk. Sama. Vahendid. Kaardid, millel on kolm hevrvilist kujundit (hel ring, ruut, kolmnurk, teisel ring, ovaal, ruut, kolmandal ruut, ristklik, kolmnurk jne), vikeste kaartide komplekt, millel on kujutatud ht vormi (suure kaardi peale panekuks). Mngu kik. petaja jagab igale lapsele suure kaardi. Endale vtab ta viksed kaardid, mis on enne rhmitatud vormide jrgi. Ta tstab les he kaardi (niteks ringi) ja ksib: Kellel on samasugune? Vormi ei nimetata. Lapsed, kellel on ring, tstavad ke. petaja annab neile ringid ja kommenteerib samal ajal: ige, minul on ringja teil on ring. Lapsed panevad viksed ringid vastavale kujutisele. petaja lheb nd jrgmise kujundi juurde ja tstab (niteks) les trapetsi. Laste vastuseid hinnates ei nimeta ta vormi, sest selle nimetust nad ei pi, vaid piirdub mrkusega, et lapsed on igesti teinud. Mngu edenedes antakse lastele kaks, edaspidi kolm kaarti. Enam ei valita kolme, vaid 69 kujundi hulgast. Vib ka mngida nii, et juhtmngijaks on laps, aga petaja istub laste hulka ja saab endale suure kaardi.
Loto (vormi leidmine)
Eesmrk. Kinnistada ppekavas olevate vormide nimetamise oskust, valida vormi nimetuse jrgi. Vahendid. Samad mis eelmises mngus. Mngu kik. petaja jagab lastele geomeetriliste vormide kujutistega kaardid. Kujutiste nimetused on lastele tuttavad (ring, ruut, ristklik, ovaal, kolmnurk). Ta ei nita vikest kaarti, vaid ksib: Kellel on ring (ruut, ristklik, ovaal, kolmnurk)? Lapsed tstavad ke, petaja annab igahele vastava vikse kaardi. Laps kontrollib ise vastuse igsust nidise jrgi. Alles seejrel hindab petaja tulemust.
Kellel on niisugune?
Eesmrk. Sama jrjekindel eseme liigutamine kindlat teed mda. Vahendid. Kolm viksemat kuubikut, mille klgedel on kujutatud geomeetrilisi vorme (hel on kolmnurgad ja ringid, teisel kolmnurgad, ovaalid, ringid ja ristklikud, kolmandal ring, ovaal, ristklik, ruut, kolmnurk, kuusnurk); kolm papitkki teekonna kujutisega, kus orientiirideks on geomeetrilised vormid, plastmassist jnese (karu, koera jt) guur. 1. leht. All on liikumise algpunkt, kust lhevad vasakule ja paremale kaks teed. Algpunktist hesugusel kaugusel on orientiirid: hel pool on ring, teisel pool kolmnurk. Jrgmises punktis orientiirid muutuvad: seal, kus oli kolmnurk, on nd ring, ja vastupidi. Need orientiirid on lppeesmrgi krval. he tee lpus on lasteaed, teise lpus jnese onn. 2. leht. Kujutis on les ehitatud samal phimttel, kuid hes teekonna punktis hargneb tee kaheks. Sellega ei ole teekonna lpus enam kaks, vaid on neli lpp-punkti: lasteaed, jnese onn, lehtpuu ja kuusk. 3. leht. Teekonna skeem on sama mis 2. lehel, kuid lpus on juba kik kuus vormi. Mnguoskuse edenedes, kui lapsed oskavad jrjekindlalt orientiire mda liikuda ja igesti sobitada kuubikul olevat vormi lehel oleva vormiga, vib teha uue kuubiku, kleepides selle peale teisi kujundeid, niteks trapetsi jne. Vib teha muutusi ka lehel kahe tee asemel on kolm jne.
Kuhu jnku lheb?
45
Mngu kik. petaja mngib lastega koos. Ta nitab esimest lehte ja rgib: Jnest vib juhtida onni juurde vi lasteaeda. Maja juurde lheb ta seda teed mda. Vaadake hoolega! Sellel teel on vormid: alguses on ring, siis kolmnurk. Lasteaeda lheb jnes seda teed mda. Siin on alguses kolmnurk, prast on ring. Kui jnes koju juab, siis ta mngib tamburiini, aga lasteaeda judes tantsib ta koos lastega. Meile juhatab teed see kuubik. petaja veeretab kuubikut, vaatab, mis vorm on kige peal, ja annab ka lastele vaadata. Ta paneb jnese kuju tee algusesse ja juhib teda selle vormi juurde, mis oli kuubikul. Kui see oli ring, lheb jnes vasakule, liigub mda teed, peab oskama leida lhedal olevat vormi. le hpata ei tohi. Siis veeretatakse teist korda kuubikut. Kui tuleb jlle ring, jb jnes paigale. Kui tuleb kolmnurk, jtkab ta teed ja lheb onni juurde. Jnes on rmus ja lb tamburiini ja mngib. Juhul kui jnes lheb lasteaeda, kutsub ta kiki lapsi endaga tantsima. Mngu korrates on jnese guuri asemel laps. petaja jlgib, et vorme valitaks igesti ja tidetaks liikluseeskirju. Samamoodi mngitakse 2. ja 3. lehega. Siis kasutatakse juba teisi kuubikuid.
Eesmrk. petada valima ruumilisi kujundeid tasapinnalise nidise jrgi, keskendumata esemete funktsioonile. Vahendid. Eri kujuga esemed (pall, hupall, vurr, jonnipunn, kahest ristklikust maja, kell, televiisor, peegel, pramiidid, kuubikud ja ringid jm), geomeetriliste vormide kujutistega kaardid (ring, ruut, ristklik, ovaal jt). Mngu kik. petaja paneb mnguasjad oma lauale laiali, nimetab, mis need on, ja rgib, et tema on mja mnguasjade poes. Siis vtab ta kaardid geomeetriliste kujunditega: Need on rahad. Kes tahab osta mingit mnguasja, peab leidma ige vormi. Niteks mina tahan osta palli. Mul on vaja niisugust raha. (Nitab ringi kujutisega kaarti.) Kik lapsed saavad kaardid. Iga laps valib endale mnguasja ja annab mjale vastava kujutisega kaardi. Edaspidi tidab mja rolli laps.
Kauplus
Eesmrk. Sama. Vahendid. Suured esemete kontuuridega pildid (Potsataja, kuusk, maja jne), igale lapsele mbrik, milles on mitmesugused geomeetrilised kujundid. Mngu kik. petaja nitab lastele ht pilti, niteks Potsatajat, ja vrdleb tema kehaosi mingi geomeetrilise kujundiga: Pea on mmargune. (Vtab mbrikust ringi.) Niisugune. Kere on ovaalne. Niisugune. (Vtab mbrikust ovaali.) Krvad on mmargused, niisugused. (Vtab mbrikust kaks ringi ja paneb kik kujutised Potsataja kuju alla.) Nd ma annan igahele pildi ja mbriku, milles on kujundid. Teie vtate mbrikust vlja need, mis sarnanevad teie pildi joonistusega. Pange kik kujundid pildi alla.
Leia eseme vorm
petaja jagab kigile lastele pildid ja mbrikud geomeetriliste kujunditega ning vajadusel abistab neid lesande titmisel. 46
Meeldejtmine, mis on seotud ettekujutusega vormist

Kui laps vrdleb ngemise teel vorme, on tal aluseks tajutud kujund. Niikaua kui laps seda meelde ei jta, ei muutu see omandatud tajukujundiks, kujutluseks. Kuna see protsess kulgeb arenguprobleemidega lastel raskelt, on vga thtis kujundada nende kujutlusi igesti. Td alustatakse tuttava materjaliga. Kui laps ei suuda eristada ringi vi ruutu jne, ei saa temaga mngida nende vormide meeldejtmise mnge.
Eesmrk. petada tajutut meelde jtma, teha valikuid kujutluse jrgi. Vahendid. Kaardid, millel on kolm sama vrvi geomeetrilist kujundit (ring, ruut, kolmnurk; ring, ovaal, ruut jne), vikeste kaartide komplekt he suurel kaardil oleva kujundiga. Mngu kik. Lapse ees on kaart kolme kujundiga. petaja palub seda vaadata ja jtta meelde, mis kujundid sinna on joonistatud. Siis jagab ta lastele paberilehed ja palub lastel nende kaardid lehega katta. Siis nitab ta vikest kaarti, paneb selle lauale, kujutis allpool, loeb mttes 15-ni, palub lastel vtta paber oma kaardi pealt ra ja nidata oma kaardil seda kujundit, mida petaja nitas. Kontrolliks nitab ta uuesti nidiskaarti. Kui mng on juba tuttav, antakse lastele kaks kaarti (6 kujundiga), seejrel kolm kaarti (9 kujundiga).
Tunne ra ja jta meelde
Eesmrk. Sama: valida eldud vorm kujutluse jrgi. Vahendid. Samad mis eelmises mngus. Mngu kik. petaja jagab lastele kaardid, lapsed katavad kaardid paberiga. petaja nimetab he vormi, loeb mttes 15-ni, siis laseb lastel paberid ra vtta ja nidata nimetatud kujundit kaardil. (Uuesti ta seda ei tle.) Seejrel nitab ta vikest nidiskaarti, lapsed kontrollivad oma valikut. Nd nimetab petaja uuesti: ige, see on ring.
Jta meelde ja leia les
Eesmrk. Jtkata vormide meeldejtmist, sobitada mttes kujutluse jrgi ruumilist kujundit tasapinnalisega, kinnistada misteid mmargune, ruudukujuline, ovaalne, kolmnurkne. Vahendid. Ruumilised mitmesuguse kujuga mnguasjad (hupall, pall, vurr, jonnipunn, lauakell, televiisor jt), tasapinnalised valged nidisvormid (ring, ovaal, ruut, ristklik, kolmnurk). Mngu kik. petaja ees laual on mitmesugused mnguasjad. Ta nitab neid lastele ja katab siis linaga kinni. Siis tstab ta les he kujundi (niteks ringi). Lapsed vaatavad seda 23 sekundit. petaja katab ringi paberiga, loeb mttes 15-ni, vtab lina mnguasjade pealt ra ja palub hel lapsel leida sobiv mnguasi. Nd nitab petaja nidist ja vrdleb seda mnguasjaga: ige, need on hesugused, pall on mmargune. Kui laps ei valinud iget mnguasja, tleb petaja: Ei, mina nitasin ringi, aga peegel on ovaalne, ning palub lapsel uuesti leida nidisega sarnane ese. Laps, kes tegi ige valiku, saab selle oma ktte.
Leia samasugune
Eesmrk. petada leidma toas mitmesuguseid vorme snalise tlemise jrgi, arendada thelepanu ja meeldejtmist. Vahendid. Mitmesuguse kujuga mnguasjad. Mngu kik. petaja on varem rhmatoas pannud nhtavale kohale mnguasju ja rgib nd: Hakkame otsima mmargusi esemeid. Leidke les kik mmargused asjad siin toas ja tooge need minu lauale. Lapsed lhevad laiali, petaja aitab neid, kes ei saa lesandega hakkama. Lapsed toovad asju petaja lauale ja istuvad oma kohale. petaja vaatab toodud asju koos lastega ja annab tehtule hinnangu. Mng jtkub uute vormide otsimisega.
Otsi ja leia
47
Eesmrk. Jtkata geomeetriliste kujundite nimetamise pet (ring, ovaal, ruut, ristklik, kolmnurk) ja nende meeldejtmist, opereerida vormi kujutistega kujutluses. Vahendid. Geomeetriliste kujunditega kaardid (ruut, ring, ristklik, kolmnurk, hulknurk, romb), ekraan, tahvel. Mngu kik. petaja paneb kaardid tahvlile ja palub lastel nimetada kujundid. Siis katab ta tahvli ekraaniga kinni ja vtab he kujundi ra. (Selle nimetust tunnevad lapsed hsti.) Nd vtab ta ekraani ra ja ksib, mis kujund puudub: Arvake ra, mille ma ra peitsin. Lapsed vastavad. Mngu korrates muudetakse kujundite asukohta tahvlil.
Arva ra, mis on kadunud
Suuruse tajumine
Nii vormi kui ka suurust pib laps eristama praktiliselt. Esemetega tegutsedes prab ta thelepanu suurusele, hakkab mistma, et tulemus sltub paljudel juhtudel just eseme suuruse igest mramisest, s.t suurusest saab lapse jaoks oluline tunnus. Esemetega tegutsemise kigus hakkab arenguprobleemidega laps suurust eristama ngemise abil, ehkki ta vib eksida. Kui me petame last eseme suuruse mramist vajavate tegevuste ajal proovima, tpsustub suurustaju ha. Pideva katsetamise ja proovimise tulemusel areneb lapsel vlja suuruse ngemise taju, kujuneb oskus suurust mrata, vrrelda esemeid suuruse alusel. Suurus- ja vormitaju arendamise viisid on sarnased, aga on ka erinevusi. Suurus on suhteline miste. ks ja sama ese vib teistega vrreldes olla kord suur, kord vike. Nii on puu krge tema all seisva inimesega vrreldes ja madal mitmekorruselise majaga vrreldes. Samal ajal on suurusel eri parameetrid: krgus, pikkus, laius. Selleprast on ldmistete suur vike krval ka osamisted pikk lhike, krge madal, lai kitsas. Kike seda tuleb didaktilisi mnge mngides ja harjutusi tehes arvestada. Suurustaju arendamise mnge ja harjutusi tuleks kasutada rbiti vormitaju arendamisega, et lapsed saaksid proovida ja katsetada erinevate asjadega.
Praktiline suuruse eristamine
Peida pall pihku
Eesmrk. petada orienteeruma esemete suuruses, sobitada kte tegevust esemete suurusega. Vahendid. Kaks sama vrvi, aga erineva suurusega palli (suur ja vike), kandik.
48
Mngu kik. petaja paneb lauale suure ja vikse palli. Ta nitab lastele, kuidas palli pihku peita. Seejrel kutsub ta he lapse enda juurde ja palub sellel vtta ks pall ning see samuti ra peita. Kui laps vtab vikse palli, saab ta lesande tita, kuid suurt palli valides ei mahu see pall pihku ra, jb nhtavaks. petaja seletab, et pall on nha selleprast, et see on suur. Siis annab ta lastele mitmesuguse suurusega palle ja palub need oma pihku peita. Tulemused arutatakse koos lastega lbi. Siis antakse lastele uuesti palle valida.
Eesmrk. Sama kasutada proovimismeetodit. Vahendid. Suured ja viksed mnguasjad (jnkud, karud jt), kahes suuruses karbid igale lapsele. Mngu kik. petaja jagab igale lapsele kaks kaanega ja eri suurusega karpi ning kaks mnguasja suure ja vikse. Ta palub peita mnguasjad karpi ja panna karpidele kaaned peale. Laste thelepanu juhitakse sellele, et kui kaas ei lhe kinni, siis ei sobi mnguasi selle karbi sisse see tuleb peita teise karpi. Muidu tuleb hunt ja neb jnest. Sellega tekitab pedagoog lastes proovimissoovi.
Peida mnguasjad ra
Eesmrk. Jtkata laste thelepanu pramist suurusele, teha sellest oluline tunnus, kinnistada lastes snade suur ja vike tundmist. Vahendid. Vikse mmarguse sisselikega karp, suured ja viksed (sama vrvi) pallid. Mngu kik. petaja paneb karbi lauale, selle krvale pallid ja rgib lastele, et nd nad saavad kohe teada, missugune pall selles majas peidus on. Ta kutsub he lapse vlja ja palub tal lbi sisselike pall karpi panna. Laps tidab lesande proovimise teel. Kui viksed pallid on karpi pandud, juhib petaja laste thelepanu sellele, et auk, mille kaudu palle karpi pandi, on vike. Selle kaudu saab karpi panna ainult vikseid asju. Kandikule jid suured pallid.
Pane pall karpi
Eesmrk. Sama. Vahendid. Nukk ja karu (vi karu ja jnes jne), erineva suurusega geomeetrilised guurid (kaks palli, kaks kuubikut, kaks rptahukat); karbid sisseligetega, mis vastavad geomeetriliste kujundite kontuuridele. Mngu kik. petaja paneb lauale kaks mmarguste sisseligetega karpi, he karbi krvale paneb istuma nuku, teise krvale karu. Ta rgib, et karu ja nukk mngisid koos, aga siis jid vga kurvaks. Nad ei tea, kus nende pallid on. petaja kutsub he lapse enda juurde ja palub tal aidata nukul ja karul panna pallid karpi. Kui laps paneb vikse palli suurest avast sisse, siis rgib petaja, et karul (ja nukul) ei jtku mnguasju ning ta on vga kurb. petaja vtab vikse palli ja rgitab last veel kord thelepanelikumalt proovima, et vike pall satuks vikse avaga karpi, suur aga suure avaga karpi. Kui laps tidab lesande igesti, rmustavad nukk ja karu selle le ning tnavad last. Nd paneb petaja lauale ruudukujulise avaga karbi. Valitakse uued mnguasjad ja mng kordub.
Aita karu ja nukku
Eesmrk. Sama petada suuruse alusel sobitama kokku tasapinnalisi ja ruumilisi vorme katsetamise teel, jttes krvale ebaiged variandid ja kinnistades igeid. Vahendid. Karbid, milles igahes on 45 hesuguse kujuga, aga erineva suurusega ava (mmargused, ruudu-ja ristklikukujulised), erineva suurusega avadele vastavad geomeetrilised vormid. Mngu kik. petaja jagab lastele karbid, geomeetrilised kujundid ja palub kik guurid karpi panna iga vorm temale sobivasse avasse. petaja jlgib laste tegevust, vaatab, kuidas nad lesannet tidavad, palub proovidaja nitab ette, kus vaja. Iga laps vib lesannet korrata. Edaspidi antakse lastele teistsuguse ava kujuga karbid.
Lkka palli (kuubikut, palki)
49
Eesmrk. Tutvustada lastele matrjoka kokkupaneku phimtet (vike kib suure sisse), tekitada positiivset hoiakut mnguasja ja sellega tegutsemise vastu. Vahendid. Laste arvule vastavalt kaheosalised matrjokad, petajale kaheosaline suur matrjoka, karu. Mngu kik. petaja paneb matrjoka lauale, vaatab seda lastega, siis teeb selle lahti ja leiab vikse matrjoka: Ne, veel ks, vike matrjoka! Ta nitab lastele karu ja teeb matrjokadele ettepaneku temaga peitust mngida. Karu peidab ennast ra, vike matrjoka leiab ta les. Karu tleb, et nd peidab vike matrjoka ennast ra ja karu hakkab teda otsima. Karu prab selja ja vike matrjoka palub suurel teda ra peita. petaja avab aeglaselt suure matrjoka ja paneb sama aeglaselt selle sisse vikse matrjoka, paneb mlemad pooled kokku ja hab: Karu, tule otsima! Aga karu ei leia vikest matrjokat ja lheb ra. Nd jagab petaja lastele matrjokad, igahele vikeseja kahest poolest koosneva, ning palub kigil viksed matrjokad ra peita, et karu neid les ei leiaks. Karu tuleb tagasi, otsib, aga ei leia matrjokasid ja lheb jlle ra. petaja kiidab lapsi.
Peida matrjoka ra
Eesmrk. Sama. Vahendid. Laste arvule vastavalt 36-osalised matrjokad. Mngu kik. petaja jagab lastele kolm matrjokat (viis elementi kaks kaheosalist ja ks terve matrjoka) ning palub lastel peita matrjokad ksteise sisse, petab neid proovima. Kui lapsel jb ks pool le, teeb petaja ettepaneku matrjoka uuesti lahti vtta ja proovida osad igesti kokku panna. Ta aitab lapsel osad laual niimoodi asetada, et hesuurused elemendid ei asuks krvuti. Kui lapsed oskavad juba 3 matrjokat kokku panna, antakse neile 46 matrjokast koosnevad komplektid. Soovitatav on, et matrjokad oleksid erinevat vrvi, erineva mustriga, et laps saaks iga kord uue matrjoka, sest muidu ei hakka ta arvestama suurust, vaid jtab lihtsalt meelde matrjoka mustri vi vrvi.
Matrjokad
Eesmrk. Sama. Vahendid. mmargused ksteise sisse kivad liivavormid vastavalt laste arvule. Mngu kik. petaja vtab ksteise sisse pandud vormid lahti, paneb need lauale ja rgib, et nd hakkavad nad ehitama ilusat krget ja tugevat torni. Ta palub lastel hoolega vaadata, kuidas seda tehakse. Siis hakkab ta vorme ksteise peale laduma, alustades kige suuremast. Kui ehitus hakkab juba valmima, vtab ta suure vormi asemel he vikse, paneb selle ebatpselt kohale ja ehitus kukub kokku: Vorm ei olnud ige, vtan suurema. Vtab teise vormi, aga ka see ei sobi. Lpuks vtab ta ige ja see sobib tpselt oma kohale torn ei liigu. petaja rmustab ja ehitab torni lpuni, vahepeal proovib ja katsetab vorme ning juhib laste thelepanu sellele, et ehitis peab kindlalt psima. Kui petaja on oma torni valmis saanud, teeb ta kellelegi ettepaneku ehitada tema torni krvale samasugune vi jagab igale lapsele vormide komplekti ja igaks ehitab oma torni. T kigus tunnustab petaja lapse valitud vormi igsust ja rgib, et tnu sellele on ehitis kindel. Lpuks hindab petaja laste td: Kik ehitasid ilusad, tugevad tornid, kige all on kige suurem ja leval kige viksem vorm. Siis korjavad lapsed vormid kokku, pannes need ksteise sisse. Tegutsetakse ilma ettenitamiseta, iseseisvalt. petaja jlgib, kuidas lapsed omandatud oskusi uude olukorda le kannavad.
Ehita torni
Eesmrk. petada praktilistes esemelistes tegevustes suurust arvestama, sobitada esemeid suuruse jrgi, kinnistada suuruste nimetamist snadega (suur, vike, suurem, viksem), petada oma tegevust hindama, tundma rmu positiivsest tulemusest. Vahendid. Suur ja vike nukk, kaks komplekti voodiriideid vastavalt nuku suurusele, mitmesuguse suurusega ehitusklotsid. Mngu kik. Lapsed istuvad poolringis mngunurgas. Nende ees on kaks nukku. petaja rgib, et nukud on vsinud ja tahavad magada, aga neil ei ole voodeid. Voodid tuleb neile teha. Ta juhib laste thelepanu ruumis valmis olevatele ehitusklotsidele. petaja kutsub enda juurde kaks last ja teeb neile ettepaneku meisterdada nukku50
Pane nukk magama
dele voodid. Vajaduse korral aitab petaja lapsi ehitusklotside paigaldamisel, aga mitte valikul. Ka nukkude ja voodite suurust ei pea rhutama. Suuruse jrgi sobivuse phimtte peavad lapsed ise leidma. Kui voodid on valmis, teeb petaja ettepaneku kigil lastel vaadata, kas nukkudel on nendes voodites mugav olla, ja ksib, missugune voodi missugusele nukule sobib. Lapsed panevad nukud voodisse ja proovivad sel moel voodi ja nuku suuruse sobivust. Tulemuste hindamisest peavad osa vtma kik lapsed. Kui ehitajad tegid vigu (vikse nuku voodi on liiga suur ja suure nuku voodi liiga vike), teeb petaja ettepaneku ehitada uued voodid. Siis vtab ta voodipesu ja palub kahel lapsel need voodisse panna. Selle juures kontrollivad lapsed jlle ehituse suurust. Kui pesud on voodisse pandud, riietab petaja ise nukud lahti, paneb nad voodisse ja rgib: Te aitasite nukke hsti: see on suurem nukk ja te tegite temale suurema voodi, tal on seal mugav magada. Teine nukk on viksem te tegite talle viksema voodi. Ka temal on mugav. Suurema voodi peale panite suurema lina ja suurema padja, aga viksema voodi peale viksema lina ja viksema padja. Nd magavad nukud rahulikult.
Eesmrk. Sama. Vahendid. Neli erineva suurusega nukku, kaks neile sobivat riidekomplekti (tanuga kleit ja mtsiga palitu). Mngu kik. Alguses antakse lastele kaks nukku kige suurem ja kige viksem, s.t kaks tiesti erineva suurusega nukku. Nukud tusid hommikul les ja olid ra unustanud, mis riided kummalgi eile seljas olid, rgib petaja. Aidake neil riietuda. Ta paneb laste ette kaks kleiti ja kaks tanu lbisegi. Esemete suurust petaja ei nimeta, lapsed peavad ise nukkudele riided valima. petaja kutsub lapse enda juurde ja palub tal leida nukkudele sobivad riided. Vale valiku korral ei peata petaja lapse tegevust, vaid palub tal proovida valitud riideeset suuremale ja viksemale nukule, s.t laps peab ise aru saama, et ta tegi vea. Kui nukud on riides, aitab petaja lastel kinnistada tehtut snadega. See on suur nukk, temale ei lhe vike kleit selga, talle on vaja suurt kleiti ja suurt tanu. See on vike nukk temale on tarvis vikest kleiti ja vikest tanu. Variandina saab tegutseda teemal Lhme ue. Mngitakse samuti, kuid nukkudele tuleb selga panna palituja mts. Edaspidi vib lastele anda korraga 34 nukku ja suurendada iga nuku puhul riideesemete arvu.
Paneme nukud riidesse
Eesmrk. Jtkata suuruse kui olulise tunnuse eristamist, juhtida thelepanu pikkusele, tutvustada snu pikkja lhike. Vahendid. Kaks sama vrvi ja sama laia paela, mis on mlemad kinnitatud hest otsast pulga klge, ks paelon pikk (50 cm) ja teine lhike (20 cm). Mngu kik. petaja teeb lastele ettepaneku ppida paela kokku kerima, nitab, kuidas seda teha, ja laseb lastel proovida. Siis teeb ta ettepaneku mngida mngu Kes kerib kige kiiremini paela kokku?. Ta kutsub enda juurde kaks last, annab hele pika, teisele lhikese paela ja palub kigil lastel vaadata, kumb esimesena oma paela kokku kerib. Loomulikult vidab see, kellel on lhem pael. Seejrel vtab petaja need paelad lauale lahti ja asetab need krvuti, nii et pikkuste erinevus oleks hsti nha, aga lastele ta selle kohta midagi ei tle. Siis vahetavad lapsed paelad ra. Nd vidab teine laps. Lapsed istuvad oma kohale, petaja kutsub kaks last enda juurde ja palub hel valida endale ks pael. Ta ksib, miks laps selle paela valis. Siis nimetab petaja, et ks pael on lhike ja teine pikk, ning ldistab laste tegevuse: Lhikest paela saab kiiresti kokku kerida, aga pika paela kerimiseks lheb kauem aega.
Kes kerib kige kiiremini paela kokku?
Eesmrk. Sama. Vahendid. Loomad-mnguasjad (karud, jnesed, koerad, kassid jt), lhikesed ja pikad paelad vastavalt osalejate arvule. Pikad paelad peavad olema lhikestega vrreldes nii palju pikemad, et neid saaks looma kaela mber panna ja lehviks siduda. Mngu kik. petaja paneb mnguasjad (karud, kassid, koerad, oravad jt) lauale ja rgib, et loomad tahavad pidu pidada ja paluvad neid pidulikult ehtida siduda kaela ilusad paelad. Ta kutsub enda juurde kaks last ning palub neil kummalgi valida endale he mnguasja ja he paela. (Laual on kaks paela lhike ja pikk.) Lapsed vtavad paelad ja proovivad need siduda oma mnguasja kaela mber. petaja aitab neid. Muidugi nnestub 51
Loomade pidu
lehvi tegemine sellel lapsel, kes valis pika paela. petaja ksib selle lapse kest, kes valis pika paela, kas tema sai lehvi siduda. Ta nitab ilusa lehviga mnguasja. Nd rgib petaja: Koer on kurb, sest temal ei ole lehvi kaelas. Missugune oli koera pael? (Vaadeldakse koos paela.) See on lhike. Lhikese paelaga ei saa lehvi teha. petaja kutsub enda juurde jrgmised kaks last ja palub neil endale paelad valida. Kui mlemad lapsed tahavad pikka paela, asendatakse lhike pael pikaga. Kui kigil loomadel on paelad kaelas ja lehvid tehtud, teeb petaja ldistuse: Lehvi saab teha pikast paelast, lhikesest ei saa. Siis tantsivad lapsed koos mnguasjadega, peavad pidu.
Eesmrk. Juhtida thelepanu esemete krgusele ja laiusele, petada sobitama esemeid omavahel krguse ja laiuse jrgi, kinnistada snade krge, madal, lai ja kitsas thendust. Vahendid. Ehitusmaterjal (mitmesuguse suurusega pulgad), erineva suurusega autod (krge tstukkraanaga vi madal, lai ja kitsas redeliga tuletrjeauto). Mngu kik. Lapsed istuvad poolringis, petaja nende vastas toolil. Tema lhedal prandal on lbisegi mitmes mdus pulgad. petaja toob ringi sisse veo- vi siduauto ja teeb ettepaneku ehitada selle jaoks vrav. Laps ehitab vravat ja petaja veeretab autot sellest lbi lapse poole, laps veeretab tagasi. Autot vivad vastamisi veeretada kaks last. Siis vtab petaja uue krge (tstukkraanaga) auto ja palub lastel selle vravast lbi veeretada. Lapsed lkkavad autot, vrav kukub mber. petaja palub vrava oma kohale tagasi panna ja autot tasakesi lbi vrava juhtida. Selgub, et auto ei mahu vravast lbi, kuna on krgem kui vrav. petaja ksib, mida tuleks teha, et masin vravast lbi mahuks, juhtides laste mtet uue, krgema vrava ehitamise poole. Kui uus vrav on valmis, juhivad lapsed auto sellest lbi, aga petaja rgib: Vrav oli madal, auto oli krge, selleprast ei linud auto vravast lbi. Nd me tegime uue, krge vrava ja auto lks sellest lbi. Seejrel antakse lastele lai auto ja vrav tehakse laiemaks. petaja teeb jrelduse, selgitades, et laia auto jaoks on vaja ehitada lai vrav. Mngu korrates vib teha lastele ettepaneku ehitada niisugune vrav, millest mahuks lbi krge ja lai auto.
Ehita vrav
Suuruse tajumine ngemise teel

Seda liiki mngudes ei saa laps tegutseda proovides. Esemete suurusi on vaja vrrelda ngemise abil. Juhul kui lapsel tekivad raskused, vib ta oma valikuid kontrollida esemete ksteise peale panekuga. hesuguse suurusega esemed kattuvad pealepanekul ja kui liikuda mda nende kontuure, siis tundub see ainult he kontuurina. Kui kontuurid ei lange kokku, thendab see, et esemed on erineva suurusega. Loomulikult saab selliselt kontrollida ainult ht tpi ja hesuguse vormiga esemeid. Esemete suurusi vrreldes tuleb juhtida thelepanu suuruse eri tunnustele (pikkus, krgus, laius), kui need on olulised lesande titmisel. Tuleb meeles pidada, et laps peab lesande titma iseseisvalt, tema tegevust ei tohiks ennetada snaliselt. Alles prast seda, kui lesanne on tidetud, on vaja tulemust snadega tpsustada. Niteks lotomngus antakse lastele suure ja vikse matrjoka kujutisega kaardid. petaja tstab les nidiskaardi ja ksib: Kellel on samasugune? (Ei tohi ksida: Kellel on suur matrjoka?) Prast seda, kui laps on valiku teinud (kokku viinud nidise ja oma kaardi kujutised), tleb petaja: ige, mul on suur matrjoka ja sul on samasugune suur matrjoka.
Eesmrk. petada ngemise abil mrama ksteisest vga erineva suurusega esemeid, hendada ngemiskujutlus snaga. Vahendid. Kahe eseme kujutisega suured kaardid, kus esemel on kaks suurust (suur ja vike). Esemed on kaardil paigutatud erinevalt (niteks on seal suur maja ja vike maja, suur puu ja vike puu, vike auto, vike pall, suur auto, suur pall jne). Veel on ksikesemete kaardid suurte ja vikeste kujutistega. Mngu kik. petaja jagab lastele suured kaardid ja igahele ka nidiskaardi ning ksib: Kellel on samasugune? Laps peab eseme ra tundma ja esemed ka suuruse poolest vastavusse viima, s.t panema igesti suure asja suure peale, vikse vikese peale jne. Seejrel kinnitatakse tulemust snaga: ige, see on suur maja. Edaspidi lheb mng keerulisemaks: kaartidel on kujutatud erisugused erineva suurusega esemed. Mngu edenedes ei anta lapsele enam mitte ks, vaid 23 kaarti. 52
Loto (eseme suuruse mramine)
Eesmrk. Tutvustada pramiidi, harjutada rngaste lkkimist vardale (1. variant); petada arvestama suurust esemetega tegutsemisel, jrgida pramiidi ladumise phimtet (vtta alati kige suurem rngas), kontrollida oma valikut rngaste ksteise peale panekuga (2. variant); laduda pramiidi, arvestades suurust ngemisele toetudes, mitte kasutada kontrollimisel pealepanekut (3. variant). Vahendid. Neljast rngast ja kbarast koosnev pramiid igale lapsele. Edaspidi (3. variant) suurendatakse rngaste arvu, koostatakse keradest, poolkeradest ja poolrngastest pramiide. Pramiidi kokkupaneku phimtte peavad lapsed ise praktiliselt leidma, seda ei tle petaja ette. Seetttu on vaja anda lastele kokkupanekuks erinevaid pramiide, mitmesuguse rngaste arvu ja vrviga, neid igas tegevuses varieerides. 1. variant. Pane kokku ja lpeta pramiid Mngu kik. petaja paneb he pramiidi lauale, vtab selle aeglaselt lahti, pannes rngad lauale juhuslikus jrjekorras. Siis vtab ta he rnga oma ktte, prab laste thelepanu selle sees olevale augule ja paneb rnga varda peale. Teiste rngastega teeb ta sama. Nd vtab ta nupu (pramiidi otsa) ktte ja seletab lastele, et see hoiab kiki rngaid varda peal kinni. Selle momendi ta mngib le: kallutab pramiidi nii, et lemine rngas kukub ra jne. Nd jagab ta pramiidid lastele, aitab neil pramiidi lahti vtta ja kokku panna. Lapsed lkivad rngaid vardaleja sulevad rngad nupuga. petaja palub lastel pramiidid mber prata, et veenduda, kas nupp hoiab rngaid kvasti kinni. Lapsi kiidetakse ka siis, kui pramiid pole vga tihedasti kokku pandud vi pole arvestatud rngaste suurust. 2. variant. Ilus pramiid (tegevus) Mngu kik. petaja vtab he pramiidi, vaatab seda lastega ja tleb, et see on ilus, htlane, sile. Ta tmbab kega mda pramiidi alt lespoole, lheb iga lapse juurde ja palub tal kega liikuda mda pramiidi. Siis vtab ta pramiidi lahti ja palub lastel teha uus ilus pramiid. Ta vtab he rnga ja rgib: See on suur. (Paneb selle vardale, vtab jrgmise rnga, vaatab seda kahtlevalt.) Kas see on suur vi on see suur? (Osutab teisele rngale.) Kohe kontrollime. Vaat nii. (Paneb need kaks rngast teineteise peale ja nitab lastele.) ks rngas ulatub kaugemale, see on suurem. (Paneb selle vardale.) Ta toimetab lejnud rngastega samuti ja kinnitab lppu nupu. Kik vaatavad, kui ilus ja sile on pramiid. Nd jagab ta lastele pramiidid, aitab neid lahti vtta ja rngad segamini ajada. Lapsed panevad pramiide kokku. petaja aitab neid ainult sel juhul, kui laps ei saa rngaid ksteise peale 53
Pramiidid
pandud. Kui pramiidid on valmis, teeb petaja ettepaneku veel kord veenduda, kas need on ilusad. Kes viga ei mrka, sellel aitab petaja tmmata kega mda pramiidi, andes talle vimaluse mista, et pramiid pole igesti kokku pandud. Laps paneb uuesti pramiidi kokku. petaja aitab, kogu aeg rkides: See on suur rngas. See on viksem. See on veel viksem, jne. Lpetuseks pannakse kik pramiidid lauale ja petaja kiidab lapsi. 3. variant. Pane pramiid kokku Mngu kik. Kasutatakse kikvimalikke pramiide. petaja annab lastele lesande teha ilusaid ja siledaid pramiide, aga ei tle, kuidas seda teha. Kui on vaja, osutab ta lastele abi. Lpuks palub ta kigil, tulemustest olenemata, kontrollida, kas pramiid on igesti kokku pandud, ja rgib: All on suur rngas, leval kige viksem. Kik pramiidid on ilusad.
Eesmrk. Jtkata esemete suuruse jrgi sobitamist, kontrollides valiku igsust silmaga, vajadusel kasutada pealepanekut ja kontuuri mda liikumist, kinnistada misteid suur, vike, suurem, viksem, hesugused. Vahendid. Puust vi papist abloonid lihtsate suurte ja vikeste esemete kujutistega igale lapsele, tahvel. Mngu kik. petaja paneb lauale mned he ja sama eseme eri suurusega abloonid, niteks kolm palli. Tahvlile pannakse (niteks) keskmise suurusega palli abloon. petaja tleb, et tuleb leida samasugune. Ta vaatab laual olevaid palle, valib nende hulgast he ja tleb: Ma arvan, et see on samasugune. Ta vtab tahvlilt palli ablooni ra ja vrdleb seda laualt vetuga pealepaneku meetodil. petaja juhib laste thelepanu vormide kokkulangevusele, veab srmega mda teineteise peale pandud pallide kontuuri ja palub lastel sedasama teha. Kontrollib laste tegevust. Ta tleb: Pallid on hesugused. Seejrel vahetab ta laual olevaid asju, paneb sinna kolm maja. Tahvlile paneb ta kige viksema maja paarilise, kutsub he lapse enda juurde ja palub tal leida samasuguse. Laps kontrollib oma valikut pealepanekuga. Kui ese on valesti valitud, ei lange kontuurid kokku. petaja seletab, et ks maja on suurem. Ta nitab, kuidas suurema maja kontuurid ulatuvad vljapoole, ning palub lapsel valida ige vormi.
Kus on samasugused?
Eesmrk. Mista, et suurus on oluline tunnus ja seda tuleb tegevustes arvestada, harjutada sobitama ksteisest tunduvalt erinevaid suurusi eemalt, vajadusel kontrollida pealepaneku teel. Vahendid. Mngijate arvule vastavalt krvadega mtsid jnestele, ks rebasemts. Suured ja viksed ringid (ovaalid, ruudud, hulknurgad jt) igale lapsele, kaks suurt rngast (vru). Mngu kik. (Mngitakse 46-lapselises grupis.) petaja paneb prandale kaks suurt rngast ja seletab, et need on jneste majad. (Maju vib teineteisest eraldada ehitusklotside vi toolidega.) Nd jagab ta lastele jneste mtsid ja igahele ktte papist ringi (ovaali, ruudu). Laste thelepanu juhitakse sellele, et mnel lapsel on suur, teistel vike ring. Kummagi rnga keskele paneb petaja he ringi: seal, kus on suur ring, on suurte ringidega jneste kodu, seal, kus on vike ring, on vikeste ringidega jneste kodu. Kik jnesed lhevad oma kohale. Eemal on rebase maja. Trummiprina peale lhevad jnesed majast vlja ja jooksevad mda tuba. Rebane tuleb oma peidupaigast vlja ja hakkab jneseid pdma. (Alguses on petaja rebase rollis.) Jnesed peidavad end majja. Kui jnes ei jooksnud oma majja, vtab rebane ta kinni ja viib oma urgu. Mngu kordamisel on see keerulisem: sel ajal kui lapsed jooksevad, vahetab petaja nidised ra. Edaspidi jagatakse lapsed kolme gruppi kolme majja. Neile antakse kolme suurusega ringid. Rebase rollis on laps.
Rebane ja jnesed
Eesmrk. Jtkata suuruse jrgi esemete sobitamist ja arvestada seda oma tegevuses, arendada thelepanu, petada tegutsema jrjekindlalt, asetades esemeid vasakult paremale, kinnistada snu suur ja vike, petada suuruste korraprast vaheldumist. Vahendid. Suured ja viksed ringid (ruudud, ovaalid, kolmnurgad jne), kolmes suuruses ringid (ruudud, kolmnurgad jne), kontuurmustriga paberiribad (suurte ja vikeste ringide vaheldumine mitte le kolme korduse), samasugused kordused kolmnurkade ja teiste vormidega; teist laadi kordused: suur ring vike ring, vike suur, vike vike jne); puhtad paberiribad; suured vorminidised tahvlile panekuks (nidis koos valmis mustriga). 54
Ilusad mustrid (tegevus)
Tegevuse kik. petaja paneb tahvlile nidise, vaatleb seda koos lastega, juhtides thelepanu vormide vaheldumisele ja ilusale mustrile. Ta nitab esimest ringi ja rgib: Suur. (Nitab jrgmist ringi.) Vike suur vike. Ta pab rhutada rtmi osutamise ja hle abil. Seejrel palub ta lastel korrata tema jrel neid snu. Nd seletab ta lastele, et nemad vivad ka teha samasuguseid ilusaid mustreid. Ta jagab lastele kontuurmustriga paberiribad ja eredad geomeetrilised kujundid, nitab, kuidas asetada kujundeid vasakult paremale, htki kontuuri vahele jtmata. Lapsed laovad ringe laiali ja petaja jlgib nende tegevust. Lpuks kiidab ta lapsi, rhutab kujundite korraprast vaheldumist, tuletab veel kord meelde nende jrjekorda: suur vike, suur vike... Edaspidi jagatakse lastele puhtad paberiribad. Nad loovad mustri, juhindudes tahvlil olevast nidisest.
Eesmrk. petada ngemise ja sna abil valikut tegema ja suurusi sobitama, arendada thelepanu, tekitada huvi ja positiivset hoiakut hise tegutsemise vastu. Vahendid. Suur valge vi helesinine paberileht, millel on tnava kontuurid (joonisel on lastele tuttavad eri suurusega asjad: kaks maja krge ja madal, mned suured ja viksed puud, pikk ja lhike pink, suur ja vike buss, suure jalgrattaga tiskasvanu ja vikse rattaga laps); vrvilisest paberist ligatud esemete kujutised, mis langevad tpselt kokku pildil olevate kontuuridega. Komplektid antakse igale lapsele vi kahe peale ks, liim, pintsel, lapp, vakstu. Tegevuse kik. petaja rgib lastele, et nad hakkavad kik koos ilusat pilti tegema, et see oma rhmatuppa les panna. Ta paneb tahvlile kontuuridega paberi, aga lastele jagab vrvilisest paberist ligatud esemed. Siis osutab ta suurel paberil olevale majale ja ksib: Kellel on krge maja? Laps, kellel on krge maja abloon, lheb petaja laua juurde. petaja kleebib maja kujutise kontuurile. Jrgneb ksimus: Kellel on niisugune pikk pink? jne. petaja vaatleb valmis pannood koos lastega, kiidab neid, et nad said nii kiiresti ja hsti pildi valmis. Tingimata on vaja panna pilt rhmatuppa vi riideruumi seinale, et kik seda neksid.
Tnav (tegevus)
Eesmrk. Sama. Vahendid. Suur leht, mille allserva on kleebitud roheline pabeririba (rohi), lehe peal on puude ja loomade (suure ja vikse siili, suure ja vikse jnese, suure ja vikse konna, suure ja vikse knnu, jmeda ja peenikese puu) kontuurid; vrvilisest paberist ligatud kikide nende esemete ja loomade kujutised, liim, pintsel, lapp, vakstu. Tegevuse kik. Samasugune kui eelmises tegevuses.
Metsalagendikul (tegevus)
Eesmrk. Jtkata ngemise abil suuruste sobitamist ja kontrollida oma valikut pealepaneku teel, arendada thelepanu, kinnistada snu, mis vljendavad suhtelisi suurusi: suurem, viksem, hesugused. Vahendid. 1. variant. Kolm eri suuruses ilma katuseta papist maja uste ja akende sisseligetega, papist katused, aknad, kolmes suuruses uksed vastavalt majade mtudele. 2. variant. Viksed papist ilma katuseta majad uste ja akende sisseligetega ja nende juurde kuuluvad elemendid (katused, uksed, aknad) igale lapsele. Mngu kik. petaja paneb tahvlile kolme maja suured kujutised juhusliku paigutusega, aga mitte ritta. Lauale paneb ta lbisegi majade elemendid (katused, uksed, aknad). Siis rgib ta lastele, et nad hakkavad ehitajateks ning ehitavad korralikke maju. Kik majade osad tuleb valida nii, et need sobiksid tpselt oma kohale. Lapsed tulevad jrjekorras petaja juurde ja ehitavad maju. Laua taga istujad hindavad iga etapi td. Lpus teeb petaja kokkuvtte: Kige suuremale majale valisime kige suuremad aknad, kige suurema ukse, kige suurema katuse. Viksemale majale panime viksema ukse, viksema katuse ja viksemad aknad. Aga kige viksem maja sai kige viksemad aknad, kige viksema ukse ja kige viksema katuse.
Ehitame maja
55
Eesmrk. Jtkata esemete suuruste arvestamist mngus, tekitada positiivseid emotsioone, tutvuda L. Tolstoi Kolme karu tegelastega. Vahendid. Kolm eri suuruses mngukaru (suur, keskmine ja vike), kellest kige suuremal on pikad pksid, keskmisel on seelik ja pll, kige viksemal on lhikesed pksid, kolmes suuruses lauanud (taldrikud, kruusid, lusikad), kolm eri suurusega voodit. Mngu kik. petaja jutustab lastele muinasjuttu: Elasid kord kolm karu: karuisa (vtab eesriide tagant kige suurema karu vlja; karu teretab lapsi ja petaja paneb ta toolile istuma) ning karuema (vtab keskmise suurusega karu, kes ka teretab lapsi, ja paneb ta karuisa krvale istuma). Karuisal ja karuemal oli vike poeg. (petaja vtab kige viksema karu vlja ka tema teretab lapsi ja paneb ta teiste karude krvale istuma.) Vaadake hoolega, kes neist on kige suurem. (Lapsed vastavad.) ige, kige suurem on karuisa. Kes on temast veidi viksem? (Lapsed vastavad.) ige, karuema on karuisast viksem. Aga kes on kige viksem? (Karupoeg.) ige. Karudel oli metsas oma maja. Nad tulid koju ja tahtsid sma hakata. Kes tahab neile abiks olla? petaja kutsub he lapse ja palub tal nud lauale panna ja mitte segi ajada, kus kelle taldrik (kauss), lusikas peab olema (suurusi ta meelde ei tuleta). Esimene laps paneb taldrikud lauale ja annab siis karudele sa. Teine laps paneb kruusid lauale ja annab karudele juua. Kolmas laps paneb voodid paika ja karud voodisse. Nd teeb petaja kokkuvtte: Te olite tublid ja aitasite kolmel karul oma nud ja voodid ra tunda. Te jagasite igesti: suur karu sai kige suurema taldriku, lusika ja kruusi ning lks magama kige suuremasse voodisse, temast viksem karu sai viksema taldriku, lusika ja kruusi ning lks viksemasse voodisse magama, aga kige viksemale karule, karupojale, te andsite vikse taldriku, lusika ja kruusi ning panite ta kige viksemasse voodisse. Aith, tlesid karud ja jid magama.
Kolm karu
Eesmrk. Juhtida thelepanu esemete suuruse suhtelisusele (ks ja sama asi vib olla suur vi vike, sltuvalt sellest, millega teda vrreldakse), kinnistada snu suur, vike, suurem, viksem. Vahendid. Eri suurusega pallid vastavalt laste arvule. 56
Kellel on suur pall?
Mngu kik. Lapsed istuvad poolringis toolidel, petaja nende vastas vikse laua taga. Laual on lina all pallid. petaja kutsub kaks last oma juurde ja annab kummalegi palli. Ksib, kummal on suur, kummal vike pall. Lapsed vastavad ja petaja kinnitab: ige, Katil on suur pall ja Matil on vike pall. Ta palub Matil selg prata ja sel ajal vahetab petaja Kati palli viksema palli vastu (viksem kui Matil). petaja ei luba Matil veel end mber prataja ksib tema kest: Missugune pall sinul on? Mati vastab: Vike, ja prab end mber. Missugune pall on Matil? ksib petaja laste kest. Lapsed vastavad: Suur. Niisuguseid vahetusi tehakse mitu korda. Siis kutsub petaja vlja teise paari ja vahetab samuti pallid ra, alustades kige suuremast ja lpetades kige viksemaga, pannes pallid tooli peale ritta. Nd ksib petaja: Kus on kige suurem pall? ja vtab selle ra. Niimoodi ksib ta niikaua, kuni alles jb kaks palli. Siis korratakse sama tegevust vastupidises jrjekorras viksemast suurema poole. Kui alles on jnud ks pall, ksib petaja: Missugune pall on alles, kas suur vi vike? Lapsed vastavad, et suur on alles. petaja lheb ja toob veel he palli, suurema kui see, mis on laual. Ta ksib laual olevale pallile osutades, kas see on suur vi vike. Selgub, et see on vike. Lapsed mngivad suure palliga, andes seda ksteisele.
Eesmrk. Jtkata esemete suuruse suhtelisuse petamist, sobitada suurusi silma jrgi ja pealepaneku teel. Vahendid. Mitmesuguse suurusega loomaabloonid (jnes, rebane, hunt, tiiger, lvi, elevant), loomade papist puurid, tahvel. Mngu kik. petaja rgib lastele, et loomaaeda toodi uued puurid ja nd on tarvis aidata loomadel leida endale sobiv koht. Ta paneb tahvlile kaks puuri (kige viksema ja sellest veidi suurema) ning vtab kaks ablooni jnese ja rebase omad. Loomad pannakse puuri. petaja juhendamisel saavad lapsed aru, et jnes on vike loom, aga rebane on suur. Tiskasvanu vtab veel kaks puuri hundile ja tiigrile. Tuleb vlja, et need on rebasest suuremad. Siis pannakse tahvlile rebase ja elevandi puurid. Mngu variant. Tahvlile pannakse kik puurid lbisegi. Lapsed panevad loomi puuridesse, sobitades silma jrgi.
Loomaaed
Eesmrk. petada mistma asjade pikkuse suhtelisust, nidata, et ks ja sama asi vib olla pikk vi lhike, olenevalt sellest, millega teda vrreldakse, juhtida thelepanu sellele, et snad pikk, lhike, pikem, lhem kivad ka inimeste kohta, mrkides nende kasvu. Mngu kik. petaja kutsub enda juurde kaks last: kige lhema ja temast veidi pikema, paneb nad krvuti seisma ja ksib, kumb neist on pikk. Ta ksib le: Kas Kalle on pikk vi lhike? Ta rgib edasi: Kalle on pikk, Kaiest pikem. petaja saadab Kaie istuma ja kutsub lapse (Madise), kes on Kallest pikem, paneb tema Kalle krvale ja ksib uuesti: Kas Kalle on pikk vi lhike? ige, nd vib elda, et Kalle on lhike, aga Madis on pikk. Kalle on lhem kui Madis, aga Madis on pikem kui Kalle. petaja kutsub teisi lapsi enda juurde paarikaupa, nii et hes paaris pikk on teises lhike, ja siis krvutab neid vastupidises jrjekorras see, kes eelmises vrdluses oli lhike, on nd pikem. Prast seletab petaja lastele, et ta vrdles nende kasvu: hed on kasvult pikemad, teised lhemad. Siis teeb ta lastele ettepaneku vtta pikkuse jrgi rivisse ja aitab lastel oma kohta leida.
Kes on pikk?
Eesmrk. Jtkata asjade vastandamist suuruse alusel, rhutada suurust olulise tegevust mrava tunnusena, kinnistada snade suur, vike, suurem, viksem thenduse mistmist ja viia need aktiivsesse snavarasse. Vahendid. Neljas eri suuruses siili ja vihmavarju kujutist (papist vlja ligatud). Mngu kik. petaja rgib siilimuinasjuttu: Metsas elas siilipere: isa, ema ja kaks siilipoega. Kord lksid siilid pllule jalutama. Seal ei olnud puid ega maju. (Ta teeb lastele ettepaneku leida kandikul siilide kujutised, panna need enda ette lauale, ning aitab siilid suuruse jrgi ritta seada.) kki tles siiliisa: Vaadake, kui suur pilv on tulekul. Kohe hakkab sadama. Jookseme metsa, tegi siiliema ettepaneku. Peidame ennast kuuse alla. Aga kohe hakkaski vihma sadama ja siilid ei judnud peitu minna. Lapsed, teil on vihmavarjud. Aidake siile, andke neile vihmavarjud. Aga vaadake hoolega, missugune vihmavari kellelegi sobib. (petaja vaatab, kas lapsed oskavad kasutada suuruse vastandamise phimtet.) Tubli, nd on kik siilid vihmavarju all ja nad tnavad teid kiki. Nd ksib 57
Siil
petaja helt ja teiselt lapselt, miks ta andis siiliisale niisuguse vihmavarju ja siiliemale teistsuguse ning miks siilipoisid said just niisugused vihmavarjud. Lapsed vastavad ja petaja aitab neil igesti vastust formuleerida.
Suuruse kujutluste meeldejtmine

