KEVADKUUKLUBIKUULUTUSED (K4)

17.03.2014

Kuku meile kuulutusi, Hlitsele ilmutusi, Veeretele laulu vara, Ketra kuulutuse lnga, Kuju kauni aja kangast! Kui sa ei kuku, kukun ise, Pajatelen pardikene; Lasen luige laulusida, Seitsmekordseid snumida Vanast ajast veeremaie Kevadkuuklubi oli arvult juba kmnes! Seega pisijuubel! Aga see oli ka Jri snnipevakuuklubi ja naistepevakuuklubi, mistap klubimeister Jussi ja meie kaunima soo esindajaid hel ja samal klubihtul nnitella sai. Miks ma aga selle klubihtu kajastuse motoks selle kauni katke Kalevipojast valisin? Kuigi kevad on sel aastal vga vara vljadele veerenud, kod ju siiski veel ei kuku! Aga mis sellest! Eks me kukkund seekord ise, nagu see salmgi tleb. Oli ses klubis nii ilmutuste hlitsemist, kuulutuste kukkumisi, seitsmekordseid snumeid vanast kui ka kauni aja kanga kudumist. ILMUTUSTE HLITSUSED Eks ju ilmutuste alla anna panna Agu juba pikemat aega haaranud Dunbari arvu, mis inimloomakestele sobiva vahetu suhtlemise ringi sobiliku suuruse vaid poolteistsaja isendiga piirab. Algselt (1992) vljapakutud rehkenduslik number 148 on hiljem mmardatud 150-ks ja lisatud, et selle arvu red olla hest otsast 100 ja teisest 230. Aga oh imet, ka veisekarja puhul olevat Mati teadmise jrgi enamvhem sama arv piiriks, milleni loomad end veel nnelikuna tunnevad. Kui millalgi selle htu jutulnga veeremisel juti fraktaalse maailmangemise manu, siis tuli Agu vlja mu meelest lausa murrangulise ilmutusega, et fraktalite valitsemine ja sellele iseloomulik

korduvuste korduvuste kordumine algab sealt, kus astuvad jusse suurte arvude seadused, kus saab hakata mngima statistikaga. Nii arvabki Agu dunbarlike suhtlusringide eripraks nende mittefraktaalsuse, mitteallumise statistilisele enesekordamisele mikro-, makro- ja megamaailmas. Kogukondlik silmast silma (tpsemalt, kiki meeli haarav) laiadiapasooniline kommunikatsioon ei ki Agu meelest mitte statistiliste standardite jrgi ega ole ka sraselt modelleeritav. Miskiprast tuli mul sellelt pinnalt phe meenutus harmoonilisest ssteemist, mida keegi tark inimene iseloomustas sraselt, et harmoonilisuse nitajaks on see, kuivrd on ssteemi siseseosed tugevamad kui seosed vlisega. Kui siseseosed on tugevamad, siis juba saab hakata rkima harmoonilisest ssteemist. Agu ilmutus kallutas mind seejrel ka uue pilguga piiluma antroopsuse printsiibi poole. Et kas testi on Universumil inimese ngu peas? Vi siis on Suur Loodus ja Inimlik Ilm kumbki kaks vga isesoodu olemust? Ja mis siis sellest kigest jreldub? Mistan vga hsti, miks Agu seda Dunbari arvu kui ht laiemat arutamist vrt mttepallikest meie mttevlja palliplatsil (squashivljakul?) prgatada tahab. KUULUTUSTE KUKKUMISED Esimene kukuu! Kuulutuste kukkumise rubriiki kuulus kindlasti Agu poolt talgujate foorumisse torgatud lugemissoovitus: http://talgujad.forum.co.ee/t417puskini-elu-uhiskonnamuutustest-puust-ja-punaselt See on taas he fsikust filosoofiks ra pranud GP jngri Vadim Rozini uurimus Aleksander Pukini kahest elust tema raamatust Diskursuse iserasused ja uurimisnidised humanitaarteaduses.Moskva , 2008. ( : ..
. ., 2008)

Mulle meeldis artikkel eriti selleprast, et see kujutas testi ht humanitaarteadusliku uurimuse nidist. V.Rozin tunnistab artikli reflekteerivas lpuosas ausalt les, et see on vheke ka loodusteaduslik, st Pukinist objekti tegev. Mille puhul objekt prdub su poole oma elutu fassaadiga, lastes end millegi alla viia, kuhugi klassifitseerida. Philiselt aga on ikka tegu humanitaarteadusliku tga uuriva autori liikumisega Pukinile lhemale ja ka poeedi liikumisega (loodetavasti, nagu Rozin tleb) autori poole.