Mngudes, tegevustes ja olmes puutuvad lapsed pidevalt kokku eri suurusega asjadega. Aegamda kujunevad neil kujutlused suurusest, mis snaga seostatult kinnistuvad nende mlus. Arenguprobleemidega lapsed ei suuda iseseisvalt meelde tuletada ega meelde jtta erineva suurusega esemeid ega neid mttes teiste esemete suurusega vrrelda. Jrgnevad mngud aitavad neil sellest probleemist le saada.
Eesmrk. petada kujutluses meeles pidama ja mttes vastandama erineva suurusega esemeid omavahel, teha valikuid kujutluse jrgi. Vahendid. Lotokaardid 46 eri suurusega eseme kujutisega, igale lapsele kaks. (ks ja sama ese vib esineda mitu korda, kuid mitte krvuti, vaid lbisegi. Niteks on hele kaardile joonistatud suur kastrul, aga teisel on kaks kastrulit ks keskmine, teine vike. Samas vib hel lehel olla kolm jnest suur, keskmine ja vike, ja kaks ratuskella suur ja vike.) Kik suurel kaardil olevate esemete kujutised on ka vikestel kaartidel. Puhtaid pakse pabereid vi papitkke on sama palju kui suure loto lehti. Mngu kik. petaja annab igale lapsele suure paberilehe vi papitki, palub thelepanelikult pilte vaadataja katta sellega pilt kinni. Siis tstab ta les he vikse kaardi (niteks suure kastruli kujutisega), nitab lastele, aga ei tle, mis see on, ning paneb siis selle kaardi kummuli lauale. Ta loendab mttes 15-ni ja kaarti pramata ksib: Kellel on samasugune? (Asja ja selle suurust ei nimetata.) Lapsed vtavad papitkid piltide pealt ra ja otsivad vajalikku kujutist mlu jrgi. Kui nad ige pildi les leiavad, seda nitavad ja nimetavad, nitab petaja oma pilti ja lapsed vrdlevad oma valikut sellega. Alles seejrel hindab petaja tulemust: ige, Marial on suur kastrul ja minul on suur kastrul, vi: Maria valis igesti suure kastruli, aga Juhan ei valinud pris igesti. Tal on kll kastrul, aga see on viksem. Ta lheb Juhani juurde ja annab talle vimaluse vrrelda pilte lhedalt. Kui lapse pildil on kolm kastrulit, peab ta nitama iget kastrulit ja hoidma srme nii kaua selle peal, kuni on kontrollitud.
Eesmrk. Sama: teha valikuid sna jrgi, jtta meelde suurust sna abil. Vahendid. Samad. Mngu kik. Lastele jagatakse loto lehed, nad vaatavad neid ja katavad siis paberi vi papiga kinni. petaja nimetab he pildil oleva eseme (niteks krge maja), loendab 1015-ni, palub papitkid ra vtta ja leida sobiv pilt. Siis vtab ta vikse kaardi, nitab seda lastele ja annab sellele, kes tundis selle eseme ra enne vikse kaardi nitamist: ige, see on krge maja. Kui lapsed ei osanud sna jrgi eset ra tunda, siis nitab ja nimetab petaja seda veel kord. Lapsed kordavad nimetust. Kaart pannakse krvale ja eset nimetatakse uuesti mne aja prast, kui vahepeal on tegeldud 23 teise asjaga. Mng lpeb siis, kui kik suure pildi kaardid on kaetud vikestega.
Kellel on samasugune?
Eesmrk. petada valima suurust sna jrgi eseme nimetamise jrgi, arendada thelepanu, kujundada positiivset hoiakut tulemuse suuruste korraprase vaheldumise suhtes. Vahendid. Igale lapsele puhtad paberiribad, mustri ladumiseks mitmesuguse suurusega geomeetrilised kujundid (ringid, ruudud, rombid, kuusnurgad jm), kandikud, tahvel. Tegevuse kik. petaja jagab lastele paberiribad ja paneb lauale kandiku geomeetriliste kujunditega. Ta rgib, et nad hakkavad tegema ilusat mustrit, ja nitab lastele tegevust: Suur ruut. (Vtab ruudu kujutise ja paneb selle tahvlile.) Vike ruut, veel vike ruut. (Paneb need tahvlile jne.) Nd teeb ta lastele ettepaneku hakata vorme laduma ettetlemise jrgi. Alguses jlgib ta nii suuruste vaheldumist kui ka esemete ladumist vasakult paremale ning elementide hesugust vahekaugust. Tegevust korrates antakse uued vormid ja muutub rtm. Lpuks vaatab petaja tulemust ja kiidab. 58
Ilus muster (tegevus)
Eesmrk. Jtkata valikute tegemist ja suuruste vastandamist sna jrgi, tegutseda suulise korralduse alusel, ppida kasutama mngus asju-asendajaid, jtkata Kolme karu muinasjutuga tutvumist. Vahendid. Mitmesuguse suurusega papist asjad-asendajad (pikk ristklik laud, kolmes suuruses ruudud toolid, kolmes suuruses ringid taldrikud, kolmes suuruses poolovaalid kruusid), kolme karu papist kujutised. Mngu kik. (Mngitakse vikeste gruppidega, mitte rohkem kui 6 lapsega.) petaja ja lapsed istuvad vikse laua mber. petaja krval on lina all mnguvahendid. Mletate, ma rkisin teile kolme karu muinasjuttu? Nad tulid meile klla: kige suurem on karuisa, temast viksem on karuema ja kige viksem on karupoeg. Tna ehitame neile toa. (Vtab lina alt papist ristkliku ja paneb selle laua keskele.) See on kolme karu laud. Selle res peavad olema toolid. (Vtab kolm ruutu ja asetab need lbisegi laua rde.) Kes paneb toolid laua rde nii, nagu mina tlen? Siin on kige suurem tool karuisa jaoks. (Laps vtab kige suurema ruudu ja paneb selle nidatud kohale.) See on viksem tool karuema jaoks. (Laps paneb ruudu kohale.) Ja see on kige viksem tool karupoja jaoks. (Laps paneb kige viksema ruudu kohale. Jrgmine laps paneb taldrikud ja kruusid oma kohale.) petaja ei nita enam, kuhu neid panna, vaid tleb: Pane taldrikud nii, et kige suurema saab karuisa, viksema saab karuema ja kige viksem lheb karupojale. Kui laps ei pane ringe ristkliku peale, tuletab petaja meelde, et see on karude laud. Kolmas laps paneb kohale kruusid. Nd kutsuvad lapsed karusid ja kui need tulevad, tnavad nad lapsi. Iga karu tunneb oma tooli, taldriku ja kruusi ra.
Kolme karu tuba
Eesmrk. Sama. Vahendid. Kolmes suuruses papist geomeetrilised kujundid (ristklikud voodid, ruudud padjad). Mngu kik. (Mngitakse vikestes gruppides.) Lapsed istuvad samuti kui eelmises mngus. Muinasjutus oli karudel kaks tuba, ks oli sgituba, teine oli magamistuba, rgib petaja. Seal olid voodid. (Vtab ristklikud vlja.) See on karuisa voodi, see on karuema voodi ja see on karupoja voodi. ks laps paneb ristklikud paikaja rgib, kelle voodi kus on. Jrgmisel lapsel on kergem lesanne: padjad kohale panna. Karud tulevad jlle lastele klla, leiavad oma voodid les ja tnavad lapsi.
Teeme karudele magamistoa
Eesmrk. Luua positiivne suhtumine muinasjuttu, kinnistada asjade suuruse mistmist, stimuleerida soovi meelde jtta ja taastada esemete suuruse vastavus. Vahendid. Samad mis eelmistes mngudes ja tasapinnaline tdruku kujutis, mis on karupojaga hesuurune. Mngu kik. petaja palub lapsi aidata karudele sgi- ja magamistuba teha ja tuletada meelde, mis asjad toas olid. ks laps ehitab sgituba paneb kohale geomeetrilised kujundid-asendajad: ristklik (laud), ruudud (toolid), ringid (taldrikud), poolringid (kruusid). Teine laps ehitab magamistuba paneb kohale ristklikud (voodid), ruudud (padjad). petaja jutustab muinasjuttu edasi ja toob sisse uue tegelase tdruku (tasapinnaline kujutis), mngib tema ilmumist. 59
Kolm karu (nukuteater)
Eesmrk. Jtta meelde mitmesuguse suurusega esemete kujutisi ja leida neid mne aja prast. Vahendid. Mitmesugused asjad (suured ja viksed, krged ja madalad, pikad ja lhikesed, kitsad ja laiad). Mngu kik. 1. variant. petaja toob kaks palli suure ja vikse, palub lastel neid vaadata ja peidab need laste juuresolekul mitmele poole toas (he kapi taha, teise mngunurka laua alla). Ta palub lastel silmad kinni hoida, loendab endamisi kuni 15-ni ja palub siis lastel alguses vike, prast suur pall les leida. Seejrel peidab petaja ra kolm asja, niteks kolm karpi (suure, vikse ja keskmise). Neid hakkavad otsima lapsed, keda petaja nimetab: ks laps otsib suurt karpi, teine viksemat ja kolmas kige viksemat. Kui mng hakkab lastele selgeks saama, vivad asju peita ja lesandeid asjade otsimiseks anda lapsed ise. 2. variant. petaja paneb lauale krge ja madala torni, krge ja madala matrjoka ning krge ja madala kuuse (kaks asja korraga), prab laste thelepanu krguse erinevusele, rhutades seda keliigutusega: See on krge, aga see on madal torn. Mngitakse nagu esimest varianti. 3. variant. Mngitakse nagu teist varianti. Otsitakse pikki ja lhikesi asju. 4. variant. petaja saadab kaks last ukse taha. Nemad hakkavad asju otsima. Teised kogunevad petaja juurde, kes nitab neile kaht asja, niteks suurt ja vikest karu, ja palub lastel need ra peita. Asjad peidetakse raja kutsutakse kaks last ukse tagant neid otsima. petaja palub hel lapsel leida suure karu, kes istub suurel toolil, ja teisel lapsel leida vikese karu vikesel toolil. Asjad peavad olema laste vaatevljas. Samasuguseid mnge mngitakse ka teiste mnguasjadega.
Leia, kuhu on peidetud
Vrvustaju
Vrvustaju erineb vormi- ja suurustajust selle poolest, et seda ei saa praktiliselt, katse-eksituse teel kontrollida. Vrvust peab tingimata ngema, s.t vrvuse tajumisel saab kasutada ainult ngemisaistingut. Alguses mngib vrvuse tajumisel olulist rolli proovimine, krvutamine. Kui kaks vrvust on krvuti, neb laps nende samasust vi erinevust. Samal ajal ta isegi ei tarvitse vrvust eristada, ei mra, et mlemad asjad on punased vi et ks on punane ja teine kollane, aga neb, et vrvus on kas sama vi erinev. Ka samasust vi erinevust on arenguprobleemidega lastel raske ra tunda, seetttu vtab selline t nendega kaua aega. Kui laps oskab juba vrvust mrata vahetus vrdluses, s.t peale- ja krvalepaneku teel, vib le minna nidise jrgi valimisele, vrvuse tegelikule tajumisele ning sealt edasi nende nimetamise juurde. Vrvuse tajumine on vrvusest kujutluse tekkimise aluseks. Tnu sellele ei taju lapsed vrvust mitte ainult oma tegevuses (kunsti- ja tlesannetes) vi mngus, vaid vrvust saab kasutada ka kui tegevussignaali olmes (niteks mista valgusfoori signaale).
Vrvuste eristamine
See lesannete rhm toetub ngemise abil esemete vrvuse eristamisele vahetu krvutamise, s.t proovimise teel. Krvutamine annab vimaluse nha erinevust vi samasust, vrvuste kokkulangemist. Erinevus vib olla suur (niteks kollase ja punase vrvuse vahel) vi vike (kollase ja orani vrvuse vahel). Selleprast tuleb alguses mngudes valida ksteisest vrvuse poolest oluliselt erinevaid asju ja teha seda nidise jrgi. Ajapikku tuleb vhendada vrvuste erinevust ja vrvusi distantsilt mrata. petaja peab innustama lapsi lesannet iseseisvalt titma, valima eri vrvi esemeid, et lapsed ei orienteeruks vormi, vaid vrvuse jrgi.
Eesmrk. petada vrvusi eristama, orienteerudes pealepanekul nende samasugususele vi erisugususele, mrkida tulemust snadega samasugune, ei ole samasugune, tegutseda matkimise teel. Vahendid. Suured plastmassist kuubikud, igast vrvist kaks (punased, kollased, valged, sinised, helesinised, rohelised). Mngu kik. (Mngitakse iga lapsega individuaalselt.) petaja paneb enda ja lapse ette 34 paariskuubikut, juhtides thelepanu nende hesugususele: Sulle niisugune, mulle niisugune, sulle niisugune, mulle niisugune... 60
Vrvilised kuubikud
Seejrel teeb ta ettepaneku ehitada ilusaid hevrvilisi torne ja nitab, kuidas seda teha. Nd prab ta mngu: vtab alguses oma punase kuubiku, paneb selle kollase peale ega ole rahul (ei ole samasugune), paneb punase peale, tmbab kega mda kuubikut levalt alla ja rhutab nende hesugusust. Nii paneb ta paika ka teised kuubikud. Siis palub ta lapsel sedasama teha. Vajadusel aitab ta last. Laps ehitab torni 23 korda ja saab kiita.
Eesmrk. Sama: tutvustada vrvuste nimetusi (punane, sinine, kollane, valge). Vahendid. Neli suurt papist lille (punane, sinine, kollane, valge) tahvlile panekuks, neli tasapinnalist lilledega sama vrvi ja sama suurt liblikaguuri, samasugused, aga viksemate mtudega lillede ja liblikate abloonid (igale lapsele 23 lille ja 23 liblikat), igahele mbrik jaotusmaterjaliga, tahvel. Mngu kik. petaja paneb tahvlile neli eri vrvi lille ja nitab liblikaid, selgitades, et liblikad tahavad oma lilled les leida istuda just niisuguse lille peale, kus neid ei oleks nha ja kust keegi neid ktte ei saaks. Liblikatel tuleb aidata ennast ra peita. petaja vaatleb liblikaid ja juhib thelepanu sellele, et lillede ja liblikate vrv on hesugune (samasugune), liblikat pole nha peitis ennast ra. Nd vtavad lapsed mbrikust lilled ja liblikad vlja ning tidavad lesande. Igal lapsel on alguses kaks paari asju. Edaspidi paaride arv suureneb. Mngu lpus teeb petaja kokkuvtte, nimetab vrvused ja nitab neid: Kollane liblikas istus kollase lille peale, sinine liblikas istus sinise lille peale jne... Nad peitsid ennast ra, neid ei ole nha.
Leia liblikale lill
Eesmrk. Valida vrvust nidise jrgi ja kontrollida pealepaneku teel, jtkata vrvuste eristamist (samasugune, ei ole samasugune), tutvustada lillede nimetusi (lapsed ei pea jrele tlema), kujundada positiivset hoiakut mnguasjade vastu, orienteeruda mngus vrvusele kui olulisele tunnusele. Vahendid. Poissnukk Totu, mitut vrvi lilled, lillealused. Mngu kik. (Mngitakse kuni kuuelapselise grupiga.) Laste juurde tuleb Totu suure lillekimbuga, ksib, kas need on ilusad, ja palub lastel need viksematesse kimpudesse jagada, et kinkida neid spradele. Vtab he lille ja rgib, et ta tahab he kimbu teha niisuguse (niteks sinise). Ta kutsub he lapse enda juurde ja see hakkab suurest kimbust siniseid lilli valima. Siis valib orani lille ja teine laps valib orane lilli. Punased lilled jvad le. Minul on kik lilled hesugused, punased, rgib Totu. petaja juhib laste thelepanu sellele, et nd on igas kimbus sama vrvi lilled hes on sinised, teises oranid. Kik on ilusad kimbud. Totu tnab lapsi, korjab kimbud kokkuja lheb ra. Mngu edenedes valitakse juba kuue vrvuse hulgast. Ka mngijate arv suureneb.
Aita Totul lillekimpu teha
Eesmrk. Jtkata vrvuste eristamise pet, valida sama vrvust ngemise jrgi ja kontrollida seda, orienteeruda vrvuse kui olulise tunnuse jrgi, kinnistada positiivset hoiakut mngu suhtes, jtkata lillede nimetuste ppimist. Vahendid. Kolme vrvi hupallid laste arvu jrgi, neli vrvilist paela (kolm neist on hupallidega sama vrvi, paelu on rohkem kui hupalle), kandik paelte jaoks, tamburiin. Mngu kik. Lapsed istuvad poolringis toolidel petaja laua juures. Laual on lina all paelad ja tamburiin. petaja toob juba tispuhutud hupallid tuppa ja tleb, et lapsed hakkavad pidu pidama. Selle jaoks on tarvis iga hupalli klge siduda pael. Ta vtab paelad lina alt vlja. Pael peab olema hupalliga sama vrvi. Ta nitab, kuidas paela valida: vtab hupalli, siis valib sama vrvi paela, paneb selle hupalli vastu (samasugune, punane). Nd kutsub ta lapsi jrjekorras enda juurde. Igaks saab palli, valib paela ja petaja aitab selle palli klge siduda. Ta rgib: Kigil on ilusad paeltega hupallid. Kadril ja Mardil on sinised pallid, ja paelad on samasuguse vrvusega, sinised, jne. Seejrel liiguvad lapsed tamburiini saatel oma hupallidega, jooksevad ringi, lehvitavad pallidega, aga lpuks jooksevad tamburiini mrguande peale petaja juurde ja annavad pallid ra.
Seo paelad hupalli klge
61
Eesmrk. Sama. Vahendid. Paksust papist eri vrvi (phivrvid) vi vrvilise paberiga le kleebitud majad sisseligetega ukse kohal. Majade tagakljele on les ja alla kleebitud papist liistud nii, et nende vahele mahuksid ra majaga sama vrvi papist lkanduksed, mngukass ja tasapinnalised hiirte kujutised. Mngu kik. Lapsed istuvad petaja laua mber toolidel. Laual on kolm-neli eri vrvi maja ja veidi eemal on lbisegi nende uksed. Hiir ilmub piiksudes ja palub teda kassi eest ra peita. petaja peidab hiire hte majja ja seletab, et uks tuleb kinni panna, muidu leiab kass hiire les. Ta vtab he vrvi poolest sobimatu ukse ja paneb selle maja klge. Siis hakkab ta otsima majaga sama vrvi ust. Lpuks leiab ta sobivat vrvi ukse, peidab hiire raja juhib laste thelepanu sellele, et ust polegi nha: sulas majaga kokku. Kass tuleb joostes, otsib hiirt maja mbert, aga ei leia. Tuleb teine hiir. Laps peidab selle ra. Mng jtkub. Mngu lpus kiidab petaja lapsi hiirte peitmise ja majadele igete uste leidmise eest kik majad ja uksed on hesugused. Mngu korrates kasutatakse teist vrvi maju. Maju vrvides vib kasutada lastele vhemtuntud ja teist tooni vrvusi. Maju ei panda ritta, vaid paigutatakse juhuslikult.
Peida hiir kassi eest ra
Vrvuste eristamine
Ngemise abil ei vrrelda vrvusi mitte ainult esemeid krvutades, vaid ka kaugemalt. Sellise vrdluse aluseks pole mitte lihtsalt eristamine, vaid vrvi tajumine. Samal ajal pole vrvuste tajumine ega eristamine alati seotud vrvuste nimetuste tundmisega. Jrelikult vib harjutamiseks kasutada igasuguseid vrvusi ja varjundeid. Vrvustega tegutsedes hakkavad lapsed meelde jtma nii vrvusi kui ka nende nimetusi. Pole mtet rkida neile vrvuste nimetustest, kui nad ei erista vrvusi. Selleprast tuleb mngud niiviisi les ehitada, et lapsed hakkaksid kigepealt vrvust kui olulist tunnust mrkama ja tidaksid lesande. Alles seejrel tuleb nimetada vrvust. Alguses petatakse phivrvuste nimetusi: kollane, punane, roheline, sinine, valge ja must, seejrel lejnud vrvuste ja varjundite nimetusi.
Eesmrk. Jtkata vrvuste valimist nidise jrgi, tegutseda vrvi kui signaali jrgi, arendada thelepanu. Vahendid. Kolme vrvi lipud, tamburiin. Mngu kik. petaja jagab lastele kolme vrvi lipud. Tamburiinisignaali peale jooksevad lapsed toas laiali. petaja tleb: Jookske minu juurde! ja tstab les punase lipu. Need, kellel on punane lipp, jooksevad petaja juurde ja hoiavad oma lippu leval. Mng kordub. Jlle jooksevad kik laiali. petaja tstab les teist vrvi lipu vi kaks lippu korraga. Sellist vrvi lippudega lapsed jooksevad petaja juurde. Mngu lpus tstab petaja les kik kolm lippu ja kik lapsed jooksevad kokku.
Jookske minu juurde
Eesmrk. Sama. Vahendid. Kolm eri vrvi seelikuga nukku punane, sinine ja valge vi sinine, helesinine ja roheline jne, neli pluusi, neli lehvi, s.t pluuse ja lehve on rohkem kui nukke. Mngu kik. petaja toob rhma srgi ja seelikuga nukud ja rgib lastele, et nukud tahavad end ilusasti riidesse panna, nii et neil oleksid kik riided seelik, pluus ja juukselehv hte ja sama vrvi, aga nad ise ei oska seda teha ja paluvad lapsi appi. petaja toob kleidid ja lehvid ning paneb need lbisegi lauale. Lapsed tulevad kshaaval nukku riietama. Lpuks teeb petaja kokkuvtte: Nukud on ilusasti riidesse pandud. hel on kik pluus, seelik ja lehv punased, teisel on helesinised, kolmandal valged. Lapsed tantsivad nukkudega.
62
Eesmrk. Sama. Vahendid. Paarisarv eri vrvi lippe (niteks kaks punast, kaks orani, kaks kollast jne), tamburiin. Mngu kik. petaja jagab lastele lipud igahele he. Tamburiinisignaali peale jooksevad lapsed laiali, seejrel peatuvad teistsuguse signaali peale ja hakkavad otsima oma paarilist seda last, kellel on sama vrvi lipp. Sama vrvi lipuga lapsed vtavad teineteisel kest kinni, paarid vtavad ksteise selja taha ritta ja marsivad tamburiini saatel mda tuba. Mngu edenedes muutub lesanne keerulisemaks: kui lapsed on paaris liikunud mda tuba, jooksevad nad laiali, petaja lheb nende juurde ja vahetab jrjekorras nende lipud ra. Lapsed peavad leidma uue paarilise, orienteeruma teise vrvi jrgi.
Leia oma paariline
Eesmrk. Sama. Vahendid. Vrvilised paarispildid (vrvuste arv vastab mngijate arvule), toolid, tamburiin. Mngu kik. Lapsed istuvad reas toolidel. petaja jagab neile kaardid ja tamburiinisignaali peale jooksevad lapsed toas laiali. petaja paneb toolidele sama vrvi kaartide komplekti. Signaali peale jooksevad lapsed toolide juurde, kus on sama vrvi kaardid nagu neil. petaja kontrollib valiku igsust.
Leia oma koht
Kingime nukkudele kaelakeed

misel.
Eesmrk. petada panema vrvusi vaheldumisi nidise jrgi, arendada psivust ja thelepanu lesande tit-
Vahendid. Nukud, karud, jnesed vastavalt laste arvule, kahte vrvi suured kaelakeed, nr vi peenike traat prlite lkkimiseks, kandik igale lapsele. Mngu kik. petaja nitab lastele 68 suurest prlist koosnevat keed. Vrvid vahelduvad (niteks punane ja sinine vi valge ja helesinine). Vaatlemisel juhib petaja laste thelepanu sellele, et kee koosneb kahte vrvi prlitest (keradest), mis rtmiliselt vahelduvad. Siis toob ta nuku ja paneb kee talle kaela. Nukk rmustab, tnab, tleb, et ta on nd ilus. petaja jagab lastele teised mnguasjad ja teeb ettepaneku teha neile ka keed. Igale lapsele antakse kandikul kahte vrvi prlid, nr vi traat. petaja palub lastel veel kord vaadata kaelakeed ja teha tpselt samasugune. Vajadusel aitab petaja lapsi, osutades vigadele ja vastandades nidisele. Kui prlid on lkitud, panevad lapsed need nukkudele kaela ja petaja aitab keed kokku siduda. Nukud tnavad lapsi.
Eesmrk. Jtkata nidise jrgi vrvuse valimist, petada tajuma ja ra tundma mitte ainult tugevasti erinevaid, vaid ka omavahel lhedasi vrvitoone, kinnistada phivrvuste nimetuste tundmist. Vahendid. Lotolehed nelja eri vrvi ruuduga. Igal lehel on ruutude paigutus erinev, ks vi teine vrv vib puududa (niteks on hel lehel punane, oran, kollane ja roheline ruut, teisel oran, roheline, punane, kollane, kolmandal helesinine, sinine, lilla, roheline jne), samade vrvustega viksed kaardid, millega kaetakse suure lehe ruudud. Mngu kik. Lastele jagatakse loto. petaja tstab kshaaval vikseid kaarte ja ksib: Kellel on samasugune? Kigile, kes vrvuse igesti ra tundsid, antakse viksed kaardid, millega nad katavad vrvi jrgi ruudud. Sellele, kes ei tundnud vrvust ra, antakse ka vike kaart ja ta peab vahetu vastandamise (pealepaneku) teel tulemust kontrollima. Alles seejrel vib lapselt ksida, kas ta valis ige vrvi. Ka need, kes valisid igesti, peaksid vahetevahel kontrollima oma valikut pealepaneku teel, sest muidu hakkavad nad ksimust Kas sa valisid igesti? pidama veale osutamiseks ja tegelikku vrvuste vastandamist ei toimu. Mngu lpus ldistab petaja tulemused. Mngu korrates antakse igale lapsele 23 suurt lehte. ks ja sama vrv vib sellel korduda kaks vi kolm korda, s.t laps peab petajalt ksima juurde he vi kaks kaarti.
Loto (vrvuse ratundmine)
63
Eesmrk. Jtkata tegutsemist nidise jrgi, kujundada ettekujutust sellest, et igal aastaajal on oma vrv: talv on valge, sgis kollane, kevad roheline ja suvi mitmevrviline, petada seostama inimeste riietust aastaaegadega, arendada thelepanu, huvi tegevuse tulemuse vastu, jrjekindlust. Vahendid. Suur helesinine vi hall paberileht pannooks, tasapinnalised kujutised (rohi; lumega kaetud maa; kollase rohu ja lehtedega kaetud maa; roheliste lehtedega puu; lumine puu; kollaste lehtedega puu; tdruk, kellel on kasukas seljas, soe mts peas, vildid jalas, kindad kes; sgispalitus tdruk, mts peas, kingad vi saapad jalas; kerges kleidis tdruk, kingad ja sokid jalas; paberilehed (pool A4) igale lapsele, samad tasapinnalised viksed kujutised igahele, kandikud kujutiste jaoks. Tegevuse kik. 1. variant. Talv. 1. tegevus. petaja paneb tahvlile paberilehe ja rgib lastele, et nad hakkavad kik koos ilusat talvepilti tegema. Ta palub kigil aknast vlja vaadata ja elda, missugune on maapind kas must, roheline vi valge. Lapsed lhevad akna juurde ja tlevad, et maapind on valge, lumega kaetud, sest et praegu on talv. Nad istuvad oma kohale tagasi, petaja vtab valge pabeririba ja kleebib selle tahvlil oleva lehe allserva. Lapsed vaatavad uuesti aknast talviseid raagus puid, millel on lumemtsid peas. petaja paneb lauale kolme puu tasapinnalise kujutise (roheliste lehtedega, kollaste lehtedega ja ilma lehtedeta, lumega kaetud puu) ning palub lastel valida niisuguse puu, mis sobib pildile talvise puu. Puu kleebitakse lehele. Nd paneb petaja lauale tdruku guurid talvises, sgiseses ja suvises riietuses. Ta ksib, missugune tdruk vib minna talvel ue. ks laps valib sobiva guuri ja see kleebitakse pildile. Koos vaadeldakse pilti: Pildil on talv. Kik on valge puud ja maapind. Lumi on puudel ja maas. On klm. Tdruk pani ueminekuks selga sooja kasuka, mtsi, vildid ja kindad. 2. tegevus. petaja jagab lastele paberilehed ja kandiku guuridega. Igal lapsel on kandikul iga elemendi valikuks kaks vimalust: hel roheline ja valge maapind, kollaste lehtedega ja lumine puu, talvises ja sgiseses riietuses tdruk, teisel lapsel on peale talvise pildi jaoks vajalike elementide kollane riba. petaja paneb tahvlile eelmises tunnis tehtud suure talvepildi ja palub lastel teha igahel samasugune pilt oma lehele. Vajadusel abistab ta lapsi. Lpuks tleb petaja Me tegime ilusa talvepildi. Talvel on igal pool lumi. Kik on valge ja ilus. Tdrukul on kasukas seljas, soe mts peas, kindad kes ja vildid jalas, sest talvel on klm. 2. variant. Kevad. Tehakse sama kahes osas esimeses tunnis valmib suur pilt, teises tunnis teevad lapsed suure pildi jrgi kevadest oma pildi. 3. variant. Sgis. Tegevus on sama mis eelmiste aastaaegade puhul esimeses tunnis tehakse valmis suur pannoo, teises teevad lapsed igaks oma pildi sgisest.
Aastaajad (tegevus)
Vrvuste kujutluse meeldejtmine

Selle teema mngud phinevad eelmistes tegevustes omandatud vrvuste tundmisel. Kujutlused vrvustest kujunevad lastel pikkamda ja kinnistuvad koos snadega. Thtis on, et arenguprobleemidega laps kasutaks vrvuskujutlusi igapevases elus, piks neid kasutama nii tegevustes kui ka mttes.
Eesmrk. Jtkata vrvuskujutluste hendamist snaga, petada valima vrvusi sna alusel. Vahendid. Samad mis lotomngus. Mngu kik. petaja jagab lastele suured lotopildid ja ksib, vikseid kaarte nitamata: Kellel on sinine (punane, kollane, oran, must) kaart? Neile, kes vastavad: Minul!, jagab petaja viksed kaardid ja suunab lapsi ise valiku igsuse le otsustama. Mngu mngitakse niikaua, kuni kik kaardid on vikestega kaetud. Mngu lpus nimetab petaja ka tehtud vigu, kuid kogu mngust peab jma positiivne emotsioon.
Tunne ra ja nimeta
Eesmrk. Jtkata thelepanu arendamist, vrvuste meeldejtmisel kujutlustele toetumist. Vahendid. Samad mis eelmises mngus. Mngu kik. petaja jagab lastele suured lotopildid. Ta palub lastel hoolega pilte vaadata ja katta need siis papitkiga kinni. Ta nitab ht vikest kaarti, paneb selle kummuli lauale, loendab mttes 1016-ni, palub lastel 64
papitkid ra vtta ja nidata, mis vrvus oli nidisel. Nd nitab petaja nidist ja lapsed saavad kontrollida, kas nad nitasid iget vrvi. Lastele jagatakse viksed kaardid.
Eesmrk. Tuletada vrvust meelde selle nimetuse jrgi ning hoida seda mlus mne aja, petada keskenduma eesmrgile, mille titmisele eelneb paus. Vahendid. Samad. Mngu kik. Mngu korraldamise phimtted on samad mis eelmises mngus. Prast paberi ravtmist lotolt peavad lapsed nimetama selle kaardi vrvuse, mida petaja nitas.
Jta meelde ja nimeta
Eesmrk. Jtkata huvi kujundamist vrvustega seotud mngude vastu, orienteerumist vrvuse jrgi, petada vrvusi meelde jtma aktiivsema thelepanuga, stimuleerida tuttavate vrvuste nimetamist aktiivses knes. Vahendid. Tahvel, suured vrvikaardid, valge paberileht. Mngu kik. petaja asetab tahvlile juhuslikus jrjekorras neli vrvikaarti (lastele hsti tuntud vrvustega)ja palub neil nimetada vrvid. Siis katab ta vrvid valge lehega kinni ja vtab mrkamatult he kaardi ra. Lehe ra vtnud, ksib ta, missugust vrvi enam ei ole. Mng kordub, iga kord on vrvide paigutus erinev. Edaspidi kaartide ja vrvitoonide arv suureneb.
Mis vrv puudub?
Eesmrk. hendada ettekujutus vrvusest ettekujutusega reaalsetest esemetest, petada, et vrv on ks eseme omadus ja mned esemed on alati kindlat vrvi. Vahendid. Mitut vrvi esemekomplektid: juur- ja puuviljad (apelsin, un, tomat, kurk; redis, kurk, kapsas, baklaaan), marjad (punane ja must sstar, maasikas, tikker jt), loomade kujutistega kaardid (jkaru ja pruunkaru, konn, krokodill, hall- ja valgejnes, rebane jt), mitut vrvi mnguasjad, esemekaardid. Mngu kik. 1. variant. petaja laual on tomat, kurk, kollane vi roheline puuleht, roheline vi punane un. Lapsed vaatlevad asju ja nimetavad, mis vrvi need on. Siis katab petaja asjad kinni, vtab vrvikaardid, paneb need lauale kummuli ja palub kolmel lapsel vtta ks kaart. Lapsed pravad kaardi vrvipoolega lespoole. See, kellel on punane kaart, nimetab laual olevaid punaseid asju. Rohelise kaardi omanik nimetab rohelisi asju. Samal ajal on kik asjad lina all. Kolmandal lapsel on sinine kaart. Ta tuletab meelde lina all olevaid asju, kuid ei saa nimetada, sest siniseid polnud. Lina vetakse ra ja petaja kontrollib vastuste igsust. Ta rgib: ige, tomat on punane, kurk ja leht on rohelised. Kas tomat saab sinine olla? Kas on olemas sinist lehte ja sinist kurki? Lapsed vastavad. petaja palub nd lastel meelde tuletada ja nimetada rhmatoas olevaid siniseid asju. 2. variant. Lapsed nimetavad kindlat vrvi esemeid ja petaja annab ige vastuse eest nimetatud eseme kaardi. Vale vastuse korral kaarti ei anta. Kui kik tuttavad asjad on nimetatud, nitavad nad oma kaarte ksteisele ja tlevad, mis kaardil on. Niteks tleb laps: Mul on konn, un ja kurk. petaja kinnitab: ige, need on rohelised. Teine laps nimetab oma kaardil olevad esemed: Rohutirts, krokodill, leht ja rohi. petaja annab hinnangu: ige. Vaadake! Konn, leht, kurk ja rohutirts on rohelised. On olemas roheline tass, kastekann, auto. Kas need vivad ka punased olla? Jah vivad. Neid vib kskik mis vrvi vrvida. Aga looduses olevad asjad on alati kindlat vrvi. Rohi on roheline, lumi on valge.
Mis asjad on seda vrvi?
Eesmrk. petada tegutsema vrvussignaali jrgi, arendada thelepanu. Vahendid. Vrvilised kaardid vi lipud. Mngu kik. petaja asetab enda ette lipualuse kahe eri vrvi lipuga, niteks sinise ja helesinise. Ta seletab lastele, et nad plaksutaksid ksi, kui tema tstab les sinise lipu, aga helesinise lipu tstmise peale panevad nad ked lauale. (Ta demonstreerib laste tegevust.) Seejrel tstab petaja jrgemda les lippe kord helesinist, siis sinist,ja lapsed tegutsevad vastavalt vrvile. Edaspidi nidatakse lippe nii, et lapsed orienteeruksid ainult vrvusele. 65
Plaks-plaks
Eesmrk. Jtkata orienteerumist vrvussignaalile, tegutseda sellele vastavalt, osata rkida valgusfoorist: punane vrv keelab liikumise (Stopp!), roheline lubab liikuda (Mine!). Vahendid. Mnguvalgusfoor vi isetehtud foor (papist ring, mis on helt poolt punane ja teiselt poolt roheline). Mngu kik. petaja tutvustab lastele valgusfoori, nitab, kuidas tuled sttivad, vi nitab isetehtud foori mlemat poolt. Ta palub lastel rkida, kas ja kus on nad foori ninud ja mida nad sellest teavad. Seejrel teeb ta ettepaneku mngida valgusfoori. Lapsed seisavad ksteise selja taha, ked eesseisja lgadel. (See on tramm.) petaja on valgusfoor. Kui sttib punane tuli, jb tramm seisma, rohelise tule ilmumisel tramm liigub. (Lapsed liiguvad mda tuba.) Edaspidi saab mngu ues mngida. Lapsed liiguvad mrgistatud vndis tnaval, mngivad autot (neid vib olla mitu) vi sidavad jalgrattal jne. Liikluseeskirja rikkujad langevad mngust vlja. Valgusfooriks vib olla laps.
Valgusfoor
Eesmrk. Aktiviseerida vrvuskujutlusi, kinnistada vrvuste nimetusi. Vahendid. Papist nukk riiete komplektiga. Mngu kik. (Mngitakse 23 lapsega.) petaja istub koos lastega laua mber. Laual on nukk ja nukuriiete komplekt. petaja jutustab lastel nukk Katist ja ks laps tegutseb jutule vastavalt. petaja alustab: Nukk Kati tusis hommikul les ja hakkas riietuma, et minna lasteaeda. Ta pani kollase kleidi selga. Kus on kollane kleit? (Laps otsib selle les ja paneb nukule selga.) Pruun lehv ja pruunid kingad. (Laps leiab need.) ige! Praegu on talv. Kati pani ilusa punase palitu selga ja halli karvamtsi phe. Jalga pani ta punased saapad. (Teine laps tidab need lesanded. Nukk tnab.) Kati lks lasteaeda ja vaatas hoolega valgusfoori. petaja annab nuku kolmandale lapseleja juhib ise foori. Laps liigub mda tnavat koos nukuga ning jrgib foori signaale.
Esemete terviktaju kujundamine

Eseme terviktaju aluseks on lapse kujunev arusaam mbritsevast keskkonnast, mis soodustab kogu tema tegevuse arengut. Alguses on eseme kui terviku taju ebatpne, laialivalguv, diferentseerumata, s.t laps tunneb tuttava eseme ra, kuid ei oska seda joonistada ega voolida. See ei thenda, et ta ei oskaks joonistada ega voolida. Ta lihtsalt ei kujuta eset nii tpselt ette, ei erista selle kontuure ega osi. Arenguprobleemidega lapsel hilineb terviktaju kujunemine ja ilma spetsiaalse arendamiseta jb see puudulikuks, mis hiljem mjub halvasti toskuste kujunemisele. Lapsed tunnevad halvasti eseme vlimust ja osi, tihti ei tunne ra eseme kujutist. Eseme terviktaju kujundamise mngudes on soovitatav kinni pidada mngude jrjekorrast, kuna see arvestab terviktaju kujunemise seadusprasusi ratundmisest tajuni ja kujutluseni.
Esemete ratundmine ja eristamine

Eseme terviktaju areng algab eseme ratundmisest. Arenguprobleemidega lapsed ei tunne alati eset uues situatsioonis ra, ei erista seda taustast. Neil on raskusi joonisel eseme ratundmisega, eriti siis, kui eset on kujutatud veidi ebaharilikus asendis vi natuke muudetud kujul. Et mbritseva keskkonnaga tutvutakse, knet ja arvutamisoskust arendatakse piltide abil, siis vivad lastel kujuneda ebaiged eseme ja sna vahelised seosed. Selleprast on esemete ratundmise mngudele vaja prata erilist thelepanu.
Eesmrk. ppida tuttavaid esemeid teiste hulgast ra tundma, arendada thelepanu, tekitada mngus positiivseid emotsioone. Vahendid. Laste arvule vastav hulk mnguasju. 66
Leia oma mnguasi
Mngu kik. petaja annab igale lapsele he mnguasja ja palub neil sellega mngida. Neil lastel, kes ise ei oska mngu alustada, aitab ta valida mngu (kiigutada nukku, tantsida karuga, veeretada palli, matrjokat lahti vtta ja kokku panna jm.) Seejrel palub petaja lastel oma mnguasjad lauale tuua, kogub need kokku, vahetab asukohta, katab linaga, loeb mttes 1520-ni ja tleb, et see, kes leiab oma mnguasja teiste hulgast les, saab selle tagasi ning vib edasi mngida. Vrast mnguasja vtta ei tohi. Lapsed valivad mnguasju hekaupa. Kui lauale on jnud ainult kaks mnguasja, paneb petaja mrkamatult sinna juurde veel kaks asja, et lastel oleks, mille hulgast valida. Vajaduse korral aitab ta lastel meelde tuletada, mis asjaga nad mngisid (Millega sa mngisid?, Millega sa sitsid?, Keda sa kiigutasid? jne). Iga valikut kinnitatakse snadega ige, sa mngisid karuga ja sa leidsid oma karu les, jne. Lapsed jtkavad mngu.
Eesmrk. Sama. Vahendid. Laste arvule vastav hulk mnguasju. Mngu kik. Lapsed istuvad oma mnguasjadega ritta asetatud toolidel. petaja signaali peale jooksevad nad toas laiali, jttes mnguasjad toolile. Uue signaali peale jooksevad nad kohtadele tagasi, orienteerudes mnguasja jrgi. Mngu korratakse 23 korda. Mngu edenedes muutub lesanne keerulisemaks laste jooksmise ajal vahetab petaja mnguasjade kohti.
Leia oma koht
Eesmrk. petada valima hesuguseid (paarisesemeid) nidise jrgi, aktiviseerida thelepanu. Vahendid. Paaris mnguasjad (kaks hesugust karu, kaks nukku, kaks jnest; teine valik: neli nukku kaks paari, mis erinevad ksteisest suuruse poolest, kaks hesugust karu jne). Mngu kik. he mnguasjade komplekti paneb petaja oma lauale, teise paneb samasugusele lauale, mis on veidi eemal, ja rgib: Nukud, jnesed ja karud tahavad minna peole paari kaupa, aga nad ei leia oma paare les: karu tahab minna koos samasuguse karuga, nukk nukuga, jnes jnesega. Lapsed, palun aidake neid. Lapsed tulevad jrgemda petaja laua juurde, vtavad sealt he mnguasja ja leiavad sellele paarilise teise laua pealt. petaja vtab trummi vi tamburiini ja selle signaali peale paigutavad lapsed asju laual teise kohta. Mng kordub jrgmiste lastega. Seejrel saab iga laps he mnguasja ja signaali peale jooksevad nad toas laiali. Kui nad on oma paarilise leidnud, knnivad nad koos mda tuba.
Mnguasjad lhevad peole
Eesmrk. Tunda pildil olev ese ra, arendada thelepanu. Vahendid. Asjade kogu ja neile vastavad paarispildid (mnguasjad, nud, riided, juur- ja puuviljad jm). Mngu kik. petaja paneb asjad eraldi lauale (neid on 23 tkki rohkem kui lapsi), kutsub he lapse enda juurde, nitab talle pilti nii, et teised lapsed seda ei neks, ja rgib: Nd te hakkate ra arvama, mis sellel pildil on. Ta paneb pildi oma lauale ja palub lapsel leida samasugune asi (mnguasi), aga ta ei nimeta, mis see on. Laps valib asja ja paneb selle lauale. petaja ksib kigilt, mis on pildile joonistatud. Prast vastamist nitab laps pilti teistele lastele. Lapsed hindavad valiku igsust. Kui laps ei valinud iget asja, palub petaja tal oma viga parandada. Siis teeb petaja kokkuvtte: Te arvasite igesti pildil on auto ja Triinu ti auto. Alguses valitakse kolme asja, hiljem 68 hulgast.
Mis on pildil
Eesmrk. petada valima paarispilte nidise jrgi, arendada thelepanu ja huvi pildil olevate esemete eristamise ja ratundmise vastu. Vahendid. Lotokaardid kolme lastele tuntud eseme kujutisega, samade kujutistega viksed kaardid. Mngu kik. petaja jagab lastele lotokaardid, tstab he vikse kaardi les ja ksib: Kellel on niisugune pilt? Kui laps on valinud, saab ta selle pildi endale ja petaja nimetab, mis see on: Tnisel on lusikas, ige. Mngu korrates ei anta igale lapsele mitte ks, vaid 23 lotokaarti (69 pildiga).
Loto (esemete ratundmine pidi jrgi)
67
Eesmrk. Jtkata hesuguste asjade ratundmise petamist, jtta need meelde ja kujutada neid mttes ette, kinnistada esemete nimetuste tundmist. Vahendid. Samad mis eelmises mngus, puhtad paberi- vi papitkid. Mngu kik. Mngu phimte ja metoodika on analoogiline eelmiste mngudega.
Eesmrk. petada meelde jtma esemeid ja nende kujutisi, esemete ja piltide asetust ruumis, arendada thelepanu, kasvatada huvi esemete vlimuse ja nende eristamise vastu. Vahendid. Asjad, mnguasjad, pildid, ekraan (lina), tahvel. Mngu kik. 1. variant. petaja laual on neli asja (niteks taldrik, tass, matrjoka, auto). petaja palub lastel thelepanelikult asju vaadata, katab need linaga vi varjab ekraaniga, loendab mttes 15-ni, peidab mrkamatult he asja ra, eemaldab lina vi ekraani ja ksib: Mida enam ei ole? Mngu korrates suurendatakse esemete arvu. 2. variant. Sama mngu mngitakse piltidega, mis on pandud tahvlile ja kaetud ekraaniga. 3. variant. Mngitakse samuti nagu esimest mngu, kuid petaja ei vta asja ra, vaid muudab selle asukohta. Ekraani ravtmise jrel esitab petaja ksimuse: Mis muutus? 4. variant. Mngitakse nagu 3. varianti, kuid piltidega.
Mis muutus
Eseme terviktaju ja osade ratundmine

Selles peatkis olevate didaktiliste mngude eesmrgid on vga keerulised. Lapsed peavad teadvustama, et ese vib paista erinev olenevalt sellest, kust seda vaadatakse kas eest, tagant, klje pealt, alt vi levalt. Ese jb samaks. Samuti tuleb petada, et tervikese vib koosneda ksikutest osadest, millest igahel on oma otstarve ja kuju, suurus, oma kindel koht tervikus, muutumatu ruumiline asend teiste osade suhtes. See kik tekitab arenguprobleemidega lapsele palju raskusi.
Eesmrk. Juhtida thelepanu sellele, et asjad vivad eest, tagant, kljelt paista erinevalt, arendada thelepanu, tpsustada ettekujutust esemest. Vahendid. Suured asjad, mille vlimus erineb eest, tagant ja kljelt vaadates suurel mral (niteks maja, mille esikljel on uks, aknad ja trepp, aga tagakljel on ainult pime sein; nukk, elevant, nukumbli kapp, buss, ahv, matrjoka jm), paber, viltpliiats. Mngu kik. (Mngitakse individuaalselt vi kahe lapsega.) petaja vtab mnguasja ja vaatleb seda koos lapsega mitut pidi, eest, tagant. Niteks matrjokat eest vaadeldes prab petaja thelepanu sellele, et on nha ngu, silmad, nina, suu, ked ja pll. Tagantpoolt vaadates pole ngu nha, rtik on peas, ka pll ei paista, aga nha on pllepaelad. Siis palub petaja lapsel silmad kinni panna. Ta paneb lauale matrjoka kontuuri vi joonistab selle lapse nhes. Laps peab tingimata petaja krval istuma, et nad mlemad neksid eset samalt poolt. Seejrel vtab laps matrjoka ktte ja petaja palub tal panna see nii, nagu on joonistusel. petaja vahetab kolm korda joonistust, kus matrjoka on kujutatud erineva nurga alt (eest ja tagant). Vaheldumise jrjekord peab olema erinev, et laps pilti vaadeldes seostaks pilti eseme asendiga. Samal phimttel mngitakse teiste asjadega. Kui lapsed on juba mnguga harjunud, mngitakse kahe lapsega: ks vtab pilte, teine muudab selle jrgi eseme asendit. See suunab lapsi ise mngu tulemust hindama.
Pane igesti
Eesmrk. Sama. Vahendid. Poolikud kaardid, millel on eest- ja tagantvaates esemete kujutised (nukk, karu ja kloun; maja, ranits, kapp ja televiisor jm), kilekotid, tamburiin.
Leia teine pool
68
Mngu kik. (Mngitakse vikeses grupis kuue lapsega.) Mngijad istuvad reas toolidel. petaja paneb suurele kandikule kotid piltidega ja palub igal lapsel vtta endale ks kott. Tamburiinisignaali peale jooksevad lapsed toas laiali, aga signaali lppedes jvad seisma. petaja palub lastel kotid lahti teha, vtta sealt pildid ja leida paariline, kellega krvuti istuda. Lapsed vtavad pildid vlja ja vrdlevad-krvutavad neid, istuvad siis toolidele ja panevad pildid nii, et tekiks tervikpilt.
Eesmrk. Juhtida thelepanu sellele, et mne osa puudumisel ei teki tervikut, tpsustada ettekujutusi esemetest ja nende osade omavahelistest suhetest. Vahendid. Kokku ja lahti kivad mnguasjad (asjad, millelt saab osi ra vtta), esemete kujutistega pildid, kus puuduvad olulised vi iseloomulikud detailid. Mngu kik. 1. variant. petaja paneb lauale kokku ja lahti kiva mnguasja, millel puudub oluline ja kergesti ra vetav osa (niteks ilma katuseta maja vi ratasteta auto), ning palub elda, kas see mnguasi on terve. Kui lapsed tlevad, et ei ole terve, ksib petaja, mis sellel puudu on. Vastuse jrel vi raskuste korral vtab petaja vlja osade karbi. Seal on nii vajalikke kui ka mittevajalikke osi. petaja palub kellelgi leida karbist puuduva osa. Lapsega koos tehakse mnguasi terveks. 2. variant. petaja paigutab tahvlile he suure asja kujutise, palub thelepanelikult vaadata, mis seal puudu on, mida on vaja lisada. Lapsed nimetavad puuduvaid osi ja petaja kleebib need pildile. Kui t on valmis, vaadeldakse seda koos lastega, avastades tervikut ja analsides detaile, millest tervik koosneb. 3. variant. petaja annab igale lapsele esemepildi ja palub vaadata, mis seal puudub. Lapsed rgivad kordamda, mis asi nende kes on ja mis detailid sellel pildil puuduvad.
Mis on puudu
Eesmrk. Aktiviseerida ettekujutust esemetest, arendada thelepanu ja fantaasiat. Vahendid. Aplikatsioonielemendid palju korduvad vormid ksiklehtedel, lisaelemendid, mille abil saab phielementi muuta teise elemendi osaks vi kujutada selle abil ette tervikut. Mngu kik. (Mngitakse individuaalselt vi alagruppides. Igaks juhuks antakse alguses tegevuse nidis.) 1. variant. Tahvlil on paberiribad, millel on ksteisest kindlal kaugusel ristklikud. petaja vtab varem valmis tehtud viksemad ristklikud ja paneb vi kleebib esimesele ristklikule uksed ja aknad. Ksib: Mis see on? Lapsed vastavad: Maja. petaja paneb teisele ristklikule helesinise riba ja kaks kala saab akvaariumi, kolmandast ristklikust saab televiisori. Neljandale lisab ta kaks viksemat ringi ja riba ning tekib vagun. Nd paneb ta majale teise riba, millel on ringid. Laps (lapsed) koos petajaga teevad hest ringist palli, teisest hupalli (lisades riba nri), jrgmisest saab una (juurde pannakse vars lehega) jne. Lastele vib pakkuda ka poolringe (vihmavari, kaabu, seen, purjepaat jt), ovaale (tibu, sidrun, kala jt), kolmnurki (maja katus, kaabu, kuusk jt). 2. variant. Lastele jagatakse paberilehed, vormid (krvuti istuvatele lastele antakse erinevad vormid) ja kandikud kujutise elementidega. T kigus lheb petaja laste juurde ja vajadusel abistab neid. Kui t on valmis, tleb igaks, mis pildi ta vlja mtles ja mida tegi. 3. variant. Lastele antakse paberilehed pealejoonistatud vormidega, pliiatsid vi viltpliiatsid ja palutakse vlja melda ning joonistada pildid.
Mis see on
Eesmrk. Jtkata esemete terviktaju arendamist, juhtida thelepanu detailide ruumilisele asetusele ja nende vastavusele terviku osadega. Vahendid. (Vt lk 70.) Erineva keerukusega asjade ja teemade kujutistega lotokaardid, milles on thjad kohad ja nende titmiseks vljaliked; thja koha taustal on vljaligatud kujutise kontuur, vljaliked ja nende titmise osad vivad olla erineva suuruse ja kujuga (mmargused, ruudu- ja ristklikukujulised, kuusnurksed). Iga kaart koosneb kahest ksteise peale kleebitud papikihist ja tidab pildil vajaliku ruumi. hel kaardil vib olla ks-kaks eseme osa vljaliget. Mngu kik. Alguses vaatleb laps tervet kaarti, milles on vljaligete kohad tidetud, kui oskab, siis nimetab kujutatud esemeid ja situatsiooni vi nitab petaja palvel erinevaid esemeid. Siis vtab tiskasvanu pildist 23 tkki vlja, segab need ja palub lapsel tekkinud aknad oma kohale panna. Kui laps teeb vormi tagasi pannes vigu 69
Loto (titmine)
(ajab segi lemise-alumise poole), juhib petaja tema thelepanu kontuurile. Edaspidi asendatakse lihtsa teema kujutised keerulisematega, suurema vljaligete arvuga.
Eesmrk. Sama. Vahendid. Esemete osad: tasapinnalised papist, riidega kaetud (rong vagunid, rattad; labidas labaja vars; kahekorruseline maja alumisel korrusel on aknad ja uks, teisel aknad ja katus; buss kere ja rattad; auto kere, kabiin ja rattad; osadeks jagatud karu ja lindude kujutised). Kiki detaile saab hendada mitut moodi: nriga (paelaga), rhknaelaga, nbiga vi haagiga. Mngu kik. petaja teeb lastele ettepaneku valmistada mnguasju ja nendega mngida. ks laps vib teha niteks auto, teine rongi jne. Igale lapsele annab petaja tema mnguasja tegemiseks vajalikud osad ja aitab lastel osi hendada.
Tee mnguasi
70
Eesmrk. Jtkata esemetest kujutluse loomist, petada eraldama osi ja hendama neid tervikuks, arendada peenmotoorikat. Vahendid. Tavalised kokku ja lahti kivad mnguasjad. Mngu kik. (Mngitakse 23 lapsega.) Lapsed istuvad petaja laua mber, kuhu on pandud mnguasja osad ja selle kujutis. petaja nitab pilti, lapsed tlevad, mis asi see on, mida nad hakkavad kokku panema, leiavad selle peamised osad alguses pildil, prast osadena ja ka nimetavad neid. petaja abiga hendatakse alguses peamised, siis teisejrgulised osad. Valmis mnguasjaga tuleb tingimata mngida (auto sidab, lbib vrava, pannakse garaai vi veetakse sellega mnguasju).
Pane kokku tervik
Ruumitaju ja orienteerumine ruumis

Ruumitajust rkides peetakse eelkige silmas suunataju (leval, all, paremal, vasakul, ees, taga) ja esemete ning nende osade ruumisuhteid. Laps peab teadvustama oma asendit ruumis, oskama selles elada ja tegutseda. Lapse jaoks jaguneb ruum lhemaks ja kaugemaks ruumiks. Arenguprobleemidega lastel kujuneb lhiruumis orienteerumine varem ja kergemini kui kaugemas ruumis orienteerumine. Eriline ja oluline on petada last paberilehe phjal orienteeruma. Sellega on seotud ettevalmistus lugemaja kirjutama petamiseks, kaardilugemisoskus, ruumilise objekti tasapinnalise kujutise mistmise oskus. Nende oskuste alus luuakse koolieelses eas. Ruumikujutluste valdamine ja ruumis orienteerumine on raske isegi tavaprase arenguga koolieelikule. Arenguprobleemidega lapse ruumikujutluste arendamisele tuleb prata erilist thelepanu.
Esemete ja nende osade vahelise ruumisuhte tajumine

Kige varem hakkab laps eristama esemete ja nende osade vertikaalseid suhteid (peal, all). Horisontaalsuhteid tajutakse ldisena krval, juures. Pikkamda hakkavad need tpsustuma, s.t ilmub niisuguste suhete nagu paremal, vasakul, ees, (ette), taga (taha) tajumine. Ruumisuhete tajumist aitavad tpsustada tiskasvanuid matkivad tegevused esemetega, kus laps just nagu uurib eseme liikumist ruumis. See kergendab esemete ruumisuhete analsi. Prast seda kui laps pib tajuma ja kordama esemete ruumilist paigutust tiskasvanu matkimise teel, vib le minna nidise jrgi tegutsemise mngudele, s.t hakata nidist (situatsiooni, konstruktsiooni, kujutist) iseseisvalt analsima esemete ja nende osade omavahelistest ruumisuhetest lhtudes. Alguses tuleb lastele pakkuda situatsioone, millega nad on varem matkimise abil kokku puutunud, seejrel tulevad sarnased, hiljem uued olukorrad. Siinkohal on oluline meeles pidada, et esemete ja nende osade vaheliste ruumisuhete mistmine on lapse jaoks sama thtis ja huvitav kui vormi, suuruse ja vrvuse tundmine. Ta omandab tunnetuskogemust, kinnistab ja ldistab seda snaga. Kiki lapse tegevuse tulemusi mngus kinnitab petaja snaga, hiljem hakkab laps seda ise tegema. Kujutlusi kontrollitakse snaliste juhiste titmise kigus. Peab arvestama, et snalisi juhiseid antakse alles siis, kui laps on ppinud tegutsema matkimise ja nidise jrgi.
Eesmrk. Tutvustada ruumisuhteid, mida vljendatakse snadega peal, all, krval, tekitada huvi esemete ruumilise asetuse vastu, teha see oluliseks. Vahendid. Nukumbel (laud, tool, kapp), kaks klouni, kaks vikest mnguasja. Mngu kik. (Mngitakse nukuteatrit, milles osalevad kaks klouni Osavnpp ja Kobakpp. Nad peidavad teineteise eest mnguasju ra ja otsivad neid.) petaja laual on nukumbel. Osavnpp (paneb pardipoja mngulauale, liigutab seda aeglaselt ja prdub teise klouni poole): Mul on pardipoeg, ne! (Nitab lastele ja teisele klounile pardipoega.) Pra selg, ma peidan selle ra ja sina otsid les. Kobakpp (prab selja): Kll ma ta leian! (Prdub.) Kohe leian les! (Pab vaadata kapi taha, vaatab laua le ja ronib laua alla. Ronib sealt vlja ja tleb lastele): Pole pardipoega! Kus ta on? Lapsed: Laual! Kobakpp (teisele klounile): Peida veel ks kord. Nd ma leian ta les. (Prab selja.) 71
Klounid
Osavnpp (paneb pardipoja aeglaselt toolile ja nitab seda lastele): Valmis! Kobakpp (prdub ja lheb kohe laua juurde, kib selle mber, ronib laua alla. Tuleb sealt vlja): Jlle ei ole! Kus pardipoeg on? Lapsed: Tooli peal! Kobakpp: Hurraa! Leidsin les! Tooli peal! Peida veel ks kord, siis ma leian selle kohe les. (Prab selja.) Osavnpp (vtab pardipoja ja paneb selle kiiresti laua alla, nitab lastele): Korras! Tule, otsi! Kobakpp (tormab tooli juurde): Tooli peal ei ole! (Jookseb laua juurde.) Laua peal ei ole! Vib-olla on kapi peal? (Tuseb tooli peale psti, vaatab kapi peale.) Kapi peal ka ei ole! Kus pardipoeg on? Lapsed: Laua all! Kobakpp (leiab pardipoja ja on rmus): les leidsin! Osavnpp: igus, laua all oli. Las ma peidan veel. Kobakpp: Ei! Nd peidan mina ja sina otsid. Ma peidan kuubiku ra. (Nitab lastele ja Osavnpule kuubikut.) Pra ra! (Lastele): Panen kapi otsa. (Paneb pardipoja kapi otsa.) Osavnpp (vaatab hoolega mberringi ja kommenteerib valjult): Alguses vaatan lauale ei ole, nd tooli peale ei ole, tooli all ei ole, laua all ei ole. Tuleb vaadata veel (aeglaselt) kapi otsa. (Ronib tooli peale.) Ne, kus on. (Vtab kuubiku ra ja annab selle Kobakpale.) Peida veel! (Prab selja.) Kobakpp (vtab kuubiku vastu, ksib laste kest): Kuhu ma selle peidan? (Peidab laste soovi jrgi.) Osavnpp otsib ja leiab samal moel. Siis jtavad klounid lastega hvasti ja lahkuvad.
Eesmrk. petada taastama konstruktori osade ruumilist paigutust tiskasvanu tegevuse matkimise alusel. Vahendid. Lauakonstruktori osad (kuubikud, kolmtahukad katuse jaoks), mngutellised (igale lapsele kaks), palgid (igahele kolm), komplektide arv vastab laste arvule, petajal on tunduvalt suurem komplekt, viksed mnguasjad ehituse mngimiseks. Mngu kik. (Mngitakse hekaupa ja vikeste gruppidega.) 1. variant. petaja toob autoga kohale mned matrjokad (vastavalt laste arvule) ja rgib, et neile on vaja majad ehitada. Ta jagab lastele kuubikud, tahukad ja igahele he tellise, paigutades need lauale juhuslikult. Palub lastel korrata seda tegevust, mida tema ees teeb: vtab kuubiku, paneb selle enda ette (lapsed matkivad), siis vtab tahuka, paneb selle aeglaselt kuubiku peale, jlgib, kuidas lapsed seda teevad, vtab tellise, paneb selle otsapidi tihedasti vastu maja klili (lapsed kordavad). Vaadake, kui ilusa aiaga maja me matrjokadele ehitasime. Matrjokadele meeldib see maja. (Vtab suure matrjoka endale, lastele annab viksemad.) petajat matkides ehitavad lapsed maja. 2. variant. Maja ehitamine koos vravaga ja mlemal pool vravat oleva aiaga (taraga) sama metoodika jrgi. Mngimiseks kasutatakse nii nukke kui ka teisi vikseid mnguasju, autosid, mis sidavad vravast sisse ue ja vravast vlja. 3. variant. Samad ehitised tehakse nidise jrgi, mitte matkimise teel, s.t petaja teeb oma maja ekraani taga valmis, lapsed analsivad seda ja ehitavad oma maja.
Matrjoka maja
Eesmrk. Jtkata ruumitaju kujundamist ja oskust taastada ruumisuhteid tiskasvanu matkimise vi nidise jrgi, petada thelepanelikult tiskasvanu tegevust jlgima, arendada lihtsama nidise iseseisva analsi oskust, kasutades seejuures ka vormi, suuruse ja vrvuskujutlusi, mitte ainult ruumikujutlusi. Vahendid. Ehituskonstruktorid Vrv ja vorm, Ehita kla jt vastavalt laste arvule. Mngu kik. (Mngitakse hekaupa ja vikeste gruppidega.) 1. variant. petaja seab lapse enda vastu istuma ja paneb lauale 46 ehituselementi. Ta palub lapsel teha nii, nagu tema teeb. T kigus nitab ta hesuguseid elemente estiga ja tpsustab nende ruumilist paigutust. Seejrel teeb ta samadest elementidest teise konstruktsiooni, muutes ainult elementide asetust. Laps kordab petaja tegevust. petaja hindab lapse td: Tubli, sa oled thelepanelik, tegid kik igesti. 2. variant. petaja teeb ehitise ekraani taga valmis. Laps peab iseseisvalt nidist analsima, nimetades elementide vormi, suurust ja asetust, ning tegema samasuguse ehituse. Selle jrgi, kuidas ja kui igesti ta nidist analsib, vib otsustada tema tegevuse alusel ehituse kigus. Kui laps ei oska nidise jrgi ehitada, paneb petaja lapse tegutsema matkimise abil. Lpuks hindab petaja tulemust: Vaata, kui thelepanelik sa olid. Sa ehitasid igesti: suur kuubik on all, vike on leval, selle peal on kolmnurkne katus, krval on tellised saigi aiaga maja valmis. 72
Kes on thelepanelik?
3. variant. Tnava ehitamine tiskasvanut matkides. petaja paneb lauale komplekti Ehita kla elemendidja rgib lapsele, et nad hakkavad koos tnavat ehitama. Ta piiritleb ala, kuhu tulevad hesugused tnavad. Kigepealt ehitab petaja kahekorruselise maja tnava keskossa nii, et edaspidi saaks tnavat ehitada kahele poole vasakule ja paremale. Maja elemendid valib ta lapse juuresolekul ja rgitab last sama tegema. Maja krvale paneb ta puu, teisele poole kaks puud ja auto. Niisugune jrjestus sunnib last peegeldama igesti nii vertikaalseid kui ka horisontaalseid suhteid ei piisa ainult asendi krval taastamisest, vaid tuleb ka nha, kummal pool maja on teised asjad. Sellega tpsustub miste krval ja see diferentseeritakse mistetest selles kljes, teises kljes. 4. variant. Tnava ehitamine nidise jrgi, mis on ekraani taga varem valmis tehtud. Lpuks mngitakse ehitisega.
Eesmrk. Jtkata ruumitaju arendamist, nidata, et esemetevahelised ruumisuhted vivad muutuda: ese, mis oli leval, vib olla all ja vastupidi, petada taastama ruumisuhteid tiskasvanu tegevuse matkimise ja nidise jrgi. Vahendid. Vikeste mnguasjade ja ehitusmaterjali komplekt, ekraan. Mngu kik. (Mngitakse individuaalselt ja vikestes 23-lapselistes gruppides.) 1. variant. petaja paneb lapse enda vastu istuma ja annab talle kaks asja: kuubiku ja palli. Endale vtab tpselt samasugused. Ta teeb ettepaneku mngida, teha nii, nagu tema ees teeb, olla thelepanelik. Ta paneb hupalli kuubiku peale, laps matkib. petaja kseerib asetuse: Pall on kuubiku peal ja muudab kohe asjade paigutust paneb kuubiku palli peale. Laps matkib ka seda tegevust ja neb, et konstruktsioon ei ole psiv, kuubikut tuleb kega kinni hoida. Kuubik on palli peal, tleb petaja ja palub lapsel ked ra vtta. Kuubik kukub maha. Laps veendub veel kord, et esemetega tegutsedes sltub edu esemete vormist. Seejrel paneb petaja kuubiku palli krvale: Kuubik ja pall on krvuti. (Laps teeb sedasama peegelpildis.) Siis vahetavad asjad oma kohad. Kuubikja pall vahetasid kohad ra, aga jid ikka krvuti, lpetab petaja. 2. variant. Samad tegevused nidise jrgi. Palli ja kuubiku asendit muudab petaja ekraani taga. Lapse tegevuse vtab petaja snaliselt kokku: Kuubik on palli all, aga pall on kuubiku peal. Kuubik on palli peal, aga pall on kuubiku all. 3. variant. petaja kasutab lauakonstruktorit Ehita kla ja vikseid mnguasju. Kik elemendid on paaris. Laps istub tiskasvanu vastas. petaja ehitab maja, laps matkib. Maja katus on tasapinnaline, ulatudes le maja re. hele poole maja tuleb aed (tara), selle lpus on puu. Teisel pool maja on kaks kuuske. Laps muudab tiskasvanut matkides jrjekorras esemete paigutust. petaja paneb maja ette auto, siis paneb sinna mngukassi ja koera. (Kui vikseid mnguasju ei ole, vib kasutada papist kujusid.) Nd mngib petaja: Oli maja. (Osutab sellele.) See oli tnava keskel. hel pool maja oli aed, aia res puu. (Osutab.) Teisel pool maja kasvasid kuused. (Osutus.) Maja ees oli auto. (Osutus.) Tnaval jooksis kass. kki ilmus 73
Mis (kes) on all, leval, krval
sinna koer ja hakkas kvasti haukuma: Auh-auh! Koer hakkas kassi taga ajama, aga kass ronis katusele. Kass on leval, katusel. (Osutus.) Koer on all, ta ei saa kassi ktte. Lugu kordub, kuid kikide asjade asendit nitab laps (tiskasvanu katkestab teda, et laps nitaks kiki asju jutustamise kigus). Prast vtab laps koera ja kassi ja illustreerib jutu teist poolt, s.t mngib konstruktsiooni teist korda lbi.
Eesmrk. Jtkata ruumisuhetest igete kujutluste loomist, nidata, et esemete asetus ksteise suhtes on suhteline ja vib muutuda. Vahendid. Kaks palli, kaks nukku, kaks karu, nukutool, lastetool, suur tool ja laud. Mngu kik. 1. variant. Ringis istuvate laste ette pannakse toolid: nukutool, lastetool, suur tool ja laud, ks pall pannakse prandale, teine nukutoolile. petaja osutab prandal olevale pallile ja ksib: Kus see pall on? Kas leval? All? Kui lapsed ei oska vastata, tleb petaja: See pall on all. Sama ksitakse toolil oleva palli kohta. Pallid vahetavad kohad, aga ksimused jvad samaks. Siis pannakse pall nukutoolilt suurele toolile jne. 2. ja 3. variant. Mngitakse nukkude ja karudega.
leval all
Orienteerumine paberilehel
Kigepealt peab laps aru saama, et paberileht on kindel piiritletud ruum, millel on la-, ala-, keskosa ja servad. Paberil saab kujutada tegelikke esemetevahelisi ruumisuhteid. Arenguprobleemidega lapsel on seda mista vga raske. Teda tuleb petada iseseisvalt ruumilisi elemente tasapinnale le kandma, lugema kujutist kui tegeliku ruumi mudelit, taastama seda esemetega tegutsedes. Didaktilistel mngudel on selles suur thtsus.
Eesmrk. petada le kandma esemetevahelisi ruumisuhteid tasapinnalisele kujutisele, arendada thelepanuja matkimisoskust. Vahendid. Esemete ja nende tasapinnaliste kujutiste komplektid (pallid, kuubikud, tahukad, palgid, tellised), viksed teemakohased mnguasjad vastavalt laste arvule. Mngu kik. (Alguses mngitakse individuaalselt, hiljem gruppides.) 1. variant. petaja istub lapse vastas viksel toolil, vtab kaks ruumilist asja, niteks kuubiku ja palli, annab lapsele samade asjade tasapinnalise kujutise (ruudu, ringi) ja palub lapsel need kujutised asjade alla panna. Seejrel palub ta lapsel tegutseda matkimise jrgi (Tee nii nagu mina) ja paneb palli kuubiku peale. Laps teeb sedasama tasapinnaliste kujutistega. Kui lapsel tekivad raskused, aitab petaja teda, osutades kega vormide mberpaigutamise poole ja rkides: ige, pall on kuubiku peal. (Nitab oma nidist.) Ja sul on samuti. Nitab seda, mis laps tegi. Siis vahetab ta asjade kohad ra, tiendades iga liigutust snaga. Nii toimitakse ka teiste asjadega. Sedamda kuidas laps omandab esemete ruumisuhete ja tasapinnaliste kujutiste vastandamise oskust, suurendab petaja asjade hulka. 2. variant. petaja vtab endale geomeetriliste kujundite vi mnguasjade tasapinnalised kujutised ja lapsele annab samad ruumilised vormid. Nd peab laps tasapinnalise kujutise phjal tekitama reaalsed esemetevahelised ruumisuhted. Alguses tegutsetakse nende asjadega, mis on tuttavad eelmisest mnguvariandist. Siis vib juurde tuua teemakohased mnguasjad ja nende kujutised. Niteks vtab petaja palli, laua ja poisi guurid ning justkui mngib nendega. Laps taastab selle mngu reaalselt mnguasjadega tegutsedes (poiss vtab palli, seisab akna juures, veeretab palli prandal, paneb palli lauale jne). Mngu lpus kommenteerib petaja mngu, nimetades vastavaid tegevusi: Poiss mngis palli. Ta viskas palli. Pall on laual. Poiss hakkas palli veeretama ja pall kukkus laua pealt maha. Pall on teisel pool lauda. Poiss lks ka teisele poole lauda. Poiss, laud ja pall on krvuti. Poiss lkkas palli ja pall veeres laua alla. Nd on pall laua all.
Pane igesti
74
Eesmrk. Jtkata ruumisuhete lekandmist tasapinnale tasapinnaliste ja ruumiliste nidiste ning snalise tluse jrgi. Vahendid. Vurr (ruudukujulise papitki keskele on kleebitud vrviline ring, ruudu nurkadesse on kleebitud viksed ruudud nii, et nende vahel oleksid ringist lhtuvad teed vahed, kuhu saab panna ja mida mda saab vabalt liigutada ringiga sama vrvi ruute), tasapinnaline keerulise vormi nidis, mis kujutab endast vurriga sama vrvi ruudu ja ringi hendust, plastmassist vormid kuubik ja pall.
Vurr
Mngu kik. (Individuaalne mng.) 1. variant. petaja paneb lapse ette vurri ja nitab talle, kuidas papist ruutu vahesse panna ja selle asendit muuta, palub lapsel sedasama teha matkimise teel. Seejrel vaatlevad nad koos tasapinnalist nidist, petaja paneb selle vurri krvale ja palub teha samasuguse guuri vurri peal, liigutades ruutu hte vahesse. Nidise asendit muudetakse mitu korda. 2. variant. petaja teeb kuubikust ja hupallist nidise, laps taastab selle vurril (ruumisuhte lekanne ruumiliselt tasapinnalisele). Tulemust kinnitatakse snaga, alguses teeb seda petaja, hiljem laps. 3. variant. petaja palub lastel tekitada mitmesuguseid ruumisuhteid snalise instruktsiooni jrgi: Tee nii: hupall kuubiku peal, kuubik hupalli peal, kuubik ja pall krvuti, kuubik palli all jne. Prast rgib laps, mida ta tegi.
Eesmrk. petada paigutama esemeid paberilehele (leval, all, keskel, servades), arendada thelepanu, matkimisoskust, kinnistada esemete terviktaju ja eristamist. Vahendid. Suur paberileht pannoo jaoks, suured aplikatsioonidetailid (pike, maapinna ribad, maja, poisi vi tdruku guur, puu, lind), paberilehed, samad aplikatsioonid viksemal kujul, kandikud, liim, pintslid, vakstud, lapid igale lapsele. Tegevuse kik. petaja rgib lastele, et nad hakkavad ilusat pilti tegema, tema teeb suurel tahvlil oleval lehel, nemad vikestel lehtedel oma laual. Tuleb ainult thelepanelikult vaadata, mida petaja teeb, ja teha samamoodi. Siis jaotab petaja lastele aplikatsioonid. Alguses kleebib ta paberi allossa maa, les pikese jne. petaja teeb kike pikkamda, rhutades tegevuse eri etappe, andes lastele vimaluse vajalikke osi valida ja paberile paigutada. Vajaduse korral aitab ta lapsel mrata paberil kohta (leval, all). Kui t on valmis, vrdleb petaja enda ja laste tegevuse tulemust, arutledes ruumisuhete le, kiidab lapsija loob positiivse meeleolu. Siis kirjeldab ta saadud pilti. Poiss lks ue. Vaatas, et all on maa, leval on taevas. Taevas on pike. All on maa peal maja ja puu. Poiss seisab hel pool maja, teisel pool maja on puu. Lind istub puu otsas.
Pilt (tegevus)
75
Eesmrk. petada joonisel ngema esemetevahelisi suhteid, kanda tasapinnalised ruumisuhted le ruumilistesse, s.t luua konstruktsioon joonistuse-nidise jrgi, jtkata tasapinnalise nidise analsi, eristades detailide vormi ja suurust ning nende asetust. Vahendid. Lauakonstruktor, konstruktsiooni kontuurid joonisel, elementide arv on erinev.
Mis on siia joonistatud (tegevus)
Tegevuse kik. (Mngitakse alguses individuaalselt, hiljem gruppides.) 1. variant. Laps istub petaja krval laua taga. petaja palub lapsel thelepanelikult pilti vaadata ja ehitada see, mis pildil on kujutatud. Esimesel korral aitab petaja lapsel joonise elemente vrrelda ehituskonstruktori detailidega. Seejrel annab ta lapsele veel kaks joonist ja pab last suunata tegutsema iseseisvalt. Esimene joonis peab olema lihtne ja koosnema kolmest (mitteesemelise iseloomuga) elemendist, samad ehituse elemendid on lapse ees. 2. variant. Sama mngu mngitakse grupiga, kes juba oskab nidisjoonist lugeda. Joonisel olevate esemeteja konstruktori detailide arv kasvab. 3. variant. Lastele antakse mnest detailist koosneva eseme kujutised ja jrgmiste teemade elemendid: Ehita maja, Ehita garaa, Tee nukumbel, Tee nukutuba jt.
Orienteerumine ruumis
Lhiruumis orienteerumisega puututi kokku eelmistes mngudes, kus oli tegemist esemetevaheliste ruumisuhetega, mis on lhiruumis orienteerumise aluseks. Neid suhteid antakse edasi snadega peal, all, krval, juures. Jrgnevalt kirjeldatakse mnge, mis on seotud kaugemas ruumis, niteks rhmatoas orienteerumisega. Esikohale tulevad suhted, mida vljendatakse snadega kaugel, lhedal, siin, seal, keskel. Last petatakse jrjekindlalt ruumi vaatlema ja selles orienteeruma. Eriti thtis on esemete asetus, sest ks ese vib teist varjata, s.t olulised on suhted, mille iseloomustamiseks kasutatakse snu taga ja ees. Selliste suhete taju kujuneb arenguprobleemidega lapsel aegamda ja nuab kindlasti arendamist. Pahatihti peavad nad eset, mida pole nha, olematuks. Mngudes peidavad ja leiavad lapsed asju ja ksteist. Alguses peavad need mngud olema vga lihtsad. Peidetav asi peab olema silmatorkav, seda tuleb peita laste nhes ja nende silmade krgusele, sest arenguprobleemidega lapsed nevad ainult oma silmade krgusel olevaid asju. Didaktiliste mngude abil hakkavad nad kaugust ja liikumissuunda arvestama.
76
Eesmrk. Jtkata lhiruumis orienteerumise petamist, kinnistada ja tpsustada snade kaugel, lhedal thendust. Vahendid. Mitmesugused mnguasjad. Mngu kik. Kaks last istuvad suure laua taga toolil. petaja annab kummalegi mnguasja ja palub neil mngida. Siis vtab petaja asjad ra, palub lastel krvale prata (vi silmad kinni katta) ja paneb need asjad lauale he asja lapse keulatusse, teise kaugemale. Lapsed teevad silmad lahti ja petaja palub neil vtta asju ilma toolilt tusmata. See laps, kelle mnguasi on lhedal, vtab oma asja ra, aga teine ei saa seda ktte. petaja palub lastel uuesti silmad kinni panna ja vahetab laual asjade asukohti. Nd saab teine laps oma mnguasja ktte. Kolmandal korral paneb petaja mlemad asjad kaugele ja ksib lastelt, miks nad ei saa neid ktte. Ta aitab teha jreldust: Asjad on kaugel. Ta nihutab asjad lastele lhemale ja rgib. Nd on mnguasjad lhedal, te saate need ktte. Lapsed vtavad oma asjad ja mngivad nendega.
Vta mnguasi
Eesmrk. Jtkata kaugustaju petamist, nidata, et sellest sltub tegevuse tulemus nii lhemas kui ka kaugemas ruumis, juhtida thelepanu liikumissuunale ruumis ja valida iseseisvalt liikumissuund. Vahendid. Mitmesugused mnguasjad. Mngu kik. 1. variant. petaja paneb lapsed ritta istuma. Nende vastas prandal on eri kaugusel kaks mnguasja. Kaks last roomavad petaja mrguande peale asjade juurde, ks lheb lhema, teine kaugema asja juurde. Teised jlgivad neid. Esimene laps lpetab liikumise varem, vtab asja ja tstab selle les. Teine tidab lesande hiljem. petaja arutab lastega, miks ks laps sai mnguasja varem, teine hiljem ktte. Jutakse jreldusele, et ks mnguasi oli kaugel, teine lhedal. Mng jtkub teise paariga. 2. variant. Mngitakse samade reeglite jrgi, aga mnguasjad asuvad eri suundades ks on otse tooli ees, teine on ees diagonaalis, kolmas on vasakul vi paremal. petaja kutsub lapsi vlja, kuid ei tle, kus mnguasjad on. Iga laps peab leidma liikumissuuna.
Rooma mnguasja juurde
Eesmrk. Jtkata ruumis orienteerumise petamist, sihipraselt vaadelda ruumi, arendada thelepanu ja meeldejtmist, petada mbritsevast eristama vaatevljas asuvaid esemeid. Vahendid. Mitmesugused silmatorkavad, vrvikirevad ja tagasihoidlikes toonides mnguasjad. Mngu kik. 1. variant. petaja nitab lastele erepunast mnguasja ja tleb, et nad peidavad selle ra, aga prast hakkavad otsima. Ta kib lastega mda tuba, vaatab ja nimetab kike, mis seal on: Siin on laud, mille taga te raamatuid vaatate, siin on mnguasjariiulid, edasi on kapp. Siia raamaturiiulile saabki meie mnguasja peita. Paneme selle riiulile. (Riiulil peab olema thi koht.) Nd lhme mngima. Mngitakse lihtsat liikumismngu (niteks Tee nagu mina). Mne aja prast palub petaja lastel mnguasi les otsida. Kui see on leitud, kseerib petaja tulemuse: Mnguasi oli riiulil. Jrgmisel korral peidetakse silmatorkav mnguasi teise kohta, aga otsitakse toa teisest kljest. Kui lapsed oskavad juba silmade krgusel olevat mnguasja leida, peidetakse see alguses silmadest krgemale, hiljem madalamale. 2. variant. Lapsed peidavad mnguasja ra ja petaja otsib seda. Ta vaatab thelepanelikult ja aeglaselt toas olevaid asju. Lapsed peavad omandama otsimise sihiprasuse kui ruumis orienteerumise meetodi. Tuba lbi kies nimetab petaja liikumissuunda ja esemeid, mis seal on. Niteks: Siin on aken. Akna juurest lhen ukse juurde. Siin on kapp. Vaatan les seal ei ole, vaatan alla, all ka ei ole. Lhen edasi, jne. 3. variant. petaja juhendamisel peidavad lapsed mnguasja ra, otsima hakkab keegi lastest. Otsija lheb enne peitmist ukse taha ega ne, kuhu mnguasi peidetakse. petaja palub tal mnguasi les leida, toas hoolikalt ringi vaadates.
Peidame ra ja leiame les
77
Eesmrk. Juhtida thelepanu esemete asendile ksteise suhtes, kui need asuvad mingi asja ees vi taga, selgitada, et kui viksem asi on suurema taga, siis pole seda nha, kui osa mingist esemest asub teise eseme taga, siis seda osa pole nha. Vahendid. Kaks klouni Osavnpp ja Kobakpp, mitmesuguse suurusega asjad. Mngu kik. petaja laual on nukumbel: kapp, laud, toolid. Seal on ka eredad mnguasjad: pall vi hupall, vike karu (kapist viksem), pris vike nukk. Tulevad klounid ja teretavad lapsi. Mnguasju nhes rmustavad. Osavnpp: Vaata neid mnguasju! Peidame need ra. Mina peidan, sina otsid. Kobakpp: Ma oskan otsida, mind sa ei peta. Mida sa peidad? Osavnpp: Selle vikse palli. (Vtab selle ktte.) Kobakpp: Vga hea! See on niisugune silmatorkav ja ilus, ma nen seda kohe. Osavnpp: Pra selg! (Kobakpp prab selja. Osavnpp peidab palli kappi.) Otsi! Kobakpp (vaatab toas ringi): Siin on kapp. (Vaatab les.) leval ei ole. Vaatame edasi. (Lheb laua juurde ja silmitseb seda hoolega.) Laual ei ole. (Ronib laua alla.) Laua all ka ei ole. Tooli peal ei ole. Pall on kadunud! Lapsed, aidake mind, elge, kus pall on. petaja (tleb tasakesi ette): Kapi taga. (Lapsed kordavad koos.) Kobakpp (vaatab kapi taha, kilkab rmust): Ne, kus on! (Klounile): les leidsin, ned, les leidsin! Lapsed aitasid mind. Nd pra sina selg. (Osavnpp prab selja, aga Kobakpp vtab palli ja paneb selle kapi ette maha.) Otsi les! (Osavnpp prdub ja vtab kohe palli pihku.) See ei ole aus! Ma tahtsin peita palli kapi taha, aga sina ngid seda kohe. Osavnpp: See oli ju kapi ees. (Paneb palli samale kohale.) Kapi ees on ju kik nha. Kapi taga ei ole nha. (Paneb palli kapi taha.) Kobakpp: Olgu, see ei loe. Mina peidan karu ra, aga sina pra selg. (Osavnpp prab selja. Kobakpp vtab karu ja peidab selle kapi taha, nii et pool karu on nha.) Otsi nd! Osavnpp (prdub): Ne! (Osutab karule.) Mis sa tegid temaga? Tegid katki? Lapsed, vaadake pool karu on, aga teist poolt ei ole. Kus on kaks kppa? Kobakpp: Ei tea. Mina ei teinud karu katki. Lapsed ngid. Osavnpp: Aru sain! Aru sain! Neid ei ole kapi tagant nha. (Vtab karu kapi tagant ra.) Terve! (Nitab lastele. Paneb siis karu samale kohale tagasi, et lapsed veenduksid, mis asendis on nha osa karust.) Nd ma peidan ra vikse nuku. (Paneb karu lauale ja nuku karu selja taha.) Kobakpp (otsib kaua ja lpuks leiab): Sain aru nukk oli karu selja taga, teda ei olnud nha. Pra selg, ma peidan karu ra. Karu, istu nuku selja taha. (Paneb karu nuku taha.) Otsi nd! Osavnpp (leiab karu kohe les): Kes! Kes! Kobakpp (vaatab laste poolelt): Paistab. Miks? (Vahetab nuku ja karu kohad ra.) Nukku pole nha. Miks? (Vahetab jlle mnguasjade kohad ra.) Karu on nuku taga ja on nha. (Vahetab jlle kohti.) Nukk on karu taga, ei ole nha. Osavnpp: Karu on suur, selleprast on ta nha, aga nukk on vike, teda ei ole karu tagant nha. (Nitab, kuidas see nii on, tstab mnguasju mber.) Olgu, lhme nd ra. Klounid jtavad ngemiseni ja lhevad ra.
Klounid
Eesmrk. Jtkata ettekujutuse loomist sellest, et ks ese vib teist varjata, tpsustada ettekujutust sellest, et suured asjad varjavad vikseid, aga viksed suuri ei varja, kinnistada snu rohkem, vhem, taga, ees, tutvustada sna varjama. Vahendid. Mitmesugused mnguasjad. Mngu kik. 1. variant. Mnguasjad on petaja laual. Ta palub lastel vaadata, mis asjad on laual, ja panna siis silmad kinni. Vtab kaks mnguasja, tstab need veidi krvale ja seisab nii, et varjab neid oma kehaga. Lapsed teevad silmad lahti ja leiavad, et kaks mnguasja on puudu. Mina ei ole laua rest ra linud. Kuhu mnguasjad said? ksib petaja. Kui mni laps taipab, milles asi on, tleb petaja llatunult: Oi, ma seisin psti ja varjasin need ra. Kui lapsed asjade kadumise phjust ei leia, otsib petaja seda ise ja seletab lastele, miks nii oli. 78
Arva ra, kes on kelle taga
Seejrel korjab petaja laualt asjad kokku ja kutsub kaks last enda juurde: he pikemat ja suuremat kasvu, teise vikse. Lapsed veenduvad varjamise phimttes uuesti, kui vike laps seisab suure selja taga. Mngu tulemust arutab petaja koos lastega: Suurem varjab viksema ra, aga viksem ei saa suuremat varjata. 2. variant. Mngitakse peitust. ks laps peidab ennast ra, aga teised otsivad teda petaja juhendamisel, hoolega kogu mblit uurides.
Ruumiliste kujutluste loomine