Lisaks Pukini kahe elu diskursusele tuli mul seda artiklit lugede s meelde elamus, mille sain mitukmmend aastat tagasi televiisorist Pukini Vikeste tragdiate vaatamisel. See poeedi isiksuse kahestumine jumalikuks loojaks ja olmesse uppunud kalkuleerijaks Smoktunovski geniaalses kehastuses erinevaid tragdiaid hendavas raamtragikomdias oli, nagu nd mistan, kunstilise refleksiooni nidiseks, mille korral Rozini jrgi erinevalt pshholoogilisest refleksioonist poeet asetab oma elamused (retrospektiivne refleksioon V.R.) ja nende vimaliku arengu (prospektiivne refleksioon! V.R.) oma kangelase sisemusse. Teine kukuu!

http://talgujad.tartu.ee/mikita/aratus3.pdf Seda Valdur Mikita varasema teose katket ei olnud kevadklubihtu mtteid rgitavas menkaardis kirjas. Agu tstis ta sja uuesti mttevljale teises seltskonnas ja teises kontekstis. Aga mulle hakkasid sellest tekstist meie klubihtul arutatuga kokku klama Mikita mttearendused thenduse ( mille jaoks talgujail koguni vastav vli vlja eristatud) ja inimese mikrokosmose kohta.
Osadust ei saa panna kahtluse alla, see kas on vi ei ole, vahekord thendusega on aga palju keerulisem. Thendus vib olla ige vi vale, thenduses saab kahelda, seda saab asendada ja muuta. Thendust ei saa usaldada, thendussuhteid esmathtsaks pidav keel demoniseerib vhehaaval inimese mtlemise, ajab ummikusse, kasutades kurjasti ra inimese snniprast tungi korrastatud maailma jrele. Mt - see on identsuse ja samastumise loogika . Mdi rpest prineb ka mikro- ja makrokosmose analoogia idee, see on ks vimsamaid samastumise algoritme inimtunnetuse ajaloos. Inimene asendas mingi osa oma kehast (tnapeval tleme kognitiivsest kehaskeemist) kosmose, taeva vi maaga.

MTTEVLI ja vrtuste ruum. RUUM kui SPACE, kui KOSMOS (olgu vi mikrokosmos), aga VLI siiski enda olemasoluks (saamiseks ja jmiseks) RUUMI vajav. Isegi potentsiaalne vli /staatiline vli on meldav vaid ruumis.

Jussi pilt: Vljad kui pilved. Alumine pilv on mttevli ( kllap mingi mistete ssteem, mttekujundite kobar vms). lal on thenduste vli kui teine pilv. Nende vahel vrtuste redel. Mul: Mtte- ehk thendusvli ehk semantiline vli kujutab endast inimeste koosluses loodavat ja nende vahel toimivat mjuvlja. Inimese inimliku osa mjutamine kibki ainuksi mttevljas, mttelainete vi mttevoogude mjul. Aga kik see toimub kultuuriruumis, mis on sisustatud vrisasjadega/vrtustega. Inimesed on oma mikrokosmostega selle kultuuriruumi hlvajad. Vrisasjad on nii materiaalsed kui vaimsed. Tnapeva phiksimuseks on muutunud ruumi vaimne vrindamine. Margusel tundus olevat veel radikaalsem, vljafundamentalistlik vaateplatvorm, mida me Enega kui XX sajandi fsika fundamentaalharidusega aegruumlased vinuksime siiski Margusel rohkem lahti seletada lasta. Aga miks mitte teha seda jrgmisel klubihtul! Kolmas kukuu! Maarja likoolis sl Inglismaal ksitletakse konfliktide tekkimist ja nende rahoidmise/lahendamise teid nii keskkonna kui sotsiaalse ebavrdsuse kontekstides. Pole olemas hiskonna elukorralduse tiuslikku vormi. Sestap ka kokkurked kll hutude ja tutside vahel kaugel Aafrikas, aga ka mratsemised lausa Londoni keskel. Mati meelest on mtet pda leida hid niteid kestlikkusest lbi ajaloo (niteks San Marino vabariigi valitsemiskorraldusest). Sinna krvale pakkus Agu uusi vimalusi, uute mudelite loomise vimalusi, mis avanevad seoses internetiga. Agu: Praegu on sotsiaalias sama olukord, mis astronoomias teleskoobi leiutamise jrel. Taas pre AGU snteesmudelisse, kus kogukonnal on pooljuhtiv membraan. http://exinimene.blogspot.com/2014/02/seitse-ulesannetkogukonna-elujou-nimel.html Vtab hea suurest maailmast ja tmbab oma talgulisse mttetegevusse. Kaasaegsete silmast silma kogukondade eluviisiks faasikriisi judnud globaalklal vm suurtel vljasurevatel sootsiumitel parasiteerimine? Lhnab kll halvasti, aga ons paremaid valikuid? Ja ons vikesel Eestilgi olnud muid le elamise teid?

LEMINEKUTE VLU JA VALU: Nide Eesti PM reform elik Laar hvitas Eestis pllumajanduse. Selle teema pris pikas ja phjalikus arutelus oli muidugi pllumajandusreformi ks vtmefiguure Mati just paras mees, kes 1987.aastal sndinud Maarja ksimiste peale seitsmekordseid snumeid vanast ajast veeremaie lasta mistis.

Kuju kauni aja kangast! htu lpetasime nii: Seal, kus valitseb hallus, tulevad vimule mustad. Mitte olla vrvide suhtes pimedusega ldud ja vaid hallust mrkavad (a la inimesed ei mtle, noorusel puudub oskus sveneda, valitseb nmedus, ahnus, kskiksus jms). Ned seda, mida tahad ja suudad vaadata. Maailm on ju tnu taevale vga mitmevrviline! Elagu vrviline maailm! Olgem ise ka vrvilised! PS! Mrgakem, et Agu on oma tekstides erinevaid like ja snu vastavalt nende kuulumisele mttetegevuse baasskeemi eri kihtidesse hakanud eri vrvidega kirjutama.