Nii nagu kujutlused vormist, suurusest, vrvusest, tervikesemest, tekivad ka kujutlused ruumist hsti arenenud ruumitaju pinnalt. Tegelikult ei saa ette kujutada mingi eseme asendit ruumis, kui pole tpset ettekujutust sellest ega teistest selles ruumis asuvatest esemetest. Eseme vormi tundmata ei saa rkida eseme osade asetusest ksteise suhtes. Seega sisaldab ruumikujutluste arendamine kike seda, mida lapsed on varem omandanud.
Eesmrk. Kujundada lastes ettekujutust esemete ruumilisest asetusest ksteise suhtes, arendada thelepanuja meeldejtmist. Vahendid. Lotokaardid, millest igahel on neli tuttava eseme kujutist, mis asetsevad ksteise suhtes erinevalt (niteks kuubik palli peal, kuubik ja pall krvuti, koer kuudi krval, koer kuudi peal, ranits laual, joonlaud ranitsas, pall laua all ja laua peal, kapi otsas, kapi taga, kaks puud krvuti, kummalgi pool maja ks puu), viksed kaardid samade esemete kujutistega sama ruumilise paigutusega, papitkid suurte lehtede katmiseks igale lapsele. Mngu kik. (Mngitakse alguses individuaalselt, hiljem grupiti.) Lapsele antakse suur kaart ja puhas papitkk, millega kaarti katta. petaja palub thelepanelikult kaarti vaadata ja elda, mis sinna on joonistatud (pall kuubiku peal, puud jne). Siis katab laps kaardi papiga, aga petaja nitab talle ht vikest kaarti, kaardil olevat eset nimetamata, ja lapsele ksimust esitamata prab selle ringi. 1015 sekundi prast vtab laps papi kaardilt ra ja otsib nhtud pildi les. petaja nitab nidiskaarti, laps vrdleb seda oma leituga. Tulemust kinnitatakse snaga.
Eesmrk. Sama: jtta meelde nende snade thendusi, mis mrgivad esemete ruumilist paigutust pildil. Vahendid. Samad mis eelmises mngus. Mngu kik. (Individuaalne mng vi mng vikestes rhmades.) petaja nimetab kaardil olevat kujutist (niteks pall on kuubiku krval) ja laps nitab seda oma kaardil. petaja annab talle vikse kaardi. Laps vrdleb kaht pilti omavahel ja paneb oma kaardi suurel kaardil oleva kujutise peale.
Leia ja nimeta
Eesmrk. Jtkata kahe vi mitme eseme leidmist ruumis snalise kirjelduse jrgi, petada meelde jtma esemete ruumiliste suhete snalisi vljendeid. Vahendid. Sama. Mngu kik. (Individuaalne vi grupis. Mng on kahe eelmise mnguga analoogne.)
Jta meelde ja nimeta
Eesmrk. Kujundada lastes ettekujutust he eseme ruumilistest suhetest, kinnistada olemasolevaid kujutlusi tervikesemest, selle vormist ja osade suurusest, koostada osadest tervikut. Vahendid. Kergesti eristatavatest geomeetrilistest vormidest koosnevate esemete kontuurjoonised, tasapinnalised geomeetrilised kujundid: suured tahvlil ttamiseks, viksed individuaaltks (jaotusmaterjal), tahvel, mbrikud geomeetriliste vormide jaoks, paberilehed igale lapsele. Mngu kik. 1. variant. Lapsed istuvad petaja vastas laua taga. ks laps saab mingi eseme kujutisega kaardi (niteks jonnipunni). Ta peab leidma mbrikust vastavad osad ja tegema lehel nendest jonnipunni. Teine laps vaatab, mida 79
Mis siia on joonistatud
see laps tegi, ja peab ra arvama, mis pildile oli joonistatud (pilti talle ei nidata). Kui ta nimetab eseme, nidatakse talle pilti ning ta hindab ise oma vastust ja kaaslase tehtu igsust. 2. variant. Lapsed istuvad toolil. petaja kutsub he lapse vlja, annab talle pildi ja tleb, et kik lapsed vaatavad hoolega ja arvavad ra, mis pildil on. Laps peab saadud pildi jrgi koostama tahvlil kujutise, valides elemendid olemasolevate hulgast. Seejrel nimetavad lapsed eseme, mille laps tegi, ja neile nidatakse pilti. Nad vrdlevad joonist tahvlil tehtud kujuga, nimetavad selle osi, vormi ja detailide ruumilist paigutust. Niteks jonnipunni kirjeldades tlevad nad, et tal on pea, kere, ked, pea on mmargune, kere on ovaalne, kere on all, pea leval jne. Vagunit kirjeldades rgivad nad, et vagun on ristklikukujuline, all on sel rattad, rattad on mmargused, viksed jne. Peamine on, et lapsed mistaksid, et htedest ja samadest elementidest saab koostada erinevaid esemeid, paigutades neid ruumis erinevalt.
3. variant. Lapsed istuvad laua taga. petaja jagab neile paberilehed ja mbrikud kujutiste elementidega. petaja laual on pildid, kujutised allpool. petaja rgib, et lapsed peavad vtma pildi ja vaatama seda nii, et teised ei neks, ja tegema oma paberil samasuguse kujutise. Vajadusel aitab petaja lapsi t ajal. T lpus kib petaja (vi mni laps) he juurest teise juurde ja arvab ra, mis pilt kellelgi oli.
Eesmrk. petada orienteeruma reaalses ruumis orientiiride jrgi, suhestada paberil kujutatud orientiire ja reaalseid esemeid omavahel. Vahendid. Ehituskomplekt Ehita kla, lauakonstruktori komplekt, kiri paberiribad orientiiridega, mis juhatavad jnese, karu, orava jt maja juurde, plastmassist vi papist metsloomaguurid. Mngu kik. (Alguses mngitakse individuaalselt, hiljem grupis.) 1. variant. petaja laual on suur tee, mis hargneb kaheks vi kolmeks viksemaks teeks. Tee res on orientiirid, aga iga tee lpus asub maja. Orientiiride vimalik jrjekord on: suure tee alguses, kust teekond algab, seisab auto vi traktor (komplektist Ehita kla). Iga viksema tee res on veel kolm orientiiri: vasakul on puu, ks traktor, maja juures on kuusk, keskmise tee res on kuusk, puu, maja juures traktor, paremal on siil, kuusk, maja juures puu. petaja nitab laual olevat rajatist ja tleb, et hes majas elab jnes. Ta kutsub endale klalisi ja saatis kirja. Ta annab lapsele pabeririba, millele on vasakult paremale joonistatud auto, puu, traktor ja kuusk, tehes lapsele ettepaneku koos kirja lugeda. petaja nitab, kust nad jnese maja otsimist alustavad, ja petab last sihipraselt orientiiride jrgi liikuma. Kui laps juab maja juurde, tuleb jnes talle vastu (petaja vtab majast jneseguuri). Seejrel leiab laps ise tee teise kas siili vi karu maja juurde. Orientiirid ja nende paigutus muutuvad edaspidi, vib muuta ka liikumissuund. 80
Jnese (karu, orava, siili jt) kiri
2. variant. Mngitakse prandal suure ehituskomplektiga ja suurte mnguasjadega. Lapsed jagunevad 23 grupiks, igaks loeb oma kirja ise ja lheb kas nukule vi loomadele klla.
Taktiilse-liigutustaju arendamine
Mitmeklgne kujutlus mbritsevast esemelisest maailmast ei saa inimesel kujuneda ilma taktiilse-liigustajuta, mis on meelelise tunnetuse alus. Just nimelt taktiilse-liigutustaju abiga kujunevad esmased kujutlused esemete vormist, suurusest ja nende asukohast ruumis. Esemetega tegutsemise esimeseks viisiks lapsel on haaramine, mille kigus tunnetatakse esemete vormi, suurust, kaalu ja ruumisuhteid kompides ning ksi petab silmi. Kompimis-liigutustajul on vga suur thtsus kogu inimese elu jooksul. Kompides tunnetatakse esemete vormi, kompimisliigutused on aluseks eseme voolimisel. Eseme kontuuri mda liikudes eristame tasapinnalist kuju ruumilisest, tunneme ra vormi, mis on joonistuse aluseks. Kompimistaju on oluline temperatuuri ja kaalu mramisel. Taktiilse-liigutustaju thtsus on suur paljusid olmes vajalikke toperatsioone tites. ldteada on, et igapevaseid harjumuspraseid tegevusi sooritades me peaaegu ei kasuta ngemist, vaid toetume tervenisti taktiilsele-liigutustajule. Seega vib elda, et nooremas ja vanemas koolieelses eas lastega tuleb teha vga tsist td taktiilse-liigutustaju arendamiseks. Eriti oluline on see arenguprobleemidega lastega tehtavas ts, kes pahatihti ei proovi esemeid taktiilse-liigutustaju abil uurida. Nende ldine inertsus vljendub selles, et vikelapseeas ei oska nad haarata, ja seetttu ei oska nad enne kooli kompimise teel esemete vormi ega suurust mrata. Selle tulemusel ei suuda nad olulisel momendil srmi eseme peal mber jaotada ega eset peos hoida. Soovides haarata kaugemal asuvat eset vi teha sellega midagi, haaravad nad tihti mda. See on kompimis-liigutustundlikkuse ja sellega tihedalt seotud ngemis-liigutuskoordinatsiooni arenematuse tagajrg. Meie pakutud mngud on suunatud nende arenguprobleemide letamisele. Need on mngud esemete ratundmiseks ja eristamiseks, tajumiseks ja kujutlemiseks. Peale selle on suurt thelepanu pratud mitme meele (ngemis-, kompimis- ja liigutustaju) hendamisele. Esemete ja nende omaduste ratundmine ning eristamine sltub esitamise viisist kas on vajalik ngemine, taktiilne taju, liigutusmeel vi kik kompleksselt.
Esemete ratundmine kompimise abil
Eesmrk. petada kompimise abil ra tundma tuttavaid esemeid, mitte neid lihtsalt peos hoidma, vaid kompima, liigutama peopesa ja srmi mda eset. Vahendid. Vga erineva vormi, suuruse ja faktuuriga mnguasjad igale lapsele, lbipaistmatu kott imekotike, kuhu pannakse asjad. Mngu kik. Lapsed istuvad oma kohtadel. petaja jagab neile mnguasjad ja palub mngida. Mne aja prast nitab petaja imekotikest, rgib, et selle sisse saab peita mnguasju ja prast neid les otsida. Ta palub mitte rohkem kui kolmel lapsel oma asjad kotti panna, seob kotisuu kinni, raputab kotti ja palub lapsel oma mnguasi les leida koti sisse vaatamata. Kui laps leidis ige asja (he kega katsudes), tleb ta ise vi petaja abiga, mis see oli, ja istub oma kohale. Kui on valitud vale asi, paneb petaja selle kotti tagasi ja vtab vlja ige asja. Koos lapsega vaatleb ja katsub ta asja, petab last, nitab, kuidas kompida, juhtides thelepanu vormile, suurusele, faktuurile, eseme osadele. Siis otsib oma asja teine laps.
Leia kotist oma mnguasi
Eesmrk. Tunda kompimise teel ra tuttavaid esemeid, toetudes hele tunnusele faktuurile. Vahendid. Kolm erineva rtikuga nukku: ks rtik on siidist, teine villasest kangast, kolmas kootud; imekotike. Mngu kik. (Mngitakse vikeste gruppidega, alguses kahe, siis kolme lapsega.) petaja nitab lastele kolme nukku: hel on siidrtik, teisel villasest kangast, kolmandal kootud rtik. Nukud teretavad lapsi. petaja teeb lastele ettepaneku nukud lauda kutsuda ja neid kostitada, aga enne tuleb rtikud peast ra vtta. Iga laps saab nuku, vtab rtiku ra ja paneb nuku istuma. Lapsed katsuvad kiki rtikuid ja vaatavad neid. petaja teeb ettepaneku 81
Nuku rtik
panna rtikud kotti. Siis kostitavad lapsed nukke. Nukud tnavad, hakkavad ra minema ja paluvad lapsi neile rtikud phe panna. Lapsed otsivad kompides imekotikesest rtikuid ja panevad petaja abiga nukkudele rtikud phe. Nukud jtavad hvasti ja lhevad ra.
Eesmrk. petada proovima taktiilselt-liigutustega kinnisilmi, jtkata ige lahenduse leidmise pet proovimise teel, kseerides iged ja jttes krvale valed variandid. Vahendid. Kolm eri suuruses ja erineva avade suurusega (ustega) karpi, kolm eri suuruses mngukoera, ekraan vi eesriie. Mngu kik. (Individuaalne.) Laps istub petaja vastas laua taga. petaja nitab kolme kuuti ja tleb, et nendes elavad koerad. Nad lksid jooksma, aga varsti tulevad tagasi. Ta peidab kuudid eesriide taha. Koerad ilmuvad, hauguvad, paluvad lastel nende kuudid les leida ja aidata nad sinna sisse. petaja seletab, et igale koerale tuleb leida sobiv kuut eesriide taha vaatamata, tuletab meelde, et vib proovida kige suuremale koerale kige suurem kuut. petaja aitab, vtab lapse ked oma ktte ja petab proovima, kuidas leida koerale sobiv kuut. Siis vtab laps ise he koera kahest allesjnust ja otsib tema kuuti. Kui ta paneb vikse koera keskmise suurusega kuuti, teda ei peatata, sest viga selgub jrgmisele koerale kuudi leidmisel suur koer ei mahu viksesse kuuti. Nd vib lapsele appi minna ja koos vea ra parandada. Kui kik koerad on kuutidesse pandud, vtab petaja eesriide ra ja koos lapsega uuritakse tulemust. petaja rgib lapsele: Koerad vaatavad kuudist vlja, nad tnavad sind, et sa aitasid suurel koeral leida suure kuudi, viksemal viksema kuudi ja kige viksemal koeral kige viksema kuudi. Samal phimttel mngitakse teiste mnguasjadega.
Kelle kuut, pesa vi maja see on
Eesmrk. Eristada vormi kompides, viia vastavusse tasapinnalisi ja ruumilisi vorme, petada taktiilse tajuga kasutama proovimismeetodit. Vahendid. Postkast 3 kuni 5 erikujulise avaga (ring, ruut, ristklik; ring, ovaal, ruut; poolring, kolmnurk, ristklik, ruut, kuusnurk) kasti, ruumilised kujundid, mis mahuvad avadest sisse, eesriie vi ekraan. Mngu kik. petaja palub lapsel panna geomeetrilised vormid karbi avadesse ekraani taga, peale vaatamata (proovimine on lubatud). Esimesel mngukorral kasutatakse 23 avaga karpi ja sama arvu ruumilisi vorme.
Postkast
Eesmrk. Jtkata esemete omaduste eristamist taktiilselt, tutvustada temperatuuri eristamist taktiilselt ja snu klm, soe, kuum (tuline). Vahendid. Kolm tihedasti sulguva korgiga pudelit vi viksed hesuurused soojenduskotid klma, sooja ja kuuma veega, kolm tassi vi kaussi, ktertik. Mngu kik. 1. variant. (Individuaalne mng.) Laps istub petaja vastas laua taga. Laual on kaks pudelit: ks klma, teine sooja veega. petaja palub lapsel silmad kinni panna ja annab ta ktte he pudeli. Siis paneb ta pudeli lauale tagasi, palub lapsel silmad lahti teha ja leida les see pudel, mis tema kes oli. Laps katsub pudeleid ja leiab ige. Kui ta kahtleb, palub petaja tal uuesti silmad kinni panna ja olla thelepanelik ning kordab lesannet. Kui laps on valiku teinud, ksib petaja: Missugune vesi on selles pudelis kas klm vi soe? Ta aitab lapsel vastust leida. Kordusmngudes vetakse lisaks kolmas pudel kuuma veega (kuid mitte tulikuumaga). 2. variant. (Mngitakse 23 lapsega vikses grupis.) petaja laual on kolm pudelit erineva temperatuuriga veega. Laua res on kolm last. petaja palub igal lapsel vtta ks pudel, hoida seda kes ja panna lauale tagasi. Ta mrgib endale les, missugune pudel kellelgi kes oli. Siis palub ta lastel silmad kinni panna, vahetab pudelite asukohad ja kallab he pudeli sisu kaussi. Lapsed avavad silmad, katsuvad kausis olevat vett kega ja teevad kindlaks, kelle pudel on thi. petaja ksib laste kest, kuidas nad said teada, kelle pudelist ta vee vlja kallas. Ta aitab lastel igesti kasutada mratlusi klm, soe, kuum. Mngu vib mngida nii, et rhma lejnud lapsed vaatavad tegevust pealt.
Klm soe kuum
82
Taktiilse-liigutusliku valiku kujundamine nidise alusel vormi, suuruse, ruumisuhte ja esemetevahelise suhte tajumise teel
Taktiilne-liigutuslik valik nidise jrgi on tihedalt seotud ngemistajuga ja sellega, kuidas on nidis esitatud. Laps toetub ainult taktiilsele-liigutuslikule tajule vaid hel juhul: siis, kui nidis on esitatud taktiilselt-liigutuslikult, s.t laps ei kasuta ngemise abi. Tavaliselt tajutakse nidist kas ngemise abil vi segameetodil ngemise ja taktiilse taju kaudu. Eset tajutakse aktiivselt ngemise teel, aga kokkupuude esemega aitab lapsel saada tervikkujutlust. Kompimise teel otsustamist ei maksa lastelt oodata enne, kui nad pole ppinud ngemise abil eset ra tundma. Mngudes tuleb erilist thelepanu prata kompimis- ja piiritlemisliigutuste kujundamisele, kte igele asetusele esemel, sellele, et kompimise ajal kseeriks laps nii ldised (suurus, vorm, eseme ratundmine) kui ka osalised tunnused (peamised osad, nende asend terviku suhtes jne).
vastu.
Eesmrk. petada valima esemeid kompides, arendada thelepanu, kujundada positiivset hoiakut mngu
Imekotike
Vahendid. Lbipaismatust materjalist kotike, paarisesemed. Mngu kik. 1. variant. (Nidis antakse nha.) petaja ees laual on kaks hesugust mnguasjade komplekti kaks palli, kaks nukku, kaks mngutaldrikut, kaks pardipoega jne. petaja vtab esemepaari, vaatleb seda lastega, tleb, mis need on ja prab thelepanu sellele, et need asjad on hesugused. Siis paneb ta he asja kotti. Sama teeb ta teise esemepaariga. lejnud laual olevad esemed katab ta linaga vi ekraaniga. Lapsed tulevad jrjekorras petaja juurde. Ta vtab lina alt he eseme, palub lapsel seda vaadata ktte vtmata ja siis leida samasugune ese kotist. Laps otsib kompimise abil kotist eseme ja vrdleb seda nidisega. Kui valik osutub igeks, tleb petaja: Mihkel arvas igesti. Laual on pardipoeg ja ta vttis kotist ka pardipoja. Mngu korrates vib kotti panna kolm, hiljem neli vi viis asja. 2. variant. (Muudetakse nidise esitusviisi antakse nha ja katsuda.) Laps vaatab eset ja katsub seda petaja juhendamisel. Mngitakse samuti kui esimest varianti. 3. variant. (Laps ei ne eset, vaid ainult kombib.) petaja paneb asjad ekraani taga kotti, s.t lapsed ei ne, mida petaja kotti paneb. petaja vtab lina alt nidise ja laseb lapsel seda ekraani taga kompida, seejrel palub tal leida kotist samasuguse asja. Kui asi on kotist vlja vetud, nitab petaja lastele nidist ja nad vrdlevad kaht eset. Kui asi on igesti valitud, kiidavad teised lapsed mngijat. Kui laps vttis vale, pannakse ese uuesti kotti tagasi, laps katsub teist nidist ja otsib selle paarilist kotist. Mngu kigi kolme variandi jaoks valitakse asju, mis on ksteisest vga erinevad, ja hiljem, kui lapsed oskavad juba taktiilselt ja ngemise abil valida, vetakse kasutusele vormi poolest lhedasi esemeid. Imekotikest mngitakse ka kompimise abil esemete geomeetrilise vormi ratundmise eesmrgil (pall, rptahukas, kuubik, pramiid jne) ning suuruse mramiseks (suur, vike, kige suurem, kige viksem, krge, madal, lai, kitsas jne). Alguses antakse ratundmiseks esemeid, mis erinevad oluliselt oma omaduste poolest, hiljem sarnasemaid. Valitakse kahe, hiljem kolme kuni viie asja hulgast.
Eesmrk. Jtkata kompimise abil esemete valimist suuruse ja vormi jrgi, toetudes ngemisele, ngemis-taktiilsele tajule ja puhtalt kompimisele, kinnistada esemete, nende vormi ja suuruse nimetusi. Vahendid. Mitmes suuruses nukukingad, taldrikud, alustassid, nukuserviisi tassid ja lusikad, eri suurusega hupallid ja kuubikud, kaelakeed, ehitusdetailid jne, imekotike vi kaanega kast. Mngu kik. Lapsed istuvad petaja laua res poolringis. petaja kes on he kingaga nukk. Ta tleb lastele, et kik nukukingad on pandud kotti (kasti), see nukk ei leia oma kinga les ja palub laste abi. Kui keegi lastest avaldab soovi nukku aidata, vaatab ta hoolega nuku kinga ja otsib samasuguse imekotikesest les. Nukk tnab ja lahkub. Tuleb teine nukk ja palub lapsi kompimise teel leida nusid, et ta saaks klalisi vastu vtta. Lapsed aitavad kordamda nukkudel leida alustasse, lusikat, tassi. (Valitakse ja tuntakse ra kahe tunnuse esemelise vastavuse ja suuruse alusel.) Lpuks nimetab nukk kiki esemeid, mille lapsed leidsid, ja ksib, mis kotis veel on. petaja abiga tuletatakse meelde, et kotis on veel tass, alustassid, lusikas jne. Vrreldakse neid. Selgub, et need on suuremad, kui nukule sobiksid. Nukk imetleb laste tarkust, tnab ja lheb ra. 83
Leia nukule (karule, jnesele) mnguasi
Kordusmngus tulevad laste juurde kaks jnest. hel on porgand kppade vahel, teisel ei ole. See palub talle kotist porgand anda. ks laps tidab selle soovi. Siis tulevad kaks siili unaga. Lapsed vtavad kotist una. Valimise ajal peab kotis olema tingimata mitu (23 erineva vormiga) asja, niteks pall ja kuubik vi muna, et lapsed saaksid valida 35 asja hulgast.
Eesmrk. Jtkata nidise jrgi valimist, toetudes taktiilsele-liigutuslikule tajule, kinnistada esemete ja nende kuju ning suuruse nimetusi. Vahendid. Paarisesemed mahukad geomeetrilised vormid (pall, kuubik, munajas ovaal, pramiid jne), mitmes suuruses esemed (suur ja vike pall, kuubikud, munajad ovaalid, autod, matrjokad jne), imekotike, lina vi eesriie. Mngu kik. Lapsed istuvad poolringis petaja laua res. Laual on lina all vi eesriide taga mned asjad (23) (niteks pall, kuubik ja un). Imekotikeses on ainult ks asi (niteks kuubik). petaja palub hel lapsel katsudaja elda, mis kotis on. Seejrel vtab petaja laual olevatelt asjadelt lina ra ja laps leiab sealt selle eseme, mis kotis oli. Kontrollitakse vastuse igsust: kotist vetakse kuubik vlja ja eldakse, mis see on. petaja kiidab last ja ksib, kuidas ta ra tundis, et see on kuubik. Ta aitab leida ja nimetada kuubiku tahke, vrdleb seda unaga, tleb, et un on mmargune. Jrgmisel korral on lesanne keerulisem: valida antakse ainult mmargusi vi ainult kandilisi asju (niteks on lina all matrjoka, un ja pall, aga kotis on pall). Lapsel peab olema esemest tpsem ettekujutus, ei piisa kompimise teel tundmisest, et see on mmargune asi. Edasi lheb veel raskemaks: laps ei pea ra tundma mitte ainult vormi ega esemelist vastavust, vaid ka suuruse erinevust (niteks pannakse lina alla suur ja vike matrjoka ja puust muna). Muus osas jb mng samaks.
Mis on kotis
Eesmrk. Eristada kompimise abil eri faktuuriga kangaid ja teisi asju, millel on erinev pind vi materjal. Vahendid. Mned kilekotid kaupadega (nukuriided, nud jne), riiete ja materjalide nidised. Mngu kik. (Mngitakse mitut varianti majatarvete poes, riidepoes, mnguasjade poes jne.) 1. variant. Riidepoes. Mngitakse vikese arvu lastega nukunurgas. Laual on kangaste nidised, mille hulgast hakatakse kaupa, niteks nukurtikuid, valima. Rtikud on kilekotis. ks laps on mja, lejnud on ostjad, kes tulevad leti juurde ja valivad nidise jrgi, mis rtikut osta. Mja katsub nidist ja otsib samuti katsumise teel pakist vajaliku rtiku. Ostja paneb nukule rtiku phe, tnab ja lheb ra. Kordusmngus vib nidise jrgi valida nukule kleiti vi lehvi. Mjad vahetuvad. 2. variant. Majatarvete poes. Selles variandis tuleb eristada nude materjali ja esemeid. Niteks on poes portselanist ja plastmassist tassid, alustassid, taldrikud (mitmesugused nukuserviisid), metallist ja plastmassist lusikad ja kahvlid. Asjad vivad olla ka eri suurusega. Seega peab mja pakkuma kllalt erinevaid esemete vastavuse, materjali ja suuruse nidiseid. Kik valikud snastatakse.
Kauplus
Piiritle, nita, nimeta (tegevus)

tusi.
Eesmrk. petada eset ra tundma selle piire pidi, valida nidise jrgi, kinnistada esemete ja vormide nime-
Vahendid. Vike ekraan piisavalt suur, et varjata lapse eest asju, aga ta peaks ulatuma asja ekraani tagant vtma, liikuma kega mda eseme kontuure, mitmesugused paarisesemed (kuul, kuubik, pall, maja, matrjoka, jonnipunn jne). Tegevuse kik. (Individuaalmng.) Laps istub petaja vastas laua taga. petaja paneb lapse ette kuuli, kuubiku ja muna. Laps vaatab ja tleb, mis need on. Siis seab petaja lapse ette ekraani ja paneb lauale ekraani taha lapsele nhtamatult he laual oleva asja paarilise. Alguses oleks sobiv panna kuubik, sest see erineb tunduvalt teistest laual olevatest asjadest. petaja palub lapsel kompida eset ekraani taga. Esimesel korral aitab ta last: vtab tema ked oma ktte, petab hoidma he kega eset, teisega vedama kontuuri, nurkadel ksi peatub, prdeid rhutatakse. Prast sellist uurimist leiab laps kuubiku teiste asjade hulgast ja tleb, mis see on. petaja vtab kuubiku ekraani tagant ra ja annab lapsele, et see saaks otsustada valiku igsuse le. Sedamda, kuidas mng edeneb, lastakse lapsel valida sarnasemate esemete hulgast. 84
Kujutlus esemetest taktiilse-liigutustaju alusel

Kujutlused mbritseva maailma esemetest peavad lapsel olema mitmeklgsed ja terviklikud. Muljed, mis saadakse ngemis-, taktiilsete ja liigutusaistingute abil, peavad moodustama tervikkujutluse. Esemete kujutluste samasus ja mitmeklgsus soodustab eset thistava sna tpsemat mistmist. Arenguprobleemidega lapsel kujuneb liigutus- ja tunnetussfri kooskla raskustega, sest iga taju eraldi ei ole piisavalt arenenud. Et ngemis- ja taktiilse-liigutustaju areng lheneks vimalikult palju tavaprasele, on vaja sihiprast tegelust. Kujutluste puudumine vi puudulikkus avaldab mju kne arengule. Sna, mille thendus on juhuslik ja heklgne, on mistetav ainult teatud tingimustes ja teatud esemetega seotult. Ngemis-, taktiilsete ja liigutuskujutluste htsuse puudumine ei lase omandada toskusi ega kujuneda eneseteenindusharjumustel. Raamatus esitatud mngud aitavad arenguprobleemidega lastel jukohase materjaliga tegutsedes kujundada ngemis-, taktiilse-liigutustaju ning snaga seotud kujutluste htsust.
Eesmrk. Valida kompimise abil esemeid snalise instruktsiooni alusel, jtkata thelepanu ja mngusoovi arendamist. Vahendid. Imekotike, mnguasjad ja naturaalsed esemed valikuks. Mngu kik. Kotti pannakse 34 viksemat asja. petaja tuleb nukuga ja palub laste abi klla tulevatele loomadele toidu valmistamiseks. ks laps vtab nuku soovil kotist jnesele porgandi, teine una siili jaoks, kolmas vtab oravale phkli. Kogu aeg peab kotis olema 34 eset, peale vajalike ka learused (niteks vike pall, plastmassrngas jm). Lapsed hoiavad kotist vetud asju kes. petaja toob loomad-mnguasjad. Lapsed sdavad neid kordamda, kellele porgand, kellele phkel vi un. Loomad rmustavad ja tnavad lapsi.
Sda loomi
Eesmrk. Sama. Vahendid. Imekotike, nukumbel, nud, nukud. Mngu kik. petaja paneb oma lauale nukumbli laua, kolm tooli ja rgib, et nukud tulevad klla, neile on vaja katta laud ja kosti pakkuda. Kik vajalik on imekotikeses. ks laps leiab petaja palvel taldrikud (kotis on kolm taldrikut ja tass). Kui laps vtab vhem kui kolm taldrikut, ksib petaja, kas kigile jtkub taldrikuid, ning osutab toolidele. Laps vtab lejnud taldrikud kotist vlja. Teine laps leiab kotist kahvlid, kolmas vtab alustassid ja paneb need lauale, neljas leiab tassid. Nukud tulevad, lapsed tervitavad, panevad klalised laua taha istuma ja kostitavad neid. 85
Katame nukulauda
Eesmrk. petada taktiilse-liigutustaju abil kujutama saadud eset, mistma, et eseme ige uurimine on edaspidiseks tegutsemiseks hdavajalik. Vahendid. Imekotike, milles on lihtsa vormiga, lastele hsti tuttavad ja kergesti voolitavad esemed (hupall, pall, porgand, un, rngas jt), plastiliin, vakstu, salvrtikud igale lapsele. Mngu kik. 1. variant. (Individuaalmng.) petaja seletab lapsele, et ta peab kotis katsuma mingit asja ja seda nimetamata selle voolima. Mina vaatan ja arvan ra, mis kotis on, tleb petaja. Laps tidab lesande. Kui ese on voolitud, nimetab petaja selle (niteks palli), palub lapsel vtta asi kotist ja nidata seda, et veenduda valiku igsuses. 2. variant. (Grupit.) Igaks saab vikse koti, katsub seal sees olevat eset ja voolib selle. Prast arvavad lapsed ra, mis on kellelgi kotis, ja vrdlevad voolitud eset mnguasjaga. Mnguoskuse arenedes antakse lastele keerulisemaid lesandeid: mitmest osast koosnevate esemete uurimine, mis nuab nii osade vormi, suuruse kui ka ruumisuhete mramist (pardipoeg, jonnipunn, kolmest kettast torn jne).
Katsu ja vooli
Eesmrk. Seostada eseme taktiilne-liigutuskujutlus ngemiskujutlusega, nimetada kompimise abil ra tuntud eset ja selle kujutist. Vahendid. Mnguasjade ja nende kujutiste kogu, imekotike.
Leia pilt
Mngu kik. petaja asetab tahvlile 34 pilti. Ta palub lapsel katsuda kotis olevat eset ja nidata selle pilti. Laps nitab pilti, kuid ei tle, mis see on, ja teised lapsed peavad ra arvama, mis kotis on. Nad nimetavad eseme, laps vtab selle kotist vlja ja nitab teistele, kontrollides nii valiku igsust.
Eesmrk. ppida tajuma eset selle piire kompides ja kasutada saadud kujutlust tegevuses (joonistuses), mista, et piiritlevad liigutused toovad esile eseme kontuuri, nimetada eset ja joonistust. Vahendid. Ekraan vi viksem eesriie, lihtsa vormiga mnguasjad, paberilehed igale lapsele, pruun vi must viltpliiats.
Piiritle ja joonista (tegevus)
86
Mngu kik. (Individuaalne mng.) petaja aitab lapsel kompida ekraani taga oleva eseme (niteks palli) piire ja palub seda joonistada. Siis ksib ta lapse kest, mida ta joonistas ja mis on ekraani taga. Lpuks vtab petaja ekraani ra ja laps kontrollib, kas ta joonistas ige asja.
Eesmrk. petada leidma snalise juhise jrgi sooje, klmi ja kuumi asju. Vahendid. Neli hesugust vikest pudelit, kolm vankris nukku. Mngu kik. petaja paneb lauale kolm pudelit (hes on klm, teises soe, kolmandas kuum vesi), neljanda pudeli, milles on kas klm vi soe vesi, paneb ta lina alla. Ta toob tuppa nukuvankris nutva nuku. petaja rgib, et nukul on uni ja kht thi, talle on vaja hoidjat. Ta kutsub endale he lapse abiks ja palub anda nukule pudeliga sooja piima. Laps valib kompides sooja veega pudeli ja joodab nukku. Nukk jb rahule ja petaja palub lapsel viia vanker nukunurka ning seal seda kiigutada. petaja paneb lauale veel he sooja vee pudeli ja toob teise nuku vankriga. See nukk tahab klma piima. Kolmas nukk palub kuuma piima (kuum ei tohi olla pletav!). Kui mni laps valib pudeli valesti, nutab nukk kvemini ega taha piima. See sunnib last valima ige pudeli.
Vike lapsehoidja
Eesmrk. Leida snalise juhise jrgi kompides suuri ja vikseid esemeid. Vahendid. Kolm paari eri suuruses karusid ja nukke (suur karu ja vike nukk, keskmise suurusega nukk ja karu, vike karu ja vike nukk), kolm palli (suur, keskmine, vike) ja teised mnguasjad (matrjokad, pardipoeg), imekotike. Mngu kik. (Mngitakse kuuelapselises grupis.) Lapsed istuvad paariti laua otstes. petaja annab igale paarile karu ja nuku, mis on hesuurused (vib ka kaks karu vi kaks nukku): hele paarile suured, teisele keskmisedja kolmandale viksed. Ta rgib lastele, et nukk ja karu tahavad mngida, veeretada teineteisele palli (kuuli), aga neil pole palli, seda tuleb kotist otsida: suurele nukule ja karule suur pall, keskmisele viksem pall ja vikestele kige viksem pall. Igast paarist ks laps vtab imekotikesest palli. Kui kigil on pallid kes, veeretatakse palli teineteisele mda lauda.
Suured ja viksed pallid
Eesmrk. petada esemete omadusi suhestama. Vahendid. Pudelid vi kausid sooja ja klma veega, pildid (esimene pildipaar: hel on teekann pliidil, teisel sgisene jgi; teine paar: jauguga jgi talvel, teisel pildil suvine jgi). Mngu kik. petaja palub lapsel ra arvata, kust ta vett kaussi vttis, ja paneb lapse ette kaks pilti. Laps katsub vett ja nitab vi nimetab pilti, kust vesi on vetud. petaja ksib lapse kest, kuidas ta teada sai, s.t annab lapsele vimaluse iseseisvalt jreldust teha: Soe vesi on pliidil teekannus, aga klm vesi on jest vetud. Edaspidi vib kasutada teisi pilte, aga didaktiline lesanne jb samaks.
Kust ma vett vtsin
Kuulmistaju areng
Kuulmistaju areneb kahesuunaliselt: helt poolt areneb tavahelide vastuvtt, teiselt poolt knehelide taju, s.t kujuneb foneemikuulmine. Mlemal juhul on thendus inimese jaoks eluliselt oluline ja thendused hakkavad kujunema vikelapseeas. Vikelaps kuuleb ainult valje helisid, kuid kuulmisteravus areneb kiiresti. Koolimineku ajaks kuuleb laps helisid, mis on palju kordi vaiksemad kui need, mida kuuleb vikelaps. Samal ajal hakkab ta eristama tmbri poolest erinevaid helisid. Ka knekuulmine areneb vikelapseeast alates. Imik eristab ema hlt teiste inimeste hlest, tajub intonatsiooni. Lapse lalin, kui laps kuulab ja kordab emakeele hlikuid, on foneemikuulmise tekke aktiivne ilming. Foneemikuulmine juab lpule umbes viieaastaselt, mnedel lastel hiljem. Tavaprase arengu korral on selles vanuses lapsel olemas kik emakeele hlikud, kne on foneetiliselt puhas, moonutusteta. 87
Arenguprobleemidega lastel puudub imiku- ja varases lapseeas huvi helide vastu, nad reageerivad helidele nrgalt ega diferentseeri neid. Reaktsioon erinevatele helidele vib olla hesugune. Ka foneemikuulmine ei arene igel ajal. Tihti puudub neil lalin vi tekib see mrksa hiljem. Tihti eristavad nad kuulmise teel snu halvasti. Mida varem hakatakse didaktiliste mngudega arendama kuulmistaju, seda suurem on nende mju laste pshika arengule.
Mitteknelise kuulmise areng

Mitteknelistel helidel on suur thtsus inimese orienteerumisel mbritsevas maailmas. Helide eristamine aitab helisid tajuda kui signaale, mis annavad mrku esemete vi elusolendite lhenemisest vi kaugenemisest. Heliallika suuna mramine aitab orienteeruda ruumis, mrata oma asukohta ja liikumissuunda. Nii tleb meile auto mrin, kas auto lheneb vi kaugeneb. Teiste snadega hsti ra tuntud ja teadlikult tajutud helid vivad mrata lapse tegevust. Kiki helisid saab tajuda vaid kuulmise abil, ngemine vib olla toeks ngemis-kuulmissignaal koos on lapsele paljuti kergemini tajutav ja peab eelnema ainult kuulmise abil tajumisele. Muusikahelid mjutavad vga suurel mral lapse emotsionaalset arengut, kasvatavad teda esteetiliselt. Arenguprobleemidega lapsed tajuvad enamikul juhtudel mitteknelisi helisid halvasti ega toetu neile oma tegevuses. Neil on suuri raskusi nii helide eristamise kui ka mtestamisega. See takistab orienteerumist ruumis, vib tuua kaasa nnetusjuhtumeid. Tegelust igesti korraldades vib tagada mittekneliste helide tajumise suhteliselt hea taseme. Sellest annavad tunnistust arenguprobleemidega laste edusammud muusikaga tegelemisel. Mittekneliste helide tajumise areng algab elementaarsetest reaktsioonidest helide olemasolule vi nende puudumisele, nende vastuvtust ja tajumisest. Seejrel hakkavad lapsed kasutama ja lahti mtestama helisid kui signaale. Selles jrjekorras on esitatud ka mngud.
Eesmrk. petada kuulatama mitteknelisi helisid, tekitada huvi ja thelepanu nende vastu, nidata, et mitteknelised helid vivad midagi teatada, millegi eest hoiatada. Vahendid. Nukk, karu. Mngu kik. (Koos lastega vtab mngust osa ka kaks petajat.) 1. variant. Lapsed ja petaja istuvad toolil. Kostab koputus uksele. petaja jb kuulatama, tstab srme suu juurde, nitab oma ilmega huvi hle vastu. Koputus kordub tugevamalt. petaja tuseb psti, lheb ukse juurde ja avab selle. Tuppa tuleb teine petaja nukuga ja rgib: Nukk tuli! Tema koputaski. Nukk ja lapsed tantsivad. 2. variant. Lapsed istuvad toolidel. Kostab koputus uksele. Ukse taga on karu. petaja istub temaga laste juurde ja ksib, kus karu oli. Karu vastab, et ta oli tnaval. petaja ksib, kas tal klm ei olnud ilma mtsi ja palituta. Karu tleb, et tal ei ole kunagi klm, sest tal on soe karvkate. Lapsed katsuvad ja silitavad kordamda karu. Karu kib lbi iga lapse juurest.
Kop-kop-kop
Eesmrk. Sama. Vahendid. Sidu- vi veoauto, auto vi traktori pasun vi mingi vile. Mngu kik. Mngitakse nagu eelmist mngu, kuid mngu lpus veavad lapsed autot vi teevad nukkudele autoga situ. Siis ksib petaja, kuidas lapsed said teada, et ukse taga on midagi. Lapsed tuletavad meelde, et nad kuulsid autosignaali.
Mis undab
Eesmrk. Sama. Vahendid. Kelluke. Mngu kik. Lapsed istuvad toolil. Ukse tagant kostab kellukese helinat. petaja ksib lastelt, kas nad kuulsid midagi. Lapsed vastavad. Helin kordub. Kes seal viks olla? ksib petaja. Ksime, kes seal on. Lapsed ksivad kooris. Ukse tagant kostab: Mina! vi: Meie! petaja teeb ukse lahti ja juhatab klalise tuppa. Tulijaks vib olla tiskasvanu, teise rhma laps vi mitu last. 88
Kes seal on?
Eesmrk. petada eristama teineteisest oluliselt erinevat heli (trumm vi lts), jtkata kuulmistaju arendamist. Vahendid. Eesriie vi ekraan, mngujnku (karu, nukk), trumm, laste ltspill. Mngu kik. petaja nitab lastele trummi ja ltspilli, nimetab, mis need on, ja laseb kuulata nende tekitatud heli. Paneb mlemad pillid lauale ja mngib uuesti trummi ja ltspilli. Tuleb jnes (karu, nukk) ja rgib, et ta tahab ka trummi ja ltspilli mngida, aga ta peidab ennast ra ja lapsed peavad ra arvama, mis pilli ta mngis. petaja paneb lauale ekraani vi eesriide ning varjab sellega nii jnese kui ka pillid. Ta lb trummi, vtab eesriide ra ja ksib, mida jnes mngis. Lapsed vastavad. Jnes lb nd laste ees trummi. Kolmas kord mngib jnes eesriide taga ltspilli.
Mida jnku mngis
Eesmrk. Jtkata suhtumise kujundamist helisse kui thenduslikku signaali, petada helile kiiresti reageerima. Vahendid. Mitmesugused muusikainstrumendid (trumm, vilepill, ltspill, tamburiin, metallofon). Mngu kik. Lapsed istuvad reas toolil. petaja rgib, et kohe tuleb neile klla Kloun. Ta mngib tamburiini (ltspilli, vilepilli). Kohe, kui pill mngima hakkab, tuleb kiiresti ennast ringi prata (mitte varem). petaja vtab laste selja taga endale niisuguse koha, et kohe, kui lapsed end ringi pravad, neksid nad Klouni. petaja lb tamburiini ja vtab selja tagant khku Klouni vlja. Kloun kummardab ja peidab end jlle ra. Mng kordub teiste pillidega.
Lbus Kloun
Eesmrk. Eristada mitmesuguseid helisid ja reageerida iga heli puhul erineva tegevusega: trummi peale marssida, ltspilli kuuldes tantsida. Vahendid. Trumm ja ltspill. Mngu kik. 1. variant. Lapsed istuvad reas, noga petaja poole. petaja seisab vikse laua res, laual on trumm ja ltspill. petaja seletab lastele, et trummiprina peale tuleb marssida, aga ltspilli kuuldes tantsida. Ta nitab lastele, kuidas seda teha. Vtab trummi ktte, lb seda ja samal ajal marsib, ltspilli mngides tantsib. Seejrel matkivad lapsed petajat. 2. variant. Lapsed tegutsevad nd juba iseseisvalt, mitte petajat matkides. petaja palub lastel thelepanelikult kuulata: kui ta lb trummi, tuleb marssida, aga kui ta mngib ltspilli, tuleb tantsida. Kui heli katkeb, katkeb ka liikumine. Enne he vi teise pilli heli teeb petaja pausi. Kui lapsed eksivad palju vi ei tea, mida teha, tuleb naasta matkimise juurde. 3. variant. Mngitakse nagu eelmist varianti, kuid lapsed seisavad rivis seljaga petaja poole ega ne, mida petaja mngib.
Marsime ja tantsime
Eesmrk. Eeristada klalt sarnaseid muusikainstrumente, valida kahe-kolme eseme hulgast, arendada kuulmistaju. Vahendid. Laste muusikainstrumendid (klaver, ltspill, triangel), tuttavad klounid Osavnpp ja Kobakpp. Mngu kik. petaja laual on triangel, ltspill, klaver. Klounid tulevad ja vaatavad pille. Osavnpp tleb Kobakpale, mis pillid need on, demonstreerides ka nende hlt. Siis teeb Osavnpp ettepaneku mngida. Kobakpp: Aga kuidas? Osavnpp: Mina mngin. Sina arvad ra, mis pilli ma mngin, kas klaverit, metallofoni vi ltspilli. Kobakpp: Lapsed aitavad mind. (Prdub laste poole.) Kas aitate? Lapsed: Jaa! Kobakpp seisab seljaga Osavnpu poole. Osavnpp (mngib ht pilli): Kik! Kobakpp (prdub): Kas see? (Osutab valele pillile.) Lapsed: Ei! 89
Klounid
Kobakpp: See? (Nitab igesti.) Lapsed: Jaa! Kobakpp (Osavnpule): Ned, ra arvasime, sa mngisid seda pilli. Osavnpp: Aga mis pill see on? Kobakpp (ksib laste kest): Mis pill see on? Lapsed nimetavad pilli. Mngu korratakse 34 korda. Osavnpp vib mngida kaks korda jrjest sama pilli. Nd mngivad klounid nii, et alguses tekitab Kobakpp segaduse, siis nimetab igesti. Prast arvab ra Osavnpp. Tema vastab alati igesti.
Eesmrk. Sama: jtkata klalt lhedaste pillihelide eristamist, petada eristama neid helisid kinnisilmi, arendada kuulmisthelepanu. Vahendid. Triangel, ltspill ja laste pianiino vi klaver, mnguasjad (karu, jnes, nukk), ekraan vi eesriie. Mngu kik. petaja laual on nukk, karu ja jnes. Igahe ees on oma pill: karu ees on ltspill, jnese ees triangel, nukk istub klaveri taga. petaja seletab lastele, et nad hakkavad ra arvama, kes mngis, kas karu, jnes vi nukk. Selleprast peab thelepanelikult kuulama. petaja mngib nuku ktega klaverit. Lapsed nevad, kuidas nukk mngib, ja kuulevad klaveri hlt. Kui petaja ksib, kes mngis, on lastel kerge vastata. Teine ksimus on raskem: Mida nukk mngis? petaja tpsustab laste vastuseid ja kordab: Nukk mngis klaverit. Siis mngivad jnes ja karu, petaja palub meelde jtta, et karu mngis ltspilli ja jnes trianglit. Seejrel katab petaja mnguasjad ekraaniga kinni. Nd peavad lapsed ra arvama mitte ainult pilli, vaid ka hendama heli selle loomaga, kes pilli mngis. Alguses mngib niteks karu. petaja ksib ja lapsed vastavad. Iga kord, olenemata vastuse igsusest, vtab petaja ekraani ra ja karu mngib uuesti, et lapsed saaksid veenduda vastuse igsuses. petaja alati tpsustab vastust: Karu mngis ltspilli. Ekraani taga mngib teine loom ja lapsed peavad olema thelepanelikud.
Kes mngis
Kelluke, helise
jrgi.
Eesmrk. petada heli jrgi suunda mrama, jtkata kuulmisthelepanu arendamist, tegutseda helisignaali
Vahendid. Tugeva ja meeldiva hlega kelluke. Mngu kik. 1. variant. Lapsed seisavad petaja mber. Ta nitab lastele kellukest, palub kuulata, kuidas see heliseb, laseb lastel kellukest helistada. Siis teeb petaja ettepaneku mngida: lapsed panevad silmad kinni, aga tema lheb tasakesi eemale ja helistab kellukest. Siis teevad lapsed silmad lahti ja jooksevad petaja juurde. Alguses ei lhe petaja kaugele ja jb nhtavale kohale seisma, et lapsed saaksid tegevust kontrollida ngemise abil. Prastpoole lheb petaja kaugemale ja jb seisma nii, et lapsed ei neks teda kohe, vaid alles siis, kui nad on juba vajalikus suunas liikunud. Tiskasvanu peidab end nurka vi ukse taha ja jtkab pause tehes kellukese helistamist, kuni kik lapsed on tema juurde tulnud. 2. variant. Selles mngus peidavad 34 last ennast ra, aga teised otsivad neid. hel peidus oleval lapsel on kelluke kes. Ta helistab kellukest alles siis, kui kik lapsed on peidetud. Pedagoog juhendab nii peitjaid kui ka otsijaid: peitma peab end uude kohta, otsijad ei tohi hakata otsima enne, kui kik pole peidus, kuulavad kellukese helinat ja valivad ige liikumissuuna. Mngu korrates vahetatakse osad. 3. variant. ks laps lheb peitu, teine otsib. lejnud lapsed jlgivad mngu.
Eesmrk. Sama Vahendid. Kelluke, rtik. Mngu kik. Lapsed seisavad ringis, hoides ktest kinni. Kaks last on ringi keskel: ks jookseb kellukest helistades ringis, aga teine pab teda seotud silmadega. petaja seisab ringi keskel ja aitab mlemat last. Kellukesega laps lheb tasakesi, kikivarvul, eemale ja peatudes helistab kellukest. Pdja liigub heli poole ja pab teda ktte saada. Kui mng on juba tuttav, jlgib petaja mngu krvalt. 90
Pa mind
Eesmrk. petada mrama heli asukohta, arendada kuulmisthelepanu. Vahendid. Kelluke, side. Mngu kik. Lapsed seisavad ringis. hel lapsel on kelluke. Mngujuht on ringi sees. Tal seotakse silmad kinni ja ta kuulab, kus kelluke heliseb. Siis seotakse tal silmad lahti ja ta nitab kega sinnapoole, kus on kelluke. Mngujuht otsib lbi selle lapse, kes kellukest helistas, ja nad vahetavad kohad. Mngitakse 34 korda.
Kus helises?
Eesmrk. petada thistama helisid snaga: koputab, heliseb, sumiseb, mngib, voolab, mriseb jne, arendada thelepanu, kujutlusvimet. Vahendid. Trumm, telefon, raamat, vilepill, kannel, kastekann veega. Mngu kik. petaja laual on asjad ja pillid. petaja tleb lastele, et nad hakkavad nimetama helisid, mida nad kuulevad. Kik asjad kaetakse ekraaniga, eesriide taha kutsutakse ks laps, kes mngib pilli (niteks vilepilli). Lapsed tlevad heli kuuldes tegevuse Mngib!, ja see, kes eesriide taga mngis, astub vilepilliga sealt vlja. Ta mngib veel kord. Sel juhul kui lapsed ei oska alguses vastata, palub petaja korrata mngu eesriide taga ja lastel hoolega kuulata. Mngu korratakse 45 korda. Mngu lpus prab petaja laste thelepanu mbritseva keskkonna helidele: vesi kohiseb, vedur vilistab, linnud laulavad, puulehed sahisevad, vesi tilgub jne.
Kes mida kuuleb?
Eesmrk. Arendada kuulmisthelepanu, kuulmismlu, valmistada lapsi ette muusika tajumiseks. Vahendid. Neli hesugust plastmassist karpi, kahe sees on herned, teiste sees kruubid. Mngu kik. Lapsed istuvad poolringis, petaja laual on neli karpi. Ta tleb, et ta ei tea, mis nendes karpides on, ja ksib: Mille poolest need karbid omavahel erinevad? Lapsed tlevad, et need karbid on hesugused. petaja kutsub he lapse laua juurde ja palub tal jrele vaadata, karpe raputada. Kui laps on karpidega tegutsenud, juhib petaja laste thelepanu sellele, et need karbid teevad erinevat hlt: ks teeb kva hlt, teise hl on vaikne. Edasi palub petaja jrgmisel lapsel leida hesugust hlt tegevad karbid. Siis tehakse karbid lahti ja lapsed nevad, et kahes karbis on herned, mis teevad kva hlt, ja teises kahes karbis on kruubid, mis teevad vaikset hlt.
Lrmakad karbid
Knekuulmise areng
Arenguprobleemidega laste knekuulmine areneb suure hilinemise ja krvalekalletega. Nad ei erista emakeele hlikuid tpselt. See mjutab neid mbritsevate inimeste kne mistmist. Mida varem alustatakse sellesuunalise arendamisega, seda suurem on vimalus ennetada nende laste aktiivse ja passiivse kne arengu mahajmust, seda tisvrtuslikumalt kujuneb kne thenduslik klg ja laieneb snavara. Knekuulmise arendamises liigub t eristamiselt ja ratundmiselt tajudeni ja kujutlusteni, kuulmise ja ngemise abil tajutavast kuulmistajuni. Sna tajumine kuulmise ja ngemise abil on niisugune tajumine, mille korral laps mitte ainult ei kuule hlt, vaid neb ka rkija suud. Ei maksa segi ajada kuulmis- ja ngemistaju ngemise teel tajumisega, mille korral laps kuuleb eseme nimetust ja neb samal ajal eset vi pilti. Ngemise toel tajumine on palju lihtsam. Oma olemuselt pole see mitte sna kuulmise abil tajumise protsess, vaid lihtsalt ratundmine, eristamine. Niteks on lapse ees laual kaks asja vurr ja koer , neid nimetades laps mitte ei taju, vaid eristab snu. Hlikuliselt koostiselt on need snad erinevad. Isegi niisugune eristamine vib toimuda erinevalt. Kui laps neb petaja ngu, siis tajub ja eristab ta petaja snu kuulmise ja ngemise abil. Kui petaja seisab lapse selja taga vi varjab ngu ekraaniga, eristab laps snu ainult kuulmise abil. Kui lapse ees ei ole mnguasju ega pilte, s.t ei ole sna ratundmiseks ngemistuge, siis sel juhul ei ole enam tegemist eristamisega, vaid tajuga. Tajuda saab ka ngemise ja kuulmise abil, s.t niisugustes tingimustes, kus laps neb rkija ngu ja suud ja samal ajal kuuleb, ning kuulmise teel, kui laps ei ne rkijat, vaid kuuleb ainult tema hlt. 91
Kuulmise ja ngemise abil tajuda on kergem kui ainult kuulmise teel tajuda. Selleprast on vaja iga kord, kui lapsel tekib raskusi snade tajumisega kuulmise abil, le minna tajumisele kuulmise ja ngemise abil.
Eesmrk. petada kuulama knehelisid, seostama neid esemetega, petada hlikuid matkima. Vahendid. Mnguasjad (kass, koer, lind, kukk, konn jt). Mngu kik. (Mngus on kaks tiskasvanut, kellest ks on mnguasjaga ukse taga ja teeb hli.) Lapsed istuvad toolidel. Ukse tagant kostab Nu!, petaja jb kuulatama ja palub lastel kuulata. Nu! kostab uuesti. petaja ksib, kes see viks olla, ning olenemata laste vastustest teeb ukse lahti ja toob nuguva kassi tuppa. petaja palub lastel elda, kuidas kass nub. Ta kordab koos lastega Nu-nu!. Jrgmisel korral tulevad lastele klla teised loomad koer, konn, kukk (kshaaval) ja mngitakse samamoodi.
Kes on ukse taga
Eesmrk. Sama. Vahendid. Eesriie vi ekraan, mnguasjad (kass, koer, lind, konn, kukk). Mngu kik. petaja paneb lauale eesriide ja rgib, et eesriide taga on lindude ja loomade maja, kus elavad kass, koer, lind, konn ja kukk. petaja teeb loomade hli: mu-mu, auh-auh, ti-ti-ti, krooks-krooks, kikerikii ja tegutseb samal ajal he vi teise mnguasjaga liigub mda lauda ja viib majja. Seejrel palub ta lastel hoolega kuulata, kes neid majast kutsub. Alguses istub petaja nii, et lapsed nevad hsti tema ngu. Ta tleb niteks nu ja ksib uuesti, kes lapsi kutsus. Lapsed vastavad. Kass tuleb majast vlja, nub koos lastega. Edaspidi vib petaja teha hlitsusi eesriide taga, et lapsed teda ei neks, vaid ainult kuuleksid.
Kes kuidas hlitseb
Eesmrk. Eristada hlikkoostiselt oluliselt erinevaid snu, arendada kuulmisthelepanu. Vahendid. Loto kolme eseme kujutisega, mille nimetused erinevad ksteisest oluliselt hlikkoostise poolest (niteks on hel kaardil lill, karu ja tass, teisel on koer, auto ja siil jne). Mngu kik. (Mngitakse individuaalselt ja grupis.) petaja istub lapse vastu ja palub tal ra arvata, mis pildid tal kes on. Ta paneb kolme eseme kujutisega kaardi lapse ette ja nimetab ht pildil olevatest esemetest. Laps osutab kaardile ja vimalusel tleb nimetuse. Kui ese nimetati vi nidati igesti, saab laps vikse kaardi endale. Vastasel juhul palub petaja lapsel veel kord thelepanelikult kuulata. Ainult siis, kui laps tunneb eseme ra, nimetab ta seda. Kordusmngus tleb petaja snu nii, et laps ei neks hldamist, s.t petaja seisab lapse poole seljaga vi katab no ekraaniga.
Mis pilt minul on
Eesmrk. Jtkata klalt sarnaste snade eristamist, arendada kuulmisthelepanu. Vahendid. Loto kaardid kolme eseme kujutistega, mille nimetused on klalt sarnased (niteks on hel kaardil pall, lill, kell, teisel muna, kana, tuba, kolmandal vann, pann, kann jne), viksed kaardid samade esemete kujutistega. Mngu kik. (Mngitakse individuaalselt vi vikse grupiga.) Alguses peab petaja veenduma, et lapsed tunnevad pildil kujutatud esemeid ja nende nimetusi. Selleprast valivad lapsed mngu alguses pilte nidise jrgi petaja nitab pilti, laps leiab selle, petaja nimetab eseme ja teeb kindlaks, mida laps sellest asjast teab. Edasi mngitakse nii nagu mngu Mis pilt minul on (eelmine). petaja rhutab iga hliku hldust.
Loto (tunne sna ra)
92
Eesmrk. petada kuulatama inimeste hli, eristada tuttavate inimeste hli, arendada kuulmisthelepanu. Mngu kik. petaja viib mned lapsed koridori, aga he lapse jtab rhmatuppa. Ta paneb selle lapse ukse taha istuma, seljaga ukse poole, palub silmad kinni panna, mitte ennast ringi prata, kuulata ja hle jrgi ra tunda, kes tuppa tuli. ks laps tuleb ja tleb: Tere, Martin (Marek, Jaan jt). Istuv laps peab prdumata ra arvama, kes tuppa tuli. Siis hakkab ra arvama see, kes sisse tuli, ja see, kes oli enne arvaja, lheb koridori teiste juurde.
Arva ra, kes tuli
Eesmrk. Sama. Mngu kik. Lapsed istuvad ringis toolidel. Ringi keskel istub laps. petaja palub tal silmad kinni panna ja hle jrgi ra arvata, kes lastest teda hab. Ringi eri suundades istuvad lapsed tlevad tema nime. Kui laps arvab ra, siis istub ringi see, kes tema nime tles. Vastasel juhul jtkab ta raarvamist.
Kes sind kutsus
Eesmrk. petada kuulmise abil tajuma mitmesuguse hlikkoostisega snu, arendada kuulmisthelepanu. Vahendid. Pidulikus riides nukk, kingitused (mnguasjad vi nende kujutistega pildid). Mngu kik. (Mngitakse individuaalselt ja grupis.) Laps istub petaja krval. petaja kuulatab ja tleb, et keegi on ukse taga. Ta lheb vlja ja toob nuku, juhib lapse thelepanu sellele, et nukk on pidulikult riides. Nukul on snnipev, tleb petaja. Sbrad saatsid talle kingitusi, aga nukk ei tea, missuguseid kingitusi nad saatsid. Aita tal neid ra tunda. Alguses teeb petaja ettepaneku ra arvata, mida karu kirjaga saatis (vtab mbriku piltidega), aga prast vaatavad nad, mida orav pakiga saatis (toob koti vi kasti mnguasjadega). petaja nimetab he mbrikus oleva pildi, niteks vurri. Laps kordab sna, saab pildi ja annab selle nukule (mbrikus vib olla 35 pilti). petaja hldab snu rahulikult, rhutamata. Kui laps sna ei korda, hoolimata sellest, et ta oskab seda hldada, esitab petaja sna kuulmise ja ngemise abil. Kui ka see ei aita, paneb ta pildi lapse ette ja nimetab veel kord. Siis jtkatakse jrgmise sna ratundmisega. Kui laps tleb sna ebatpselt, ligilhedaselt, kiidab petaja teda ja kordab sna. Kui nukk on kik karu saadetud kingid ktte saanud, lheb petaja orava kingikoti juurde (kbi, phkel ja seen). Ta vtab koti ktte, tuletab meelde, et seal on orava saadetud kingitused, ja palub hoolega kuulata. Asju kotist 93
Nuku snnipev
vlja vtmata ja lapse selja taga seistes nimetab ta neid asju. Prast seda kui laps on sna (tpselt vi ligilhedaselt) hldanud, annab petaja talle selle asja ja laps kingib selle nukule. Raskuste korral kasutab petaja uuesti lapse kuulmis-ngemistaju ja nimetab asju.
Eesmrk. petada tajuma lhedase hlikkoostisega snu, jtkata kuulmisthelepanu arendamist. Vahendid. Mngu- vi klotsidest ehitatud maja, viksed mnguasjad vi papist guurid (hiir, siil, pall, tall, kamm, kann, konn jt). Mngu kik. (Individuaalmng.) Laps istub petaja vastas laua taga. Laual on maja (esikljega lapse poole), kus on mnguasjad. petaja rgib lapsele, et keegi elab majas. Ma tlen sulle nd, kes majas elab, aga sina kuula thelepanelikult ja korda, keda ma nimetan. Ta katab no ekraaniga ja rgib: Siil ja hiir. Laps kordab, mnguasjad tulevad majast vlja. petaja jtkab: Tall ja pall. Kui laps ei suuda korrata snu paarikaupa, tleb petaja neid hekaupa, rhutamata. Kui tekib raskusi, vtab petaja ekraani ra ja lheb kuulmistajult le kuulmis-ngemistajule. Prast snade kordamist antakse lapsele mnguasjad ja ta mngib nendega. petaja aitab mngu korraldada.
Kes majas elab
Rong
snas.
Eesmrk. Juhtida thelepanu sna hlikkoostisele, petada eristama viimast ja teistest pikemat hlikut
Vahendid. Rong kolme vaguniga, mitmesugused viksed mnguasjad, mida saab vagunisse panna. Mngu kik. (Individuaalne, hiljem grupis.) 1. variant. petaja nitab lastele rongi ja rgib, et piilupart (karu vi mni muu loom) on rongijuht. Rong hakkab siis sitma, kui kik vagunid on tis. Rongijuht palub, et kikide kaupade nimetustes oleks s-hlik (niteks uss, kass, loss, tass, buss jt). petaja nimetab esemeid ja paneb need laste ette. Lapsed annavad mrku, kas snas on s-hlik. Seejrel palub ta lastel korrata temaga koos snu ja elda, mis hlik kostab snas kige kauem. Mngu korrates valitakse mramiseks mni teine hlik: l, m, a jt. 2. variant. petaja palub lastel ise vaguneid laadida. Ta palub panna vagunisse asju, kus esineb mingi konkreetne hlik (vi kindlas asukohas hlik: sna alguses, sees vi lpus). Lapsed valivad asju nende ette pandud mnguasjade hulgast. petaja palub lastel temaga koos nimetada asju ja valida nende hulgast snad, mis vastavad selles mngus antud lesandele. Kui asjad on vagunisse igesti valitud, tnab rongijuht lapsi ja rong hakkab liikuma. 3. variant. Mngitakse nagu eelmisi variante, kuid lapsed peavad panema vagunisse asju nii, et he sna lpuhlik on teise sna algushlik (Snakett).
Maitsetundlikkuse arendamine
Eesmrk. Tutvustada lastele mitmesuguste toitude maitseomadusi. Vahendid. Apelsin, sidrun, kandik, alustass, lina, silmade side. Mngu kik. petaja tleb lastele, et tna hakkavad nad ra arvama, mida nad sid, kas apelsini vi sidrunit. Ta likab laste nhes need puuviljad lahti. ks laps kutsutakse laua juurde, tal seotakse silmad kinni, pannakse ks tkk apelsini suhu ja palutakse see ra sa. Siis ksitakse, mis maitsega see oli. Tpsustatakse, et apelsin on magus. Siis antakse samale lapsele sidrunit maista ja ksitakse, mis maitsega see on. Tpsustatakse, et sidrun on hapu. Mngu lpus antakse kigile lastele proovida apelsini ja sidrunit. Tpsustatakse veel kord, mis maitsega need on.
Arva ra, mida sid
Eesmrk. Jtkata lastele mitmesuguste toiduainete maitsete tutvustamist. Vahendid. Hapukurk, sibul, lina, kandik, alustassid, silmade side. Mngu kik. petaja nitab lastele kurki ja sibulat ning palub elda, mis need on. Siis seotakse hel lapsel silmad kinni, talle antakse proovida kurki ja vastata ksimustele: Mida sa sid? Mis maitse sellel on? Tpsustatakse kurk on hapu. Sama korratakse sibulaga. Mngu lpus antakse kigile lastele kurki ja sibulat maitsta. Tpsustatakse maitse nimetust snaga. 94
Tunne lhna jrgi ra
Eesmrk. petada toiduaineid mrama maitse jrgi. Vahendid. Magus viinamari, sidrun, sibul, kandik, lina, alustassid, side. Mngu kik. petaja nitab lastele kandikul olevaid puu- ja juurvilju ning tleb lastele, et nad hakkavad neid maitse jrgi ra arvama. hel lapsel seotakse silmad kinni, pannakse suhu viinamari ja ksitakse: tle, mida sa sid? Kui laps ei arva kohe ra, antakse talle uuesti maitsta. Seejrel palutakse tal samuti ra arvata juurvili.
Maitsev mng
Eesmrk. petada lapsi meelde jtma ja nimetama erineva maitsega toiduaineid. Vahendid. Kandikul on viinamarjad, sidrun, maasikas, sibul, samade marjade pildid (sibul, maasikas, viinamari, sidrun). Mngu kik. petaja palub lastel nimetada taldrikul olevate toiduainete maitseid ja katab toiduained siis linaga. Seejrel nitab ta lastele samade toiduainete pilte ja tleb, kuidas nad mngima hakkavad: Mina peidan he pildi ra, aga teie tlete, mis puudub ja mis maitsega see asi on. Raskuste korral palub petaja lapsel proovida pildil olevat toitu ja nimetada selle maitse.
Arva ra, mida enam ei ole
Eesmrk. petada lapsi eristama toiduaineid maitse jrgi. Vahendid. Suured esemepildid, millel on kujutatud toiduaineid: hapud kurk, hapukapsas, sidrun, karusmari; magusad viinamari, un, maasikas, vaarikas, pirn; mbrikud samade toiduainete piltidega. Mngu kik. petaja paneb tahvlile kaks suurt pilti viinamarja ja sidruni ning palub lastel laduda pildikaardid kahte ritta nende maitseomaduste jrgi. Raskuste korral tpsustab petaja, mis maitsega ks vi teine marion. Lpuks teeb petaja kokkuvtte: siin on need, mis on magusad, ja siin on kik hapud.
Mis kuhu sobib?
Leia samasugune
tass.
Eesmrk. petada lapsi vrdlema ja nimetama maitse jrgi vedelikke, eristada maitseomadusi. Vahendid. Neli hesugust lbipaistvat korgiga pudelit, kahes on magus jook, teistes hapu, igal mngijal oma
Mngu kik. Lapsed istuvad poolringis. petaja laual on neli hesugust pudelit. petaja ksib: Mille poolest on jook eri pudelites erinev? Ta kutsub he lapse ja palub tal elda, mille poolest joogid erinevad. Ta aitab teha lastel jrelduse, et vlimuse poolest on pudelid hesugused. Siis palub ta lapsel jooki maitsta ja elda, mis maitse on. Laps proovib alguses haput, siis magusat jooki, vrdleb neid ja tleb maitse. Seejrel kutsutakse veel ks laps joogi maitset proovima ja ta leiab hesuguse maitsega joogi pudelid. Sama moodi mngitakse soolase ja kibeda joogi mramiseks.
Eesmrk. petada lapsi kujutama maitstud asju. Vahendid. Porgand, sidrun, un, viinamari, maasikas, tikker, hapukurk, silmade side, paberilehed, vrvilised viltpliiatsid. Tegevuse kik. petaja nitab lastele mitmesuguseid puu- ja juurvilju ning likab need laste silme all tkkideks. Ta kutsub lapse enda juurde, seob tal silmad kinni, annab ht juurvilja maitsta ja seda nimetamata palub tal meelde jtta, mida ta si ning seda joonistada. Kui kik lapsed on joonistanud maitstud juur- vi puuvilju, panevad nad oma joonistused tahvlile ja tlevad kujutatu maitse.
Joonista, mida sa sid
95
Eesmrk. Kujundada toiduainetest tervikkujutlus. Vahendid. Teemapildid: unad puul, kurgid peenral, porgand peenras, tikrid psal, maasikad puhmas. Tegevuse kik. petaja nitab lastele jrjekorras teemapilte ja paneb need tahvlile. Siis teatab ta, et nad hakkavad mistatusi lahendama. petaja tleb mistatuse, aga lapsed nitavad vastavat pilti. Niteks: Mis see on mmargune, magus, mahlane, kasvab puu otsas?, Pikk, roheline, maitseb soolaselt ja toorelt, mis see on?, Magus, pikk, oran, kasvab maa sees, peenras?, Hapu, mmargune, roheline, kasvab psal?, Punane, magus, mahlane, kasvab puhmas? Kui lapsed nitavad pilti, ksib petaja lastelt maitseomadusi.
Mistatused
96
Mtlemist arendavad didaktilised mngud ja harjutused

Lapse varase ja koolieelse ea kogu tunnetustegevus on seotud tema praktilise tegevuse ja mbritsevas keskkonnas orienteerumisega. Ka mtlemise areng on selles vanuses seotud lapse praktilise tegevusega ning mbritseva keskkonna esemete omaduste ja suhete tajumisega. Mtlemine areneb kahes suunas. ks tee lheb nitlikult-praktiliselt nitlikule-kujundilisele ja loogilisele mtlemisele. Teine tee on hest kljest leminek tajudelt nitlikulekujundilisele mtlemisele ja teiselt poolt loogilisele mtlemisele. Mlemad arenguteed on samaaegsed ja hoolimata sellest, et need sulavad mingis arenguetapis hte, on neil kummalgi oma spetsiika ja neil on oma eriline roll inimese tunnetustegevuse arengus. On thtis teada, et selle perioodi saavutused ei kao, ei asendu hilisemate mtlemisetappide arenguga, vaid need etendavad oma osa inimese kogu jrgnevas elus. Selleprast vivad kujunemata mtlemisprotsessid nii nitlikult-praktiliselt kui ka tajudelt loogilisele mtlemisele leminekul osutuda puudulikuks ka inimese hilisemas elus.
leminek tajult mtlemisele

Kujundades lastel esemete, nende omaduste ja suhete terviktaju, on samal ajal tingimata vaja arendada kujutlusi, mis tekiksid (aktualiseeruksid) lapse mlus ka siis, kui neid esemeid ei ole. Seda enam pib laps opereerima nende kuvanditega kujutluses, tegutsema nende kujutiste alusel, toetuma neile oma tegevuses. See ongi thtsamaid nitliku-kujundilise mtlemise lesandeid. Seega sulandub lapse sensoorne kasvatamine tema mtlemise kujundamisega, luues aluse nitlikule-kujundilisele mtlemisele. Tajude areng, sealhulgas nidise jrgi valimine, on ldistuste algetapp, mis aitab kaasa klassitseerima ppimisele, mille aluseks on oluliste tunnuste eritlemine. Peale selle korrastatakse ja jrjestatakse tajude arengus esemete omadusi ja suhteid, mis panevad aluse nn periodiseerimisele. Isegi tavaprase arengu korral ei kujune lapsel need protsessid iseenesest, vaid nuavad tiskasvanu juhendamist. Seda enam nuab arenguprobleemidega laste mtlemisprotsesside kujunemine igapevast hsti lbi meldud td.
leminek tajult ldistusele

leminek tajult ldistusele on tihedalt seotud nidise jrgi valimisega. Mingil mral on valik ise juba ldistuse esimene element. Laps, tuues vlja mingi eseme omaduse, peab selle leidma ka teises esemes ja looma seose nende kahe objekti vahel selle tunnuse alusel. Kui he nidise juurde valitakse mitu sellega sarnast eset, siis pole see enam valik nidise jrgi, vaid rhmitamine, s.t tegemist on ldistamisega. Alguses teeb laps nidise jrgi valiku ja grupeerib kige soodsamates tingimustes, kus tunnus, mille jrgi objekte seostatakse vi eristatakse, on ks ja ainuke, kergesti vlja toodav. Niteks kui lapse ette pannakse kaks hesuurust ruudukujulist kaarti, mis erinevad teineteisest ainult vrvuse poolest (ks on punane ja teine kollane), paludes tal valida samasugused nelja sama kuju ja suurusega kaardi hulgast, siis on selge, et siin on ainult ks tun97
nus, mille alusel valida: vrvus. Kui lapsele antakse erineva kujuga sama vrvusega kaardid (niteks punased ringid ja ruudud), siis on ka siin ksainuke tunnus: kuju. Esemed vivad olla vrvuse ja vormi poolest hesugused, aga suuruselt erinevad, niteks suured ja viksed punased pallid. Mingi tunnuse iseseisev eritlemine, esemete rhmitamise phimtte taipamine on raske, mtlemist nudev lesanne. Arenguprobleemidega lastele kib selline lesanne le ju. Niteks kui panna lauale teineteisest mingile kaugusele punane ring ja punane ruut ning elda ringile osutades lapsele: Siia pane niisugused! (osutades ringi juurest alla selles suunas, kuhu tuleb panna ringid), ja seejrel ruudule osutades elda: Siia pane niisugused!, vib laps hakata kaarte panema korrapratult, valides vlja kik punased ja asetades need kordamda kord ringi, kord ruudu alla, olenemata vormist vi ldse ilma mingi valikuta. Kui last peatada ja elda: Vaata, siia tuleb panna ringid, aga siia kik ruudud, vib nha, et laps justkui sai aru ja hakkas igesti tegutsema. Aga ei maksa jrelduste tegemisega kiirustada me kontrollime sellega taju, mitte mtlemist. eldes: Siia pane ringid ja siia ruudud, anname me ise rhmitamisaluse, s.t tidame lapse eest mtlemislesande. Lapse mtlemist saame arendada aga nii, et laseme tal endal leida olulise tunnuse kui esemete rhmitamise aluse. Toodud nide on kllalt lihtne, sest tunnus, millele toetuda, on vahendi ja nidisega ette antud. Mrksa raskem on sel juhul, kui antud tunnus tuleb teiste hulgast les leida, kui teised tuleb krvale jtta. Niteks on lapse ees laual suur ja vike karu, suur ja vike pall, suur ja vike nukk. Veidi eemal on kahe tooli peal suur ja vike auto. petaja palub lapsel panna he tooli peale niisugused (osutav est) ja teise tooli peale niisugused. Et taibata suurust kui rhmitamise tunnust, peab laps loobuma esemelisest vastavusest, esemete funktsionaalsest thendusest. Veel raskem lesanne seisab lapse ees siis, kui ta peab vahetama htede ja samade esemete rhmitamisalust. Niteks tuleb hed ja samad geomeetrilised kujundid jagada alguses vrvuse jrgi (punane, kollane, sinine), prast vormi jrgi (ring, ruut, kolmnurk). Kikidel juhtudel tuleb lapse iseseisev valik kinnitada ldistava snaga. Sealjuures on ldistamise tase erinev. Niteks vib alguses ldistuseks olla vrvi nimetus: Sa panid siia kik punased, siia kik kollased, siia kik sinised. Hiljem saab elda: Sa panid ringid siia vrvuse jrgi. Sedamda kuidas laps omandab rhmitamisviisi, vib ta proovida iseseisvalt snadega vljendada oma tegutsemise phimtet. Mngudes tuleb muuta vahendeid, nidiseid, situatsiooni, isegi mngimise kohta, et lapsed iga kord mtleksid, mitte ei tegutseks mlu jrgi. Meeldejtmist ega mtlemist ei tohi omavahel segi ajada.
Eesmrk. petada valima he nidise juurde mitut asja, valides need vlja teiste hulgast, kujundada esmast ldistusoskust kik hupallid, kik kuubikud, kik suured, kik viksed. Vahendid. Ringi-, ruudu-, kolmnurgakujuliste sisseligetega karbid (igas karbis ks lige), suured geomeetrilised kujundid (pallid, kuubikud, kolmtahukad), nendekujulised asjad. Mngu kik. 1. variant. Kaks last istuvad krvuti laua taga. Laual on kaks karpi (ks on ruudukujulise, teine mmarguse sisselikega) ja lbisegi ruumilised vormid (pallid, kuubikud, kolmnurksed tornid), igaht kolm tkki ja samas suuruses. petaja annab hele lapsele mmarguse, teisele ruudukujulise likega karbi ja tleb tingimuse: valida vlja kik, mida saab sellesse karpi panna. Laps valib guure laual olevate asjade hulgast. Kui ta valib igesti, niteks pallid, aga ei vta kiki, vaid ainult he vi kaks palli, tuletab petaja talle meelde, et tuleb vtta kik niisugused (osutab pallidele). Kui laps vtab nii pallid kui ka niteks tornid, teeb petaja talle ettepaneku proovida kiki niisuguseid (osutab pallile) ja aitab proovimise teel valida, mis vormid (pallid) saab sellesse karpi panna. Prast vajalike vormide valimist ja nende karpi paneku teeb petaja kokkuvtte: ige, Kati korjas kokku kik pallid ja pani need karpi, aga Kusti valis kik kuubikud ja pani need oma karpi. Ta teeb lastele ettepaneku avada karbid ja veel kord vaadata, mis seal sees on. 2. variant. Sisseligetega karbid on laual. Lauast eemal toolidel on geomeetrilised kujundid. petaja teeb lastele ettepaneku minna toolide juurde ja thelepanelikult vaadata, mis guurid ta oma karpi paneb. Ta tuletab meelde, et laua juurde vib minna ainult ks kord, selleprast tuleb kohe kik vajalik ra vtta. Ta jagab lastele korvid vi kotid, mille sisse nad panevad pallid, kuubikud ja kolmtahukad. Lapsed valivad oma guurid vlja, panevad kotti ja toovad laua juurde. Asjade karpi panekul selgub valikute igsus. Seejrel teeb petaja kokkuvtte, vajadusel juhib thelepanu sellele, et sugugi kiki niisuguseid ei vetud laualt ra vi veti ka sobimatuid. Siis nimetatakse tulemus: kik mmargused, kik ruudukujulised, kik kolmnurksed, kik kuubikud, kik tornid olenevalt laste varasematest teadmistest.
Lkka kiki niisuguseid
98
Eesmrk. ppida valima nidise jrgi mitut eset, kinnistada tulemust snaga. Vahendid. Loendusmaterjali seened (eri vrvi seenekbaratega: kollased, punased, valged), seenekorvid. Mngu kik. Lapsed istuvad reas toolidel. petaja paneb prandale kaht vrvi seened, niteks punased ja kollased. Vtab kaks korvi ja paneb he sisse kollase, teise sisse punase kbaraga seeni. Siis annab ta kahele lapsele korvid ja palub korjata sinna sisse niisuguseid seeni, nagu seal juba on. Lapsed korjavad seeni ja teised jlgivad nende tegevust. Siis nitavad lapsed, mida nad korjasid, ldistades tulemuse: kik punased, kik kollased.
Seenel
Eesmrk. petada iseseisvalt mrama esemete rhmitamise alust, valida mitu eset. Vahendid. Mnguasjad, ehitusmaterjal. Mbel. Mngu kik. 1. variant. petaja ehitab lauakonstruktorist kaks suurt maja, he sisse paneb looma-mnguasja, teise sisse auto. Lapse ette paneb ta lbisegi mnguasju (loomad ja autod, alguses 6, hiljem 810 tkki) ja palub melda, leida mnguasjadele ige maja, panna omale kohale. Kui laps eksib, paneb petaja esimesed kaks asja igesti, aga prast ei sekku enam lapse tegevusse. Siis pannakse mnguasjad uuesti segamini lauale. Jrgmine laps tidab lesande. Mngu lpus tehakse kokkuvte: Selles majas elavad loomad, aga selles on autod. 2. variant. petaja paneb laste ette nukukapi ja laua. he laua peal on lbisegi nukunud ja riided. petaja paneb kappi he kleidi ja lauale he taldriku ning palub lapsel kik asjad oma kohale panna. Mngu ajal aitab ta lapsi ja teeb lpus kokkuvtte: Siin kapis on riided kleit, palitu, kampsun, aga laual on nud taldrikud, lusikad, kahvlid. 3. variant. petaja ehitab loomaaia ja paneb hte puuri metsloomad, teise linnud. Edasi mngitakse nagu eelmisi variante.
Kes kus elab
Eesmrk. Jtkata rhmitamisaluse iseseisva mramise pet, tuua vlja eseme oluline tunnus lesande lahendamiseks, petada eristama vrvi ja vormi kui esemete rhmitamise alust. Vahendid. Lipud, eri vormi, vrvi ja suurusega lehed. Mngu kik. 1. variant. Kaks laste gruppi istub teineteise vastas toolidel: hes grupis on tdrukud, teises poisid. petaja paneb lauale ristkliku- ja kolmnurgakujulised lipud ja rgib, et nad hakkavad lippudega marssima. Tdrukud peavad saama niisugused lipud (nitab ruudukujulist lippu ja annab selle hele tdrukule), poisid niisugused (nitab kolmnurkset lippu ja annab selle hele poisile). Siis palub ta hel lapsel thelepanelikult vaadata, missugused lipud tuleb anda tdrukutele ja missugused poistele ning need laiali jagada. Kui laps on raskustes, aitab ta esimest kaht lippu vlja valida. Jagamise meetodi valib laps ise. Ta vib jagada lipud alguses tdrukutele, siis poistele vi vaheldumisi. Lpuks teeb petaja kokkuvtte: Tdrukutel on kik ruudukujulised lipud, poistel kolmnurksed. Lapsed vtavad rivisse ja marsivad lippudega tamburiini vi trummi saatel. 2. variant. Lastele antakse hesuguse kujuga, kuid eri vrvusega lipud, s.t valik tuleb teha vrvuse jrgi. Mngitakse nagu eelmise variandi puhul. 3. variant. petaja toob rhma kujult hesugused kolme eri vrvi papist lehed (rohelised, punased, kollased)ja jagab lapsed kolme gruppi. Nd peab see laps, kes hakkab lehti laiali jagama, jaotama need lehed kolme rhma vrvi kui olulise tunnuse alusel. Kui lehed on jaotatud, tantsivad lapsed nendega. Aeg-ajalt peatab petaja lapsi, tstab he lehe les ja tleb: Jookske minu juurde! Kui ta tstab les rohelise lehe, jooksevad roheliste lehtedega lapsed tema juurde jne. Mngu lpus tstab petaja kik kolm lehte les ja kik lapsed jooksevad tema juurde.
Mida kellelegi anda
Eesmrk. petada muutma esemete rhmitamisalust vastavalt nidisele. Vahendid. Tasapinnalised kuut vrvi (punane, kollane, roheline, oran, helesinine, sinine) kaardid pealekleebitud geomeetriliste vormidega (ringid, ruudud, kolmnurgad, ovaalid, ristklikud, trapetsid, kuusnurgad) kokku 42 elementi. 99
Vrv ja vorm
Mngu kik. (Individuaalmng.) Laps istub petaja vastas laua taga. petaja jaotab lauale laiali nidised, niteks punase, sinise ja kollase ringi, s.t vormilt hesugused ja vrvilt erinevad objektid ja palub lapsel panna siia kik niisugused (nitab punastele ringidele), siia kik niisugused (nitab kollastele ringidele), siia kik niisugused (nitab sinistele ringidele). Laua rel on sama vrvi kaardid (ruudud, kolmnurgad, ovaalid, trapetsid, kuusnurgad, ristklikud kokku 18 kaarti). petaja vtab he kaardi ja palub lapsel panna selle sinna, kuhu sobib, ulatades selle lapsele. Kui laps paneb kaardi valesti vi ei hakka lesannet titma, teeb petaja seda ise, ei rgi seejuures midagi, vaid ulatab lapsele teise kaardi ja teeb samamoodi edasi kigi lejnud kaartidega. Kui kik kaardid on vrvi jrgi jagatud, ksib petaja: Mis vormid sa siia panid? vi kinnitab lapse vastust: ige, sa panid siia punased kaardid. Seejrel jtkab petaja mngu teise osaga, kus vahetatakse rhmitamisalust (aluseks vetakse vorm). petaja palub lapsel olla thelepanelik ja seletab, et nd hakkab ta valima kaarte teistmoodi. Ta laotab lapse ette kolm hte vrvi nidiskaarti, millele on peale kleebitud ruut, ring ja kolmnurk. Ta annab lapsele juhuslikus jrjekorras hekaupa kaarte ruudu, ringi ja kolmnurga kujutistega (kigi olemasolevate nidistega). Laps jagab need kaardid kohtadele ja petaja tpsustab tulemust: Tubli, sa jagasid igesti siia panid kik mmargused, siia ruudukujulised ja siia kolmnurksed vormid. Edaspidi muudetakse rhmitamisaluse vrve ja vorme ning suurendatakse nidiste arvu (htaegu 46).
Eesmrk. Jtkata rhmitamisaluse leidmise pet, muuta rhmitamisalust nidiste vahetamisega, eristada eseme olulisi omadusi, jttes krvale funktsiooni. Vahendid. Mitut vrvi ehitusklotsid, mitut vrvi esemed ja eri vormiga karbid (mmargused, ruudu-, kolmnurga- ja ristklikukujulised), mnguteleviisor, kuubikud, eri vrvi pallid, viksed eri vrvi kleitides nukud jne. Mngu kik. (Individuaalne.) petaja paneb lauale 24 klotsidest eri vrvi maja. Seejrel paneb ta lauale eri vrvi ja vormiga esemed ja palub lapsel thelepanelikult vaadata maja, mtelda, mis mnguasi kus majas elab, ja panna need igaks igesse majja. Kui laps eksib, paneb petaja vaikides, rhmitamisalust nimetamata, kaks-kolm asja majja. Lpuks ksib ta: Missugused asjad sa siia panid? Aga siia? jne, s.t aitab lapsel ra tunda rhmitamisalust ja kseerida sedae snades. Prast seda teeb petaja lapsele ettepaneku jaotada mnguasjad teisiti, sest majad on uued. hte vrvi klotsidest ehitab ta erineva kujuga majad (ruudu- ja kolmnurgakujulised ja mmargused). Kik mnguasjad ja esemed segatakse omavahel ra ja pannakse juhuslikus asetuses lauale. Laps jagab need majadesse. Vajadusel abistab petaja last, aga lpuks aitab uuesti teadvustada uut rhmitamisphimtet: ige, siia panid sa kik mmargused, siia kandilised ja siia kolmnurgakujulised asjad. Mngu korrates rhmitatakse esemeid alguses vormi, siis vrvi jrgi, s.t iga kord muudetakse rhmitamisaluse jrjekorda.
Jaota mnguasjad majja
Eesmrk. Eristada esemete omadusi, jttes funktsiooni krvale, valida he nidise juurde esemete rhma, leida need asjad rhmatoast, snastada valiku phimte. Vahendid. Kaardid, millel on eri vrvi ja eri vormiga kujutised, eri vormiga mnguasjad ja viksed esemed. Mngu kik. petaja paneb varem rhmaruumi eri kohtadesse eri vormi ja vrviga asju. Lapsed jagatakse kolme gruppi ja pannakse istuma ruumi eri kohtadesse. petaja kutsub enda juurde igast grupist he lapse (juhtmngija) ja palub vtta karbist kaardi, aga mitte seda teistele nidata. Laps vtab kaardi, lheb oma grupi juurde tagasi ja nitab seda seal nii, et teise grupi lapsed ei neks. Kik lapsed peavad tooma vastava vormi vi vrviga asju. Kui valik toimub vormi alusel, on kaardil antud ainult vormi kontuur, aga vrvi jrgi valides on kaardi ks klg vrvitud seda vrvi. Lapsed toovad esemed ja istuvad, need kes, toolile. petaja ksib iga grupi kest, missugune kaart neil oli. Lapsed vastavad (punane, kollane, ruudukujuline, mmargune) ja mngujuht nitab oma kaarti kigile.
Too samasugused
100
Eesmrk. Rhmitada asju eri tunnuste (vormi, vrvi, suuruse) alusel, tuua ise vlja rhmitamisphimte nidisele toetudes, mtestada lahti ja snastada tegevuse tulemus. Vahendid. mbrikud, millele on peale kleebitud vi joonistatud eri vrvi ja suuruses geomeetrilised vormid (niteks kollased, punased, sinised, suured, keskmised ja viksed ringid; kolme vrvi ja kolmes suuruses kolmnurgad, ovaalid, kuusnurgad), eri vormi, vrvi ja suurusega esemete kujutistega pildid, kandikud. Mngu kik. 1. variant. (Mngitakse kigi lastega.) Mngijad istuvad laua taga. Iga lapse ees on kolm mbrikku (niteks hele on kleebitud kolmnurk, teisele ovaal, kolmandale ruut). Krvuti istujatel ei tohiks olla hesuguseid vorme, s.t peaksid olema teistsuguse kombinatsiooniga vormid (ring, kolmnurk, ruut). Iga lapse ees kandikul on mned pildid, mis tuleb mbrikusse panna (niteks nbi, arbuusi ja mmarguse kella kujutised tuleb panna mbrikku, millel on ring jne). Kui pildid on mbrikutesse pandud, kutsub petaja tahvli juurde he lapse ja palub tal panna tahvlile oma mbrikud, aga nende alla panna need pildid, millel olevad kujutised vastavad sellele vormile. Laps seletab, mille alusel ta oma valiku tegi. Vajadusel abistab petaja teda. 2. variant. Mngitakse samuti, kuid pildid valitakse vrvi jrgi ja mbriku peal on kujutatud eri vrvi ringe; piltidel on sama vrvi esemed (pallid, lilled, pliiatsid, paelad, rtikud). 3. variant. Mngitakse samuti, kuid rhmitamistunnuseks on suurus (niteks on mbrikutel kujutatud sama vrvi, kuid eri suuruses ringid suur, keskmine ja vike , piltidel on suured, viksed ja keskmise suurusega autod, matrjokad, kellukesed, pallid jne).
Pane pildid mbrikusse
leminek tajult nitlikule-kujundilisele mtlemisele ja loogilise mtlemise elementidele

Rkides leminekust tajudelt nitlikule-kujundilisele mtlemisele, kib jutt tajutu taastamisest kujutluses ja nende kujutlustega opereerimisest. Niisugune taastamine areneb ja ilmneb lastel mitmesuguste tegevuste kigus. Kujutlusi esemetest, esemete ja nende osade omadustest ja suhetest kutsuvad esile snad vi vastavate kujutiste nitamine ja need vivad omakorda saada joonistuse, voolimise, konstrueerimise vi aplikatsiooni aluseks vi tagada jutustuse mistmise, kirjelduse jrgi eseme ratundmise, mistatuste raarvamise jne. Sellisel juhul on tegemist kujutlustega opereerimisega nende mberpaigutusega, mttes osade hendamisega. Niisugune oskus kujuneb tavapraselt areneval lapsel koolieelses eas. Isegi loogilisi lesandeid lahendades tuginevad koolieelikud nitlikele kujutlustele, opereerivad nendega. Niteks kui lapsele esitati lesanne: Knnu tagant paistavad neli jnese krva. Mitu jnest istub knnu taga? andsid nad niisuguseid vastuseid: Kaks jnest, sest igal jnesel on kaks krva, Kaks, sest igal jnesel on niimoodi (panid oma pea klgedele kaks srme), Kaks, sest nad istusid krvuti ja panid krvad kokku, saigi neli. Selles vanuses kujuneb lastel vlja kllalt ldistatud taju, mis ei toetu mitte ainult eseme osadele, vaid ka nendevahelistele seostele ja suhetele. Sel tasemel tekib lastel vimalus esemete ja situatsioonide nitlikuks-ruumiliseks kujutamiseks, mis avaldub laste tegevuses: oma joonistustes vljendavad nad mbritsevat tegelikkust omapraselt. Koolieelses eas suudavad lapsed objekte sstematiseerida, seeriaid koostada, esemeid nende olemusliku loogika phjal korrastada, neid reastada mingi meeleliselt tajutava tunnuse alusel kahanevalt vi kasvavalt. Niteks helikrguste astmestikuga samal phimttel saab les ehitada matrjokade rida jne. leminek tajudelt kujutlustele ja nitlikule-kujundilisele mtlemisele on pikaajaline protsess. Arenguprobleemidega lastel ei tarvitse seda leminekut ilma sihiprase arendamiseta ldse toimuda. Selle tulemusena ei mista nad loetud teksti, ei oska skeemi ega plaani kasutada, mis mjutab hiljem nende valmistumist teluks.
Eesmrk. Luua kujutlus tervikesemest, petada seostama kujutlust reaalse eseme tervikkujuga, tegutseda proovimise teel. Vahendid. 26 osaks lahti ligatud erineva likejoonega pildid; mnguasjad ja esemed, mille kujutised on piltidel. Mngu kik. (Individuaalne ja grupis.) 101
Tee terveks
1. variant. Lapse ees laual on lahtiligatud kaart, millel on lastele hsti tuttava ja lihtsa eseme kujutis (niteks pall vi un). Laps peab panema pildi kokku nii, et tekiks tervikkujund. Eset ei nimetata. Kui pilt on kokku pandud (kskik missuguse tulemusega), paneb petaja lapse ette kaks asja: he, mille kujutis on lahtiligatud kaardil, ja teine on krvaline asi, niteks kuubik. Laps peab valima selle asja, mille ta kokku pani, ja vrdlema saadud kujutist esemega. petaja aitab tal vrrelda, kasutades piiritlevat liigutust. Siis nimetatakse, mis asi see on.
Seejrel antakse lapsele teisi lahtiligatud pilte mitmesuguste esemete kujutistega (kui esimesel pildil on pall ligatud pikuti pooleks, siis teine pilt on ligatud pikipidi, kolmas diagonaalselt). Mngu korrates palutakse lapsel panna kokku keerulisemaid pilte (kala, jonnipunn, maja). 2. variant. Lapse ette pannakse 34 he pildi (niteks auto) osa ja ks teise pildi (jonnipunni) osa ning palutakse tal pilt kokku panna. Lpuks antakse talle valida ja vrrelda kahte asja (auto ja jonnipunn), mida ta vrdleb petaja abiga pildil oleva kujutisega. Jrgmistes mngudes ligatakse kaardid lahti teisiti.
Eesmrk. Jtkata eseme osade pramist kujutluses, hendada neid tervikuks, s.t opereerida kujudega ettekujutuses, toetudes eseme tervikkujule. Vahendid. Lastele hsti tuntud esemete erineva likejoonega lahti ligatud pildid, paber, mustad vi pruunid viltpliiatsid vi tavalised pliiatsid. Mngu kik. petaja paneb lapse ette lahtiligatud kaardi ja palub joonistada pildi ilma eset kokku panemata. Laps joonistab ja tleb, mille ta joonistas. Nd palub petaja lapsel pildi kokku panna ja selle uuesti joonistada.
Joonista terve
Eesmrk. Sama. Vahendid. Lastele tuttavate esemete lahtiligatud pildid (kontuurid), paberilehed ja pliiatsid vi mustad (pruunid) viltpliiatsid igale lapsele, mnguasjad ja esemed, mida on pildil kujutatud. Mngu kik. (Mngitakse grupis.) Laual on lina all mnguasjad ja muud esemed. petaja jagab lastele lahtiligatud pildid juhuslikus asetuses. Iga laps saab kujutise. petaja palub lastel thelepanelikult pilte vaadata, neid mitte kokku panna, ja kui ta on andnud igahele paberi ja pliiatsi (vi viltpliiatsi), joonistada terve pilt. Kui joonistused on valmis, vtab petaja lina laual olevate mnguasjade pealt ra ja palub igal lapsel leida see asi, mille ta joonistas. Lapsed leiavad asjad les, tlevad, mis need on, ja vrdlevad oma joonistusega.
Leia oma mnguasi
102
Eesmrk. Kujutada ette situatsiooni, mida on kirjeldatud jutustuses, koostada see lahti vetud tasapinnaliste vormide abil, kinnistada kleepimisoskust, petada koos ttama. Vahendid. Valge paberi lehed igale lapsele, jutustusele vastavad esemete tasapinnalised kujutised, kandikud, liim, pintslid, lapid. T kik. 1. variant. petaja rgib lastele, et nad hakkavad koos ilusate piltidega raamatut tegema. Ta jagab lastele lehed (raamatu lehekljed), kujutiste elemendid kandikul, ja palub thelepanelikult kuulata muinasjuttu Lind ja kass. Ta loeb seda aeglaselt, pikemate peatuste ja pausideta: ues kasvas puu. Puu lhedale tuli lind. Siis lendas lind puu latva. Tuli kass. Kass tahtis lindu ktte saada ja ronis puu otsa. Lind lendas puu otsast alla maa peale. Kass ji puu otsa. Seejrel ksib petaja, millest ta jutustas, mida tegid lind ja kass. Jrgneb jutustuse anals etappide kaupa koos kikide situatsioonide kujutamisega. petaja ksib: Mis oli alguses? ja loeb esimese lause: ues kasvas puu. Ta palub lastel leida kandikul puu ja panna see lehele. Ta tuletab meelde, et puu on all, aidates seda lehele paigutada. Siis ta jtkab: Puu lhedale tuli lind. Lapsed leiavad linnu ja panevad selle puu lhedale. Jne. 2. variant. Mngitakse jrgmisel peval 6 lapsega. petaja tuletab neile juttu meelde ja rgib, et hise raamatu jaoks teeb igaks oma leheklje. Lauad pannakse hte ritta nii, et nende taga istuvad lapsed tegutseksid jutu kigu jrgi vasakult paremale. Esimene laps teeb esimese leheklje, jrgmine teise jne. Lapsed vtavad jrjest jutu sisu illustreerivaid pilte vlja: esimene leheklg ues kasvas puu, teine leheklg Puu lhedale tuli lind, kolmas Lind lendas puu latva, neljas Tuli kass, viies Kass tahtis lindu ktte saada ja ronis puu otsa, kuues Lind lendas puu otsast alla maa peale. Kass ji puu otsa. Kui kogu jutustus on vlja pandud, annab petaja lastele liimi, pintslidja lapid ning lapsed kleebivad kujutised paberile. petaja kidab lehed kokku ja lapsed vaatavad raamatut. Samamoodi koostatakse pilte vene muinasjuttude Tare-tareke, Kakuke, Kes tles nu jt jrgi.
Teeme raamatu
Eesmrk. Tunda esemeid ra suulise kirjelduse jrgi, toetudes esemete tajule ngemise abil. Vahendid. Eri vormi, vrvuse ja funktsiooniga mnguasjad. Mngu kik. Lapsed istuvad poolringis petaja laua mber. petaja paneb lauale neli lastele tuttavat mnguasja (lipu, palli, kuuse ja matrjoka) ning rgib, et tema esitab mistatusi, aga lapsed peavad ra arvama, mis mnguasjast jutt kib. Seejrel kirjeldab ta lhidalt ht laual olevat asja (niteks mmargune, punane ja sinine, hppab hsti, temaga saab mngida). Kui lapsed ei oska ra arvata, tleb petaja need snad veel kord aeglaselt, tehes iga omaduse jrel pausi. Kui mistatus on lahendatud, ksib petaja, kuidas nad oskasid ra arvata, mis snad neile abiks olid. Seejrel paigutab ta asjad laual mber ja kirjeldab jrgmist eset: Kasvab metsas okkaline ja roheline, juludeks tuleb meie juurde. Asjad, mida mistatatakse, peavad vahetuma, sest muidu jvad lastele snad meelde. Nad peavad mistma knet, toetudes olemasolevatele kujutlustele ja tajule, mis aitavad luua koos snaga htse terviku.
Arva ra, millest ma rkisin
Eesmrk. Sama. Vahendid. Mnguasjad vi lastele hsti tuttavate esemete kujutistega pildid. Mngu kik. Lapsed istuvad poolringis. petaja laual on pildid kummuli. Ta kutsub lapse vlja, palub mistatuse ra arvata ja leida vastus pildil. Siis kirjeldab ta ht lastele hsti tuttavat eset (niteks: Seisab toas prandal, sel on neli jalga, sel on iste ja seljatugi. Selle peal saab istuda). Laps prab laual olevaid pilte, leiab vastuse ja nitab teistele lastele. Teine laps mistatab sisult eelmisega sarnast mistatust, kuid selle lpus on oluline eristav tunnus (niteks Seisab toas prandal. Sel on neli jalga. Linaga kaetud, selle peal on taldrik). Hiljem saab esitada raskemaid mistatusi, niteks: Suvel hall, talvel valge, pikad krvad, lhike saba. Kellelegi kurja ei tee, aga kiki kardab.
Mistatused
103
Eesmrk. petada omadusi sstematiseerima, koostades esemete rea. Vahendid. Jrkjrguliselt kasvavas suuruses rohelised tasapinnalised kolmnurgad (igal lapsel 5), igahel kandikud ja paberilehed, viis kolmnurka nidiseks. Tegevuse kik. petaja annab lastele paberilehed ja kandikud kujudega ning palub teha ilusaid kuuski. Lapsed tidavad lesande iseseisvalt. Seejrel kutsub petaja lapse, kes kuuse igesti kokku pani, tahvli juurde, ja palub tal panna tahvlile suurtest osadest kuusk. Lapsed vaatavad nidist ja petaja tpsustab kuuse kokkupaneku phimtet: Ne, kui ilus kuusk tuli vlja kige viksem kolmnurk on leval, keskel on suurem, siis veel suurem, veel suurem, ja kige suurem kolmnurk on all.
Tee kuusk (tegevus)
Eesmrk. Sama. Vahendid. Kuueosaline matrjoka. Mngu kik. (Individuaalne vi 23 lapsega.) petaja vtab laste ees matrjoka lahti ja paneb vaheosad paaris lauale. Siis paneb ta matrjokad suuruse jrgi ritta, jttes nende vahele vrdsed intervallid. petaja palub lastel silmad kinni panna, vtab he matrjoka, htlustab matrjokade vahekauguse ja palub lastel ra vetud matrjokale ige koha leida.
Leia matrjokale koht
Nitliku-praktilise mtlemise areng

Sndides ei ole lapsel vlja kujunenud mtlemisvimet. Esimesed mtlemisprotsessid tekivad tal mbritsevate esemete omaduste ja suhete tunnetamise, nendega tegutsemise ja tajumise tulemusel. Jrelikult on taju ja mtlemise areng htne tervik. Esimesed lapse mtted on praktilised, tegevusega seotud. Seda vga varast mtlemisvormi nimetatakse nitlikuks-praktiliseks ja see soodustab teiste, keerulisemate nitliku-kujundilise ja snalise mtlemise kujunemist. Tavapraselt areneval lapsel ilmnevad esimesed nitliku-praktilise mtlemise mrgid esimese eluaasta lpus, teise alguses. Koolieelses eas suudab laps lahendada jukohaseid praktilisi lesandeid, leida lahendusi erinevates olukordades. Isegi tavaprase arenguga lapse puhul on nitliku-praktilise mtlemise tiustumiseks tingimata tarvis tegevust pedagoogiliselt korraldada, petada mbritsevas keskkonnas orienteerumise viise, ldistada esemetega tegutsemise kogemust. Arenguprobleemidega lapsel jb nitliku-praktilise mtlemise areng ilma sihiprase petuseta arengus tunduvalt maha, mille tulemusena ei suuda paljud neist koolieelse ea lpus tulla toime praktiliste lesannete titmisega, niteks ei oska nad eset hest kohast teise tsta, kasutada vi muuta. Arenguprobleemidega lapsed ei teadvusta tihti probleemse olukorra olemasolu, ja kui nad seda mistavadki, ei seosta nad lahenduse leidmist abivahendite kasutamisega. Niteks lusikas, krid, labidas ja teised inimese loodud esemed on abivahendid, mille kasutamist lapsed tihti igesti ei mista. Kui nad ka kasutavad neid vahendeid tiskasvanu abil, siis ei ldista nad oma tegevust kllaldaselt ega oska kasutada seda uute lesannete lahendamisel konkreetse vahendi puudumise korral. Arenguprobleemidega lapsel puudub aktiivne otsimine, nad jvad tihti kskikseks nii tulemuse kui ka praktilise lesande lahendamise protsessi suhtes, isegi siis, kui tegemist on mnguga. Niisugune laps ei orienteeru vajalikul mral ruumis, ei kasuta varasemat kogemust, ei hinda esemete omadusi ega nende omavahelisi suhteid, tal tekib motoorseid raskusi. Seoses sellega, et vahendite omaduste hindamine on neile lastele pris raske, ei hlga nad ekslikke variante ning kordavad htesid ja samu ebaproduktiivseid tegevusi, s.t neil puuduvad tegelikud proovimised, kuigi proovimismeetod on nitlike-praktiliste lesannete lahendamise peamine vte. Pakutav didaktiliste mngude ja harjutuste ning lesannete ssteem on esitatud kasvavas keerukusastmes, mis aitab tutvustada lastele esemelise tegutsemise viise, lahti mtestada oma iseseisvat tegevust. petaja peab petama lapsi tegutsema abivahendite ja triistadega. Kogemus tekib iseseisva tegutsemise ja tiskasvanu matkimise tulemusel. Tegevusi ldistavad nii petaja kui ka laps kne abil. Vajalik on ratada huvi lihtsaimate mtlemislesannete lahendamise vastu, aktiviseerida laste mttetegevust. 104
Abivahendite vi triistade kasutuse kinnistamine

Eesmrk. Tutvustada lapsi esemete-vahenditega.Vahendid. Karu, lastembel ja nud. Mngu kik. (Mngitakse mngunurgas.) petaja paneb karu laua taha istuma, paneb tema ette taldriku ja palub lastel karule putru anda. Kui lapsed ei taipa, miks on lusikat vaja, ksib petaja: Millega tuleb putru vtta?, Millega te putru ste? Seejrel palub ta lapsel vtta lusikas ja karule sa anda. Kui lapsed ei oska mngus toimetada, nitab petaja ette, kuidas seda teha. Mngu lpus tpsustatakse, et inimesed svad lusikaga ja karule ning nukule tuleb ka lusikaga sa anda.
Anna karule sa
Eesmrk. Jtkata abivahendite tutvustamist. Vahendid. Kaks nukku, nukumbel ja nud. Mngu kik. (Mngitakse mngunurgas.) petaja paneb kaks nukku laua taha istuma ja nende ette lauaserviisi ilma tassideta. Ta palub lastel anda nukkudele teed ja kompvekke. Kui lapsed ei taipa tasse vtta, tuletab petaja meelde: Millest juuakse teed? Seejrel palub ta lapsel tuua kapist tassid ja pakkuda nukkudele teed. Kui lastel tekib raskusi, vib kasutada matkimismeetodit. Mngu lpus tpsustab petaja, et teed juuakse tassist ja nukkudele anname juua ka tassist.
Kostitame nukke
Eesmrk. Sama. Vahendid. Kaks jnest ja kaks autot. Mngu kik. (Mngitakse mngunurgas.) petaja vtab kaks autot ja paneb kummassegi jnese istuma. hel autol on nr, teisel ei ole. petaja kutsub kaks last ja palub neil jneseid sidutada. Muidugi on hel lapsel mugav autot nrist vedada, teisel (ilma nrita) ei ole. petaja prab sellele thelepanu ja seob laste nhes teisele autole nri klge. Nd on hea autot vedada, rgib petaja ja nitab, kuidas tuleb nrist kinni vtta. Lapsed veavad autot nrist kordamda.
Siduta jnest
Eesmrk. Sama. Vahendid. Vormide komplekt. Mngu kik. Kui on soe ilm, istuvad lapsed liivakasti res. petaja palub neil nukkudele kooki kpsetadaja jagab vormid laiali. Kui lapsed ei mrka, et khvleid ei ole ja hakkavad liiva peoga vtma, peatab petaja tegevuseja rgib: rge palun vtke liiva ktega! Millega liiva tstetakse? Siis annab ta lastele khvlid ja nitab, kuidas nendega tegutseda. Lpuks ldistab petaja laste tegevuse ja tleb, et liiva tstmiseks saab kasutada khvlit.
Kpsetame pirukaid
Eesmrk. Sama. Vahendid. Toataimed, veember, kastekann. Tegevuse kik. Laste ees laual on toalill. Toa teise seina res on veember. petaja rgib lastele, et lille on vaja kasta. Ta kutsub he lapse ja palub tal seda teha. Laps ei hakka tegutsema. petaja kutsub teie lapse. Kui kski laps ei arva ra, mis abivahendeid on vee vtmiseks vaja kasutada, ksib petaja: Kas ktega saab lille kasta? (Nitab, kuidas vesi peost vlja jookseb.) Ktega vett tassida ei saa. Mille sisse tuleks vett vtta, et lille kasta? Lapsed vastavad ja kastavad lille, kasutades mitmesuguseid abivahendeid. petaja ldistab vastused: Vett vib vtta tassi sisse, kastekannu sisse.
Kasta lille
105
Vaatevljas olevate abivahendite ja triistade kasutamine

Selle alajaotuse mngud tutvustavad lastele mitmesuguseid mbrusest leitavaid abivahendeid (triistu) ja nende kasutamise vtteid probleemsituatsioonis. Laps peab ngema esemete seoseid, mis aitavad tal selles olukorras tegutseda. Mnge tuleb korraldada nii, et iga laps saaks alguses tita lesannet iseseisvalt, seejrel jlgida teiste tegevustja ldistada saadud kogemust. Selleprast asuvad lapsed koos saatva tiskasvanuga rhmaruumist vljaspool. petaja kutsub enda juurde rhmaruumi lapsi kshaaval selleks, et igaks tidaks mtlemislesande iseseisvalt, mitte matkides. Kui petaja kutsub teise lapse, siis vaatab esimene teise tegevust krvalt. Nii tehakse kigi lastega. Iga laps, kes on lesande titnud, jb rhmaruumi. petaja petab lapsi olema kannatlikud ja hoiduma kaaslasele ette tlemast, kuidas lesannet tita. Tegevuse lpus innustab petaja lapsi omandatud kogemust snaliselt lahti mtestama ja ldistama. Eri vahenditega tegutsemise kogemus on tingimata vajalik, kuid sellest ksi ei piisa. Laps peab ldistama ka oma kaaslaste tegevust. Suunates lbimeldult laste tegevust, kujundab petaja nende oskust keskenduda praktiliste lesannete iseseisvale lahendamisele, petab kasutama abivahendeid ja riistu, jlgima algusest lpuni oma liigutusi ja kasutatava eseme toimet. Lapse isiklik kogemus kujuneb tiskasvanu matkimise, iseseisva tegutsemise ja snalise ldistuse tulemusel.
Eesmrk. petada analsima praktilise lesande tingimusi, kasutama abivahendeid sel juhul, kui neil puudub kindel lesanne. Vahendid. Nukk, kaks hupalli, tool. Mngu kik. petaja mngib nuku ja hupalliga, laps jlgib mngu. Seejrel palub petaja lapsel vtta kapi otsast teine hupall ja mngida nukuga. hupall on pandud kapi otsa nii, et prandal seistes laps seda ktte ei saa. Ta peab taipama kasutada tooli, mis on tema vaatevljas. Kui laps ei tule selle peale, aitab petaja tal tingimusi analsida: Kas sa prandalt ulatad palli vtma? Mtle, kust sa abi saad. Mida sa pead vtma? ja osutab kega tooli poole. Kui laps ka selle peale ei oska lesannet tita, vib talle ette nidata ja seletada, miks on tooli tarvis. Lpuks tpsustab petaja: hupall oli krgel. Sa vtsid tooli ja siis sa ulatusid palli vtma.
Anna nukule hupall
Eesmrk. Jtkata praktiliste lesannete tingimuste analsi petamist, petada kasutama vahendeid neil juhtudel, kui neil pole otsest funktsiooni ja tegevusviis pole ette nhtav. Vahendid. Karu, pall, kepp. Mngu kik. petaja mngib karuga palli ja lkkab palli kapi alla nii, et laps ei saa seda kega ktte. lesanne seisneb selles, et laps taipaks kasutada keppi, mis asub tema vaatevljas. Kui ta seda ei tee, aitab petaja tal tingimusi analsida: Pall on kaugel. Leia, millega sa selle ktte saaksid. Mtle. (Osutab kega kepi poole ja ldistab tegevuse.) Kega me palli ktte ei saa. Otsisime ja leidsime kepi. Me saime palli kepi abil ktte. Lpuks ldistab petaja: Kui kega ei ulata vtma, tuleb leida see asi, mis aitab.
Anna karule pall
Eesmrk. petada eset-vahendit (keppi) kasutama, arendada silmamtu. Vahendid. Puust alusel 40 cm pikkune renn, renni otsas on kapronvrk, pall (diameetriga 4,5 cm), 20 cm pikkune ja 1 cm jmedune puust kepp, eesriie, jnku. Mngu kik. petaja nitab lastele jnest, kellel on kppade vahel vike renn. Ta juhib thelepanu sellele, et pall ji renni kinni ja nd tuleb aidata jnesel hupall vrku lkata. Lapsed otsivad, millega palli edasi lkata. Kui nad ei suuda vajalikku eset leida, osutab petaja kepile. Iga laps peab ise palli vrku lkkama ja selle ktte saama. Mngu lpus teeb petaja kokkuvtte laste tegevusest, tleb, et nad lkkasid palli kepiga.
Pall vrku
106
Eesmrk. Jtkata praktiliste lesannete lahendamise tingimuste analsi, kasutada abivahendeid. Vahendid. leskeeratav mnguasi, vti, pink. Mngu kik. petaja nitab lapsele leskeeratavat mnguasja. Vti ripub seinal nii, et laps ei ulatu seda prandal seistes ra vtma. Ta peab taipama kasutada abivahendina pinki, mis asub tema vaatevljas. Mngitakse analoogiliselt eelmiste mngudega.
Vta vti
Eesmrk. Sama. Vahendid. leskeeratav mnguasi, pink, vti. Mngu kik. petaja annab lapsele leskeeratava mnguasja vtme, mnguasi asub lbipaistvas kotis konksu otsas. Laps peab aru saama, et ta peab mnguasja kttesaamiseks abivahendina kasutama nurgas seisvat pinki.
Vta mnguasi ra
Eesmrk. Sama. Vahendid. Pall, kepp, korv. Mngu kik. petaja paneb lapse laua rde istuma. Laua vastasres on pall. Laps ei saa seda kega haarates ktte. Samal laual on kepp. petaja palub lapsel lkata pall korvi, mis asub laua res prandal, aga toolilt tusta ei tohi. Kui laps ei taipa keppi vtta, rgib petaja: Mtle, kuidas saad lkata. Vaata, ehk leiad midagi, mis sind aitaks, ja osutab kepile. Vajaduse korral nitab petaja, kuidas lesannet tita. Mngu lpus teeb petaja kokkuvtte.
Lkka pall korvi
Eesmrk. Sama. Vahendid. hupallid, toolid, pingid. Mngu kik. petaja toob tuppa mned hupallid. Nende klge on enne seotud pikad paelad. Lapsed viskavad palle hku ja proovivad neid kinni pda. Osa palle jb kapi otsa. Nende kttesaamiseks vtavad lapsed paelaotsast kinni, aga kui paela pole nha, tuleb taibata vtta tool vi pink. Kui nad ei kasuta neid asju abivahendina, aitab petaja neid. Mngu lpus ldistab petaja laste tegevuse: Kui pael ripub, saab paelast tmmates palli ktte, aga kui paela ei ole, tuleb vtta tool vi pink ja pall ra vtta.
hupallid
107
mbrusest leitavate abivahendite vi riistade kasutamine

Esimesel aastal tutvuvad lapsed esemete ja vahenditega, millel pole kindlat funktsiooni. Neid asju saab samuti rhmitada. Lastele tuleb selgeks teha: selleks et ktte saada krgel olevat asja, tuleb leida asi, mille peale saab ronida (tool, pink, tumba jne). Kui mnguasi on kuskile veerenud vi sattunud prakku, tuleb leida kepitaoline ese (oks, labidas, hari jne), mis aitab asja ktte saada.
Eesmrk. Jtkata praktiliste lesannete tingimuste analsi, petada leidma vahendeid mbrusest ja kasutama neid eesmrgi saavutamiseks, kujundada kte koosklastatud tegevust. Vahendid. leskeeratav auto, kepp. Mngu kik. petaja keerab auto les ja justkui juhuslikult sidab auto kapi alla, nii et laps ei saa seda kega ktte. petaja palub lapsel auto kapi alt ra vtta ja sellega mngida. Laps peab lahendama praktilise lesande: kasutama keppi, mida tema vaatevljas ei ole (kepp on aknalaual). Kui laps pab autot kega ktte saada, ei ole tarvis teda peatada las ta veendub, et ei saa autot ktte. Seejrel tleb petaja: Hakkame otsima seda asja, mis aitaks sul auto ktte saada. Kui on tarvis, osutab ta kepile ja rgib: Vaata, ehk on seal midagi, mis sind aitaks. Kui laps nd ka ei oska midagi teha, teeb petaja ettepaneku vtta kepp ja proovida sellega autot ktte saada. Mngu lpus tuletab petaja lapsele meelde: Alati tuleb otsida mingi asi, mis aitab sul mnguasja ktte saada.
Vta auto ra
Eesmrk. Sama. Vahendid. Pall, vrguga rngas, tukevahend. Mngu kik. ues lastega mngides viskab petaja juhuslikult palli vrku. Et palli ktte saada, peavad lapsed kasutama tukevahendit, mis asub vrgu lhedal. Raskuste korral tuletab petaja meelde, et tuleb leida niisugune asi, mis aitab palli vrgust vlja tugata. Prast palli kttesaamist teeb petaja vastava jrelduse.
Vta pall vlja
Eesmrk. Sama. Vahendid. Mnguasjad, kott, pink. Mngu kik. petaja lheb lastega jalutuskigule ilma mnguasjadeta ja rdul prab laste thelepanu sellele, et mnguasjad on kotis, aga kott on krgel. Lheduses ei ole pinki ega muid abivahendeid. lesanne seisneb selles, et lapsed taipaksid tuua rhmaruumist tooli vi teiselt rdult pingi. petaja tleb kahele lapsele: Kumb saab mnguasjakoti enne ktte? Vidab see, kes taipab ja tidab lesande esimesena.
Vta mnguasjad ra
Abivahendite kasutamine esemete omadusi arvestades

Jrgnevad mngud on suunatud probleemsituatsioonile iseseisvalt lahenduse leidmise kujundamisele abivahendeid kasutades, vttes seejuures arvesse olukorra iserasusi ja kasutades vastavaid tegutsemisviise. Erilist thelepanu pratakse proovimismeetodile kui lesande praktilisele lahendusviisile.
Eesmrk. petada vastandama eseme kui eesmrgi ja eseme kui vahendi omadusi. Vahendid. Purunemiskindlast materjalist mlemast otsast avatud lbipaistev toru pikkusega 30 cm, laiusega 4 cm, toru keskel on vike vrvilisse riidesse keeratud mnguasi, kaks keppi (diameeter 1 cm, pikkus 14 ja 40 cm). Mngu kik. Lapsele nidatakse toru ja pratakse thelepanu sellele, et toru keskel on mingi nutsakas. petaja teeb ettepaneku see ktte saada ja vaadata, mis seal sees on. Toru lhedal on lhike ja pikk kepp. Laps peab valima sobiva kepi, kasutama seda abivahendina ja nutsaku ktte saama. petaja prab thelepanu vahendi omadustele: Kui he kepiga ei saa asja ktte, tuleb vtta teine ja proovida sellega. 108
Arva ra, mis torus on
Eesmrk. Jtkata praktilise lesande tingimuste analsimist, lahendada lesanne proovimise teel. Vahendid. Alusele kinnitatud kelluke, nr. Mngu kik. Nhtaval kohal olev alusele kinnitatud kelluke, mis pole laste keulatuses. Kella tila klge on seotud nr. Prandal seistes saab laps selle vabalt ktte. Mlemale poole on kella aluse klge kinnitatud valed nrid, mis on pikemad kui tila kljes olev nr. Lapsel palutakse kella helistada. lesanne seisneb selles, et ta taipaks kasutada seda nri, mis on tila kljes. Lapsele antakse vimalus ise valida ige nr. Kui ta korduvalt tmbab vale nri, tleb petaja: Sa ju kuuled, et kell ei helise. Proovi tmmata teist nri. Mngu lpus tpsustab petaja, missuguse nri abil nnestus kella helistada.
Helise, kelluke
Eesmrk. Sama. Vahendid. Auto, garaa, pael. Mngu kik. Laps istub laua taga. Tema ees laual on mngugaraa, laua teises otsas on auto, kljes pael. Kinnitatud paela krval on valed paelad. Paelte otsi saab laps ktte, autot mitte. lesanne seisneb selles, et laps taipaks kasutada auto klge seotud paela ja autot lhemale tmmata. petaja palub lapsel masin ktte saada ja see garaai panna. Enne tuleb lapsele elda, et toolilt ta psti tusta ei tohi. (Mng on eelmisega analoogne.)
Pane auto garaai
Eesmrk. Sama. Vahendid. Pall, kepp, korv. Mngu kik. Laps istub laua taga. Laua teises otsas on pall nii kaugel, et laps ei saaks seda kega vtta. Lapsest vasakul on laual lhike kepp, laua krval prandal on pikk kepp. Prandal on palli lhedal korv. petaja palub lapsel palli korvi lkata toolilt tusmata. Laps peab taipama kasutada palli lkkamiseks pikka keppi. Raskuste puhul prab petaja lapse thelepanu sellele, et lhikese kepiga ei ulatu ta pallini, tuleb vtta teine kepp. Kui laps selle peale ka ei vta pikka keppi, teeb petaja ettepaneku: Proovi lkata selle kepiga, ja osutab pikale kepile. lesande lahendamise jrel on tingimata veel kord vaja prata lapse thelepanu esemete-vahendite omadustele: Missuguse kepiga sa ulatasid palli lkata? Miks?
Lkka pall korvi
Eesmrk. Jtkata praktiliste lesannete tingimuste analsimist, arvestada esemete omadusi eesmrgi saavutamiseks, jtkata praktiliste lesannete lahendamisel proovimismeetodi kasutust. Vahendid. Rngaga vanker, viksed mnguasjad, ekraan. Mngu kik. Laual on lapse vljasirutatud ke ulatusest kaugemal vanker, mille kljes on rngas. Sellest on pandud lbi pael, mille mlemad otsad on viidud klgedele 50 cm kaugusele. Laps ei saa neid ktte. Vankri liigutamiseks on vaja kasutada htaegu paela mlemat otsa. Vankris on ilusad viksed mnguasjad. lesanne seisneb selles, et laps peaks vtma kinni paela mlemast otsast korraga ja tmbama vankrit enda poole. Kui ta tmbab paela hest otsast, libiseb pael rngast vlja ja vanker jb oma kohale. petaja palub lapsel tmmata vanker enda juurdeja mngida mnguasjadega. Kui laps tmbab paela hest otsast, paneb petaja paela ekraani taga rngast lbi. Thtis on, et laps veenduks ise, et paela tuleb tmmata kahest otsast korraga. Seeprast on tarvis anda talle vimalus tita eesmrki mitmekordse proovimisega. Kui ta ikkagi ei taipa, kuidas lesannet igesti lahendada, nitab petaja talle seda aeglaselt ette. Siis tidab laps lesande iseseisvalt. petaja teeb mngust kokkuvtte.
Vta vanker
Eesmrk. Sama. Vahendid. Akvaarium, plastmassist kalad, rngaga kepp, kahvaga kepp, konksuga kepp. Mngu kik. Akvaariumis on plastmassist kalad. petaja rgib lapsele: Vaata, kuidas kalad vees ujuvad. Siis teeb ta ettepaneku kalu pda. Basseini lhedal on kepid. Kui laps ei taipa kahva vtta, annab petaja talle proovida teisi pgivahendeid. Vajaduse korral nitab ta kahvaga tegutsemist. Iga laps peab pdma mne kala. Mngu tuleb mitu korda korrata, et lapsed piksid kahva kasutama. 109
Anna ennast ktte, kala
Eesmrk. Sama. Vahendid. Veepurk, vrguga kepp, kahvel, lusikas, rngaga kepp. Mngu kik. petaja nitab lastele krget poolest saadik veega tidetud purki, mille phjas on kuulid, ja rgib: Kuulid kukkusid vette, need tuleb sealt ktte saada. Purgi lhedal on vrguga kepp, lusikas, kahvel, rngaga kepp.
Vta kuulid vlja
Lastele antakse vimalus kiki neid vahendeid kasutada. Thtis on, et nad iseseisvalt leiaksid kige sobivama vahendi. Vajaduse korral nitab petaja, kuidas vrguga keppi kasutada.
Eesmrk. Sama. Vahendid. Purgi sees porgand, jnes, kahvel, lusikas, kahv, kopsik. Mngu kik. petaja toob tuppa jnese ja rgib, et sel on kht thi. Ta ksib lastelt, mida jnesele anda. Lapsed nimetavad kapsast, porgandit, leiba jne. petaja toob purgi, milles on porgand, ja proovib seda kega ktte saada, aga purgisuu on kitsas, ksi ei mahu sisse. Ta palub lastel teda aidata. Teisel laual on vrguga kepp, lusikas ja kahvel. Lapsed peavad leidma sobiva vahendi ja petaja abiga porgandi ktte saama, s.t kasutama kahvlit. Mngu lpus palub petaja lastel phjendada abivahendi valikut.
Anna jnesele sa
Eesmrk. Sama. Vahendid. Vedamispulgaga vanker, rngaga kepp, konksuga kepp, kahvel, matrjokad. Mngu kik. Vedamispulgaga vanker asub lapse keulatusest kaugemal. Vankris on matrjokad. Lapsest vasakul on laua servas rngaga kepp, konksuga kepp ja kahvel. petaja palub lapsel vankri ktte saada ja matrjokasid sidutada. Laps peab taipama kasutada rngaga keppi, kinnitama selle vankri pulga taha ja vankrit vedama. Lapsele antakse vimalus lahendada lesanne proovimise teel. Kui laps tidab lesande, palutakse tal seletada, miks ta kasutas rngaga keppi, aga mitte mnda teist asja.
Siduta matrjokasid
Mngutriistade kasutamine
Mngutriistadega mngimine kujundab laste liigutuste koordinatsiooni. Nad pivad ngemise abil hindama esemetevahelist kaugust ja sellele vastavalt vahenditega tegutsema. Neil areneb silmamt, visadus ja sihikindel tegutsemine. See kokku on aluseks lihtsamate toskuste kujundamisele.
110
Eesmrk. petada kasutama mngutriistu, jtkata eseme kui eesmrgi ja eseme kui vahendi vastandamist, arendada kte koosklastatud tegevust. Vahendid. Plastmassist maja, kuubikud, mngutriistad (naelad, haamer, kruvikeeraja, mutrivti). Mngu kik. Laual on plastmassist maja. Sealsamas on auguga kuubikute komplekt. Naelad tuleb panna aukudesse. Kega on seda raske teha, neid tuleb igasse auku la mnguhaamri abil. Haamer, kruvikeeraja ja mutrivti on laual. lesanne seisneb selles, et laps oskaks valida ige triista ja seda kasutada.
Aed maja mber
Eesmrk. Sama. Vahendid. Plastmassist triistad (mutrivti, haamer, kruvikeeraja), plastmassist lennuk. Mngu kik. Lapsele antakse plastmasskonstruktorist tehtud lennuk. Mutrid on halvasti kinni keeratud. petaja teeb ettepaneku keerata mutrid kvasti kinni ja lennukiga mngida. Lennuki lhedal on triistad. Laps valib vajaliku vahendi (mutrivtme) mutrite kinnikeeramiseks. Vajadusel aitab petaja tal seda teha.
Tee lennuk
Eesmrk. Sama. Vahendid. Plastmassist vanker ja kruvid, mngutriistad (mutrivti, kruvikeeraja, haamer). Mngu kik. Lapsele antakse lihtsa konstruktsiooniga kokkupandav plastmassist vanker. Vankri detailid on hendatud kruvidega, aga nrgalt. Vankri lhedal on triistad. petaja teeb lapsele ettepaneku kruvid kinni keerata ja mngida vankriga. Laps kasutab kruvikeerajat. Raskuste korral petaja aitab teda.
Tee vanker
Kaheosaliste lesannete titmine

Kaheosaliste lesannete lahendamisega nitlikult-praktiliselt puutuvad lapsed kokku siis, kui tegevusse llitatakse vahe-eesmrk, kui abivahend ei asu vahetult lapse vaatevljas. Selle vahendi saamiseks tuleb lahendada lisalesanne: kas valmistada vahend ette (vabastada liigsetest detailidest, puhastada ra) vi teha vahend kui triist valmis. Sel juhul vib laps vahe-eesmrgi mjul krvale kalduda ja unustada peaeesmrgi. Lapse eesmrgipraselt tegutsema petamine on thtsamaid koolieeliku kasvatamise lesandeid. Vajadusega selliselt tegutseda ei puutu ta kokku mitte ainult praktilises, vaid ka mttelises plaanis niteks aritmeetika vi algebra lesannete lahendamisel.
Eesmrk. petada lahendama kaheastmelisi praktilisi lesandeid, jrgides lppeesmrki, analsida mbritsevat olukorda. Vahendid. Kilekotis olev leskeeratav mnguasi, tool, mille peal on ehitusmaterjalide kast. Mngu kik. petaja teeb lapsele ettepaneku saada ktte kott mnguasjaga, mis ripub konksu otsas, aga mida prandal seistes ktte ei saa. Paki kttesaamiseks peab laps kasutama tooli, aga enne selle pealt ehitusriistade kasti ra vtma. petaja juhib lapse thelepanu lppeesmrgile. Kas sa kega ulatad mnguasjani? Mida sa pead tegema, et seda ktte saada? petaja aitab lapsel teadvustada vahe-eesmrki vabastada tool ja vtta selle pealt ehitusmaterjalide kast ra. petaja jlgib, et ehitusmaterjal ei kidaks lapse thelepanu mngima hakkamiseks. Prast lesande titmist ldistab petaja lapse tegevuse, rgib talle, et alguses ta tegi tooli thjaks, aga siis kasutas seda mnguasja kttesaamiseks.
Vta mnguasi ra
Eesmrk. Sama. Vahendid. leskeeratav mnguasi, kapi otsas olev kepp, tool. Mngu kik. petaja nitab lapsele autot, keerab selle les ja see sidab justkui kogemata kapi alla. Et autot ktte saada, peab laps vtma kapi otsast kepi, kasutades tooli. Mngu lpus palub petaja lapsel tpsustada tegevuste jrjekorda: mida ta tegi alguses, mida prast, miks ta tooli vttis. Vajaduse korral aitab petaja lapsel lesande titmist mtestada. 111
Vta auto ra
Eesmrk. Sama. Vahendid. Lbipaistev toru, mille sees on pakk vikse mnguasjaga, kokkukeeratud traat. Mngu kik. petaja palub lapsel vaadata, mis torus on, ja pakk ra vtta. Toru lhedal on kokkukeritud traat. Laps peab taipama traadi lahti harutada ja kasutama traati paki torust vlja lkkamiseks. Kui lapsel tekib raskusi, tleb petaja talle tegevusi ette. Kui lesanne on tidetud, rgib laps, mida ta tegi.
Vta ra torus olev asi
Eesmrk. Sama. Vahendid. hupallid, nrikera, krid. Mngu kik. petaja puhub laste ees hupallid tis ja jagab need lastele. Pallid lhevad thjaks. petaja ksib: Mida on tarvis teha, et pallidega saaks mngida? Kui lapsed ei arva ra, et kerast on vaja nri vtta, tleb petaja: Tuleb ligata nri, otsige, millega saab nri ligata. Lapsed leiavad krid, likavad kerast nri, seovad petaja abiga hupallid kinni ja mngivad.
Mng hupallidega
Eesmrk. Sama. Vahendid. Kaks lhikest keppi, mida saab teineteisega jtkata, s.t kahest kepist saab teha he. Mngu kik. petaja mngib lastega palli, mis ootamatult kapi alla veereb. Kapi lhedal on kaks keppi. petaja palub lapsel pall kapi alt ra vtta. Vajaduse korral petab ta, kuidas keppi pikendada. Kui lesanne on tidetud, juhib petaja lapse thelepanu sellele, et he kepiga ei saa palli ktte, kepid tuleb hendada. Prast mngivad lapsed kttesaadud palliga.
Pallimng
Phjusliku mtlemise elementide areng

Tegevuses puutuvad lapsed kokku fsiliste nhtustega, kuid tavaliselt ei mtesta nad lahti seda, mida nad nevad. Huvi nhtuste ja nende phjuste vastu tekib lapsel siis, kui sndmuste tavaline kik on hiritud. Teiste snadega huvi nhtuste phjuse vastu on orienteerumisreaktsioon. Selleprast on phjusliku mtlemise arendamise mngudes ja harjutustes vaja luua situatsioone, kus alguses kulgeb kik tavapraselt, kuid siis toimub midagi ebaharilikku, mis rikub sndmuse tavalist kiku.
Eesmrk. Kutsuda lastes esile orienteerumisreaktsioon harjumusprase olukorra hirumisele, rgitada neid otsima hire phjusi, tekitada huvi phjuse krvaldamise vastu. Vahendid. Kaks plastmasskuubikut ja kaks plastmasspalli (ks pall on nhtamatult naelaga kinnitatud kuubiku klge). Mngu kik. petaja paneb lauale kaks kuubikut, mlema peal on pall. Ta kallutab kuubikut ja pall veereb ra. petaja teeb lapsele ettepaneku kallutada teist kuubikut. Laps kallutab kuubikut, kuid pall psib paigal. Kui laps otsib palli ebatavalise kitumise phjust (vtab kuubiku ja palli ktte, uurib neid jne), siis kiidab petaja teda. Kui laps seda ei tee, kordab petaja situatsiooni uuesti ja palub ka lapsel oma tegevust korrata. Ta ksib lapselt, miks tema pall ei kuku maha, ja hakkab koos lapsega phjust otsima. Naela nhes hab petaja: Ne! Nael segab!
Lkka palli
112
Eesmrk. Sama. Vahendid. Sirklikarbi tpi karp, kaks pilti. Mngu kik. (Individuaalne mng.) petaja paneb kaardid lauale kummuli, tleb lapsele, et tal on ilusad pildid. Ta vtab sirklikarbi, paneb pildi sinna sisse ja suleb karbi, jttes selle tihvtiga lukustamata. Nd teeb ta lapsele ettepaneku karp avada ja pilti vaadata. Laps teeb karbi kerge vaevaga lahti. Sel ajal kui laps pilti vaatab, paneb petaja karpi teise pildi ja suleb karbi tihvtiga. Ta teeb lapsele uuesti ettepaneku karp lahti teha ja teine pilt vlja vtta. Kui laps pab karpi juga avada, teeb petaja ettepaneku otsida phjust, miks karpi avada ei saa, proovida karpi teisiti avada, leida, mis segab.
Tee karp lahti
Eesmrk. Sama. Vahendid. Kaks puust kaanega kaetud kasti, mille kaaned liiguvad soont mda, plastmassist jnes. Mngu kik. (Mngitakse kahe lapsega.) petaja toob tuppa he lapse, nitab talle jnest ja kasti. Ta palub lapsel melda teise lapse jaoks jnese kohta mistatuse, aga jnes panna kasti ja kaas kinni. Laps mtleb petaja abiga mistatuse, peidab mnguasja ra, paneb kastikaane kinni ja liigutab seda mda soont. petaja paneb lapsele mrkamatult soone peale pulga, et kast ei saaks liikuda. petaja toob tuppa teise lapse ja talle esitatakse mistatus. Olenemata sellest, kas ta lahendab mistatuse ra vi mitte, palutakse tal mnguasi kastist vlja vtta. Et kast ei avane tavalisel moel, palub petaja lapsel leida phjus ja lesanne lahendada.
Peida jnes ra
Eesmrk. Sama. Vahendid. Karu on autos. (ks ratas on halvasti kinnitatud.)Mngu kik. petaja palub lapsel karule autositu teha. Kui laps hakkab autot vedama, tuleb ratas alt ra ja auto kaldub kljele. Laps otsib phjust ja proovib seda krvaldada. petaja aitab teda. Selle jrel sidutab laps karu. Mngu lpus palub petaja lapsel rkida, mis autoga juhtus.
Siduta karu
Eesmrk. Sama. Vahendid. Kaks hupalli, ks on terve, teisel on auk sees, nrid. Mngu kik. petaja rgib, et ta puhub hupallid tis ja lapsed hakkavad nendega mngima. Ta puhub he palli tis, seob nriga kinni ja paneb selle lauale. Puhub teist palli, seob kiiresti kinni, aga pall lheb thjaks. petaja puhub seda palli veel kord ja ksib lastelt, mis juhtus, ergutades lapsi phjust leidma. Ta kutsub he lapse enda juurde, paneb tema ke pallil selle koha juurde, kust hk vlja tuleb, ja aitab tal auku leida.
Puhume hupalle
Eesmrk. Sama. Vahendid. Toalill kuiva mullaga, katkine kruus (auk phjas), mber veega. Mngu kik. petaja palub lapsel kasta aknalaual olevat lille. Vhemalt 2 m kaugusel aknast on mber veega ja kruus. Laps vtab kruusiga vett ja viib selle lille juurde. Vesi jookseb kruusist vlja. Lapse thelepanu on tingimata vaja juhtida sellele, et sellises olukorras lille kasta ei saa. petaja ksib, mis juhtus, ja palub leida phjuse. Vajadusel aitab ta last.
Kasta lille (tegevus)
Eesmrk. Sama. Vahendid. Akvaarium, kaks veepurki, mille phjas on kivid, kaks khvlit, millest ks on katki. Mngu kik. (Mngitakse kahe lapsega.) petaja palub lastel vtta khvli abil purgist kive ja panna need akvaariumisse. See, kes vtab kivid korralikult vlja, on osav laps. Lapsed vtavad khvlid ja hakkavad lesannet 113
Kes on osav
titma. hel lapsel nnestub kik, aga teisel mitte. petaja vahetab nende khvlid ra ja nd osutub osavaks teine laps. Kui lapsed ise selle ajani phjust ei leia (katkine khvel), paneb petaja mlemad khvlid krvuti ja palub lapsel valida, missugust khvlit ta tahaks vtta, ning phjendada oma valikut.
Nitliku-kujundilise mtlemise areng

Nitliku-kujundilise mtlemise olulisim klg on oskus tegutseda mttes, opereerides kujutlustega. Nitliku-kujundilise mtlemise algetapid on tihedasti seotud tajuprotsesside arenguga. Tajulesannete lahendamise kigus kulgevad tajuprotsessid tihedas seoses kujutlustega. Et valida nidisele vastavat eset teiste hulgast, on tingimata vaja omada selget kujutlust nidisest. Oskus kujutada eset ette nii, nagu seda on tajutud, on nitlikukujundilise mtlemise alus. Arenguprobleemidega koolieelikutel on suuri raskusi nitlike lesannete lahendamisega. Nad tajuvad pildil kujutatut nagu reaalset situatsiooni ja pavad sellega tegutseda. Jrgnevate didaktiliste mngude lesanne on petada arenguprobleemidega lapsi tuttavas situatsioonis kujutlustega opereerima ja leidma lahendus esemetega praktiliselt tegutsemata.
deid.
Eesmrk. petada lahendama lesannet kujundilises plaanis, kasutades probleemsituatsioonis abivahen-
Vta hupall ra (tegevus)
Vahendid. Pilt, millel on kujutatud tuba, seina res on krge kapp, selle peal on hupall, kapi lhedal on tool. Toa keskel on hmmastunud noga poiss: ta ei tea, kuidas hupalli ktte saada. Tegevuse kik. petaja palub lapsel vaadata pilti ja elda, kuidas poiss palli ktte saaks. Kui lapsel on vastamisega raskusi, rgib petaja: Kapp on krge, poiss on vike, kega ta palli vtma ei ulatu. Mis aitaks tal palli ktte saada? Vajaduse korral vib luua konkreetse situatsiooni ja paluda lapsel pall ra vtta. Prast seda tegevust tuleb lapsele pilti nidata ja paluda tal uuesti elda, kuidas poiss palli ktte saab.
Eesmrk. Sama. Vahendid. Pilt klaaspurgi kujutisega, purgi phjas on porgand, pildid vahendite kujutistega (kahvel, lusikas, khvel, kepp). Tegevuse kik. petaja paneb kik pildid lapse ette lauale, palub neid thelepanelikult vaadata ja elda, kuidas jnese porgandid ktte saada. Laps peab panema vahendi kujutisega pildi phipildi juurde. Kui tekib raskusi, vib luua reaalse situatsiooni ja kontrollida valitud vahendi omadusi.
Kuidas porgandit ktte saada (tegevus)
Eesmrk. Sama. Vahendid. Pilt, millel on kujutatud he puuduva rattaga autot. Ratas on veerenud eemale, autos istub karu, auto krval seisab poiss, kellel on hmi tis ilme. Tegevuse kik. petaja rgib: Poiss tahtis karu sidutada, aga midagi juhtus, karu oleks peaaegu kukkunud. Rgi, mis poisil juhtus. Kui laps ei oska seletada, tuleb luua reaalne situatsioon ja paluda tal karule situ teha. Seejrel tuleb juhtida thelepanu sellele, miks auto ei liigu. Kui laps leiab phjuse, palub petaja uuesti seletada, mis poisi autoga juhtus, ja elda, kuidas krvaldada probleemi, et autoga sita saaks.
Mis juhtus (tegevus)
114
Eesmrk. Sama. Vahendid. Pildikomplekt. 1. Auto klge on seotud pael. Sellest paelast 0,5cm kaugusele on joonistatud teine pael, justkui esimese pikenduseks. Kinnitatud paelaga risti on pandud teised paela tkid. 2. Auto kljest lheb looklev pael, knakukohtadest lhevad laiali mned lahtised paela tkid. Mngu kik. petaja teeb lapsele ettepaneku vaadata pilti ja elda, missugusest paelast tuleb kinni vtta, et saaks autot enda poole tmmata. Raskuste korral loob petaja reaalse situatsiooni ja laps saab iseseisvalt aru, missugusest paelast tirida. Seejrel palub petaja uuesti pildi jrgi rkida, missugusest paelast on vaja kinni vtta, et saaks auto garaai viia.
Pane auto garaai
Eesmrk. Sama. Vahendid. Pildid, millel on kujutatud 1) jnest ja siili, 2) purki porgandiga ja purki unaga, 3) esemeidvahendeid kahvel, lusikas, khvel, kepp. Mngu kik. petaja paneb lapse ette kik pildid ja palub rkida, kellele missugust kosti pakkuda. Seejrel vtab laps vahendi kujutisega pildi ja paneb selle purgi pildi juurde.
Keda millega kostitada
115
mbrusega tutvumise mngud

mbrusega tutvumise mngude ja tegevuste pealesanne on mbritseva tegelikkuse mitmesugustest esemetest terviktaju ja kujutluse kujundamine. mbrusega tutvumine rikastab lapse meelelist kogemust, petab olema thelepanelik selle suhtes, mis tema mber on, vaatama ja ngema, kuulama ja kuulma, katsuma ja tundma. Meelelise kogemuse rikastamine on vahetult seotud tunnetuse arenguga aistingute, tajude ja kujutlustega. igete kujutluste tekkimisel mbritsevast tekib lapsel tunnetusalus snavara kujunemiseks, mis omakorda valmistab teda ette tajuma esemeid, nhtusi ja suhteid snaliste kirjelduste abil mistma luuletusi, jutustusi, muinasjutte, laule. Inimese poolt loodud esemelise maailmaga tutvumise mngudes vormuvad lastel kujutlused peamiste mbritsevate esemete funktsioonist ja nendega tegutsemise viisidest. Oluline on vtta arvesse esemelise maailmaga tutvumise etappide jrjekorda. Alguses tutvustatakse lastele reaalseid esemeid, nende funktsiooni, seejrel tutvutakse nende mudelitega. Edasi tutvuvad lapsed piltidel esemete kujutistega ja lpuks vormub kujutlus esemetest. Kasutatakse mitmesuguseid meetodeid: praktilisi, nitlikustamist koos snaga ja eseme ning temaga tehtava tegevuse nitamist. Loodusega tutvumise mngude ja tegevuste kigus vormuvad lastel kujutlused elusast ja elutust maailmast, looduslike objektide ja nhtuste omavahelisest seosest ning sltuvusest. Erilist thelepanu pratakse elu ja inimtegevuse sltuvusele loodusest pidevalt muutuvas looduskeskkonnas. Lapsi petatakse ngema ja mistma reaalseid phjuslikke seoseid.
Tutvumine esemetega
Eesmrk. petada mnguasju vrdlema, leida neis sarnasusi ja erinevusi, mista mngu reegleid, kasvatada huvi mnguasjadega tegelemise vastu. Vahendid. Mitmesugused mnguasjad, mille hulgas peavad olema ka paarisasjad (autod, nukud, matrjokad, vedurid jne). Mngu kik. Tiskasvanu paneb eelnevalt mnguasjad rhmaruumi eri kohtadesse. petaja annab igale lapsele koti mnguasjaga ja palub tal leida samasugune asi. Ta rgib: Olge thelepanelikud! Vaadake koti sisse ja jtke meelde, mis seal on. ks, kaks, kolm, leia samasugune! Lapsed istuvad toolidelja vaatavad rhmaruumi asju, lhevad ja vtavad oma mnguasja ning tlevad: Leidsin samasuguse! Siis vtavad nad oma asja kotist vlja, vrdlevad teisega ja nimetavad, mis see on. Kui mnguasjad erinevad millegi poolest ksteisest, palub petaja lapsel leida tpselt samasuguse, prates thelepanu sellele, mille poolest tema mnguasi erineb teisest (kas vrvuse vi mingi detaili poolest). Kui leitud mnguasi erineb kotis olevast asjast, palutakse lapsel leida samasugune. Tegevuse lpus pannakse kik paarismnguasjad lauale ja thelepanu pratakse nende sarnasusele.
Leia samasugune
116
Eesmrk. Tutvustada lastele jnest, tekitada huvi mnguasjaga tegelemise vastu. Vahendid. Mngujnes, ilus paelaga seotud karp, veoauto. Mngu kik. Lapsed istuvad toolil seina res. petaja rgib: Meie juurde tuleb kohe jnes ja me hakkame temaga mngima. Ta avab aeglaselt karbi, aga seal jnest ei ole. Lapsed, kas siin on jnes? Lapsed vaatavad imestunult karp on thi. Kus jnes on? petaja otsib ruumis jnest ja rgib: Kaugele metsa lhen ma, halli jnest kohtan seal. Toon ta koju ja see jnes on minu oma. Prast jnese leidmist vaatlevad lapsed jnest: See on pea, peas on krvad. Aga mis need on? Silmad, nina, keha, kpad, sabaots. Edasi rgib petaja, et jnes tahab nendega mngida. Ta oskab hpata ja joosta. Lapsed hppavad, jooksevad, jnes ajab neid taga. Jnes tahab autoga sita. ks laps toob jnese auto juurde. Siis jaotatakse kigile lastele viksed veoautod ja nad sidutavad mngujneseid. Mngu lpus tpsustab petaja: Kes tuli lastele klla? Mida jnes oskab teha? Kuidas lapsed jnesega mngisid?
Jnes
Eesmrk. petada lapsi rhmaruumis igesti orienteeruma, tpsustada laste teadmisi esemete otstarbest, tekitada huvi nukuga mngimise vastu. Vahendid. Uus nukk. Mngu kik. Lapsed istuvad toolil seina res. petaja hakkab lastega vestlema, aga siis kostab koputus uksele. Ta tleb, et keegi tahab tuppa tulla. Ta teeb ukse lahti ja tleb lastele, et uus nukk tuli neile klla. Lapsed vaatlevad teda: juukseid, silmi, suud, riietust kleiti, lehvi, sokke, kingi. Lapsed tahavad nukuga tuttavaks saada, ksivad, mis ta nimi on. Nukk tleb, et tema nimi on Mari. Nukk lheb iga lapse juurde, teeb sellele pai ja ksib lapse nime. Seejrel teeb petaja lastele ettepaneku tutvustada nukule rhmatuba, nimetada kiki seal leiduvaid asju. petaja toob nuku akvaariumi juurde ja rgib: See on akvaarium. Siin elavad kalad. Siis liigub petaja koos laste ja nukuga ruumis ringi ning rgitab lapsi tutvustama nukule neid asju, mis toas on. Niteks: See on mnguasjakapp. See on raamaturiiul... Edaspidi saab seda vtet kasutada lastele mnguasjade tutvustamiseks ja nende otstarbe selgitamiseks.
Uus nukk
Eesmrk. Tpsustada laste ettekujutusi riideesemetest, petada neid nimetama. Vahendid. Voodi koos vooditarvetega, nukk, nukuriided: kleit, pksid, srk, sukkpksid, kingad. Mngu kik. Tiskasvanu paneb enne nukuriided valmis. petaja paneb lapsed poolringis toolidele istuma nii, et kik neksid magavat nukku. Ta seletab mngu reegleid: Lapsed, vaadake, kes magab voodis. Kas te tundsite ta ra? Jah, see on nukk Mari. Nd prdub petaja nuku poole: Kas sa rkasid juba les? Tahad tusta? Lapsed, ta tahab les tusta, kuid enne on talle riideid vaja. Mis riideid on Marile tarvis? Kleiti, alussrki, pkse, sukkpkse, kingi. Vaadake palun kappi, kas seal on tema riided olemas. Lapsed vtavad jrjekorras riided kapist vlja, nimetavad, mis asjad need on, ja panevad need siis voodi krvale toolile. Seejrel panevad lapsed nukule riided iges jrjekorras selga. Nd hakkavad lapsed nukkudega mngima.
Nukk rkas les
Eesmrk. Tpsustada laste ettekujutusi toidunudest, kujundada hoolitsevat suhtumist nukusse. Vahendid. Nukumbel ja -nud: laud, tool, taldrik, kastrul, kulp, lusikas, leivataldrik, salvrtik. Mngu kik. Tiskasvanu seab enne toidunud valmis. petaja juhib laste thelepanu nukk Marile ja teatab, et nukul on kht thi. On tarvis katta laud ja nukku sta. Lapsed toovad jrjekorras toidunud ja panevad need nukulauale. Seejrel annavad nad nukule sa: tstavad kastrulist kulbiga suppi, annavad nukule suppi ja leiba. Sama moodi mngitakse jrgmisi mnge: Anname nukule teed, Nukk Maril on snnipev, Nuku vannitamine.
Nukk sb
117
Eesmrk. Luua ettekujutus asjade maailmast, tpsustada kujutlusi mblist, riietest, toidunudest. Vahendid. petaja teeb enne vaiba thjaks. Kik teised asjad on rhmaruumi seina res. Mngu kik. petaja teatab lastele, et neile saabus uus nukk Kaili. Me peame aitama tal uut korterit sisustada. Saame uue nukuga tuttavaks. Lapsed vaatlevad nukku, tlevad oma nime. petaja rgib, et nukul on vaja aidata paigale panna korteri sisustust. Alguses tuleb mbel kohale asetada. Kaks tdrukut seavad kohale nukumbli. Jrgmised kaks tdrukut toovad toidunud ja panevad need puhvetkappi. Siis toovad lapsed riided ja riputavad need kappi. petaja rgitab lapsi iseseisvalt nukuga tegutsema: tema eest on vaja hoolitseda, et tal oleks uues korteris hea olla.
Nukul on soolaleivapidu
Eesmrk. petada lapsi seostama ameteid tvahenditega, kasvatada huvi tiskasvanute t vastu, soovi neid aidata, vtta endale mne ameti roll. Vahendid. Mitmesuguste elukutsetega inimeste tvahendid-mnguasjad: meditsiiniriistade komplekt Aivalus-on; aiatriistade komplekt rehad, labidas, aiakrid, kastekann; kginude komplekt; haamer, hvel, naelad, mutrivti jne. Tegevuse kik: petaja laual on triistad. Ta kutsub lapsi kshaaval laua juurde. Laps vtab he asja ja tleb, mis see on. Teised lapsed peavad ra arvama, kellel seda triista vaja lheb. Niteks vttis laps haamri ja tles, mis see on, aga teised rgivad: Puusepal on vaja haamrit. Seejrel teeb petaja ettepaneku rhmitada riistad ja elda, mis elukutsete juures neid vaja on. Mngu lpus teeb petaja kokkuvtte: Kginusid on vaja kokal, jne.
Mida kellelgi on tks tarvis
Eesmrk. petada lapsi rhmitama esemeid selle jrgi, mis materjalist need on tehtud (metallist, puust, plastmassist), kasvatada vaatlusoskust, thelepanu, mngureeglite titmise oskust. Vahendid. Kolm kandikut: plastmassist, metallist, puust, ja samast materjalist esemed. Mngu kik. Tiskasvanu paneb enne eri materjalist asjad rhmaruumis mitmesse kohta. petaja jagab lastele kotid, kus on mitmesugused esemed ja mnguasjad. Nd palub ta lastel tulla jrjekorras kandikute juurde ja panna kotis olevad asjad nende peale. Kui laps on oma asjad kohale pannud, peab ta tlema, miks ta niiviisi pani. Niteks: Puust kuuli panin ma puust kandikule, aga plastmassist palli plastmassist kandikule. Seejrel palub petaja kaht last korjata asjad rhmaruumist kokku ja panna need kandikuile, seletades iga kord, miks nad panevad asju erinevatele kandikuile. Kik lapsed jlgivad nende tegevust ja vajadusel abistavad neid.
Millest miski on tehtud
Tutvumine loodusega
Eesmrk. Kinnistada laste teadmisi koduloomadest, nende jrglastest, hlitsustest, kujundada oskust seostada loomalaste kujutisi pildil olevate tiskasvanud loomadega. Vahendid. Tahvel, loomade ja nende jrglaste pildid: lehm vasikaga, koer kutsikaga, siga prsastega, kass poegadega. Mngu kik. petaja annab lastele esemepildid loomalaste kujutistega. Seejrel paneb petaja tahvlile he looma pildi, lapsed vaatavad oma pilte. Niteks paneb petaja tahvlile lehma pildi ja ksib lastelt: Kes see on? Kuidas tema last nimetatakse? Kes jookseb oma ema juurde? Samamoodi tehakse teiste piltidega. Lapsed nimetavad, kes pildil on, ja teevad selle looma hlt. Prast seda kui kik loomad on oma jrglased les leidnud, eldakse kooris: Aasal knnib lehm vasikaga, siga prsastega, kass poegadega ja koer kutsikaga.
Kelle lapsed need on?
118
Eesmrk. Kinnistada laste teadmisi juur- ja puuviljadest, petada esemeid tiskasvanu juhise jrgi rhmitama. Vahendid. Kaks suurt kaarti: hel on juurviljaaed, teisel puuviljaaed, puu- ja juurviljade esemepildid, tahvel. Mngu kik. Lapsed istuvad laua taga, tiskasvanu nitab suuri kaarte, tpsustab, mis seal on. Ta paneb need pildid tahvlile. Lastele jagatakse mbrikud esemepiltidega, palutakse neid vaadata ja elda, mis seal on. petaja teatab lastele, et nad hakkavad mngima niisugust mngu, kus kik, mis kasvab juurviljaaias, pandaks juurviljaaia pildile, ja kik, mis kasvab puuviljaaias, pandaks puuviljaaia pildile. Lapsed tulevad jrjekorras oma pildiga, nitavad seda teistele, tlevad, mis pildil on, ja selgitavad, misssuguse pildi juurde see sobib. Niteks: See on kirss. Kirss kasvab aias puu otsas, jne. Mngu lpus teevad lapsed ldistuse: Aias kasvavad puuviljad kirsid, unad, ploomid, pirnid; juurviljaaias kasvavad kgiviljad kurgid, kapsad, tomatid, pipar, kartul, sibul, peet.
Loto
Eesmrk. Kinnistada kujutlusi juurviljade sdavatest osadest juurtest ja pealsetest, mnel juurviljal on sdavad nii juured kui ka pealsed; harjutada terve taime osade kokkupanekut. Vahendid. Kgiviljad porgand, kapsas, peet, sibul, kartul, kslauk. Mngu kik. Lapsed istuvad laua taga. petaja teatab, et nad hakkavad mngima mngu Juured ja pealsed. Meie ees laual on juurviljade juured ja pealsed. Ma jagan neist igahele he. Minu mrguande peale jookske toas laiali. Jrgmise mrguande peale ks, kaksk, kolm, leia oma paariline! leidke kiiresti endale paariline kellel on juure juurde taime maapealne osa. Mng kordub, kuid nd on tarvis leida teine osa (juur). Mngu lpus tlevad lapsed, mis on igas juurviljas sdav, kas juur vi pealsed. Vib teha kordusmngu kaheosaliste lahtiligatud piltidega hel pool on pealsed, teisel pool juur.
Pealsed ja juured
Eesmrk. Kinnistada laste teadmisi taimedest, rhmitada taimi kasvukoha jrgi, arendada aktiivsust ja iseseisvust. Vahendid. Kolm suurt kaarti metsa, aia ja juurviljaaia pildiga, taimede pildid. Mngu kik. Lapsed istuvad laua taga, neile nidatakse suuri pilte ja tpsustatakse, mida seal on kujutatud. Lapsed saavad mbrikud, milles on mitmesuguste taimede pildid. Lastele teatatakse mngureeglid: Te peate vaatama oma pilte, minema petaja laua juurde ja panema oma pildid suurel kaardil olevasse thja ruutu. Niteks: siin on seened, mis kasvavad metsas. See on peet, mis kasvab juurviljaaias. Lapsed vivad omavahel rkida ja pilte vahetada. Mng lpeb, kui kik pildid on koha leidnud. Mngu lpus ksib petaja lastelt le, mis kus kasvab.
Mis kus kasvab
Eesmrk. Kinnistada teadmisi elusloodusest, petada nimetama puid ja nende lehti, arendada thelepanu. Vahendid. Lastele tuttavate puude (tamme, vahtra, kase) lehtede komplekt, pulga klge kinnitatud lehtede nidised. Mngu kik. Lapsed seisavad poolringis, petaja teatab, et tna hakatakse mngima uut mngu, tuleb olla thelepanelik. Ta nitab lastele lehtede nidiseid ja tleb, mis puu lehed need on. Seejrel antakse igahele 2 lehte. Muusika saatel liiguvad lapsed vabalt ruumis ringi. Kui muusika katkeb ja petaja tleb: Leht, lenda minu juurde!, jooksevad lapsed tema juurde, nitavad oma lehte, vrdlevad seda nidisega ja tlevad: Tammeleht. Vahtraleht. Kaseleht. Mng kordub, kuid nidisena paneb petaja vlja he ja sama lehe. Mngu lpus koguvad lapsed he ja sama puu lehed kimpu ja tlevad, mis need on. Edaspidi vib mngu korrata, lisades uusi lehti vi lilli.
Leht, lenda minu juurde
119
Eesmrk. Tpsustada ettekujutust kodu- ja metsloomadest, petada igesti kasutama ldmisteid metsloomad ja koduloomad, arendada thelepanu. Vahendid. Esemepildid kodu- ja metsloomade kujutistega, tahvel. Mngu kik. petaja teatab lastele, et hakatakse mngima uut mngu Jahimees ja karjus. Ta tpsustab: Kes on jahimees? Jah, see on mees, kes peab jahti metsloomadele. Tuletage meelde, missuguseid metsloomi te teate. Aga kes on karjus? Mis loomi ta karjatab? Missuguseid koduloomi te teate? Jutu lpus teeb ta kokkuvtte: Karjus karjatab koduloomi, aga jahimees jahib metsloomi. Laste hulgast valitakse jahimees ja karjus. Seejrel tpsustatakse mngureegleid: hel pool tahvlil, paremal, on aas, kus karjatatakse koduloomi, aga vasakul on mets, kus elavad metsloomad. Signaali peale: Otsige! hakkavad jahimees ja karjus vtma ja tahvlile panema kodu- ja metsloomade pilte. lejnud lapsed vaatavad, et pildid oleksid pandud igele kohale. Mng kordub, valitakse uus jahimees ja karjus ning lisatakse uusi pilte. Mngu lpus nimetavad lapsed kiki kodu- ja metsloomi.
Jahimees ja karjus
Eesmrk. Kinnistada laste teadmisi aastaaegadest, nende olulistest tunnustest, arendada vaatlusoskust. Vahendid. Nelja aastaaja iseloomulike tunnustega ring, teemapildid laste mitmesuguste mngude ja lbustustega, inimeste tegevustega eri aastaaegadel, tahvel. Mngu kik. Lapsed istuvad laua taga, petaja jagab neile mbrikud piltidega, millel on kujutatud aastaaegu. Ta teatab lastele, et pilte tuleb thelepanelikult vaadata ja panna need vastava aastaaja juurde. petaja rgib: Siia on joonistatud talv. Kellel on talve kujutisega pilt, peab panema selle talve juurde. Igaks, kes oma pildiga tuleb, rgib, mida seal on kujutatud. Niteks: Lapsed kelgutavad. See on talvel. Lapsed teevad lumememme. See on ka talvel, jne. Mngu lpus ldistab petaja laste teadmised aastaaegadest: Mis aastaaeg praegu on? Mis aastaaeg on jrgmine? Mitu aastaaega on? jne.
Millal nii on?
120
Knearendusmngud ja harjutused
Knearendusmngud ja -harjutused
Tavapraselt areneval lapsel hakkab kne varakult kujunema. Lalina ajal kujunevad foneemikuulmise eeldused, areneb artikulatsiooniaparaat, tiskasvanutega suheldes rikastub passiivne snavara. Reeglina ilmuvad esimese eluaasta lpuks esimesed snad, teise eluaasta lpuks kujuneb fraas. Arenguprobleemidega lapse kne areng jb maha juba esimestest elukuudest alates, varases imikueas. Edaspidi see mahajmus suureneb. Selle tulemusena pole tal koolieelse ea alguseks vlja kujunenud niisugused kne arengu eeldused nagu esemeline tegevus, huvi mbritseva vastu, emotsioonid ei avaldu kllaldasel mral, artikulatsiooniaparaat ja foneemikuulmine on halvasti arenenud. Paljud arenguprobleemidega lapsed ei hakka rkima isegi 45-aastaselt. Raamatu eelmiste osade mngud olid suunatud kne arengu eelduste kujundamisele, s.t palju thelepanu prati emotsionaalsele suhtlemisele tiskasvanutega, mbruses orienteerumisele, esemelistele ja mngulistele tegevustele, ngemis-, kuulmis-, kompimistaju ja mtlemise kaemuslike vormide arendamisele. Samal ajal kasvatati thelepanu tiskasvanu kne vastu, oskust tajuda seda kui tegutsemissignaali, mis omakorda soodustas foneemikuulmise arengut, passiivse snavara kogumist, snade thenduse tpsustumist, thenduselt lhedaste snade mistmist. Selles peatkis pratakse peathelepanu kne kige olulisema lesande suhtlemisfunktsiooni (kommunikatiivsuse, tunnetusliku funktsiooni) arendamisele, mis reguleerib tegevust.
Knelise suhtlemise areng

Et lapsed hakkaksid ksteisega suhtlema, on vaja luua niisugune situatsioon, kus knet peab tingimata kasutama. rapitud fraaside vahetamine pole suhtlemine. Niteks kui mngu sisu pole lastele arusaadav, ei teki neil suhtlussoovi. ldjuhul tegutsevad nad sellises olukorras ettetlemise jrgi, tlevad spetsiaalselt selleks mnguks pitud fraase, imiteerides suhtlemist. Need didaktilised situatsioonid, kus laps peab tingimata suhtlema, peavad alguses olema vga lihtsad. Suhtlemine ei pea tingimata olema ainult kneline, s.t suhtlust tuleb kujundada histegevuse ja estide kasutamise abil. petaja peab lastele vajalikud snad ja vljendid ette tlema, maksimaalselt ra kasutama laste esmast suhtlemisvajadust. Aegamda muutuvad situatiivsed lesanded keerulisemaks, koos sellega lheb keerukamaks ka keel, mida lapsed peavad suheldes kasutama. See tekitab olukorra, kus snalist suhtlemist enam estidega asendada ei saa.
Emotsionaalse ja tegusa suhtlemise areng

Eesmrk. Kujundada lastes eeldused tegusaks suhtluseks, petada prduma ksteise poole nimepidi, jtta kaaslaste nimed meelde. Vahendid. Pall. Mngu kik. Lapsed istuvad laua taga. petaja vaatab nendega koos uut ilusat palli. Ta kutsub he lapse vlja ja palub tal palliga mngida veeretada seda kaaslasele. Siis tleb petaja: Ma mngisin Karliga. Karl, kellega sina tahad mngida? Kutsu teda. Poiss kutsub spra: Tule, Indrek. Mne aja mdudes Karl istub, Indrek kutsub oma spra. 121
Kutsu kaaslast
Eesmrk. Sama: petada nimetama kaaslasi nimepidi, vljendada koostegutsemise soovi. Vahendid. Kelluke. Mngu kik. Lapsed istuvad poolringis toolidel. Keskel seisab petaja, kelluke kes. Ta helistab kellukest ja rgib: See, kelle ma vlja kutsun, hakkab jrgmisena kellukest helistama. Tiina, tule vta kelluke. Tiina helistab kellukest ja kutsub jrgmist last nimepidi. Kui mni laps ei oska veel nimesid nimetada, vib ta kaaslast estiga kutsuda.
Anna kellukest edasi
Eesmrk. Tekitada suhtlemisvajadus, petada suhtlusel kasutama lihtsaid snu, osutavat esti ja vljendeid (anna, vta, pane, vii, too, anna see, hoia, mitte see, vta see), kasutama kaaslaste nimesid. Vahendid. Nukk (karu), nukumbel, nud, kamm. Mngu kik. 1. variant. (Mngitakse paaris.) petaja nitab lastele nukuvoodit ja voodis magavat nukku ning rgib, et nd hakkavad lapsed nukku ratama, riidesse panema, kammima ja stma. Ta palub lastel hoolega vaadata kiki laual olevaid nukule vajalikke asju. Laual on nukumbel (voodi, laud, tool). petaja rgib: Nukku hakkab riietama ja kammima Maria, aga Kaarel aitab teda annab Mariale ktte kik asjad, mida Maria ksib. Lapsed vaatavad koos petajaga kiki asju ja nimetavad neid. Seejrel istub Kaarel laua taha valmis pandud asjade juurde. Maria tstab nuku voodist vlja ja mrab riietumise jrjekorra kleit, kingad ning palub Kaarlil anda talle ks vi teine ese, nimetades neid. Ta vib elda sna anna ja osutada estiga. Kaarel annab asju hekaupa. Kui Marial on ksi raske nukku riidesse panna, palub ta Kaarlit, eldes: Kaarel, aita, Kaarel, hoia, Tule siia. Ta vib kasutada lihtsaid snu ja vljendeid ja isegi lihtsaid hlereaktsioone, et tmmata Kaarli thelepanu ja paluda abi. Kui nukk on riides ja kammitud, vahetatakse osad Kaarel sdab nukku, aga Maria aitab teda, Kaarli palvel annab talle hekaupa nusid. petaja teeb kokkuvtte: lapsed olid tublid, aitasid teineteist: Kaarel andis Mariale kleidi, kingad, kammi ja Maria pani nuku riidesse ning kammis teda. Maria andis Kaarlile taldriku, lusika, tassi ja kompvekke, aga Kaarel stis nukku ja andis talle teed. Nukk tnab lapsi. 2. variant. Mngitakse samamoodi, aga nukk on teine vi on nuku asemel karu. Seekord peaksid lapsed nimetama esemeid, mida nad soovivad: Anna kleit, Anna kingad jne. Seejuures tuleb arvestada iga lapse vimalusi ja hoiduda andmast le ju kivaid lesandeid, et mitte rikkuda suhtlemist ja mitte muuta mngu snade rappimiseks.
Aita kaaslast
Eesmrk. Tekitada lastes vajadust emotsionaalselt suhelda, petada koosklastama oma tegevust kaaslaste tegevusega, nimetada teisi nimepidi, eelistada ht spra teisele. Mngu kik. Lapsed kivad koos petajaga kest kinni hoides ringis. ks laps on jnes, kes istub ringi keskel toolil ja magab. petaja laulab: Jnku, jnku, mis sul viga? Justkui haige oled sa, mngida ei taha ka. Ei sa taha tantsida. Jnku, jnku, rka les, vali sber endale. (T. Puik) Snade Jnku, jnku, rka les... juures jvad lapsed seisma ja plaksutavad ksi. Jnes tuseb les ja valib enda asemele teise lapse, nimetades teda nimepidi ja minnes ise ringi.
Jnes
Eesmrk. Tekitada huvi eakaaslastega suhtlemise vastu, harjutada iget hldamist. Vahendid. Tahvel, esemepildid kodulindude kujutistega: pardid, haned, kanad, kukk. Mngu kik. Lapsed istuvad poolringis toolidel. petaja paneb tahvlile jrjest kodulindude pilte ja lapsed nimetavad neid. Tpsustatakse nende lindude hlitsusi. Seejrel selgitab petaja mngureegleid: Mina nimetan linde, aga teie teete nende lindude hlt. Olge thelepanelikud! 122
Kodulinnud
petaja Meie pardid hommikul Meie haned tiigi res Meie kanad psa all Aga meie kukk laulab hommikul
Lapsed Prks-prks-prks Ka-ka-ka Kaak- kaak- kaak Kikerikii
Mngu vib korrata: lapsed jagatakse kahte gruppi. ks grupp kordab koos petajaga fraase, teine grupp teeb hlitsusi.
Eesmrk. petada suhtlemist tegevuses, paluma midagi tiskasvanult; arvestada laste kne arengu taset, juurutada vljendit Palun anna!, tnada abi eest (Aith!) vi lubada kasutada osutavat esti. Vahendid. Esemete papist osad: auto (kere, mootor, kabiin ja kaks ratast), maja (kaks korrust, aknad, uksed, katus), vedur (kere, korsten, kolm ratast) jne. Mngu kik. Lapsed istuvad laua taga. petaja jagab neile mbrikud esemete osadega iga laps saab he asja. Igas mbrikus on ks eseme detail puudu. Need on petaja kes. Ta palub lastel osadest terve asi kokku panna. Lapsed panevad kujutisi kokku ja leiavad, et ks oluline osa on puudu (rattad, katus jne) ning prduvad petaja poole. petaja rgib, et temal on mingid osad, mis mbrikust vlja kukkusid, aga ta ei tea, kellele mida anda. Lapsed ksivad: petaja Anu, palun anna mulle auto ratas majale katus, jne. petaja annab puuduvad osad lastele ja need teevad kujutise valmis.
Mis on puudu
Eesmrk. Jtkata suhtlema petamist tegevuses, nimetada kaaslast nimepidi, mngida koos, suhelda mngupartneriga. Vahendid. hupall, vrav, nukk ja nukuvanker, veoauto ja kuubik, pliit, kastrul ja pann, keegel ja hupallid. Mngu kik. petaja vaatab koos lastega mnguasju ja nitab (tuletab meelde), kuidas nendega mngitakse: paneb nuku vankrisse ja sidutab teda; paneb vrava les ja lkkab hupalli vravast lbi, seab kuubiku autole, paneb les kurikad ja lb neid palliga. Siis peidab ta iga mnguasja eraldi karpi, segab need ra ja jagab lastele. Lapsed teevad karbid lahti, vaatavad oma mnguasja ja otsivad mngupartnerit, prdudes kaaslase poole: Mikk, hakkame koos mngima. Lapsed lepivad ise omavahel kokku, kuidas mngida. petaja aitab neid ainult rmisel juhul.
Leia oma paariline (Kellega mngida?)
Eesmrk. Jtkata laste suhtlemisvajaduse kujundamist, virgutada nende olemasolevaid suhtlemiskogemusi, kasutada tuttavat snavara. Vahendid. Kaks klouni Osavnpp ja Kobakpp (lastele juba tuttavad nukud), mitmesugused asjad. Mngu kik. 1. variant. Ilmuvad kaks klouni. Kobakpp jookseb Osavnpu jrel, kellel on kaks lippu (vi kaks hupalli). Kobakpp juab Osavnpule jrele ja haarab teda varrukast. See rabeleb ennast lahti ja jookseb ra. Osavnpp (laste poole prdudes): Ta tahab mind la! Kobakpp raputab pead. petaja: Ta tahab lippu saada, aga ei tea, kuidas seda ksida. (Prdub laste poole.) Aidake teda. (Ta rgitab lapsi tlema: Anna lipp vi olenevalt laste kne tasemest: Palun, anna lipp, Anna see koos estiga.) Kobakpp kordab laste snu. Osavnpp tuleb ja ulatab talle lipu. Osavnpp: Hakkame koos tantsima. Klounid tantsivad lippudega. Mne aja prast korjab Osavnpp lipud kokku ja pab neid laual olevasse vaasi panna. Ta keksib ja hppab, aga ei ulata, ja neb siis, et Kobakpp istub tooli peal. Ta lheb Kobakpa juurdeja pab tema alt tooli ra tmmata. petaja (peatab teda): Ksi! Osavnpp (taipab kki): Palun, anna mulle tool. Ma tahan lipud sinna panna (osutab kega). 123
Kaks klouni (nukuteater)
(hes kes hoiab ta lippe, teise kega proovib tooli vtta, aga see ei nnestu. Ta paneb lipud ra ja toob tooli. Tuseb tooli peale psti, vaatab ringi, aga ei saa lippe ktte.) petaja prdub laste poole: Mida on vaja teha? (Ta tleb lastele tasakesi ette: tuleb paluda Kobakppa, et see annaks talle lipud.) Lapsed annavad Osavnpule nu, kuidas lippe ksida. Osavnpp: Aita mind, anna mulle lipud. (Vi tleb nii, nagu lapsed soovitasid.) Kobakpp toob lipud. Osavnpp paneb need vaasi. Klounid rmustavad, plaksutavad ksi ja tnavad lapsi selle eest, et nad aitasid neil teineteisest aru saada, leida vajalikud snad ja teha kike koos siis on kergem ja lbusam. 2. variant. Tuleb Osavnpp ja rgib lastele, et tahab nendega palli mngida. petaja teeb ettepaneku pall les otsida. Pall on enne pandud nhtavale kohale, kuid nii krgele, et laps ei saa seda prandal seistes ktte. Osavnpp palub lastel teda aidata. Kui keegi lastest pakub oma abi, kiidab petaja teda ja kutsub ta oma laua juurde klouni lhedale. Osavnpp tleb: Aita mul pall les leida. Laps, kloun ja petaja otsivad toast palli. Esimesena peaks palli mrkama laps ja nitama seda Osavnpule. Kloun rmustab, hab: Hurraa! ja pab les hpates palli ktte saada. Edasi sltub lapse ja klouni suhtlus sellest, kuidas kitub laps. Ta vib teha klounile mrkuse ja elda, et pole tarvis hpata, parem on tooli peale tusta jne. Osavnpp palub lapsel tooli tuua. Laps toob tooli ja Osavnpp tnab teda. Ta tuseb tooli peale, aga ei saa ikka palli ktte ja tleb lapsele: Ma ei saa ktte, proovi sina. Laps vtab palli ra, annab selle klounile ja tleb: Palun, hoia. Siis tuleb ta toolilt maha. Laps ja kloun mngivad palliga viskavad ja veeretavad seda teineteisele. Mngu lpus rgib Osavnpp: Kll on hea koos mngida! petaja teeb kokkuvtte, prates laste thelepanu sellele, et kloun ja laps tegid kike koos, selleprast tuli neil mng ka hsti vlja.
Eesmrk. Sama. Vahendid. Kaks nukku, vike matrjoka, veoauto, laukonstruktor. Mngu kik. Tuleb nukk Minna. Ta kiigutab kes matrjokat. Tuleb nukk Kaie ja veab nrist autot. Kaie lheb Minna juurde ja tmbab tema kest matrjoka ra. Minna nutab ja tleb: Anna tagasi! petaja juhib laste thelepanu tekkinud olukorrale ja tleb, et Kaie kitus halvasti. Ta prdub nukkude poole ja teeb Kaiele ettepaneku anda nukk Minnale tagasi. Kaie annab nuttes matrjoka Minnale tagasi. petaja ksib Kaielt, miks ta nutab. Kaie tleb, et tahab matrjokat autos sidutada. petaja tleb, et Minna ja Kaie viksid koos mngida ja kordamda nukku sidutada. Kaie paneb matrjoka autosse ja teeb talle situ. Seejrel annab ta nri Minnale. Nd tleb Minna: Hakkame koos matrjokale maja ehitama. Kaie rmustab ja tleb, et toob kuubikud kohale. Ta toob kuubikud, siis ehitavad nad koos aiaga mbritsetud maja ja mngivad matrjokaga. petaja rhutab, et Minna ja Kaie mngisid koos, Kaie oli autojuht ja Minna oli ehitaja.
Mngime koos (nukuteater)
Eesmrk. Jtkata laste knelise suhtluse arendamist, petada hises tegutsemises kokku leppima, kujutada tegevusi, mida ei nimeta, arendada aktiivset snavara. Mngu kik. Lapsed seisavad ringis. Nad valivad juhtmngija, kes lheb ukse taha. petaja lepib lastega kokku, mis liigutusi nad hakkavad juhtmngijale nitama. Lapsed arutavad ja otsustavad, teevad koos kokkulepitud liigutusi (triikimine, silmade vi kte pesemine, naelte lmine). Siis kutsuvad nad juhtmngija tuppa, plaksutavad rtmis ksi ja rgivad kooris: Mis me tegime, ei tle, aga me nitame, mida me tegime. Tegevust nitavad kik samal ajal. Juhtmngija pab ra arvata, nimetab tegevuse ja lheb ringi. Valitakse uus juhtmngija. Edaspidi palub petaja lastel ise valida tegevusi, mida nad tahavad kujutada, ja selles omavahel kokku leppida.
Mida tegime, ei tle
Eesmrk. Arendada tegusat suhtlemist, ppida oma soovi igesti vljendama, prduma kaaslase poole, kuulata teda thelepanelikult ja tita tema soovi, kasutada suheldes snu mul on vaja, too, vta, ma tin, anna, pane ja esemete nimetusi ning nende eripra, vajadusel osutada hulgale ja tunnustele; raskuste korral kasutada este vi paluda petaja abi, eldes Kuidas ksida?, Mis see on?; sltuvalt lapse individuaalsetest vimalustest petada tnama abi eest (peanoogutusega vi aith tlemisega). 124
Autojuhid ja ehitajad
Vahendid. Suur ehitusmaterjal, materjalile vastava suurusega veoautod, lastele tuttavate ehitiste (vravate, garaai, aiaga maja, trepp jm) joonistused-nidised. Mngu kik. (Mngitakse 46-lapselise grupiga.) Lapsed jagunevad ehitajateks ja autojuhtideks. Igal ehitajal on oma autojuht, nemad hakkavad koos ehitama. Iga ehitaja saab endale joonistuse-nidise ega nita seda autojuhile. Joonist vaadates palub ehitaja juhil tuua vajalikud ehitusmaterjali osad (palgid, kuubikud, tornid, plaadid) ja tleb ka, kui palju neid on vaja. Niteks on joonisel maja, mis koosneb hest kuubikust ja katusest, ning aed, mis on tehtud kahest palgist. Laps-ehitaja vib elda: Too kuubik ja katus. Kui ta on need ktte saanud, tnab ta ja palub tuua veel kaks palki. Ehitaja nimetab kiki asju, mida tal vaja on. Kui autojuht unustas midagi, vib ta tagasi prduda ja le ksida. Kui ehitis on valmis, vaatab ehitaja veel kord joonise le ja leiab, et seal on ka karu, kes seisab maja krval. Ta palub autojuhil tuua karu. Lapsed mngivad ehitamist koos. Lapsed vivad t kigus suhelda ka estide abil. Ehituse lppedes palub petaja kigil ehitajatel nidata oma jooniseid ja autojuhtidel kontrollida, kas on ehitatud igesti. Mngu korrates vahetavad lapsed osad. Kui lesande titmise kigus puhkeb laste vahel tli, pole tarvis sekkuda ega appi ttata, oluline on, et nad ise leiaksid ksteisemistmise. Mngust kokkuvtet tehes hindab petaja tulemust kui ehitaja ja autojuhi omavahelist histd, rhutab heatahtlikkust ksteise poole prdumisel: Ellen ja Mihkel ehitasid koos aiaga maja. Ellen vaatas joonist hsti ja tles Mihklile igesti, mida on vaja tuua, aga Mihkel kuulas Ellenit hoolega ning taipas, mida on vaja tuua. Nii nad tegidki ilusa aiaga maja. Ka karu on rmus, tleb Ellenile ja Mihklile aith. Nete, kui tore on koos mngida.
Knega kaasnevate liigutuste arendamise mngud ja harjutused

Kne kujunemise protsess sltub lapse kogu liigutussfri arengust. Liigutusanalsaatori llitatus knetegevusse soodustab artikulatsiooniaparaadi tiustumist ja hlereaktsioonide arengut. Artikulatsiooniaparaadi ja artikulatsiooniliigutuste treening soodustab algsete knevormide, s.t korduvate silpide ja snade rtmilise struktuuri omandamist. Samal ajal soodustab kujunev rtmitunne luuletuste tajumist ja jljendamist, kus koolieeliku jaoks on peamine rtmi domineerimine intonatsiooni ja teiste kne komponentide le. Ssteemsed harjutused keliigutuste treenimiseks, mis stimuleerivad kne arengut, on ka peaaju koore tvime tstmise vimas vahend ja liigutusaanalsaatori areng on mrava thtsusega inimaju funktsioonide vljakujunemises. Sna foneetilise struktuuri valdamine eeldab nii selle lineaarsete hikute (hliku, silbi, morfeemi, sna) kui ka mittelineaarsete hikute (rtmi, vlte, intonatsiooni) valdamist. On teada, et kige varem omandatakse sellised prosoodilised nhtused nagu intonatsioon, hlevarjund, rhk, rtm. Kne foneetilist klge pitakse valdama koos semantika omandamisega ja selle mjul. Tavaprase arengu korral kujuneb rtmitunne sensoorsete rtmiliste etalonide ssteemi omandamise teel nende liigutuslike mudelite alusel ja motoorsete llide edaspidise vliselt tegevuselt sisemisele (mttetegevusele) suundumise (koondumise) alusel. Varases lapseeas vehib laps hlitsedes ktega ja hpleb. Kui ta silpi hldades ei saa seda rtmiliste liigutustega saata, jb ta vait. Rtmiliste liigutuste taastudes taastuvad ka hlereaktsioonid. Liigutuste rtmi kiirenemisel vi aeglustumisel kiireneb ja aeglustub ka silbiloome rtm. Igasugune rtmihire toob kaasa tagasilke, patoloogiat. Rtmiliste rritajate puudumise korral ilmuvad lapsel kompensatoorsed liigutusaktid: keha kigutamine vi kiigutamine kljelt kljele, srme, keele, srgikrae vi mingi muu asja imemine, kte sundliigutused. Need kompensatoorsed liigutused on stereotpsed ja saavad kllalt kiiresti automaatseteks. Arenguprobleemidega lapsi petades on kne arendamise algetappidel tingimata vaja kasutada rtmilise struktuuriga mnge, mis koosnevad hetaoliste elementide kordumisest. Seejrel tuleks mngida rtmilise struktuuriga mnge, mis koosnevad mittehetaolistest elementide vaheldumisest, ja lpuks tuleks mngida mnge, mille puhul elemendid asetsevad smmeetriliselt. Alguses on oluline petada lapsi liigutusi tehes tiskasvanut matkima. petaja liigub ja saadab koos lastega liigutusi knega. Hiljem hakkavad lapsed nii liikuma kui ka koos tiskasvanuga salme tlema. Edaspidi mngivad lapsed liikumismnge kne saatel iseseisvalt. 125
ldliigutuste arendamine kne saatel

Eesmrk. petada lapsi tiskasvanut matkides liigutusi sooritama, tegutsema vastavalt mngu reeglitele. Mngu kik. Snad Jnes Kikk-krv hipa-hopp hppab metsas hipp ja hopp, le lombi, le mtta, tema ei j metsas htta. (T. Puik) Tegevus Lapsed hoiavad mlema ke nimetissrme pea krval ja hppavad kahel jalal kohapeal. Ked samas asendis, hppavad kahel jalal ette ja taha.
Jnes
Eesmrk. petada lapsi tiskasvanut matkides liigutusi sooritama. Mngu kik. petaja nitab, kuidas mngida lennukit: viib ked krvale, peopesad lespoole, tstab ked les sissehingamine, teeb prde kljele. Hldab uu-uu-uu (lennuki undamine) vljahingamine, seisab sirgelt, laseb ked alla paus jne. Seejrel rgitab tiskasvanu lapsi liigutusi matkima ja loeb luuletust. Snad Lennuk, lennuk lheb lendu uu-uu-uu uu-uu-uu laskub maha, seisma jb. Tegevus Ked tusevad klgedele, peopesad lespoole. Prded paremale ja vasakule ja vljahingamine. Seis, ked klgedel.
Lennuk
Lapsed matkivad tiskasvanu liigutusi, loevad luuletust ja teevad ktega liigutusi. Mngitakse mitu korda.
Eesmrk. Jtkata lastele selle petamist, kuidas matkida tiskasvanu liigutusi; kujundada huvi kne saatel toimuvate liikumismngude vastu. Mngu kik. Tiskasvanu rgib lastele, et nad hakkavad nd marssima. Snad Poisid, ritta, kodu poole, le vainu marssides. ks, kaks, kolm! Tuhk ja tolm! le vainu marssides. Jalad sirgu, nina psti, sammud kivad matsudes! ks, kaks, kolm! Tuhk ja tolm! Sammud kivad matsudes! (E. Enno) Tegevus Lapsed liiguvad rivis ksteise selja taga, plvi krgele tstes.
Poisid marsivad
Oluline on, et koos liikumisega tleksid lapsed ka laulu snu. Edaspidi teeb petaja mngu keerulisemaks lapsed kasutavad erinevat kndi.
126
Snad Suured jalad astuvad top, top, top, top. Viksed jalad sibavad tip-tap, tip-tap, tip-tap. (T. Puik)
Tegevus Lapsed knnivad aeglaselt plvi krgele tstes. Lapsed jooksevad lhikeste sammudega.
letust.
Eesmrk. petada reguleerima liigutuste sujuvust ja judu,, hoida tasakaalu, lugeda liigutuste rtmis luu-
Kassid lksid kalale
Snad Kassid lksid kalale, ikka jalalt jalale. Pita-pta, pita-pta, lbi rohu, le mtta. (E. Raud)
Tegevus (T. Puik) Lapsed astuvad paigal seistes kuuldamatult jalalt jalale (kass knnib vaikselt) Sama liikumine. Tugevad asted vastu prandat. Plvest kverdatud jalg les, hoida tasakaalu, jalg teise jala krvale.
Eesmrk. Arendada srmeliigutusi ja nendega kaasnevat knet. Mngu kik. Juhtiva ke nimetis- ja teise srmega astub laps iga sna peal he sammu laua peal edasi. Kolmanda salmirea alguses tuleb samade liigutustega tagasi. Alguses tehakse liigutusi ja eldakse salmi he kega, siis teisega, lpuks kahe kega korraga. (T. Puik) Snad Tii, tii, tipa-tapa, astu samm ja teine veel. Tii, tii, tipa-tapa, astu teise sammu veel. (I. Truupld)
Tii-tii, tipa-tapa
Kiisu
Eesmrk. Jtkata liigutuste sooritamist tiskasvanut matkides, hendada oma tegevus kne juhisega. Snad Kiisuema nurr-nurr rkas les nurr-nurr, kppa tstis, nurr-nurr, vaatas ringi, nurr-nurr. ue minna ta ei taha, parem heidab magama. (T. Puik) Liigutused Lapsed lamavad prandal. Lapsed tusevad neljakpukile. Vasak jalg sirutub les (taha). Laps vaatab (prab pead) vasakule. Lapsed prduvad selili, tstavad ksi ja jalgu. Pravad tagasi khuli.
127
Eesmrk. petada lapsi liikuma vastavalt snalisele instruktsioonile; saata liigutusi knega. Mngu kik. Lapsed seisavad ringis ngudega ksteise kuklasse. Vtme keeramise liigutusega pannakse karussell kima. Joostakse kiireneva tempoga ringis. Seejrel joostakse ringis vastassuunas, aegamda tempot aeglustades. Snade lppedes jdakse kkkasendisse. L-heb ki-ma, l-heb ki-ma, pikkamda, pikkamda, vtab hoogu, vtab hoogu, kiiremini, kiiremini, ruttu, ruttu, ruttu, ruttu, ringiratast, ringiratast! Tasem, tasem, tasem, tasem, jbki seisma, jbki seisma. Stopp! (T. Puik) Mngu vib korrata 23 korda. Mngu lpus teeb petaja kokkuvtte ja tpsustab: Mis on selle mngu nimi, mida me tna mngisime? Oluline on, et lapsed teeksid liikumismngu nimele vastavaid liigutusi.
Karussell
Eesmrk. Sama. Mngu kik. petaja kutsub lapsi ringi ja palub teha matkivaid liigutusi. Ta tleb luuletust ja samal ajal teeb kteliigutusi, mida lapsed matkivad. Snad ues seisab vike maja. mberringi palju puid. Siin on puu. Siin on psas. Siin on lilli ilusaid. Maja mber krge aed. Aia sees on puhas u. Teeme lahti vrava. Maja juurde jooksuga. Ukse peale kop-kop-kop. Kes on kodus? Kop-kop-kop. Jnku tuleb, tleb tere. Tulge tuppa, kogu pere. (T. Puik) Tegevus Peopesad on koos, pidlad horisontaalselt, teised srmed on suunatud vertikaalselt allapoole. Ked liiguvad laineliste liigutustega krvale. Ked liiguvad sirgelt ette. Kteringid. Lainetaolised kteliigutused. Kteliigutused lalt alla. Ked liiguvad laiali klgede poole. Ked liiguvad rinnalt klgede poole laiali. Esimese ja teise srme liigutused edasi-tagasi. Rusikaga koputused vastu prandat. lgade kehitus ja hmmeldunud kteliigutused. Nimetis- ja keskmise srme nitamine, teised srmed on rusikas. Peopesade kokkulmine neli korda.
Lhme jnesele klla
Knemngud srmeliigutuste saatel Paat

vastu. Eesmrk. petada lapsi matkima tiskasvanu kteliigutusi, kujundada huvi oma tegevuse knega saatmise
Vahendid. Plastmassist paat. Mngu kik. petaja juhib laste thelepanu paadile ja tleb, et ked oskavad vga palju teha. Tna hakkavad lapsed oma ktega mngima. petaja rgib: Vaata hsti thelepanelikult minu ksi ja tee samasuguseid liigutusi. 128
Snad Teeme he vikse paadi, sidan le ookeani. Minu paat on uus ja tore, mul on kaasas kogu pere. (T. Puik)
Tegevus Lapsed hendavad kaks pihku paadikujuliselt. Lapsed teevad kahe kega (paadiga) lainetaolisi liigutusi.
Mngu mngitakse mitu korda. petaja pab saavutada seda, et lapsed mitte ainult ei kordaks tema liigutusi, vaid hakkaksid ka luuletust jrele tlema.
Eesmrk. petada lapsi tegema kindlaid srmeliigutusi ja samal ajal luuletust tlema. Mngu kik. petaja paneb lapsed laua taha istuma ja rgib: Tna mngime oma srmedega. Nad on kik ks sbralik pere. Vaadake minu srmi ja tehke nii nagu mina. Ta demonstreerib srmeliigutusi: srmed on rusikasse tmmatud, seejrel hakkab ta jrjekorras srmi lahti lkkama, alustades pidlast. Samal ajal loetakse salmi: See srm on vanaisa, see srm on vanaema, see srm on isa, see srm on ema, see me vike laps. Kokku kik on meie pere. (Kirjandusmuuseum) Viimase lause ajal vtab petaja teise ke srmedega harjutusi teinud srmede mbert kinni. Lapsed matkivad petajat.
Minu pere
Ema keetis putru

Snad Meie ema putru keetis, putru keetis, lapsi toitis, see sai, see sai, see ei saanud, tema tegi pahandust. (T. Puik)
Nimetissrmega tehakse peopesas ringliigutusi ja painutatakse srmi jrjekorras kokku. Tegevus Srm teeb teise ke peopesas ringliigutusi, painutab juhtiva kega teise ke pidla pihku, painutab kotinela pihku, painutab pikkpeetrit, painutab nimetamatsi, viibutab vikeatsi,
Srmede nitamist ja liigutamist alustatakse viksest srmest, surudes neid peopessa. Kui jutakse pidlani, surutakse see teiste srmede peale ja ringitatakse ktt randmest hele ja teisele poole. Lapse kel on viis srme, (nidatakse laialisirutatud srmi), viis srme lapse kel: (alustatakse painutamist) ks srm ja teine srm, kolmas srm ja neljas srm, viies srm on pial, tema srmi hoiab. (Kirjandusmuuseum) 129
Lapse srmed
Mari kutsus endale klalisi. (Kteplaksud, kord ks, kord teine ksi peal.) Jaan tuleb ja Jri tuleb, Mrt tulebja Prt tuleb. (Pooleldi kverdatud nimetissrmega vtab petaja kinni vasaku ke poolpainutatud srmede otstest, alustades viksest srmest, ja liigutab neid kergelt.) Palun, vike Ats! (Parema ke nimetissrm kiigutab neli korda kergelt vasaku ke vikest srme.) Mari hakkas klalisi kostitama: Jaan saab koogi ja Jri saab koogi, Mrt saab koogi ja Prt saab koogi ja vike Ats saab koogi. (Kteplaksud, kord vasak, kord parem ksi peal. Vasak ksi prdub peopesaga lespoole ja parema ke pial surub kergelt vasaku ke padjakestele, alustades pidlast, just nagu kooke sinna peale pannes.) Mari hakkas klalisi ra saatma: Head aega, Jaan, head aega, Jri, head aega, Mrt, head aega, Prt! (Parema ke srmed painutavad vasaku ke srmi pihku, alustades pidlast.) Aga sina, vike Ats, ole veel minuga! (Parema ke kolm esimest srme silitavad rnalt vasaku ke vikest srme edasi-tagasi lalt alla.)
Teeme kooki
petaja nitab lastele srmede vimlemist iga srme massaai kne saatel. Lapsed teevad matkivaid liigutusi ja rgivad: See srm tahab magada. See srm lks voodisse. See srm ji tukkuma. See srm juba magab. See srm magab kvasti. (T. Puik) Pidla massaa alt kne poole kerge npistamine. Nimetissrme massaa. Pikkpeetri massaa. Nimetamatsi massaa. Vikeatsi massaa.
Srmed, magama
Eesmrk. petada lapsi iga srme eraldi vlja sirutama, teha kindlaid liigutusi kne saatel. Mngu kik. petaja nitab lastele oma ksi ja rgib, et srmedele meeldib tee peal kndida. Hoides srmi rusikas peale pidla, nitab, kuidas poiss tatsub mda teed, aga siis hppab le mtaste ja lompide. Ta teeb lastele ettepaneku panna srmed samasse asendisse ja tatsuda kordamda iga srmega alguses mda teed, siis hpata. Liigutakse tekstile vastavas tempos. Samal ajal eldakse salmi. Pial kndis mda teed: tip-tap, tip-tap. Kotinel lks sama teed: tip-tap, tip-tap. Kolmas srm lks vga kaua: tipa-tapa-tipa-tapa. Neljas hppas he korra: hopp. Vikeats lks le mtta: hopa-hopp. (T. Puik) Mngitakse mlema ke srmedega. Mngu lpus tleb laps koos petajaga ja iseseisvalt: Tip-tap-tip-tap.
Srm lks jalutama
Patsu-patsu kooki
Snad Patsu-patsu kooki. Veere-veere kakku. Sili sealihaga! Kasta kanamunaga! Pane ahju supsti! Vta vlja lupsti! S ra, nmm-nmm! Tegevus L ksi tasakesi omavahel kokku. Hru ksi rnalt vastamisi. Tee he kega teisele keseljale pai. Tee sama teise kega. Vii ked hoogsalt ette. Vii ked hoogsalt rinnale. Vii ked suu juurde.
130
Mngu kik. Lapsed tstavad les parema ke ja osutavad vasaku kega sellele, lugedes samal ajal teksti. Srmi loendades vajutatakse iga srm alla. Sama kordub vasaku kega. Lapse kel on viis srme, viis srme lapse kel, ks ja kaks ja kolm ja neli, vike srm on viies srm. (Kirjandusmuuseum)
Lapse kel on viis srme
Lapsed liigutavad teksti saatel srmi ja nitavad igat nimetatavat srme eraldi. Snade tip-tap peale koputavad lapsed selle srmega vastu lauda. Lpuks plaksutatakse ksi vastamisi, prates vaheldumisi peale paremat ja vasakut ktt. Kus on, kus on meie ked? Meie ked on siin. (Lapsed sirutavad ked ette.) Ole valmis, pialpoiss, tip-tap, tip-tap, ole valmis, pialpoiss. Ole valmis, kotinel. Tip-tap, tip-tap, ole valmis, kotinel. Ole valmis, pikkpeeter, tip-tap, tip-tap, ole valmis, pikkpeeter. Ole valmis, nimetamats, tip-tap, tip-tap, ole valmis, nimetamats. Ole valmis, vikeats, tip-tap, tip-tap, ole valmis, vikeats. (ppemngud koolieelsetele lasteasutustele. Tallinn, 1970).
Kus me ked?
Eesmrk. Jtkata kne saatel liigutuste sooritamist vastavalt tekstile. Mngu kik. petaja prdub laste poole ja tleb: Oi-oi, taevas on tumedad pilved, vist hakkab sadama. Ta tstab ked les, nagu katsuks, kas juba sajab, ja tleb lastele: Hakkaski sadama! petaja: Tibutab peenikest vihma (mlema ke nimetissrmega koputatakse tasakesi lauale). Vihma sajab kvemini (lauale koputatakse kikide srmedega). Sajab rahet (lauale koputatakse srmenukkidega). Lb vlku (ktega tehakse hus sik-sak liigutusi). Mristab! vaikselt, tugevamini, vga tugevasti! (lapsed plaksutavad ktega vastavalt mristamise tugevusele jrjest kvemini ning seejrel vaiksemaks jdes). Lapsed jooksevad koju (srmedega tehakse laual jooksuliigutusi ja peidetakse ked selja taha). (L. Kivi. Met. juhend)
ike
Eesmrk. Laiendada ja tpsustada laste snavara, arendada hldamist. petaja istub lapsega, nod vastamisi. Luuletuse rtmile vastavalt lakse kteplakse. Olenevalt lapse oskustest ja kaasknest saab la ksi vastamisi, risti. 131
Liisusalmid
Meie ue lendas lind, otsib toitu sealt ja siit. Kui sa talle teri viid, siis ta lauldes kiidab sind. Kassipojad kiisu, miisu leidsid nurgast vana viisu. Sihker-sahker, ussi-pussi, viisu paelad lksid vussi. Virra-vrra vrinal sidab rong seal vurinal. Tipa-tapa, tipa-tii, sipa-sapa, sipa-sii. Emmel on ks vike uba, lapsekene upa-upa. Mul on saapad vikesed, ninaotsal pikesed. Aknast sisse vaatas kuu, aknast vlja julupuu. (Liisusalmid ja lasteriimid. Tallinn, 2009).
Mngud-dramatiseeringud
Mngud-dramatiseeringud erinevad eeltoodud mngudest oluliselt. Lapsed peavad mistma mngu sisu, jtma meelde tegevuste jrjekorra ja knematerjali, mille abil nad peavad suhtlema. Mngud-dramatiseeringud muutuvad ehtsaks alles siis, kui sisu on lapsele mistetav ja ka emotsionaalselt vastu vetud. Arenguprobleemidega laste jaoks on vaja mnguks-dramatiseeringuks kasutatavaid teoseid kohandada. Tingimata on vaja lapsi ette valmistada tegelaste kujutamiseks, petada knematerjali mistma ja jljendama, luua toimuva suhtes positiivne hoiak. Seega eelneb mngudele-dramatiseeringutele terve hulk ettevalmistavaid mnge.
Ettevalmistav etapp koosneb neljast episoodist: kakuke kohtas jnest, kakuke kohtas hunti, kakuke kohtas karu ja kakuke kohtas rebast. Esimene etapp (ettevalmistav) tutvumine muinasjutu tegelastega. Eesmrk. Tpsustada laste kujutlusi jnesest, karust, hundist, rebasest, tekitada nende suhtes emotsionaalne hoiak, petada kujutama neid tegelasi (vtta endale roll). 1. Tutvumine jnesega. Vahendid. Mngujnes, jnesemtsid vastavalt laste arvule, trumm, kauss ja porgandid. Mngu kik. petaja toob rhma uue mnguasja jnese, vaatleb seda koos lastega ja rgib, et jnes on hea, lahke, rmus, hppab hsti ja oskab trummi mngida. petaja nitab lastele neid jnese omadusi ette. Siis ksib ta, mida jnes sb (porgandit, kapsast) ja tleb, et jnes ei tee kellelegi halba. Seejrel vtab ta jnesemtsidja palub lastel hpata jnese moodi. Lapsed panevad mtsid phe ja hppavad-kargavad mda tuba. Siis teatab petaja, et jnesel on kht thi, ja toob tuppa kausi porganditega. Lapsed svad porgandeid.
Kakuke
132
2. Tutvumine hundiga. Vahendid. Mnguhunt, hundimts. petaja nitab lastele mnguhunti, juhib thelepanu tema vlimusele. Ta rgib, et hunt on tark loom, kes jookseb metsas palju ringi. Ta murrab sgiks viksemaid loomi. Lapsed proovivad phe hundimtse. 3. Tutvumine karuga. Vahendid. Mngukaru, karumtsid. Mngu kik. petaja nitab lastele karu, vaatab seda koos lastega, rgib, kuidas karu knnib ja et ta sb mett ja marju. Kik lapsed panevad karumtsid phe ja mngivad karusid. 4. Tutvumine rebasega. Vahendid. Mngurebane, rebase mask vi krvad he lapse jaoks, linde, tibusid ja jneseid kujutavad mtsid lejnud lastele. Mngu kik. petaja toob rhma uue nuku rebase. Teda vaadeldes pratakse thelepanu vlimusele, vrvusele, suurele kohevale sabale, vikestele krvadele, sellele, et ta hiilib tasa, on kaval, viib oma urgu vikseid jneseid, hiiri, tibusid, kanu ja kukkesid. petaja teeb lastele ettepaneku mngida, mrab he lapse rebaseks (talle pannakse mask ette) ja nitab, kuidas rebane hiilib. lejnud lapsed panevad ka mtsid phe. Rebane lheb nurkaja jb magama, aga linnud ja jnesed lbutsevad, hppavad metsalagendikul. petaja lb tamburiini, rebane rkab les ja hiilib vaikselt laste juurde. Need mrkavad rebast ja jooksevad laiali, pdes juda toolile istuma (majja peitu pugeda). Rebane pab hiljaks jnu kinni ja viib oma nurka. Mngu korratakse. 5. Tutvumine kakukesega. Eesmrk. Tutvuda kakukesega, tekitada positiivset hoiakut kakukese vastu, prata thelepanu tema vlimusele (mmargune, veereb kiiresti, lbus, naeratav, laulab). Vahendid. Kakuke, mngukass, koer, siil. Mngu kik. Mngitakse nukuteatri vormis. petaja lauale ilmub kakuke. Kakuke (veereb ja laulab): Mina olen kakuke, mina olen kakuke. (Teisest laua otsast ilmub jnes.) Jnes: Tere! Kakuke: Tere! Jnes: Kes sa oled? Kakuke: Mina olen kakuke. Jnes: Kll sa oled mmargune ja punapsine. Mida sa teha oskad? Kakuke: Ma oskan laulda ja kiiresti joosta. Jnes (imestunult): Kuidas sa joosta saad, sul pole ju jalgu? Kakuke: Ma oskan veereda. (Nitab.) Jnes: Kakuke, kakuke, ma sn su ra! Kakuke: ra s, ra s! Kuula, ma parem laulan sulle. Jnes: No laula pealegi! Kakuke (laulab): Jnesekene, jnkukene, eide kest pagesin ra, taadi kest pagesin ra, sinu kest pagen ka ra. (Hakkab kiiresti edasi liikuma, nii et jnes ei jua jrele.) Jnes: Kuhu sa lhed? Kakuke (pikkamda): Metsa. (Jnes lheb ka ra.) Kui mngu korratakse, tuleb kakuke teiselt poolt ja tleb, et ta tuli laste juurde. Lapsed tulevad petaja laua juurde, vtavad kakukese ktte ja vaatavad teda. Lapsed laulavad koos petajaga kakukese laulu. Teine etapp tutvumine Kakukese muinasjutuga. Esimest korda tutvutakse muinasjutuga knearendustunnis. Probleemsete laste puhul on isegi vanemas koolieelses eas tingimata vaja ppekava materjali mitu korda eri moel korrata, et lapsed omandaksid selle, mitte ei piks niisama phe. Peale selle on nende laste jaoks vaja luua tunnis niisugune olukord, mis tekitaks positiivse hoiaku kirjandusliku materjali ja muinasjutu tegelaste vastu. Selleprast on tuttava muinasjutu elementide kordamine nukuteatris mnguks-dramatiseeringuks valmistudes hdavajalik. 133
Eesmrk. Jtkata muinasjutu teema ja tegelaste vastu positiivse hoiaku kujundamist, prata thelepanu sellele, et kakukesega kohtub mitu looma, korrata kakukese ja jnese, kakukese ja hundi, kakukese ja karu, kakukeseja rebase dialoogide teksti. Mngu kik. 1. variant. petaja (jutustab muinasjutu episoode ja llitab jutustusse tegevused mnguasjadega): Eit kpsetas kakukese ja pani selle aknalauale jahtuma. Kakuke jahtus, jahtus akna peal, kuni tal hakkas igav. (Ilmub kakuke.) Keeras siis ennast akna pealt mri peale, mri pealt akna alla maha ja hakkas teed mda edasi veerema. (Kakuke liigub mda lauda.) Veeres, veeres teed mda ikka kiiremini ja kiiremini. Teel tuli talle vastu jnes. (Ilmub jnes.) Jnes: Kakuke, kakuke, ma sn su ra! Kakuke: ra s, ra s! Kuula, ma parem laulan sulle. Jnes: No laula pealegi! Kakuke laulab: Jnesekene, jnkukene, eide kest pagesin ra, taadi kest pagesin ra, sinu kest pagen ka ra. petaja: Ja kakuke hakkas jlle kiiresti-kiiresti edasi liikuma, nii et jnes ei saanud mitte ligigi. Jnes: Lkski ra! Veeres ra! Ilmub hunt, jb jnese vastu seisma. Hunt: Kakuke, kakuke, ma sn su ra! Kakuke: ra s! ra s! Kuula, ma parem laulan sulle. Hunt: No laula pealegi! Kakuke: Hundikene, soekene, eide kest pagesin ra, taadi kest pagesin ra, jnese kest pagesin ra, sinu kest pagen ka ra. Kakuke hakkab kiiresti veerema ja pseb hundi kest minema. petaja: Veeres siis kakuke ikka edasi ja edasi, kuni talle tuli vastu karu. (Ilmub karu ja jb jnese vastu seisma.) Karu: Kakuke, kakuke, ma sn su ra! Kakuke: ra s, kange karu! Ma parem laulan sulle ilusa laulu. Karukene, kangekene, eide kest pagesin ra, taadi kest pagesin ra, jnese kest pagesin ra, hundi kest pagesin ra, sinu kest pagen ka ra. (Kohe hakkab kakuke jlle kiiresti edasi liikuma, kiiresti-kiiresti ja psebki karu kest.) (Karu lheb ra.) petaja (kakuke hel pool lauda, teisele poole ilmub rebane): Kakukesele tuli vastu rebane. Rebane: Tere, kakukene! Kakuke: Tere-tere! Rebane: Kui ilus ja marik sa oled! Laula mulle! Kakuke laulab: Rebasekene, reinukene, eide kest pagesin ra, taadi kest pagesin ra, jnese kest pagesin ra, hundi kest pagesin ra, karu kest pagesin ra, sinu kest pagen ka! Rebane: Kll on ilus laul! Kahju, et ma ei kuule enam hsti. Tule istu mulle nina peale ja laula veel ks kord, siis kuulen paremini. Kakuke (istub rebase nina peale ja laulab uuesti oma laulu): Rebasekene, reinukene... petaja: Kaval rebane tegi amps! Ja sigi kakukese ra.* (E. Normann, S. Ltt) 134
2. variant. Sama mngu mngitakse uuesti mnguasjadega, muinasjutu tegelasteks on lapsed. Alguses tidavad nad oma rolle petaja abiga: ta nitab igale lapsele, kuidas tema tegelane liigub, ja laps matkib. Vajadusel tegutseb petaja koos lapsega. petaja aitab igal lapsel omandada ka tema tegelase teksti. petaja kutsub lapsi oma laua juurde ja jagab neile mnguasjad: ks saab kakukese, teine jnese, kolmas hundi, neljas karu, viies rebase. petaja rgib muinasjuttu, lapsed kuulavad ja hakkavad sobival ajal liigutama oma mnguasju, seejrel hakkavad tlema oma tegelase teksti. petaja aitab seejuures. Teksti snasnalist kordamist pole vaja nuda, kui laps silitab dialoogi mttelise klje. Kolmas etapp mng-dramatiseering.
Eesmrk. Jtkata laste knelise suhtluse harjutamist, pda saavutada seda, et lapsed teksti eldes astuksid telisesse suhtlemisse, s.t ei tleks niisama snu, vaid tegutseksid emotsionaalselt. Vahendid. Kakukese, jnese, hundi, karu ja rebase mts. Mngu kik. petaja jagab rollid laste vahel ja annab neile mtsid. Seejrel jutustab ta muinasjuttu, aga lapsed kujutavad seda, tegutsedes nii, nagu tegid nukuteatri mnguasjad, ning llituvad mngu tegelaste tekstiga. Dialoog peab olema emotsionaalne, andma edasi kakukese ja loomade suhteid. Pole vaja tahta teksti snasnalist kordamist. Mngu lppedes jutustab petaja muinasjuttu veel kord ja tpsustab dialoogi.
Kakuke
V. Sutejevi muinasjutu Kes tles nu mngimiseks-dramatiseeringuks valitakse neli episoodi: kutsikas kohtab kukke, kutsikas kohtab koera, kutsikas kohtab konna ja kutsikas kohtab kassi. Ettevalmistav etapp tutvumine muinasjutu tegelastega. Eesmrk. Tutvuda muinasjutu tegelastega koeraga, kukega, kassiga, konnaga, tekitada positiivseid emotsionaalseid suhteid, tpsustada ettekujutusi neist loomadest, petada neid kujutama (vtta endale elementaarne roll). 1. Tutvumine kukega. Vahendid. Mngukukk, kukemtsid vastavalt laste arvule. Mngu kik. petaja toob rhma uue mnguasja kuke. Vaadeldakse kukke, rgitakse temast: ilus lind, knnib uhkelt, thtsalt, lehvitab tiibu, kireb ku-ke-lee-gu. petaja nitab lastele kukemtse ja teeb ettepaneku mngida kukki. Lapsed panevad mtsid phe, knnivad kuke kombel mda tuba, lehvitavad tiibu, kirevad. 2. Tutvumine koera ja konnaga. Mngitakse sarnaselt eelmise osaga. petaja juhib laste thelepanu koera kndimisele ja jooksule, haukumisele ning konnale, kes krooksub krooks-krooks. 3. Tutvumine kassiga. Vahendid. Mngukass, kassipojad. Mngu kik. petaja nitab mngukassi. Ta juhib laste thelepanu sellele, et kass kib tasa, jookseb kiiresti, teeb nu. Kassil on viksed, karvased pojad, kellele meeldib joosta ja mngida. Seejrel mngitakse mngu Kass ja kassipojad. ks laps on kass, teised on pojad. Kass on majas. Pojad jooksevad toas ringi. petaja loeb salmi: Nurr-nrr, mu isa karune, nurr-nrr, mu ema karune, nurr-nrr, ma ise karune, nurr-nrr, mu pojad karused. Viimaste snade ajal jooksevad pojad kassi juurde ja nuvad. Kass teeb kigile poegadele pai. Mngu vib korrata, kassi rollis on keegi lastest. 4. Mng-dramatiseering Vahendid. Kutsika, koera, kuke ja kassi mtsid. Mngu kik. petaja tuletab koos lastega meelde muinasjutu sisu. Seejrel jagatakse rollid. Laps, kes tidab kutsika osa, istub toolile magab. petaja on autor-mngujuht ja hakkab jutustama: Elas kord kutsikas. Kord 135
Kes tles nu
ji ta sgavasti magama. kki kuulis ta, et keegi tles: Nu! (Ta tuseb ja knnib mda tuba.) Talle tuli vastu kukk. Kutsikas ksis: Kas sina tlesid nu? Ei, mina tlen ... (lehvitab tiibu ja hab) ku-ke-lee-gu-u-u! Edasi kndides kuulis kutsikas uuesti nu ja kohtas koera: Kas sina tlesid nu? Koer urises tigedalt: R-r-r-r! Kutsikas lks edasi ja kuulis jlle nu. Ta ngi konna ja ksis: Kas sina tlesid nu? Konn hakkas naerma ja tles: Konnad ju ainult krooksuvad: krooks-krooks-krooks. Kutsikas kuulis nd pris lhedalt nu ja ngi, et aknalaual istus karvane vdiline kass. Kutsikas tuli tuppa tagasi (lheb uuesti toolile) ja heitis magama. Ta teadis nd, kes tles nu. (V. Sutejev Kes tles nu? Tallinn, 1958).
Kne tunnetusliku funktsiooni areng

Kne tunnetusliku funktsiooni areng on tihedalt seotud lapse vaimse kasvatusega, tema tajude, mtlemise ja tegevuse arenguga. Uue informatsiooni, uute tundmuste ja teadmiste edasiandmiseks peab sna avama iga eseme, tema omadused ja kvaliteedi. Sna, mida tleb alguses tiskasvanu, hiljem laps, peab olema lapsele arusaadav, lahti mtestatud ja kutsuma mlus esile eseme vi tegevuse vastavad omadused. Tundmatute esemete vi tegevuste kohta uusi teadmisi esitades on tingimata vaja tutvustada lastele esemete omadusi ja suhteid. Nii saab lastele rkida objektidest, mida nad pole kunagi ninud, tutvustada neile uusi snu. Vtame niteks sna mgi. Ida-Euroopa lauskmaal elavad lapsed pole enamasti kunagi mgesid ninud. petaja vib neile muidugi lugeda ette muinasjuttu mgedest. Aga enne on siiski soovitatav seletada, missugune mgi on: Mgi on suur, krge, majast palju suurem. Kujult on ta pildil kolmnurga sarnane. Krgete mgede tipus on lumi. Selle jrel on vaja kontrollida, kuidas lapsed aru said, kas neil tekkis ettekujutus mest. Selleks jagab petaja lastele kolm pilti: hel on linn suurte mitmekorruseliste majadega, teisel samasugused majad petaja kirjeldusele vastavalt suure me foonil, kus majad paistavad viksed, kolmandal pildil on vormi poolest mge meenutav heinakuhi maja krval, kuhi on majast palju viksem. Sellise seletuse puhul saab sna mgi konkreetse thenduse ja tnu sellele omandavad lapsed selle sna. Andes lastele teadmisi neile tuttavatest esemetest, nende omadustest, tegevustest, nhtustest, suunab petaja lapsi mbritsevat tegelikkust uutmoodi ngema. Ka siin on vajalik, et iga sna toetaksid konkreetsed kujutlused. Seega on kne tunnetusfunktsioon vahetult seotud kne thendusliku klje arenguga, sna thenduse laienemisega. Selleprast on paljud sensoorse kasvatuse ja mtlemise arendamise mngud suunatud ka kne tunnetusliku funktsiooni arendamisele.
Sna thenduse laiendamine, tpsustamine ja ldistamine

Arenguprobleemidega laste passiivses ja isegi aktiivses snavaras on snadel tihti vga kitsas vi, vastupidi, liiga lai, ebatpne thendus. Arusaadavalt ei saa sellise snavaraga lapsele edasi anda uusi teadmisi. Need snad ei aita kinnistada ega aktualiseerida lapse olemasolevaid teadmisi. Selleprast peab probleemsete laste puhul snade thenduse laiendamise ja tpsustamisega ttama hoolega iga pev. Mnge saab lastega mngida ainult kindlal kne arengu tasemel.
Eesmrk. Laiendada ja tpsustada loomade nimetusi ja nende eluviisiga seotud snade thendust. Vahendid. Loomade kujutistega abloonid, kaks suurt pilti, millel on kujutatud maja ja aeda (tara), kuuri, kuuti, puid (hel puul on nsus orava jaoks, teise puu all on jnese psas, kolmanda all on karukoobas).
Aita loomi
136
Mngu kik. (Mngitakse grupis.) Lapsed istuvad petaja laua mber. Laual on kaks suurt pilti: hel on kujutatud metsa, teisel on elamu aiamaaga, kuuri ja kuudiga. petajal on karbis loomade kujutistega abloonid: koduloomad (kitsed, koerad, kassid) ja metsloomad (karu, orav, siil, jnes). Iga laps vtab karbist he ablooni. petaja palub lastel vaadata, mis loomad neil on, ja nimetada need. Seejrel rgib ta, et osa loomi elab metsas, teised kodus oma kohas, mille inimene on neile ehitanud. Nd on vaja loomi aidata ja leida neile kodu. Lapsed tusevad kordamda psti ja paigutavad oma abloonid metsa vi majja (kuuri, kuuti). Kui kik on igesti tehtud, tnab petaja last, aga kui laps on teinud vea, muutub loom rahutuks ja kutsub teisi lapsi appi. Siis lhevad kik loomad uuesti kndima, metsast ja kodust vlja, s.t tulevad laste juurde tagasi. petaja toob uued pildid ja rgib, et igal loomal on metsas oma eluase: orav elab puunsuses, karul on koobas. Lapsed vaatavad pilte. Eluasemete pildid paneb petaja metsa kujutava pildi juurde. Siis vaatab ta lastega koduloomade eluasemeid: kassil on maja, koeral kuut, kitsel laut. petaja teeb lastele ettepaneku viia loomad mngima ja kepsutama. Kik tusevad toolidelt ja jooksevad toas laiali abloone kes hoides. petaja palub lastel nidata loomade liikumisviisi: jnes hppab, karu taarub (tatsab), orav hppab, kits nkitseb rohtu, kass peseb silmi. Samal ajal imiteerivad lapsed loomade hlitsusi: nuvad, hauguvad, mkitavad, mmisevad, urisevad, krbistavad, naksutavad, turtsuvad ja puristavad. Ootamatult kostab tamburiini hl ja petaja tleb, et vihma hakkas sadama, loomad tahavad kiiresti oma koju minna. Laste 137
ees seisab nd keerulisem lesanne: nad peavad teadma, missugused on metsloomad, missugused on koduloomad, ning igesti mrama, kus keegi elab koopas, nsuses, kuuris jne. Lapsed panevad loomad oma kohtadele.
Eesmrk. Jtkata snade (loomade nimetuste) thenduse rikastamist ja tpsustamist, laiendada ettekujutusi neist, petada mistma jutte loomadest, kellega nad tutvusid mngides, kasutada saadud teadmisi. Vahendid. Metsa ja maja pildid, viksed pildid marjade, phklite, seente, unte, piimakausi, kondi, lehtedega puuoksa, kapsa, porgandi ja karu kujutisega; jnese, siili, orava, kassi, kitse ja koera abloonid, ekraan.
Toida loomi (koera, kitse, klikut, kassi, siili, oravat)
Mngu kik. (Mngitakse grupis.) See on eelmise mngu jrg. Lapsed istuvad petaja laua mber. Laual on metsa ja maja pildid. petaja palub lastel ra arvata, mis mnguasjad tal ekraani taga on (ekraan on petaja ja laste vahel), ja hakkab jutustama: Talvel valge, suvel hall, kedagi ei solva, aga ise kardab kiki. Talle maitseb porgand. Kes see on? Lapsed vastavad. petaja annab jnese ablooni sellele, kes arvas esimesena igesti. Nii iseloomustab petaja jrjekorras kiki loomi. Lapsed mistatavad ja saavad abloone. Seejrel teatab petaja, et kik loomad tahavad sa, aga nende sgiga pildid on segi linud ja selleprast tuleb aidata igal loomal tema toit les leida. petaja asetab kik pildid lbisegi lauale. Soovitavalt peaksid laual olema paarispildid, sest ks ja sama toit sobib mitmele loomale. Lapsed tulevad laua juurde ja valivad sobiva pildi. Siis asetavad nad vikse pildi ja ablooni metsa vi maja pildile. Mngu lpus juhib petaja laste thelepanu sellele, et paljud loomad svad hesugust toitu. Niteks jnes ja kits svad kapsast, kuigi ks elab metsas ja teine kodus. Orav ja siil svad seeni, ehkki orav elab puu otsas, aga siil puu all.
138
Eesmrk. Sama: petada jutustama eelmises mngus olnud loomadest, tunda neid kaaslase jutu jrgi ra. Vahendid. Loomade (karu, jnese, orava, siili, kitse, kassi, koera) abloonid ja mbrikud vastavalt laste arvule. Mngu kik. Jrgnev mng on eelmiste mngude kokkuvtteks ja seda saab mngida ainult eelmiste jrel. Lapsed istuvad oma kohtadel laua taga. Iga lapse ees on mbrik looma ablooniga. petaja teeb ettepaneku mistatada arvata ra, mis loom mbrikus on. Igaks vaatab oma mbriku sisse, kuid ei tle, mida ta ngi. Seejrel kirjeldab ta seda looma, kelle abloon mbrikus peidus oli, aga ei tle, mis loom see on, ainult nimetab tema tunnuseid: kus elab, mida sb. lejnud lapsed arvavad, kes see viks olla. Esimesena rgib petaja oma mbrikus olevast loomast: Mul on siin vike, hall, pika sabaga, vikeste krvadega, vurrudega loom, kes elab kodus, lakub piima, tleb nu. Kes see on? Lapsed rgivad kordamda oma loomast. Kui tekib raskusi, esitab petaja ksimusi: Kas tal on suured vi viksed krvad? Mis vrvi ta on? Kus elab? Mida sb? Missugune eluase tal on? Nende ksimuste vastused moodustavadki selle kujutluste kogumi, mis lapsel sna taga peitub. Samal phimttel vib mngida ka teisi mnge, mis on suunatud kige erinevamate snade niteks kk, magamistuba thenduse laiendamisele ja tpsustamisele. Lastel palutakse paigutada mblit eri ruumidesse. Alguses tuleks mbel panna (tasapinnalised kujutised) lasteaia magamistuppa ja korteri magamistuppa. Lasteaia magamisruumis on voodid (mitte vhem kui 56), viksed toolid riiete jaoks, korteri magamistoas on kaks suurt voodit, kapp, suur peegel. Seejrel vib kohale paigutada kgi- ja elutoa mblit jne.
Arva ra, kes mul on
Eesmrk. Jtkata laste snavara tiendamist ja tpsustamist, arendada sidusknet. Vahendid. Kaks suurt pilti: hel peseb naine nusid, teisel mbleb mbleja kleiti, viksed pildid, millel on porgand, un, mnguasjad, saabas, aknakardin, padjapr, pehme mnguasi, jope. Tegevuse kik. petaja jagab lastele mbrikud, igahes 23 pilti. Seejrel paneb ta tahvlile suured pildid ja vaatleb neid lastega jrjekorras. Alguses vaadatakse esimest pilti Naine peseb nusid. petaja ksib: Mis siia on joonistatud? Ta palub lastel vtta vlja need viksed mnguasjad, mis sobivad selle pildi juurde. Seejrel tpsustab ta: Mida naine teeb? Vaadake oma pilte ja mtelge, mida saab veel pesta? Lapsed vaatavad oma pilte ja toovad sobivad pildid tahvlile suure pildi krvale. Nad rgivad: Tdruk peseb una, Lapsed pesevad mnguasju jne. Siis vaatab petaja koos lastega teist pilti. Kik valivad suure pildi juurde vikseid pilte. Laps peab tlema, mida saab veel mmelda: Naine mbleb jopet, Vanaema mbleb padjapri jne. Lpetuseks ksib petaja lastelt, mida inimesed pesevad, mida mblevad.
Vaata ja tle (tegevus)
Eesmrk. Sama. Vahendid. Pall. Mngu kik. Lapsed seisavad poolringis, petaja on ringi keskel. Ta teeb ettepaneku mngida: Mina tlen he sna, aga teie tlete veel snu, mis sobivad selle snaga kokku. Niteks tleb petaja mbleme, viskab kordamda lastele palli, aga lapsed tlevad kleiti, jopet, kampsunit, seelikut, kardinaid, padjapri, srki ja viskavad palli tagasi. Vajaduse korral aitab petaja meelde tuletada asju, mis olid pildil. Lpuks teeb petaja kokkuvtte: ige, mbleja mbleb mitmesuguseid riideid. Siis mngitakse teise snaga ostame. petaja viskab lapsele palli ja palub tal elda, mida me ostame. Laps pab palli kinni ja tleb: leiba, juurvilju, mnguasju, riideid, raamatuid, puuvilju, nusid. Kui mng on lppenud, palub petaja mnel lapsel teha kokkuvtte nimetada asju, mida inimesed ostavad.
Pa ja nimeta
139
Eesmrk. Sama. Vahendid. Suured metsa, juurvilja- ja puuviljaaia pildid, viksed pildid, millel on puud, kbid, vsa, marjad, tammetrud, seened, sibul, kapsas, kartul, porgand, peet, kaalikas, un, ploomid, kirsid, pirnid; mbrikud igale lapsele. Mngu kik. 1. variant. Lastele jagatakse vikeste piltidega mbrikud. petaja nitab kshaaval suuri pilteja arutab lastega, mis seal on. Lapsed jutustavad, mis pildil on, ja valivad suure pildi juurde vikseid. 2. variant. Igale lapsele antakse suur pilt. Nad vaatavad neid ja tulevad jrjekorras petaja juurde. Laps nitab oma suurt pilti ja rgib, mis seal on, paneb siis selle tahvlile ja valib petaja laualt vikseid kaarte, niteks: Kui sa lhed metsa, siis sa leiad sealt seeni, marju, kbisid, phkleid jne. Teine laps tuleb pildiga, millel on juurviljaaed. Ta valib selle pildi juurde kik, mis aias kasvab, ja rgib sellest. Jrgmine laps valib pilte puuviljaaia juurde. Lpuks tehakse kokkuvte. Lapsed nimetavad kike, mis kasvab metsas, aias.
Kuhu lhed, mida leiad
140
141
Eesmrk. Kujundada sna nukk ldmiste, jtkata siduskne arendamist. Vahendid. Karbid uute mnguasjadega, nukk-tdruk, nukk-poiss, Barbie, tumedanahaline nukk (Bill), mitmesugused mnguasjade pildid. Tegevuse kik. petaja toob uued mnguasjad koos karpidega ja jagab need lastele. Ta laulab sealjuures laulu, loeb salmi jne. Seejrel rgib petaja: See on Tiina, teda saab vankris sidutada, talle saab sa anda ja teda saab magama panna. Aga nd Tiina istub ja vaatab, mis teistes karpides on. Ta vtab poiss-nuku, iseloomustab tema vlimust. Seejrel paneb ta nuku esimese krvale istuma: See on Jaan, temaga hakkame me ka mngima. Nd vaadeldakse jrgmist nukku: See nukk oskab trummi saatel tantsida, ta oskab laulda, temaga on tore mngida. Tema nimi on Bill. Ta ti meile pilte. Vaadatakse mitmesuguste mnguasjade pilte, nende hulgas on ka nukke. Pildid pannakse tahvlile ja Bill palub lastel kik nukud kokku koguda. Lapsed valivad vlja nukkude pildid ja annavad need Billile. Oi, kui palju ilusaid nukke meil on, rgib petaja. Lapsed panevad nukud nukunurka.
Kingitused lastele (tegevus)
Eesmrk. Jtkata ldmistete kujundamist (pall), arendada sidusknet. Vahendid. Mitmesuguse vrvuse ja suurusega pallid, vrud, hupallid, samade esemete pildid, suur karp. Mngu kik. petaja nitab lastele keskmise suurusega palli ja hakkab sellega mngima (lb vastu prandat), loeb luuletust: Pall hppas-kargas mda teed. Kelle rmus pall on see? Vaata iga psa alla. Vta tema psast vlja. Seejrel viskab ta palli jrjekorras igale lapsele, lapsed pavad palli. Nd kutsub petaja lapsed vaiba juurde ja palub otsida palli teiste vaibal olevate mnguasjade hulgast (vrud, hupallid, mitmesuguses suuruses ja vrvuses pallid). Kui lapsed toovad palle, mngib petaja iga palliga ja lapsed panevad pallid karbi sisse. Juhul kui keegi eksib ja toob mne teise eseme, nitab petaja, et vru veereb, aga ei hppa, hupall lendab, aga ei veere, s.t karbis peavad olema ainult pallid. Lapsed istuvad oma kohtadele, tuleb Bill ja toob suure mbrikuga mitmesuguseid pallide, vrude ja hupallide pilte. Kik pildid pannakse tahvlile. Bill palub lastel valida ainult pallide pilte. Lapsed valivad pilte, tlevad, mis pildil on, ja annavad pildi Billile. Loetakse koos luuletust pallist. Kokkuvtet tehes prab petaja laste thelepanu sellele, et pallid vivad olla vga erinevad.
Minu lbus pall
Eesmrk. Laiendada snavara, arendada sidusknet. Vahendid. Lindude ja loomade pildid, tahvel. Mngu kik. petaja teatab lastele, et nad on varem tutvunud mitmesuguste lindude ja loomade hlitsustega, aga tna hakkavad nad meelde tuletama, kes missugust hlt teeb. petaja paneb tahvlile he pildi (niteks ko) ja ksib: Kes see on? Mis hlt kgu teeb? Kukub, jne. Kui lastel tekib raskusi vastamisega, tleb petaja ise vajaliku sna. Nii seab petaja hte ritta jrgmised linnud: psuke (sidistab), kukk (kireb), hani (kaagutab), vares (kraaksub). Jrgmisse ritta pannake loomade pildid: kass (nub), koer (haugub), lehm (ammub), siga (rhib), hobune (hirnub), hunt (ulub). Vajaduse korral tpsustab petaja, kuidas need loomad hlitsevad. Snavara aktiviseerimiseks osutab petaja piltidele ja lapsed tlevad, missugust hlt ks vi teine lind (loom) teeb. Jrgmisel korral vib mngu teha keerulisemaks sellega, et petaja tleb hlitsuse, aga lapsed vastavad, kes seda teeb, niteks: Kes ammub? Kes ulub? Kes kukub? jne.
Kes kuidas hlitseb?
142
Eesmrk. Kinnistada laste ettekujutusi mnguasjadest, petada rkima asjadest, tunda neid ra snalise kirjelduse jrgi, arendada sidusknet. Vahendid. Mnguasjad pall, rebane jt. Tegevuse kik. Lapsed istuvad poolringis laua ees, mille peal on mnguasjariiul. petaja rgib: Meil avati uus pood. Vaadake, kui palju seal on ilusaid mnguasju. Te vite neid osta. Mnguasja ostmiseks on vaja tita ks tingimus: mitte nimetada seda, vaid kirjeldada (jutustada sellest). Mja tunneb teie jutu jrgi mnguasja ra ja mb selle teile. Lhikese liisusalmiga valitakse mja. Esimesena ostab mnguasja petaja, nidates, kuidas tuleb tita mngu reegleid: Tere, ma tahan mnguasja osta. See on mmargune, kummist, oskab hpata, kik lapsed tahavad sellega mngida. Mja annab ostjale palli. Aith, see on ilus pall! rgib ostja. Nd tleb mja jrgmise ostja nime. See tuleb mja ette ja kirjeldab mnguasja, mille ta on vlja valinud: Palun andke mulle niisugune asi: ta on kohev, oran, tal on pikk saba, kitsas koon ja kavalad silmad. Mja annab mngurebase. Ostja tnab ja istub oma kohale. Mngitakse seni, kuni kik lapsed on endale mnguasja ostnud. Mja rollis vivad olla lapsed jrgemda. Need lapsed, kes endale mnguasja ostsid, mngivad nendega rhmatoas vi jalutuskigul. petaja toob poodi ka niisuguseid mnguasju, millega lapsed pole kaua mnginud, vi ka leskeeratavaid asju.
Mnguasjapood
Eesmrk. Jtkata laste snavara tiendamist ja tpsustamist, arendada sidusknet. Mngu kik. petaja palub lastel elda vastupidise thendusega snu. Niteks: Mina tlen suur, aga sina tled ... (vike) jne. Lastele pakutakse selliseid snu: klm, vana, julge, lai, tume, magus, kaugel, madal, puhas, hea, kuiv, kurb, kibe, raske. petaja laseb lastel elda snu jrjekorras, ks ja sama sna vib esineda mitu korda.
tle vastupidi
Eesmrk. Jtkata snavara arendamist. Vahendid. Mitmesugused asjad unad, raamatud jne. Mngu kik. petaja palub lastel melda snu selle asja kohta, mida tema nitab: un. Missugune on un? Kui tekib raskusi, tleb petaja: mmargune. Aga mis vrvus unal on? Mis maitse tal on? Seejrel vaatavad lapsed mitmesuguseid unu. Nd vetakse unad silma alt ra ja lapsed peavad veel kord nimetama una tunnuseid: mmargune, punane, roheline, kollane, maitsev, magus, hapu, mahlane. Mngu saab mngida korduvalt, vttes mngu erinevaid asju.
tle sna
143
Kasutatud allikad
1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. Kivi, L. Metoodiline juhend emakeele petamiseks I klassis. Tallinn, 1986. Normann, E., S. Ltt. le ue unapuu: valimik eesti rahvajutte, -laule, mistatusi ja vanasnu. Tallinn, 1955. Raud, E. Kassid lksid kalale. Naeruvigurid. Koost. A. Rammo. Tallinn, 1972. Sutejev, V. Kes tles nu? Tallinn, 1958. Truupld, I. Esimesed sammud. Tallinn, 2008. ppemngud koolieelsetele lasteasutustele. Tallinn, 1970. Kirjandusmuuseumi folkloorikogu.
144
J. Strebeleva
Eripedagoogi ksiraamat Ksiraamat sisaldab didaktilisi mnge ja harjutusi koolieelikute tunnetustegevuse arendamiseks. Didaktiline mng on laste petamise vorme. Huvitava mngu kaudu saab tiskasvanu aidata last eakohase ppematerjali omandamisel. Ksiraamat on meldud eripedagoogidele, lapsevanematele, kellel on arenguprobleemidega lapsed, aga ka alushariduse ja eripedagoogika lipilastele.

J. Strebeleva Laste Arendamine Ja Ã Petamine Didaktiliste Mã Ngude

Uploaded by

Document Information

Original Title

Copyright

Available Formats

Share this document

Share or Embed Document

Sharing Options

Did you find this document useful?

Is this content inappropriate?

Copyright:

Available Formats

J. Strebeleva Laste Arendamine Ja Ã Petamine Didaktiliste Mã Ngude

Uploaded by

Copyright:

Available Formats

Jelena Strebeleva

Laste arendamine ja petamine didaktiliste mngude abil

Laste arendamine ja petamine didaktiliste mngude abil

Originaali tiitel: eaaee ee ee ecce aecx p ocoe ye-eeooa E. A.

Laste arendamine ja petamine didaktiliste mngude abil

Minu petaja Aleksandra Abramovna Katajeva mlestuseks

Didaktilise mngu roll arendus- ja kasvatusprotsessis

Didaktilise mngu roll arendus- ja kasvatusprotsessis

Laste arendamine ja petamine didaktiliste mngude abil

Didaktilise mngu roll arendus- ja kasvatusprotsessis

Laste arendamine ja petamine didaktiliste mngude abil

Didaktilise mngu roll arendus- ja kasvatusprotsessis

Laste arendamine ja petamine didaktiliste mngude abil

Sotsiaalset arengut suunavad mngud ja harjutused

Tiskasvanuga emotsionaalse suhtlemise kujundamine ja lihtsa juhise jrgimine

Sotsiaalset arengut suunavad mngud ja harjutused

Knni minu juurde jookse minu juurde

Laste arendamine ja petamine didaktiliste mngude abil

Vta, pane, viska

Ettekujutuse loomine endast ja teistest

Sotsiaalset arengut suunavad mngud ja harjutused

Leia oma koht

Laste arendamine ja petamine didaktiliste mngude abil

Mis tunne tdrukul on?

Sotsiaalset arengut suunavad mngud ja harjutused

Kes mida vajab

Laste arendamine ja petamine didaktiliste mngude abil

Anna linnule sa (nukuteater)

Sotsiaalset arengut suunavad mngud ja harjutused

Otsi oma mnguasi les

Leia oma koht

Laste arendamine ja petamine didaktiliste mngude abil

Sotsiaalset arengut suunavad mngud ja harjutused

Kuhu pall sai (nukuteater)

Laste arendamine ja petamine didaktiliste mngude abil

Siduta karu (nukku, jnest)

Sotsiaalset arengut suunavad mngud ja harjutused

Nukud tulid klla

Laste arendamine ja petamine didaktiliste mngude abil

Tee terveks (tegevus)

Tegevuste ppimine ettenitamise ja nidise jrgi

Sotsiaalset arengut suunavad mngud ja harjutused

Tee terveks (tegevus)

Laste arendamine ja petamine didaktiliste mngude abil

Tee seen (tegevus)

Didaktilised mngud ke ja srmede peenmotoorika arendamiseks

Didaktilised mngud ke ja srmede peenmotoorika arendamiseks

Laste arendamine ja petamine didaktiliste mngude abil

Paiguta mnguasjad mber

Didaktilised mngud ke ja srmede peenmotoorika arendamiseks

Veereta kuul lbi vrava

Jaga kuulid laiali

Laste arendamine ja petamine didaktiliste mngude abil

Pane karbid kinni

Didaktilised mngud ke ja srmede peenmotoorika arendamiseks

Kelaba ja srmede motoorika arendamine

Igale srmele rngas

Laste arendamine ja petamine didaktiliste mngude abil

Igal srmel oma mts

Didaktilised mngud ke ja srmede peenmotoorika arendamiseks

Laste arendamine ja petamine didaktiliste mngude abil

Didaktilised mngud ke ja srmede peenmotoorika arendamiseks

Laste arendamine ja petamine didaktiliste mngude abil